EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE

Transcription

1 EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE 1. SISSEJUHATUS Noorte abistamine tööturule sisenemisel ja seal püsimisel on majanduskasvu ja paremate elutingimuste poliitika tähtis osa. Selline noorte aktiveerimine ja jätkusuutlik lõimimine on vajalik ka ELi aasta tööhõive-eesmärgi 1 saavutamiseks. Noorte üleminek koolist tööellu on raske. Seetõttu on noorte tööhõive suhteliselt väike, töötus suur ning palju noori ei tööta ega õpi (NEET-noored). Majandustsüklid mõjutavad noorte töötust rohkem kui täiskasvanutel. Uute tööturule tulijatena on noortel vähe kogemusi, mistõttu on nende tööleidmise tõenäosus väiksem, nad võetakse sageli tööle ajutiselt, osaajaga või praktikandina ja nendega sõlmitud tööleping lõpetatakse majanduse nõrgenedes suurema tõenäosusega. Peale selle on paljudes liikmesriikides palju noori, kes töötavad nende soovist olenemata ajutise lepinguga ja neil on sageli raske saada alalist töökohta. Siiski on ajutise töö laad ja alalise töökoha leidmise võimalused noorte jaoks riigiti erinevad. Noortega valdavalt ajutiste lepingute sõlmimine võib tuleneda nende õppimisest või katseajaga töötamisest 2. Noorte tööhõivet, töötust ja mitteaktiivsust mõjutab väga palju makromajanduslik olukord. Ent põhjused võivad olla ka struktuursetes koolist tööellu siirdumise probleemides. Sellised struktuursed probleemid on: haridus- ja koolitussüsteemide ebapiisav tulemuslikkus; tööturu killustumine, mis mõjutab just noori, ning avalike tööturuasutuste suutmatus pakkuda noortele vajalikke personaalseid teenuseid ja tegeleda piisavalt kõige haavatavamate noortega. Noorte töötusel ja mitteaktiivsusel on kõrge hind ning nende vähendamiseks on vaja sihtotstarbelist poliitikat. Töötusel, eriti pikaajalisel töötusel tööelu alguses võivad olla pikaajalised negatiivsed tagajärjed, nagu väiksem sissetulek tulevikus ja halvemad tööalased väljavaated (nn armistav mõju) 3. See võib vähendada ka üldist tootlikkust 4. Noorte tööalaseid väljavaateid tuleb vaadelda ka põlvkondadevahelise õigluse vaatenurgast. Suurema paindlikkusvajaduse tõttu on tekkinud palju erinevaid ebatüüpilisi töövorme ja tööalane karjäär ei ole enam nii stabiilne kui varem. Kuigi suurem paindlikkus võib aastaste tööhõivemäära suurendamine vähemalt 75%ni. 2 Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) personali aruteludokument Youth Unemployment in Advanced Economies in Europe: Searching for Solutions, detsember 2014, lk 9. 3 Fondeville, N. ja Ward, T., Scarring effects of the crisis, uuring 06/2014, Social Situation Monitor, Euroopa Komisjon, Bell, David N. F. ja Blanchflower, David G., Young people and the great recession, Oxford Review of Economic Policy, 27(2): ,

2 teatud määral sobida nii ettevõtete kui ka töötajate vajadustega, kaasnevad sellega ka sotsiaalsed ohud. Teatud tööjõu ja oskuste järele on nõudlus suurem, mistõttu on ka tulujaotus ebavõrdsem. Mõned töötajad on üha ebakindlamas olukorras. Sellises muutuvas tööilmas ei pruugi traditsioonilise tööturu jaoks loodud sotsiaalhoolekande süsteemid anda abi kõigile vajajatele. Kõik need muutused võivad mõjutada noori rohkem kui vanemaid töötajaid ja pensionäre ning takistada neil oma elu eesmärke saavutamast. Potentsiaalsete töötajate arvu vähenemine demograafiliste muutuste tõttu ja sõltuvusmäära 5 suurenemine näitavad, kui oluline on tööviljakuse kasv. Järjest vähem saab loota uute inimeste tööturule toomisele kui ühele võimalikule majanduskasvu allikale. Keskpikas perspektiivis võib rohkemate inimeste tööturule toomine olukorda siiski märgatavalt parandada. Suurema tootlikkuse saavutamiseks tuleb keskenduda uuendustele ning ELi teadmusbaasi laiendamisele oskuste ja hariduse abil 6. Noorte tööhõive edendamine ja koolist tööellu siirdumise parandamine on olnud ELi tegevuskavas tähtsal kohal. Noortegarantiiga on liikmesriigid võtnud endale kohustuse hoolitseda selle eest, et kõigil kuni 25aastastel noortel oleks nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või töötuks jäämist kvaliteetseid töö-, täiendõppe-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimalusi ja üle 65aastaste ülalpeetavate arv võrreldes 15 64aastaste elanike üldarvuga. 6 Euroopa Komisjon, Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aasta aruanne Employment and Social Developments in Europe Annual Review Nõukogu 22. aprilli aasta soovitus noortegarantii loomise kohta. Selle kohustuse täitmise tagamiseks on see põhimõttena 4b 8 kirjas ka kavandatavas Euroopa sotsiaalõiguste sambas. Samba põhimõtted näitavad suunda ühisel teel paremate töö- ja elutingimuste poole 9. Seega muutub üheks olulisimaks eesmärgiks ELis selliste 15 24aastaste noorte arvu vähendamine, kes ei õpi ega tööta 10 (NEET-noored, aastal 11,5%). Noortegarantii põhineb kõigi ELi liikmesriikide poliitilisel lubadusel pakkuda kõigile kuni 25aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või töötuks jäämist häid töö-, täiendusõppe-, õpipoisiõppe- või praktikavõimalusi. Noortegarantii on ELis kiiresti rakendust leidnud, sest on olnud poliitilist tahet, märgatavas koguses rahalisi vahendeid noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning kindlad järelevalvemehhanismid ELi tasandil. Noorte tööhõive algatusest, mille vahendid ulatuvad 8,8 miljardi euroni, antakse otsest sihttoetust NEETnoortele, kes elavad piirkondades, kus noorte töötus on üle 25% 11. Käesoleva teabelehe ülesehitus on järgmine: 8 2. jaos on ülevaade noorte töötusest, NEET-noortest ja teistest olulistest tulemusnäitajatest ELi riikides; 3. jaos on juttu tõenditest selle kohta, milline poliitika on noorte töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamisel tulemuslik, ning antakse lühiülevaade Põhimõtte 4b kohaselt on noortel nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või töötuks jäämist õigus saada täiendusõpet, hakata õpipoisiks, saada praktikat või hea tööpakkumine (Euroopa Komisjoni aasta teatis Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine, 1. ptk: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule). 9 Euroopa Komisjoni aasta teatis Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine. 10 Käesolevas teabelehes esitatud andmed hõlmavad ELi kõiki 28 liikmesriiki, kui ei ole märgitud teisiti, ja andmed noorte kohta hõlmavad 15 24aastasi noori. 11 Euroopa Komisjoni aasta teatis Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem. 2

