Eestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond

Size: px
Start display at page:

Download "Eestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond"

Transcription

1 Eestlaste väljaränne Soome uuringu kokkuvõte Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond Tartu 2011

2 Sisukord I Sissejuhatus... 3 II Probleemi kirjeldus Eesti-Soome ränne... 5 III Uuringu eesmärk ja uurimismeetodid... 6 IV Uuringu tulemused Soome rändamise aeg ja põhjused Väljarändajate sotsiaal-demograafiline profiil Kohanemine tööturul ja tagasirändeplaanid V Kokkuvõte ja järeldused VI Kasutatud kirjandus

3 Eestlaste väljaränne Soome I Sissejuhatus Raudse eesriide langemine aastal ning Nõukogude Liidu lagunemine vallandas Euroopas rändevood, mida peamiselt tuntakse kui Ida-Lääs rännet Euroopas (Mansoor and Quillin, 2007; Massey ja Taylor, 2004). Endistes liiduvabariikides viisid esimesed üleminekuaastad plaanimajanduselt turumajandusele märkimisväärsele jõukuse kahanemise ning sotsiaalse kihistumiseni. Üheks võimaluseks karmidest majanduslikest oludest ja tekkinud tööpuudusest pääsemiseks sai väljaränne majanduslikult edukamatesse lääneriikidesse, mida toetas aina kasvav liikumisvabadus. Kuid väljaränne ei jäänud vaid üleminekuaastatele iseloomulikuks ellujäämisstrateegiaks. Vastupidi, säilinud ebavõrdsus sissetulekutes Ida ja Lääne vahel, transpordi- ja kommuniaktsioonivahendite areng, mitmete viisanõuete tühistamine, riikide ja ettevõtjate initsiatiiv võõrtööjõu palkamiseks ning Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise poliitika on väljarännet idast läände pidevalt kasvatanud. Eesti on sarnaselt enamikule teistele Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele väljarändemaaks. Peamiseks väljarändemaaks on olnud naaberriik Soome. Eesti taasiseseisvumise ajal oli Eesti kogukond Soomes peaaegu olematu (ligikaudu 1000 inimest). Alates aastast on Soome siirdujate arv pidevalt suurenenud ning näiteks aastaks elas Soomes püsivalt ligi Eestis sündinud inimest (Soome Statistikaamet, 2010). Sellele lisanduvad Eestist läinud, kuid mujal sündinud inimesed, peamiselt rahvusvähemused. Soome rändestatistika kohaselt oli esimene väljarände kõrgpunkt aastatel , mil Soome rändas mõlemal aastal üle 2600 inimese. 1990ndate teisel poolel kahanes ränne Soome alla 1000 inimese aastas. Peale aastate majanduskriisi hakkas ränne Soome taas järkjärgult kasvama, seda süvendas Eesti liitumine Euroopa Liiduga aastal ning aastaks 2009 kasvas Soome rändajate arv 3525 inimeseni. (Soome Statistikaamet, 2010). Väljarändajate arvukuse uurimise kõrval on oluline uurida ka väljarände põhjusi ning nende muutumist ajas, väljarändajate struktuuri, eluga hakkamasaamist uues sihtriigis ning võimalikke tagasirändamisplaane kõike seda rändestatistika aga ei kajasta. Käesolev uuring täidab selle lünga, tuginedes aastal läbi viidud küsitlusuuringule 1000 Soomes elava Eestist pärit inimese seas. Järgnev analüüs käsitleb täpsemalt küsitlusuuringus uuritud teemasid nagu väljarände aeg ja põhjused, Soomes elavate eestlaste sotsiaal-demograafiline koostis, rahulolu eluga Soomes ning võimalik tagasiränne Eestisse. 3

4 II Probleemi kirjeldus Nõukogude Liidu lagunemine aastal vallandas endistes liiduvabariikides väljarändelaine, mida nimetatakse ida-lääs rändeks Euroopas (Kahanec et al., 2010; Castles ja Miller, 2009; Bonifazi et al., 2008; Massey ja Taylor, 2004). Selle rändelaine peamisteks põhjusteks on liikumisvabaduse järkjärguline kasv, transpordi ja kommunikatsioonivahendite areng, üleminekuaja raskused ning tekkinud tööpuudus Idaja Kesk-Euroopa riikides, suured erinevused sissetulekutes Ida ja Lääne vahel ning mitmete töövahendusfirmade ja -organisatsioonide levik (Salt, 2008; Eamets, 2004; Massey ja Taylor, 2004; Okólski, 2004). Ida-Lääs ränne erineb teistest, varasematest rändelainetest mitmes aspektis. Esiteks on ida-lääs rändel enamasti ajutine ja ringne iseloom. Väljaränne pole enam vaid ühekordne püsiv otsus, see on muutunud pidevalt avatud valikuvõimaluseks, sageli ajutiseks eluetapiks või isegi elustiiliks. Teadmine, et ränne võib olla vaid ajutine lisab potentsiaalsele väljarändajale valmisolekut välja rännata, isegi kui hiljem otsustatakse ikkagi võõrsile jääda (Tsuda, 1999). Seega on kaasaegne ränne pigem tsükliline protsess (Krieger, 2004), mistõttu sisse- ja väljarände kõrval on aina olulisemaks saanud tagasirände uurimine. Teiseks toetavad ida-lääs rännet oluliselt Euroopa Liidu avatud tööjõuturu poliitikad, mis toetavad paindlikuma tööjõuturu ning konkurentsivõime edendamise nimel isikute vaba liikumise põhimõtte rakendamist kõigile Euroopa Liidu kodanikele ning tööjõu mobiilsuse suurendamist. Seoses sellega on Euroopa Liidu idalaienemised ja aastal oluliselt suurendanud ida-lääs rännet (Kahanec et al., 2010). Selle positiivsed mõjud on tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine liikmesriikide vahel ning nn ajude ringlemine ( brain circulation ), kus Ida-Euroopa haritud inimesed täiendavad end Läänes ning lähteriik võidab nende tagasipöördumisel paranenud inimkapitali näol (Castels ja Miller, 2009; Bonifazi et al., 2008; Favell, 2008). Ent liikumispiirangute kaotamine tähendab ka probleeme rändevoogude kontrollimise ja hindamisega. Seetõttu kardetakse ühes suurenenud rändega Ida-Lääs rände negatiivsete mõjude süvenemist. Esiteks kardetakse ajude väljavoolu ( brain drain ), kus vaesemast Idast lahkuvad rikkamasse Läände eelkõige kõrgeltharitud inimesed (Guth ja Gill, 2009; Favell, 2008). Teiseks võimalikuks negatiivseks aspektiks on ajude raiskamine ( brain waste ), kus kõrgeltharitud inimesed lahkuvad Läände ning töötavad madalamat kvalifikatsiooni eeldaval, enamasti lihttööl, kuna see võimaldab neile paremat palka, kui kvalifikatsioonile vastav töö kodumaal (Pollard et al., 2008). Kolmandaks ähvardab lähteriike sektoraalne tööjõupuudus, kui lahkuvad mingist konkreetsest majandussektorist inimesed. Sageli on nendeks meditsiinitöötajad, kes on Ida-Euroopas alatasustatud ning ehitustöölised ja insenerid, kelle järgi Lääne-Euroopas on suur nõudlus. Lisaks valmistab lähteriikidele probleeme noorte tööealiste inimeste väljaränne. Kuna nooremad tööealised on kõige mobiilsem vanusgrupp, on nemad ka kõige altimad välja rändama (Krisjane et al., 2009; Kępińska, 2007). Euroopa vananeva rahvastiku kontekstis tähendab see 4

