NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut"

Transcription

1 NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on analüüsitud paljude lääneriikide autorite poolt (O Higgins, 1997; Julkunen, 1998; Ryan & Büchtemann; Hammer, 1993 etc.). Need analüüsid toovad välja noorte koolist tööturule siirdumise protsessi eripära, mida peale noorte isikuomaduste mõjutavad koolist saadud teadmised ja tööturu tingimused. Eestis ja teistes Kesk- ja Ida-Euroopa maades on siirdeprotsess kaasa toonud suuri muutusi noorte koolist tööellu liikumisel, mis on seotud siirdeprotsessi mõjutustega, kus toimub hariduse ja tööturu areng ning sotsiaalse ja majandusliku keskkonna kiire muutumine (Berde et al, 1999, Boeri et al, 1998; Commander & Corricelli, 1995 jne.). Samuti avaldavad mõju üldised trendid maailmamajanduses, nagu tehnoloogia areng, tööorganisatsioonide tegevus, paindlike töömeetodite ja -režiimide juurutamine ning mitmed teised protsessid. Eestis on läbi viidud huvitavaid ja põhjalikke uuringuid kutsehariduse seisundi ja kutseasutuste efektiivsuse hindamisel kui ka vaadeldud kutsekooli lõpetanute toimetulekut tööturul (Pavelson, 1999; jt.). Vähem on käsitletud noorte töötusega seotud probleeme ja neid mõjutavaid tegureid. Seepärast alustati noorte tööturu probleemide põhjalikumat uurimist TTÜ Eesti Majanduse Instituudis 1. Uurimistöö käsitleb noorte tööturul kohanemise probleeme, kus suuremat tähelepanu on pööratud kesktaseme haridusega noorte koolijärgsele käitumisele ja nende töötuse põhjuste selgitamisele. Käesolevas artiklis antakse ülevaade noorte majandusliku staatuse muutustest tööturul ja nende põhjustest, tööturuvoogude iseärasustest ja tööturupoliitika osast noorte töötuse vähendamisel. 1. Noorte õppimine ja tööhõive Tulenevalt aktiivse õppimise prioriteedist eluks ettevalmistamisel on noorte tööturul käitumise üheks iseärasuseks suhteliselt madal majanduslik aktiivsus. Viimasel kümnendil võib Eestis nagu ka enamuses Euroopa maades suuremal või vähemal määral märgata noorte majandusliku aktiivsuse langust (European, 1999). See trend on suures osas tingitud õppimisega seotud noorte arvu suurenemisest, mida on mõjutanud noorte töö leidmise väljavaadete vähenemine tööturul, kuid samuti mitmetes riikides nende edasiõppimise toetamine valitsuste poolt vastuseks noorte kõrgele töötusele (Unicef, 2000). Seega noorte peamised valikud on seotud õppimise ja töötamisega. Need tegevused on märgitud ka kahe esimese prioriteedina kümnest ÜRO Maailma Noorte Tegevusprogrammis. Haridusvalikutest sõltuvalt kujuneb õppijate kui ka tööturule siirduvate noorte vanuseline struktuur, kus haridus- ja tööturupoliitilises mõttes võib välja tuua erinevat osalust õppimises ja tööturul. Valdav enamus aastaste vanusegrupi noortest õpib formaalhariduses ning on seetõttu majanduslikult mitteaktiivsed (Joonis 1). Nende tööjõus osalus on madal, jäädes alla viiendiku antud vanusegrupist. Kuni 20-aastaste osatähtsus õpingutes ületab nende osaluse tööjõus (1998a.). Peale selle toimub pööre noorte majandusliku staatuse struktuuris, kus tööjõus osalemine hakkab koos vanusega kiiresti kasvama, õpingutes osalemine aga 1 Uurimistööd on toetanud Eesti Teadusfond 273

2 langema. Seoses õppimise aja pikenemisega toimub noorte tööturule siirdumise edasilükkumine vanemasse ikka. Seda näitab noorte õppimise ja töötamise struktuurilise pöörde nihkumine keskmiselt ühe aasta võrra aastal võrreldes aastaga. Peale aktiivseimat õppimisperioodi (vanusegrupis 15-19) siirdub järgmises vanusegrupis (20-24) tööturule juba kaks kolmandikku noortest astaste vanusegrupis õpib vaid 2%, kuid selle vanusegrupi tööjõus osalus on kasvanud 74%-ni, mis on pöördvõrdeline noorima vanusegrupi noorte samade tegevustega (õppis 75% ja tööjõus osales 13%). Samas on mitteaktiivsete noorte osatähtsus kasvanud vanemates gruppides, mis võib olla seletatav samuti õppimisega, kuid ka pikaajalise töötuse kasvuga, hõivega varimajanduses jne. Joonis 1. Noorte (15-29) osalemine õpingutes ja töötamine ja aastal, % vastavas vanuses rahvastikust % vastavas vanuses rahvastikust vanus õppis 90.a. töötas 90.a. õppis 98.a. töötas 98.a. Allikas: Eesti tööjõu-uuringu ja a. küsitlused Noorte tööturu nõudlus on tundlik üldiste majanduslike ja tööturu tingimuste muutustele. Paljude maade kogemused on näidanud, et majandusliku languse korral, kui ettevõtetes on vajalik vähendada töötajate arvu, siis tehakse seda nende arvel, kellel on vähem kogemusi ja väiksem tootlikkus (Unicef, 2000). Eestis oli ulatuslik sisemajanduse koguprodukti langus siirdeperioodi esimestel aastatel ( ), millele teatud ajalise nihkega on veidi aeglasemalt järgnenud tööhõive langus (Joonis 2). Vaatamata majanduse üldisele tõusule alates aastast on tööhõive jätkuvalt langenud, kuigi see langus on aastate jooksul pidevalt aeglustunud. Seejuures noorte tööhõive langus oli väiksem siirdeperioodi alguses, kuid võrreldes kogutööhõivega on noorte tööhõive langus kiirenenud viimastel aastatel. See on tingitud suurema arvu noorte edasiõppimisega, kuid ka nende madalama konkurentsivõimega tööturul ja töötuse kasvuga. Tööhõive muutumise erinevusi vanuse järgi võib põhjendada eelkõige siirdeprotsessi mõjutustega. Siirdeperioodi alguses riigisektori juhtimise detsentraliseerimise ja privatiseerimise tulemusena hakkas vähenema selle sektori tööhõive. Samal ajal arenev ja kasvav erasektor hõivas riigisektorist vabanevat tööjõudu kui ka uusi tööturule sisenejaid. Viimastest suure osa moodustasid ka noored. Seda on põhjendatud noorte kui uustulnukate kalduvusega siirduda uutele töökohtadele (Roberts, 1995). Siirdeperioodi alguses erasektori kiire areng seda võimaldas, mis seletab suhteliselt 274