3 ELi meetmetest, keskendudes noortegarantii rakendamisele; 4. jaos on ülevaade selliste probleemide lahendamise heast poliitikatavast ja näited ELi liikmesriikidest. Samuti on esitatud ülevaade olukorrast kõigis ELi liikmesriikides. Noorte tööhõivega seotud lisateavet saab järgmisi teemasid käsitlevatest teabelehtedest: haridussüsteemist varakult lahkumine; töökaitsealased õigusaktid; aktiivne tööturupoliitika; naiste osalemine tööjõus; tööturuoskused; vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; töötushüvitised; deklareerimata töö; palgasuundumused ja palgasüsteemid; kolmanda taseme hariduse omandamine. 2. POLIITIKAPROBLEEMID: ÜLEVAADE ELI RIIKIDE TULEMUSTEST Eduka koolist tööturule siirdumise riske on mitmesuguseid. Kuna tööturul aktiivsete (töötavate või tööd otsivate) noorte osakaal on eri liikmesriikides väga erinev, tuleks nende riskide analüüsimisel arvestada mitme noortega (15 24aastased) seotud näitajaga. Samuti tuleb hoolega arvestada riigispetsiifilisi tegureid. Praegu on ELis umbes 3,8 miljonit töötut noort (15 24) (2013. aasta jaanuaris oli neid kõige rohkem 5,7 mln). Kuigi see arv on endiselt suur, on noorte töötus alates aastast ELis keskmiselt vähenenud neli protsendipunkti (18,73%ni) ja NEET-noorte osakaal 1,5 protsendipunkti (11,5%ni). Mõlemad näitajad on enamikus ELi riikides vähenenud, eriti aga neis, kus need olid aastal suurimad (vt joonised 1 ja 3 ning lisas olevad tabelid). Noorte töötuse määr on 15 24aastaste töötute osakaal samasse vanuserühma kuuluvas kogutööjõus (mis hõlmab nii töötavaid kui ka töötuid noori, v.a majanduslikult mitteaktiivseid, st noori, kes ei tööta, ei otsi tööd või ei ole valmis töötama). Noorte töötuse määr vähenes ELis aastal registreeritud kõrgeimalt määralt 24%lt aastaks 18,7%ni, aga on ikka 2,8 protsendipunkti suurem kui aastal ja üle kahe korra suurem üldise tööpuuduse määrast, mis oli aastal 8,6%. 11 liikmesriigis oli noorte töötus üle 20%. Neljas Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Horvaatias oli see näitaja isegi üle 30%. Kümnes riigis Saksamaal, Tšehhi Vabariigis, Madalamaades, Maltal, Austrias, Taanis, Ungaris, Ühendkuningriigis, Eestis ja Leedus oli noorte töötuse määr alla 15%, mis näitab olukorra paranemist, sest aastal oli selliseid riike ainult kaheksa. Erinevused noorte töötuses on euroalal suuremad kui kogu ELi lõikes, ulatudes 7,1%st Saksamaal 47,3%ni Kreekas (vt joonis 1). 3

4 DE CZ NL MT AT DK HU UK EE LT SI BG IE LV PL EL28 SE LU BE FI RO EA19 SK FR PT CY HR IT ES EL Joonis 1. Noorte (15 24aastased) töötuse määrad ELi liikmesriikides 2008., ja aastal Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring [une_rt_a] aastal hakkas noorte tööhõive määr (tööga hõivatud noorte osakaal kõigi 15 24aastaste seas) pärast kriisi esimest korda taas kasvama aastal see kasv jätkus ja jõudis 33,8%ni (võrreldes aasta näitajaga 32,5%), aga oli aasta suurimast näitajast (37,3%) ikkagi 3,5 protsendipunkti väiksem. Joonis 2. Noorte tööhõive määr ELis (15 24aastased) % EL28 Kõigi 15 24aastaste tööhõive määr Nelja liikmesriigi noorte tööhõivemäär oli alla 20%: Kreekas 13%, Itaalias 16,6%, Hispaanias 18,4% ja Bulgaarias 19,8%. Viis parimat olid Madalamaad 60,8%ga, Taani 58,2%ga, Austria 51%ga, Ühendkuningriik 50,9%ga ja Malta 45,9%ga. Noorte pikaajaline töötus (vähemalt aasta kestev töötus, vt andmed lisas) on endiselt suur. Noorte pikaajalise töötuse määr on aasta näitajast ikka veel 1,9 protsendipunkti suurem (2016. aastal 5,4% noorest tööjõust), kuigi suurima näitajaga (8% aastal) võrreldes vähenenud 12. Nagu juba mainitud, võib töötusel ja eriti pikaajalisel töötusel tööelu alguses olla pikaajalised negatiivsed tagajärjed (nn armistav mõju) 13. Kuna kõik noored tööturul aktiivsed ei ole, ei näita noorte töötuse määr noorte töötute osakaalu kõigi selle vanusrühma liikmete seas. 12 Vt Eurostati tööjõu-uuringu statistika (yth_empl_120). 13 Fondeville, N. ja Ward, T., op. cit. 4

5 NL LU DK SE DE CZ AT SI MT EE LT BE FI PL PT UK HU LV EL28 EA19 FR SK IE ES EL CY HR RO BG IT Noorte töötute suhtarv aga näitab just töötute noorte protsenti kogu selles vanuserühmas (st mitte ainult majanduslikult aktiivsed, vaid ka mitteaktiivsed (sh õpilased). Seega annab see suhtarv (erinevalt tööhõive määrast) töötute osakaalu elanikkonnast olenemata sellest, kui palju on tööjõus osalevaid noori aastal varieerus noorte töötute suhtarv ELi liikmesriikides 3,4%st Tšehhis 14,7%ni Hispaanias, andes ELi keskmiseks 7,7%, mis on suurima näitajaga (peaaegu 10% aastal) võrreldes vähenenud 14. Peale töötavate ja tööd otsivate noorte on ELis palju 15 24aastasi, kes ei ole majanduslikult aktiivsed. Mõned neist õpivad, teised aga on tööturult lahkunud või polegi sinna pärast kooli lõpetamist sisenenud. Viimatinimetatud on NEET-noored, kelle osakaalu näitab NEET-noorte määr, st selliste 15 24aastaste protsent, kes ei tööta ega õpi. Seega ei arvestata NEET-noorte hulka töötavaid ega õppivaid noori. NEET-noorte (15 24aastased) määr on sotsiaalvaldkonna tulemustabelis üks põhinäitajaid ja on seega sotsiaalõiguste samba elluviimise seisukohalt väga tähtis 15. NEET-noori on väga erinevaid 16 ja mitte kõigi olukord ei ole probleemne. Mõne noore jaoks on NEET-staatus vaid ajutine (üks töösuhe on lõppenud, aga teist pole veel alustatud või kool on läbi, aga tööd pole veel leitud). Joonis aastased noored, kes ei tööta ega õpi (NEET-noored), ELi liikmesriikides 2008., ja aastal Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, [edat_lfse_20] 14 Eurostati tööjõu-uuringu statistika (une_rt_a). 15 Euroopa Komisjoni talituste aasta töödokument Social Scoreboard, mis on kaasas komisjoni teatisega Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine. 16 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Exploring the diversity of NEETs, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg,