5 lähteriikidele aina teravamaks muutuvat tasakaalu kadumist ülalpeetavate osakaalus rahvastikus. maksumaksjate ja Sihtriikide jaoks on ohuks kontrollimatu odava tööjõu sissevool Ida-Euroopa riikidest, mis soodustab üldist palkade alandamist (Krings, 2009; Borjas, 2003; Boeri ja Brücker, 2001). Teiseks probleemiks sihtriikidele on nn heaolu ränne ( welfare migration ), kus immigrandid lõikavad kasu sihtriigi sotsiaalhoolekande süsteemist. Seetõttu rakendasid enamik vanadest liikmesmaadest, v.a Iirimaa, Rootsi ja Suurbritannia Ida-Euroopa tööjõule aastatel üleminekuperioodi Eesti-Soome ränne Eesti on sarnaselt enamikule teistele Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele väljarändemaaks (Anniste, 2009). Eesti rändesaldo on kogu taasiseseisvumisaja vältel olnud negatiivne ning aastal oli rändesaldoks -3,29 rändajat 1,000 inimese kohta. Peamiseks väljarändemaaks on olnud naaberriik Soome, kuhu on alates aastast läinud üle inimese (Tammaru et al., 2010; Soome Statistikaamet, 2010). Paljud neist on küll juba Eestisse tagasi pöördunud. Kui Eesti taasiseseisvumise ajal oli Eesti kogukond Soomes peaaegu olematu (ligikaudu 1000 inimest), on Soome siirdujate arv pidevalt kasvanud ning näiteks aastaks elas Soomes püsivalt ligi Eestis sündinud inimest (Soome Statistikaamet, 2010). Sellele lisanduvad Eestist läinud, kuid mujal sündinud inimesed, peamiselt rahvusvähemused. Soome rändestatistika kohaselt oli esimene väljarände kõrgpunkt aastatel , mil Soome rändas mõlemal aastal üle 2600 inimese. 1990ndate teisel poolel kahanes ränne Soome alla 1000 inimese aastas. Peale aastate majanduskriisi hakkas ränne Soome taas järkjärgult kasvama, seda süvendas Eesti liitumine Euroopa Liiduga aastal ning aastaks 2009 kasvas Soome rändajate arv 3525 inimeseni. (Soome Statistikaamet, 2010). 5

6 III Uuringu eesmärk ja uurimismeetodid Seni on peamisteks Soome rännet kajastavaks andmeallikateks olnud Eesti ja Soome rändestatistika. Näiteks näitavad Soome rahvastikuregistri andmed nii rännet (ränne Soome ja tagasiränne Eestisse) kui Soomes püsivalt elavate eestlaste arvu. Ent rändestatistika ei peegelda Soome rändamise täpsemaid tagamaid nagu rände selektiivsust, rände põhjuste muutumist ajas ning Soome rännanud inimeste kohandumist Soome ühiskonda. Rände ning tagasirände selektiivsuse uurimine aitab aga hinnata, millised väljarändajate grupid Eestist lahkuvad. Teiseks aitab rände tagamaade analüüsimine ennustada eesolevaid trende immigrantide käitumises ning hinnata immigrantide mõju lähte- ja sihtriigi sotsiaalsetele süsteemidele (Constant ja Massey, 2003). Näiteks kas väljarändajad on lõplikult kadunud lähteriigi majanduse jaoks või tulevad nad tagasi, sageli varasemast suurema inimkapitali ja majanduslike ressurssidega? Kahanec i ja Zimmermanni (2010) kohaselt võib selline ajude ringlemine aidata näiteks kaasa siht- ja lähteriikide demograafiliste ja majanduslike probleemide lahendamisele. Kolmandaks, huvitab meid Eestist pärit immigrantide toimetulek ning integreerumine Soome ühiskonda. Kas toimub nn ajude raiskamine, kus eestlased teevad Soomes valdavalt neid lihttöid, mida kohalikud teha ei soovi või annab suurem sissetulek Soomes pigem rohkem võimalusi eneseteostuseks? Teiseks väljendavad integreerumine ja sotsiaalsed suhted enamasti ka tagasirände soovi (Dustmann, 1993; Constant ja Massey, 2002). Seega oli uuringu eesmärgiks uurida põhjalikumalt Soome rändamise tagamaid. Uurimaks rännet Eestist Soome viisime läbi küsitlusuuringu 1000 Eestist pärit ja Soomes elava inimese seas. Küsitlusuuring toimus aasta kevadel. Soome rahvastikuregistrist võeti 1000-inimeseline juhuvalim, mis hõlmas ainult täisealisi ja Soomes rohkem kui aasta elanud/elada plaanivaid inimesi. See tähendab, et juhutöölisi ning hooajatöölisi andmebaas ei hõlma. Andmebaas sisaldab andmeid immigrandi sotsiaal-demograafilise profiili, rändeaja ja põhjuste, tööhõive, haridustaseme, pereelu, sotsiaalsete kontaktide ning võimalike tagasirände plaanide kohta. Järgnev analüüs toob välja peamised tulemused, kasutades kirjeldavat statistikat. 6

7 IV Uuringu tulemused 4.1. Soome rändamise aeg ja põhjused Ränne Eestis Soome sai alguse aastal, mil lagunes Nõukogude Liit ja rändamine lääneriikidesse sai võimalikuks. Laias laastus on viimase 20 aasta jooksul toimunud Soome rändamine kahes suuremas laines: esimene rändelaine toimus üleminekuaastatel, selle kõrgpunktiks oli aasta 1993; teise rändelaine kõrghetk oli aastal 2005, vahetult pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga (joonis 1). Need kaks väljarände lainet erinevad üksteisest oluliselt nii väljarändajate koostise kui rändepõhjuste poolest. 10% 8% 6% 4% 2% 0% Joonis 1. Soome rändamise aeg aastad 1990ndatel oli peamiseks Soome minemise põhjuseks Ingerisoome päritolu. Nimelt võimaldas Soome riik alates aastast endise Nõukogude Liidu aladelt, peamiselt Eestist ja Venemaalt, ingerlaste tagasirännet, mida paljud Eestis elavad Ingerisoome päritolu (vähemalt ühel vanemal või vanavanematel olnud Soome kodakondsus) inimesed ka kasutasid. Ingerlaste lahkumise kõrghetk oli aasta, mil 29% kõikidest Soome rändajatest tõi lahkumise põhjuseks oma Ingerisoome päritolu (joonis 2). 1990ndatel väljarännanutele, sh. ingerlastele, oli väga omane väljaränne kogu perega, mis viitab Soome püsivalt elama jäämise kavatsusele. 61% kõikidest väljarändajatest oli abielus või vabaabielus, nendest 82% võttis pere kas kohe või hiljem Soome kaasa. Kolmandikul juhtudel rändas 1990ndate väljarändajatele pere Soome järele veidi hiljem, 7