3 madalamat langust noorte hõives. Tööjõu-uuringu kohaselt olid 1999.a aastased noored hõivatud valdavalt erasektoris (84%). Reformide kiiruse ja töökohtade loomise intensiivsuse langusega on suurenenud konkurents tööturul ja seega vähenenud ka noorte töö leidmise võimalused. See omakorda on mõjutanud noorte otsuseid õpingute jätkamiseks. Joonis 2. Tööhõive ja sisemajanduse koguprodukti muutus % Allikas: Eesti Statistikaameti andmed 2. Noorte töötus SKP tööhõive (15-69) noorte tööhõive (15-24) Noorte (15-24) töötuse määr on traditsiooniliselt kõrgem kui põhitööeas (25-49) oleva tööjõu töötuse määr enamuses riikides (Allison & Ringold, 1996; European, 1999). See on osaliselt seletatav töötuse määra sõltuvusega noorte tööjõus osaluse määrast. Vaadeldava vanusegrupi noorte suhteliselt suure majandusliku mitteaktiivsuse tõttu moodustas aastaste tööjõud Eestis 44% nende üldarvust 1998.aastal. 14,5 tuhat noort vanuses olid töötud, mis moodustasid 12% kõigist töötutest. Noored on mõjutanud ka üldist töötuse määra suurenemise suunas, sest nende liikumine töötusesse on olnud suurem kui hõivesse. Selle tulemusena on pidevalt suurenenud lõhe noorte ja põhitööeas tööjõu töötuse määrade vahel. Kuid lisaks töötutele on muret tekitav nende noorte osa, kes ei õpi ega osale tööturul. Näiteks aastaste grupis oli aastal mitteaktiivsete osa (7%) Eestis isegi suurem kui sama vanusegrupi töötute osatähtsus (5%) (Unisef, 2000). Noorte töötuse määra pidev kasv ja mitteaktiivsete noorte suur osa viitab vajadusele tööturupoliitika kaudu rohkem kaasa aidata noorte kiiremale integreerumisele tööturul, sest nagu näitavad uuringud, peale kooli lõpetamist töötuks jäämine suurendab töötuks jäämise riski ka edaspidises elus. (Venesaar et al. 2000). Paljude maade kogemused näitavad, et noorte töötuse määr on otseses seoses nende haridustasemega. Näiteks keskharidusest madalama haridustasemega aastaste noorte töötuse määr oli Rootsis ja Taanis keskmiselt 21%. Arvestades pürgimist üldise keskhariduse poole võib eeldada, et sellest madalama haridusega isikute tööhõive küsimused võivad jääda probleemiks kogu tööeluks aastaste keskharidusega noorte olukord oli vaadeldud riikides veidi parem: töötus Rootsis oli 12%, Taanis 8%. Euroopa Liidu riikidest kõrgeim töötuse risk keskharidusega noorte hulgas on Hispaanias (töötuse määr 27%), Soomes (18,5%), Prantsusmaal (15%), Kreekas (16%) ja Itaalias (17%). Kuid kõrgharidusega noorte töö leidmine on eelmistest 275

4 gruppidest soodsam enamuses Euroopa Liidu maades, va. Itaalias ja Hispaanias, kus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu nõudlus on madalam kui haridussüsteemis ette valmistatakse (OECD, 1997). Tööjõu-uuringute alusel võib Eestis leida analoogseid tendentse hariduse mõjust noorte kohanemisele tööturul. Hariduse kasvuga töötuks jäämise risk väheneb, kuid viimastel aastatel on kõigi haridustasemete korral noorte töötuse määr Eestis oluliselt kasvanud. Analüüs näitas, et kesktaseme haridusega noortele pakub paremat kaitset töötuse vastu peale gümnaasiumi omandatud kutseharidus. Kõrgharidus kindlustab küll paremad tööhõive võimalused tööturul, kuid kui selle haridusega rahvastik ületab nõudluse majanduses, siis võib suureneda ka kõrgkooli lõpetanute töötuks jäämise risk, pikeneda tööotsingute aeg või tuleb haritud spetsialistidel vastu võtta madalama kvalifikatsiooniga töö (Forgeot & Gautie, 1997; Eesti, 1999). Eestis on avalik ehk registreeritud töötuse määr tunduvalt madalam kui töötuse määr Eesti tööjõu-uuringute andmetel. Selle erinevuse põhjusena on toodud puudujääke seadusandluses, töötute sotsiaalsetes garantiides kui ka tööhõivetalituste ebaefektiivsust tööotsijatele töökohtade leidmisel tööandjatelt (Eamets, 2000). Seepärast mitte kõik tegelikult ilma tööta ja samal ajal tööd otsivad isikud ei registreeri end tööhõivetalitustes. Kuid Eesti tööjõuuuringu andmetel töötute kõrvutamine nende tööhõivetalitustes registreerimise ja mitteregistreerimise järgi näitab, et registreeritud töötud on nii noorte kui vanemas vanusegrupis väiksema konkurentsivõimega ja majanduslikult halvemas seisus, mistõttu on neil suurem risk jääda töötuks võrreldes iseseisvalt tööd otsivate töötutega. Registreeritud töötutele on iseloomulik pikem töötuse kestus. Näiteks aastal 68% registreeritud noortest oli töötud üle kuue kuu võrreldes 47% mitte-registreeritud töötutega 2. Peale selle on registreeritud noorte töötute hulgas rohkem töö kaotanuid kui omal soovil töölt vabastatuid, mis näitab registreeritud noorte mittesobivust töökohtadele, kust nad vabastati. Majandusliku kindlustatuse seisukohalt on registreeritud töötud samuti raskemas seisus. Olgugi, et töötu abiraha on äärmiselt madal, on registreeritud töötutele töötu abiraha ja teised toetused sagedamini esinevaks sissetulekuallikaks. Samal ajal tööhõivetalitustes mitteregistreeritud noorte kui ka vanema vanusegrupi töötute puhul on pere ja vanemate toetus suurem, mistõttu neil on väiksem vajadus end töötuna registreerida. Lähtudes eelnevast võib registreeritud töötuid käsitleda tõsise riskigrupina tööturul, kelle konkurentsivõime tõstmiseks tööturul on vajalik rakendada tööturupoliitilisi meetmeid. 3. Tööturuvood: liikumised töötusesse ja töötusest välja Eesti Tööjõu-uuringute andmebaasi alusel on analüüsitud noorte (15-24) liikumisi tööturul seoses töötusega, st voogusid töötusesse ja sealt välja, kusjuures arvesse on võetud kõik liikumised aasta jooksul. Seoses vajadusega tuua välja noorte tööturu voogude erisusi ja nende töötusega seotud probleeme on paralleelselt võrdluseks toodud ka põhitööeas tööjõu vood. Noorte tööturuvoogude analüüs 1998.aastal näitab, et noored liiguvad tööturul sagedamini ja ebaühtlasemalt kui põhitööeas tööjõud (Joonis 3). Noorte vood töötusesse on palju suuremad suvel, peale kooli lõpetamist. Samal ajal vood töötusest välja on sagedasemad kui vood 2 Arvutused on tehtud Eesti Tööjõu-uuringu andmebaasi alusel 276

