Põllumehed valitsusele: lõpetage tapatalgud!

Transcription

1 KADRI SIMSON: Reformierakonnal on ilmselt soov jätkata vanaviisi. Keskerakonnal kui kõige suurema toetusega erakonnal lasub aga kohustus survestada kõiki teisi poliitilisi jõude muutuste nimel koostööd tegema. Loe lk 4 5 MAREK JÜRGENSON: Kes pagulaste tingimusteta vastuvõtmisele hosiannat ei laula, tembeldatakse rahvavaenlaseks. Kunagise kompartei parimaid traditsioone meenutava hoolimatusega loobub Rõivase valitsus dialoogist rahvaga. Loe lk 5 Hind 0,78 Ilmub aastast 1999 Nr 37 (966) 16. september 2015 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Põllumehed valitsusele: lõpetage tapatalgud! Eesti suurimateks probleemideks seakasvatajatele on praegu katk ja meie riigi valitsus, kuulutas üks suuremaid seakasvatajaid Urmas Laht 14. septembril, Riigikogu sügisistungjärgu alguspäeval, Toompeale protestima tulnud põllumeestele. Tema sõnul naersid riigivalitsejad ning veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel seakasvatajad aasta alguses välja, kui nood teatasid, et oleks vaja alustada metssigade küttimist, tugevdada kontrolli piiril jne. INDREK VEISERIK Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsusid põllumehi traktoritega Toompeale tulema, et anda Riigikogule üle petitsioon ja teavitada avalikkust Eesti põllumajanduse murekohtadest. 101 traktoriga tuldigi meelt avaldama ja nõudma riigilt samme põllumajanduses tekkinud kriisiolukorra lahendamiseks. Kella 14 ajal oli Toompea sisuliselt traktoreid täis ning politsei oli sunnitud umbes pooled masinad eemale suunama, sest need enam ei mahtunud ära. Inimesi oli silma järgi hinnates kohal poole tuhande ringis. Tuldi erinevate plakatitega, näiteks: Eesti lehmad Lätti vorstiks?, Otsin tööd linnas, Lõpetage tapatalgud!. Lossiesisele sõitis ka väike kastiauto, mille peal kirst ja lilled, juures silt siga. Kruuse, tõmba uttu! Sõna võtnud maaeluminister Urmas Kruuse vilistati välja. Rahvas skandeeris: Kruuse, astu tagasi! Kruuse, tõmba uttu! Reformierakondliku koolituse läbinud Kruuse aga ei teinud kriitikast välja, vaid seletas klaasistunud pilgul edasi, kuidas tema teeb kõik, et põllumeeste elu oleks hea. VIHASED FARMERID: Põllumehed tulid 101 traktoriga Toompeale meelt avaldama ja nõudma riigilt samme põllumajanduses tekkinud kriisiolukorra lahendamiseks. Inimesi oli kohal poole tuhande ringis. Tuldi erinevate plakatitega, näiteks: Eesti lehmad Lätti vorstiks?, Otsin tööd linnas, Lõpetage tapatalgud! Foto: Heimar Lenk Loe edasi lk 3

2 2 uudised KESKNÄDAL 16. september 2015 JUHTKIRI Kinnikiilunud valitsus ja ühiskonna suukorvistamine JAANUS KARILAID Riigikogu liige Jürgen Ligi ärritus ajakirjanike peale pärast Tallinna Sadama korruptsiooni avalikustamist nagu meeleheitel koduperenaine, kelle hoiupõrsas on katki läinud. Ministri kehv närvikava ei oleks uudis, kui ta poleks valitsuse pressikonverentsil pillanud lause, mis tegelikult peegeldab olukorra süngust Stenbocki majas. Ligi hüüdis: Ärge häbistage antud juhtumi valguses riiki, ärge häbistage Reformierakonda! Soov seada võrdusmärk riigi ja Reformierakonna vahele on jälle häbitult avalikkuse silme ees. Kriisiolukordades on valitsusparteid varemgi rullinud oma jutupunktidega juhtumi detailid ühtlase kihina laiali laiemale tasapinnale riikluse alustaladele, julgeolekule, rahvusvahelisele mainele jmt. Isegi kaitseväe juhataja kolonelleitnant Riho Terras tõttas Vao majapõlengut seostama liitlaste motivatsiooniga meid kaitsta. Poliitilises debatis on juba iga teema tugevalt julgeolekuline: euro, Kreeka abipakett, energeetika, Ida-Virumaa, Vao, EKRE, Keskerakond, põlevkivi, seakatk, piimandus, haridusreformid. Sõjavadin on valitsusele parim poliitiline kilp. Reformierakonna ja IRL-i issameie on kogu aeg sama: kui te ei kuuletu meie poliitilistele, s.t võimulolijate, hoiakutele, siis tuleb Vladimir Putin isiklikult ja võtab kõik ära. See ongi kogu meie nn poliitilise stabiilsuse võti. Arutelud on sihilikult näilised. Julgeoleku vastutustundetu sidumine kogu päevapoliitikaga on meie tegelikku julgeolekut rängalt nõrgendanud. Põhiprobleem pole isegi selles, et igapäevase riigielu mõistliku korraldamise kõik mehhanismid on sellega efektiivselt tasalülitatud. Julgeoleku sellise lörtsimise tulemusena on tuimestatud ka ühiskonna võime ära tunda meie tegelikke julgeolekumuresid. Iseseisva kaitsevõime teemat päevakorda ei võeta, kuna Kaitseministeerium koos poliitilise seltskonnaga pakatab rahulolust. Rahvusvahelised kiidukõned 2% SKT-st riigikaitsele! on uinutanud ka ärksamad pead. Sõjast lobisevad paljud aga varjendid, rannikukaitse, sidesüsteemid ja õhutõrje on ikkagi KESKMÕTE: Praegu sammub Reformierakond poliitilise isolatsiooni poole. välja arendamata. Madallende näitavad USA hävitajad püüavad julgeoleku mõistele veel sisu anda, kuid reaalsust ei suuda nemadki moonutada. Oma sõnul parempoolse valitsuse võimetus elulisi riske maandada (eelkõige pean silmas rahva taastootmisega seonduvat) näikse lahendatavat pealepressiva pagulaslainega. Kas peaksime avama Lähis-Ida konfliktide tagamaad ja leidma ka Eestist poliitilisi vastutajaid, tehtud vigadele kaasakiitjaid? Kinnikiilunud ühiskonda näitab see, kuidas Tallinna Sadama korruptsiooniskandaal ei too võimuladvikule kaasa korralikku puhastust, vaid hoopis vastupidi poliitrebane Kristen Michal ise hakkab avalikkusele ümberkorraldusi lavastama! Toomas Ilves märkas leeki Vao külas, aga puhastustuld nn võimueliidis riigipea ei nõua. Midagi on pildil tõesti valesti. Tundub, et riigi igas tähtsas institutsioonis on poliitilised juhtmed sisse istutatud, et kriisiolukorras otsi vette peita. Meie haldusaparaati pole võimalik korruptiivsetest võrkudest korralikult puhastada enne, kui kauaaegseid võimulolijaid pingile istuma ei saadeta. Kust leida restardiks väge? Sotsist peaminister koos Vabaerakonna, Keski ja EKRE-ga toonuks kindlasti jõulisi muutusi. EKRE-st uue tondi joonistamine pole sisukas, sest Timo Soini näitas Soomes valitsusse minnes, et ka värvikad isiksused saavad täitevvõimu juures hakkama. Teine lahendus oleks muuta Reformierakonna juhtkonda. Praegu sammub Reformierakond poliitilise isolatsiooni poole selleks soovib neile head teed juba üle kahe kolmandiku tervest ühiskonnast. Õnneks pole eestlased niisama pehkinud ja koltunud kui end imetlevad reformierakondlased. Kindlasti vallandub jääkeldrites ja arvamusfestivalidel kogetu millalgi positiivseks ja tegusaks energiaks. Plats puhtaks! NÄDALA NUPUD Ilves üllatas tema kõne oli Nestori omast elulähedasem Marina Kaljurand tegi Foorumis fopaa Eelmise nädala kolmapäevase ETV Foorumi otsesaates esines esimest korda välisministri ametis ka Marina Kaljurand. Kuna tegemist oli saatega, mis läks ETV saatejuhtide vahetuse kavva, siis juhtis seda erandlikult valitsuse propagandajuht Ilmar Raag. Siinkohal oleks vast paslik jätta kommenteerimata saate sujuvus üldse võisime lihtsalt veenduda, kui hästi töötab tegelikult Andres Kuusk, kes tavaliselt Foorumit ja sealseid enamasti närviliselt tõmblevaid poliitikuid ohjab! Ja kui hea oli omal ajal ka filmimaailmas töötades Ilmar Raag! Foorum oli pühendatud pagulaste teemale, milles väideldes sai Kaljurand maha totaalse fopaaga, millest peavoolus muidugi sõnagi ei ole. Kahtlaselt ülevoolavalt meedias üles puššitud uus välisminister ütles: Me ei tohiks takerduda niisugustesse detailidesse, SULETUD RING Kaljurand HIIBUSE NÄDAL Riigikogu avaistungil esitasid kaks institutsiooni oma tavaetteasted kõne pidasid president ja spiiker. Üllatuslikult käsitles tavaliselt nii arrogantne ja eluvõõras Ilves seekord eestlastele elulähedasemaid teemasid kui nime poolest sotsiaaldemokraat Nestor. Kuigi ka Ilves ei suutnud mõneti oma rahulolematust varjata, näiteks uute ministrite väljavahetust kommenteerides, nimetades kogu protseduuri mõttetuks. Ukraina on unustatud, teatas Ilves. Ilves Sest Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga. Edasi pajatas president põgenike, pagulaste ja küüditatute problemaatikast, mille põhjuseks ütles Ilves: Vihkamine, kadedus, valmisolek teisi inimesi hävitada, kuklalasuga või gaasikambris, süütuid terroriseerida, piinata on kõik osa me endi lähiminevikust. Hirm, et see juhtub ka sinuga, sunnib inimest oma kodumaalt põgenema. Ilves tõi sisse Ants Piibu ja Valdur Mikita nimed. Mõte, et äkki see kõik läheb meist mööda, on küll väga inimlik, kuid ei pädenud ei aastal ega päde ka praegu, veenab president eestlasi. Soov mitte midagi jõulist ette