8 viiteaja pikkuseks oli keskmiselt 1 aasta. Väga suur oli ka laste osakaal: 1990ndatel koos vanematega kaasa läinud lapsed, s.o rändehetkel alla 18-aastased, moodustavad tervelt kolmandiku kõigist 1990ndatel väljarännanutest. Pererändajate hulka kuuluvad ka Soome abiellujad, kes oma arvukuselt olid samaväärsed perele järelesõitjatega ning kelle Soome rändamine sai hoo sisse 1990ndate keskel. Valdav enamus neist (87%) olid naised. Töö- ja sissetulekutega seotud põhjustel lahkus 1990ndatel Soome vaid 12% kõigist väljarändajatest (joonis 2) aastad Kui aastaid võib iseloomustada kui ingerlaste rännet, siis aastatel on töö ja sissetulekutega seotud põhjused saanud peamiseks väljarände ajendiks: töörändajad moodustasid 47% kõikidest väljarändajatest. Koos töörändega on kasvanud ka väljaränne perega seotud põhjustel (elukaaslasega kaasa minemine, elukaaslasele järgnemine, Soome abiellumine jne). Samas on võrreldes aastatega 2000ndatel väljarännanute seas veidi kahanenud abielus ja vabaabielus inimeste osakaal: 51%-ni kõigist lahkunutest (varasema 61% asemel). Abielus ja vabaabielus Soome lahkujad jagunevad laias laastus kaheks: kui oli plaanis pere kaasa võtta tehti seda kohe (vastupidiselt aastate trendile, kus pere järgnes väikese viiteajaga) (joonis 2); või ei plaanitudki pere järgnemist (ligi kaks kolmandikku abielus/vabaabielus rändajatest), mis viitab rände ajutisele iseloomule Põhjus töö pere ingerlaseks olemine 30 arv Joonis 2. Väljarände põhjuste muutumine ajas 8

9 4.2. Väljarändajate sotsiaal-demograafiline profiil Vanus Soome rändab enamasti kõige mobiilsem vanusrühm ehk nooremas tööeas inimesed. Ent võrreldes 1990ndatega olid 2000ndate rändajad veidi nooremad: kui 1990ndate rändaja mediaanvanuseks oli 32 aastat, siis 2000ndatel oli see 30 aastat. Sugu Kui üldiselt väljarändajate seas soolised erinevused puuduvad, esinevad soolised erinevused rändepõhjustes. Nimelt, kui meestel oli olulisimaks rändepõhjuseks töö ja sissetulekuga seotud põhjused, mida nimetas peamise põhjusena 47% meestest, siis naistel oli levinumaks põhjuseks perega seotud põhjused (43% naistest). Tööd ja sissetulekuid nimetas peamiseks Soome minemise põhjuseks 30% naistest, samas perega seotud põhjustel lahkus Soome vaid 17% meestest. Rahvus Soome rändamine pole Eestis elavatele eestlastele ja rahvusvähemustele võrdselt atraktiivne. Nimelt on eestlastele Soome tunduvalt atraktiivsem sihtriik kui siin elavatele rahvusvähemustele. Ka eestlaste ja rahvusvähemuste rändepõhjused erinevad üksteisest märgatavalt. Kui eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas oli levinumaks tööränne, millele järgneb pereränne, on vene emakeelega inimeste jaoks peamiseks rändepõhjuseks ingerlaseks olemine, millele järgnevad perega seotud põhjused. Kuna ingerlaste väljaränne jääb valdavalt 1990ndate keskele, lahkus sel ajal ka suhteliselt rohkem vene rahvusest inimesi kui 2000ndatel. Haridustase Kõige rohkem on Soome läinud kutseharidusega (kutseharidus nii põhi- kui keskhariduse baasil) inimesi (46%). Kõrgharidusega inimeste (rakenduskõrgharidus ja kõrgharidus) osakaal on 15% ning Soome läinud naised on üldiselt veidi haritumad kui mehed. Sotsiaalmajanduslik staatus Soome tööle minemist eesmärgiga pääseda tööpuudusest Eestis on viimase 20 aasta jooksul kasutanud vaid 7% kõikidest väljarändajatest ning majanduse tõusu- ja langusaastad pole töötute osakaalu väljarändajate seas mõjutanud. 17% Soome läinutest olid tööturul mitteaktiivsed, sh 6% oli Eestis eelnevalt tegelenud õpingutega. 76% Soome läinud täisealistest oli Eestis omanud töökohta. Nendest, Eestis eelnevalt töötanud 9

10 inimestest on võrreldes kogu rahvastiku ametialase jaotusega ülekaalukalt kõige enam Soome läinud ametnikke/klienditeenindajaid (23% Soome rännanutest, 16% kogu rahvastikust) (Tabel 1). Teiste ametialade esindajate osakaalud on Soome rännanute seas Eesti keskmisest väiksemad: tippjuhte ja spetsialiste (22%), keskastme spetsialiste 11%, oskustöölisi 35% ja lihttöölisi 9% (Tabel 1). Tabel. Ametite jagunemine töötavate inimeste seas Eestis keskmiselt ning Soome rännanute seas Ametiala Eestis töötavate inimeste seas (keskmine ) Soome rännanute seas Tippjuhid ja -spetsialistid 25% 22% Keskastme spetsialistid 13% 11% Ametnikud ja klienditeenindajad 16% 23% Oskustöölised 36% 35% Lihttöölised 10% 9% 4.3. Kohanemine tööturul ja tagasirändeplaanid Töötamine Suurem osa Soome läinutest leidis endale esimese kolme kuu jooksul ka töökoha, vaid 14% ei leidnud seda vaatamata otsingutele. Kõige levinumaks meetodiks töö saamiseks oli töökoha leidmine sugulaste või tuttavate kaudu. Seda meetodit kasutas töö leidmiseks 41% kõigis vastanutest. Esimesel töökohal Soomes töötas kolmandik oskustööliste ning neljandik lihttöölistena. Ligi kolmandik inimesi tegi esialgu tööd, mis oleks eeldanud madalamat kvalifikatsiooni. Kõige sagedamisni leppisid tööga, mis ei vastanud kvalifikatsioonile kõrgharidusega inimesed (Tabel 2). Tabel 2. Esimese töökoha vastamine kvalifikatsioonile haridustaseme järgi Kas Teie töö vastas kvalifikatsioonile? Põhiharidus Keskharidus Kutseharidus Kõrgharidus jah 65% 62% 51% 55% ei, töö eeldas kõrgemat kvalifikatsiooni 7% 5% 6% 1% ei, töö eeldas madalamat kvalifikatsiooni 7% 27% 36% 42% ei oska öelda 20% 7% 7% 3% Eesti immigrantidele on kohanemine uue olukorraga Soomes, keeleoskuse ja haridustaseme paranemine tähendanud järkjärgulist ametialase staatuse paranemist. Pärast sisseelamisperioodi möödumist liigutakse ametikohtadele, mis vastab nende kvalifikatsioonile ning immigrantide ametialune jagunemine muutub sarnaseks Eestist lahkumise omale. Seda kirjeldab hästi joonis 3, mis näitab Eestis tippjuhina töötanute ametialast staatust eestist lahkumisel, esimesel töökohal Soomes ning prageusel töökohal Soomes. Kui kohe sai Soomes tippjuhina tööle vaid 27% Eestis tippjuhina töötanutest, 10

