ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE
|
|
- Gabriella Shelton
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 TAIRI RÕÕM ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE Tairi Rõõm 1 Sissejuhatus Nagu enamikus ELiga liituvais riikides, on ka Eestis viimaseil aastail alampalka 2 märgatavalt tõstetud. See suund jätkub tõenäoliselt ka lähitulevikus, sest vastavalt Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliidu (ETK) kokkuleppele on plaanis alampalka järk-järgult suurendada, kuni see moodustab 28. aastaks 41% keskmisest palgast. Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade alampalga kujunemisest ning analüüsida selle tõstmise mõju Eesti tööturule. Siin käsitletakse seda, kuidas alampalk on lähiminevikus mõjutanud hõivet, palgakasvu ja palkade jaotust. Enamasti keskendutakse alampalga suurenemist analüüsivais uuringuis mõjule, mida see avaldab hõivele. Tavapäraseim majandusloogika ütleb, et alampalga tõusul on hõivele negatiivne mõju: selle tagajärjel suureneb töötajate palk ning kui nende tootlikkus ei suurene samal määral, muutub tööjõud kallimaks ja ettevõtted vähendavad töötajate arvu. Samas aga ei anna teoreetilised majandusmudelid ühest vastust hõive ja alampalga seoste kohta. Vastavalt teooriale sõltub alampalga mõju hõivele tööturul valitsevaist konkurentsitingimustest. Kui töötajate ja tööandjate vahelisi palgakokkuleppeid sõlmitakse täiusliku konkurentsi tingimustes, siis on alampalga mõju hõivele negatiivne. Monopsoonse või oligopsoonse 3 tööturu puhul võib aga alampalga tõus hõivet teatud tingimustel ka positiivses suunas mõjutada. Empiirilised uuringud alampalga mõjust hõivele on andnud vastuolulisi tulemusi. Ameerika Ühendriikides, kus sellel teemal on tehtud enim uurimusi, oldi 9. aastate alguseks jõutud konsensusele, et alampalga tõstmine suurendab tööpuudust. 9. aastate keskpaigas avaldati aga palju poleemikat tekitanud uuring, mille autorid David Card ja Alan B. Krueger näitasid, et alampalga tõusu tagajärjel hõive suureneb 4. Töö autorid analüüsisid seda, kuidas muutus hõive piiriäärsetes kiirsöögikohtades kahes USA kõrvutiasetsevas osariigis New Jerseys ja Pennsylvanias. New Jerseys tõsteti miinimumpalka, Pennsylvanias jäi see aga endisele tasemele. Card ja Krueger leidsid, et pärast miinimumpalga tõusu kasvas hõive New Jerseys kiiremini kui Pennsylvanias. Seda tollasele konsensuslikule arvamusele vastukäivat tulemust põhjendasid autorid kiirtoiduettevõtete monopsoonse võimuga tööturul. Hiljem on mitmed majandusteadlased Cardi ja Kruegeri uurimust kritiseerinud. Peamise puudusena on märgitud seda, et nende andmed põhinesid telefoniküsitlusel ja polnud seetõttu usaldatavad. 1 Autor on tänulik Marit Hinnosaarele, kellega koostöös valminud uurimus Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis on käesoleva artikli aluseks. 2 Alampalk (ka miinimumpalk) on väikseim töötasu, mida vastavalt seadusele on lubatud töötajaile maksta. 3 Monopsoonne tööturg on selline turg, kus eksisteerib ainult üks tööandja.oligopsoonse turu puhul on tööandjate arv väike. 4 Card, D., Krueger, A. Minimum Wages and Employment: A Case Study of the Fast-Food Industry in New Jersey and Pennsylvania
2 KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 Valdavas enamikus teiste riikide kohta tehtud empiirilistes uuringutes on jõutud tulemuseni, et alampalga tõusu mõju hõivele on negatiivne. Positiivset mõju on lisaks USAle täheldatud ainult Suurbritannias, sealse tööturu kohta tehtud analüüsid hõlmasid aga majanduse tõusufaasi aastaid, mistõttu on raske määratleda, kas positiivne mõju hõivele oli tingitud alampalgast või muudest põhjustest. See, kui suures ulatuses hõive alampalga tõusu tagajärjel muutub (st hõive elastsus alampalga suhtes), sõltub mitmeist tegureist, mis omakorda mõjutavad uurimistulemust. Olulisim neist tegureist on see, mil määral on alampalk tööturul siduvaks piiranguks, st kui suure osa töötajaskonna palka alampalga kehtestamine otseselt mõjutab. Kui see mõjutab märgatavat osa töötajaist, siis on empiirilistes uuringutes valdavalt leitud, et alampalga tõstmise tagajärjel madalapalgaliste töötajate hõive langeb. Kui 7. ja 8. aastail Ühendriikide tööturu kohta tehtud uuringuis üldjuhul leiti, et alampalk avaldab hõivele negatiivset mõju, siis hilisemaid vastuolulisi tulemusi on põhjendatud sellega, et alampalga reaalväärtus 8. ja 9. aastail langes ning sellealased regulatiivaktid mõjutasid väga väikese osa (1 2%) töötajate palka. Samas on nt Prantsusmaal alampalga mõjuulatus USAga võrreldes tunduvalt suurem see mõjutab otseselt ligi 14% töötajate palka ning sealse tööturu kohta tehtud uuringuis on leitud, et alampalgal on hõivele tugev negatiivne mõju 5. Eelnevat kokku võttes võib öelda, et nii empiirilistes uurimustes kui ka majandusteoorias on (mõningate eranditega) jõutud konsensusele, et kui alampalk on tööturul siduv piirang, siis avaldab see piisava konkurentsi tingimustes hõivele negatiivset mõju. Kuna alampalga tõus mõjutab negatiivselt just nende töötajate hõivet, kelle majanduslikku olukorda selle tõstmine peaks parandama, siis on selle majanduspoliitilise meetme kogumõju töötajate heaolu seisukohalt küsitav. Hindamaks alampalga tõusu mõju heaolule, on vaja määratleda, kas töötajate agregeeritud sissetulekud selle tagajärjel vähenevad või suurenevad. (Nende sissetulekud, kes alampalga tõusu tagajärjel töö kaotavad, vähenevad, aga nende sissetulekud, kelle töökoht säilib ja kelle palka alampalga suurenemise tõttu tõstetakse, suurenevad). Kui agregeeritud sissetulekud vähenevad, siis on alampalga kogumõju heaolule negatiivne. Samas aga ei saa sissetulekute kahaneva piirkasulikkuse tõttu väita, nagu kehtiks ka vastupidine seos, st kui kogusissetulek suureneb, siis sellega ei kaasne tingimata heaolu tõus. Kuna alampalga tõstmise mõju töötajate heaolule ei ole sugugi üheselt positiivne, tekib küsimus, kas selline tõstmine, mis peaks eelkõige olema vaesuse vähendamisele suunatud majanduspoliitiline meede, täidab oma eesmärki. Millest on siis tingitud viimaseil aastail aset leidnud alampalga suurenemine Eestis ja teistes ELiga liituvais riikides? Käesoleva artikli teises ja kolmandas osas on seda küsimust analüüsitud, käsitledes võrdse tasustamise põhimõtteid reguleerivaid ELi majanduspoliitilisi suuniseid ning alampalga trende ELi liikmesja liiduga ühinevais riikides. Artikli neljandas peatükis analüüsitakse alampalga tõusu mõju meie tööturule 9. aastate teisel poolel ning viies osa sisaldab kokkuvõtet. 5 Abowd, J. M., Kramarz, F., Lemieux, T. Margolis, D. Minimum Wages and Youth Employment in France and the United States
