PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL. Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool
|
|
- Stephanie Stevenson
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL Sissejuhatus Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. Eesmärgi saavutamise eelduseks on tugevad ja konkurentsivõimelised ettevõtted. Olulisemaks väike- ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, on toetada väikeettevõtlust immateriaalselt (koolitus, nõustamine) ja materiaalselt. (Eesti Riiklik Arengukava, 2002) Materiaalsed toetusmeetmed võivad olla kaudsed (maksusoodustused, investeeringud) või otsesed soodustused (subventsioonid konkreetsetele projektidele). (Siimon, 1999) Liitumisel Euroopa Liiduga on võimalus saada osa liidus pakutavatest abiprogrammidest. Lülitumine rahvusvahelisse infovõrku eeldab ühiskonnaliikmete valmisolekut ning kompetentsust. Ettevõtluse efektiivsust tuleb tõsta kaasaegse infotehnoloogia, sellealaste teadmiste ja töövõtete abil. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes on hõivatud märkimisväärselt suur osa tööjõust, millest tulenevalt on VKEdel väga oluline roll uute töökohtade loojatena, aidates selle kaudu kaasa sotsiaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamisele. Vähemarenenud piirkondades pakub väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus võimalust ellujäämiseks, eneseteostuseks ja heaolu suurendamiseks, soodustades nii tasakaalustatud regionaalset arengut. Väike- ja keskmised ettevõtted suudavad oma tõhususe tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa kogu majanduse paindlikkuse suurenemisele. Riigi ülesandeks on luua VKEdele parem ligipääs koolitusteenustele. VKEd kalduvad informatsiooni puudulikkuse tõttu koolituse kasulikkust alahindama, mistõttu tuleb tõsta nende teadlikkust töötajate arendamise strateegilisest tähtsusest ettevõtte konkurentsivõime tõstmisel. (Riigikogu põhiseisukohad, 2002) Käesoleva artikli eesmärgiks on uurida ja hinnata väljatöötatud ettevõtlusalase praktilise koolituse metoodikat. Ühe võimalusena on vaatluse all tabelarvutussüsteemi rakendamine teoreetiliste teadmiste kinnistamisel. Riigi majanduspoliitika toetus ja infotehnoloogia roll ettevõtluse arendamisel a. alguses kinnitas Vabariigi Valitsus dokumendi Ettevõtlik Eesti, mis on aluseks riigipoolsele ettevõtluse toetamisele. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni eestvedamisel kasvas sellest välja Ettevõtluse Aasta idee, et toetada aktiivselt antud prioriteetide elluviimist. Ettevõtluse Aasta eesmärk on koondada ettevõtete ja ettevõtlusele orienteeritud organisatsioonide ühised jõud, et: 53
2 teadvustada väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) rolli stabiilse majanduskasvu ja tööhõive loojana Eestis; kujundada Eesti ühiskonnas positiivset hoiakut ettevõtlustegevuse suhtes ning toetada ettevõtluse teadlikkuse tõstmist; propageerida ettevõtlust kui elustiili; tugevdada avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide koostööd väikeja keskmise ettevõtluse arendamisel Eestis. (Ettevõtluse Aasta ) Ettevõtte arendamine pidevalt toimuvate muudatuste taustal ettevõtluskeskkonnas on eluliselt tähtis. Valitsuse tegevus ettevõtluskeskkonna kujundamisel läbi ettevõtluspoliitika mõjutab paljusid tegureid, mis määravad väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) potentsiaali majanduses, nende püsimajäämise ja kasvu. Tulenevalt Euroopa riikide kogemustest on vaja toetada ja suurendada VKE-de panust majanduse arengusse. Vaatamata majanduspoliitika, rahvusvahelistumise ja Euroopasse integreerumise uutele võimalustele, on vaja arendada ettevõtluspoliitikat. Valitsuse tähtsamateks võimalusteks VKE arengu mõjutamisel on seadusandlik regulatsioon ja makromajanduspoliitika, nende otsene toetamine ning ettevõtte ja ettevõtluse väärtustamine ühiskonnas. Eestil, nagu ka teistel üleminekumaadel, on vaja arendada VKE sektorit, mille peamine roll seisneb uute töökohtade loomises, majandusstruktuuri paindlikumaks muutmises ja esinemises innovatsiooniallikana. (Oitmaa, 2001) Ettevõtluse edukust saab tõsta positiivsete hoiakute, teabe ja finantstoetuse ning koolituse kaudu. Omaette küsimus on, kui suur osa koolituses peab olema riigi kanda. Koolituse vajadust tunnetatakse, kuid sageli ei leita õpinguteks aega. Samas heidetakse pakutavale koolitusele ette praktikakaugust, liigset akadeemilisust. Soovitakse saada täiendkoolitust, mis võimalikult täpselt vastaks ettevõtja ärilistele vajadustele. (Teder, Teder, 2001) Enam kui pooled (61%) ettevõtte peavad vajalikuks järgmise aasta jooksul oma töötajaid koolitada, kusjuures kindlasti soovib seda teha 38%. VKE-dest (vt joonis 1). 15% 14% 11% 23% jah, tõenäoliselt jah, kindlasti tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 37% ei oska öelda Joonis 1. Hinnanguline koolitusvajadus järgneva 12 kuu jooksul (% vastajatest). (Eesti väikese ja keskmise suurusega, 2003) Täiesti välistab oma töötajate koolitus- ja täiendõppevajaduse aga 15% väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest. Omakorda ca 75% nendest ettevõtetest, kes tunne- 54