11 leppis veerand neist esialgu lihttöölise ametiga. Praeguseks on neist 40% tõusnud ametialaselt lihttöölisest taas tippjuhiks (joonis 3). Kuigi 20% vastanutest leiab endiselt, et nende kvalifikatsioon eeldaks paremat töökohta, on valdav enamus (91%) Soomes töötavatest inimestest oma tööga rahul. Tippjuhid 22% Tippjuhid 27% Spetsialistid 17% Tippjuhid 48% Spetsialistid 40% Klienditeenindajad 8% Oskustöölised 1% Klienditeenindajad 17% Tippjuhid 41% Spetsialistid 18% Klienditeenindajad 36% Lihttöölised 5% Oskustöölised 15% Tippjuhid 73% Klienditeenindajad 5% Oskustöölised 23% Lihttöölised 25% Tippjuhid 40% Spetsialistid 7% Klienditeenindajad 16% Oskustöölised 23% Lihttöölised 12% Joonis 3. Eestis tippjuhtidena töötanute esimene ja praegune amet Soomes. Tagasirände plaanid Eestisse tagasi tulla ei kavatse 45% uuringus küsitletutest. Seda takistavad kas perekondlikud sidemed Soomes, asjaolu, et Soome on muutunud uueks kodumaaks, rääkimata mitmetest majanduslikest ja sotsiaalsetest hüvedest. Paljud vastajatest siiski möönavad, et kaaluksid tagasitulekut, kui Eestis oleks neil rohkem väljakutseid või huvitav töö. Eesti riigi jaoks iseäranis huvitav grupp on need, kes pole tagasituleku üle veel kindlalt otsustanud, nemad moodustavad ligi kolmandiku kõigist vastajatest. Seetõttu on oluline uurida, millised rahvastikurühmad soovivad tagasi rännata ja millised mitte. Soome puhul peab paika trend, et mida kauem on välismaal viibitud, seda väiksem on soov naasta. Näiteks 1990ndatel läinutest soovib kindlasti Eestisse naasta 15% inimestest, samas kui aastatel läinutel on see näitaja 29%. Ka kõrgem haridustase tähendab Soome rännanute puhul suuremat soovi tagasi rännata. Näiteks kõrgharidusega inimestest plaanib ligi kolmandik Eestisse tagasi rännata, samas kui teiste haridustasemete puhul on 11

12 tagasirände sooviga inimesi alla viiendiku. Kõrgeltharitute kõrval soovivad naasta ka pigem töötavad (27%) kui mitteaktiivsed inimesed (14%). Ilmselt peibutab mitteaktiivseid Soome arenenud sotsiaalhoolekandesüsteem. Ootuspäraselt soovivad pigem tagasi rännata need Soomes töötajad, kes teevad madalamat tööd kui nende kvalifikatsioon seda eeldaks. Omaette grupi moodustavad lapsena läinud ning praegu täiskasvanud Eestist pärit noored Soomes. Tervelt 63% neist ei plaani Eestisse tagasi rännata. Neist kolmandik ei soovi Eestisse tagasi rännata, sest peavad Soomet oma uueks kodumaaks, 21% ei soovi naasta parema sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu Soomes, 19% peavad takistavaks teguriks pere ja sõprade olemasolu Soomes. 12% lapsena Soome läinutest leiab, et Eestiga ei seo neid enam midagi. Eestlaste ja soomlaste omavaheline kultuuriline lähedus soodustab eestlaste paremat integreerumist Soome ühiskonda võrreldes Eesti rahvusvähemustega: neil on lihtsam õppida ära Soome keel ja paremad võimalused töö leidmiseks. Ka käesoleva uuringu tulemusena on Soome rännanud Eesti rahvusvähemused oma praeguse tööga veidi vähem rahul kui eestlased, ühtlasi teevad nad sagedamini tööd, mis on madalam, kui eeldaks nende kvalifikatsioon. Seega võiks ühelt poolt arvata, et Eestist Soome rännanud rahvusvähemused on altimad Eestisse tagasi rändama. Teisalt, kui lähtuda Constant ist ja Massey st (2002), kes rõhutavad kontakte lähteriikidega, võiks arvata, et eestlastel on vastupidi, pigem suurem tõenäosus tagasirändeks Rahvusvähemustel seevastu on võrdlemisi lühiajaline side Eestiga ja vähem kontakte, mis eeldatavasti vähendab nende soovi Eestisse tagasi rännata. Uuringu tulemusena selgus, et kindlat tagasirände soovi avaldavadki pigem eestlased (28%) kui Eesti rahvusvähemused (9%). 12

13 V Kokkuvõte ja järeldused Tänu Eesti ja Soome rändestatistikale teame, et Soome on alates aastast olnud Eesti väljarändajate meelissihtkohaks. Käesolev uuring lisab sellele teadmisele uue mõõtme, heites valgust Eestist Soome rändamise täpsematele tagamaadele, sh rändepõhjustele ning nende muutumisele ajas, rändajatele endile ning nende kohanemisele Soomes ning Eesti jaoks olulisele tagasirände teemale. Sellega täidab käesolev uuring olulise ning seni puudunud lünga Eesti lähimineviku ja oleviku rändeloos. Uuringust selgub, et Soome rände iseloom on ajas muutunud. Väljaränne Soome on toimunud kahes suuremas laines, mida on mõjutanud erinevad poliitilised, majanduslikud jm tegurid ning mis erinevad üksteisest nii rändepõhjustelt kui rändajate koostiselt. Esimene suurem väljarände laine Soome toimus aastate keskpaigas, kui lahkusid peamiselt ingerlased, kelle lahkumist toetas Soome riik, kelle lahkumise põhjus oli enamasti Eestist ära saamine ning kes lahkusid sageli selleks, et Soome ka püsivalt elama jääda. Teine, käimasolev, aastate keskpaigas hoogustunud väljarände laine on ajutisema iseloomuga, mida toetab oluliselt transpordi ja kommunikatsioonivahendite pidev areng ja liikumisvabaduse kasv Euroopas ning Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise poliitika. Tänu rände lühiajalisusele, liikumisvabadusele ning lihtsamale asjaajamisele on rändeotsust aina kergem vastu võtta ning levinuimaks rändeliigiks on saanud tööränne. Nii 1990ndate ingerlaste kui 2000ndate töörändajate näol on valdavalt tegemist nooremas tööeas inimestega, mis süvendab Eesti kui lähteriigi jaoks rahvastiku vananemisest tulenevat maksumaksjate osakaalu vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu suurenemise probleemi. Samuti võib Eesti seista silmitsi sektoraalse tööjõupuudusega, kus haritud inimesed ja oskustöölised lahkuvad suurema sissetuleku tõttu Soome, tehes seal sageli tööd, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile, toimub ajude raiskamine. Ometi pole stsenaarium nii tume, kui esmapilgul tundub. Esiteks on Eestisse naasta soovijate seas ülekaalus majanduslikult aktiivsed ja kõrgelt haritud inimesed. Teiseks kohanevad Eesti immigrandid Soome tööturul võrdlemisi hästi, kinnitades USA rändeteoreetiku B. Chiswicki (1986) kirjeldatud immigrantide U-kujulise ametialase mobiilsuse teooriat, mille kohaselt immigrandid omavad töötamiseks keskmisest kõrgemat motivatsiooni ja võimekust ning koos vajalike oskuste ja kogemuste omandamisega sihtmaal tähendab kõrgem motivatsioon ja võimekus immigrantidele järkjärgulist sotsiaalmajanduslikku tõusu. Seega Eesti immigrandid lepivad küll alguses kvalifikatsioonile mittevastava tööga, kuid aja möödudes suudab suur osa neist tõusta ametialaselt endisele tasemele. Kolmandaks on üheksa kümnest Eestist pärit immigrandist kas rahul või väga rahul oma praeguse töökohaga Soomes. Kohanemist ja üldist rahulolu eluga sihtmaal, mis üldiselt iseloomustab Eestist Soome elama läinud inimesi, peetakse üheks olulisemaks tagasirände soovi pärssivaks teguriks. Teistest paremini on Soomes kohanenud lapsena koos vanematega Soome rännanud ning ajaliselt kauem Soomes viibinud (1990ndatel lahkunud) inimesed. Seetõttu väljendavad 13