võtta, vaid piirduda avaldustega oma tõsisest murest Ukrainas või Süürias toimuva kohta, viibki lõpuks selleni, et sealsed mured tulevad ise meie hoovi, hoiatas president. Samuti rääkis ta vihakõnest ja vajalikkusest seda ohjeldada. Ma ootan, et Riigikogu hakkaks selle küsimusega tegelema. (Kas viide vastava seaduse vajalikkusele? Kn) President andis hinnangu ka suvisele n-ö valitsuskriisile, kus Ossinovski soleeris tervet Eesti poliitikat Mul oleks hea meel, kui enam kui pool aastat pärast valimisi oleks rahvaesindajatel mahti tegelda oluliste ja sisuliste asjadega, selmet lõputult kohendada koalitsioonilepet. Sellest ja arusaamatutest ministrivahetustest tekkiv mulje, et tegemist on justkui ajutise valitsusega, ei lase praegusel kriitilisel ja raskete otsuste langetamise ajal tunda muud kui ebalust. Ehk ta mõistis hukka ministritevahetuse ja seega Ossinovski tegevuse sest armastab Mikserit. Riigikogu maja ees toimuvale 101 traktori invasioonile viidates kutsus Ilves suhtuma oma põllumeeste muredesse sellise solidaarsusega, mis on üks Euroopa Liidu tugevusi. Lõpetuseks peatus president haridusel, sise- Nestor julgeolekul ja päris lõpuks mokaotsast ka korruptsioonil, noomides sulaseid, kes riigiäriühingutes vargil käinud, nii et peremees pole märganud. Nestori kõnest midagi sisulist Eesti olude järsuks parandamiseks ei leia. Aga ta võib ju olla järgmine president! Nii halli kuju riigi esindusmeheks ei sooviks ta jutustas täiesti mitteolulisest sallivusrünnakust (kujutage ette, kui kedagi sunnitakse armastusrünnakule Kn) ja Vaol selle maja süütamisest, kus magavad lapsed (kas keegi mäletab Nestori hinnangut aastaalguse tulekahjule Laekveres, kus eesti lapsed Eesti Energia käpardliku asjaajamise tõttu surid Kn). Samuti ennustas spiiker, et pagulasteemast kuumaks aetud ühiskonnas läheb kohe veelgi palavamaks, sest Riigikogul tuleb ruttu vastu võtta kooseluseaduse rakendused. Nestor koputas taas eestlaste süütundele pagulastest rääkides, et tuhandetele eestlastele peale aastat see võimalus anti. Intervjuus Tallinna TV-le teatas Mart Helme, et lahkus Riigikogu saalist, kuna parlamendi spiikril tähtsaid teemasid ei olnud. Helme sõnul 1944-ndal lahkusid siit inimesed, kes oma kodumaa eest ei võidelnud nagu praegusedki pagulased. Tal oli selleks seisukohavõtuks täielik õigus Helme isa võitles samal ajal Narva rindel. nagu küsimus riiklikust iseseisvusest. Seepeale reageerisid eriti rahvuslased jt konservatiivsemad jõud ning portaalid, kuid üleriigilistes kanalites me Kaljuranna väite suhtes seisukohavõtte ega isegi mitte repliike ei näe. Kas välisminister, kelle arvates ei tohi Euroopa Liidu plaanide teostamisel takerduda detailidesse, nagu küsimus sellest, kas Eestil säilib immigratsioonipoliitika osas iseotsustamise õigus või mitte, esindab ikka Eesti rahva huve Euroopa Liidu ees või pigem Euroopa Liidu huve Eesti rahva ees? Ja veel, kas riiklik iseseisvus on üldse detail? Marina Kaljurand sisuliselt paneb ju kahtluse alla selle, kas me üldse tahame olla iseseisev riik või mitte. Kesknädal kujutab juba ette, missugune lööma oleks läinud meedias lahti, kui sedavõrdse möödalasuga oleks avalikkuse ees esinenud mõni Keskerakonna nn vene poliitik. Aadress: Tallinn, Toom-Rüütli 3/5 Tellimine ja levi: Peatoimetaja Urmi Reinde urmi@kesknadal.ee Uudistejuht Indrek Veiserik indrek@kesknadal.ee Toimetaja Tiit Maksim tiit@kesknadal.ee Toimetus käsikirju ei tagasta. Kesknädalas ilmunud artiklid väljendavad nende autorite arvamust, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omaga. Levi AS Express Post ja AS Eesti Post Lehte kirjastab MTÜ Vaba Ajakirjandus JÜRI MÕIS EI SALGA, ET JUBA OMAL AJAL VÕTSID ERAKONNAD TALLINNA SADAMAST MILJONEID OMA TEGEVUSEKS.

3 16. september 2015 KESKNÄDAL uudised 3 Põllumehed valitsusele: lõpetage tapatalgud! Algus esilehel Kahjuks oli minister adekvaatsest Eesti elu fookusest väljas niipalju kui üldse võimalik. Täpselt nagu kogu Reformierakond. Kõige kurvem oligi see, et maaeluminister ei saanud sellest aru ega soovinudki kuulda, millised on põllumeeste tegelikud suured mured, vaid pani aina tuima edasi. Aasta põllumees ja Vändra OÜ juht Ilmar Teevet tundis oma kõnes muret piima madalate kokkuostuhindade pärast. Tema hinnangul on pikalt samamoodi võimatu jätkata ja ees terendab pankrot. Mida ütlen minu firmas töötavatele noortele peredele? Kuhu nad saadan? Kas kerjama või vallast sotsiaalabi paluma? küsis Teevet. Meie põllumeeste elutöö on hävimas. Kas valitsus on välismaiste firmade poolt ära ostetud? Väliskapital ostab ju üles meie pankrotistuvad farmid ja selle all oleva maa. Kelle huve teenib valitsus? Miks ta meie põllumehi ei kaitse? Kõneleja hinnangul kaob põllumajandusest lähitulevikus tuhat töökohta. Võrumaa noortalunik Karin Sepp märkis, et põllumehed on valitsuse silmis üks suur null: Oleme justkui keegi tundmatu, kes ajab omi asju kaugel. Valitsus on silmaklappidega ja teeb, mis tahab. Tulime siis seekord valitsusele lähemale Toompeale meelt avaldama, et öelda: meie maa ja toit on ohus. Keskerakond toetab põllumehi! Publiku seas põllumeestele toetust avaldanud Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Siret Kotka väljendas veendumust, et põllumajanduses valitseb viimaste kümnendite suuremaid kriise. Mul pole kahtlust kui tõepoolest tahame, et meie põllumajandus jääks kestma ja töökohad maal püsiksid, on valitsusel viimane aeg otsustavalt tegutsema hakata! teatas Kotka. Kui Euroopa Liit mängib Venemaaga poliitmänge, on Eesti valitsus sellega alati innukalt kaasa läinud, olles neis agar osaline. Aga kui nende mängude tagajärjel kannatab Eesti põllumees, laiutab toosama valitsus üksnes süüdimatult käsi. Tõeline riigimees lähtub aga kõigutamatust põhimõttest: julged otsustada, julge ka vastutada! Kahjuks ei saa seda öelda tänase, eelmise ega ka üle-eelmise valitsuse kohta, selgitas Kotka, kes meenutas, et teised Euroopa riigid suudavad oma põllumeestele maksta siseriiklikke toetusi, ja sama suudaks hea tahtmise korral ka Eesti. Piimakvootide kadumisega oleks võinud eeldada, et meie piimatootjad saavad nüüd rohkem piima toota. Tegelikkuses on olukord vastupidine. Põllumehel on näpud nii põhjas, et ta on valmis oma tõupuhtad lehmad lätlastele müüma või lihtsalt tapamajja viima. Selline põllumajanduspoliitika ei ole jätkusuutlik. Muide, hetkel oleme piimatootmises Baltikumi tõhusaimad! Kas tõesti oleme valmis seda edu käest laskma? HIRMUTAV TÕDE: Lossiesisele sõitis ka väike kastiauto, mille peal kirst ja lilled, juures silt siga. SOLIDAARSED PÕLLU- MEESTEGA: Riigikogu liikmed (vasakult) Tarmo Tamm ja Siret Kotka ning põllumajandusjuht Aavo Mölder. Fotod Indrek Veiserik TULEVAD: Toompea sai kiirelt traktoreid täis ning politsei oli sunnitud umbes pooled masinad eemale suunama, sest need enam ei mahtunud ära. küsis Kotka. Ta rõhutas, et Keskerakond esitas Riigikogu avaistungil põllumeeste toetuseks eelnõu, et meie põllumeest koheldaks võrdväärselt teiste EL põllumeestega. Riik peab leidma eelarvest võimaluse toetada oma põllumehi üleminekutoetuse ehk täiendava 21 miljoni euroga. Seda võimalust näeb ette ka EL. Peame selle ära kasutama, sest kui me seda ei tee, tähendab see ettevõtte tasandil otsetoetuse protsendist vähenemist. Lisaks ELst tulevale kriisiabile peab ka Eesti riik ise oma põllumeestele maksma täiendavat kriisiabi, hoiatas Kotka. Indrek Veiserik Muz ja Tulka, ärge erutuge! Ajakirjaniktüdrukute duo Muz ja Tulka (ehk Kärt Anvelt ja Tuuli Koch) tegutseb taas! Nende vaim on läinud jälle kuidagi imelikuks. Kuigi suure kevade asemel on kohe-kohe väljas ängistav sügis, tunnevad meediadaamid suurt rahutust rinnus pulbitseb ja kiheleb, käsi haarab telefoni järele ja hing tunneb vajadust püsti karata ning infot välja kaevata. Nende elevuse põhjuseks on üks mees Edgar Savisaar. Lugejatele meenutuseks, et viimati paistis värvikas tüdrukuteduo silma aasta märtsis. Kesknädal kirjutas toona neist elevusttekitanud artiklis Muz ja Tulka Facebookis. Refereerisime seal pressineidude omavahelist jutuajamist Facebookis. Anveltit nimetas Koch Muz iks ja Kochi nimetas Anvelt Tulka ks. See oli avalik jutuajamine. Koch teatavasti esindab Postimeest ja Anvelt Eesti Päevalehte. Lühidalt seisnes nende jutuajamise sisu selles, kuidas nad ei salli Keskerakonda ja räigelt püüavad sellele parteile kaikaid kodaratesse visata. Tüdrukud nimetasid Edgar Savisaart irooniliselt Suureks Juhiks ja lubasid ta oma väljaannete veergudel pilbasteks põmmutada nagu päris