3 TAIRI RÕÕM Alampalga ja võrdse tasustamise põhimõtted ELis Otsides Euroopa Liidu õigusaktidest alust alampalga tõstmiseks, viidatakse Eestis ja muudes liituvais riikides sageli aastal koostatud Euroopa Ühenduse Sotsiaalhartale. Sotsiaalharta on töötajate sotsiaalseid põhiõigusi käsitlev dokument, mis ei ole liikmesriikidele kohustuslik, vaid on soovitusliku iseloomuga. Seal ei ole otseselt mainitud vajadust kehtestada alampalk, pigem käsitletakse palkade õiglase jaotuse põhimõtteid üldises vormis. Sotsiaalhartas on kirjas nt järgmine suunis: Töö peab alati olema õiglaselt tasustatud. Selle saavutamiseks tuleb, vastavalt igas riigis kehtivale korrale, maksta kõigile töötajaile õiglast palka, st sellist palka, mis tagab neile piisavalt kõrge elatusstandardi. Ka mitmed Sotsiaalhartast hilisemad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu strateegilised dokumendid käsitlevad töötajate õiglase tasustamise põhimõtteid. Lisaks palkade õigluse temaatikale rõhutatakse neis, et ka hõive suurendamine aitab kaasa vaesuse vähendamisele ja kõrgema elatusstandardi tagamisele. 2. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel üllitatud sotsiaalse tõrjutuse strateegias (Social Exclusion Strategy) öeldakse näiteks, et parim viis võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu on töökoha olemasolu. ELis ei eksisteeri ühtset vaesuse või madala palga (piisava elatusstandardi tagamist võimaldavast palgast madalama palga) definitsiooni aastal koostatud Euroopa Komisjoni Sotsiaalhartas sisaldus soovitus, et minimaalne õiglane alampiir (decency threshold) peaks moodustama 68% antud riigi töötajate keskmisest palgast. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) definitsiooni kohaselt on madal palk töötasu, mis on väiksem kui kaks kolmandikku mediaanpalgast. Sellest määratlusest lähtuvad ELi riikidest Austria, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Portugal ja Prantsusmaa. Eurostat käsitleb madala palgana töötasu, mis jääb allapoole 6% mediaanpalgast ning sama määratlus on kasutusel Taanis. Saksamaal laialt levinud definitsiooni kohaselt käsitletakse madala palgana töötasu, mis on väiksem kui 75% riigi keskmisest palgast. Madala palga määratlus ja alampalk ei ole seega ELis üksüheselt seotud. Kõigis liikmesriikides oli riiklikult kehtestatud alampalga määr 2. aastal väiksem kui OECD definitsioonile vastav madala palga tase. Viimaseil aastail on alampalgaalane diskussioon ELi liikmesriikides aktuaalsemaks muutunud. Arutelu peamiseks objektiks on küsimus, kas alampalga kehtestamine täidab oma eesmärki. Poleemika elavnemine on tingitud sellest, et ELi liikmesriikide tööturg on viimase 2 aasta jooksul ulatuslikult muutunud. Võrreldes 8. aastate algusega, on palkade jaotus enamikus liikmesriikides muutunud ebavõrdsemaks, mis on suurendanud alampalga tõstmise pooldajate ridu. Teisalt on kõrge tööpuuduse määr põhjustanud paljudes liikmesriikides arutelu, kas ja millises ulatuses avaldab alampalk hõivele negatiivset mõju ning kuivõrd ta seetõttu täidab oma eesmärki. Alampalga areng Eestis ning ELi liikmesja liiduga ühinevais riikides Riiklikul tasemel on alampalk kehtestatud üheksas ELi liikmesriigis (Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa ja Suurbritannia). Ka ülejää- 37
4 KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 nud kuues liikmesriigis (Austria, Itaalia, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani) on valdav osa töötajaskonnast tänu kollektiivlepingute laiale levikule hõlmatud alampalka reguleerivate lepetega. Austrias, Itaalias ja Saksamaal kehtib alampalk tegelikult praktiliselt kõigile töötajaile, kuna kollektiivlepingutega tagatud õigused laienevad ka neile, kes ametiühingusse ei kuulu. Põhjamaades on enamik töötajaid hõlmatud kollektiivlepetega, mis tagab sealgi alampalgaalaste kokkulepete de facto laienemise lõviosale töötajaist. Joonis 1 annab ülevaate riiklikult kehtestatud alampalga tasemeist ELi liikmesriikides ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 23. a jaanuaris. Sissetulekute erineva taseme tõttu on alampalga tase neis riikides väga erinev. Kui Bulgaarias oli käesoleva aasta algul alampalk 56 eurot, siis nt Luksemburgis kehtestatud alampalk 1369 eurot ületas Bulgaaria taseme enam kui 2 korda. Keskmiselt erineb ELi liikmesriigi alampalk liituva riigi omast ligikaudu viis korda. Kuna eurodes mõõdetuna on madalaima palgataseme erinevus riigiti väga suur, siis on mitmeis liikmesriikides väljendatud kartust, et ELi laienemisega kaasnev piiride avamine toob kaasa eelkõige madalapalgalise tööjõu ulatusliku migratsiooni idast läände. Selline kartus on ka vähemalt osaliselt põhjuseks, miks ELi liikmesriigid (esmajoones nende ametiühingud) taotlevad, et liituvad riigid tõstaksid riiklikult kehtestatud alampalga määra Bulgaaria Rumeenia Läti Slovakkia Leedu Eesti Tðehhimaa Poola Ungari Portugal Sloveenia Hispaania Malta Kreeka Iirimaa Suurbritannia Prantsusmaa Belgia Holland Luksemburg Joonis 1. Riiklikult kehtestatud alampalk ELi liikmesmaades ning Keskja Ida-Euroopa riikides 23. aasta jaanuaris (eurot kuus) Allikas: Richard Clare ja Anne Paternoster. Minimum Wages in EU Member States and Candidate Countries. Eurostat, jaanuar 23. Valdav osa esimeses ringis liituvaid riike on alampalga taset viimaseil aastail regulaarselt tõstnud. Inflatsioonilises keskkonnas tagab alampalga iga-aastane tõstmine selle, et madalaim reaalpalga tase ei langeks. Kesk- ja Ida-Euroopa liituvais riikides on alampalga kasv viimaseil aastail olnud inflatsioonitempost kiirem ning peaaegu kõigis riikides on see ületanud ka keskmise palga kasvu. Enamik kandidaatriike (k.a Eesti) on seadnud eesmärgiks, et alampalk moodustaks vähemalt 4% keskmisest palgast. 38