3 tavad vajadust oma töötajate koolitamise järele, plaanib seda kas kindlasti või suure tõenäosusega. (Eesti väikese ja keskmise suurusega, 2003) Üheks võimaluseks on praktiline koolitus ettevõtluse valdkonnas, mis aitaks kaasa ettevõtte juhtimises esinevate probleemide ja kitsaskohtade paremale lahendamisele ilma lisakulutusteta tarkvara hankimisele, kasutades koolitusest saadud teoreetilisi ja praktilisi kogemusi. Arvuti ja programmvara kasutamise oskus on efektiivse majandamise alus. See tagatakse õigeaegse ja adekvaatse infoga, läbimõeldud ja hästitöötava arvestussüsteemiga. Arvuti ja programmvara hea tundmine võimaldab kiirelt areneva ettevõtte info ning arvestusteenistustel olla vastavuses firma vajadustega (Kaseorg, Leping, 1998). Infotehnoloogia arenguga on oluliselt kasvanud kasutatava info hulk ja paranenud selle kättesaadavus. Seoses sellega on kasvanud juhtimise osatähtsus, mis omakorda on suurendanud juhi ja juhtimise osa majandustegevuses. Tundes põhjalikumalt majandusteaduse nii teoreetilisi seisukohti kui ka rakenduslikke aspekte, on võimalik leida veelgi paremaid, sügavamaid ja laiemaid informaatika kasutamise võimalusi nendes valdkondades. Infotehnoloogia aitab kaasa tootmise automatiseerimisel: kasutatakse nii vahetus tootmisprotsessis, toodangu planeerimises, arvestuse pidamises kui ka juhtimises. Tootmise edukaks juhtimiseks on kõikide tasemete juhtidele vajalik õigeaegne ja objektiivne teave olukorrast, probleemidest, võimalikest tegutsemisvariantidest. Selle puudumisel võib kannatada juhtimisotsuste kvaliteet, mis omakorda võib esile kutsuda ebasoovitavaid tagajärgi ja häirida oluliselt eesmärkide saavutamist. Kui info tootmissüsteemidest, tooteprobleemidest, kliendikriisidest ja -võimalustest, müügitegevuse puudujääkidest ja muudest tähtsatest äriuudistest läbib organisatsiooni minutitega päevade asemel ja kui õiged inimesed saavad need küsimused lahendada tundidega päevade asemel, saavutab see firma teiste ees tohutu edumaa. Sarnane ümberkorraldamise protsess on palju põhjapanevam kui ükski teine muutus masstootmise algusest alates. Ettevõtte tegevuse juhtimisel on vaja analüüsida suurt hulka erinevaid majanduslikke seoseid. Et saada parim tulemus, on tarvis kaaluda võimalikult palju alternatiive, mis ilma infotehnoloogia abita oleks äärmiselt raske või isegi võimatu. Ettevõttes toimuva analüüsimisel võib kasutada: a) sellele spetsialiseerunud ettevõtete abi; b) keerukaid ja kalleid valmisprogramme (nt erinevad raamatupidamis- ja majandustarkvara, mis on enamasti mõeldud suurtele ettevõtetele); c) lihtsamate ülesannete lahendamiseks ja probleemide tundmaõppimiseks sobivad hästi tabeltöötlusprogrammid, millest paljud on ka vabavaralised. Nagu eeltoodust ilmneb, on võimalusi palju. Autorid uurivad just viimase võimaluse kasutamist. See eeldab põhjalikumat ettevõtja koolitust, mis võimaldaks näha seoseid ja langetada otsuseid ilma suuremate kulutusteta. Et kaasa aidata väike- ja keskmiste ettevõtete juhtide ning töötajate koolitustaseme tõstmisele on TÜ majandusteaduskonna majandusprotsesside juhtimise ja infosüsteemide lektoraat välja töötanud ülesannete kogu Ettevõte: majanduslikud seosed MS Excelis mis võib osutuda heaks abiliseks praktikutele oma ettevõttes esinevate majanduslike seoste lahtimõtestamisel (Reiljan, Kaseorg, 2002). 55
4 Ettevõtlusalane praktiline koolitus Uurimaks vastavasisuliste näidisülesannete praktilist lahendamise vajadust, korraldasid autorid pilootuuringu TÜ majandusteaduskonna Avatud Ülikooli diplomiõppes ja TÜ Narva Kolledžis õppivate praktikute hulgas. Uuritavat valdkonda puudutavate küsimuste põhirõhk oli suunatud ettevõtlusalasel koolitusel saadud teadmiste praktilisele rakendamisele arvuti ja tabelarvutussüsteemi kaasabil. Saadud tulemuste ja edasiste küsitluste põhjal on võimalik täiustada olemasolevaid ning välja töötada täiesti uudseid koolitusprogramme. Küsimustikule vastas 94 üliõpilast, kellest oli kaks kolmandikku naisi. Majandusharudest, kus küsitletud töötasid, olid esindatud kõik suuremad. Töötajate arvu järgi oli enamus väike- ja keskmisi ettevõtteid, üksikud suurettevõtted ning põhitöökohad jagunesid suuremalt osalt erasektorile, küsitletutest 2 ei töötanud. Ametikohtadest oli juhte 23, spetsialiste 40 ja reatöötajaid 29. Kuna kõik küsitletud õpivad, siis oli valdav enamus e. 93% keskharidusega ja 7% kõrgema haridusega. Joonis 2 annab vastuse küsimusele Kus omandasite enamuse oma senistest arvutialastest teadmistest? Toodud diagrammilt ilmneb, et pooled vastanutest on arvutialased teadmised omandanud iseseisvalt. Koolituskursustel on osalenud 29% küsitletutest. Kolleegi juhendamisel ning keskkoolis, gümnaasiumis on teadmisi omandanud vastavalt 16% ja 5% vastanutest. 50% 5% 29% 16% koolituskursustel kolleegi juhendamisel õppisin iseseisvalt keskkoolis, gümnaasiumis Joonis 2. Kus omandasite enamuse oma senistest arvutialastest teadmistest? Suur iseõppijate arv näitab vastavasisulise koolituse vajakajäämisi. Kindlasti on vaja läbi koolituskursuste ja nõustamise riiklikult toetada väikeettevõtjate koolitust ettevõtluses vajalike praktiliste kogemuste kinnistamisel. Riikliku ettevõtluse toetamise strateegia väljatöötamisel tuleb arvestada nii ettevõtjate reaalsete vajaduste, Eestit iseloomustava ettevõtluse arengu kui ka Euroopa Liidu kogemusega. Küsimusele Kas kasutate oma igapäevatöös tabelarvutussüsteemi? vastas üle poole küsitletutest, et kasutavad üksikute tööülesannete täitmisel ning neljandik, et kasutavad seda peamise töövahendina. Tüüpiliselt 95% arvutite omanikest kasutab 5% oma arvuti ja programmvara võimsusest. Kui õpetamise ja õppimise käigus suurendada 56
