TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool
|
|
- Martha Randall
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Liitu (EL) integreerumise protsessis on vaieldamatult üheks oluliseks teemaks töötajate liikumisvabaduse probleemistik. EL-i liikmesriikide vaheliselt tekitab vaba liikumise õiguste laienemine enamatele riikidele järjest rohkem vastuolusid ning liikumisvabaduse temaatika on üles kerkinud kõikidel suurematel liikmesriikide ja kandidaatriikide kohtumistel. Eesti jaoks on teema aktuaalne kahel põhjusel ühelt poolt on EL-ga ühinemise tagamiseks oluline, et Eesti oleks valmis end tõestama võrdväärse partnerina ühtses vabaks liikumiseks avatud piirkonnas, teiselt poolt tahetakse aga nii Eestile kui ka teistele kandidaatriikidele peale suruda üleminekuperioodi just isikute vaba liikumise peatükis. Alljärgnevalt püütakse avada töötajate vaba liikumise põhimõtte käsitlust EL-s ning valdkonnas Eestile olulisi probleeme. Töötajate vaba liikumine Euroopa Liidus Euroopa Liidus on neli põhilist vabadust kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Isikute vaba liikumine hõlmab endas kahte kontseptsiooni, millel on Rooma lepingus ehk asutamislepingus 1 eri tähendused. Ühelt poolt on asutamislepingus (artikkel 14) osutatud kontseptsioonile seoses siseturu rajamisega ning täheldatud, et liikmesriikide vahelisi sisepiire ületavaid isikuid ei kontrollita. Teiselt poolt on asutamislepinguga (artikkel 18) antud igale liidu kodanikule individuaalne õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumi piires vastavalt teatavatele tingimustele. Maastrichti lepingu ratifitseerimisega said kõikide liikmesriikide kodanikest automaatselt EL kodanikud isikute vaba liikumise aspektist vaadelduna moodustavad nemad kategooria, kes esmaselt omavad liikumisõigust EL-s. Isikute vaba liikumine sisaldab endas õigusi siseneda, liikuda ning teatud tingimuste täitmise korral jääda liikmesriiki, mille kodanik ei olda. Euroopa Komisjoni acquis communautaire jaotuse kohaselt jagatakse isikute vaba liikumise peatükk suures ulatuses neljaks: isikute vaba liikumisega kaasnevad üldised õigused ja normid ehk kodanikuõigused, töötajate vaba liikumine ning töötajate vaba liikumist toetavad abinõud: kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine ja sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine. Isikute vaba liikumise põhimõtted kehtivad alates Rooma lepingust töötajatele, tööettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja teenuse osutajatele. Lisaks on Maastrichti lepinguga sätestatud kategooriad, kellele samuti laienevad õigused isikute vabale liikumisele: üliõpilased, pensionilejäänud isikud ja teised majanduslikult mitteaktiivsete kategooriate esindajad, kui nad ei tekita vastuvõtvale riigile kulutusi. Kindlasti tuleb silmas pidada, et nimetatud ühtsed õigused ei laiene aga kõigile liikmesriikide elanikele, vaid ainult isikutele, kes omavad liikmesriigi kodakondsust ja nende perekonnaliikmetele, sealhulgas abikaasa, lapsed, mõlema abikaasa vanemad ning vanavanemad. 1 Siin ja edaspidi viidatud asutamislepingu tekstid raamatust EUROOPA LIIT. Amsterdami leping, Artiklitele viitamisel kasutatud Amsterdami lepingu konsolideeritud redaktsiooni artiklite numbreid. 106
2 Kuigi isikute vaba liikumise temaatika hõlmab endas mitmeid eri aspekte, keskendutakse järgnevalt enamjaolt siiski kitsalt piiritletud töötajate vabale liikumise põhimõttele, jättes detailsema vaatluse alt välja ka töötajate vaba liikumise toetusmehhanismide sotsiaalkindlustuse valdkonna ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise regulatsioonid, kuna nendele alateemadele pühendumine nõuab eraldi põhjalikku käsitlust. Rääkides kutsekvalifikatsioonide vastastikusest tunnustamisest, tuleb meil arvestada, et teatavatel erialadel töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõuavad mõned EL liikmesriigid diplomit, kutset, tunnistust või muud eriettevalmistust. Nimetatud põhjustel on EL-s kehtestatud diplomite ja hariduse tunnustamise süsteem (EL-i Nõukogu direktiividega 89/48/EMÜ (EÜT L , lk 16 2 ) ja 92/51/EMÜ (EÜT L , lk 25)), et liikmesriigi kodanik saaks oma haridust ja diplomit teises liikmesriigis täielikult kasutada. Kui EL-i kodaniku kvalifikatsioon on oma koduriigis erialal töötamiseks piisav, piisab sellest ka samal eriala töötamiseks teises liikmesriigis, seega üldjuhul kehtib võrdne kohtlemine. Reguleerimaks spetsiifilistel aladel töötamist on EL-s vastu võetud eri kutsealasid jurist, arhitekt, üldõde, ämmaemand, hambaarst, proviisor, loomaarst puudutavad õigusaktid. Samas on haridus otseselt seotud rahvuskultuuriga, mistõttu arvestatakse EL-s suhtelise kvalifikatsiooni tunnustamise printsiibiga kvalifikatsioon on otseselt seotud rahvusliku haridussüsteemiga. Kvalifikatsioonide tunnustamise osas tuuakse välja kaks märksõna: kompetentsus (sotsiaalne probleem, kas inimene on võimeline täitma teatud ülesandeid) ja kvalifikatsioon (formaal- juriidiline lähenemine, hinnangu tulemusel väärtustatud, diplom tunnistab, et inimene on võimeline tegema teatud tööd). Kahjuks on aga ka mitmed EL-i ametnikud tunnistanud, et puudulik diplomite vastastikuse tunnustamise süsteem takistab töötajate konkureerimist vabadele töökohtadele teistes liikmesriikides. Asutamislepingus talletatud vaba liikumise õigus ei oleks tegelikkuses saavutatav, kui liikuda otsustanud isikute sotsiaalkindlustusalased õigused ei oleks kaitstud. Sel eesmärgil sätestati meetmed (eelkõige EL Nõukogu määrus 1408/71/EMÜ (EÜT L , lk 2)), mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse võimaldamiseks sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimisega. EL-i õigusaktidega ei ole püütud riikide sotsiaalkindlustussüsteeme ühtlustada, vaid pigem kooskõlastada. Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteem tugineb neljale põhiprintsiibile: 1. Võrdne kohtlemine: võõrtöötajatele laienevad kõik samad sotsiaalkindlustusõigused ja kohustused, mis asukohariigi kodakondsusest töötajatele. 2. Korraga on kohaldatav vaid ühe riigi seadusandlus: üldreeglina rakendatakse võõrtöötaja suhtes töökohariigi sotsiaalkindlustuse õigusakte ehk lex loci laboris printsiipi, samas välistatakse olukord, kus isik oleks kas kindlustatud kahes riigis samaaegselt või siis mitte üheski riigis. 3. Omandatud sotsiaalkindlustusõiguste säilimine ehk hüvitiste eksport: mistahes liikmesriigi seaduste alusel omandatud hüvitisi makstakse ka siis, kui isik siirdub elama mõnda teise liikmesriiki. 4. Kindlustusperioodide kokkuliitmine: juhul kui õigus mõnele hüvitisele või hüvitise suurus sõltub teatud kindlustusperioodi täitumisest, võetakse arvesse ka teistes 2 Siin ja edaspidi viidatud EL-i õigusaktide ning Euroopa Kohtu lahendite tekstid CELEX andmebaasist 107
3 liikmesriikides täidetud/omandatud kindlustusperioode; seejuures hüvitise maksmisel lähtutakse pro rata printsiibist, mille kohaselt iga asjassepuutuv liikmesriik maksab õigustatud isikule selles riigis täidetud kindlustusperioodile vastava osa hüvitisest. Liikudes edasi kitsamalt töötajate vaba liikumise käsitluse juurde, peab esmalt tõdema, et töötajate liikumisvabadus iseenesest peab ühelt poolt tagama tasakaalustatud tööturu loomise ning EL-i kodanike kõrge sotsiaalse kaitstuse, teisalt annab see töötajatele võimaluse parandada oma elu- ja töötingimusi. Teistesse liikmesriikidesse tööle siirduvaid inimesi kaitsevad küll mitmed EL-i õigusaktid, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et isikutele, kes töötavad oma liikmesriigis, laienevad ainult oma riigi seadused. Liikmesriigi siseselt rakendatakse EL-i õigust ainult nende oma riigi kodanike puhul siseriikliku seadusandluse asemel, kes on kasutanud EL-i liikumisvabadust, ehk siis juhul, kui nad on pöördunud tagasi teisest riigist töötamiselt oma riiki töötama (Barnard, 1996, lk 120). Töötajate vaba liikumise põhimõtte taustaks on arusaam, et tööjõu suurem mobiilsus tagab ühisturu efektiivsema toimimise. Töötajate vaba liikumise aluseks on asutamislepingu art 39, mille kohaselt ei tohi piiranguid liikumisvabadusel kehtestada ei liikmesriigid ega eraisikud, s.t et artiklil on vahetu mõju ka suhetele üksikisik-üksikisik. Seega mitte ainult riik, vaid ka eraisikust tööandjad peavad tagama töötajate liikumise ega tohi kehtestada piiranguid. Vastav artikkel on suunatud just töövõtjatele (ehk siis kehtib vaid juhtudel, kui on tegemist kellegi alluvuses töötamisega, töösuhtega). Töötajate vabast liikumisest rääkides tuleb seega piiritleda mõiste töötaja. Vastavalt Euroopa Kohtu tõlgendusele (Case Lawrie Blum vs Land Baden-Württemberg (lahend 149/79, [1986] ECR 1725)) on töötaja isik, kes osutab teenuseid teise inimese juhendamise all ning saab selle eest tasu. Tööettevõtja ei ole töötaja. Samas käsitletakse töötajate vaba liikumise põhimõtte all ka töötajate perekonnaliikmeid, kellel on töötajatega võrdsed õigused. Asutamislepingu art 39 lg 2 keelab igasuguse kodakondsusel põhineva töötajate diskrimineerimise nii töölevõtmisel, töö tasustamisel ja muude töötingimuste puhul. Samas ei tähenda diskrimineerimise keeld aga seda, et võrdne töö oleks võrdselt tasustatud kõikides liikmesriikides riikide palgasüsteemid on ikkagi erinevad mitmesuguste majandustingimuste erinevuse tõttu. Vastavalt lepingu art 39 lg 3 on vaba liikumise õigus seotud reaalselt tehtud tööpakkumisega. Nimetatud sätte kohaselt on konkreetse tööpakkumise olemasolu vaba liikumise ja elukohaõiguse eeltingimus. Euroopa Kohus on aga seisukohal, et EL-i kodanikel on õigus liikuda teise liikmesriiki ka töö otsimise eesmärgil (Handoll, 1995, lk 252). Eelpooltoodut kokku võttes on liikmesriigi kodanikust töövõtjal õigus: liikuda vabalt teistes liikmesriikides, kandideerida pakkumisel olevatele töökohtadele ning võtta vastu tööpakkumisi, viibida liikmesriigis, et seal töötada kooskõlas selle riigi kodanike töösuhteid reguleerivate õigus- ja haldusnormidega, peale töösuhte lõppemist jääda edasi elama sinna liikmesriiki. Oluline on silmas pidada, et vaba liikumisega kaasnev võrdse kohtlemise printsiip ei kehti avalikus teenistuses töötavate isikute kohta. Euroopa Kohtus on sätestanud, et avalik teenistuja on isik, kes vastutab riigi üldiste vajaduste ja huvide eest, avalik teenistus hõlmab endas avalike huvide kaitsmist riigi jaoks ja ülesandeid, mis on seotud riigiõigusega ja funktsioonidega. 108
4 Töötajate vaba liikumise peamiseks toetusmehhanismiks on Euroopa töövahendussüsteem EURES 3. EURES (reguleeritud Euroopa Komisjoni otsusega 93/569/EMÜ (EÜT L , lk 32)) süsteem hõlmab endas liikmesriikide vahelist ning liikmesriikide ja Komisjoni vahelist koostööd tööhõive teenuste vallas, infovahetust vabade töökohtade ja tööotsijate, tööturu olukorra, elamis- ja töötingimuste kohta EL-s. Seega kokkuvõttes hõlmab töövahendussüsteem töökohtade ja töötaotlejate vahendamist riigi töövahendussüsteemi kaudu ning regionaalse ja eri kutsealade teenindamise aspekte. Töötajate liikumisvabadust põhiliselt soodustav määrus 1612/68/EMÜ (EÜT L , lk 2) näeb ette liikmesriikide kodanike ja nende perekonnaliikmete sissesõiduõiguse mistahes liikmesriiki töö otsimise ja töötamise eesmärgil, samas aga sätestab direktiiv 68/360/EMÜ (EÜT L , lk 13) siiski kohustuse omada teises liikmesriigis elamiseks elamisluba. Elamisluba väljastatakse piiramatuks ajaks tööle saabunud teiste liikmesriikide kodanikele viieks aastaks ning seda peab töötamise jätkamise korral ka