5 TAIRI RÕÕM Joonised 2 ja 3 annavad ülevaate alampalga tasemest võrreldes keskmise palgaga OECD ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. OECD riikides on tavaks mõõta alampalka protsentides mediaanpalgast, liituvad riigid seevastu avaldavad alampalga suhet aritmeetilisse keskmisse palka. Erinevate suhtarvude kasutamine raskendab alampalga taseme võrdlemist liikmesja liituvais riikides. Omavaheliseks taseme kõrvutamiseks saab kasutada Euroopa Ameti Prantsusmaa Austraalia Iirimaa Belgia Luksemburg ELi keskmine Holland Uus- Meremaa Kanada Suurbritannia Eesti Portugal Ameerika Ühendriigid Jaapan Hispaania Korea Joonis 2. Alampalga suhe mediaanpalka Eestis ja Majanduskoostöö ning Arengu Organisatsiooni (OECD) riikides 2. aastal Allikas: Keese, M., Puymoyen, A. Changes in Earnings Structure: Some International Comparisons Using the OECD Structure of Earnings Database. OECD Labour Market and Social Policy Occasional Papers, 21. Eesti autori arvutused Läti Leedu Slovakkia Ungari Poola Tðehhimaa Bulgaaria Eesti Sloveenia Joonis 3. Alampalga suhe aritmeetilisse keskmisse palka Keskja Ida-Euroopa riikides aastail 2 22 Allikas: Emmanuel Mermet. Wage Formation in Candidate Countries. Second Part: Answers to the ETUC Questionnaire. European Trade Union Institute, aprill
6 KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 ühingute Konföderatsiooni andmeid 6. Vastavalt neile oli alampalga suhe keskmisse palka ELi liikmesriikides vahemikus 34% (Hispaania) kuni 57% (Portugal). Joonisel 3 toodud andmete alusel ulatus sama vahemik liituvais riikides 3%st (Eesti) 54%ni (Sloveenia). Seega on alampalga suhteline tase ELi liikmes- ja liiduga ühinevais riikides enamvähem ühesugune. Jooniste 2 ja 3 põhjal ilmneb, et praegu Eestis kehtiv alampalk on suhteliselt madal, seda nii võrreldes ELiga ühinevate riikidega kui ka ELi liikmesriikidega. Samas on meie alampalk suhtena keskmisse palka kõrgem kui nt USAs, Jaapanis ja Koreas. Arvestades EAKLi ja ETK kokkulepet, millest oli juttu käesoleva artikli alguses, on alust arvata, et alampalga ja keskmise palga suhe jõuab Eestis lähiaastail tasemeni, mis ületab nii liituvate kui ka liikmesriikide keskmise. Millises ulatuses avaldab alampalga tõstmine mõju tööturule nii palkade jaotusele kui ka hõivele, see sõltub esmajoones sellest, kui suurt osa töötajaist alampalga tõus otseselt puudutab. See mõjutab otseselt aga neid töötajaid, kelle palk tõusule eelnenud perioodil jääb vahemikku, mis on endisest alampalga tasemest kõrgem ja uuest peatselt kehtestatavast tasemest madalam. Ka sellest vahemikust kõrgemat või madalamat töötasu saavaile töötajaile võib alampalga tõstmine mõju avaldada, ent sel juhul on tegemist kaudse mõjuga, mis avaldub läbi asendusefekti. Joonis 4 annab ülevaate alampalga siduvusest tööturupiiranguna Eestis ja reas tööstusriikides, kelle kohta vastavaid andmeid leidub. Alampalk Hispaania Suurbritannia Holland Iirimaa Portugal Ameerika Ühendriigid Eesti Prantsusmaa Luksemburg Joonis 4. Täisajaga töötavad töötajad 21. aastal, kelle töötasu oli võrdne alampalgaga (% kõigist täistööajaga töötajaist) Allikas: Richard Clare ja Anne Paternoster. Minimum Wages in EU Member States and Candidate Countries. Eurostat, jaanuar 23. Eesti autori arvutused (keskmine % aastail ) 6 Emmanuel Mermet. Wage Formation in Candidate Countries. Second Part: Answers to the ETUC Questionnaire. European Trade Union Institute. Aprill 22. 4
7 TAIRI RÕÕM mõjutas 21. aastal otseselt kõige suuremat osa töötajaist Prantsusmaal ja Luksemburgis, kus alampalgaga võrdset palka teenis neist vastavalt 13,9 ja 15,5%. Eestis mõjutas alampalk otseselt 5% töötajaist. Teistes joonisel toodud riikides oli alampalga mõjuulatus väiksem, vahemikus,9% (Hispaania) kuni 4% (Portugal). Alampalga mõju Eesti tööturule 23. aastal viisid artikli autor ning Eesti Panga majandusuuringute osakonna analüütik Marit Hinnosaar läbi empiirilise uuringu, hindamaks alampalga tõstmise mõju Eesti hõivele ja palkade jaotusele 9. aastate teisel poolel 7. Uuringu ajendiks oli viimaseil aastail aset leidnud ja tulevikus tõenäoliselt jätkuv alampalga kasv keskmise palga suhtes. Uuringut alustades püstitasime hüpoteesi, et alampalga tõus vähendab hõivet, ning see hüpotees leidis uuringu käigus ka kinnitust. Selle eelduse aluseks oli asjaolu, et Eestis on olukord tööturul pingeline eelkõige madalapalgaliste töötajate jaoks. Seda, et tööpuuduse määr on kõrgeim madalapalgaliste ja ühtlasi madala haridustasemega töötajate hulgas, illustreerib joonis 5, kus on toodud tööpuuduse määrad haridustaseme järgi aastail Sealt ilmneb, et kõrgharidusega töötajate seas oli tööpuuduse määr üle kolme korra väiksem, kui põhiharidust või sellest madalamat haridustaset omavate töötajate hulgas. Põhiharidusega 25 põhi- või väiksem haridus kesk- ja kutseharidus kõrgharidus Joonis 5. Tööpuuduse määr (%) haridustaseme järgi Eestis aastail Allikas: Statistikaamet 7 Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo Kuna töötute kohta palgastatistika puudub, siis ei saa hinnata töötuse taset sissetuleku järgi. Saamaks ülevaadet sellest, kui suur on tööpuuduse määr sissetulekute lõikes, võib ära kasutada asjaolu, et palk ja haridustase on omavahel positiivses seoses. Eesti tööturu-uuringu andmeil ületas aastail keskharidusega töötajate palgatase kuni 9 aastat koolis käinute (kuni põhiharidusega inimeste) palgataseme 12,8% ning kõrgharidusega töötajate palgad olid 39,7% kõrgemad keskhariduse omandanute palkadest. 41