5 seda 30%ni, tähendaks see 6 korda suuremat tööjõudlust. Selline tööjõudlus võimaldab olla konkurentsivõimeline kiirelt muutuvas ühiskonnas. Vaatleme samale küsimusele antud vastuseid ettevõtlussektorite kaupa. 37,5% avaliku sektori töötajatest kasutab tabelarvutussüsteemi üksikute tööülesannete täitmisel. Neljandik vastanutest kasutab tabelarvutussüsteemi peamise töövahendina ja samapalju neid, kes ei kasuta arvutit üldse. 12,5% kasutab igapäevatöös muid programme. Erasektoris kasutatakse tabelarvutussüsteemi põhiliselt üksikute tööülesannete täitmisel 55%. Peamise töövahendina kasutatakse 34,2%, 9,8% vastanutest kasutab muid programme ja 2% ei kasuta arvutit üldse. Ametikoha järgi kasutab oma igapäevatöös tabelarvutussüsteemi üksikute tööülesannete täitmisel 62% juhtidest, 58,4% spetsialistidest ja pooled reatöötajatest. Peamise töövahendina leiab tabelarvutussüsteem kasutamist vastavalt 24% juhtide ja 39,7% spetsialistide ja kolmandiku reatöötajate poolt. Muid programme kasutab viiendik juhte, 8,2% spetsialiste ja 7,8% reatöötajatest. Uurides, milliste tööülesannete täitmisel tabeltöötlust kasutatakse selgus, et domineerivaks on põhiliselt tulemuste analüüsiga seotud valdkonnad. Põhjuseks võib olla pidevalt muutuvad vajadused ja valmis programmipakettide korral puuduv paindlikkus. Järeldusena võime öelda, et ilmselt olemasolevad valmisprogrammilised lahendused ei kata kogu probleemistikku või on kättesaamatult kallid. Levinumad programmid on ülevõetud teistest riikidest ja ei sobi kohalike tingimustega. Tüüpiline on, et ettevõtted suurendavad oma infotehnoloogiaalaseid kulutusi, tellivad võimsamaid süsteeme ja maksavad süsteemiarendajatele suuri summasid, saades vastu vaid vähem vigu tegeva ja pisut kiirema süsteemi ning tihtipeale ei võimalda soetatud programmid seda, milleks nad algselt hangiti. Soovitame kasutada Eestis väljatöötatud süsteeme, mis arvestavad siinseid olusid, kiirendavad muudatuste tegemist ja programmide täiustamist vastavalt ettevõtte vajadustele ning spetsiifikale, toetades ja arendades sellega kohapealset tarkvara tootmist. Küsimustele Kas ettevõtlusalane koolitus tutvustab Teile uusi võimalusi tabelarvutussüsteemi kasutamisel? ja Kas ülikoolis omandatud praktilised teadmised tabelarvutussüsteemis on osutunud vajalikuks? vastas enamus jaatavalt. Nagu näha, pole täiendõpe ülearune isegi nendele, kes ettevõtjaks sündinud. Muidugi õpitakse tõhusalt ka töö käigus, kuid sageli liiga aeganõudvalt ja suurte kuludega. Üheks võimaluseks on koolitus ettevõttemajanduse valdkonnas. Toetamaks seda, on välja töötatud eespool mainitud ülesannetekogu ja tagasiside saamiseks viidud läbi pilootuuring. Küsimustele Kas konkreetsete valemite tuletamine tabelarvutussüsteemis lihtsustab ettevõttemajanduslike ülesannete lahendamist? ja Kas peate enda jaoks vajalikuks näidisülesannete lahendamist arvutil? vastasid kõik küsitletud jaatavalt. Nagu eelnevast nähtub, on uudne lähenemine eluliste näidisülesannete kaudu koos nende praktilise lahendamisega arvutil osutunud vajalikuks ja kinnistanud teoreetilisi teadmisi. Näitlikustamine konkreetsete, reaalsete andmetega annab paremaid tulemusi ja ilmestab seoseid ettevõttesiseste protsesside vahel, kui teoreetiline lähenemine. Konkreetsetelt tulemustelt üldistatud kujule üleminek on lihtsam. 57
6 Küsimusele Kas ettevõtlusalasel koolitusel omandatud teadmistele ja valemitele rajanedes olete lihtsustanud oma igapäevatööd? vastajatest 66% arvas, jah, 34% ei. Ametikoha järgi jagunesid jaatavalt vastajad järgmiselt: 92% juhtidest, 67% spetsialistidest ja 41% reatöötajatest. Kaks kolmandikku küsitletutest arvas, et koolitusel omandatud teadmised ja praktilised oskused lihtsustavad neil vastu võtta juhtimisalaseid otsuseid. Allpool toodud diagrammil on näha vastajate jagunemine ametikoha järgi. % tippjuht spetsialist reatöötaja ei jah Joonis 3. Kas ettevõtlusalasel koolitusel omandatud teadmised ja praktilised oskused lihtsustavad Teil vastu võtta juhtimisalaseid otsuseid? Viimased kaks küsimust näitavad väga selgelt lahendatud ülesannete olulisust ja vajalikkust lihtsustamaks osavõtnute igapäevatööd. Parem informeeritus ettevõttes toimuvast vähendab oluliselt riske ning see omakorda aitab vastu võtta õigemaid otsuseid. Otsustusteks on vaja infot, so andmeid sellisel kujul, mis võimalikult vastaks nende kasutaja eesmärkidele: omaks talle tähendust; tooks esile olulise; sisaldaks võimalikult vähe müra; oleks kasulik ja ajakohane; oleks usaldusväärne jne. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus sõltub vastuvõetud otsustest. Kui efektiivsus tõuseb, kasvab ka kasum. Läbiviidud pilootuuringu põhjal kujunenud autoritepoolsed soovitused on järgmised. Enam tähelepanu tuleb pöörata väike- ja keskmiste ettevõtjate rollile Eesti majanduse arengus, kuna nad on peamised töökohtade loojad ja uute ideede teostajad. Samuti on väljaspool suuremaid linnu tegutsevatel ettevõtetel täita oluline ülesanne piirkondliku arengu aktiveerimisel. Uued ja paremad töökohad ning suurem sotsiaalne sidusus aitavad kaasa ettevõtete konkurentsivõime tõusule, mis omakorda on oluline Eesti integreerumisel Euroopa Liitu. 58
7 Ettevõtlusalase aktiivsuse tõstmise eesmärgiks tuleb seada ettevõtjate koolitamine praktiliste kogemuste kinnistamiseks. Ettevõttemajanduse valdkonna näidisülesannete praktiline lahendamine arvutil annab paremaid tulemusi ja ilmestab seoseid ettevõttesiseste protsesside vahel, kui teoreetiline lähenemine. Tuleb kujundada positiivset hoiakut ettevõtlustegevuse suhtes ning toetada ettevõtluse teadlikkuse tõstmist. Kokkuvõte Ettevõtte suurusest tulenevaid spetsiifilisi vajadusi ei pea arvestama, kui ettevõtted on seejuures võrdsetes tingimustes. Kuna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuses ilmneb rohkem tõkkeid, siis kaldutakse neid pidama ebaefektiivseks. Seejuures on vaja üksnes toimivat riiklikku ettevõtluse arengukava, mis aitaks väikeettevõtete konkurentsivõimet oluliselt parandada. Riikliku ettevõtluse toetamise strateegia väljatöötamisel tuleb arvestada nii ettevõtjate reaalsete vajaduste, Eestit iseloomustava ettevõtluse arengu kui Euroopa Liidu kogemusega. Nii Eesti kui Euroopa Liidu ettevõtluses toimuvad struktuurimuudatused näitavad, et VKEde osatähtsus tõuseb. 