6 Protsent 15 24aastastest Teiste puhul võib NEET-staatus olla märk nende ebasoodsast olukorrast ja sellest, et nad ei osale aktiivselt ühiskonnas. Ka on NEET-staatus muutuv: kuigi üldarv võib enam-vähem samaks jääda, siis paljud selle rühma liikmed vahetuvad väga kiiresti, sest leitakse töökoht või jätkatakse õpinguid. Siiski on ka rühma nn tuumik, kes jääb aja jooksul samaks ja kellel võib tööturule sisenemisele olla mitu takistust. Neile noortele võib NEET-staatus kaasa tuua mitmesuguseid negatiivseid tagajärgi, nagu ebakindlad ja halvad tööväljavaated (enam levinud) või vaimse ja füüsilise tervise probleemid (äärmuslikumad juhud) aastal oli 54,6 miljonist 15 24aastasest 6,3 miljonit sellised, kes ei töötanud ega õppinud. Seega on NEET-noorte määr (selliste 15 24aastaste osakaal, kes ei õpi ega tööta) 11,5%. Seda on küll rohkem kui aastal (10,9%), aga siiski vähem kui aastal, kui see näitaja oli suurim (13,2%) aastal oli NEETnoorte osakaal 15 24aastaste hulgas kõige suurem (üle 15%) Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Küprosel ja Kreekas. Näitaja paranemisele vaatamata on neis riikides NEET-noori endiselt rohkem kui kriisieelsel ajal aastaga võrreldes on aasta näitajad paremad peaaegu kõigis liikmesriikides (vt joonis 3). Kui jagada NEET-noored tööotsijateks ja mitteaktiivseteks, siis oli viimaseid aastal ELis 6,2%. Mitteaktiivsete NEET-noorte määr on liikmesriigiti väga erinev. Kolmes riigis Bulgaarias, Itaalias ja Rumeenias on see üle 10% (vt joonis 4). Joonis aastaste NEET-noorte jagunemine aastal 25 Mitteaktiivsed NEET-noored Töötud NEET-noored IT BG RO HR CY EL ES IE SK FR EL28 LV HU UK PT PL BE FI LT EE MT SI AT CZ DE SE DK LU NL Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, [edat_lfse_20] 17 Strandh, M., Winefield, A., Nilsson, K. ja Hammarström, A., Unemployment and mental health scarring during the life course, European Journal of Public Health, 24:440-5,

7 Protsent töötajatest Kui vaadelda noote koolist tööellu astumise raskusi, on märgata erinevaid struktuurseid probleeme. Need on seotud peamiselt tööturu killustatuse, haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkuse, kvaliteetse töökogemuse saamise võimaluste ning avalike tööturuasutuste poolt noortele pakutavate personaalsete teenuste ja toe tõhususega. Järgneb põhjalikum ülevaade neist probleemidest. Struktuurne probleem nr 1 tööturu killustatus Noorte tööleidmisvõimalused olenevad ka tööturu korraldusest, sellest, kuivõrd arvestatakse töökaitseõigusaktides ja aktiivses tööturupoliitikas noortega, ning toimivast tööjõu liikuvuse poliitikast. Killustunud tööturul on liiga palju noori ajutistel ja osaajaga töökohtadel ning üha vähem alalistel töökohtadel. Killustunud tööturg on tavaliselt alaliste lepingute puhul suure ja ajutiste lepingute puhul vähese kaitse pakkumise tulemus. Selle tagajärjel jagunevad inimesed tööturul n-ö omadeks ja tõrjututeks. Väga killustunud tööturuga riikides on noortel eriti suur oht jääda ebakindla tööhõive lõksu, kus nad ei saa piisavat täiendõpet, palk on suhteliselt väike ning nende pikaajalise töö saamise ja karjääriväljavaated on halvad. Samuti on noored teiste vanuserühmadega võrreldes sagedamini oma töökoha jaoks ülekvalifitseeritud 18. Joonis 5. Ajutistel töökohtadel töötavate 15 24aastaste arv võrreldes kogu tööealise elanikkonnaga (20 64aastased) riigiti aastal ES SI PT PL HR FR SE DE NL IT FI EL28 BE LU AT DK CZ CY IE EL SK HU MT UK BG EE LV LT RO Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, [lfsi_pt_a] 18 Euroopa Komisjon, Employment and Social Developments in Europe Annual Review

8 2016. aastal töötas ELis ajutise lepingu alusel keskmiselt 40,8% 15 24aastastest (20 64aastastest 11,2%) ning osaajaga 32,4% (20 64aastastest 18,9%) 19. Paljudes liikmesriikides on noortel pahatihti nende soovist sõltumata ajutised töölepingud ja alalist töökohta väga raske saada 20. Ajutise töö iseloom ja mõju püsiva töö saamisele on aga riigiti väga erinev. Näiteks Saksamaal, Madalamaades ja Austrias on noorte ajutised lepingud sageli tingitud sellest, et töötatakse õpingute kõrvalt või õpipoisina või ollakse katseajal 21. Sel juhul on võivad sellised lepingud olla kasulikud, sest soodustavad edukat koolist tööellu siirdumist. Ent ajutiste töökohtade mõju kohta puuduvad kindlad tõendid. See oleneb institutsionaalsest ja majanduslikust keskkonnast. Ajutised töökohad võivad suurendada töövõimalusi ja vähendada noorte töötust. Üldiselt on tähtajalise lepingu alusel töötamine kõige kindlam viis jõuda alalise töökohani siis, kui sellega kaasneb koolitamine. Olemasolevate tõendite alusel võib seega öelda, et vaja on reforme, millega vähendada ajutiste ja alaliste lepingute puhul kaitstuse taseme erinevusi ning suurendada kutseõppe osakaalu noorte ajutistel töökohtadel 22. Struktuurne probleem nr 2 haridus- ja koolitussüsteemide vähene tulemuslikkus Põhioskuste 23 aga ka valdkonnaüleste oskuste 24 puudulik omandamine on töö leidmisel suur takistus. Paljudes liikmesriikides on ikka veel palju noori, kelle õpitulemused matemaatikas, lugemises ja teaduse põhitõdedes on nõrgad. 19 Eurostat, osaajaga ja ajutise lepingu alusel töötamise aastaandmed [lfsi_pt_a]. 20 Vt Eurostat, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, tööalased üleminekud lepinguliikide kaupa (ilc_lvhl32), ja tööjõu-uuring, ajutise töö põhipõhjus sooline ja vanuseline jaotus (%) (lfsa_etgar). 21 Rahvusvahelise Valuutafondi personali aruteludokument Youth Unemployment in Advanced Economies in Europe: Searching for Solutions, detsember 2014, lk Eichhorst, W., Fixed-term contracts, Tööjõuökonoomika instituudi (IZA) töömaailmateemaline veebikeskkond IZA World of Labor 2014: 45 doi: /izawol Tänapäeva ühiskonnas elamiseks vajalikud oskused, nagu kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine ja matemaatika. 24 Oskused, mida tavaliselt ei seostata ühegi konkreetse töö, ülesande, teadusharu ega teadmisvaldkonnaga ja mida saab kasutada paljudes eri olukordades ja töökeskkondades (nt korraldamisoskus). 8