8 KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 elanikkonna seas, st nende töötajate seas, kes traditsiooniliselt kandideerivad madalapalgalistele kohtadele, ületab tööpuuduse määr 2%. Suur lõhe tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel palgaskaala alumises otsas annabki alust arvata, et alampalga tõus avaldab madalapalgaliste töötajate hõivele negatiivset mõju. Sellele, et alampalk Eesti tööturgu moonutab, viitab ka asjaolu, et küllaltki suur osa töötuist oleks nõus tööle asuma alampalgast väiksema tasu eest. Tabelis 1 on toodud töötute reservatsioonipalgad aastail Reservatsioonipalk on madalaim palgatase, mille eest töötu on nõus taas tööle asuma. Tabelist 1 ilmneb, et nende töötute osatähtsus, kes Tabel 1. Nende töötute osatähtsus, kelle reservatsioonipalk oli väiksem kehtivast alampalgast. II kv 1998 II kv 1999 I-IV kv 2 * nende töötajate osakaal, kelle reservatsioonipalk oleks jäänud allapoole alampalga taset, kui 21. aastal oleks netoalampalk olnud 2 krooni. (Kui 21. aastal oleks alampalk moodustanud 41% keskmisest palgast, siis oleks selle suuruseks olnud 2259 krooni. Võttes arvesse 26%st tulumaksu ja 1kroonist tulumaksuvaba miinimumi, vastab 2259kroonisele brutopalgale 1931kroonine netopalk.) Allikas: Marit Rõõm. Reservation Wages in Estonia. Working Papers of Eesti Pank No 1, 23. Sulgudes toodud andmed põhinevad vähem kui 2 vaatlusel. I-IV kv 21 I-IV kv 22 Kehtestatud alampalk Selliseid töötuid kokku 15, 6 11, 7 7, 1 4, 1 33,4* Piirkonnad P õhja-eesti: Harju ( 4,3) ( 2,8) ( 3,9) ( 1,6) 26, 2 K esk-eesti: Järva, Lääne-Viru, Rapla ( 13,5) ( 13,7) ( 8,) ( 2,3) 2, 9 Kirde-Eesti: Ida-Viru 19, 7 2, 8 13, 3 7, 5 41, 8 L ääne-eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare ( 18,8) ( 13,2) ( 4,6) 5, 9 35, 3 Lõuna-Eesti: Jõgeva, Valga, Viljandi, Võru Majandussektorid Põlva, Tartu, 18,4 1, 1 ( 1,9) 4, 9 3, 5 Põllumajandus, metsandus, kalandus 25, ( 12,1) ( 8,8) ( 5,) 46, Tööstus 14, 1 1, 1 6, 2 4, 5 31, 7 Teenused 1, 8 11, 7 6, 7 ( 3,7) 31, 7 Amet Lihttöölised 29, 8 17, 5 18, ( 9,6) 49, 7 Oskustöölised 13, 3 1, 4 4, 5 ( 3,1) 29, 8 T eised ( 6,3) ( 5,3) ( 4,7) ( 3,5) 32, 6 Haridustase Põhiharidus või madalam 27, 18, 5 1, ( 4,3) 4, Kesk- ja kutseharidus 12, 1 9, 7 5, 2 3, 8 32, K õrgharidus ( 9,5) ( 7,4) ( 1,5) ( 4,9) 28, 6 Muud demograafilised näitajad Eestlased 15, 4 11, 1 7, 2 4, 7 34, 8 Muulased 15, 8 13, 6, 9 3, 7 32, 5 Naised 19, 6 15, 7 9, 6 5, 7 44, 1 Mehed 12, 3 8, 9 5, 2, 8 24, 2 Vanus , 1 1, 9 ( 6,4) ( 2,3) 28, 4 Vanus , 9 9, 5 5, 6 3, 4 31, 5 Vanus , 8 2, 1 11, 8 8, 2 44, 42
9 TAIRI RÕÕM nõustuksid töötama alampalgast väiksema tasu eest, on küll viimaseil aastail vähenenud, kuid alampalga kiire tõstmise korral võib see märgatavalt suureneda 9. Keskmisest suurem on alampalgast madalama töötasuga nõustujate osakaal nt ida-virumaalaste, põllumajandustöötajate ja naiste seas. Tabeli 1 viimases veerus on toodud nende töötute suhtarv, kelle reservatsioonipalk oleks jäänud allapoole alampalga taset, kui see oleks juba 21 aastal moodustanud 41% keskmisest palgast ehk 2259 krooni. Ilmneb, et sellise alampalga taseme korral oleks kolmandik töötuist (33,4%) olnud nõus asuma tööle madalama palga eest. Seega alampalga tõstmisel 41%ni keskmisest palgast, nagu see on plaanis vastavalt EAKLi ja ETK vahelisele kokkuleppele, selle majanduspoliitilise meetme negatiivne mõju hõivele tõenäoliselt süveneb. Käesoleval aastal Eesti Panga poolt läbi viidud uuringus 1 jaotati töötajaskond palga alusel gruppidesse ning hinnati alampalga mõju palgasaajaile gruppide lõikes. Uuringus analüüsiti alampalga mõju kolmest erinevast aspektist. Esmalt hinnati seda, kas alampalga tõstmise tagajärjel hõive muutus. Teiseks vaadeldi alampalga mõju reaalpalga kasvule ning kolmandaks analüüsiti alampalga ja palkade jaotuse seoseid. Töös kasutati mikroandmeid, mis pärinevad Eesti tööjõu-uuringu (ETU) failidest aastate kohta 11. Alates a algusest tõsteti Eestis alampalka regulaarselt iga aasta alguses, valdavalt jaanuaris. Ülevaade alampalga kujunemisest on toodud tabelis 2. Alampalga tõstmise kuupäev * prognoositav keskmine palk Tabel 2. Alampalga areng Eestis Allikas: Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo Uus alampalga tase (kr) Keskmine palk (kr) * Alampalga ja keskmise palga suhe (%) Nominaalse kasv (%) alampalga Reaalse alampalga kasv (%) 36,4 28, 1 26, 22, 8 23, 6 26, 7 28, 2 28, 5 29, 3, 1 33, 5 5, 5, 51, 1 24, 3 3, 2 13, 6 12, 14, 3 15, 6 16, 8 1,6 16, 3 22, 8 11, 7 2, 3 1, 7, 7 8, 12, 3 13, 4 Uuringus kasutatud palgagrupid moodustati suhte alusel keskmisse palka. Nende moodustamise reegleist annab ülevaate tabeli 3 esimene veerg. Sellest, kui suur osa töötajaist 9 Tabelis 1 toodud töötute jaotus pole statistiliselt täpne, kuna reservatsioonipalgad on Eesti tööjõu-uuringute andmefailides toodud mitte pideva, vaid diskreetse muutujana (st töötu käest küsitakse, kas ta oleks nõus tööle asuma, kui tema palk ületaks 5, 1, 2 jne krooni). Seetõttu on tabelis toodud andmed töötuist, kes nõustuksid alampalgast väiksema töötasuga, tegelikest väiksemad ning vaadeldava perioodi jooksul see nihe suurenes (st oli 21. aastal suurem kui aastal). 1 Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo ETU failides sisalduvad palgaandmed on saadud töötajate küsitlemise teel. Sel teel hangitud andmed on adekvaatsemad kui ettevõtete maksudeklaratsioonide põhjal saadud andmed, kuna viimastes ei sisaldu ümbrikupalgad. 43
10 KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 erinevaisse palgagruppidesse kuulus, saab ülevaate sama tabeli teisest veerust. Sealt ilmneb, et 8% töötajaist teenis töötasu, mis oli praegu kehtivast alampalgast väiksem. Selliste töötajate suhteliselt suur osatähtsus näitab, et alampalgaalaseid regulatiivakte eiratakse Eestis küllaltki sageli. Selliste töötajate osakaal, kes saavad alampalgast väiksemat tasu, on maakonniti väga erinev. Vastavalt ETU andmeile oli neid 9. aastate teisel poolel enim Jõgevamaal (15,7%) ja Põlvamaal (11,2%). Kõige vähem oli neid Harjumaal (v.a Tallinn; 4,5%) ja Saaremaal (5,3%). Üldjuhul oli regioonides, kus keskmine palk on väiksem, ka alampalgast madalamat töötasu saavate töötajate osatähtsus suurem. Proport- sioon Tabel 3. Palgagruppide statistika Naised Vanus Vanus >5 < kesk- haridus > kesk- haridus Välis- firma Väikeettevõte Kogu valim 1, 5, 5 1, 7 23, 3 3, 6 26, 1 6, 6 51, 4 palk<mp1 8, 1 61, 2 3, 9 36, 39, 3 19, 2, 5 64, 6 mp1<palk<mp2 5, 63, 8 1, 7 3, 4 43, 3 14, 1 2, 4 68, 3 mp2<palk<mp2*1,4 12, 2 63, 4 2, 2 26, 9 39, 1 14, 6 3, 5 61, 9 mp2*1,4<palk<mp2*1,8 14, 6 59, 2 1, 6 23, 35, 1 16, 6 5, 