5 töötusesse kevadel (aprillis-mais) ja sügisel (septembris-oktoobris), kus noored siirduvad aktiivsemalt tööle. Võrdlusena, põhitööeas tööjõu vood on suhteliselt ühtlasemad ja nende vood töötusesse ületavad vastupidised vood peamiselt suveperioodil ja aastal ka oluliselt aasta lõpupoole, kui nende töötuse määr kasvas. Peale töötust tööhõivesse siirduvate noorte arv oli 1998.a. kevadel suhteliselt kõrge, mis seejärel hakkas langema kuni saavutas madalaima seisu enne kooliaasta algust. Need, kellel ei õnnestunud õppima asuda või kes olid lõpetanud kutse- või kõrgkooli suvel, hakkasid nüüd tööd otsima. Seega hakkasid noorte vood tööhõivesse kasvama, kuid aasta lõpupoole liikumine hõivesse siiski langes. Eesti Majanduse Instituudi küsitluse järgi asusid noored sagedamini tööle kolm kuud peale kooli lõpetamist, edasi töö leidmise sagedus vähenes. Seejuures väiksem tõenäosus oli tööd leida noortel, kellel puudus eelnev töökogemus. Seega vajavad noored peale kooli lõpetamist tööpraktika võimalusi ettevõtetes või erialastel kursustel. Joonis 3. Liikumine töötusesse ja töötusest välja aastal, % vanusegrupist aastased aastased % vanusegrupist % vanusegrupist töötusesse töötusest välja sh. hõivesse Allikas: Eesti Tööjõu-uuringu aasta küsitlus Töötute voogude analüüs näitas, et enamus töötuks jäänud noori on kas kaotanud töökoha, lõpetanud kooli, vabanenud kaitseteenistusest või on üliõpilased. Töökoha kaotanuid oli aastal ligi 18% rohkem kui eelmisel aastal, mille põhjuseks on konkurentsi tugevnemine tööturul, kuid mis osaliselt võib olla seletatav ka suurema arvu noorte siirdumisega õppima samal aastal. Peale töötust siiski suurem osa noori siirdus tööle. Tööturuvoogude ulatuse ja sesoonsuse tundmine aitab täpsemalt määratleda tööturupoliitika meetmeid noorte töötuse vähendamiseks. 4. Tööturupoliitika Eesti tööturupoliitika ei haara poliitilisi meetmeid noorte koolist tööellu integreerumise abistamisel. Samuti ei ole noortele suunatud ühtegi teist eriprogrammi, mis oleks mõeldud 277

6 nende töötuse vähendamisele. Kuid noored võivad võrdselt täistööeas tööjõuga kasutada tööturuteenuseid, näiteks osaleda tööhõivetalituste poolt korraldatavatel kursustel, taotleda stardiraha ettevõtluseks jm. Kahjuks puudub täpne informatsioon tööturuprogrammides osalemise kohta vanusegruppide kaupa. Seepärast püüti tööturupoliitika mõju hinnata üldiselt töötuse vähendamisele Eestis. Regressioonanalüüs ei näidanud olulist seost aktiivse tööturupoliitika ja töötusest hõivesse liikumiste vahel. Analoogseid tulemusi tööturupoliitika hindamisel võib kohata mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa maade uuringutes (Puhani, 1999; Lehmann, 1996). Siiski Eesti Majanduse Instituudi uurimuses hinnatud keskharidusega noorte töötute hulgas oli tööturukoolituse läbinud noorte rakendumine 31% kõrgem võrreldes teistega, kes koolitust ei saanud (Venesaar et al. 2000). Euroopa Liidus kulutatakse tööturupoliitikale 3% SKPst, sellest aktiivsele tööturupoliitikale 38%. Euroopa Liidu maade aktiivne tööturupoliitika sisaldab kulutusi koolitusele (28% aktiivse tööturupoliitika kulutustest), noorteprogrammidele (15%), töökohtade subsiidiumidele (10%), töökohtade loomisele avalikus sektoris (15%) ja meetmetele puuetega inimestele (13%). Euroopa Liidu maades on tööturupoliitika suunatud rohkem töötust ennetavale tegevusele, näiteks uue ettevõtluskultuuri juurutamisele, erialase ettevalmistuse kvaliteedi tõstmisele formaalhariduses, sotsiaalse partnerlusel põhineva koostöö tugevdamisele, võrdsete võimaluste tagamisele jne. Eestis kulutatakse tööturupoliitikale alla ühe protsendi SKPst, kusjuures aktiivse tööturupoliitika meetmetest moodustab ulatuslikuma osa tööturukoolitus (60%) ja subsiidiumid tööandjale (13%). Käesoleval ajal on Eestis suur nõudlus mitut liiki koolituse (välja-, ümber- ja täiendõpe) järele. Probleem on selles, kuidas on võimalik muuta haridussüsteem paindlikumaks ja kuidas korraldada tööturukoolitust, et suurendada noorte konkurentsivõimet tööturul. Samas on vajalik suurendada noorte osa ka teiste tööturuteenuste kasutamisel. Pikemas perspektiivis vajavad arendamist töötust ennetavad noorteprogrammid. Tööturupoliitika arendamise sihiks on Euroopa Liidu neljale sambale toetuva tööpoliitika järk-järguline kohandamine Eesti oludele. Kokkuvõte Viimasel kümnendil võib Eestis kui ka teistes Euroopa riikides täheldada noorte majandusliku aktiivsuse langust. See trend on suures osas tingitud õppimisega seotud noorte arvu suurenemisest. Selle tulemusena muutub tööturule siirduvate noorte hariduslik ja vanuseline struktuur. Kuigi siirdeperioodi alguses oli noorte tööhõive langus Eestis suhteliselt aeglane (võrreldes kogu tööhõive langusega), on see viimastel aastatel kiirenenud, mida oluliselt on mõjutanud noorte edasiõppimise kasv, nende madal konkurentsivõime tööturul ja sellest tingitud töötuse kasv. Tööturuvoogude analüüs näitas, et noorte liikumine töötusesse on pidevalt kasvanud võrreldes liikumisega tööhõivesse, mis on mõjutanud ka üldist töötuse määra suurenemise suunas. Noorte töötuse vähendamisele aitaks kaasa tööturupoliitika suunamine nende kiiremale integreerumisele tööturule peale valitud hariduse omandamist. See kehtib eriti nende noorte suhtes, kes on tööhõivetalitustes registreeritud, sest nende risk korduvalt või pikaajaliselt töötuks jääda on suurem. Eesti tööturupoliitikas ei ole noortele suunatud eriprogramme. Noored võivad kasutada kõiki pakutavaid tööturuteenuseid võrdselt täistööeas tööjõuga. Kuid nagu näitas analüüs, Eesti aktiivne tööturupoliitika ei ole seni olnud piisav probleemide lahendamisel, kuigi enim abi on 278