14 nad ka vähem soovi Eestisse naasta. Ent Eestisse tagasi tulla ei soovi ka Soome läinud rahvusvähemused, valdavalt venelased, kellel kohanemine Soome tööturul ei toimu nii kiiresti kui eestlastel. Nende puhul pärsivad tagasirände soovi peamiselt sotsiaalsete kontaktide vähesus Eestis. Eesti jaoks positiivseks tulemuseks on aga see, et tagasi soovivad tulla pigem majanduslikult aktiivsed ning kõrgelt haritud inimesed, kes pole leidnud Soomes oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. Kokkuvõtvalt on ränne Eestist Soome palju mitmetahulisem ning Soome rännanud rahvastik palju mitmekülgsem, kui esmapilgul tundub. Viimase 20 aasta jooksul on Soome rännatud väga erinevatel põhjustel, kusjuures töörände ja ingerlaste väljarände kõrval ei tohiks pidada vähemtähtsaks ka toimunud pererännet, mis iseäranis aastate töörände kõrval sageli varju jääb. Ka suhteliselt väike töötute osakaal väljarändajate seas näitab, et rändevoode liikumine toimub palju mitmesugustel ajenditel kui pelgalt töötusest pääsemise eesmärgil. Eriti huvitavaks grupiks on vanematega Soome kaasa rännanud lapsed, kes on Eestiga säilitanud suhteliselt vähe sidemeid ning soovi Eestisse naasta. 14

15 VI Kasutatud kirjandus Anniste, K External Migration of Estonia. In Migration. Eds. T. Tammaru and A. Tammur. Statistics Estonia. Pp Boeri, T., Brücker, H Eastern Enlargement and EU-Labour Markets: Perceptions, Challenges and Opportunities. IZA Discussion Paper, No. 256, February. Bonifazi, C., Okólski, M., Schoorl, J., Simon, P Introduction. In International Migration in Europe. New Trends and New Methods of Analysis. Eds. C. Bonifazi et al. IMSCOE Research, Amsterdam University Press. Pp Borjas, G. J The Labor Demand Curve is Downward Sloping: Reexamining the Impact of Immigration on the Labor Market. The Quarterly Journal of Economics 118(4): Castles, S., Miller, M. J The Age of Migration. Fourth Edition. London: Palgrave Macmillan. Chiswick, B. R Is the new immigration less skilled than the old?, Journal of Labour Economics 4: Constant, A., Massey, D. S "Labor Market Segmentation and the Earnings of German Guestworkers." IZA Discussion Papers 774, Institute for the Study of Labor (IZA). Cook, J., Dwyer, P., Waite, L The Experiences of Accession 8 Migrants in England: Motivations, Work and Agency. International Migration Early View, Published Online: 15 Jan Dustmann, C "Earnings Adjustment of Temporary Migrants," Journal of Population Economics 6(2): Eamets, R Labour Market Flows and Adjustment to Macroeconomic Shocks in the Baltic States. Post-Communist Economies 16(1): Estonian Family and Fertility Survey 2008 Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. Faist, T The Volume and Dynamics of International Migration and Transnational Social Spaces. Clarendon Press, Oxford. Favell, A The New Face of East-West Migration in Europe. Journal of Ethnic and Migration Studies 34(5): Gurak, D., Caces, F Migration Networks and the Shaping of Migration Systems. In International Migration Systems: A Global Approach. Eds. M. M. Kritz et al. Clarendon Press, Oxford. Pp Guth, J., Gill, B Motivations in East-West Doctoral Mobility: Revisiting the Question of Brain Drain. Journal of Ethnic and Migration Studies 34(5): Kahanec, M., Zaiceva, A., Zimmermann, K. F EU Labour Markets after Post- Enlargement Migration. In EU Labour Markets after Post-Enlargement Migration. Eds. M. Kahanec and K. F. Zimmermann. Springer-Verlag New York, LLC. Pp Kępińska, E Recent Trends in International Migration. The 2007 SOPEMI Report for Poland, CMR Working Papers No. 29/87. Centre of Migration Research, Warsaw University, Poland. 15

16 Krieger, H Migration Trends In An Enlarged Europe, European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions. Dublin, 2004 VIII, Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, EF/03/109/EN, Krings, T A Race to the Bottom? Trade Unions, EU Enlargement and the Free Movement of Labour. European Journal of Industrial Relations. 15: Krisjane, Z., Berzins, M., Bauls, A New Labor Migration Trends: Evidence from Latvia. Geographical Review of Japan. Series B 81(1): Mansoor, A., Quillin, B. (eds.) 2007 Migration and Remittances. Eastern Europe and the Former Soviet Union. Washington DC: The World Bank. Massey, D. S., Taylor, J. E Introduction. In International Migration. Prospects and Policies in a Global Market. Eds. D. S. Massey and J. E. Taylor. Oxford University Press. Pp Okólski, M The Effects of Political and Economic Transition on International Migration in Central and Eastern Europe. In International Migration. Prospects and Policies in a Global Market. Eds. D. S. Massey and J. E. Taylor. Oxford University Press. Pp Okólski, M Costs and Benefits of Migration for Central European Countries. CMR Working Papers, No. 7/65. Warszawa. Pollard, N., Latorre, M., Sriskandarajah, D Floodgates or Turnstiles? Post-EU Enlargement Migration Flows to (and from) the UK. Report of the Institute of Public Policy Research. Salt, J Managing New Migrations in Europe: Concept and Reality in the ICT Sector. In International Migration in Europe. New Trends and New Methods of Analysis. Eds. C. Bonifazi et al. IMSCOE Research, Amsterdam University Press. Pp Soome tööturu ja majandusarengu amet, Soome Statistikaamet Tammaru, T., Kumer-Haukanõmm, K., Anniste, K "The Formation and Development of the Estonian Diaspora." Journal of Ethnic and Migration Studies 36(7): Tsuda, T The Motivation to Migrate: The Ethnic and Sociocultural Constituion of the Japanese-Brazilian Return-Migration System. Economic Development and Cultural Change 48(1):

EMIGRATION AFTER EU ENLARGEMENT: WAS THERE A BRAIN DRAIN EFFECT IN THE CASE OF ESTONIA?