6 54, 9 mp2*1,8<palk<mp2*2,2 12, 7 54, 6 1, 5 22, 2 3, 9 22, 2 6, 8 5, 5 mp2*2,2<palk<mp2*2,8 15, 9 48, 4 1, 4 2, 5 28, 9 27, 3 7, 2 47, 7 mp2*2,8<palk<mp2*3,7 15, 9 41, 1 1, 22, 1 24, 5 32, 3 8, 2 45, 7 mp2*3,7<palk 16, 4 31, 1, 8 19, 4 19, 8 45, 1 11, 7 44, 6 Märkused: mp1 = hetkel kehtiv alampalk; mp2 = uus, peatselt kehtestatav alampalk; proportsioon = nende töötajate osakaal (%), kelle palk oli vastavas palgavahemikus; naised = naiste osakaal (%) vastava palgavahemiku töötajaist; vanus = aastaste osakaal (%) vastava palgavahemiku töötajaist; vanus > 5 = üle 5aastaste osakaal (%); < keskharidus = põhi- ja kutseharidusega töötajate osakaal; > keskharidus = kõrgharidusega töötajate osakaal; välisfirma = välisomandis olevais ettevõtteis töötajate osakaal; väikeettevõte = töötajate osakaal vähem kui 5 töötajaga ettevõtteis. Allikas: Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo 23. Tabeli 3 järgmistes veergudes on toodud töötajaskonna erinevate segmentide (naised, noored, põhiharidusega töötajad jne) osatähtsus igas palgavahemikus. Naiste osakaal on keskmisest suurem madala palgaga gruppides. Sama kehtib ka tabeli järgmises kolmes tulbas toodud gruppide 16 19aastaste noorte, enam kui 5aastaste ning põhi- ja kutseharidusega töötajate kohta. Kõrgharidusega töötajad saavad keskmisest kõrgemat tasu, mistõttu nende osakaal on suurem ülemistes palgagruppides. Tabeli 3 kahes viimases veerus on toodud ära välismaises omandis olevate ettevõtete ja väikeettevõtete töötajate jaotumine palgagrupiti. Välisfirmad maksavad Eestis keskmisest suuremat töötasu, samas on aga väikeettevõtete töötajate palgad keskmisest väiksemad. See, et ettevõtete keskmine palgatase on positiivses seoses ettevõtte suurusega, ei ole iseloomulik ainult Eestile. Sama seaduspära on täheldatud ka mujal. Regressioonsõltuvuse uurimine alampalga mõju kohta töötamise tõenäosusele andis tulemuse, et alampalga kasv mõjutas 9. aastate teisel poolel negatiivselt nende töötajate hõivet, keda see muutus otseselt puudutas, st kelle palgatase jäi alampalga tõusule eelneval perioodil tol hetkel kehtiva ja uue alampalga taseme vahele. Kõigi teiste palgagruppide hõivele (k.a need töötajad, kelle töötasu jäi alampalgast madalamaks) alampalga tõstmine statistiliselt olulist mõju ei avaldanud. Nende puhul, kelle palgataset 44
11 TAIRI RÕÕM alampalga tõus otseselt mõjutas, oli hõive elastsus alampalga suhtes -,662 (st kui alampalka tõsteti 1%, siis nende töötajate hõive vähenes,66%). Võttes arvesse, et alampalka tõsteti aastatel iga aasta algul keskeltläbi 26%, võis alampalga tõstmisest tulenev kumulatiivne hõive langus selle töötajate grupi hulgas ulatuda enam kui 8%ni. Teise aspektina analüüsiti uuringus seda, kuidas on alampalga tõus mõjutanud reaalpalga kasvu ja jaotust. Protsentuaalset palgakasvu alampalga muutuse suhtes regresseerides saadi tulemus, et alampalga tõstmine ei ole reaalpalgale statistiliselt olulist mõju avaldanud. Ka palkade jaotuse analüüs, mis põhines mitteparameetrilistel jaotusfunktsioonidel, andis regressiooniga analoogse tulemuse: vaatamata alampalga küllaltki kiirele kasvule ei muutunud palkade jaotusfunktsiooni kuju aastail märgatavalt (vt joonis 6) 12. Kui alampalga kasv oleks avaldanud tööturule soovitud mõju, st vähendanud palkade ebavõrdsust, siis pidanuks palkade jaotusfunktsioon olema 2. aastal kitsam kui aastal. Pigem võib aga täheldada vastupidist: palkade dispersioon vahemikus 2 8 krooni mõnevõrra hoopis laienes vastavat palka saavate töötajate osakaal,4,3,2, reaalpalk (kr) Joonis 6. Mitteparameetrilised reaalpalga jaotusfunktsioonid aastail 1995 ja 2 Allikas: Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo 23. Vaatlusalusel perioodil suurenes alampalga ja keskmise palga suhe 23%lt 28%le, mistõttu oleks võinud eeldada, et palgajaotus muutub alampalga tõusu tagajärjel kitsamaks. Millega seletada alampalga vähest mõju palgajaotusele? Tõenäoliselt leidis samal ajal aset palgatulu suhteliselt kiirem kasv palgajaotuse ülemistes segmentides. Sellest tingitud tasustamise ebavõrdsuse suurenemine kompenseeris alampalga tõusu mõju. Osaliselt võib palgajaotuse 12 Märgatav oli jaotusfunktsioonide erinevus vaid palgaskaala alumises osas. Selle põhjal ilmneb, et väga väikest töötasu saavate töötajate osakaal oli 2. aastal tunduvalt väiksem kui aastal. See viitab töösuhete suuremale legaliseerimisele. 45
12 KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 inertsust seletada ka alampalgaalaste regulatiivaktide eiramisega. Ja lõpetuseks, tööturu pingelisus madalapalgaliste töötajate jaoks tingib selle, et kui alampalka tõstetakse, siis osa neist töötajaist kaotab töö, selle asemel, et nende palk suureneks. Kokkuvõte Käesolevas artiklis refereeritud Eesti tööturu-uuringu põhjal selgus, et alampalga tõstmise tagajärjel 9. aastate teisel poolel madalapalgaliste töötajate hõive vähenes ning tööpuudus nende seas suurenes. Samas ei ilmnenud uuringust, et alampalk oleks avaldanud reaalpalgale positiivset mõju. Ka ei toonud alampalga kasv vaatlusalusel perioodil kaasa palgajaotuse kitsenemist. Need põhjused annavad alust arvata, et vaesuse vähendajana Eestis on alampalk olnud ebaefektiivne meede. Kuna Eestis on madalapalgaliste töötajate hõive madal ning tööpuuduse määr nende seas kõrge, võib arvata, et ka edasised alampalga tõstmised avaldavad selle tööturu segmendi hõivele negatiivset mõju. Hõivet vähendav efekt on seda tõenäolisem, et lähiaastail tõuseb alampalk keskmisest palgast kiiremini, mistõttu see mõjutab suuremat osa töötajaskonnast. Ka võib alampalga järsk kasv põhjustada inflatsioonisurvet. Alampalga kiire tõusu korral on võimalik, et käivitub palkade inflatsioonispiraal: alampalga tõusu tagajärjel tõuseb keskmine palk, keskmise palga tõus toob omakorda kaasa vajaduse tõsta alampalka, kuna alampalk määratakse suhtena keskmisse palka jne. Inflatsioonilist efekti saaks vähendada, kui alampalga tõstes kasutataks sarnaselt Lääne-Euroopa riikidele mõõdupuuna mediaanpalka, mitte aritmeetilist keskmist. Mediaanpalk on palgaskaala alumise osa muutuste suhtes vähem tundlik kui keskmine palk. Võttes