9 EL 28 Itaalia Rumeenia Kreeka Bulgaaria Küpros Hispaania Horvaatia (¹) Prantsusmaa Läti Portugal Iirimaa Poola Slovakkia Ungari Belgia Leedu (¹) Ühendkuningriik Soome Eesti Sloveenia (¹) Tšehhi Vabariik Austria Saksamaa Rootsi Luksemburg (¹) Taani Malta (²) Madalmaad Norra Šveits Island (³) Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik Türgi Joonis 6. Selliste 20 24aastaste noorte osakaal, kes aastal ei õppinud ega töötanud, omandatud hariduse alusel Alus-, alg- ja põhiharidus (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse ISCED 2011 tasemed 0 2) Keskharidus ja kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil (ISCED 2011 tasemed 3 ja 4) Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring [edat_lfse_21] ja [lfsa_pgaed] Noortel, kes haridussüsteemist liiga vara lahkuvad, jääb oskustest ja kvalifikatsioonist vajaka 25. Seetõttu on nad tööturul tõenäoliselt silmitsi suurte ja püsivate probleemidega 26. Vaid põhiharidusega noori ähvardab kõige suurem töötuse ja mitteaktiivsuse oht aastal oli 15 24aastaste töötuse määr ELis keskmiselt 18,7%, aga väheste oskustega noortel 28%. Samamoodi on NEET-noorte määr väheste oskustega noorte seas oluliselt suurem kui vähemalt keskhariduse omandanute hulgas (vt joonis 6). 25 Vt ka Euroopa poolaasta temaatilisi teabelehti madala haridustasemega noorte ja tööturuoskuste kohta. 26 Scarpetta, S., Sonnet, A. ja Manfredi, T., Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation?, OECD Social, Employment and Migration Papers, nr 106, Keskharidusega noorte tööhõive määr on kõikjal palju suurem kui keskhariduseta noortel. Kolmanda taseme haridusega noorte tööhõive määr aga on omakorda suurem kui vaid keskharidusega noortel. Viimasel juhul on olukord küll liikmesriigiti väga erinev: aastal oli hiljuti vähemalt keskhariduse omandanud 20 34aastaste tööhõive määr üle 85% Maltal, Saksamaal, Madalamaades, Rootsis, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Luksemburgis ja Ungaris, aga alla 70% Küprosel, Rumeenias, Hispaanias, Itaalias ja Kreekas 27. Struktuurne probleem nr 3 kvaliteetse töökogemuse kättesaadavus Kvaliteetne õpipoisiõpe ja praktika on sujuvaks koolist tööellu siirdumiseks 27 Vt Eurostat, tööjõu-uuring, viimase kolme aasta jooksul kõrgeima haridustaseme omandanud mitteõppivate 20 34aastaste tööhõive määr hariduse alusel, edat_lfse_24. 9

10 väga tähtsad, sest annavad noorele enne päristööle minekut reaalse töökogemuse. Õpipoisiõpet määratletakse kui formaalset kutsehariduse ja -õppe programmi, mis sisaldab vaheldumisi ettevõttes toimuvat koolitust (praktilise töökogemuse omandamine töökohal) ja koolis antavat haridust (teoreetilise/praktilise hariduse omandamine koolis või koolituskeskuses). Programmi eduka läbimise korral saadakse riiklikult tunnustatud kvalifikatsioon. Tööandja ja õpipoisi vahel on sageli sõlmitud leping ning õpipoiss saab töö eest palka 28. Tõendid näitavad, et õpipoisse tahetakse väga tööle võtta. Võrreldes ainult kooliharidust saanud eakaaslastega leiavad õpipoisid lihtsamini tööd, töötavad ühel kohal kauem ja saavad paremat palka. Õpipoisiõppe programmid on näidanud, et nende toel suureneb eduka koolist tööellu siirdumise tõenäosus märgatavalt. Enamiku õppepoisiõppe programmide puhul leiab keskmiselt umbes 60 70% õpipoistest töö kohe pärast programmi lõppu kuu jooksul pärast programmi läbimist suureneb töö leidnud õpipoiste osakaal veelgi, jõudes sageli üle 80%. Hästi väljatöötatud õpipoisiõppemudelite ja töölõppimise programmidega riikides (Taani, Saksamaa, Madalamaad ja Austria) on värskelt kutsehariduse omandanute töötuse määr peaaegu sama väike kui kolmanda taseme haridusega inimestel 29. Mõnes liikmesriigis aga pääsevad kvaliteetsetesse õpipoisiõppe programmidesse väga vähesed noored. Rohkemate töölõppimise ja eriti õpipoisiõppe võimaluste loomine on üks kõige lihtsamaid viise, kuidas ühendada Euroopas tööandjate vajadused 28 Euroopa Komisjon, aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade. 29 Euroopa Komisjon, Apprenticeship and Traineeship Schemes in EU27: Key Success Factors A Guidebook for Policy Planners and Practitioners, kutsehariduse ja -õppe süsteemide pakutava hariduse ja koolitusega 30. Praktika all mõistetakse tavaliselt õppijate või vastlõpetanute lühikest tööpraktikat, mis võib kesta mõnest nädalast mõne kuuni. Sellega ei kaasne tingimata tööleping ja see ei ole tavaliselt formaalhariduse osa. Õpinguteaegne või -järgne praktika on noorte seas muutumas üha levinumaks. Nii saadakse vajalikke kogemusi ja n-ö jalg tööturu ukse vahele. Eurobaromeetri praktikauuring näitas, et peaaegu igal teisel 18 35aastasel oli vähemalt üks praktikakogemus. Seitse kümnest praktika läbinust ütles, et praktikal saadud kogemused olid püsiva töökoha saamiseks kasulikud 31. Mitu uuringut on kinnitanud praktika tulemuslikkust praktikantide tööväljavaadete parandamisel 32. Eriti kehtib see aktiivse tööturupoliitikaga seotud praktika puhul: sellise praktika läbinud leiavad püsiva töökoha lihtsamini ja kiiremini kui mitteläbinud. Ent üha enam tuntakse muret teatava praktika kvaliteedi pärast. Tõendid kinnitavadki selle mure põhjendatust. Eriti suured probleemid on õpetatava ebapiisavus ja halvad töötingimused 33. Avatud turu praktika on palju vähem reguleeritud kui aktiivse tööturupoliitika raames toimuv praktika. Kuigi üldiselt on töötingimused head, võib paljudes 30 Euroopa Komisjon, aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade. 31 Uuringu kohaselt oli 46% vastanutest käinud vähemalt ühel praktikal. Eurobaromeetri kiiruuring nr 378 The experience of traineeships in the EU, Euroopa Komisjon, Apprenticeship and Traineeship Schemes in EU27: Key Success Factors A Guidebook for Policy Planners and Practitioners, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Fraudulent contracting of work: Abusing traineeship status (Austria, Finland, Spain and UK), Ka Euroopa Noortefoorum, Interns Revealed A survey on internship quality in Europe, 2011; ja Eurobaromeetri kiiruuring nr 378 The experience of traineeships in the EU,