terroristid kohe. Ma südamest loodan, et põmmutad homses lehes edasi! Meie omad ka aitavad homses lehes sinu loole kaasa, anus Anvelt Kochi. Vahepeal vaikinud tüdrukutebänd ilmutas end möödunud nädalal taas, andes ühise kogupaugu Edgar Savisaare pihta julguse eest teatada, et kandideerib taas Keskerakonna juhiks (vt 9. septembri Kesknädal). Anvelt põmmutas siis 10. septembril Eesti Päevalehes pealkirja all Savisaar andis Keskerakonna liidrisõja avalöögi ning Koch toetas teda 11. septembril Postimehes heietuses Võimumängurina pildil tagasi. Muz i ja Tulka fännid ei pidanud pettuma! Tõeliste rockstaaridena lammutasid nad täiega. Põhjati põhjalikult Savisaare otsust kandideerida taas Keskerakonna esimeheks. Koch hirmutab veel Savisaare kõrge vererõhuga ja süüdistab teda selles, et Tallinna linnapeale meeldivat kõrvalt pealt vaadata, kuidas kolm võimuerakonda üksteist lõhki tõmbavad!? Anvelt aga lubab, et Keskerakonda ootab ees ei vähem ega rohkem kui sõda! Anvelt teab täpselt, et Savisaar hakkab nüüd skeemitama võimalike konkurentide kõrvale lükkamiseks. Anvelt peab ka võimalikuks, et Savisaar plaanib konkurente oma erakonnas kompromiteerida. Jabur jutt, kas pole? Nii nagu aastal tõotasid Koch ja Anvelt avalikult ja ühiselt Keskerakonna sopaga üle valada (küsimus ajakirjanike objektiivsusest on siinkohal ilmselgelt täiesti kohatu), tehti seekord sisuliselt sedasama. Riigi kaks suurt päevalehte niisiis põmmutavad kokkulepitult Keskerakonda ja selle staažikat juhti jätkuvalt. Kes veel julgeb öelda, et ühine Keski-vastane ühisrinne Eesti meedias ei toimi? Jõgeva haigla peaarst, Jõgeva linnavalitsuse liige ja pikaaegne keskerakondlane Peep Põdder imestab, miks meedia huvi Keskerakonna 29. novembril toimuva kongressi suhtes on üles kerkinud nii vara kas jälle püütakse leida konflikti seal, kus seda pole? Ka Kesknädala esikülg 20. märtsil 2013 mulle on helistatud ning uuritud, mis ikka seal kongressil toimuma hakkab. Taaskord rutatakse asjast ette ning meedias hakatakse Keskerakonna juhte valima, enne kui meil kandidaadidki on üles seatud. Sellistel spekulatsioonidel puudub praktiline väärtus, arutles Põdder. Kesknädalalt soe soovitus Muz ile ja Tulkale: ärge erutuge! Tuleb 29. november, ja küll siis saavad kõik teada, kes saab Keskerakonna esimeheks. Vahepeal tasuks Anveltil kirjutada hoopis sellest, kuidas Reformierakond püsib võimul vaid sotside toel. Kommentaari võiks ta küsida seejuures oma abikaasalt Andres Anveltilt oleks igati intiimne lugemine! Ja Koch võiks intriigide otsimise asemel (a la keegi tuntud keskerakondlane sosistas mulle ja ainult mulle! ) arutleda selle üle, kuidas suurpered peavad hakkama saama peaaegu olematu riigipoolse toetusega Võrumaal, tema endises kodukandis. Tüdrukud, kasvage ometi põmmutamise east välja! Tahaksime väga nii Postimeest kui ka Eesti Päevalehte tõsiselt võtta. Kesknädal

4 4 poliitika 16. september 2015 KESKNÄDAL Uhke ratsanik lahkub loojangusse Reformierakonna PR-meistrid on üritanud Eesti libekeelsemast erakonnast luua edukuse ja vaba ettevõtluse võrdkuju, mis meenutaks uljalt kappavat kangelast USA kauboifilmist. See kangelane nuhtleb halbu ja innustab häid. Peab tõdema, et mainekujundajad on oma tööga seni hakkama saanud ja Reformierakonna reiting on kohati tõusnud muljetavaldavale kõrgusele. ALAR NÄÄME Tallinna Kesklinna vanem Aga korraga on senine aupaiste hakanud tuhmuma. Vaatamata arrogantsele ning oma vigu eitavale retoorikale reformierakondlaste kõneisikutelt, märkab üha suurem hulk seniseid partei toetajaid, et uhke ratsanik ei kappa mitte puhtaverelise traavli, vaid pulstunud eesli seljas. Mis siis põhjustab parempoolse liberalismi ideid kandva erakonna populaarsuse kiiret allakäiku? Kindlasti on selleks arvukalt põhjusi, ent seni toiminud ideoloogia põhihädad tulenevad siiski kahe peamise doktriini murenemisest. Isegi igast sajandast ajalehepoisist ei tule jõukat inimest Oma elujõulisematel aastatel kehastas Reformierakond ameerikalikku unistust, et igast ajalehepoisist saab lõpuks miljonär. Enamik eestimaalastest uskus sellesse ja pidas armetu palga eest palehigis rügamist vaid ajutiseks raskuseks, mida tulevikus asendab rahajõmmi muretu elu. Buumiaastatel mõned edulood ka tekkisid, kui laenuraha kinnisvarasse toppinud väikeärikad võisid endale lubada meeletut prassimist nagu vene uusrikkad. Ent majanduskriis tõi kainuse ning lõi nii mõnelgi laial lehel hinge kinni. Hakati mõistma, et tõeliselt rikkaks jääb vaid see paar protsenti nupumeestest, kes oskasid segastel aegadel läbi Erastamisagentuuri ja kasulike tutvuste endale võileivahinna eest rahva ühisvara kahmata. Nemad kujutavadki endast Reformierakonna elektoraati. Ülejäänud osa rahvast on mõistetud liberaalse majandusmudeli järgi virelema toimetulekupiiril. Vaevaliselt hakkab tõde pärale jõudma, ning sellega koos sulab kevadise lumena Reformierakonna poolehoidjate arv. Ühiskondlikku hundimoraali propageerivale erakonnale ei saa olla vaesunud ja polariseerunud ühiskonnas suurt toetust. Selline postkommunistlikele riikidele omane veidrus ei või kesta igavesti. Üha suurem hulk seniseid reformipartei toetajaid märkab, et uhke ratsanik ei kappa enam puhtaverelise traavli, vaid pulstunud eesli seljas. Pagulaskriis lööb vene kaarti Teiseks reformiste kandvaks müüdiks on läbi aastate jäänud vene oht. Kes siis poleks kuulnud neandertaallaslikust loogikast sündinud väidet, et pruugib vaid Reformierakonnal valitsusohjad kaotada, kui Venemaa meid ründab. Sajad tuhanded poliitideoloogide poolt ära hirmutatud valijad on aasta-aastalt lasknud end lollitada ja siiras armastuses Eesti iseolemise vastu hääletanud Reformi poolt. Korraga selgub, et tõeline oht, mis muudab meie senist elu ja paneb muretsema tuleviku pärast, ei ähvarda mitte Peipsi tagant, vaid rullub meie suunas algelisegi kaitseta Euroopa Liidu lõunapiirilt. Korraga pole ühtki jõudu, kes suudaks peatada illegaalselt ühest riigist teise voogavat vägivaldset inimhulka, kelle puhul pole enam võimalik rääkida piiratud sõjapõgenike kontingendist. Samal ajal, kui peaminister Rõivas defileeris NATO hävitajate taustal, oli Euroopa võime oma elukorraldust ja demokraatiat kaitsta juba hävitatud ning seda ei teinud Venemaa. Kui oravalt võtta käbi, otsib loomake uue, kui Reform kaotab vene kaardi, kahaneb tema poolehoidjate hulk drastiliselt. Nii ongi juhtumas. Hüsteeria külvamine pole poliitikas parim investeering. Tallinna Sadam kui siselahingute tallermaa Nagu oleks muresid vähe, laguneb ka erakondliku toiduahela üks tulusamaid lülisid. Aastaid on Tallinna Sadam oma reformistidest nõukoguliikmetega olnud näide eeskujulikust majandusest ja organisatsiooni kasumlikust juhtimisest. Nüüd on eesriie avanenud ning selle tagant on paljastunud salasobingud, millest enam pole võimalik vaikides mööda minna. Reformierakonna ringkaitse on murdunud: omad on pööranud omade vastu, eraldusjooned ähmastunud ning seni kuulekad prokuratuur ja siseluure on selja sirgeks ajanud. Aga see on sootuks uus lehekülg valitsusmonopoli omastanud partei allakäiguloos. Lähikuud näitavad, kas vallandunud varing kisub kaasa ka need, kes on harjunud tundma end karistamatutena. Suur on segadus, mis valitseb Reformierakonna peakorteris. Vend kahtlustab venda ja jõuludeks võib reiting langeda 10% peale. Või suudetakse pikameelsed eestimaalased taas ära lollitada? Muutuste ootus toob pineva p Poole aasta jooksul, mis möödunud Riigikogu valimistest, on Eesti poliitikamaastikust üle käinud mitu korralikku maavärinat. Minu hinnangul on tegemist sügava ja kasvava rahulolematusega, mis on kogunud jõudu alates tänase valitsuse esimestest päevadest. Algav sügishooaeg poliitikas on ootust täis, kuigi kuusteist aastat segamatult võimul olnud Reformierakonnal on ilmselt soov jätkata vanaviisi. Keskerakonnal, kui kõige suurema toetusega erakonnal, lasub aga kohustus survestada kõiki teisi poliitilisi jõude muutuste nimel koostööd tegema. KADRI SIMSON Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Ootus muutusteks pole ühiskonnas kuhugi kadunud. Ametisolev peaminister Taavi Rõivas püüab küll oma sõnavõttudega kutsuda leppima nn uue normaalsusega, kus majanduskriisi ajal lahkunud inimesed enam ei naasegi ja majandus jääbki seisakusse, aga sellise jutu põhjal teda ju ei valitud. Lubaduste ja tegude tugev nihestatus viis selleni, et Rõivas on esimene peaminister, kes juba esimese saja päeva jooksul vääris umbusaldust. Viimastel kuudel on Turu-Uuringute AS uurinud rahva rahulolu peaministri tööga, ja kõigis neis on hinnang Rõivasele olnud mitterahuldav. Reformierakonnal pole enamust miks ta dikteerib? Reformierakond on tegutsenud ülbes arvamuses, et valimistevahelisel ajal rahva arvamus ei loe, sest oskusliku kampaaniaga saavutatakse valija lühike mälu. Nii marssis Rõivas teleklipis Ämari lennuväljal, aga juba mais nõustus ta otsusega vähendada nende hävituslennukite arvu, mis osalevad Balti õhuturbemissioonil. Ka majanduspoliitikas kõneles ta sellest, et maksudega ei mängita, samas kui esimeseks oluliseks otsuseks peale valimisi sai maksutõusude läbisurumine. Siit tõusebki lõppenud suve suurim küsimus: miks saab poliitikaid dikteerida Reformierakond, kellel üksi ei ole Riigikogus enamust ja kes valimiste ANDO LEPS õigusteadlane Kaasaegse maailma protsessid pole loomulikult mustvalged. Seda ei võimalda arenenud kapitalistlik tootmisviis, mille aeg on eel oli ainsana muutuste vastu? 