automaatselt pikendama. Kuigi teistest liikmesriikidest pärit töötajatele ei tohi teha mingeid piiranguid töötamise ajaks elamislubade väljastamisel, võib sellise elamisloa nõuet üldiselt käsitleda reaalse piiranguna vabale liikumisele. Tööd otsivad isikud võivad üldjuhul viibida teises liikmesriigis niikaua, kuni suudavad tõestada, et tegelevad aktiivse töö otsimisega (Handoll, 1995, lk 253), ajalised piirangud seab aga siin neile päritolu riigist makstavate hüvitiste ajaline tähtaeg vastavalt määrusele 1408/71/EMÜ saadetakse teises riigis tööd otsivale isikule järgi tema sotsiaalkindlustushüvitised (töö otsimisel eelkõige töötushüvitised) maksimumperioodiga kuus kuud. Loomulikult piiravad reaalsuses vaba liikumist ka eri liikmesriikide keelelised ja kultuurilised erinevused. Kindlasti on sihtriigist erineva kultuurilise taustaga töötajal raske kohanduda uues keskkonnas ning seetõttu väheneb ka inimeste tahe liikumiseks. Töötajate liikumisvabadusest tulenevad probleemid Eestis. Kõige tõsisemad erinevused Eesti ja EL-i sotsiaalses olukorras tulenevad suurtest lahknevustest tööjõu hinnas. Ühelt poolt annab see Eestile eeliseid majanduskonkurentsis ja võib meelitada Euroopa kapitali investeerima Eestisse, teisalt aga võib see kujuneda sotsiaalseks barjääriks Eesti vastuvõtmisele EL-i riikide hulka. Eesti Vabariigi põhiseaduse 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kusjuures juhul, kui eriseadus ei käsitle teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis seaduslikult viibival välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul. Seega on EL-i töötajate vaba liikumise põhialused tagatud juba Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kuid piiranguvõimalus eriseadusega on juba iseenesest vastuolus EL-i õiguskorraga. Vastavalt kehtivale välismaalaste seadusele (RT I 1999, 50, 548) on pääs Eesti tööturule piiratud sisserännu piirarvuga (0,05 % Eesti alalisest elanikkonnast aastas). Vastava piirarvu alt arvatakse välja küll EL kodanikud, kuid kahjuks mitte nende perekonnaliikmeid, mis takistab EL perekondliku ühtekuuluvuse põhimõtte rakendumist. Enne EL-ga liitumist ei oma aga liikmesriikide kodanikud õigust sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimisele ega ka 3 EURES on lühend inglise keelsest terminist European Employment Service, mis tõlkes tähendab Euroopa Tööhõive Teenistust 109
5 kutsekvalifikatsioonide vastastikusele tunnustamisele, mistõttu on nende Eestisse töötama asumisel siiski teatud piirangud. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse (RT I 2000, 57, 371) ja tööturuteenuse seaduse (RT I 2000, 57, 370) vastuvõtmine oli oluline tagamaks EL kodanike juurdepääs tööturuteenustele alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Lisaks sellele moodustab olulise osa tööturuteenuste osutamisest ka tööturu infosüsteemi loomine, mis on esmaseks ja otseseks eelduseks Euroopa Töövahendussüsteemiga EURES ühinemisel, kuid millega ollakse hetkel hädas on ning varasemalt antud lubadusi siiani täita ei ole suudetud. Valdkonnas on vajalik kutsenõustamissüsteemi loomine. Tulenevalt tööturuteenuse seadusest on alustatud tööturusüsteemis küll vastava teenuse osutamist, kuid arvestades, et ka haridussüsteemis püütakse vastavat teenust üha rohkem pakkuda ning seda tehakse siiani eri suundades, ei saa me veel rääkida süsteemi loomisest. Takistava tegurina tuleb siinkohal välja tuua ka asjaolu, et kutsehariduse pakkumine ei ole vajalikul määral arenenud ning Haridusministeerium ja Sotsiaalministeerium on valdkonna kooskõlastamiseks alles esimesi samme astumas. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud ekspertküsitluse andmetel hinnati praeguse tööturu ebarahuldava olukorra peamiseks põhjuseks just Eesti ümber- ja täiendõppe süsteemi ebatäiuslikkust ning arvestatavate negatiivsete asjaoludena toodi esile töötute tugevat seotust elukohaga ning tööhõiveametite ebaefektiivset tegevust (Konjunktuuriinstituut, 2000, lk 10). Eks Eestis hetkel üha kasvuteed näitav struktuurne tööpuuduski ole tingitud esmajoones tööjõu vähesest mobiilsusest ja haridussüsteemi nõrkusest. Valdkonna üldiseks ja lõplikuks koordineerimiseks on vajalik pidev koostöö eri institutsioonide vahel, tähelepanu tuleb pöörata õigusaktide väljatöötamisel ja poliitika kujundamisel just Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Siseministeeriumi koostööle. Kindlasti tuleb otsustusprotsessidesse kaasata ka seadusandluse hilisemaid rakendajaid Tööturuametit ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametit. Korraldada tuleb ametkondade vaheline statistiliste andmete ja informatsiooni esitamine ning valdkonna korrektseks käsitluseks vajalike uuringute korraldamine. Siinkohal tuuakse välja ka mõningad järeldused, milleni autor on valdkonna senisel uurimisel jõudnud. Esmalt tuleb rõhutada, et EL-i töötajate vaba liikumise põhimõtte rakendumine võib tuua Eestile kui madala sisemajanduse kogutoodanguga riigile kaasa olulisi ehk ka kriitilisi tagajärgi, esmase ohuna tuleks näha noore, kvalifitseeritud tööjõu lahkumist, eelkõige just nendel elualadel, kus ka Eestit ähvardab tööjõupuudus. Arvestades meie madalat elatustaset ning ka juba praegu EL-i liikmesriikidele probleemi valmistavat odava tööjõu olemasolu ühelt poolt ning Eesti riigi struktuurset tööpuudust teiselt poolt ei tohiks me üleminekuperioodi kehtestamise võimalikkusesse suhtuda ainult negatiivselt. Mööda ei saa aga minna asjaolust, et Eesti uuringutejärgne tööpuudus on juba praegu kõrgem EL-i keskmisest ning väljaränne võib potentsiaalselt leevendada pingeid tööturul. Kahjuks on aga EL-s suurima tööjõupuudusega sektorites, kuhu Eesti haritud tööjõud on tööle oodatud infotehnoloogia ja meditsiin, märgata tööjõupuudust ka Eestis, jälgides kasvõi töökuulutustes enim otsitud erialasid. 110