11 riikides juhtuda, et praktika käigus ei õpetata piisavalt, töölevõtmine ei ole läbipaistev, praktika on liiga pikk ja puuduvad praktika piisava tunnustamise eeskirjad 34. Struktuurne probleem nr 4 avalike tööturuasutuste võime tagada tõhusad noortele kohandatud teenused ja tugi Vaatamata reformidele on paljudes liikmesriikides ikka veel palju avalikke tööturuasutusi, kes ei suuda pakkuda igale noorele personaalset nõu ja asjakohast tuge vastavalt noore konkreetsele profiilile 35. Noorte personaalne nõustamine on tõendatult tulemuslik, aga selleks on vaja ressursse: raha, personali (nõustajaid), oskusteavet ja haldusvõimekust. Nõustamine on tavaliselt kõige tulemuslikum nende puhul, kes on töötamiseks kõige paremini valmis, aga personaalne intensiivne tugi võib anda tulemusi ka probleemsemate rühmade puhul. See hõlmab nõustamist, koolitusi ja erinevaid tööturuteenuseid 36 ning tavapärase aktiivse tööturupoliitikaga võrreldes suuremat partnerlust (nt noortega tegelevate vabaühendustega) POLIITIKAVAHENDID POLIITILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS Paljude liikmesriikide puhul eeldab eelkirjeldatud probleemide lahendamine tööturueeskirjade ning koolitus-, tööotsimis- ja haridussüsteemi 34 Euroopa Komisjoni talituste töödokument Applying the Quality Framework for Traineeships, Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, Report on PES Implementation of the Youth Guarantee, 2015 ja What works for the labour market integration of youth at risk, vastastikuse õppe programm, teemadokument kõrgetasemelise õpimõttevahetuse jaoks, Stockholm, veebruar 2016; Kluve, J., Youth labour market interventions, IZA World of Labour, Vt Euroopa poolaasta temaatiline teabeleht avalike tööturuasutuste kohta. muutmist. Ainult siis on neil lootust lihtsustada oluliselt koolist tööellu astumist ja parandada noorte tööalast konkurentsivõimet. Samuti tuleks poliitikavahendeid analüüsida põlvkondadevahelise õiglusega seoses. Pärast kümnenditepikkust elatustaseme paranemist ollakse mures, et noorte eurooplaste elatustase võib muutuda halvemaks kui nende vanematel. See, milline on kriisi ja majanduse struktuursete muutuste lõplik mõju noortele, selgub tulevikus. See oleneb suuresti riikide tööturust, noorte tulevastest haridustulemustest ja noorte tööalast konkurentsivõimet toetavast poliitikast 38. Struktuurne probleem tööturu killustatus Poliitikavahendid on järgmised: läbimõeldud sihtotstarbelised palga- ja värbamistoetused, et ärgitada tööandjaid andma noortele võimalusi, eriti kõige suuremate tööturule sisenemise probleemidega noortele. Toetuskavadega võib näiteks kaasneda tingimus hoida noort pärast toetuse lõppemist veel mingi aja tööl. Tühi- ja asendusmõju vältimiseks peaks selliseid kavasid jälgima ja hindama ning piisavalt konkreetselt suunama 39 ; 38 Euroopa Komisjon, Employment and Social Developments in Europe Annual Review Tühimõju all mõeldakse seda, kui toetust makstakse selliste töötute töökohtade pealt, kes oleksid toetusetagi töö leidnud. Asendusmõju viitab sellele, et mõni olemasolev töötaja jääb toetuse tõttu tööta, sest toetus moonutab konkurentsi. Tööta jäävad inimesed neis ettevõtetes, kes toetust ei saa. Vahetu asendusmõju on see, kui olemasolev töökoht asendatakse toetatava töökohaga (nt vanemaealine töötaja asendatakse toetatavate noortega). Toetuseta jääks vanem töötaja tööle. Kaudne asendusmõju tekib siis, kui olemasolevale vabale töökohale võetakse toetusega töötaja, aga toetuse puudumise korral oleks sinna võetud mõni teine kandidaat. Töötajad, kelle pealt toetust ei maksta, võidakse kõrvale jätta või neid mitte tööle võtta, kuna eelistatakse odavamaid, toetusega töötajaid. 11

12 lepingupõhiste kokkulepete reformimine, täpsemalt ajutise ja alalise lepinguga töötajate kaitse ja õiguste ühtlustamine. See on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõttega 5. Selle kohaselt on töötajatel töösuhte liigist ja kestusest olenemata õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimuste, sotsiaalkaitsele juurdepääsu ja koolitusega 40 ; ettevõtlussooviga noorte toetamine, pakkudes neile ettevõtlusega alustamise tugiteenuseid, ja nende parem teavitamine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud võimalustest; tööjõu liikuvuse edendamine, teavitades noori eri valdkondades, piirkondades ja riikides eksisteerivatest võimalustest. Struktuurne probleem haridus- ja koolitussüsteemide vähene tulemuslikkus Poliitikavahendid on järgmised: haridussüsteemidesse investeerimise ja parema toimimise tagamine, et õpiväljundid 41 oleksid kvaliteetsed; laiaulatuslike haridussüsteemist varakult lahkumise vastaste strateegiate rakendamine; informaalse ja mitteformaalse õppe (sh õppimine noorsootöö, liikuvuse, vabatahtliku tegevuse ja avatud õppematerjalide kasutamise kaudu) tunnustamine; madala haridustasemega ja väheste oskustega noortele hariduse ja koolituse jätkamise võimaluste pakkumine (nt nn teise võimaluse programmid) Euroopa Komisjoni aasta teatis Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine. 41 Õpiväljundid on õppija teadmised, arusaamad ja oskused õpingute lõpuks. Laiemas mõttes on need õpingute hariduslik, ühiskondlik ja eluline mõju õppijale. 42 Oskuste täiendamise meetmed võivad hõlmata paljut (põhineda õpingute, nõustamise, koolituse ja reaalse töökogemuse omandamise kombinatsioon) ning toimuda avalike tööturuasutuste, haridus- ning kutseõppeasutuste ja sotsiaalpartnerite tihedas koostöös, et tagada programmide vastavus tööturu vajadustele. Rohkem suuniseid leiab Euroopa Komisjoni talituste töödokumendist, mis on kaasas Struktuurne probleem kvaliteetse töökogemuse kättesaadavus Poliitikavahendid on järgmised: noorte abistamine, et nad omandaksid õpingute ajal töökogemuse ja tööturul vajalikud oskused; selleks on vaja reformida kusehariduse ja -õppe süsteeme, pakkudes rohkem ja paremat õpipoisiõpet ning suurendades koolide koostööd tööandjatega; laiaulatusliku ja põhimõtteühtse õigusraamistiku loomine õpipoisiõppe jaoks, et oleks selgelt kirja pandud kõigi osapoolte vastutus, õigused ja kohustused; toetuse andmine väikestele, keskmise suurusega ja mikroettevõtjatele suunatud õpipoisiõppeprogrammidele ning tööandjate ja avaliku sektori asutuste vahelise kulude jagamise soodustamine; õpipoisiõppekavade edendamine teadlikkuse suurendamise ja karjäärinõustamisega; õpipoisiõppe pakkumiste läbipaistvuse tagamine ning nende pakkumiste kättesaadavuse suurendamine avalike ja eraõiguslike tööturuasutuste toel; õpipoisiõppe kvaliteedi tagamise süsteemi loomine, et oleks tagatud õpiväljundite usaldusväärne ja õiglane hindamine, mis viiks tõendatud ja tunnustatud kvalifikatsiooni saamiseni; korralike töötingimuste tagamine praktikantidele (töötunnid, praktika kestus, haiguspuhkus, vabad päevad); hoolitsemine selle eest, et praktika jooksul õpetatu oleks piisav (praktikandilepingus on kirjas õpieesmärgid ning juhendaja, kes praktikanti talle määratud ülesannete täitmisel juhendab ning jälgib ja hindab tema arengut); praktika ajal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste tunnustamise ja valideerimise edendamine ning praktikapakkujate ärgitamine praktikatunnistust välja andma (hindamise alusel). komisjoni aasta teatisega Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem (lk 108). 12