arvesse, et Eestis on alampalga tõus madalapalgaliste töötajate heaolu pigem vähendanud kui suurendanud, kerkib mitu küsimust. Esiteks, kuidas seda negatiivset mõju vähendada, st millised meetmed aitaksid suurendada palgaskaala alumise osa töötajate tootlikkust? Teiseks, kuidas tagada madalapalgaliste töötajate õiglasem tasustamine, ilma et sellega kaasneks nõudluse vähenemist nende tööjõu järele? Efektiivsed majanduspoliitilised vahendid, mis aitaksid tootlikkust tõsta, peaksid olema suunatud inimkapitali suurendamisele. Inimkapital suureneb tööstaaži kasvu ja haridustaseme tõusu abil. Aktiivsed tööturupoliitika meetmed, mis suurendavad tööotsingute tõhusust, ning madala haridustasemega töötajate koolituse subsideerimine on näited meetmeist, mis toovad kaasa tootlikkuse tõusu. Kui tööturg on efektiivne, siis kaasneb tootlikkuse suurenemisega palgatõus. Kui eesmärgiks on vähendada vaesust, st suurendada töötasu palgaskaala alumises osas, ilma et sellega kaasneks madalapalgaliste töötajate hõive vähenemine, siis selleks on efektiivseim vahend vähendada madalapalgaliste töötajate maksukoormust. Kavandatav tulumaksureform, mille käigus järgneva kolme aasta jooksul suurendatakse maksuvaba miinimumi 2 kroonini kuus, seda rolli ka täidab. Maksukoormuse vähendamise eelis võrreldes alampalga tõstmisega on see, et töötajaile tagatakse suurem palk, samas aga ei põhjusta palgatõus ettevõtete tööjõukulude kasvu. Selle poliitilise meetme miinuseks tuleb lugeda aga seda, et palgatõus jääb riigi, mitte ettevõtete kanda, mistõttu vähenevad riigieelarve tulud. 46
SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu
SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU Introduction Katrin Olenko University of Tartu It is commonly accepted that the exchange rate regime
More informationPILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE
Kogumik esitab ülevaate töövaldkonnast Eestis käesoleva kümnendi keskpaigas. Käsitletakse üldisi trende tööturul, haridusvalikute seoseid tööturuga, töökoolitust, eestlaste ja mitteeestlaste, meeste ja
More informationKsenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusmatemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON
More informationEESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool
EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud
More informationEestis on suhteliselt väiksemad klassid kui OECD riikides keskmiselt, mis annab head õpetamistingimused.
OECD iga-aastane haridusindikaatorite kogumik EAG: OECD Indicators annab usaldusväärset, täpset ja asjakohast teavet hariduse kohta maailmas. Ülevaade sisaldab andmeid OECD 34 liikmesriigi ning mitmete
More informationTööhõive alased trendid ja probleemid Eestis. Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus Praxis
Tööhõive alased trendid ja probleemid Eestis Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus Praxis 17.1.214 Töö- ja sotsiaalpoliitika programm Praxises Maksud ja toetused Ligipääs tööturule ja osalemine tööelus
More informationEesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu
Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel
More informationKAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL
KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK 29. AASTAL Allan Aron, Riina Kerner Statistikaamet 29. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda
More informationNOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut
NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on
More informationMIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Helina Vesilind MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor
More informationEUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET
19.10.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 351/3 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,
More information5926/12 tht/mkk 1 DG F2A
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse
More informationEESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool
EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool Sissejuhatus Regionaalsete erinevuste tekkimine on juba teooria kohaselt loomuliku majandusarengu tulemus
More informationEESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA
EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI STATISTIKA 1921 2011 EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA TALLINN 2011 Koostanud Mihkel
More informationHOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES
HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES Ivar Raig University Nord, Tallinn, Estonia Research Center Free Europe 1. General impact of
More informationEesti Noorsoo Instituut
Eesti Noorsoo Instituut Tallinn 2010 Hea lugeja, hoiad käes Noortemonitori sarja esimest väljaannet, mis käsitleb noorte olukorda Eestis. Monitor on esimene taoline katse anda statistiline ja võrdlev ülevaade
More informationAVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Ann Greetel Varunov AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL
More informationENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas,
ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, dr. theol., sotsiaaleetika dotsent, Führungsakademie der Bundeswehr (Hamburg) Sellised sündmused nagu terrorismivastane sõda
More informationEUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET
25.8.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 281/5 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,
More informationTÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES
TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES Yngve Rosenblad Statistikaamet Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr a rekordilise 19,8 protsendini,
More informationVÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL
Projekt on toetatud Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Uuringuraport Eesti Sotsiaalministeeriumile Sten Anspal Epp Kallaste Poliitikauuringute
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED Juhendaja: MA.Rein Toomla Tartu 2002 SISSEJUHATUS 4 1. TEOREETILINE RAAMISTIK 7 1.1.