99,4% Eesti ettevõtetest on väikesed ja keskmised ehk ettevõtted, kus töötab kuni 250 töötajat. Ka füüsilisest isikust ettevõtjad võib lugeda väikeettevõtete hulka. Üheks tähtsamaks ülesandeks on koolitada nii ettevõtjaid, kui ka ettevõtlusega otseselt mitteseotud inimesi. Koolituse laiendamise ja selle kättesaadavuse parandamisega läbi riiklike ja Euroopa Liidu toetusprogrammide julgustame ning toetame üha enam inimesi looma väikeseid ja keskmisi ettevõtteid, või tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjatena. Tulemusena väheneb kartus ettevõtluse ees, suureneb töökohtade arv, väheneb tööpuudus ja tõuseb kogu elanikkonna heaolu. Tuleb parandada riigi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahelist kommunikatsiooni, kuna need suhtluskanalid on üheks adekvaatse info allikaks ettevõtete probleemidest ja kitsaskohtadest, mida arvestatakse ettevõtluspoliitika kujundamisel. Kasutatud kirjandus 1. Eesti Riiklik Arengukava [ Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused. Aruanne. Veebruar Emor. [ 1_multipart_xF8FF_2_SME_eesti%20aru.pdf], Ettevõtluse aasta [ Kaseorg, M., Leping, V. Hea arvuti tundmine aitab eestlast Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi integreerumine Euroopa Liiduga majanduspoliitika eesmärgid ja abinõud. VI teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tartu Värska, juuni Mattimar OÜ, Oitmaa, K. The integration of Estonian SME policy with the European Union SME policy. IX teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tartu Värska, juuni Berlin, Tallinn, Reiljan, A., Kaseorg, M. Ettevõte: majanduslikud seosed MS Excelis. Tartu,
8 7. Riigikogu põhiseisukohad Eesti ettevõtja võimalused ja ohud EL siseturul. Nr 6/7 133, 3. detsember [ tell01_133.html], Siimon, A. Eesti Vabariigi väikeettevõtluspoliitikast Euroopa Liidu kontekstis. VII teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tartu Värska, juuni Mattimar OÜ, Teder, A., Teder, J. Väikeettevõtlus Eestis: roll ja probleemid. IX teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tartu Värska, juuni Berlin, Tallinn, Summary THE ROLE OF PRACTICAL ENTREPRENEURSHIP TRAINING IN DEVELOPING THE COMPETITIVENESS OF ESTONIAN SMALL ENTERPRISES Merike Kaseorg Ain Sakk University of Tartu There is no need to consider the specific size-based needs of enterprises as they operate in equal conditions. While there are more obstacles in the small and medium business activities, they tend to be regarded as non-effective. The only thing that is needed is an operating national business strategy, that would help the small enterprises to improve their competitiveness. Real needs of the enterprises, Estonian business development as well as European Union experience should be taken into account while forming a support strategy of national business. More emphasize should be put on the important role of small and medium enterprises in Estonian economic development. The small enterprises are the main generators of new job positions and innovative ideas. Enterprises located outside the cities have an additional task to activate regional development. The aim of the Year of Enterprising is to develop business in Estonia in order to gain maximum benefit for Estonian society. The communication between the nation and business organisations should be improved, because it adequately informs about the problems and bottlenecks in business activities that are used in constructing business policy. The educators of the undertakers have a crucial role in developing business in Estonia. The pilot research carried out within the second term diploma students of The Open University of the Economics and Business Administration faculty of Tartu University by the authors examined the need for business educational knowledge application to the computer. While the students were all practitioners, the results of the poll can be used to compose educational programs for small enterprises and searching for the necessary balance between the theory and practice. In conclusion, it 60
9 is possible to say, that the priority of the increase in business activity should be placed on the education to attach the practical experience. The practical solving of sample tasks in business economy with the computer gives better results than the theoretical approach, and illustrates the links of processes within the company. Positive attitude should be formed towards the business activity in Estonian society, and the raise of awareness of enterprising should be supported. 61
SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu
SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU Introduction Katrin Olenko University of Tartu It is commonly accepted that the exchange rate regime
More informationVÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool
VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Eestis viimase 15 aasta jooksul toimunud majandusreformide jooksul on pidevalt rõhutatud väikeettevõtluse
More informationAino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused
Sissejuhatus EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE EELISED JA MÕJU EESTI VÄIKEETTEVÕTETE ARENGULE Aino Siimon Tartu Ülikool Euroopa Liiduga ühinemine moodustab Eesti ettevõtjate jaoks olulise osa euroopastumisest,
More informationEesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade
More information5926/12 tht/mkk 1 DG F2A
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse
More informationVÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross
VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross TAUSTAKS VÕTA uurija since 2006 VÕTA arendaja since 2009 VÕTA koolitaja since 2009 VÕTA praktik, hindaja since 2010 VÕTA assessor since 2012 VÕTA
More informationENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas,
ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, dr. theol., sotsiaaleetika dotsent, Führungsakademie der Bundeswehr (Hamburg) Sellised sündmused nagu terrorismivastane sõda
More informationEesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu
Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel
More informationEvaluation of Estonian RTDI Policy Mix
Innovation studies Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix 10 2007 Results of OMC Peer Review Report 2007 Country Report for Estonia Reviewers: Wolfgang Polt Per Koch Boris Pukl Arjan Wolters Joanneum Research
More informationHOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES
HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES Ivar Raig University Nord, Tallinn, Estonia Research Center Free Europe 1. General impact of
More informationGlobaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport
1 2 Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport Eesti Arengufond 3 Toimetaja: Rivo Riistop Keeletoimetaja: Sven Maanso, Keeletoimetus OÜ Kujundaja ja küljendaja: Tuuli Aule Kaane illustratsioon:
More informationORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Margus Kotter ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Vilve Raik MA Kaasjuhendaja
More informationESTONIAN PATENT OFFICE
PCT Applicant s Guide National Phase National Chapter Page 1 ESTONIAN PATENT OFFICE (PATENDIAMET) AS DESIGNATED (OR ELECTED) OFFICE CONTENTS THE ENTRY INTO THE NATIONAL PHASE SUMMARY THE PROCEDURE IN THE
More informationNOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut
NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on
More informationEANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA March 2015 EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon Because of the critical Ukrainian situation, the Estonian American National Council
More informationVENEMAA SIHTTURULE SUUNATUD TURUNDUSTEGEVUSED ESTONIA SPA HOTELS AS NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Aljona Kraft VENEMAA SIHTTURULE SUUNATUD TURUNDUSTEGEVUSED ESTONIA SPA HOTELS AS NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Liis Juust Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1.
More informationEesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia
Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Intervjuu endise peadirektoriga Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Residentsuse indeks Tegelik ja registripõhine elukoht Põllumajanduslikud
More informationEESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool
EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationThe Estonian American Experience
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA June 2013 The Estonian American Experience In our March newsletter we posed the question Do you need Estonian to be Estonian? and invited our readers to share their thoughts.
More informationOverview of Family Business Relevant Issues. Country Fiche Estonia
Overview of Family Business Relevant Issues Country Fiche Estonia 2008 Author: Maret Kirsipuu Project conducted on behalf of: EUROPEAN COMMISSION ENTERPRISE AND INDUSTRY DIRECTORATE-GENERAL Crafts, small
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationPILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE
Kogumik esitab ülevaate töövaldkonnast Eestis käesoleva kümnendi keskpaigas. Käsitletakse üldisi trende tööturul, haridusvalikute seoseid tööturuga, töökoolitust, eestlaste ja mitteeestlaste, meeste ja
More informationHUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Kristo Kiipus 106778 IABM HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Innar Liiv Ph.D
More informationEesti eksportööride konkurentsivõime uuring. Lõpparuanne
Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring Lõpparuanne 25.11.2015 1 EY Sisukord Kokkuvõte... 3 Summary... 8 Mõisted ja lühendid... 13 Sissejuhatus... 15 1. Eesti eksportööride ülevaade... 18 1.1 Eesti
More informationÜlevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO
Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO Taustainfo: Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides
More informationEesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest
PwC 18. iga-aastane globaalne tippjuhtide uuring CEO Survey Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest Jaanuar 2015 www.pwc.com/ceosurvey Sissejuhatus 20. jaanuaril avaldati Davosis Maailma Majanduskonverentsi
More informationLühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest
Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Anne Roos Artikkel annab lühiülevaate Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) kolmandast kodanikuhariduse
More informationSME SUPPORT POLICY IN EUROPEAN UNION AND BALTIC STATES: PRINCIPLES AND PROBLEMS
41 st Congress of the European Regional Science Association SME SUPPORT POLICY IN EUROPEAN UNION AND BALTIC STATES: PRINCIPLES AND PROBLEMS Kristiina Kasemets (kiku@mail.mtk.ut.ee) Raili Kriisa (railik@mail.mtk.ut.ee)
More informationSISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED
SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED 2012 (11) ViAble Security Haritud Turvalisus Peatoimetaja: Lauri Tabur Tegevtoimetaja: Annika Talmar-Pere Tallinn 2012 The Editorial Board: Lauri Tabur: Rector of the Academy
More informationQuality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( )
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2008, 57, 4, 255 264 doi: 10.3176/proc.2008.4.08 Available online at www.eap.ee/proceedings Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators
More informationPROF. JANNO REILJANI TEADUSPUBLIKATSIOONID SCIENTIFIC PUBLICATIONS OF PROF. JANNO REILJAN