EMIGRATION AFTER EU ENLARGEMENT: WAS THERE A BRAIN DRAIN EFFECT IN THE CASE OF ESTONIA? University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration EMIGRATION AFTER EU ENLARGEMENT: WAS THERE A BRAIN DRAIN EFFECT IN THE CASE OF ESTONIA? Kristi Anniste, Tiit Tammaru, Enel Pungas, Tiiu

More information

Dynamics of Educational Differences in Emigration from Estonia to the Old EU Member States

Dynamics of Educational Differences in Emigration from Estonia to the Old EU Member States NORFACE MIGRATION Discussion Paper No. 2012-17 Dynamics of Educational Differences in Emigration from Estonia to the Old EU Member States Kristi Anniste, Tiit Tammaru, Enel Pungas and Tiiu Paas www.norface-migration.org

More information

CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES

CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES Tartu 2013 ISSN-L 1406-5967 ISSN 1736-8995 ISBN 978-9985-4-0752-3 The

More information

NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut

NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on

More information

Eesti Noorsoo Instituut

Eesti Noorsoo Instituut Eesti Noorsoo Instituut Tallinn 2010 Hea lugeja, hoiad käes Noortemonitori sarja esimest väljaannet, mis käsitleb noorte olukorda Eestis. Monitor on esimene taoline katse anda statistiline ja võrdlev ülevaade

More information

PILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE

PILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE Kogumik esitab ülevaate töövaldkonnast Eestis käesoleva kümnendi keskpaigas. Käsitletakse üldisi trende tööturul, haridusvalikute seoseid tööturuga, töökoolitust, eestlaste ja mitteeestlaste, meeste ja

More information

SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu

SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU Introduction Katrin Olenko University of Tartu It is commonly accepted that the exchange rate regime

More information

TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES

TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES Yngve Rosenblad Statistikaamet Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr a rekordilise 19,8 protsendini,

More information

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel

More information

EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool

EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud

More information

Bakalaureusetöö inimgeograafias. Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused

Bakalaureusetöö inimgeograafias. Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused Allan

More information

Eestis on suhteliselt väiksemad klassid kui OECD riikides keskmiselt, mis annab head õpetamistingimused.

Eestis on suhteliselt väiksemad klassid kui OECD riikides keskmiselt, mis annab head õpetamistingimused. OECD iga-aastane haridusindikaatorite kogumik EAG: OECD Indicators annab usaldusväärset, täpset ja asjakohast teavet hariduse kohta maailmas. Ülevaade sisaldab andmeid OECD 34 liikmesriigi ning mitmete

More information

MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL

MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Helina Vesilind MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor

More information

VI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium

VI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö

Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusmatemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON

More information

East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence

East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 57 KRISTI ANNISTE East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS

More information

HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES

HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES Ivar Raig University Nord, Tallinn, Estonia Research Center Free Europe 1. General impact of

More information

KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL

KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK 29. AASTAL Allan Aron, Riina Kerner Statistikaamet 29. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda

More information

Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008

Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Contact details: Hannes.veinla@ut.ee Country: Estonia I. General context (responsible bodies) and quality of transposition The main

More information

KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS

KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Siiri Leskov KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Magistritöö Juhendaja: Egert Belitšev, MA Kaasjuhendaja: Mairit Kratovitš,

More information

ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE

ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE TAIRI RÕÕM ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE Tairi Rõõm 1 Sissejuhatus Nagu enamikus ELiga liituvais riikides, on ka Eestis viimaseil aastail alampalka 2 märgatavalt tõstetud. See suund jätkub tõenäoliselt

More information

Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1

Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1 Poliitikaanalüüs Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009 Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1 Ühe vanemaga pered ja nendes kasvavad lapsed kogevad

More information

VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool

VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Eestis viimase 15 aasta jooksul toimunud majandusreformide jooksul on pidevalt rõhutatud väikeettevõtluse

More information

The Estonian American Experience

The Estonian American Experience EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA June 2013 The Estonian American Experience In our March newsletter we posed the question Do you need Estonian to be Estonian? and invited our readers to share their thoughts.

More information

VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL

VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Projekt on toetatud Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Uuringuraport Eesti Sotsiaalministeeriumile Sten Anspal Epp Kallaste Poliitikauuringute

More information

TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool

TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Liitu (EL) integreerumise protsessis on vaieldamatult üheks oluliseks teemaks töötajate liikumisvabaduse probleemistik.

More information

EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA

EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI STATISTIKA 1921 2011 EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA TALLINN 2011 Koostanud Mihkel

More information

Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis

Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Tallinn 2010 Käesolevas kogumikus avaldatud artiklid väljendavad autorite isiklikke seisukohti.

More information

SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS

SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS TALLINN 2013 Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Urve Kask, tel 625 9220).

More information

EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon

EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA March 2015 EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon Because of the critical Ukrainian situation, the Estonian American National Council

More information

Aino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused

Aino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused Sissejuhatus EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE EELISED JA MÕJU EESTI VÄIKEETTEVÕTETE ARENGULE Aino Siimon Tartu Ülikool Euroopa Liiduga ühinemine moodustab Eesti ettevõtjate jaoks olulise osa euroopastumisest,

More information

Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport

Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport 1 2 Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport Eesti Arengufond 3 Toimetaja: Rivo Riistop Keeletoimetaja: Sven Maanso, Keeletoimetus OÜ Kujundaja ja küljendaja: Tuuli Aule Kaane illustratsioon:

More information

Eesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS

Eesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks

More information

Kui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise

Kui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise Riigimasin teema- Erilehe väljaandmist finantseeris Eesti Koostöö Kogu ja kujundas Eesti Ajalehtede ja erilehtede osakond Konverentsi Eesti kui väikeriik eriväljaanne Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu: Roheline

More information

MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL

MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Gete Grahv MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

5926/12 tht/mkk 1 DG F2A

5926/12 tht/mkk 1 DG F2A EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse

More information

rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson

rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016 Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016 Euroopa

More information

Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud

Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Rahvusvaheliste suhete osakond Tallinna Ülikool Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Käesolev uuring on teostatud Eesti Vabariigi Riigikogu

More information

ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS

ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS Uuringuraport Mikko Lagerspetz Krista Hinno Sofia Joons Erle Rikmann Mari Sepp

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED Juhendaja: MA.Rein Toomla Tartu 2002 SISSEJUHATUS 4 1. TEOREETILINE RAAMISTIK 7 1.1.