13 Struktuurne probleem avalike tööturuasutuste võime tagada tõhusad noortele kohandatud teenused ja tugi Poliitikavahendid on järgmised: hoolitsemine selle eest, et teave teenuste ja toe kohta oleks noortele hästi kättesaadav, mis ärgitaks neid end tööturuasutustes registreerima (selleks võib kaasata noorteorganisatsioone, koole, sotsiaalteenuste pakkujaid ja vabaühendusi); noorte aktiveerimine, nende oskuste täiendamine ning toetuse konkreetselt neile suunamine (sh profiilianalüüs, individuaalsed tegevuskavad ja aktiveerimismeetmed, sh koolitus ja praktika); spetsiaalselt noortele tööotsijatele teenuseid ja tuge osutavate töötajate määramine; koostöö koolidega, et selgitada välja haridussüsteemist lahkunud, kuid avalikus tööturuasutuses veel registreerimata noored; menetluste lihtsustamine ja nõustamise personaalsemaks muutmine, kasutades juhtumihaldust, mis aitaks noortel paremini jõuda pärast registreerimist individuaalse tegevuskava ja töökohani (vältides sealjuures kontaktisikute ja teenuste paljusust); avalike tööturuasutuste ärgitamine aktiivsele suhtlusele tööandjatega, et leida noortele töö- ja koolitusvõimalusi. Enamik neist poliitikavahenditest on ühendatud ELi liikmesriikide võetud kohustuses luua noortegarantii kavad, et lihtsustada noorte siirdumist koolist tööellu 43. Selle kohustuse (mida tugevdab selle lisamine Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka) raames peaksid liikmesriigid tagama, et kõigil kuni 25aastastel 44 noortel oleks nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või töötuks jäämist kvaliteetseid töö-, täiendusõppe-, õpipoisiõppe- või praktikavõimalusi. 4. ÜLEVAADE POLIITIKA HETKESEISUST Liikmesriigid on viimastel aastatel suurendanud jõupingutusi kõigi asjaomaste poliitikavahendite kasutamisel noorte töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamiseks. See on seotud noortegarantii rakendamisega, millega kaasnevad laiaulatuslikud ja põhimõtteühtsed struktuurireformid, mille eesmärk on lihtsustada noorte siirdumist koolist tööellu. Ära võib märkida mitu eriti head või paljulubavat näidet 45. Noortegarantii (Prantsusmaa) Meetmega püütakse lahendada mitut eelkirjeldatud struktuurset probleemi. Selle aasta teises pooles käivitatud ja aasta detsembrini kestva katseprojektiga aidatakse 18 25aastastel haavatavatel NEET-noortel saada iseseisvamaks ning alustada teed püsiva kaasamise ja tööhõive poole. Abisaajad valib välja partnerluskogu, kuhu kuuluvad prantsuse avalike tööturuasutuste (Pôle Emploi ja Missions Locales), sotsiaalkeskuste, ennetusvõrgustike, departemangu nõukogu, haridusministeeriumi ja teiste vaesusevastaste ühenduste esindajad. Meede hõlmab intensiivset nõustamist ja nn töökümblust, millele lisandub igakuine vajaduspõhine toetus. Selleks sõlmitakse noore ja noortele suunatud kohaliku avaliku tööturuasutuse (Missions Locales) vahel aastane vastastikkuse leping, mida saab ühe korra pikendada. Leping, kus on kirjas eesmärgid ja koolitusmoodulid, koostatakse koostöös noore endaga. Kõigepealt toimuvad 6 8 nädala jooksul ühised töötoad, kus õpetatakse põhioskusi (nn pehmed oskused). Sellele järgneb individuaalne tugi, mida pakub nõustaja, ning sel perioodil teeb noor 43 Nõukogu 22. aprilli aasta soovitus noortegarantii loomise kohta. 44 Mõni liikmesriik on laiendanud noortegarantiid kuni 29aastastele noortele. 45 Euroopa Komisjoni talituste töödokument, mis on kaasas komisjoni aasta teatisega Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem. 13