PROF. JANNO REILJANI TEADUSPUBLIKATSIOONID SCIENTIFIC PUBLICATIONS OF PROF. JANNO REILJAN Reiljan, J., Puolokainen, T. (2016). Riigiasutuste töö tõhususe hindamine: keeruline, väga keeruline! Akadeemia
More informationÜLIKOOLIDE JA ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ AASTAL 2015: MÜÜDID JA TEGELIKKUS. Tartu Urmas Varblane
ÜLIKOOLIDE JA ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ AASTAL 2015: MÜÜDID JA TEGELIKKUS Tartu 8.5.2015 Urmas Varblane Ettekande struktuur Miks on vaja ettevõtete ja ülikoolide koostööd? Senine koostöö ülikoolide ja ettevõtete
More informationSIHTKOHA ARENDUSORGANISATSIOONI VÕIMALUSED TURISMIETTEVÕTETE EKSPORDIVALMIDUSE EDENDAMISEL SA LÕUNA- EESTI TURISM NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Silvia Linn SIHTKOHA ARENDUSORGANISATSIOONI VÕIMALUSED TURISMIETTEVÕTETE EKSPORDIVALMIDUSE EDENDAMISEL SA LÕUNA- EESTI TURISM NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Heli Müristaja,
More informationISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS
ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS Uuringuraport Mikko Lagerspetz Krista Hinno Sofia Joons Erle Rikmann Mari Sepp
More information37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES
37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES Tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksude vabastused Kirjeldus Legislative act 37(2) fragment of law reg 819/83 saadused, mille ühenduse
More informationEuropean Union European Social Fund I RI
European Union European Social Fund I RI S This publication was written within the framework of the Headway Improving Social Intervention Systems for Victims of Trafficking Project, funded by the EQUAL
More informationMITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Marju Saar MITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES Magistritöö Juhendaja: Raine Eenma, MAG IUR Kaasjuhendaja:
More informationAivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja
Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda
More informationCurriculum Vitae. Name Tiiu Paas Date of birth (mm/dd/yyyy) 09/14/1949 Phone ,
Curriculum Vitae Name Tiiu Paas Date of birth (mm/dd/yyyy) 09/14/1949 Phone +372 737 6341, +372 5098643 E-mail tiiu.paas@ut.ee Career Institution and Position held 2008 -... University of Tartu, Faculty
More informationValge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks.
Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Tööversioon 27.04.09, Tallinn * Valge paber (White paper) on raport või suunis, milles tuuakse välja probleeme
More informationSOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS
SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS TALLINN 2013 Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Urve Kask, tel 625 9220).
More informationISF INTERIM EVALUATION REPORT. 2014EE65ISNP001 Eesti National Programme ISF Versioon Hõlmatud ajavahemik
ISF INTERIM EVALUATION REPORT CCI 2014EE65ISNP001 Pealkiri Eesti National Programme ISF Versioon 2017.0 Hõlmatud ajavahemik 1.1.2014 30.6.2017 ET 1 ET SÕLTUMATUD EKSPERDID (NAGU ON NÕUTUD MÄÄRUSE (EL)
More informationMõtestades ülikoolide mõju. Ülikoolide mõju väikeriigi ühiskonna ja majanduse arengule 1. Varia
Varia Ülikoolide mõju väikeriigi ühiskonna ja majanduse arengule 1 KADRI UKRAINSKI Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor KADI TIMPMANN Tartu Ülikooli avaliku sektori ökonoomika assistent
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖANDJA BRÄNDI ARENDAMINE ESTONIA SPA HOTELS AS-IS
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut Merite Liidemaa TÖÖANDJA BRÄNDI ARENDAMINE ESTONIA SPA HOTELS AS-IS Magistritöö Juhendaja: MBA Taimi Elenurm Kaasjuhendaja: MA Mart
More informationEESTI OMAVALITSUSTE INFOTEHNOLOOGIA VALITSEMISMUDELITE ANALÜÜS
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut EESTI OMAVALITSUSTE INFOTEHNOLOOGIA VALITSEMISMUDELITE ANALÜÜS Magistritöö Autor: Margus Lehesaar Juhendaja: Priit Parmakson Autor: Margus Lehesaar.. 2017.a.
More informationEESTI AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSE TEGEVUSKAVA TÄITMINE
SÕLTUMATU HINDAMISARUANNE: EESTI AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSE TEGEVUSKAVA TÄITMINE 2012 2013 Hille Hinsberg, sõltumatu hindaja Tegevuskava täitmise sõltumatu hindamisaruanne I First Progress Report INDEPENDENT
More informationEUROOPA MITMEKESISUSE HARTADE MAJANDUSLIKE EELISTE ÄRAKASUTAMINE. Mitmekesisuse juhtimine tööl
EUROOPA MITMEKESISUSE HARTADE MAJANDUSLIKE EELISTE ÄRAKASUTAMINE Mitmekesisuse juhtimine tööl Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta alljärgneva teabe võimaliku kasutamise
More informationELECTRONIC SIGNATURE LAW
Case Note Case name AS Valga Külmutusvagunite Depoo (in bankruptcy) Citation Administrative matter no 2-3/466/03 Name and level of court Administrative Chamber of Tallinn Circuit Court Members of court
More informationEesti Noorsoo Instituut
Eesti Noorsoo Instituut Tallinn 2010 Hea lugeja, hoiad käes Noortemonitori sarja esimest väljaannet, mis käsitleb noorte olukorda Eestis. Monitor on esimene taoline katse anda statistiline ja võrdlev ülevaade
More informationEESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA EELNÕU
EESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA 2011-2015 EELNÕU Abiks eelnõu lugejale Selleks, et valitsuse tegevus Euroopa Liidus (EL) põhineks ühtsetel alustel, on alates liitumisest koostatud raamdokumente Eesti EL
More informationAKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS
Poliitikauuringute Keskus PRAXIS AKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS Reelika Leetmaa Andres Võrk Raul Eamets Kaja Sõstra Tallinn 2003 Poliitikauuringute Keskus PRAXIS 2003 Estonia pst.