30 kohta Riigikogus pole piisav, et läbi suruda maksutõuse majutusettevõtetele või aktsiisikergitusi kütusele. Miks IRL ja sotsid lepivad rolliga, kus neid tabab näokaotus? Sotside esimene iseseisvumiskatse ei jää viimaseks Eelmisel aastal vahevalitsusse kaasatud sotsid said juba tunda, mida nende toetajad asjast arvavad. Aastaga, mis valitsuses oldud, kaotati iga kolmas valija. Tugev rahulolematus samasse olukorda jäämise suhtes pole sotsidel kadunud. Ma usun, et sügisel, kui sotside parlamendisaadikutele pannakse taas ette mõni ebavõrdsust suurendav ettepanek, on nende seas juba enam selgrooga poliitikuid. Meil pole mingit põhjust üleolevalt suhtuda sotside uue esimehe Jevgeni Ossinovski esimesse katsesse maailmavaateliselt võõrast valitsusest väljuda. Pole saladus, et sotside seas on omad Reformi-sõbralikud võtmeisikud. Aga selge signaal, et paljudel sotsidel on sisemiselt vastik Reformierakonna poliitikat ellu viia, sai häältega 25:35 avalikult sisuliselt ümber saamas. Tekib õigustatud küsimus: kas Tartu Ülikooli majandus- ja õigusteaduskonnas on üldse otstarbekas neid distsipliine õpetada, kuna seaduste täitmine ei ole kohustuslik ega igapäevaelus vajalik? kinnitatud. Ma pean oluliseks märgiks ka Jevgeni Ossinovski valikut asuda tööle samas ministeeriumis, kus ees on ministriametit pidamas IRL-i esimees Margus Tsahkna. Kindlasti on kahe väiksema erakonna esimeestel igapäevases koostöös võimalik leida ühiseid lähenemisi ja tugevdada partnerlust. Suvises valitsuskriisis positsioneeris Tsahkna end vaguralt Reformierakonna satelliidiks, aga küll jõuab temalgi kohale teadmine, et pikemas vaates tähendab selline roll erakonnale vaikset hääbumist. Selle eest hoiatas ka Tsahkna vastaskandidaat IRL-i esimehe valimistel Jaan Männik. IRL-i hääbumist ei ennusta mitte ainult parlamendierakondadest reitingu poolest viimasele kohale asetumine. Veelgi ilmekam ohumärk on nimekate erakonnaliikmete lahkumine. Kui Liisa Rõivas on esimene peaminister, kes juba esimese saja päeva jooksul vääris umbusaldust. Viimastel kuudel on Turu-Uuringute AS uurinud rahva rahulolu peaministri tööga ja kõigis neis on hinnang Rõivasele olnud mitterahuldav. Pakostale oli lihtsalt ebaõnnestunud valimistulemuse järel tööd vaja, siis Jaak Aaviksoo poliitikast lahkumine on selgem rahulolematuse märk. Valimistel veel abikäe ulatanud Ene Ergma on andnud vihjeid, et pole enam oma erakondliku liikmelisuse Reform varjab ja valetab Eriti viimastel aegadel on meie haridus- ja teadusministrid Jaak Aaviksoo, Jevgeni Ossinovski ja Jürgen Ligi oma kõiksuguste reformidega räsinud õpetajaid, kes peavad noortele esmajoones õpetama ausust, üksteisemõistmist, sõbralikkust, nõrgemate abistamist jne. Kuid kuidas see on võimalik, kui ümberringi, sh riigi kõrgešelonides, vohavad vargus, pettus, korruptsioon, üksteise räige halvustamine, nõrgemate ja isegi haigete üle ülbitsemine ja irvitamine? Mis puutub Tallinna Sadama (seni kõrgesti austatud Ain Kaljurand ja Allan Kiil, Tartu linna omanik Neinar Seli, ehitusspets Toomas Luman, reformierakondlased-nõukoguliikmed Remo Holsmer, Kalev Lillo jpt.) väidetavatesse üle rõõmus. Ka Juhan Partsi püüded saada valitsuse otsusega Euroopa Kontrollikoja liikmeks on selge viide soovile koduerakonnast lahku lüüa. IRLi juhatuse tasemel hõõgub edasi kriminaalide erakonda võtmise tüli. Samas poliitiliste eesmärkide osas on suur peataolek. Kui see erakond suudab taas sõnastada eesmärgid, miks nad poliitikas osalevad ja kelle eest seisavad, siis võiks neist saada ka uue valitsuse oluline osaline. Keskerakonna toetus eestlaste seas on Reformierakonnaga võrdne Ma saan aru, et olukorras, kus kõikide valitsuserakondade sees on suured sisevastuolud, teeb Keskerakonna stabiilne toetus paljudele tuska. Aprillis kasvas meie toetus suurimaks ja püsis muutumatuna 26 protsendil kuni augustini. Viimase uuringu kohaselt toetab meid iga neljas valimisõiguslik kodanik. Selline stabiilsus läbi poole aasta näitab, et tegemist pole mingite kevadiste kaastundehäältega, vaid meie peale on suur hulk inimesi pannud oma lootused muutusteks. Sotsioloog Juhan Kivirähk tõi välja, et kui pikalt oli eestlaste toetus Keskerakonnale suhteliselt kesine, siis mais saavutasime olukorra, kus küsitluse järgi oli Keskerakonnal eestlastest valijaid sama palju kui Reformierakonnal. Oluline vaidlus valdade tulevik Viimastel nädalatel oleme korraldanud üle maa seminare haldusreformi teemal ning huvi meie seisukohtade vastu tõestavad inimesi täis saalid. Sügise üheks olulisemaks vaidluseks saabki valdade tulevik. Kui just selleks otstarbeks loodud ministrikohal olev reformierakondlane (Arto Aas Toim.) peab valdade liitmist kokkuhoiuks, siis meie näeme vajadust anda Peatame ometi Reformierakonna üha korduvad Postimees teatab 27. augustil artiklis Kurva sõnumi sadam, et maailm ei ole mustvalge ja et edukas juht võib ühtaegu osutuda ka altkäemaksuvõtjaks, aus inimene aga väheefektiivseks tippjuhiks. Kuna see on eelkõige Tartu ajaleht, siis selle lausega on kõik öeldud: Tartu Ülikooli majandus- ja õigusteaduskonna õppejõud ei peagi tudengitele ausust õpetama. kobarkuritegudesse (meenutan valitsuskoalitsiooni poolt osavalt (loe: õigusvastaselt) erinevate seaduste vägivaldset ühte patta surumist), siis Kesknädal avalikustas neid juhtumeid juba aastal. Kuid reformistide alluvuses justiitssüsteem ei näe oma parteilaste seadusevastastes tegudes kunagi midagi kuritegelikku (vt. Kesknädal ). Nüüd viimaks oli asi läinud nii kaugele (kas sellegi kohta on vihje tulnud välisriigist?), et Reformierakonna ladvik enam ei suutnud kätt ette panna Tallinna Sadama, Eesti Energia jt ettevõtete suhtes? Ilmneb, et ajakirjanduses avaldatu on vaid skandaalide veepealne osa. Kohe näisid tööle hakkavat mehhanismid, et kogu selle suurejoonelise, eri riike kaasa haaranud kuritege-

5 16. september 2015 poliitika 5 oliitikasügise tagasi kohalike ülesannete täitmiseks vajalik raha, mis kriisiaegsete kärbetega ära võeti. Vallakeskuste kaugemale viimine ei anna valdadele paremaid võimalusi töökohti loovaid ettevõtjaid aidata ega elanikele paremaid ORIENTEERUB HÄSTI PÄEVAPOLIITIKAS: Kahtlemata on Kadri Simson Eesti tugevamaid naispoliitikuid, kes orienteerub filigraanselt päevapoliitikas ja kelle esinemised ETV Foorumis jm poliitikasaadetes muudavad saate elavaks ja huviga jälgitavaks. Juuresolevas artiklis analüüsib Simson Eesti poliitikat sügisel anno 2015 ja vaidleb mõneti ka Edgar Savisaarega, eriti hinnangutes Jevgeni Ossinovski tegutsemismotiivide kohta. Arhiivifoto vihakuriteod! liku sündikaadi tegevuse tähtsust vähendada. Eriti hästi on seda näha majandus- ja taristuministri Kristen Michali käitumisest, kes loomulikult ei näe põhjust enda tagasiastumiseks. Kuid ega rootsi kardinad pole Eestist kuhugi kadunud... USA kaval strateegia Samal ajal on Eestit tabanud ränk Aafrika seakatk otsekui täiendanud meie võimuladviku õigusvastast käitumist. Maaeluminister Urmas Kruuse ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel on käpardlikkuse musternäited nad ei suuda võidelda meie majandust laastava katkuga. Kuidas niisugused inimesed saavad riiki valitseda? Maaeluminister Urmas Kruuse ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel on käpardlikkuse musternäited nad ei suuda võidelda meie majandust laastava katkuga. Rahva poolt vähe lugupeetud president Ilves on eelmainitud väidetavate kobarkuritegude puhul vaikinud nagu ütleb vanasõna, kui kult rukkis. Muidugi, ta on Reformierakonna toiduahela üks liige, kes peab enda presidendiks saamist iga päev