More informationVI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium
Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne
More informationCROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES
University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES Tartu 2013 ISSN-L 1406-5967 ISSN 1736-8995 ISBN 978-9985-4-0752-3 The
More informationAino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused
Sissejuhatus EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE EELISED JA MÕJU EESTI VÄIKEETTEVÕTETE ARENGULE Aino Siimon Tartu Ülikool Euroopa Liiduga ühinemine moodustab Eesti ettevõtjate jaoks olulise osa euroopastumisest,
More informationName of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008
Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Contact details: Hannes.veinla@ut.ee Country: Estonia I. General context (responsible bodies) and quality of transposition The main
More informationQuality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( )
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2008, 57, 4, 255 264 doi: 10.3176/proc.2008.4.08 Available online at www.eap.ee/proceedings Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators
More informationE UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT
E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT Last updated 20 November 2009 PERSONAL INFORMATION Name VÕRK, Andres Address TÄHE 91A-12, TARTU, 50107, ESTONIA Telephone +372 5277 923 E-mail andres.vork@praxis.ee Nationality
More informationMAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Gete Grahv MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationEUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE
EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE 1. SISSEJUHATUS Noorte abistamine tööturule sisenemisel ja seal püsimisel on majanduskasvu ja paremate elutingimuste poliitika tähtis osa. Selline
More informationVÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool
VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Eestis viimase 15 aasta jooksul toimunud majandusreformide jooksul on pidevalt rõhutatud väikeettevõtluse
More informationAKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS
Poliitikauuringute Keskus PRAXIS AKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS Reelika Leetmaa Andres Võrk Raul Eamets Kaja Sõstra Tallinn 2003 Poliitikauuringute Keskus PRAXIS 2003 Estonia pst.
More informationKellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL
Kellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL 2016 Mudeli tellis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei projekti Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni
More informationSUMMARIA SOCIALIA. Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi
SUMMARIA SOCIALIA Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi 2014 : 1 http://www.nlib.ee/summaria-socialia/ E-post: Mai.Voormann@nlib.ee SISUKORD EUROOPA
More informationEesti tööjõu-uuring. Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY
Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY TALLINN 2012 Kogumikus
More information37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES
37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES Tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksude vabastused Kirjeldus Legislative act 37(2) fragment of law reg 819/83 saadused, mille ühenduse
More informationEestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond
Eestlaste väljaränne Soome uuringu kokkuvõte Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond Tartu 2011 Sisukord I Sissejuhatus... 3 II Probleemi kirjeldus... 4 2.1. Eesti-Soome ränne... 5 III Uuringu
More informationSOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS
SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS TALLINN 2013 Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Urve Kask, tel 625 9220).
More informationEESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jelena Lõgina EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks
More informationEesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia
Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Intervjuu endise peadirektoriga Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Residentsuse indeks Tegelik ja registripõhine elukoht Põllumajanduslikud
More informationSotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1
Poliitikaanalüüs Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009 Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1 Ühe vanemaga pered ja nendes kasvavad lapsed kogevad
More informationValge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks.
Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Tööversioon 27.04.09, Tallinn * Valge paber (White paper) on raport või suunis, milles tuuakse välja probleeme
More informationEessõna. Introduction
1 Eessõna Introduction Alates 2005. aastast tegutseb Tarbijakaitseameti koosseisus Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mille eesmärgiks on nõustada tarbijaid nende õigustest sooritades oste Euroopa
More informationESTONIAN PATENT OFFICE
PCT Applicant s Guide National Phase National Chapter Page 1 ESTONIAN PATENT OFFICE (PATENDIAMET) AS DESIGNATED (OR ELECTED) OFFICE CONTENTS THE ENTRY INTO THE NATIONAL PHASE SUMMARY THE PROCEDURE IN THE
More informationVENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Johan Skytte poliitikauuringute instituut Karita Karotam VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL 2014-2016 Bakalaureusetöö
More informationPalju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president!
Sisukord Toimetajalt Palju õnne, Tarja Halonen! Inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja Eesti seaduste kohandamine EL seadusandluse valguses / Julia Vahing Mida tähendab gender mainstreaming Võrdne tasustamine
More informationTeel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis
Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Tallinn 2010 Käesolevas kogumikus avaldatud artiklid väljendavad autorite isiklikke seisukohti.
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationEesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest
PwC 18. iga-aastane globaalne tippjuhtide uuring CEO Survey Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest Jaanuar 2015 www.pwc.com/ceosurvey Sissejuhatus 20. jaanuaril avaldati Davosis Maailma Majanduskonverentsi
More informationEANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA March 2015 EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon Because of the critical Ukrainian situation, the Estonian American National Council
More informationEdukas majandus. Blossoming economy. Kiire majanduskasv. Rapid economic growth
Edukas majandus Blossoming economy Kiire majanduskasv Rapid economic growth Euroopa tulevane majanduse jõukeskus moodustub Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, kuna nimetatud riikide majandused on maailma
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationDIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
DIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Urmas Varblane University of Tartu Urmas Varblane rahvusvahelise ettevõtluse professor 23.10.2008 Ettevõtluskeskkonna
More informationBakalaureusetöö inimgeograafias. Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused Allan
More informationEesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs
LISA 3 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs Sisukord 1. Regionaalse arengu suundumused Eestis... 2 1.1 Riigi sisesed regionaalsed erinevused on märkimisväärselt suured... 2
More informationHUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Kristo Kiipus 106778 IABM HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Innar Liiv Ph.D
More informationGlobaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport
1 2 Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport Eesti Arengufond 3 Toimetaja: Rivo Riistop Keeletoimetaja: Sven Maanso, Keeletoimetus OÜ Kujundaja ja küljendaja: Tuuli Aule Kaane illustratsioon:
More informationÖöbimisega külastajate saabumised, Arrivals of overnight visitors, (miljonit billions)
TURISM 2008 Anneken Metsoja Helga Laurmaa Statistikaamet Turismiga sisustavad tänapäeval oma elu sajad miljonid inimesed. Turism hõlmab inimese vaba liikumist, aga ka teenuste sfääri, mis on arenenud turistide
More informationLühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest
Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Anne Roos Artikkel annab lühiülevaate Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) kolmandast kodanikuhariduse
More informationIn-work poverty and labour market segmentation
www.peer-review-social-inclusion.eu Estonia In-work poverty and labour market segmentation A Study of National Policies Mare Viies Tallinn University of Technology Disclaimer: This report reflects the
More informationEesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade
More informationex machina, Rumsfeldi Vana- ja Uus-Euroopa. Viimane jaotus tugineb lähiajaloole ja sellesse
Üks ühine Euroopa Liit ja 25 erinevat Venemaad Kaido Jaanson (RiTo 9), Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete õppetooli hoidja Euroliidu riikide erinev suhe Venemaaga ei ole tingitud mitte üksnes geopoliitilisest
More informationEMIGRATION AFTER EU ENLARGEMENT: WAS THERE A BRAIN DRAIN EFFECT IN THE CASE OF ESTONIA?
University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration EMIGRATION AFTER EU ENLARGEMENT: WAS THERE A BRAIN DRAIN EFFECT IN THE CASE OF ESTONIA? Kristi Anniste, Tiit Tammaru, Enel Pungas, Tiiu
More informationESTONIAN CENSUS Ene-Margit Tiit
234 Papers E.-M. on Anthropology Tiit XXII, 2013, pp. 234 246 E.-M. Tiit ESTONIAN CENSUS 2011 Ene-Margit Tiit ABSTRACT In Estonia the census of wave 2010 was organised, as in all states of EU, in 2011.