More information

Avatud Eesti Fondi

Avatud Eesti Fondi Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Tometanud Mart Orav, keeletoimetaja Triin Kaalep, Tekstid tõlkinud Wiedemanni Tõlkebüroo, kujundanud Janno Preesalu, Avatud

More information

Uusimmigrantide kogemused uues keskkonnas kohanemisest ning kohanemisteenustest: Eesti ja Soome vene keelt kõnelevate uusimmigrantide näitel

Uusimmigrantide kogemused uues keskkonnas kohanemisest ning kohanemisteenustest: Eesti ja Soome vene keelt kõnelevate uusimmigrantide näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika Kristina Avdonina Uusimmigrantide kogemused uues keskkonnas kohanemisest ning kohanemisteenustest:

More information

TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond

TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Oliver Hoole NANSENI PASS JA VENE PAGULASED Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Eero Medijainen Tartu

More information

1. Prostitutsiooni ja naistega kauplemise areng Eestis Prostitutsioon põhjanaabrite juures, Rootsis ja Soomes 9

1. Prostitutsiooni ja naistega kauplemise areng Eestis Prostitutsioon põhjanaabrite juures, Rootsis ja Soomes 9 Sisukord Saateks 4 1. Prostitutsiooni ja naistega kauplemise areng Eestis 8 2. Prostitutsioon põhjanaabrite juures, Rootsis ja Soomes 9 3. Prostituutide ja klientuuri arvukus Eestis ja Euroopas 10 4. Elanikkonna

More information

Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest

Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest PwC 18. iga-aastane globaalne tippjuhtide uuring CEO Survey Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest Jaanuar 2015 www.pwc.com/ceosurvey Sissejuhatus 20. jaanuaril avaldati Davosis Maailma Majanduskonverentsi

More information

ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas,

ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas, ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, dr. theol., sotsiaaleetika dotsent, Führungsakademie der Bundeswehr (Hamburg) Sellised sündmused nagu terrorismivastane sõda

More information

Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks.

Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Tööversioon 27.04.09, Tallinn * Valge paber (White paper) on raport või suunis, milles tuuakse välja probleeme

More information

E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT

E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT Last updated 20 November 2009 PERSONAL INFORMATION Name VÕRK, Andres Address TÄHE 91A-12, TARTU, 50107, ESTONIA Telephone +372 5277 923 E-mail andres.vork@praxis.ee Nationality

More information

Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( )

Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( ) Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2008, 57, 4, 255 264 doi: 10.3176/proc.2008.4.08 Available online at www.eap.ee/proceedings Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators

More information

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET 19.10.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 351/3 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,

More information

Kellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL

Kellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL Kellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL 2016 Mudeli tellis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei projekti Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni

More information

ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS

ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Anait Mesropjan Bakalaureusetöö ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS 1989-1991 Juhendaja: Valeria Jakobson,

More information

The factual reason for the development of the Arctic refugees in 2015 was the innovative interpretation of the law, which can

The factual reason for the development of the Arctic refugees in 2015 was the innovative interpretation of the law, which can Teekond maailma lõppu jätkab ebamugava reisi teemat, mis sai alguse Holger Looduse 2016. aasta Vaal galerii näitusega Urlaub ja jätkus järgmisel aastal Tartu Kunstimajas toimunud Volüümiga. Kokkupõrge

More information

Järeldused ja soovitused

Järeldused ja soovitused Peatükk 9 Järeldused ja soovitused Autorid Marju Lauristin Triin Vihalemm Laura Kirss Anu Masso Kirsti Nurmela Külliki Seppel Peeter Vihalemm Maiu Uus 228 9.1 Esitamise põhimõtted Integratsiooni monitooring

More information

Eessõna. Introduction

Eessõna. Introduction 1 Eessõna Introduction Alates 2005. aastast tegutseb Tarbijakaitseameti koosseisus Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mille eesmärgiks on nõustada tarbijaid nende õigustest sooritades oste Euroopa

More information

VABATAHTLIKU JA SUNNIVIISILISE MIGRATSIOONI DIHHOTOOMIAST MIGRATSIOONI MAKRO- NING MIKROTEOORIATE TAUSTAL

VABATAHTLIKU JA SUNNIVIISILISE MIGRATSIOONI DIHHOTOOMIAST MIGRATSIOONI MAKRO- NING MIKROTEOORIATE TAUSTAL Acta Historica Tallinnensia, 2008, 13, 92 117 doi: 10.3176/hist.2008.2.05 VABATAHTLIKU JA SUNNIVIISILISE MIGRATSIOONI DIHHOTOOMIAST MIGRATSIOONI MAKRO- NING MIKROTEOORIATE TAUSTAL Aivar JÜRGENSON Tallinna

More information

EESTI KEELTEST RAHVALOENDUSTEL

EESTI KEELTEST RAHVALOENDUSTEL Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013), 77 102 doi:10.3176/esa59.04 EESTI KEELTEST RAHVALOENDUSTEL KADRI KOREINIK, TÕNU TENDER Annotatsioon. Artikkel vaatleb keelte kajastamise tendentse rahva loendustel:

More information

Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO

Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO Taustainfo: Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides

More information

SEI väljaannenr. Säästva Eesti Instituut 10

SEI väljaannenr. Säästva Eesti Instituut 10 SEI Säästva väljaannenr.10 Eesti Instituut Muutused Eesti elanike keskkonnateadlikkuses ja keskkonnateadvuses 19942007 Võrdlusjooni Euroopaga Mai 2008 Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn Turu-uuringute

More information

2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT

2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 1 2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 3 4 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT Disclaimer: This project was funded, in part, through the U.S. State Department, and the opinions, findings and conclusions or

More information

Edukas majandus. Blossoming economy. Kiire majanduskasv. Rapid economic growth

Edukas majandus. Blossoming economy. Kiire majanduskasv. Rapid economic growth Edukas majandus Blossoming economy Kiire majanduskasv Rapid economic growth Euroopa tulevane majanduse jõukeskus moodustub Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, kuna nimetatud riikide majandused on maailma

More information

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. Stockholm Environment Institute, Project Report

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. Stockholm Environment Institute, Project Report Stockholm Environment Institute, Project Report 2015-08 Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes Harri Moora, Evelin Urbel-Piirsalu, Kerlin Õunapuu Toidujäätmete

More information

Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Intervjuu endise peadirektoriga Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Residentsuse indeks Tegelik ja registripõhine elukoht Põllumajanduslikud

More information

KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL

KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL 1. Sissejuhatus Kaasaegset ühiskonda iseloomustab üha suurem sisemine keerukus ning iden titee tide pal ju sus (Giddens 1991).

More information

Ööbimisega külastajate saabumised, Arrivals of overnight visitors, (miljonit billions)

Ööbimisega külastajate saabumised, Arrivals of overnight visitors, (miljonit billions) TURISM 2008 Anneken Metsoja Helga Laurmaa Statistikaamet Turismiga sisustavad tänapäeval oma elu sajad miljonid inimesed. Turism hõlmab inimese vaba liikumist, aga ka teenuste sfääri, mis on arenenud turistide

More information

VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA

VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA TALLINN 2010 Kogumiku koostamist on toetanud Euroopa Komisjon ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.