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED Juhendaja: MA.Rein Toomla Tartu 2002 SISSEJUHATUS 4 1. TEOREETILINE RAAMISTIK 7 1.1.
More informationAJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Siiri Laanemets AJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Tatjana Koor, MSc Kaasjuhendaja: Merle Looring, MSc Pärnu
More informationKui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise
Riigimasin teema- Erilehe väljaandmist finantseeris Eesti Koostöö Kogu ja kujundas Eesti Ajalehtede ja erilehtede osakond Konverentsi Eesti kui väikeriik eriväljaanne Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu: Roheline
More informationMAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Gete Grahv MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationEesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS
Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks
More informationDIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
DIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Urmas Varblane University of Tartu Urmas Varblane rahvusvahelise ettevõtluse professor 23.10.2008 Ettevõtluskeskkonna
More informationMaailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks
VALGE PABERI* RIIGIKOGULE TAUSTAPABER NR 2 27.04.2009 Maailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks Valge paberi Riigikogule taustapaberis nr 1 Eesti
More informationKsenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusmatemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON
More informationEESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool
EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool Sissejuhatus Regionaalsete erinevuste tekkimine on juba teooria kohaselt loomuliku majandusarengu tulemus
More informationName of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008
Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Contact details: Hannes.veinla@ut.ee Country: Estonia I. General context (responsible bodies) and quality of transposition The main
More informationNOORTE USALDUS EESTI RIIKI KUI BRÄNDI
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Hedy Heinmets NOORTE USALDUS EESTI RIIKI KUI BRÄNDI Lõputöö Juhendaja: Raul Vatsar, MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...
More informationReferendum in the Estonian constitution: historical and comparative constitutional aspects Liivik, Ero
www.ssoar.info Referendum in the Estonian constitution: historical and comparative constitutional aspects Liivik, Ero Veröffentlichungsversion / Published Version Zeitschriftenartikel / journal article
More informationAlustava politseiametniku suhtlemistõkked politsei- ja piirivalvekolledži õppurite näitel
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledž Rauno Loit Alustava politseiametniku suhtlemistõkked politsei- ja piirivalvekolledži õppurite näitel Lõputöö Juhendaja: Rauni Rohuniit, MA Kaasjuhendaja:
More informationKOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Siiri Leskov KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Magistritöö Juhendaja: Egert Belitšev, MA Kaasjuhendaja: Mairit Kratovitš,
More informationEessõna. Introduction
1 Eessõna Introduction Alates 2005. aastast tegutseb Tarbijakaitseameti koosseisus Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mille eesmärgiks on nõustada tarbijaid nende õigustest sooritades oste Euroopa
More informationTÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES
TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES Yngve Rosenblad Statistikaamet Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr a rekordilise 19,8 protsendini,
More informationEesti Vabariigi seaduste ja kohtulahendite andmebaas ning ristviitamine
TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Brait Õispuu Eesti Vabariigi seaduste ja kohtulahendite andmebaas ning ristviitamine Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendajad: Mart Randala Mare Koit
More informationCollection management in resource sparing development of Estonia
Purdue University Purdue e-pubs Proceedings of the IATUL Conferences 1995 IATUL Proceedings Collection management in resource sparing development of Estonia Konrad Kikas Tallinn Technical University Konrad
More informationAvatud Eesti Fondi
Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Tometanud Mart Orav, keeletoimetaja Triin Kaalep, Tekstid tõlkinud Wiedemanni Tõlkebüroo, kujundanud Janno Preesalu, Avatud
More informationEesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs
LISA 3 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs Sisukord 1. Regionaalse arengu suundumused Eestis... 2 1.1 Riigi sisesed regionaalsed erinevused on märkimisväärselt suured... 2
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004. RIIS Tehnilised tingimused. Rice Specification
EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004 RIIS Tehnilised tingimused Rice Specification EVS-ISO 7301:2004 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO 7301:2004 Riis. Tehnilised tingimused
More informationEESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL
EESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL Hinnang olukorrale ja ettepanekud edasisteks tegevusteks Kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava koostamise ja organisatsioonide
More informationTÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool
TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Liitu (EL) integreerumise protsessis on vaieldamatult üheks oluliseks teemaks töötajate liikumisvabaduse probleemistik.
More informationRiigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 IVO JUURVEE Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918 1940 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS
More informationEUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING
EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING 2013 EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus: Regionaalsete filmifondide asetumine Euroopa kaardile
More informationEesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises
MAJANDUS H22 Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises MART NUTT TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Väitekiri on lubatud kaitsmisele
More informationTalendipoliitika käsiraamat tegevused ja teenused talentide vastuvõtmiseks ja lõimimiseks Läänemere-äärsete riikide linnades ja muudes piirkondades
Talendipoliitika käsiraamat tegevused ja teenused talentide vastuvõtmiseks ja lõimimiseks Läänemere-äärsete riikide linnades ja muudes piirkondades Osaliselt rahastatud Euroopa Liidu vahenditest (Euroopa
More informationEesti maapõu vajab süsteemset lähenemist akadeemiline vaade praktiliste järeldustega
Eesti maapõu vajab süsteemset lähenemist akadeemiline vaade praktiliste järeldustega DIMITRI KALJO akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi spetsialist ERIK PUURA Tartu Ülikooli arendusprorektor,
More informationPolitseipensionäride ootused ja nende kaasamise võimalused siseturvalisuse tõhustamisel
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Meelis Seimoja Politseipensionäride ootused ja nende kaasamise võimalused siseturvalisuse tõhustamisel Magistritöö Juhendaja: Oliver Pagel, MA Kaasjuhendaja:
More informationMEREALADE TEABEVAHETUSE INTEGREERIMISE VÕIMALUSED EESTIS
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Rektori otsus: /kuupäev, otsuse number/ Teabevaldaja nimi: Sisekaitseakadeemia Juurdepääsupiirangu alus: AvTS 35 lõige 1 punkt 5¹ Lõpptähtaeg: 14.05.2023 Märke vormistamise
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Võrdleva õigusteaduse õppetool. Kati Kuus SOTSIAALSE KONFLIKTI OLEMUS, ALLIKAD JA LAHENDAMISE TEED.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Kati Kuus SOTSIAALSE KONFLIKTI OLEMUS, ALLIKAD JA LAHENDAMISE TEED Bakalaureusetöö Juhendaja lektor Silvia Kaugia Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus...
More informationValitsemise valvurid. Valitsuse esimene tegevusaasta vahekokkuvõtted. Valitsemise valvurite poliitikaanalüüs
Valitsemise valvurid Mai 2012 Valitsemise valvurite poliitikaanalüüs www.valvurid.ee Valitsuse esimene tegevusaasta vahekokkuvõtted Valitsemise valvurid on osa laiemast kodanikualgatusest, mille eesmärgid
More informationE UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT
E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT Last updated 20 November 2009 PERSONAL INFORMATION Name VÕRK, Andres Address TÄHE 91A-12, TARTU, 50107, ESTONIA Telephone +372 5277 923 E-mail andres.vork@praxis.ee Nationality
More informationMarje Allikmets LOOVUTATAVA ISIKU ÕIGUSED LOOVUTAMISMENETLUSES KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS. Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Marje Allikmets LOOVUTATAVA ISIKU ÕIGUSED LOOVUTAMISMENETLUSES KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS
More informationEESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jelena Lõgina EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks
More informationRiigikogu otsuse Õiguspoliitika põhialused aastani 2030 eelnõu seletuskiri
Riigikogu otsuse Õiguspoliitika põhialused aastani 2030 eelnõu seletuskiri Sisukord I. Sissejuhatus... 2 II. Õiguspoliitika põhialuste koostamine... 3 III. Õiguspoliitika põhialuste vajalikkus... 4 IV.
More informationVARIMAJANDUSE VÄHENDAMINE EESTI NÄITEL
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Karoliina Veermaa VARIMAJANDUSE VÄHENDAMINE EESTI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kerly Randlane, MPA Tallinn 2014 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž: Finantskolledž
More informationKODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL
KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL 1. Sissejuhatus Kaasaegset ühiskonda iseloomustab üha suurem sisemine keerukus ning iden titee tide pal ju sus (Giddens 1991).
More information1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006
1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 2 Koostajad ja toimetajad: Kristel Kõiv, Merle Lust, Toomas Kööp, Tõlkijad: Merle Lust ja Meaghan Burford Kaanekujundus: Aldo Tera Fotod: Kiirguskeskus Kiirguskeskus Kopli
More informationSISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 9 Structure
E E S T I P A T E N D I A M E T E S T O N I A N P A T E N T O F F I C E AASTARAAMAT ANNUAL REPORT 2007 E E S T I P A T E N D I A M E T E S T O N I A N P A T E N T O F F I C E AASTARAAMAT ANNUAL REPORT
More informationEESTI SUVERÄÄNSUS *
EESTI SUVERÄÄNSUS 1988 2008 * Sissejuhatus Kui prof Marju Luts-Sootak ja magister Hent Kalmo tegid mulle ettepaneku kirjutada kaastöö suveräänsuse muutumist käsitle vale raamatule, mõlkus mul esialgu meeles
More informationEESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA
EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI STATISTIKA 1921 2011 EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA TALLINN 2011 Koostanud Mihkel
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL Juhendaja: Heiko Pääbo, M.A. Tartu 2006 Sisukord 1. Sissejuhatus...3
More informationSEI väljaannenr. Säästva Eesti Instituut 10
SEI Säästva väljaannenr.10 Eesti Instituut Muutused Eesti elanike keskkonnateadlikkuses ja keskkonnateadvuses 19942007 Võrdlusjooni Euroopaga Mai 2008 Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn Turu-uuringute
More informationVÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL
Projekt on toetatud Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Uuringuraport Eesti Sotsiaalministeeriumile Sten Anspal Epp Kallaste Poliitikauuringute
More informationEesti regionaalarengu strateegia
Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 Tallinn 2014 Sisukord Eessõna... 3 1. Strateegias kasutatud olulisemad terminid... 5 2. Eesti regionaalarengu suundumused ja regionaalarengu suunamise lähteolukord...
More informationACTIVISM: Artful Tactics of Social Change in Urban and Cyber Space
ACTIVISM: Artful Tactics of Social Change in Urban and Cyber Space Nicola Kirkham Everyone seems to be talking about public space, but I wonder what they are referring to. What do people mean by public
More informationEuropean Economic Area environmental grants in the period
European Economic Area environmental grants in the period 2009-2014 Through the EEA Grants, Iceland, Liechtenstein and Norway contribute to reducing social and economic disparities and to strengthening
More information