More informationEESTI TÄISKASVANUD RAHVASTIKU TERVISEKÄITUMISE UURING, Health Behavior among Estonian Adult Population, 2008
EESTI TÄISKASVANUD RAHVASTIKU TERVISEKÄITUMISE UURING, 2008 Health Behavior among Estonian Adult Population, 2008 Mare Tekkel, Tatjana Veideman, Mati Rahu Tallinn 2009 SISUKORD/ CONTENTS Summary... 1
More informationThe Estonian American Experience
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA June 2013 The Estonian American Experience In our March newsletter we posed the question Do you need Estonian to be Estonian? and invited our readers to share their thoughts.
More informationÜlevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO
Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO Taustainfo: Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides
More informationAivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja
Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda
More informationTAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride
Sisekaitseakadeemia Politseikolledž Jelena Peganova PK-030 TAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride tööpiirkonnas aastatel 2005-2006 Lõputöö Juhendaja: Raivo Öpik Tallinn
More informationEesti Vabariigi valitsuse ja Bulgaaria Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 19.05.2005 Avaldamismärge: RT II 2005, 17, 53 Eesti Vabariigi valitsuse ja Bulgaaria Vabariigi valitsuse salastatud
More informationTÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool
TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Liitu (EL) integreerumise protsessis on vaieldamatult üheks oluliseks teemaks töötajate liikumisvabaduse probleemistik.
More informationToidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. Stockholm Environment Institute, Project Report
Stockholm Environment Institute, Project Report 2015-08 Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes Harri Moora, Evelin Urbel-Piirsalu, Kerlin Õunapuu Toidujäätmete
More informationTÖÖTUSKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE VÕRDLEV ANALÜÜS EUROOPA LIIDUS
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Maria Borzova TÖÖTUSKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE VÕRDLEV ANALÜÜS EUROOPA LIIDUS Lõputöö kava Juhendaja: Paul Tammert, MSc Tallinn 2011 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž:
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Eraõiguse osakond. Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS Magistritöö Juhendaja dr. iur. Karin Sein Tallinn 2016 SISUKORD
More informationKui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise
Riigimasin teema- Erilehe väljaandmist finantseeris Eesti Koostöö Kogu ja kujundas Eesti Ajalehtede ja erilehtede osakond Konverentsi Eesti kui väikeriik eriväljaanne Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu: Roheline
More informationCase Study Report: Tallinn Area and its Regional Hinterland
Case Study Report: Tallinn Area and its Regional Hinterland Imre Mürk GRINCOH WP 6 Task 6 The research leading to these results has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme
More informationPagulased. eile, täna, homme
Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme. Käsiraamat Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 2007 Pagulased eile, täna, homme Käsiraamat on valminud MTÜ Ida-Virumaa
More informationPRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL. Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool
PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL Sissejuhatus Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik,
More informationEuropean Union European Social Fund I RI
European Union European Social Fund I RI S This publication was written within the framework of the Headway Improving Social Intervention Systems for Victims of Trafficking Project, funded by the EQUAL
More informationEesti eksportööride konkurentsivõime uuring. Lõpparuanne
Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring Lõpparuanne 25.11.2015 1 EY Sisukord Kokkuvõte... 3 Summary... 8 Mõisted ja lühendid... 13 Sissejuhatus... 15 1. Eesti eksportööride ülevaade... 18 1.1 Eesti
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Adeline Nadarjan SEKSUAALTEENUSTE OSTMISE KRIMINALISEERIMISE VÕIMALIKUD MÕJUD EESTIS ROOTSI JA SOOME KOGEMUSTE
More informationEesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS
Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks
More informationVAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA
VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA TALLINN 2010 Kogumiku koostamist on toetanud Euroopa Komisjon ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.
More informationEuropean Economic Area environmental grants in the period
European Economic Area environmental grants in the period 2009-2014 Through the EEA Grants, Iceland, Liechtenstein and Norway contribute to reducing social and economic disparities and to strengthening
More informationAvatud Eesti Fondi
Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Tometanud Mart Orav, keeletoimetaja Triin Kaalep, Tekstid tõlkinud Wiedemanni Tõlkebüroo, kujundanud Janno Preesalu, Avatud
More informationrände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson
rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016 Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016 Euroopa
More information1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006
1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 2 Koostajad ja toimetajad: Kristel Kõiv, Merle Lust, Toomas Kööp, Tõlkijad: Merle Lust ja Meaghan Burford Kaanekujundus: Aldo Tera Fotod: Kiirguskeskus Kiirguskeskus Kopli
More informationSEI väljaannenr. Säästva Eesti Instituut 10
SEI Säästva väljaannenr.10 Eesti Instituut Muutused Eesti elanike keskkonnateadlikkuses ja keskkonnateadvuses 19942007 Võrdlusjooni Euroopaga Mai 2008 Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn Turu-uuringute
More informationMarje Allikmets LOOVUTATAVA ISIKU ÕIGUSED LOOVUTAMISMENETLUSES KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS. Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Marje Allikmets LOOVUTATAVA ISIKU ÕIGUSED LOOVUTAMISMENETLUSES KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS
More informationCriminal Procedure Code. Surrender
1 Extract from Estonian Criminal Procedure Code (Unofficial translation) Surrender Subdivision 1 - General Provisions 490. European arrest warrant The European arrest warrant is a request submitted by
More informationEesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Rahvusvaheliste suhete osakond Tallinna Ülikool Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Käesolev uuring on teostatud Eesti Vabariigi Riigikogu
More informationEESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL
EESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL Hinnang olukorrale ja ettepanekud edasisteks tegevusteks Kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava koostamise ja organisatsioonide
More informationDETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse osakond Meelis Aunap DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Magistritöö
More informationOPERATSIOON IRAAGI VABADUS : KAS RELVASTATUD JÕU KASUTAMISEKS OLI ÕIGUSLIK ALUS?
OPERATSIOON IRAAGI VABADUS : KAS RELVASTATUD JÕU KASUTAMISEKS OLI ÕIGUSLIK ALUS? René Värk Sissejuhatus Iraak on rahu ja julgeoleku ohustamise või rikkumise pärast olnud rahvusvahelise kogukonna tähelepanu
More informationHASARTMÄNGU MÄÄRATLUSEST JA MÕNEDEST HASARTMÄNGUÕIGUSE KITSASKOHTADEST
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Agris Peedu HASARTMÄNGU MÄÄRATLUSEST JA MÕNEDEST HASARTMÄNGUÕIGUSE KITSASKOHTADEST Magistritöö Juhendaja prof Raul
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Taavo Lumiste Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina Juhendaja: M.A Evald Mikkel Tartu 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö
More informationSISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED
SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED 2012 (11) ViAble Security Haritud Turvalisus Peatoimetaja: Lauri Tabur Tegevtoimetaja: Annika Talmar-Pere Tallinn 2012 The Editorial Board: Lauri Tabur: Rector of the Academy
More informationKOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Siiri Leskov KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Magistritöö Juhendaja: Egert Belitšev, MA Kaasjuhendaja: Mairit Kratovitš,
More informationÜlevaade töötervishoiust ja tööohutusest Eesti põllumajanduses
Ülevaade töötervishoiust ja tööohutusest Eesti põllumajanduses Autorid: Marina Kempinen, Estonian Occupational Health Centre, Töötervishoiu Keskus Kari Kurppa, Finnish Institute of Occupational Health
More informationNAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Äriõigus Alina Filippova NAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT Lõputöö Juhendaja: Uno Feldschmidt,
More information