More information

Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest

Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Anne Roos Artikkel annab lühiülevaate Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) kolmandast kodanikuhariduse

More information

Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja

Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda

More information

POSTIPOISS. Nr 208 kevad 2007

POSTIPOISS. Nr 208 kevad 2007 LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr 208 kevad 2007 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2007.a. VES Executive Board Esimees/President Thomas Pajur 778 882-7109 Marie Kaul-Rahiman 604 946-4409 Abiesimees/ VP Liisa Suurkask

More information

VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross

VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross TAUSTAKS VÕTA uurija since 2006 VÕTA arendaja since 2009 VÕTA koolitaja since 2009 VÕTA praktik, hindaja since 2010 VÕTA assessor since 2012 VÕTA

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL Juhendaja: Heiko Pääbo, M.A. Tartu 2006 Sisukord 1. Sissejuhatus...3

More information

Tööhõive alased trendid ja probleemid Eestis. Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus Praxis

Tööhõive alased trendid ja probleemid Eestis. Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus Praxis Tööhõive alased trendid ja probleemid Eestis Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus Praxis 17.1.214 Töö- ja sotsiaalpoliitika programm Praxises Maksud ja toetused Ligipääs tööturule ja osalemine tööelus

More information

37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES

37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES 37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES Tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksude vabastused Kirjeldus Legislative act 37(2) fragment of law reg 819/83 saadused, mille ühenduse

More information

EESTI TÄISKASVANUD RAHVASTIKU TERVISEKÄITUMISE UURING, Health Behavior among Estonian Adult Population, 2008

EESTI TÄISKASVANUD RAHVASTIKU TERVISEKÄITUMISE UURING, Health Behavior among Estonian Adult Population, 2008 EESTI TÄISKASVANUD RAHVASTIKU TERVISEKÄITUMISE UURING, 2008 Health Behavior among Estonian Adult Population, 2008 Mare Tekkel, Tatjana Veideman, Mati Rahu Tallinn 2009 SISUKORD/ CONTENTS Summary... 1

More information

EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE

EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE 1. SISSEJUHATUS Noorte abistamine tööturule sisenemisel ja seal püsimisel on majanduskasvu ja paremate elutingimuste poliitika tähtis osa. Selline

More information

Geographical labour mobility and cross-border labour movements between neighbouring countries. Tiiu Paas and Mart Kaska, University of Tartu

Geographical labour mobility and cross-border labour movements between neighbouring countries. Tiiu Paas and Mart Kaska, University of Tartu Geographical labour mobility and cross-border labour movements between neighbouring countries Tiiu Paas and Mart Kaska, University of Tartu November 2014 DISCUSSION PAPER No. 2/2014 This article is based

More information

ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL

ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Margus Kotter ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Vilve Raik MA Kaasjuhendaja

More information

Palju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president!

Palju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president! Sisukord Toimetajalt Palju õnne, Tarja Halonen! Inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja Eesti seaduste kohandamine EL seadusandluse valguses / Julia Vahing Mida tähendab gender mainstreaming Võrdne tasustamine

More information

EESTI SUVERÄÄNSUS *

EESTI SUVERÄÄNSUS * EESTI SUVERÄÄNSUS 1988 2008 * Sissejuhatus Kui prof Marju Luts-Sootak ja magister Hent Kalmo tegid mulle ettepaneku kirjutada kaastöö suveräänsuse muutumist käsitle vale raamatule, mõlkus mul esialgu meeles

More information

EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS

EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jelena Lõgina EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks

More information

Potential Directions of Labor Migration The Case of Serbia

Potential Directions of Labor Migration The Case of Serbia Potential Directions of Labor Migration The Case of Serbia Mirko Savić, Svetlana Mihajlović Mihić Summary: At the end of 2009 European Union abolished visa regime for the citizens of Serbia, but the access

More information

Projekti koordinaator: WAVE Co-ordination Office / Austrian Women s Shelter Network, Bacherplatz 10/4, A-1050 Viin, Austria

Projekti koordinaator: WAVE Co-ordination Office / Austrian Women s Shelter Network, Bacherplatz 10/4, A-1050 Viin, Austria SISUKORD Eessõna... 4 Terminoloogia... 5 1. Sissejuhatus... 6 2. Teoreetiline taust... 8 3. Naiste varjupaiga eesmärgid ja põhimõtted... 19 4. Naiste varjupaiga rajamine ja rahastamine... 25 5. Naistele

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Taavo Lumiste Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina Juhendaja: M.A Evald Mikkel Tartu 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö

More information

Pagulased. eile, täna, homme

Pagulased. eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme. Käsiraamat Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 2007 Pagulased eile, täna, homme Käsiraamat on valminud MTÜ Ida-Virumaa

More information

EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool

EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool Sissejuhatus Regionaalsete erinevuste tekkimine on juba teooria kohaselt loomuliku majandusarengu tulemus

More information

Eesti tööjõu-uuring. Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY

Eesti tööjõu-uuring. Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY TALLINN 2012 Kogumikus

More information

Nõukogude piiritsoonis

Nõukogude piiritsoonis Nõukogude piiritsoonis TIINA PEIL Tallinna Ülikool, EHI maastiku ja kultuuri keskus sena kui sotsiaalia või humanitaaria valdkonda kuuluva distsipliinina. Viimase kümne aasta vältel on teadusharu vaevelnud

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Adeline Nadarjan SEKSUAALTEENUSTE OSTMISE KRIMINALISEERIMISE VÕIMALIKUD MÕJUD EESTIS ROOTSI JA SOOME KOGEMUSTE

More information

In-work poverty and labour market segmentation

In-work poverty and labour market segmentation www.peer-review-social-inclusion.eu Estonia In-work poverty and labour market segmentation A Study of National Policies Mare Viies Tallinn University of Technology Disclaimer: This report reflects the

More information

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike

More information

Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses ( )

Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses ( ) JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 212 Marianne Paimre Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses (1993-2009) JYVÄSKYLÄ STUDIES IN humanities 212 Marianne Paimre Narkoprobleemide kajastamine Eesti

More information

TAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride

TAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride Sisekaitseakadeemia Politseikolledž Jelena Peganova PK-030 TAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride tööpiirkonnas aastatel 2005-2006 Lõputöö Juhendaja: Raivo Öpik Tallinn

More information

RAHVASTIKU-UURINGUD POPULATION STUDIES

RAHVASTIKU-UURINGUD POPULATION STUDIES RAHVASTIKU-UURINGUD POPULATION STUDIES * POST-WAR MIGRATION TRENDS IN ESTONIA Luule Sakkeus RU Series B, No.15 EESTI KORGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITARy POPULATION RESEARCH

More information

ESTONIAN PATENT OFFICE

ESTONIAN PATENT OFFICE PCT Applicant s Guide National Phase National Chapter Page 1 ESTONIAN PATENT OFFICE (PATENDIAMET) AS DESIGNATED (OR ELECTED) OFFICE CONTENTS THE ENTRY INTO THE NATIONAL PHASE SUMMARY THE PROCEDURE IN THE

More information

AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL

AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Ann Greetel Varunov AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL

More information

MIGRATSIOON, KOHESIOON JA RUUMIMUDELID 1

MIGRATSIOON, KOHESIOON JA RUUMIMUDELID 1 AUSTRAALIAEESTLASED: MIGRATSIOON, KOHESIOON JA RUUMIMUDELID 1 Mare Kõiva TEESID: Artiklis käsitletakse rahvuslikkuse väljendamist austraaliaeestlaste ühis- ja privaatruumides. Diasporaa kogukonnal on lateraalsed

More information

PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL. Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool

PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL. Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL Sissejuhatus Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik,

More information

DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS

DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 REALLOCATION OF LABOUR DURING TRANSITION. DISEQUILIBRIUM AND POLICY ISSUES THE CASE OF ESTONIA RAUL EAMETS TARTU 2001 1 Faculty of Economics

More information

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike

More information

Estonian lifestyle emigrants motivation to leave Estonia in young adulthood

Estonian lifestyle emigrants motivation to leave Estonia in young adulthood UNIVERSITY OF TARTU Faculty of Social Sciences Johan Skytte Institute of Political Studies Reelika Maranik Estonian lifestyle emigrants motivation to leave Estonia in young adulthood Analysing the incentives

More information