7 siiski saadud tööturukoolitusest. Seega on noorte tööturul kohanemise parandamise esmaseks tingimuseks Eesti tööturupoliitika suunamine eelkõige noorte koolitusnõudluse rahuldamisele, kuid ka teiste meetmete osa suurendamisele noorte hulgas. Kuid pikemas perspektiivis vajaksid arendamist töötust ennetavad noorteprogrammid toetudes Euroopa Liidu strateegilise tööpoliitika suundadele. Kirjandus 1. Allison C. & Ringold D. (1996) Labour Markets in Transition in Central and Eastern Europe World Bank Technical Paper no. 352: Social Changes in Transition Series, The World bank, Washington; 2. Berde, E., Petro, K., Venesaar, U., Viies, M., Maldre, R. (1999) Post-Matriculation Prospects on the Labour Market in Estonia and Hungary /In the book: Harmonization with the Western Economics: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks. Eds. Ülo Ennuste and Lisa Wilder, Tallinn, pp ; 3. Boeri T., Burda M., Köllö J. (1998) Mediating the Transition: Labour Markets in Central and Eastern Europe. Forum Report of the Economic Initiative No Commander S., Coricelli F (Eds.)(1995) Unemployment, Restructuring and the Labour Market in Eastern Europe and Russia, Washington, DC, World Bank/EDI; 5. Eamets R., Philips K., Annus T. (2000) Eesti tööturg ja tööpoliitika, Tartu Ülikool; 6. Eesti Statistikaamet (1999a) Eesti Tööjôu-uuring Tööjõud 1998, Tallinn; 7. Eesti Statistikaamet (2000) Eesti Tööjôu-uuring Tööjõud 1999, Tallinn; 8. European Commission (1999) Employment Policies in the EU and in the mamber States. Joint Report, Employment & Social Affairs, Luxenburg; 9. Forgeot G. & Gautie J. (1997) Overeducation and the Youth Labour Market in France, EALE Conference Paper; 10. Hammer T. (1993) Explanations of Youth Unemployment, Young, Vol. 1, no. 4; 11. Julkunen I., Malmberg - Heimonen I. (1998) The Encounter of High Unemployment among Youth. A Nordic Perspective, ministry of Labour, Helsinki; 12. Lehmann H. (1996) Labour market Flows and the Evaluation of Labour market policies in Poland: In: Labour markets by Design? (Eds. H. Lehmann, J. Wadsworth), Köln, pp ; 13. OECD (1997) Education at a Glance. Centre for Educational Resesrch and Innovation; 14. O Higgins Niall(1997) The Challenge of Youth Unemployment. Employment and Training Papers No. 7, ILO; 15. Roberts K. (1995) Youth and Employment in Modern Britain, London, Oxford University Press; 16. Pavelson M. (1999) Kutseharidus kui karjääri lähtekoht. Tallinna Tehnikaülikool; 17. Puhani P. (1999) Estimating the Effects of Public Training on Polish Unemployment by Way of the Augmented Matching Function Approach, Centre for European Economic Research (ZEW), Mannheim; 18. Ryan P., Büchtemann C.F. (1997) The School-to Work Transition. In: Schmid G., O'Reilly J., Schömann K. International Handbook of Labour Market Policy and Evaluation, Edward Elgar, UK; 19. Unicef (2000) Young People in Changing Societies, Florence, Italy; 20. Venesaar U., Koljajeva I., Maldre R. (2000) Kesktaseme haridusega noorte kolijärgsed stsenaariumid ja tööturul kohanemise probleemid. Eesti-Ameerika Ärikolledži Toimetised, Tallinn. 279

8 Summary YOUTH EMPLOYMENT AND LABOUR MARKET POLICY IN ESTONIA Urve Venesaar Reet Maldre Estonian Institute of Economics at TTU It is noteworthy that the labour force participation of the young has been declining in Estonia as well as in other European countries during the last decade. This trend is much due the increasing number of young people in education, which is changing the educational and age structure of young people entering the labour market. Though the youth employment rate in Estonia declined relatively slowly (compared with the total employment) in the early stage of the transition period, this has accelerated in recent years, which is also due to the increasing number of young people in education, but also their low competitiveness in the labour market and the ensuing growth of unemployment. An analysis of labour market flows indicated that the movement of young people into unemployment has been increasing compared with the movement into employment, which has also influenced the total unemployment rate to rise. Direction of the labour market policy toward a faster integration of young people into the labour market after obtaining the chosen education would help to reduce youth unemployment. This especially applies to these young people who have registered themselves in employment offices as unemployed, because they are more likely to stay unemployed repeatedly or for a longer period. The Estonian labour market policy lacks youth-targeted programmes. Young people can use all labour market services available for the adults equally with them. However, as the analysis indicated, active labour market policy in Estonia has not been sufficient for solving labour market problems here, though employment training has contributed most to this. Thus, the primary condition for improving the adaptation of young people in the labour market is targeting the Estonian labour market policy primarily at satisfaction of the youth training demand, but also at increasing the role of other measures among young people. In longer term, however, unemployment preventive youth programmes need to be developed, based on the strategic labour policy directions of the European Union. 280

PILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE

PILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE Kogumik esitab ülevaate töövaldkonnast Eestis käesoleva kümnendi keskpaigas. Käsitletakse üldisi trende tööturul, haridusvalikute seoseid tööturuga, töökoolitust, eestlaste ja mitteeestlaste, meeste ja

More information

EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool

EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud

More information

TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES

TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES Yngve Rosenblad Statistikaamet Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr a rekordilise 19,8 protsendini,

More information

CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES

CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES Tartu 2013 ISSN-L 1406-5967 ISSN 1736-8995 ISBN 978-9985-4-0752-3 The

More information

Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö

Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusmatemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON

More information

MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL

MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Helina Vesilind MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor

More information

KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL

KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK 29. AASTAL Allan Aron, Riina Kerner Statistikaamet 29. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda

More information

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel

More information

5926/12 tht/mkk 1 DG F2A

5926/12 tht/mkk 1 DG F2A EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse

More information

VI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium

VI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS

DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 REALLOCATION OF LABOUR DURING TRANSITION. DISEQUILIBRIUM AND POLICY ISSUES THE CASE OF ESTONIA RAUL EAMETS TARTU 2001 1 Faculty of Economics

More information

Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks.

Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Tööversioon 27.04.09, Tallinn * Valge paber (White paper) on raport või suunis, milles tuuakse välja probleeme

More information

VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL

VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Projekt on toetatud Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Uuringuraport Eesti Sotsiaalministeeriumile Sten Anspal Epp Kallaste Poliitikauuringute

More information

Aino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused

Aino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused Sissejuhatus EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE EELISED JA MÕJU EESTI VÄIKEETTEVÕTETE ARENGULE Aino Siimon Tartu Ülikool Euroopa Liiduga ühinemine moodustab Eesti ettevõtjate jaoks olulise osa euroopastumisest,

More information

Eestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond

Eestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond Eestlaste väljaränne Soome uuringu kokkuvõte Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond Tartu 2011 Sisukord I Sissejuhatus... 3 II Probleemi kirjeldus... 4 2.1. Eesti-Soome ränne... 5 III Uuringu

More information

European Economic Area environmental grants in the period

European Economic Area environmental grants in the period European Economic Area environmental grants in the period 2009-2014 Through the EEA Grants, Iceland, Liechtenstein and Norway contribute to reducing social and economic disparities and to strengthening

More information

Estonia must focus on the grand challenges of our time: The process of the implementation of the Knowledge Triangle

Estonia must focus on the grand challenges of our time: The process of the implementation of the Knowledge Triangle Estonia must focus on the grand challenges of our time: The process of the implementation of the Knowledge Triangle Aksel Kirch Abstract Knowledge and innovation for growth became one of the three main

More information

AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL

AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Ann Greetel Varunov AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL

More information

VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL

VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Johan Skytte poliitikauuringute instituut Karita Karotam VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL 2014-2016 Bakalaureusetöö

More information

European Union European Social Fund I RI

European Union European Social Fund I RI European Union European Social Fund I RI S This publication was written within the framework of the Headway Improving Social Intervention Systems for Victims of Trafficking Project, funded by the EQUAL

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED Juhendaja: MA.Rein Toomla Tartu 2002 SISSEJUHATUS 4 1. TEOREETILINE RAAMISTIK 7 1.1.

More information

EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS

EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jelena Lõgina EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks

More information

EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool

EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool Sissejuhatus Regionaalsete erinevuste tekkimine on juba teooria kohaselt loomuliku majandusarengu tulemus

More information

Ülevaade töötervishoiust ja tööohutusest Eesti põllumajanduses

Ülevaade töötervishoiust ja tööohutusest Eesti põllumajanduses Ülevaade töötervishoiust ja tööohutusest Eesti põllumajanduses Autorid: Marina Kempinen, Estonian Occupational Health Centre, Töötervishoiu Keskus Kari Kurppa, Finnish Institute of Occupational Health

More information

MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL

MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Gete Grahv MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

Eesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS

Eesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks

More information

Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest

Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest PwC 18. iga-aastane globaalne tippjuhtide uuring CEO Survey Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest Jaanuar 2015 www.pwc.com/ceosurvey Sissejuhatus 20. jaanuaril avaldati Davosis Maailma Majanduskonverentsi

More information

MAAILMAKLASSI ÜLIKOOLI MEISTRIKLASS 6/2010

MAAILMAKLASSI ÜLIKOOLI MEISTRIKLASS 6/2010 MAAILMAKLASSI ÜLIKOOLI MEISTRIKLASS 6/2010 Raporti autorid: Bernd Wächter on alates 1998 a. ülikoolide rahvusvahelistumist ja koostööd edendava üle-euroopalise mõttekoja ACA (The Academic Cooperation Association)

More information

Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses ( )

Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses ( ) JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 212 Marianne Paimre Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses (1993-2009) JYVÄSKYLÄ STUDIES IN humanities 212 Marianne Paimre Narkoprobleemide kajastamine Eesti

More information

SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED

SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED 2012 (11) ViAble Security Haritud Turvalisus Peatoimetaja: Lauri Tabur Tegevtoimetaja: Annika Talmar-Pere Tallinn 2012 The Editorial Board: Lauri Tabur: Rector of the Academy

More information

Talendipoliitika käsiraamat tegevused ja teenused talentide vastuvõtmiseks ja lõimimiseks Läänemere-äärsete riikide linnades ja muudes piirkondades

Talendipoliitika käsiraamat tegevused ja teenused talentide vastuvõtmiseks ja lõimimiseks Läänemere-äärsete riikide linnades ja muudes piirkondades Talendipoliitika käsiraamat tegevused ja teenused talentide vastuvõtmiseks ja lõimimiseks Läänemere-äärsete riikide linnades ja muudes piirkondades Osaliselt rahastatud Euroopa Liidu vahenditest (Euroopa

More information

Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja

Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda

More information

VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA

VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA TALLINN 2010 Kogumiku koostamist on toetanud Euroopa Komisjon ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.

More information

Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix

Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix Innovation studies Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix 10 2007 Results of OMC Peer Review Report 2007 Country Report for Estonia Reviewers: Wolfgang Polt Per Koch Boris Pukl Arjan Wolters Joanneum Research

More information

DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS

DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse osakond Meelis Aunap DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Magistritöö

More information

2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT

2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 1 2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 3 4 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT Disclaimer: This project was funded, in part, through the U.S. State Department, and the opinions, findings and conclusions or

More information

Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud

Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Rahvusvaheliste suhete osakond Tallinna Ülikool Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Käesolev uuring on teostatud Eesti Vabariigi Riigikogu

More information

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike

More information

1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006

1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 2 Koostajad ja toimetajad: Kristel Kõiv, Merle Lust, Toomas Kööp, Tõlkijad: Merle Lust ja Meaghan Burford Kaanekujundus: Aldo Tera Fotod: Kiirguskeskus Kiirguskeskus Kopli

More information

Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis

Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 IVO JUURVEE Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918 1940 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS

More information

Kellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL

Kellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL Kellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL 2016 Mudeli tellis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei projekti Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni

More information

ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS

ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Anait Mesropjan Bakalaureusetöö ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS 1989-1991 Juhendaja: Valeria Jakobson,

More information

EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 9 Structure

EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 9 Structure AASTARAAMAT A N N U A L R E P O R T 2014 SISUKORD CONTENTS EESSÕNA 5 Foreword PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office STRUKTUUR 9 Structure TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE 10 Legal Protection of Industrial

More information

Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine aastatel Eesti Vabariigi näitel

Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine aastatel Eesti Vabariigi näitel DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 43 KARL STERN Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine 1930. aastatel Eesti Vabariigi näitel 1 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 43

More information

POSTIPOISS. Nr 208 kevad 2007

POSTIPOISS. Nr 208 kevad 2007 LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr 208 kevad 2007 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2007.a. VES Executive Board Esimees/President Thomas Pajur 778 882-7109 Marie Kaul-Rahiman 604 946-4409 Abiesimees/ VP Liisa Suurkask

More information

Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis

Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Tallinn 2010 Käesolevas kogumikus avaldatud artiklid väljendavad autorite isiklikke seisukohti.