6 Samaaegselt aga ei ole enamik Eesti inimestest valmis liikuma. Kuigi mitmed viimase aasta jooksul korraldatud küsitlused ja uuringud näitavad, et inimestel on olemas soov välismaale töötama asumiseks, on ümberasumisele olulisteks takistusteks siiani keeleoskamatus ja meie jaoks harjumuspärasest erinev sotsiaalne keskkond. Üks olulisi migratsiooni piirajaid on tööja eluasemeturgude arengu erinev kiirus. Eesti elanikud on küll hetkel juba valmis töiseks pendelmigratsiooniks töötades elukohast kaugemal, kuid valmisolek ja võimalus elukohavahetuseks töökoha vahetamise eesmärgil on siiski vähene. Vaid vähesed inimesed on alustanud tegelikke ettevalmistusi olemaks valmis liikumiseks, kas siis keeleõppena või konkreetsete riikide nõudmistega tutvumisena. Teiselt poolt ei tohiks aga Eesti karta tööjõu sissevoolu, sest praeguste liikmesriikide kodanikest on valmis töökoha vahetuse eesmärgil liikuma teistesse liikmesriikidesse erinevatel hinnangutel vaid paar protsenti tööealisest elanikkonnast 4. Eesti ei ole aga oma madala palgataseme, kehva infrastruktuuri ja elamistingimuste ning karmi kliimaga EL-i kodanikele atraktiivseks sihtriigiks. Vastavalt Vabariigi Valituse tegevuskavadele Euroopa Liitu integreerumiseks ( ei ole Eesti seadusandlus vastavuses Euroopa Liidu õiguskorraga ja Eesti ametnikkond ei ole valmis liituma. Kõrge kvalifikatsiooniga ametnikke napib eelkõige tööturutasutustes, kes saavad tulevikus töötajate liikumisvabadust administreerivaks institutsiooniks, kuid samas ei ole süsteemi ametnikud saanud isegi mitte EL-i liikumisvabadust käsitlevat koolitust. Probleemiks on finantsvahendite vähesus, mis on saamas takistuseks mitmete reformide elluviimisel, ühe näitena võib tuua ka aastaid takerdunud tööturu infosüsteemi loomise. Vaadeldes Eesti Vabariigi tööhõive tegevuskavas 2000 IV kv 2001 ( toodud tööturupoliitikale tehtavate kulutuste osakaalu SKP-st, mis Eestil on kõigest 0,16%, võrreldes EL-i riikide keskmise 3,4%-ga, tuleb kindlasti Vabariigi Valitsusel enam tähelepanu pöörata eelkõige aktiivsetele töötuurmeetmetele ning suurendada vastavaid kulutusi. Kokkuvõtvalt seisab Vabariigi Valitsusel ees raske ülesanne viia nii seadusandlus, haldus suutlikkus kui ka majanduslik olukord Euroopa Liidu poolt aktsepteeritavale tasemele. Esmase ülesandena tuleb tugevdada tööturupoliitikat ning tõhustada tööpuuduse vastu võitlemise meetmeid. Kasutatud kirjandus 1. Barbard, Catherine. EC Employment Law. United Kingdom, Chichester: john Wiley & Sons ltd, lk. 2. Bauer, T., Zimmermann, K. F. Assesment of Possible Migration Pressure and Its Labour Market Impact Following EU Enlargement to Central and Eastern Europe. A Study for the Department for Education and Employment. London, lk. 3. Eesti Konjunktuuriinstituut. Konjunktuur, 2000 nr 4 (135). Tallinn, detsember, Euroopa Liidu õigusaktide ja Euroopa Ühenduse Teataja ametlik andmebaas CELEXhttp://europa.eu.int/celex/ 5. EUROOPA LIIT. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Tallinn: Eesti Õigustõlke Keskus, lk. 4 Toetudes University College Londoni poolt läbi viidud uuringule (Bauer, Zimmermann, 1999, lk 3-6) 111
7 6. Handoll, John. Free Movement of Persons in the EU. United Kingdom, Chichester: John Wiley & Sons ltd, lk. 7. Vabariigi Valitsuse tegevuskavad Euroopa Liitu integreerumiseks 1999, 2000, Summary FREE MOVEMENT OF WORKERS IN THE EUROPEAN UNION AND ESTONIA Alice Lugna Tallinn Technical University The acquis communautaire of free movement of workers covers four broad areas: mutual recognition of professional qualifications, citizens rights, free movement of workers and coordination of social security schemes. Opportunities for work are open to all EU citizens in all fifteen national employment markets of the EU, thanks to its fundamental rights of free movement of workers. This means that EU citizens can apply for any job vacancy advertised in any EU country, including public sector jobs. However, certain public service posts may be restricted to nationals of a particular country where the job question involves safeguarding public order or the interest of a State. There also has to be taken into consideration that freedom of movement concerns not only the migrant workers but also their family members. In the field of free movement of workers Estonian legislation is not still harmonised with EU legal acts. In order to be ready to participate in EURES network, Estonia should have the well-developed labour market information system, but although many efforts have been made, the system is still under the preparation. In the field of free movement of workers Estonia has to take into account that the institutional basis necessary for enforcement of legislation should be fully harmonised with EU requirements by the date of accession. On Estonian situation in the field of free movement of workers author have reached to the following conclusions: - To take to account Estonian low living standard, not high-standard living conditions and climate Estonia cannot be a receiving country, it is rather sending country; - Even though there is a will among Estonians to work in a foreign country, they are not ready to move as their language skills are very low and they have not made many preparations; - As Estonia does not have the effective labour market policy and as the figures of unemployment have risen within last years, there is a necessity to pay attention to the labour market measures and qualification system in order to be compatible in the EU labour market; - Estonian educational system needs to be reformed; the Government has to pay more attention to the vocational counselling system. - Limited financial resources can be a constraint in a problem solving process in Estonia. 112
Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008
Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Contact details: Hannes.veinla@ut.ee Country: Estonia I. General context (responsible bodies) and quality of transposition The main
More information37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES
37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES Tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksude vabastused Kirjeldus Legislative act 37(2) fragment of law reg 819/83 saadused, mille ühenduse
More informationSOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu
SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU Introduction Katrin Olenko University of Tartu It is commonly accepted that the exchange rate regime
More informationEUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET
19.10.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 351/3 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,
More information5926/12 tht/mkk 1 DG F2A
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse
More informationHOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES
HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES Ivar Raig University Nord, Tallinn, Estonia Research Center Free Europe 1. General impact of
More informationn~ m~mm~ ~~ ~I ~~ ~ ~II ~I ~~ ~n~ ~~ I~I ~m~1
Date Printed: 01/14/2009 JTS Box Number: 1FES 27 Tab Number: 36 Document Title: REPUBLIC OF ESTONIA CONSTITUTION Document Date: 1992 Document Country: Document Language: 1FES 10: EST ENG CON00081 n~ m~mm~
More informationAino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused
Sissejuhatus EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE EELISED JA MÕJU EESTI VÄIKEETTEVÕTETE ARENGULE Aino Siimon Tartu Ülikool Euroopa Liiduga ühinemine moodustab Eesti ettevõtjate jaoks olulise osa euroopastumisest,
More informationEUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET
25.8.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 281/5 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,
More informationPagulased. eile, täna, homme
Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme. Käsiraamat Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 2007 Pagulased eile, täna, homme Käsiraamat on valminud MTÜ Ida-Virumaa
More informationESTONIAN PATENT OFFICE
PCT Applicant s Guide National Phase National Chapter Page 1 ESTONIAN PATENT OFFICE (PATENDIAMET) AS DESIGNATED (OR ELECTED) OFFICE CONTENTS THE ENTRY INTO THE NATIONAL PHASE SUMMARY THE PROCEDURE IN THE
More informationNOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut
NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on
More informationCROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES
University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES Tartu 2013 ISSN-L 1406-5967 ISSN 1736-8995 ISBN 978-9985-4-0752-3 The
More informationKolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine: väljakutsed ning parimad praktikad
Euroopa rändevõrgustik INFOLEHT Nr 1 (6) Jaanuar 2017 Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt ISSN: 2504-5512 Kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine: väljakutsed ning
More informationKÜPROS ABIKS UUEL ALGUSEL
KÜPROS ABIKS UUEL ALGUSEL Käesoleva trükise eesmärk on pakkuda kasulikku teavet Küprosele tööle minekuks. Trükis annab ülevaate toimingutest, mis on vajalikud enne Küprosele suundumist ja pärast kohalejõudmist.
More informationENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas,
ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, dr. theol., sotsiaaleetika dotsent, Führungsakademie der Bundeswehr (Hamburg) Sellised sündmused nagu terrorismivastane sõda
More informationEesti Vabariigi valitsuse ja Bulgaaria Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 19.05.2005 Avaldamismärge: RT II 2005, 17, 53 Eesti Vabariigi valitsuse ja Bulgaaria Vabariigi valitsuse salastatud
More informationMarje Allikmets LOOVUTATAVA ISIKU ÕIGUSED LOOVUTAMISMENETLUSES KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS. Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Marje Allikmets LOOVUTATAVA ISIKU ÕIGUSED LOOVUTAMISMENETLUSES KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS
More informationRÉPUBLIQUE D ESTONIE/REPUBLIC OF ESTONIA/ REPUBLIK ESTLAND/ ЭСТОНСКАЯРЕСПУБЛИКА. The Supreme Court of Estonia. Riigikohus
Rapport national / National report / Landesbericht / национальный доклад RÉPUBLIQUE D ESTONIE/REPUBLIC OF ESTONIA/ REPUBLIK ESTLAND/ ЭСТОНСКАЯРЕСПУБЛИКА The Supreme Court of Estonia Riigikohus langue maternelle
More informationEESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool
EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud
More informationTÖÖTUSKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE VÕRDLEV ANALÜÜS EUROOPA LIIDUS
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Maria Borzova TÖÖTUSKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE VÕRDLEV ANALÜÜS EUROOPA LIIDUS Lõputöö kava Juhendaja: Paul Tammert, MSc Tallinn 2011 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž:
More informationEesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu
Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel
More informationAastatel opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs
Aastatel 1918-1940 opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs Lõpparuanne Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumi vahelisele töövõtulepingule Tartu
More informationPalju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president!