tänama! Vait on ta aga seepärast, et ta on välismaale liikumisvõimalusi. Kuid kuna koalitsioonileppes puuduvad suured eesmär- gid, siis ilmselt midagi ikka valdadega tehakse, ja see nimetatakse siis kõlavalt haldusreformiks. Olles Reformierakonna poolt juhitud poliitika osas skeptiline, võib eeldada, et halvad uudised saavad avalikuks peale presidendivalimisi järgmisel aastal valijameeste kogus. Vaesust vähendaks Keskerakonna maksupoliitika Riigi poliitikate osas tehakse olulised otsused sügisel. Üheks neist on ametiühingute ja tööandjate kokkulepe järgmiste aastate miinimumpalga osas. Aastaid oli miinimumsissetulek külmutatud; ka nüüd ei innusta valitsuserakonnad osapooli kokku leppima märgatavas palgatõusus. Eesti Ekspress kirjutas oma viimases juhtkirjas, et keskmine palk rühib juba viiendat aastat üles tempos 4 7 protsenti aastas. Kõik, kes teenivad alla 1000 euro kuus, võiks hommepäev ülemuse kabinetiukse jalaga lahti lüüa ja palgatõusu nõuda. See teeb kujundlikult selgeks, kuis luuakse muljet. Statistilise keskmise tõusu taustal kasvavad Eestis vaesus ja ebavõrdsus ning kaks kolmandikku töötajatest teenivad alla keskmise palga. Need on inimesed, kes selgelt võidaksid, kui Keskerakond saab ellu viia oma edastanud tegelikkusele mittevastavaid seisukohti Eestist kui õitsvast ameerikalikust ühiskonnast. Need ettekanded on osutunud läbi ja lõhki vääraks. Ameerikalik president peab meeles pidama, et Aafrika põgenike probleem on USA võimurite tegude tagajärg. Sekkuti ju iseseisvate araabia riikide (Iraak, Jordaania, Süüria, samuti erinevad Põhja-Aafrika maad) poliitikasse ja kasutati sõjalist jõudu. Sedakaudu sooviti saada enda valdusse seal leiduvaid naftamaardlaid ja naftatööstusi. Nüüd julgetakse süüdistada Euroopat et miks te ei tegele põgenike probleemiga, nii nagu tahab USA? Põgenikekriisi abil püüab USA eeskätt nõrgendada Euroopat ja niigi nõrka, ütleksin, laialivalguvat Euroopa Liitu. Kuid meieni ulatuv reaalne tagajärg on Eestile kohustuslik maksupoliitikat. Ka Riigikogu sügishooaega alustame fraktsioonis kohtumisega ametiühingute juhiga, et pidada nõu, mida üheskoos miinimumpalga tõstmise osas ette võtta saame. Pole saladus, et sotside seas on omad Reformisõbralikud võtmeisikud. Kuldmärk 25 aastat erakonnas Keskerakonda ootab hilissügisel ees kongress. Juhatuse otsusel juhin erakonna programmi uuendamise töörühma. Muutunud seadused on toonud vajaduse mõnede uuenduste sisseviimiseks. Aga mõttes valmistume ka juba tuleval aastal kätte jõudvaks Keskerakonna 25. aastapäevaks. Mäletan, kuidas me aastal juhatuses soovisime maha jätta märgi taasiseseisvunud Eesti vanima erakonna kümnendast aastapäevast ja lõime igale 10-aastase staažiga keskerakondlasele hõbemärgi. Nüüd on aeg mõtlema hakata kuldmärgile, millega aasta pärast saame esimestena tänada meie asutajaliikmeid. Ees ootab pinev poliitikasügis, ootus muutusteks on laiapindsem kui enne. Rõivas on esimene peaminister, kes juba esimese saja päeva jooksul vääris Mais saavutasime olukorra, kus küsitluse järgi oli Keskerakonnal eestlastest valijaid sama palju kui Reformierakonnal. umbusaldust. Viimastel kuudel on Turu-Uuringute AS uurinud rahva rahulolu peaministri tööga ja kõigis neis on hinnang Rõivasele olnud mitterahuldav. suure hulga põgenike vastuvõtt. Kui Vaos pandi põlema pagulaskeskuse hoone välissein, võttis Ilves kohe sõna tegemist olevat vihakuriteoga. Kuid president ei saa aru, et kogu Reformierakonna põhiseadusvastasel e-valimisel, mida Ilves koos noorpoliitik Taavi Rõivase ja kogu võimuladvikuga heaks kiidab, on loogiliseks tulemuseks meeletu korruptsiooniskandaal Tallinna Sadamas, Eesti Energias jt riigiettevõtetes. Need on Eesti eliidi (oligarhide), s.t esmajoones Reformierakonna, vihakobarkuriteod kogu Eesti elanikkonna vastu. Lühendatult Nelli Teatajast Rõivase valitsus petab rahva ootusi Taavi Rõivase valitsus on nagu jalgrattaga sõita himustav jänes sadulasse istuda ei julge, aga loobuda ka ei taha. Nii jääbki üle vaid praalida, et vaadake, metsaelanikud, kui mu tagakoivad pedaalideni ulatuksid, kihutaksin nagu tuul. Aga jänes paraku jalgrattaga ei sõida, kaarte ei mängi ja šampust ei joo. Nii istuvad ka Rõivase valitsuse ministrid vaikselt põõsas, jälgides hinge kinni pidades pagulashordide lähenemist, seakatku möllamist ning riigi sisejulgeoleku allakäiku. MAREK JÜRGENSON Haabersti linnaosa vanem Ainus mure on enda tegevusetuse õigustamine ja ministriportfellist kinnihoidmine, mille elavaks näiteks on häbelik maaeluminister Urmas Kruuse, seakatku maaletooja. Erandina tõuseb selles lootusetus seltskonnas esile Urve Palo, kellel ausa inimesena mõõt täis sai, aga tema puhul pole tegemist mitte tavalise küünilise poliitmänguriga, vaid mõtleva ja karismaatilise naisega, kes adub valitsusvastutuse tähendust. Rõivase valitsusse kuuluvate küülikute puhul pole mõtet määratleda erakondlikku kuuluvust. Seda imelikku seltskonda ei hoia koos mitte ühisosa otsimine, vaid hirm ilma jääda valitsusliikme privileegidega kaasnevatest hüvedest ning puutumatusest. Kurb, aga tõsi meid valitsevad üksnes isiklikule kasule mõtlevad konjukturistid. Valitsusel puudub plaan Nii Taavi Rõivasel kui ka ta kirjul kabinetil puudub plaan, kuidas juhtida riiki nii, et rahva elujärg paraneks. Sotsidest kälimehed küll üritavad jätta muljet, otsekui hoiaksid nemad parempoolset valitsust veelgi halvemate otsuste langetamisest, aga kuna mingeid otsuseid ju tegelikult ei tehta, ei usu peale augusti viimast pühapäeva punanelklaste vigurdamist enam ka kõige naiivsemad sinisilmad. Me kihutame allakäiguspiraali mööda, mille lõpus ootab uus majanduskriis, ent siis juba oma õigusi ja võõrustajate-poolset ümmardamist nõudva migrantidekarja, hävitatud sisejulgeoleku ning koos seakasvatuse ja piimakarja krahhiga hingusele läinud põllumajandusega. Vaid välispankade jaoks näikse saabuvat parimad ajad, kus enam keegi ei takista üha kõrgemate ja põhjendamatumate teenustasude kehtestamist. Pagulaskriis on kuritegu Me elame ajal, kui silmakirjalike õigustuste abil sunnitakse riike ja rahvaid vastu võtma Aafrikast lähtuvat majandusmigrantide lainet. Kes pagulaste tingimusteta vastuvõtmisele hosiannat ei laula, tembeldatakse rahvavaenlaseks. Kunagise kompartei parimaid traditsioone meenutava hoolimatusega loobub valitsus dialoogist rahvaga ning valmistab ette lubama Eestisse inimkaubanduse objekte, keda Itaalia ja Kreeka poliitilistesse ringkondadesse ulatuvate sidemetega kuritegelikud jõugud üle Vahemere veavad. Eesti valitsus ei vaevu EL-i ninameestelt aru pärima, miks liidu lõunapiir on kaitsmata ning kuidas saavad kurjategijad liidu liikmesriikides karistamatult tegutseda. Rahvale pillatakse vaid mokaotsast, et pagulased tulevad nagunii tõmmake ennast koomale! Kui Reformi ja IRL-i võimurid pole paarikümne aasta jooksul suutnud läbi viia nende sadade tuhandete kultuuriliselt meile lähedal seisvate ja kristlikke väärtusi kandvate inimeste lõimumist, kes Eestis juba elavad, siis kuidas kujutatakse ette sootuks teisest kultuuriruumist tulevate hõlpsama elu otsijate sulandamist? Katk hävitab maaelu Kui pagulased valmistuvad alles Budapesti jaamas ronge vallutama, siis Aafrika sigade katk jõudis juba pärale. Tuli teine nii ootamatult, et nüüd uhkelt Maaeluministeeriumi nime kandvas Urmas Kruuse juhitud kontoris poldud isegi mõeldud, kuidas tüütu võõra laamendamist ohjeldada. Aga partei annab ameti, annab ka mõistuse. Kohe meenus maaelust mitte muhvigi taipavale ministrile, et loomaarsti poolt määratavatest diagnoosidest kõige tulemuslikum on hädatapmine. Peale seda tõhusat raviprotseduuri kaovad kõik haigustunnused nagu nõiaväel. Ja ongi katkuga võitlemise parim plaan valminud: kõigepealt lämmatame kodusead, siis tapame ka metsanotsud, ja ühes viimase rõhkninaga lakkab katkuepideemia. Lihtsalt Nobelit väärt avastus! Aga kuidas loomadest ja tööst ilmajäänud seakasvatajad hakkama saavad ning mida me peale notsude hävitamist sööme, see Kruuset ega valitsust ei morjenda. Taavi Rõivasele ei saa loota Aeg on liimist lahti, ning need väärtused, mille nimel seisti Balti ketis ning lauldi diktatuuri trotsides öölaulupidudel, kaugenevad meist päev-päevalt, muutudes taas kättesaamatuks unistuseks. Murrangulistel aegadel vajab riik erilisi isiksusi, kes suudavad oma maa ja rahva eest seista. Taavi Rõivas ning tema valitsus pole alates kevadistest valimistest Eesti heaks midagi teinud. Me seisame vastamisi globaalsete ohtudega, kuid meil puudub juht, kellele võiks loota.