More information

Mõtestades ülikoolide mõju. Ülikoolide mõju väikeriigi ühiskonna ja majanduse arengule 1. Varia

Mõtestades ülikoolide mõju. Ülikoolide mõju väikeriigi ühiskonna ja majanduse arengule 1. Varia Varia Ülikoolide mõju väikeriigi ühiskonna ja majanduse arengule 1 KADRI UKRAINSKI Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor KADI TIMPMANN Tartu Ülikooli avaliku sektori ökonoomika assistent

More information

Valitsemise valvurid. Valitsuse esimene tegevusaasta vahekokkuvõtted. Valitsemise valvurite poliitikaanalüüs

Valitsemise valvurid. Valitsuse esimene tegevusaasta vahekokkuvõtted. Valitsemise valvurite poliitikaanalüüs Valitsemise valvurid Mai 2012 Valitsemise valvurite poliitikaanalüüs www.valvurid.ee Valitsuse esimene tegevusaasta vahekokkuvõtted Valitsemise valvurid on osa laiemast kodanikualgatusest, mille eesmärgid

More information

R.J.B. BOSWORTH TÕLKINUD TOOMAS TAUL

R.J.B. BOSWORTH TÕLKINUD TOOMAS TAUL R.J.B. BOSWORTH TÕLKINUD TOOMAS TAUL Originaali tiitel: Mussolini R.J.B. Bosworth Hodder Education 2002 Tõlgitud väljaandest: Mussolini New edition R.J.B. Bosworth London and New York 2010 Toimetanud Leino

More information

Paper to be presented at the 43rd European Congress of the Regional Science Association, Jyväskylä, Finland, August 27-30, 2003

Paper to be presented at the 43rd European Congress of the Regional Science Association, Jyväskylä, Finland, August 27-30, 2003 Paper to be presented at the 43rd European Congress of the Regional Science Association, Jyväskylä, Finland, August 27-30, 2003 Industrial restructuring in transitional Baltic Sea Region countries (Baltic

More information

Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises

Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises MAJANDUS H22 Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises MART NUTT TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Väitekiri on lubatud kaitsmisele

More information

NOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED

NOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Perit Puust NOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED Bakalaureuseöö Juhendaja mag. iur. Urve Liin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 I Notariaalse

More information

Edukas majandus. Blossoming economy. Kiire majanduskasv. Rapid economic growth

Edukas majandus. Blossoming economy. Kiire majanduskasv. Rapid economic growth Edukas majandus Blossoming economy Kiire majanduskasv Rapid economic growth Euroopa tulevane majanduse jõukeskus moodustub Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, kuna nimetatud riikide majandused on maailma

More information

KÜPROS ABIKS UUEL ALGUSEL

KÜPROS ABIKS UUEL ALGUSEL KÜPROS ABIKS UUEL ALGUSEL Käesoleva trükise eesmärk on pakkuda kasulikku teavet Küprosele tööle minekuks. Trükis annab ülevaate toimingutest, mis on vajalikud enne Küprosele suundumist ja pärast kohalejõudmist.

More information

Eesti maapõu vajab süsteemset lähenemist akadeemiline vaade praktiliste järeldustega

Eesti maapõu vajab süsteemset lähenemist akadeemiline vaade praktiliste järeldustega Eesti maapõu vajab süsteemset lähenemist akadeemiline vaade praktiliste järeldustega DIMITRI KALJO akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi spetsialist ERIK PUURA Tartu Ülikooli arendusprorektor,

More information

NOORTE USALDUS EESTI RIIKI KUI BRÄNDI

NOORTE USALDUS EESTI RIIKI KUI BRÄNDI TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Hedy Heinmets NOORTE USALDUS EESTI RIIKI KUI BRÄNDI Lõputöö Juhendaja: Raul Vatsar, MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

SISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword

SISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword SISUKORD CONTENTS EESSÕNA 5 Foreword PATENDIAMET 7 The Estonian Patent Office STRUKTUUR 8 Structure TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE 9 Legal Protection of Industrial Property RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ 13 International

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL Juhendaja: Heiko Pääbo, M.A. Tartu 2006 Sisukord 1. Sissejuhatus...3

More information

Uusimmigrantide kogemused uues keskkonnas kohanemisest ning kohanemisteenustest: Eesti ja Soome vene keelt kõnelevate uusimmigrantide näitel

Uusimmigrantide kogemused uues keskkonnas kohanemisest ning kohanemisteenustest: Eesti ja Soome vene keelt kõnelevate uusimmigrantide näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika Kristina Avdonina Uusimmigrantide kogemused uues keskkonnas kohanemisest ning kohanemisteenustest:

More information

EESTI SUVERÄÄNSUS *

EESTI SUVERÄÄNSUS * EESTI SUVERÄÄNSUS 1988 2008 * Sissejuhatus Kui prof Marju Luts-Sootak ja magister Hent Kalmo tegid mulle ettepaneku kirjutada kaastöö suveräänsuse muutumist käsitle vale raamatule, mõlkus mul esialgu meeles

More information

Talispordivõimalused Viimsi vallas >> Loe lk 3

Talispordivõimalused Viimsi vallas >> Loe lk 3 Talispordivõimalused Viimsi vallas >> Loe lk 3 v Tiraaz 7490 nr 2 (313) 28. jaanuar 2011 Meie tunnustatud lastekaitsetöötaja Margit Stern. Loe lk 7 Ehitame lumelinna! Laupäeval, 29. jaanuaril kell 12 on

More information

HASARTMÄNGU MÄÄRATLUSEST JA MÕNEDEST HASARTMÄNGUÕIGUSE KITSASKOHTADEST

HASARTMÄNGU MÄÄRATLUSEST JA MÕNEDEST HASARTMÄNGUÕIGUSE KITSASKOHTADEST TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Agris Peedu HASARTMÄNGU MÄÄRATLUSEST JA MÕNEDEST HASARTMÄNGUÕIGUSE KITSASKOHTADEST Magistritöö Juhendaja prof Raul

More information

KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL

KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL 1. Sissejuhatus Kaasaegset ühiskonda iseloomustab üha suurem sisemine keerukus ning iden titee tide pal ju sus (Giddens 1991).