Sisukord Toimetajalt Palju õnne, Tarja Halonen! Inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja Eesti seaduste kohandamine EL seadusandluse valguses / Julia Vahing Mida tähendab gender mainstreaming Võrdne tasustamine
More informationTOETATUD TAGASIPÖÖRDUMINE JA RE-INTEGRATSIOON KOLMANDATESSE RIIKIDESSE. Euroopa Liidu programmid ja strateegiad
SA EESTI MIGRATSIOONIFOND EUROOPA RÄNDEVÕRGUSTIK TOETATUD TAGASIPÖÖRDUMINE JA RE-INTEGRATSIOON KOLMANDATESSE RIIKIDESSE Euroopa Liidu programmid ja strateegiad TALLINN SEPTEMBER 2009 SISUKORD KOKKUVÕTE...
More informationSummary Report ESTONIA
Implementation of the Council of Europe Recommendation to member states on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity (Rec(2010)5) Summary Report ESTONIA Summary
More informationTARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE OSAKOND. Erik Punger
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE OSAKOND Erik Punger ÄRIÜHINGU JUHTORGANI OTSUSE KEHTIVUSELE KOHALDUVA ÕIGUSE MÄÄRAMINE EESTI RAHVUSVAHELISES ERAÕIGUSES Magistritöö Juhendaja:
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut. Karina Saron AMETNIKU TEENISTUSEST VABASTAMINE AMETNIKUST TINGITUD PÕHJUSTEL.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Karina Saron AMETNIKU TEENISTUSEST VABASTAMINE AMETNIKUST TINGITUD PÕHJUSTEL Magistritöö Juhendaja Dr. iur. Gaabriel Tavits Tallinn 2015 SISUKORD
More informationEESTI KODAKONDSUSE KUJUNEMINE: PÕHIMÕTTED JA PRAKTIKA
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO OSAKOND LÄHIAJALOO ÕPPETOOL HELEN ROHTMETS EESTI KODAKONDSUSE KUJUNEMINE: PÕHIMÕTTED JA PRAKTIKA MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Professor Eero Medijainen TARTU 2005 Sisukord
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Jaana Lints ASJAÕIGUSLIKE JA LEPINGUVÄLISTE NÕUETE PIIRITLEMINE EESTI RAHVUSVAHELISES ERAÕIGUSES Magistritöö Juhendaja MJur Maarja
More informationPILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE
Kogumik esitab ülevaate töövaldkonnast Eestis käesoleva kümnendi keskpaigas. Käsitletakse üldisi trende tööturul, haridusvalikute seoseid tööturuga, töökoolitust, eestlaste ja mitteeestlaste, meeste ja
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool. Anni Saarma
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Anni Saarma RAHVUSVAHELISEST ÕIGUSEST TULENEVAD ÕIGUSTAVAD ASJAOLUD Magistritöö Juhendajad dr. iur. Priit
More informationTARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Oliver Hoole NANSENI PASS JA VENE PAGULASED Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Eero Medijainen Tartu
More informationE UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT
E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT Last updated 20 November 2009 PERSONAL INFORMATION Name VÕRK, Andres Address TÄHE 91A-12, TARTU, 50107, ESTONIA Telephone +372 5277 923 E-mail andres.vork@praxis.ee Nationality
More informationTULEB VÕTTA ARVESSE VARJUPAIGATAOTLEJATE KONKREETSET OLUKORDA JA VAJADUSI
ÕIGUSED VABADUSELE, ISIKUPUUTUMATUSELE NING LIIKUMISVABADUSELE LAIENEVAD VARJUPAIGATAOTLEJATELE KINNIPIDAMINE PEAB TOIMUMA KOOSKÕLAS SEADUSEGA MÄÄRAMATA TÄHTAJAGA KINNIPIDAMINE ON PÕHJENDAMATU JA KINNIPIDAMISE
More informationNOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Perit Puust NOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED Bakalaureuseöö Juhendaja mag. iur. Urve Liin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 I Notariaalse
More informationNAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Äriõigus Alina Filippova NAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT Lõputöö Juhendaja: Uno Feldschmidt,
More informationKOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Siiri Leskov KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Magistritöö Juhendaja: Egert Belitšev, MA Kaasjuhendaja: Mairit Kratovitš,
More informationKODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL
KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL 1. Sissejuhatus Kaasaegset ühiskonda iseloomustab üha suurem sisemine keerukus ning iden titee tide pal ju sus (Giddens 1991).
More informationÜlevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO
Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO Taustainfo: Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides
More informationEessõna. Introduction
1 Eessõna Introduction Alates 2005. aastast tegutseb Tarbijakaitseameti koosseisus Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mille eesmärgiks on nõustada tarbijaid nende õigustest sooritades oste Euroopa
More informationEUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE
EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE 1. SISSEJUHATUS Noorte abistamine tööturule sisenemisel ja seal püsimisel on majanduskasvu ja paremate elutingimuste poliitika tähtis osa. Selline
More informationEESTI SUVERÄÄNSUS *
EESTI SUVERÄÄNSUS 1988 2008 * Sissejuhatus Kui prof Marju Luts-Sootak ja magister Hent Kalmo tegid mulle ettepaneku kirjutada kaastöö suveräänsuse muutumist käsitle vale raamatule, mõlkus mul esialgu meeles
More informationUusimmigrantide kogemused uues keskkonnas kohanemisest ning kohanemisteenustest: Eesti ja Soome vene keelt kõnelevate uusimmigrantide näitel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika Kristina Avdonina Uusimmigrantide kogemused uues keskkonnas kohanemisest ning kohanemisteenustest:
More informationEANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA March 2015 EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon Because of the critical Ukrainian situation, the Estonian American National Council
More informationTHE COUNCIL OF EUROPE AND THE EUROPEAN UNION FRAMEWORKS IN THE LEGAL PROTECTION OF MINORITY LANGUAGES: UNITY OR DIVERSITY? 1
ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 347 366 THE COUNCIL OF EUROPE AND THE EUROPEAN UNION FRAMEWORKS IN THE LEGAL PROTECTION OF MINORITY LANGUAGES: UNITY OR DIVERSITY? 1 Alessia Vacca University of Aberdeen Abstract.