14 erinevaid töid ja võib osaleda ka koolitusel. Projekt on selles mõttes uuenduslik, et kõigepealt alustatakse mitmesuguse töökogemuse andmisega ning seda võib täiendada koolitustega. Samuti makstakse igakuist toetust, mis on paljudele noortele vajalik turvavõrk. Oluline edutegur on toimiv partnerlus kohalike tööandjatega. Struktuurne probleem tööturu killustatus Esimene proovikivi (Sloveenia) Sloveenias toetatakse programmiga Esimene proovikivi enam kui 2800 noore töötamist. Programm koosneb kolmekuisest katseajast, mille jooksul õpib noor tundma oma tööandjat, -kohustusi ja -kohta. Pärast seda võib noor tööandjaga kokkuleppe saavutamise korral töötada tema juures ühe aasta, mille eest makstakse toetust. Programm Youth Coaching (Austria) Programmi eesmärk on vähendada varast haridussüsteemist lahkumist ja lihtsustada koolist tööellu siirdumist, pakkudes tasuta personaalset tuge ja nõustamist hariduse ja tööhõive valdkonnas ning noorte võimalike isiklike ja sotsiaalsete probleemide korral. Programm on mõeldud kolme liiki noortele: koolist väljalangemise ohus noored ja haridussüsteemist (koolist või õpipoisiõppest) juba lahkunud noored, kes on kuni 19aastased, ning hariduslike erivajaduste ja/või puudega noored, kes on kuni 24aastased. Noorte nõustamine programmi raames toimub kolmes etapis, millest kolmandas (juhtumihaldus) on pakutav toetus kõige intensiivsem ja kestab kuni aasta. FIEnduse propageerimine noorte seas (Itaalia) aasta märtsis alustati rahastamisvahendiga SELFIE-töö, mille abil propageeritakse noorte seas FIEks hakkamist, aidates neil saada mikrolaenu kuni eurot või väikelaenu kuni eurot. Instrumendi rahastamisvõime on kokku eurot ja see on kasutuses kuni 31. detsembrini SELFIE-töö aitab noori, kes tahavad alustada oma ettevõttega ja olla FIEd, aga kes üldjuhul tavaviisil rahastust ei saa. Kui äriideed peetakse heaks, võib abisaaja saada riiklikust uuendatavast fondist SELFIE-töö Fond laenu. Ettevõtlusega alustamise riskide vähendamiseks tuleb laenu saamiseks osaleda koolituses, mille üle teeb järelevalvet piirkondlik kaubanduskoda, ja tugiteenuseid pakutakse pärast laenulepingu allkirjastamist veel 12 kuu jooksul. Struktuurne probleem haridus- ja koolitussüsteemide vähene tulemuslikkus 14

15 Programmi edu on tingitud kahest tegurist. Esiteks kasutatakse paindlikku ja laiaulatuslikku lähenemisviisi (tihe koostöö noortenõustajate, koolide, avalike tööturuasutuste, sotsiaaltöötajate, noorte lähikonna ning (kui asjakohane) tööandjate ja teiste sidusrühmade (nt omavalitsus) vahel), mis tähendab, et teenus on isikukeskne ja seda saab kohandada mitme probleemiga silmitsi olevatele klientidele sobivaks. Teiseks on olemas hea kvaliteediseire süsteem, mille abiga saab programmi pidevalt täiustada. Haridussildade ehitamine (Taani) Taanis tahetakse projektiga Haridussildade ehitamine valmistada noori akadeemiliselt, sotsiaalselt ja isiklikult ette kutseharidusprogrammi läbimiseks. Avaliku tööturuasutuse riiklikult juhitav projekt toimib 12 omavalitsuses ning selles osaleb 44 kutsekooli ja 52 kohalikku avaliku tööturuasutuse esindust. Koolide projektis osalemist toetatakse rahaliselt. Sillaks olevad kursused toimuvad kutsekoolis, kus abisaajad suhtlevad tavapäraste kutseõppuritega. Kõigil osalejatel on kindel ajakava ja tavaliselt saavad nad osaleda mitmel eri kursusel, lühipraktikal ja osalustutvumisel kutseõppekursustega. Vajaduse korral saavad noored elementaarse kirja- ja arvutusoskuse tunde. Peale selle on igal noorel oma koolitusmentor. Keskendutakse noorte toetamisele teel sotsiaalabi saamisest kutsekooli ja enda jaoks õige haridustee leidmisel. Sillana toimivad kursused kestavad tavaliselt 15 nädalat, kuigi olenevalt noore vajadustest võib see kestus erineda. Projekti uuenduslik osa on väga lähedane nõustamine, n-ö käe kõrval viimine sotsiaalabi juurest haridussüsteemi, luues nii kahe süsteemi vahelise silla. Edu tagavad tihe koostöö töökeskuste ja haridusasutuste vahel ning mentorite spetsiaalne väljaõpe. Struktuurne probleem kvaliteetse töökogemuse kättesaadavus Üleminekupraktika (Belgia) aasta mais alguse saanud üleminekupraktika on Belgia Brüsseli piirkonna aktiivse tööturupoliitika meede. See on mõeldud avalikus tööturuasutuses registreeritud noortele tööotsijatele ja õpilastele, kelle haridustase ei ole kõrgem kui keskharidus. Programmis osalejad käivad 3 6 kuud ettevõttes tööl, et saada oma esimene töökogemus ja parandada oskusi tööl saadava koolituse abi. Meetmes pööratakse erilist tähelepanu osalejate juhendamisele ja jälgimisele. Programm Modern Apprenticeship (Ühendkuningriik) Programmi Modern Apprenticeship abil loodab Šotimaa suurendada aastaks õpipoiste arvu võrreldes aasta ga ni. Ühtlasi kasutatakse oskustesse investeerimise kavasid ja piirkondlikke oskuste hindamisi, et õpipoisiõpe oleks tihedalt seotud kasvavate majandusvaldkondade ja töövõimalustega. Erilist tähelepanu pööratakse õpipoisiõppe võimaluste loomisele teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas. Struktuurne probleem avalike tööturuasutuste võime tagada tõhusad noortele kohandatud teenused ja tugi Elukestva karjäärinõustamise keskused (Horvaatia) Horvaatias on 11 elukestva karjäärinõustamise keskust (CISOK), kust saavad kõik kodanikud tasuta elukestvat karjäärinõustamist, aga noortele pööratakse seal eritähelepanu, kaasa arvatud mitteaktiivsetele NEETnoortele, kes ei ole end avalikus tööturuasutuses arvele võtnud aastaks on kavas luua kokku 22 sellist keskust. Sekkumine hõlmab veebiteenuseid (enesehindamisküsimustikud ja töövahendusportaal aadressil ja otseteenuseid (sh individuaalne ja/või rühmanõustamine karjäärijuhtimisoskustes ning tööotsimisseminarid). 15