More information

Praktika sotsiaaltöö erialaõppes

Praktika sotsiaaltöö erialaõppes Praktika sotsiaaltöö erialaõppes Vajadus uuriva sotsiaaltöö spetsialisti järele Tugi rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis Mobiilse noorsootöö värsked tuuled Õppides praktikast 19 Lastekaitsetöötajate

More information

Kohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon

Kohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon TARTU ÜLIKOOL BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND GEOGRAAFIA INSTITUUT Janek Valge Kohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon magistritöö inimgeograafias Juhendajad: vanemteadur Hill Kulu, vanemteadur Tiit

More information

Kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine: väljakutsed ning parimad praktikad

Kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine: väljakutsed ning parimad praktikad Euroopa rändevõrgustik INFOLEHT Nr 1 (6) Jaanuar 2017 Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt ISSN: 2504-5512 Kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine: väljakutsed ning

More information

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. Stockholm Environment Institute, Project Report

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. Stockholm Environment Institute, Project Report Stockholm Environment Institute, Project Report 2015-08 Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes Harri Moora, Evelin Urbel-Piirsalu, Kerlin Õunapuu Toidujäätmete

More information

EESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA EELNÕU

EESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA EELNÕU EESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA 2011-2015 EELNÕU Abiks eelnõu lugejale Selleks, et valitsuse tegevus Euroopa Liidus (EL) põhineks ühtsetel alustel, on alates liitumisest koostatud raamdokumente Eesti EL

More information

Eesti vanglasüsteemi aastaraamat

Eesti vanglasüsteemi aastaraamat Eesti vanglasüsteemi aastaraamat Estonian Prison System Yearbook 2003 Tallinn 2004 5 Eessõna Justiitsministeeriumi üheks eesmärgiks on olnud muuta suletud vanglasüsteem demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikuks

More information

Palju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president!

Palju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president! Sisukord Toimetajalt Palju õnne, Tarja Halonen! Inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja Eesti seaduste kohandamine EL seadusandluse valguses / Julia Vahing Mida tähendab gender mainstreaming Võrdne tasustamine

More information

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. Nr mai 2012 asutatud detsember 1947

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. Nr mai 2012 asutatud detsember 1947 ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk Nr. 2315 12. mai 2012 asutatud detsember 1947 1 ÜEKN aastakoosolek Tubli eestlane Inglismaal 2 Toimetaja veerg Intervjuu - Paul Ratnik

More information

1. Prostitutsiooni ja naistega kauplemise areng Eestis Prostitutsioon põhjanaabrite juures, Rootsis ja Soomes 9

1. Prostitutsiooni ja naistega kauplemise areng Eestis Prostitutsioon põhjanaabrite juures, Rootsis ja Soomes 9 Sisukord Saateks 4 1. Prostitutsiooni ja naistega kauplemise areng Eestis 8 2. Prostitutsioon põhjanaabrite juures, Rootsis ja Soomes 9 3. Prostituutide ja klientuuri arvukus Eestis ja Euroopas 10 4. Elanikkonna

More information

COUNTRY SHEET ON YOUTH POLICY IN ESTONIA

COUNTRY SHEET ON YOUTH POLICY IN ESTONIA COUNTRY SHEET ON YOUTH POLICY IN ESTONIA Marti Taru Last updated: November 2014 1 Contents 1. Context and priorities of national youth policy... 3 2. Statistics on young people... 5 3. Actors and Structures...

More information

The factual reason for the development of the Arctic refugees in 2015 was the innovative interpretation of the law, which can

The factual reason for the development of the Arctic refugees in 2015 was the innovative interpretation of the law, which can Teekond maailma lõppu jätkab ebamugava reisi teemat, mis sai alguse Holger Looduse 2016. aasta Vaal galerii näitusega Urlaub ja jätkus järgmisel aastal Tartu Kunstimajas toimunud Volüümiga. Kokkupõrge

More information

Vägivalla vähendamise arengukava aastateks : aasta täitmise aruanne

Vägivalla vähendamise arengukava aastateks : aasta täitmise aruanne Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010 2014:. aasta täitmise aruanne Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kiitis Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010 2014 (edaspidi arengukava) heaks 01.04.2010.

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tsiviilõiguse õppetool

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tsiviilõiguse õppetool TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tsiviilõiguse õppetool Aira Praakle Võimaluse kaotuse põhimõte ja selle kasutamise võimalused Eesti õiguses Magistritöö Juhendaja Mag iur Tambet Tampuu Tartu 2015 SISUKORD

More information

RIIKIDE NÕRKUSEST ÜLESAAMINE AAFRIKAS

RIIKIDE NÕRKUSEST ÜLESAAMINE AAFRIKAS RIIKIDE NÕRKUSEST ÜLESAAMINE AAFRIKAS EUROOPA UUE LÄHENEMISVIISI VÄLJATÖÖTAMINE EUROOPA UURINGUTE MOBILISEERIMINE ARENGUPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMISE TEENISTUSSE E U R O O P A ARENGURAPORT RIIKIDE NÕRKUSEST

More information

EESTI PERE- JA SÜNDIMUSUURING Meesküsitluse metodoloogiaülevaade. ESTONIAN FAMILY AND FERTILITY SURVEY Methodological Report of Male Survey

EESTI PERE- JA SÜNDIMUSUURING Meesküsitluse metodoloogiaülevaade. ESTONIAN FAMILY AND FERTILITY SURVEY Methodological Report of Male Survey EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA EESTI PERE- JA SÜNDIMUSUURING Meesküsitluse metodoloogiaülevaade ESTONIAN FAMILY AND FERTILITY SURVEY Methodological Report of Male Survey Küsitleja

More information

AJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL

AJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Siiri Laanemets AJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Tatjana Koor, MSc Kaasjuhendaja: Merle Looring, MSc Pärnu

More information

TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond

TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Oliver Hoole NANSENI PASS JA VENE PAGULASED Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Eero Medijainen Tartu

More information

EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING

EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING 2013 EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus: Regionaalsete filmifondide asetumine Euroopa kaardile

More information

LÄÄNEKAARE POSTIPOISS

LÄÄNEKAARE POSTIPOISS LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr. 236 kevad 2014 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2014.a. VES Executive Board Esimees/President Olev Rumm Marie Kaul-Rahiman Abiesimees/ VP Thomas Pajur. Mae-Helena Mägila Laekur/Treasurer

More information

THE COUNCIL OF EUROPE AND THE EUROPEAN UNION FRAMEWORKS IN THE LEGAL PROTECTION OF MINORITY LANGUAGES: UNITY OR DIVERSITY? 1

THE COUNCIL OF EUROPE AND THE EUROPEAN UNION FRAMEWORKS IN THE LEGAL PROTECTION OF MINORITY LANGUAGES: UNITY OR DIVERSITY? 1 ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 347 366 THE COUNCIL OF EUROPE AND THE EUROPEAN UNION FRAMEWORKS IN THE LEGAL PROTECTION OF MINORITY LANGUAGES: UNITY OR DIVERSITY? 1 Alessia Vacca University of Aberdeen Abstract.