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationEESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jelena Lõgina EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks
More informationThe Estonian American Experience
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA June 2013 The Estonian American Experience In our March newsletter we posed the question Do you need Estonian to be Estonian? and invited our readers to share their thoughts.
More informationHelle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik
Peatoimetaja veerg. Kevad tuli teisiti Helle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Eestile on kevad 2007 olnud erakordne. Esimest korda viimase viieteistkümne aasta
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationValitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika Rahandusministeerium
www.pwc.ee Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika Rahandusministeerium Lõpparuanne Raido Roop Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 15006 Tallinn 30. mai 2016 Austatud
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Eraõiguse osakond. Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS Magistritöö Juhendaja dr. iur. Karin Sein Tallinn 2016 SISUKORD
More informationVÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross
VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross TAUSTAKS VÕTA uurija since 2006 VÕTA arendaja since 2009 VÕTA koolitaja since 2009 VÕTA praktik, hindaja since 2010 VÕTA assessor since 2012 VÕTA
More informationSISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 9 Structure
E E S T I P A T E N D I A M E T E S T O N I A N P A T E N T O F F I C E AASTARAAMAT ANNUAL REPORT 2007 E E S T I P A T E N D I A M E T E S T O N I A N P A T E N T O F F I C E AASTARAAMAT ANNUAL REPORT
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tsiviilõiguse õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tsiviilõiguse õppetool Aira Praakle Võimaluse kaotuse põhimõte ja selle kasutamise võimalused Eesti õiguses Magistritöö Juhendaja Mag iur Tambet Tampuu Tartu 2015 SISUKORD
More informationAKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS
Poliitikauuringute Keskus PRAXIS AKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS Reelika Leetmaa Andres Võrk Raul Eamets Kaja Sõstra Tallinn 2003 Poliitikauuringute Keskus PRAXIS 2003 Estonia pst.
More informationülesannetest. Need ülesanded on kirjas põhiseaduse peatükkides Riigikogu ning
Peatoimetaja veerg Aare Kasemets (RiTo 1), Riigikogu Kantselei Kui peaksin koolipoisina kujutama Eesti parlamentaarset demokraatiat, siis joonistaksin talle kena paljusilmse ja -suulise tarkpea, mille
More informationVI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium
Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne
More informationDETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse osakond Meelis Aunap DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Magistritöö
More informationKui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise
Riigimasin teema- Erilehe väljaandmist finantseeris Eesti Koostöö Kogu ja kujundas Eesti Ajalehtede ja erilehtede osakond Konverentsi Eesti kui väikeriik eriväljaanne Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu: Roheline
More informationSISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED
SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED 2012 (11) ViAble Security Haritud Turvalisus Peatoimetaja: Lauri Tabur Tegevtoimetaja: Annika Talmar-Pere Tallinn 2012 The Editorial Board: Lauri Tabur: Rector of the Academy
More informationEestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond
Eestlaste väljaränne Soome uuringu kokkuvõte Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond Tartu 2011 Sisukord I Sissejuhatus... 3 II Probleemi kirjeldus... 4 2.1. Eesti-Soome ränne... 5 III Uuringu
More informationEesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade
More informationINIMÕIGUSED EESTIS. Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne. Toimetajad: Kari Käsper, Marianne Meiorg Keeletoimetaja: Grete Anton
INIMÕIGUSED EESTIS Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne 2012 Toimetajad: Kari Käsper, Marianne Meiorg Keeletoimetaja: Grete Anton Täname: Kristin Rammust ja Egert Rünnet Väljaandja: SA Eesti Inimõiguste
More informationSUNNIVIISILISE TÖÖ JA TÖÖJÕU ÄRAKASUTAMISE EESMÄRGIL VILJELETAV INIMKAUBANDUS EESTIS. Maris Kask Anna Markina
SUNNIVIISILISE TÖÖ JA TÖÖJÕU ÄRAKASUTAMISE EESMÄRGIL VILJELETAV INIMKAUBANDUS EESTIS Maris Kask Anna Markina Kaanekujundus Kalle Paalits Prevention of and Fight against Crime 2009 With financial support
More informationVÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool
VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Eestis viimase 15 aasta jooksul toimunud majandusreformide jooksul on pidevalt rõhutatud väikeettevõtluse
More informationrände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson
rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016 Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016 Euroopa
More informationEuropean Economic Area environmental grants in the period
European Economic Area environmental grants in the period 2009-2014 Through the EEA Grants, Iceland, Liechtenstein and Norway contribute to reducing social and economic disparities and to strengthening
More informationBiomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine: ELi liikmesriikide õiguslikud regulatsioonid
Biomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine: ELi liikmesriikide õiguslikud regulatsioonid Uuringu aruanne Tallinn, juuli-oktoober 2016 Rakendusuuringu
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004. RIIS Tehnilised tingimused. Rice Specification
EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004 RIIS Tehnilised tingimused Rice Specification EVS-ISO 7301:2004 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO 7301:2004 Riis. Tehnilised tingimused
More informationISF INTERIM EVALUATION REPORT. 2014EE65ISNP001 Eesti National Programme ISF Versioon Hõlmatud ajavahemik
ISF INTERIM EVALUATION REPORT CCI 2014EE65ISNP001 Pealkiri Eesti National Programme ISF Versioon 2017.0 Hõlmatud ajavahemik 1.1.2014 30.6.2017 ET 1 ET SÕLTUMATUD EKSPERDID (NAGU ON NÕUTUD MÄÄRUSE (EL)
More informationAvatud Eesti Fondi
Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Tometanud Mart Orav, keeletoimetaja Triin Kaalep, Tekstid tõlkinud Wiedemanni Tõlkebüroo, kujundanud Janno Preesalu, Avatud