6 KESKNÄDAL 6 varia 16. september 2015 ESMASPÄEV, :00 Nädal +* 08:30 Kuidas me bändi tegime 2/3* 09:00 Kultuurimeeter* 09:30 Peeter Võsa. Saaga* 09:55 Nädal +* 10:25 Lõõtspillipidu Harmoonika, /4* 10:55 Keskkonnanädal* 11:25 Maatriks* 12:10 Ukuaru (1973)* 13:40 Dokumentaalfilm. Iidsed sala toimikud 2/3* 14:30 Info TV 15:00 OTSE: Ülekanne Riigikogust mõrkjas mekk 182/193 19:02 Peterburi - Tallinn 19:30 Terve tervis 21:20 Rockumentalist 1/3 21:50 TÄNA. Uudised 22:00 Seitse mõõka (Hong Kong 2005) 00:10 Terve tervis* 00:40 TÄNA. Uudised* 01:10 TÄNA +* 01:40 Täna maailmas* 01:55 Info TV TEISIPÄEV, :30 TÄNA +* mõrkjas mekk 182/193* 09:50 Terve tervis* 10:20 TÄNA. Uudised* 10:30 Peterburi - Tallinn* 11:00 Rockumentalist 1/3* 11:30 Kellaviietee* 12:00 Muuseumirott* 12:30 Ülekanne Riigikogust* 16:30 Terve tervis* 17:00 Peterburi - Tallinn* mõrkjas mekk 183/193 19:02 Kultuurinädal pealinnas 19:30 Sultan Suure radadel 3/3 21:20 Mõtleme taas 21:50 Poolkuu Igor Gräziniga 22:20 TÄNA. Uudised 22:30 Itaalia miniseriaal. Perekond 4/14 00:20 TÄNA. Uudised* 00:50 TÄNA +* 01:20 Täna maailmas* 01:35 Info TV KOLMAPÄEV, :30 TÄNA + * mõrkjas mekk 183/193* 09:50 Sultan Suure radadel 3/3* 10:20 TÄNA. Uudised* 10:30 Kultuurinädal pealinnas* 11:00 Mõtleme taas* 11:30 Poolkuu Igor Gräziniga* 12:00 OTSE: LV Pressikonverents 12:30 Itaalia miniseriaal. Perekond 4/14* 14:20 Info TV 16:00 Mõtleme taas* Poolkuu Igor Gräziniga* 17:00 LV Pressikonverents* mõrkjas mekk 184/193 19:02 Meedia keskpunkt 21:20 Dokumentaalfilm. Natsid CIAs 22:15 Tõotatud maa (USA, Araabia ÜE, 2012) 00:00 TÄNA. Uudised 00:10 Meedia keskpunkt* 00:55 Kultuurinädal pealinnas* 01:25 TÄNA. Uudised* 01:55 TÄNA +* 02:25 Täna maailmas* 02:40 Info TV NELJAPÄEV, :30 TÄNA +* mõrkjas mekk 184/193* 09:50 LV Pressikonverents* 10:20 TÄNA. Uudised* 10:30 Meedia keskpunkt* 11:15 Dokumentaalfilm. Natsid CIAs* 12:10 Tõotatud maa (USA, Araabia ÜE, 2012)* 13:55 Maatriks* 14:40 Info TV 16:15 Teatrijutud* 16:45 Meedia keskpunkt* TALLINNA TV september mõrkjas mekk 185/193 19:02 Monitor 21:20 Horisont 22:05 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev 22:40 TÄNA. Uudised 22:50 Mõtleme taas* 23:20 Poolkuu Igor Gräziniga* 23:50 TÄNA. Uudised* 00:20 TÄNA +* 00:50 Täna maailmas* 01:05 Info TV REEDE, :30 TÄNA +* mõrkjas mekk 185/193* 09:50 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 10:25 TÄNA. Uudised* 10:35 Horisont* 11:20 Monitor* 12:05 Kas tohib?* 12:35 Arvutitark (2014) 13:05 Vahetund* 13:35 Info TV 16:10 Horisont* 16:55 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* mõrkjas mekk 186/193 19:02 Oma Valitsus 19:30 Kultuurimeeter 21:20 OMG Music TV 22:20 TÄNA. Uudised 22:30 Särav täht (Suurbritannia, Austraalia, Prantsusmaa, 2009) 00:25 TÄNA. Uudised* 00:55 TÄNA +* 01:25 Täna maailmas* 01:40 OMG Music TV* 02:40 Info TV LAUPÄEV, :30 TÄNA +* mõrkjas mekk 186/193* 09:50 Terve tervis* 10:20 TÄNA. Uudised* 10:30 Kultuurimeeter* 11:00 Peterburi - Tallinn* 11:30 OMG Music TV* 12:30 Oma Valitsus* 13:00 Särav täht (2009)* 14:55 Info TV 16:15 Rockumentalist 1/3* 16:45 Horisont* 18:05 Koos parima sõbraga (2011) 18:30 Heeroldi jutud. Komandandi maja 19:00 Aleksei Turovski lood (2011) 19:30 Lõõtspillipidu Harmoonika, /4 20:30 Kas tohib? 21:00 Pea püsti (Itaalia 2014) 22:40 TÄNA. Uudised 22:45 Kultuurimeeter* 23:15 TÄNA. Uudised* 23:45 Kas tohib?* 00:15 Lõõtspillipidu Harmoonika, /4* 00:45 Heeroldi jutud. Komandandi maja* 01:15 Info TV PÜHAPÄEV, :30 Kas tohib?* 09:00 Koos parima sõbraga (2011)* 09:25 Aleksei Turovski lood (2011)* 09:55 Lõõtspillipidu Harmoonika, /4* 10:25 TÄNA. Uudised* 10:30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11:05 Pea püsti (Itaalia 2014) 12:45 Sultan Suure radadel 3/3* 13:15 Monitor* 14:00 Info TV 15:30 Kultuurimeeter* 16:00 Terve tervis* 16:30 Heeroldi jutud. Komandandi maja* 17:00 Tundmatu Kasahstan* 18:00 Vallatud kurvid (1959) 19:30 Stiilistuudio 20:00 Nädal + 20:30 Peeter Võsa. Saaga 20:55 Dokumentaalfilm. Iidsed sala toimikud 3/3 21:45 Pillimeeste klubi 22:45 Nädal +* 23:15 Peeter Võsa. Saaga* 23:40 Stiilistuudio* 00:10 Pillimeeste klubi* 01:10 Info TV Mälestagem Vello Lattik septembril aastal Tartus sündinud prosaist ja publitsist Vello Lattik saanuks tänavu 80-aastaseks. Kahjuks lahkus ta meie seast aasta 30. augustil. Ta oli Eestis tuntud kirjanik ja võttis sõna ka nagu tänapäeval öeldakse kolumnistina. Alates aastast kuulus ta Keskerakonda. Lattik lõpetas aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja aastal Moskvas Gorkinimelised kirjanduskursused. Ta elas ja töötas pikka aega Viljandimaal, olles Viiratsis Gagarini-nimelises näidissovhoos-tehnikumis jurist, ökonomist ja tööline. Oma esimeste romaanide Pastoraal mummulisest kleidist ja Suudlus lumme. Babyloni tüdrukud tegevuskohaks oligi Viljandi koos ümbruskonnaga. Romaani Kuus head inimest tegevus leiab aset sovhoosis. Selles, nagu teisteski, kirjutas Lattik enamasti oma kaasaja probleemidest. Kirjanikuna oli ta ülimalt produktiivne. Vahetult enne siitilmast äraminemist ilmus tal trükist kaks raamatut Messias Järvamaalt ning Kasakas ja neitsi. Viimast neist esitles autor Viljandi linnaraamatukogus vaid kuu enne surma. Viljandimaa keskerakondlaste palvel meenutamegi tänases lehenumbris toda kirjameest ja sõnaseadjat. Lattik oli ju ka aktiivne Kesknädala kaasautor, kirjaniku otseütlemisega ja mitte erilise murega oma sõnade tagajärgede pärast et ausaks jääda. Siinkohal üks Vello Lattiku stiilinäide tema 80. sünniaastapäeva äramärkimiseks! Kesknädal Katkend Vello Lattiku 19. juuni 2002 Kesknädala artiklist, kus kirjanik arutleb Edgar Savisaare isiksuslike omaduste üle Tema kohta võiks öelda muudki märkimisväärset. Ta ei erista sõpru vaenlastest ja on liialt usaldav. Mulle näib veel, et ta pole omakasupüüdlik ega ahne ja ta tahab head. Kesknoored kutsuvad väitlusele Oled sa tsentrist või sots? Teisipäeval, 22. septembril kell Tallinna linnavolikogus kesknoorte ja noorte sotsiaaldemokraatide väitlus oma erakondade programmiliste seisukohtade üle. Väitlejad valmistavad ette kaheksa teemat: kooseluseadus, Euroopa abipaketid, haldusreform, presidendivalimised, Tallinna TV, pensioniaastate arvestamine, noortele kandideerimisõiguse andmine, pühapäevane alkoholimüügikeeld Tallinnas. Debateerijaid hindavad väitlusspetsialist ning üks tipp-poliitik mõlemast erakonnast. Lisainfo Registreerimine ja kiiremad küsimused alinatubli@gmail.com või Tartus Vello Lattik ja Halliste kirik mõlemaid tasub ikka ja jälle meenutada. Keskerakonna juht ja jumal Teisipäeval, 22. septembril kella nõustab tartlasi jurist Asta Liivak Keskerakonna Tartu büroos (Ülikooli 12). Teisipäeval, 22. septembril kell 14 räägib samas oma reisimuljetest Venemaa-poolsele Setomaale dr Nikolai Põdramägi. Neljapäeval, 24. septembril kell 14 saame kokku Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ees (Riia mnt 132), et külastada Lõuna prefektuuri. Kust on kõik see pärit? Ajasin sel teemal juttu kirikuõpetaja Kalev Raavega. Edgari naine ja kogu ta pere on Halliste koguduse kohusetruud liikmed. Savisaar täidab liikme kohustusi täpselt: käib armulaual ja maksab maksu, rääkis Raave. Minu küsimus oli, miks just Halliste kogudus. Esiteks olid nad koos Rahvarindes ja Savisaar aitas kirikut ehitada. Kiriku ehitus oli jõudnud lõppjärku, kui tekkis kõige raskem moment, sest raha oli otsas. Ühel päeval sõitis kiriku ette autode kolonn. Savisaar oli siis juba peaminister. Raave võttis nad vastu, pani istuma ja rääkis neile oma muredest. Savisaar olevat küsinud Küsinud, et kui palju on tarvis. Ehitajad rääkinud st, Raave küsis krooni. Savisaar vaikis ega öelnud, kas raha tuleb või mitte. Kolme päeva pärast helistati rahandusministeeriumist ja rääkima hakkas üks ministri asetäitjatest: Raha on teile eraldatud. Sõitke Tallinna. Ehkki Raave ei olnud esitanud ühtegi ametlikku taotlust ega põhjendust, sõitiski ta pealinna ja saigi raha. Minu küsimus Raavele oli, miks Savisaar seda tegi. Ta tunneb lapsepõlvest kiriklikke kombeid ja palveid. Ta mõistab, et tähtis pole ainult igapäevane leib. Ta sai aru, et sellest ei tule ainult kirik, vaid ka kultuuriasutus oma kooli, kooride, kontsertide ja näitustega, olid Raave selgitavad sõnad. Tahtsin ka teada, kas Savisaar on usklik inimene. Raave arvates ei ole õige küsimust sel moel esitada. Kirikul pole tarvis inimesi, kes koputavad endile publiku ees rinnale ja kuulutavad, et nad on usklikud. Savisaar kannab usku oma südames ja see tuleb talle kasuks ülekohtu ja tänamatuse meres, mis talle osaks on langenud. KENA tutvub udmurtide rahvusköögi ja kultuuriga! Kõik Lääne-Virumaa naised on oodatud tutvust tegema hõimurahva udmurtide rahvusköögi ja kultuuriga! Keskerakonna naiskogu KENA Lääne-Virumaa klubi kutsub piirkonna naisliikmeid pühapäeval, 20. septembril Võsu Rannaklubisse (Mere tn 6) kell Kui eelmisel korral õppisime eestlaste musta leiba küpsetama, siis seekord, hõimupäeva eel, õpime tundma sugulasrahva udmurtide köögikunsti ja kombeid. Kuidas teha nende rahvustoitu pelmeene? Sõna pelmeen tuleb just udmurdi ja komi keelest ning tähendab kõrvaleivakest. Põhja-Udmurtiast pärit Ljudmila Ruukeli näpunäidete ja retseptide järgi saame kõike ise järgi proovida. Kaasa võtta põll, taignarull, paari-kolmeliitrine kauss ja lusikas. Õpitoale eelneb vestlusring, millest võtab osa endine põllumajandusminister ja Riigikogu eksliige, nüüd KENA president Ester Tuiksoo. Poliitikast räägib Keskera-konna Lääne- Virumaa esindaja Riigikogus Siret Kotka. Lisainfo ja registreerimine 17. septembrini tel