More information

DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29

DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29 RENÉ VÄRK Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest terroristlike

More information

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU AASTARAAMAT

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU AASTARAAMAT Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU AASTARAAMAT 2013 25 Tallinn 2014 Toimetuskolleegium: Inga Kuljus (koostaja), Katre Riisalu, Reet Olevsoo Keeletoimetaja Kaile Kabun Resümeed

More information

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond. Tanel Viks

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond. Tanel Viks TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond Tanel Viks EESTIROOTSLASTE RIIGIKAITSE ALANE VÄLJAÕPE, KASVATUS NING MEELSUSE KUJUNEMINE KOOLIDES, KAITSELIIDUS JA ERIORGANISATSIOONIDES

More information

Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika Rahandusministeerium

Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika Rahandusministeerium www.pwc.ee Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika Rahandusministeerium Lõpparuanne Raido Roop Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 15006 Tallinn 30. mai 2016 Austatud

More information

EESTI PERE- JA SÜNDIMUSUURING ESTONIAN FAMILY AND FERTILITY SURVEY

EESTI PERE- JA SÜNDIMUSUURING ESTONIAN FAMILY AND FERTILITY SURVEY EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA EESTI PERE- JA SÜNDIMUSUURING Metodoloogiaülevaade ESTONIAN FAMILY AND FERTILITY SURVEY Methodological Report täpsustatud kaokordaja, % 15.0

More information

KONTROLLIMATU RÄNDEKRIISI JA INIMSMUUGELDAMISE ALLA JÄÄNUD EUROOPA: KUIDAS EDASI

KONTROLLIMATU RÄNDEKRIISI JA INIMSMUUGELDAMISE ALLA JÄÄNUD EUROOPA: KUIDAS EDASI TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Euroopa uuringute õppetool Sirli Väli KONTROLLIMATU RÄNDEKRIISI JA INIMSMUUGELDAMISE ALLA JÄÄNUD EUROOPA: KUIDAS EDASI Bakalaureusetöö

More information

ÜLIKOOLIDE JA ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ AASTAL 2015: MÜÜDID JA TEGELIKKUS. Tartu Urmas Varblane

ÜLIKOOLIDE JA ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ AASTAL 2015: MÜÜDID JA TEGELIKKUS. Tartu Urmas Varblane ÜLIKOOLIDE JA ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ AASTAL 2015: MÜÜDID JA TEGELIKKUS Tartu 8.5.2015 Urmas Varblane Ettekande struktuur Miks on vaja ettevõtete ja ülikoolide koostööd? Senine koostöö ülikoolide ja ettevõtete

More information

Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes külma sõja perioodil

Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes külma sõja perioodil 145 Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes külma sõja perioodil Kristjan Luts Eesti Sõjamuuseum on külma sõja uurimisega sõjaajaloolisest aspektist tegelenud alates 2005. aastast, kui algatati

More information

ARTIKLID. Meie võõrad ja meie omad. Saksastumisest, ülikooliharidusest ja karjäärist Heinrich Rosenthalist Feliks Urbanini

ARTIKLID. Meie võõrad ja meie omad. Saksastumisest, ülikooliharidusest ja karjäärist Heinrich Rosenthalist Feliks Urbanini ARTIKLID Meie võõrad ja meie omad. Saksastumisest, ülikooliharidusest ja karjäärist Heinrich Rosenthalist Feliks Urbanini TOOMAS HIIO I Eestlased loevad omadeks eestlasi. Sakslased peavad omadeks sakslasi,

More information

EESTI KODAKONDSUSE KUJUNEMINE: PÕHIMÕTTED JA PRAKTIKA

EESTI KODAKONDSUSE KUJUNEMINE: PÕHIMÕTTED JA PRAKTIKA TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO OSAKOND LÄHIAJALOO ÕPPETOOL HELEN ROHTMETS EESTI KODAKONDSUSE KUJUNEMINE: PÕHIMÕTTED JA PRAKTIKA MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Professor Eero Medijainen TARTU 2005 Sisukord

More information

EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 9 Structure. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ 14 International Cooperation

EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 9 Structure. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ 14 International Cooperation SISUKORD CONTENTS EESSÕNA 5 Foreword PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office STRUKTUUR 9 Structure TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE 10 Legal Protection of Industrial Property RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ 14 International

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Jaana Lints ASJAÕIGUSLIKE JA LEPINGUVÄLISTE NÕUETE PIIRITLEMINE EESTI RAHVUSVAHELISES ERAÕIGUSES Magistritöö Juhendaja MJur Maarja

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Martin-Johannes Raude KOHTUISTUNGI KINNISEKS KUULUTAMINE ÄRISALADUSE KAITSEKS. Magistritöö

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Martin-Johannes Raude KOHTUISTUNGI KINNISEKS KUULUTAMINE ÄRISALADUSE KAITSEKS. Magistritöö TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Martin-Johannes Raude KOHTUISTUNGI KINNISEKS KUULUTAMINE ÄRISALADUSE KAITSEKS Magistritöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. KOHTUISTUNGI AVALIKKUS... 6 1.1. Õiguslik

More information

nr 11 (366) 7. juuni 2013

nr 11 (366) 7. juuni 2013 Valla avalikust korrast >> Loe lk 4 v Tiraaz 7490 nr 11 (366) 7. juuni 2013 Motopäev Prangli saarel. Loe lk 6 Viimsi Rattaretk 2013 9. juunil toimub järjekordne rattaretk. Ootame taas kõiki rattahuvilisi

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut. Martin-Johannes Raude KOHTUISTUNGI KINNISEKS KUULUTAMINE ÄRISALADUSE KAITSEKS.

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut. Martin-Johannes Raude KOHTUISTUNGI KINNISEKS KUULUTAMINE ÄRISALADUSE KAITSEKS. TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Martin-Johannes Raude KOHTUISTUNGI KINNISEKS KUULUTAMINE ÄRISALADUSE KAITSEKS Magistritöö Juhendaja: dr. iur. Urmas Volens Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :2007. Overhead electrical lines exceeding AC 45 kv Part 3-20: National Normative Aspects for Estonia

EESTI STANDARD EVS-EN :2007. Overhead electrical lines exceeding AC 45 kv Part 3-20: National Normative Aspects for Estonia EESTI STANDARD EVS-EN 50341-3-20:2007 Overhead electrical lines exceeding AC 45 kv Part 3-20: National Normative Aspects for Estonia Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kv Osa 3-20: Eesti siseriiklikud

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Sotsiaalteaduskond. Õiguse Instituut

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Sotsiaalteaduskond. Õiguse Instituut TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse Instituut Sven Lass Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt taotletud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus kui omavalitsusgarantii tagaja Magistritöö

More information