16 Keskused on olnud edukad tänu mitmele uuenduslikule tavale. Teenuste rahastamine ja osutamine toimub omavalitsuste, kaubanduskodade, vabaühenduste, noorteorganisatsioonide, tööandjate, sotsiaalpartnerite ja koolide ulatuslikus partnerluses. Samuti pakuvad nõustamiskeskused teenuseid paindlikult, kohandades neid vastavalt kohalikule olukorrale (sh tööturu vajadused ja partnerorganisatsioonid). Peale selle tagavad aastased töökavad ja regulaarsed seirearuanded teenuste väljatöötamise ja osutamise jaoks vajaliku tagasiside. Nõustamistugi põhineb kliendi profiilile kohandatud personaalsete teenuste mudelil. Peale selle asuvad nõustamiskeskused avalikest tööturuasutustest eraldi. See aitab hoida ära negatiivseid eelarvamusi, mis inimestel võib avalike tööturuasutuste suhtes olla. Noorte igakülgse nõustamise keskus (Soome) Soome omavalitsustes alustasid aastal tööd noorte igakülgse nõustamise keskused. Need pakuvad lihtsalt kättesaadavat tuge kõigile alla 30aastastele noortele, sealhulgas isiklikku nõu ja suunamist, tuge elu korraldamises, karjääri planeerimises, sotsiaalsetes oskustes ning hariduse ja tööhõive küsimustes. Keskuste eesmärk on parandada ja lihtsustada noortele mõeldud teenuseid ning kaotada dubleerivad tegevused. Meetme uuendus ja pikaajaline eesmärk on töötada välja terviklik karjäärinõustamismudel koos otseteenuste ja mitme kanali kaudu pakutavate internetipõhiste teenustega. Nõustamiskeskuse spetsialistid tegutsevad igaüks oma tööandja alluvana, kuid keskuse ühistes ruumides. Peale ühiste tööruumide jagamise tegutsevad partnerorganisatsioonid ka ühise kaubamärgi all ja võrgustikuna (sh ühisel digitaalsel platvormil). Keskusel on juurdepääs funktsionaalsetele teenustele, mis aitavad teha kindlaks noorte vajadused ja parandada nende igapäevaeluga toimetulemise võimet. Igakülgse nõustamise keskus toetab noort seni, kuni ta leiab oma olukorrale pikaajalise lahenduse. Näiteks võib lahenduseks olla see, et noor saab koostöövõrgustiku pakutavate teenuste kliendiks, alustab õpinguid või leiab töö. Selle algatuse keskmes on partnerlussuhted. Keskuse laias koostöövõrgustikus osalevad paljud riigiasutused, näiteks avaliku tööturuasutuse, omavalitsuse sotsiaal-, tervishoiu- ja noorteteenuste ning sotsiaalkindlustusameti, haridusasutuste ja õpikodade eksperdid. Peale selle lööb kaasa palju vabatahtliku töö või muude noortetegevustega seotud vabaühendusi ja rühmi. Samuti toimib igakülgse nõustamise keskus vahendajana noorte ja ettevõtjate või äriorganisatsioonide vahel. Noored ise löövad aktiivselt kaasa keskuste töö kujundamises ja hindamises ning osalevad nende igapäevategevuses. Ligipääsu tagamiseks asuvad keskused kohtades, kuhu noortel on lihtne tulla (nt kaubanduskeskused). Lisaks ei toeta keskused mitte üksnes kõige haavatavamaid noori. Seda selle pärast, et vältida nende häbimärgistamist elanike sihtrühma seas. Meede Youth Mediators (Bulgaaria) Meede Youth Mediators käivitati aastal selleks, et leida, kõnetada ja aktiveerida NEET-noori, kes ei ole end avalikus tööturuasutuses registreerinud. Kõrgharidusega töötud noored on koolitatud noorsoovahendajateks ja töötavad Bulgaaria omavalitsustes. Nad tegutsevad vahendajana mitteaktiivsete noorte ning sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja teisi teenuseid pakkuvate avaliku sektori asutuste vahel. Nende ülesanded on registreerimata NEET-noorte leidmine ja kõnetamine, nende konkreetsete vajaduste kindlakstegemine, nende teavitamine töötamis-, õppimis- ja koolitusvõimalustest ning nende sobivate teenusteni juhtimine. Üldisemalt teevad noorsoovahendajad koostööd kohalike partneritega, et 16

17 toetada NEET-noortele mõeldud teenuste osutamise lõimimist. Näiteks tehakse koostööd kohalike vabaühendustega, et toetada noorteni jõudmist, avaliku tööturuasutuse töövahendajatega, et vahendada vabu töökohti ja teha koostööd tööandjatega, ning koolidega, et aidata NEET-noori haridussüsteemi tagasi tuua. Mitmekülgsete oskustega meeskonnad noorte keerukate vajaduste rahuldamiseks (Rootsi) Rootsis püütakse projektiga UngKOMP parandada avaliku tööturuasutuse tulemuslikkust ja koostööd omavalitsustega noorte töötute toetamisel. Selleks moodustatakse mitmekülgsete oskustega meeskonnad, kuhu kuuluvad avaliku tööturuasutuse ja omavalitsuse töötajad. mitmekülgsete oskustega meeskonda kuulub avaliku tööturuasutuse ja kaks omavalitsuse töötajat ning selles on töönõustaja, psühholoog, sotsiaalnõustaja, haridusnõustaja ja sotsiaaltöötaja. Meetmega on kavas toetada 5000 noort, kes on pikka aega tööta olnud või pikaajalise töötuse ohus, ja eelkõige keskendutakse keerukate vajadustega noortele. Meede on loodud noortest lähtudes. Selle asemel, et panna noored otsima avalike teenuste rägastikus õiget rada, pakutakse inimesekeskset terviklahendust. Selline lähenemisviis on eriti kasulik keerukate vajadustega noortele, kellel on vähe tahtmist võimudega suhelda. Osalemine on vabatahtlik ja kohtutakse puhketoalaadses keskkonnas, et noored tunneksid end mugavalt. Meedet rakendatakse aastatel omavalitsuses. Igasse Kuupäev:

18 5. KASUTATUD KIRJANDUS Bell, David N. F. ja Blanchflower, David G., Young people and the great recession, Oxford Review of Economic Policy, 27(2): , 2011 Cedefop, On the way to 2020: data for vocational education and training policies: country statistical overviews, Cedefopi teadusuuring nr 45, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, Euroopa Liidu Nõukogu 10. märtsi aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta Euroopa Liidu Nõukogu 22. aprilli aasta soovitus noortegarantii loomise kohta Eichhorst, W., Fixed-term contracts, Tööjõuökonoomika instituudi (IZA) töömaailmateemaline veebikeskkond IZA World of Labor 2014: 45 doi: /izawol.45 Eurobaromeetri kiiruuring nr 378 The experience of traineeships in the EU, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, Exploring the diversity of NEETs, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, Working conditions of young entrants to the labour market, s.pdf Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Fraudulent contracting of work: Abusing traineeship status (Austria, Finland, Spain and UK), 2017 Euroopa Komisjon, Apprenticeship and Traineeship Schemes in EU27: Key Success Factors A Guidebook for Policy Planners and Practitioners, Euroopa Komisjon, komisjoni talituste töödokument, mis on kaasas komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem Euroopa Komisjon, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine Euroopa Komisjon, komisjoni talituste töödokument Sotsiaalnäitajate tulemustabel, mis on kaasas komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine 18

19 Euroopa Komisjon, Employment and Social Developments in Europe Annual Review Euroopa Komisjon, aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade 15_en.pdf Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, aruanne noortegarantii rakendamise kohta avalik tööturuasutustes : : Euroopa Noortefoorum, Interns Revealed A survey on internship quality in Europe, 2011 Fondeville N. ja Ward T., Scarring effects of the crisis, teadusartikkel 06/2014, Social Situation Monitor, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), personali aruteludokument Youth Unemployment in Advanced Economies in Europe: Searching for Solutions, detsember 2014 Kluve, J., Youth labour market interventions, IZA World of Labour, 2014 Scarpetta, S., Sonnet, A. ja Manfredi, T., Rising youth unemployment during the crisis: how to prevent negative long-term consequences on a generation?, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, nr 106, 2015 Strandh, M., Winefield, A., Nilsson, K. ja Hammarström, A., Unemployment and mental health scarring during the life course, European Journal of Public Health, 24:440-5,