7 16. september 2015 KESKNÄDAL kirjad 7 Kui tõerääkimine on vihakõne Kuidas nimetada riiki, kus parteijuht ühtäkki, põhjuseta, kodanikele selgitamata vabastab ametist mitu ministrit? Kas on see banaanivabariik, idamaine despootia, absurdiriik? See on Eesti, liignimega Vabariik. Siin on kõike eelnimetatut. Elu on siin lakkamas, elatakse inertsist ja instinktist. Absurdiühiskonna suunav ja juhtiv jõud Reformierakond on rahvast õpetanud ja harjutanud, et ega ministrid ei peagi tööd tegema. Pane ministripostile või kännukukk, peaasi et laulda oskab. Miks ei peaks siis reformarite usin õpilane Jevgeni Ossinovski uimas rahvale vaheldust ja meelelahutust pakkuma? Isandparteil ju rasked ajad, ega sotsidelgi kerge ole. Reitingud kukuvad kolinal, suurepärase koalitsiooni lõpp ei ole kaugel. Aga isandparteil on jälle mõni suurvargus lekkinud koalitsioon peab ühte hoidma. Ees terendab Jordaania, Utah jt afääride ilmsikstulek. Ei ole kerge riiki valitseda, kui oled varas ja valetaja. Pettusepärmi peal üles kasvatatud Cicerodel (on s vaja nimesid nimetada?) nomina sunt odiosa [ nimed on vihatavad, nimed jäägu nimetamata] on järjest raskem eelkäijate ja omaenda valesid, kuritegusid, tegematajätmisi jne kõnemulina ja liiva pealekaapimistega varjata. Aga nad teevad seda jätkuvalt, sest see ongi nende töö. Mida ütleks Orwell meie tänapäeva kohta? küsis ühes juulikuises Postimehes kõrge Eesti riigiametnik ja poliitik Siim Kallas, kes on finišeerinud Brüsselisse. Kahtlemata paslikum küsimus oleks: Mida ütleks Orwell meie tänase päeva loojate kohta? Eesti Vabariik taastati arengu- ja teovõimelisena: oma tootmisvahenditega maade ja maavarade, tehaste, vabrikute ja värkstubadega, oma panga, raha ja rahvaga. Oli miljon hektarit parandatud põllumajandusmaid, oli oma laevastik. Masinapark oli küll kuigipalju algeline, kuid oli ikkagi olemas. Polnud vaja maksta iga-aastast miljardit eurot vaid Euroopa Liitu kuulumise pärast, parunimentaliteediga investorite käes kannatamisest rääkimata. Nüüd näib olevat peamureks maksuametnike elav huvi magusamate maksukohuslaste tegevuse vastu. Tahetakse teada: Mida meie koju otsima tullakse? Mis vahe on vaatlemisel ja jälitamisel? Ka vanas Wabariigis koguti riiklikke makse ja selle pisku eest suudeti riigiametnikele korralikku palka maksta, lasterikastele peredele (4 ja enam last) tasuta elamuid ehitada ja isegi 20 ha suurusi asundustalusid rajada, allveelaevu ja kulda osta... Üksikisiku tulumaksu hakati koguma alles 60-krooniselt kuutasult, ja sedagi astmeliselt, kusjuures esimese astme suuruseks oli 2% palgast. Tööliste Heitkem pilk nende töö tulemile praegusele Eestile: Eesti majandus on nn masust saati seisakus, kasv on statistiline. Eksport langustrendis, kaubavahetuse bilanss negatiivne. Transpordikäive drastiliselt vähenenud (raudteel ligi 50%). Eesti põllumajandus sai uue nimega ministeeriumi Maaeluministeeriumi õigustatult, sest põhilised põllumajandusharud on välja suretatud. Seakasvatus kaugeltki mitte seakatku, vaid valitsuskatku tõttu on hävitatud aastateks. Piimatootmine on hävitamisel, sest tootmishind ületab juba pikka aega turuhinda. Ainsana Euroopas on meie asendamatu valitsus keeranud põllumeestele selja. Näib, et on võetud isegi hoiak: pole põllumajandust, pole probleemi, sest Euroopas liha ja piima küll Ja nii toimuvadki Eesti külades (juba ka väiketaludes) searoimad ja lehmad tõstavad hädakisa. Valitseb tänane külaõudus: sigade ülestõusmine ühishauast, tõuloomade hädatapp, vaevaga ehitatud moodsate farmide tühjumine, inimeste lootuste-ootuste kokkuvarisemine. Kas ei peaks seda uue ajaloo iluna kirjeldama mõni uus Viivi Luik? Eesti on ühiskonnatu riik: nõukogude ühiskond on hävitatud, uut pole tekkinud. Rahvakihtide vahel on ebaloomulikult suured pinged, vastuolud, rahulolematus. Valitseb ebaõiglus ja ebavõrdsus, mis tsementeerub üha enam. Ei loodetagi, et see võiks muutuda, et sündida võiks õiglus- ja õigusriik. Töötegijate arv on vähenenud 100 tuhande võrra, ametnikearmee kasvanud 140 tuhandeni. Jätkub tööjõuliste väljaränne. Mingit aktsepteeritavat riigi- ja haldusreformi ei tule ega saagi tulla. Suhted Venemaaga on enneolematult halvad. Teadagi, peapõhjus seisneb Venemaa välispoliitikas. Aga väikeriik Eesti on kaotanud Soomele ja teistele Põhjala riikidele omase ettevaatlikkuse ja alalhoidlikkuse, on igati vinti üle keeranud (mis on meie praeguse raske majandusseisu peapõhjusi). USA lennukid meie taevas võivad kaugtulevikule mõeldes olla miraaž. Kuidas elada kõrvuti säärase naabriga nagu Venemaa, seda ei soovi meie arrogantsed ja vastutustundetud lapspoliitikud põhjanaabritelt õppida. Ja miks peaksidki nad kelleltki midagi õppima, veel vähem vastutama? Kakskümmend aastat on Reformierakond Eesti riiki hävitanud. Väikeste tõrgete ja tagasilöökidega. Viimased kümme aastat on nad seda teinud ISEHAKANUTENA. Ja valitsevad edasi kuniks tõerääkimine, iseseisev mõtlemine ja selle väljendamine on kvalifitseeritud vihakõneks. Kiidukõnesid ärgu praegused valitsejad lootkugi. Kes valetab, see varastab, Varga peas põleb müts need on põliseestlaste vanasõnad. Lähtugem nendest. Head sügise algust! Valgust! Ants Metsla, Vändra, Pärnumaa palk ulatus krooni piiresse. EW-s oli välja kujunenud kord, mida teadsid ja austasid nii tööandjad kui ka -võtjad. Ka võidi korrast kinnipidamist jälgida, kuid see ei paistnud välja ja seda peeti isegi loomulikuks. Sellest tulenes paljuski inimeste suhtumine, korra vastu eksimist kardeti juba moraalselt. Nüüd aga meie poliitikud ja ametnikud oma tegude-tempude eest millegagi ei vastuta. Väljahüütud nn poliitiline vastutus on pigem irve, halvemal juhul lahkumishüvitistega edutamine tasuvamale ametikohale. Eestis on teada vaid J. Vares-Barbarus, kellest räägitakse, et ta oma tegevuse eest poliitikuna ka tegeliku vastutuse võtnud... Milleks meile Orwelli arvamust Eesti tänapäeva kohta? Kuni vaatame mööda Aafrika ja ka meie Eesti tühjakskühveldajatest, pagulasteprobleemi autoritest, kohalike (Tartu, Keila jne) pankade likvideerijatest, riigi kullavaru mahamüüjatest, suhkrutrahvide ja kvootidega sehkendajatest, maa kui tootmisvahendi kupeldajatest, pole Siim Kallase soovitustest olulist tolku. Praeguse Eesti lugu on meie Eesti enda poliitikute lugu, selgrootuse lugu! Isegi Vares-Barbarusel oli selgroogu enam! Jaan Vahtra, Tallinn Tallinn Toom-Rüütli 3/5 Kesknädal Peaaegu ka meiegi kuninganna Kuninganna Elizabeth II ületaski oma esiema India keisrinna ja Briti kuninganna Victoria rekordi. Victoria valitsemisrekord aastast 1837 kuni surmani aastal 1901, mis tundus ületamatuna, ületati tõesti märkamatult, ning Elizabeth II ei näita kustumismärke. Victoria saamine Inglismaa etteotsa oli dramaatiline, kuigi Inglismaal ei ole kunagi olnud traditsiooni, et monarh peab olema mees. Trooni pärib monarhi poja puudumisel lähim sugulusliin, olenemata sellest, kas on tegemist mehe ja naisega. Ja kuigi Victoria meessugulased olid elus ja terved ning ka neil olid järeltulijad, pälvis krooni Victoria kui monarhile lähim sugulane. Ka Elizabeth II pälvis krooni kui kuninga tütar, kuigi kuninga vendi ning nende meesjäreltulijaid oli küll ja küll. Kuid kes võis arvata, et ta püsib troonil kauem kui Victoria? aastal oli seda raske uskuda. Täna aga juba rohkem, kuna Elizabeth II ema, kelle nimi oli samuti Elizabeth, elas 101-aastaseks. Pikad valitsemisajad on nii olnud mõnegi Elizabeth II esiisa firmastiil. Elizabeth II esiisa on ka Eestimaa kuberner ja Tallinna kindralkuberner prints Peter August Friedrich, Schleswig-Holstein Sonderburg-Becki hertsog. Ta valitses 18. sajandil Eestit peaaegu pool sajandit. Oli Haabneeme, Lagedi, Saha ja Viimsi mõisahärra. Hämmastav, et Elizabeth II abiellus Kreeka ja Taani printsi Philipiga, kelle otsene meesliinis esiisa on samuti prints Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog, Eestimaa kuberner ja Tallinna Elizabeth II kindralkuberner, ning prints Philip on juba 94-aastane! Pole ime, et kuninganna tundis nii suurt huvi visiidi vastu Tallinnasse, kuigi, nagu mäletame, valutas kuningannal visiidi ajal tugevalt selg ning tal tuli pärast a Eesti-reisi minna operatsioonile. Aga näete uudishimu sai võitu, Kolme õe aknast sai siis vaadatud, mida see esiisa Peter August Friedrich siis valitses siin. Eestimaad on valitsenud ka teised Briti kuningaperekonna sugulased, seega on ajaloolised sidemed olemas. Andku Jumal aastaid Elizabeth II, peaaegu meiegi kuningannale! Max Kaur Tallinna sümboliks ärgu olgu Vana Toomas? Kurvaks teeb Tallinna suveniiripoodides valitsev ühekülgsus. Turistide poolt kõige enam külastatavates paikades kohalike vaatamisväärsuste kõrval (Toompeal, Raekoja platsil, Viru ja Pikas tänavas) on end sisse seadnud peamiselt matrjoškamüük. See on sisuliselt eriti kruiisituristide petmine. Saabunud mõneks tunniks Eesti pealinna, viivad nad siit kaasa esimesena ettejuhtuvaid meeneid nendeks on vene rahvuslikus stiilis maalitud puunukud-masstoodang. (Turiste aga pidavat Tallinnas käima umbes 2,7 miljonit aastas.) Matrjoškad üksteise sisse paigutatavate kirevaks maalitud puunukkude komplektid, mida peetakse vene rahvussümboliks. Nimetus tulenevat nimest Matrjona, mille tähenduseks tähtis daam. Tootma hakati a Jaapani daruma-kujukeste (vrdl jonnipunnid ) eeskujul Moskva lähistel Sergijev Possadis. 20. sajandi algul asuti matrjoškasid massiliselt eksportima. Tagajärg: nõnda tõrjutaksegi Eesti meenekaubandusest välja eesti päritolu väikeettevõtjadsuveniiritootjad, kelle keraamika, maalitud portselan, puit- ja tekstiilmeened, sepised jm originaaltooted jäävad ostjateta; ning meie käsitöötegijad peavad kesise sissetuleku tõttu lahkuma võõrsilt teenistust otsima. Tahaks loota, et Eesti pealinna võimud võtavad midagi ette turistide sellise eksitamise vastu. Saatsin aastal selle kohta kirja nii Kultuuriministeeriumile kui ka Tallinna Ettevõtlusametile; viimane pidas olukorda seadusega kooskõlas olevaks. Mulle on seletatud, et ainult Toompeal saadakse vastu võtta otsuseid, mis seda valdkonda korrastaksid. Tänavu aprillis tegin sellekohase pöördumise ka Riigikogu kultuurikomisjoni liikmele Märt Sultsile. Jään ootama positiivseid muudatusi suveniirinduse tasakaalustamiseks. Reet Ohna, Tallinn ÜHE LAUSEGA: Rahvusriigi tänapäevane taastamine Mida rohkem eestlasi Eestist jäädavalt lahkub, seda rohkem muulasi siin avasüli vastu võtma hakatakse, sest Eesti asi tahab ju ajamist, rahvusriik taastamist! Mart Niklus, Tartu Õiendus 9. septembril avaldatud lugejakirja Eesti edulugu. Mislaadne see on? alalõiku Kuhu need lapsed kadusid? on lipsanud viga Eestis praegu kehtiva toimetulekupiiri kohta. Vastavalt aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiir aastal üksielavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on aastal 90 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on aga 72 eurot kuus. Toimetaja.