More informationEuropean Union European Social Fund I RI
European Union European Social Fund I RI S This publication was written within the framework of the Headway Improving Social Intervention Systems for Victims of Trafficking Project, funded by the EQUAL
More informationBakalaureusetöö inimgeograafias. Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused Allan
More informationMIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Helina Vesilind MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor
More informationTÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES
TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES Yngve Rosenblad Statistikaamet Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr a rekordilise 19,8 protsendini,
More informationHASARTMÄNGU MÄÄRATLUSEST JA MÕNEDEST HASARTMÄNGUÕIGUSE KITSASKOHTADEST
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Agris Peedu HASARTMÄNGU MÄÄRATLUSEST JA MÕNEDEST HASARTMÄNGUÕIGUSE KITSASKOHTADEST Magistritöö Juhendaja prof Raul
More informationEesti Noorsoo Instituut
Eesti Noorsoo Instituut Tallinn 2010 Hea lugeja, hoiad käes Noortemonitori sarja esimest väljaannet, mis käsitleb noorte olukorda Eestis. Monitor on esimene taoline katse anda statistiline ja võrdlev ülevaade
More informationEesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia
Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Intervjuu endise peadirektoriga Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Residentsuse indeks Tegelik ja registripõhine elukoht Põllumajanduslikud
More informationHUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Kristo Kiipus 106778 IABM HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Innar Liiv Ph.D
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÄRIÕIGUSE JA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕPPETOOL. Meree Punab
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÄRIÕIGUSE JA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕPPETOOL Meree Punab EBAÕIGETE JA AU TEOTAVATE ANDMETE AVALDAMINE JA SELLEGA TEKITATUD MITTEVARALINE KAHJU Bakalaureusetöö Juhendaja dr
More informationRiigikogu otsuse Õiguspoliitika põhialused aastani 2030 eelnõu seletuskiri
Riigikogu otsuse Õiguspoliitika põhialused aastani 2030 eelnõu seletuskiri Sisukord I. Sissejuhatus... 2 II. Õiguspoliitika põhialuste koostamine... 3 III. Õiguspoliitika põhialuste vajalikkus... 4 IV.
More informationEesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS
Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks
More informationPolitseipensionäride ootused ja nende kaasamise võimalused siseturvalisuse tõhustamisel
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Meelis Seimoja Politseipensionäride ootused ja nende kaasamise võimalused siseturvalisuse tõhustamisel Magistritöö Juhendaja: Oliver Pagel, MA Kaasjuhendaja:
More informationVähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis
A VATUD ÜHISKONNA INSTITUUT EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE SEIREPROGRAMM Vähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007 hinnang 2002
More informationEesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises
MAJANDUS H22 Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises MART NUTT TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Väitekiri on lubatud kaitsmisele
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Liisa Margus ÄRINIME JA KAUBAMÄRGI SEOSED KAITSTAVA OBJEKTI, KAITSE SAAMISE NING ÕIGUSTE TEOSTAMISE KONTEKSTIS
More informationAivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja
Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda
More informationALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE
TAIRI RÕÕM ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE Tairi Rõõm 1 Sissejuhatus Nagu enamikus ELiga liituvais riikides, on ka Eestis viimaseil aastail alampalka 2 märgatavalt tõstetud. See suund jätkub tõenäoliselt
More informationDISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29
DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29 RENÉ VÄRK Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest terroristlike
More informationMITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Marju Saar MITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES Magistritöö Juhendaja: Raine Eenma, MAG IUR Kaasjuhendaja:
More informationEESTI STANDARD EVS-EN :2007. Overhead electrical lines exceeding AC 45 kv Part 3-20: National Normative Aspects for Estonia
EESTI STANDARD EVS-EN 50341-3-20:2007 Overhead electrical lines exceeding AC 45 kv Part 3-20: National Normative Aspects for Estonia Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kv Osa 3-20: Eesti siseriiklikud
More informationKAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL
KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK 29. AASTAL Allan Aron, Riina Kerner Statistikaamet 29. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda
More informationEESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA EELNÕU
EESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA 2011-2015 EELNÕU Abiks eelnõu lugejale Selleks, et valitsuse tegevus Euroopa Liidus (EL) põhineks ühtsetel alustel, on alates liitumisest koostatud raamdokumente Eesti EL
More informationELECTRONIC SIGNATURE LAW
Case Note Case name AS Valga Külmutusvagunite Depoo (in bankruptcy) Citation Administrative matter no 2-3/466/03 Name and level of court Administrative Chamber of Tallinn Circuit Court Members of court
More informationISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS
ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS Uuringuraport Mikko Lagerspetz Krista Hinno Sofia Joons Erle Rikmann Mari Sepp
More informationJULGEOLEKUNÕUKOGU ROLL ENESEKAITSE TEOSTAMISEL
194 RENÉ VÄRK JULGEOLEKUNÕUKOGU ROLL ENESEKAITSE TEOSTAMISEL René Värk Sissejuhatus Teise maailmasõja järgne rahvusvaheliste suhete süsteem põhineb muuhulgas relvastatud jõu kasutamise keelul. Arvestades
More informationEuroopa Parlamendi valimised Sydneys
Euroopa Parlamendi valimised Sydneys Valimine on vastutustunne oma kodumaa suhtes Aukonsul Anu van Hattemi kommentaar valimiste kohta lk 4 Sydney Eesti Majas korraldasid Europarlamendi valimiste eelhääletamist
More informationThematic Study on Child Trafficking Estonia 2008 FRA. Thematic Study on Child Trafficking
FRA Thematic Study on Child Trafficking August 2008 1 Foreword [1]. The study was completed by Ms Merle Haruoja, Ms Marianne Meiorg and Mr Kari Käsper, experts in Estonian human rights law. Ms Haruoja
More information