8 8 varia KESKNÄDAL 16. september 2015 Nädala juubilar B. B. KING 90 Muusikuid, keda juba nende eluajal on kuningateks või elavateks legendideks tituleeritud, polegi maailmamuusikas palju. Jätame täna kõrvale klassikalise muusika suurkujud, kelle kullaproov on läbi sajandite vastu pidanud Bach, Beethoven, Mozart, Haydn, Händel jne. Räägime popmuusika suurest legendist, kes juba eluajal teenis välja tiitli bluusikuningas. Võib olla kindel, et sellelt troonilt teda keegi naljalt ka ei tõuka. Igatahes jääb ta muusikamaailma taevasse igaveseks särama. Tema täht ja roll maailma popmuusika arengus ei kustu kunagi. Ma räägin B. B. King`ist, kes suri tänavu 15. mail, olles 89-aastane. Peaaegu elu lõpuni andis ta aktiivselt kontserte, kuni rasked haigused (Alzheimer, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi) geniaalse muusiku, laulja ja laulukirjutaja taevasesse orkestrisse viisid. B.B. King oli legendaarne omapärase ja keeruka kitarrimängustiili ning väsimatu esinejavõime tõttu kuni elulõpuni välja. Tema tuntumad hitid on näiteks Sweet Sixteen, Everyday I Have the Blues, Rock Me Baby ja How Blue Can You Get, Trill is gone. B. B.King on võitnud ka 15 Grammy auhinda. 16. septembril oleks B. B. King saanud 90-aastaseks. Kui ta suri, teatas Ameerika Ühendriikide president Barack Obama isiklikult: Bluus on kaotanud oma kuninga ja Ameerika on kaotanud legendi. Mis muusika siis on see bluus, millest tegelikult suurem enamik tavainimesi ehk palju ei teagi? Milles seisneb bluusi tähtsus, kust ta alguse sai ja miks peetakse maailmas bluusimängijaid erakordse missiooniga muusikuteks? Bluus (inglise keeles blues) on muusikažanr ja stiil, mis kujunes välja ühena afroameerika muusikastiilidest spirituaalide, töölaulude ja ragtime i kõrval. (Lõbusakõlaline ragtime oli ja on tihti ka praegu tegelikult afroameeriklaste matusemuusika. Autori märkus). Bluus tekkis 19. sajandi lõpus ja oli algselt mustanahaliste, enamasti füüsilise puudega muusikute vokaalne väljendusvorm, mida saadeti kitarril. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm. Bluusist on hiljem välja arenenud džäss, rhythm and blues, rock n roll jpm. Bluusis segunevad tihti mažoorja minoorkõlad. Bluusi hakati kõigepealt lihtsalt laulma Ameerika Ühendriikide lõunaosariikide puuvillapõldudel rasket tööd tegevate mustanahaliste poolt, keda valged olid Aafrikast orjadena kohale toonud. Ainus emotsionaalne lohutus raske füüsilise töö, alanduse ja karistuste kõrval oli laulmine. Lauldi kõigest kurbusest, rõõmust, raskest tööst, aga ka lihtsast igapäevasest elust. Ülistati ka jumalat, kellelt otsiti samas ka lohutust. Eraldi eksisteeris samas ka spirituaalne gospel-muusika, mida lauldi eeskätt kirikus ja eeskätt vaid jumala ülistuseks. Mustade spirituaalne kirikumuusika võib tihti olla üllatuslikult rõõmsameelne, kirglik ja isegi ekstaatiliselt rütmikalt tantsuline. Aga tagasi bluusi juurde. 19. sajandi lõpul võis öelda, et bluus oli žanrina sündinud. Laulmisele oli lisandunud enda saatmine kitarril ja muusika ei olnud samas sugugi lihtsakoeline. Aegamööda lisandusid rütmipillid, kuna neid oli lihtne valmistada ka käepärastest vahenditest. Kogu jazz, r&b, pop, rock, country, funky jt muusikažanrite juured saavad alguse bluusist. Rahvalaulude järel, mis on igal rahvusel muusikalise arengu juuretipud, võiks bluusi pidada sadade žanrite alguseks ja emajuureks. Niivõrd eriline tähendus on bluusil. Meie loo peategelane B. B. King sündis 1925 Mississippi puuvillaistanduses ja tema vanavanaisa oli istanduseomaniku ori. Poisi sünninimeks oli Riley B. King. Tulevase muusiku onu oli musikaalne ja temalt kuulis poiss ka esimesi õigeid bluusikõlasid. Aga ümberringi elasid mustad mehed ja naised ikkagi rängas tööorjuses ja alanduses. Võrreldes valgetega puudusid neil endiselt paljud elementaarsedki inimõigused. Martin Luther Kingi kuulus kõne oli veel toimumata. Laupäevaõhtuti panid mustad selga parimad riided ja läksid lähedalasuvasse linna meelt lahutama. Noorena sai King kuulda selliseid mustade muusika suurusi nagu Count Basiet ja Charlie Barker. Peagi mängis ka Riley B. King ise tänavanurgal kitarri. Lõpuks, aastal, viis King oma unistuse täide. Ta läks Mississippi linna ja otsustas saada elukutseliseks muusikuks. Edasine on juba ajalugu. Muusikas kuningaks ei sünnita, selleks peab kasvama ja arenema. Peab tegema meeletult tööd, kasutama ka küünarnukke ja tutvusi. Aga muidugi peab olema annet ja õnne. Tööd Riley B. King ei kartnud. Ta esines, palju suutis, ja kus iganes pakuti. Töötas ka raadios. Tasapisi hakkas tekkima tuntus, kuulsus ja ka edukad laulud. Uueks lavanimeks sai B. B. King. Muheda olekuga neegermuusikut ei kujutaks ette tema lemmikkitarrita, milleks on Gibsonfirma poolakustiline pill. Sellel pillil on ka oma hellitusnimi Lucille. Legendi järgi tõi B. B. King pilli keset kontserti välja põlevast kontserdisaalist. Saal oli põlema läinud jällegi kakluse pärast ühe Lucille i nimelise tüdruku pärast. Kakluse käigus paisati ümber ruumi soojendav suur küdev petrooleumivaat. Pärast ütles B. B. oma kitarri nime kohta: See nimi tuletab mulle meelde, et ma ei teeks kunagi sellist rumalust nagu põlevasse majja tormamine või naise pärast kaklemine. King ei ole olnud superkitarrist, kuid ta leidis oma erilise mängustiili, mis erines teistest. Sellele tuginedes on teda ikkagi peetud üheks maailma parimaks kitarristiks. Ta oskas maitsekalt kasutada vibraatot ja sellest tekkis eriline pehme vibreeriv kitarristiil, mida muusik ise on kutsunud liblikaks. Neid kuulates jääb mulje, otsekui suhtleks nad omavahel mees ja tema Lucille a märtsis andis B. B. King kontserdi Tallinnas. See toimus toonases populaarses klubis Dekoltee. Toda kontserti võis pidada enneolematuks muusikasündmuseks, ja klubi oligi rahvast täis. Paraku oli siiski tol ajal bluusmuusika eestlastele suhteliselt võõras ja ega ka laiadele massidele B. B. Kingi nimi Eestis midagi öelnud. Tol ajal oleks olnud vist mõeldamatu tema kontserdiga täita laulukaare-alust. Alles tänasel päeval saab öelda, et bluus on hakanud ka eestlastele meeldima. Palju tööd on selle nimel teinud meie muusikud, Jazzkaar koos Anne Ermiga ja festival Augusti Blues Haapsalus. Vaatamata väiksele esinemiskohale ei teinud B. B. King, tol ajal juba 72-aastane superlegend, oma esinemises kusagil allahindlust. Ta esines täissuure koosseisuga, soliidsetes-säravates esinemisriietes, suure kire ja pühendumusega. Peale loomuliku lihtsa ja muheda olemise suhtus B. B. King ka oma kuulajatesse suure sõbralikkuse, avatuse ja lugupidamisega. Ta oli soe inimene, lahke ja lugupidav ka pressi suhtes. Seda kinnitab ka suur bluusisõber, raadioajakirjanik Helgi Erilaid oma toonases artiklis Õpetajate Lehes. Helgi jaoks oli see imeline kohtumine, sest B. B. King oli üks tema muusikalise maitse suurkujusid Riho Rõõmus Kohtumine Lasnamäel! Keskerakonna Lasnamäe seeniorsektsioon kohtub sel sügisel esmakordselt neljapäeval, 24. septembril kell 14 Pae tn 19. Meiega on sel korral kohtumas riigikoguliige Marika Tuus-Laul ja linnaosavanema kt. Jaanus Riibe (pildil). Kõik huvilised on oodatud. Meeldiva taaskohtumiseni! Kontakt: Pille Lõvend Meedia keskpunkt TTV-s 16. septembril kl Kas Eestit juhib ärimeeste, pankurite ja poliitikute suletud ring s.t finantsoligarhia ning kas meie n-ö rikkad ja edukad on, teise sõnaga, oligarhid? Ajakirjandus hakkas Keskerakonna tuleviku pärast järsku muretsema. Kas see mure on ka siiras? Kas keegi tõesti usub, et üle 523 pagulase Eestisse ei tulegi? Aga nende pered ja sugulased? Vaata kindlasti! Saad teada, mis Eestimaal tegelikult toimub! Saates Urmi Reinde ja Mart Ummelas, saadet juhib Heimar Lenk MARE PALTSER Mälestame erakonnakaaslast. Tunneme kaasa lahkunu perekonnale. Keskerakonna Tartu linna piirkond