Kultuur. Culture. Literature. Kirjandus

Transcription

1 Kultuur Culture Kirjandus Kaks USA eestlast Inna Feldbach ja Alan Trei tõlkisid lõpuks ometi eesti kirjandusklassika tippteoseks peetava A. H. Tammsaare Tõe ja õiguse esimese köite inglise keelde ja saatsid laiali näidispeatükke nende sõnul vohavast ja taltsutamatust teosest. Keisri hullu autor Jaan Kross on rahvusvaheliselt tuntud. Tõnu Õnnepalu on tõusev täht. Ent Tõde ja õigust polnud kuni tänavuse aastani veel inglise keelde tõlgitud. Teos tekitab sõltuvust ja loodetavasti arvavad sama ka kirjastajad. See oleks väärt lisand Bratislavas arutluse all olevasse Suurte Raamatute nimekirja. (The Economist, 12.01) Soomes ilmus Andreas Oplatka raamatu Lennart Meri Eestile elatud elu soomekeelne versioon. Hoolimata sellest, et Meri kirjutas tohutul hulgal tekste, ei kirjutanud ta me muaare. Oplatka raamat põhineb laialdastel ja detailsetel intervjuudel ja vestlustel, mis toimusid Meri ja Oplatka vahel aasta suvel ja aasta talvel Paslepas. Teos ilmus saksa keeles 1999 ja järgmisel aastal eesti keeles. Oplatka teos täiendab hästi neid seiku, mis on soomlastele tuttavad Kulle Raigi raamatust Vikerkaare värvid Lennart Meri elu. (TS, 13.03) Literature Two Estonian-Americans, Inna Feldbach and Alan Trei, have finally translated into English the first volume of Truth and Justice, a national classic by A. H. Tammsaare, and have circulated some sample chapters of what they call the sprawling, rambunctious epic. Jaan Kross, the author of The Czar s Madman, is internationally known. Tõnu Õnnepalu is a rising star. But Truth and Justice had not been translated into English until this year. The novel is addictive and, with luck, the publishers will feel the same way. It would be a worthy addition to the Great Books list discussed in Bratislava. (The Economist, 12.01) The Finnish-language version of the book Lennart Meri Eestile elatud elu ( Lennart Meri A Life Lived for Estonia ) by Andreas Oplatka was published in Finland. Despite the fact that Meri wrote a great many texts, he did not write his memoirs. Oplatka s book is based on thorough and detailed interviews and conversations that took place between Meri and Oplatka in the summer of 1997 and the winter of 1998 in Paslepa. The work was published in German in 1999 and in Estonian the following year. Oplatka s work complements well the events that are well-known to Finns through Kulle Raig s book Vikerkaare värvid Lennart Meri elu ( Colours of the Rainbow The Life of Lennart Meri. (TS, 13.03) 78

2 KULTUUR CULTURE 2007 On raske mõista, miks Lennart Meri elu kirjeldava soomekeelse raamatu ilmumine nii kaua aega võttis. Soomel ja soomlastel on raamatus suur roll ning Merit tunti Soomes nagu oma poliitikut. Võinuks arvata, et Meri võrratu elulugu oleks kohe avaldatud ka Soomes. Eesti kosmopoliidi elulugu võtab kokku kõik selle, mis 20. sajandi Euroopas oli parim ja mis halvim. See on jutustus haridusest, kultuuri ja elutahte jõust ning väikesest rahvast teiste jalus, kuid samal ajal räägib see rumalusest, rõhumisest, langusest ja pettustest. Väljamõelduna oleks selline elulugu liiga ebausutav. Need on jutustuse põhjal kirja pandud memuaarid millisest elust! (Kaleva, 13.03) It is difficult to comprehend why it took such a long time to publish a book in Finnish describing the life of Lennart Meri. Finland and the Finns play a large part in the book, and Finns thought of Meri as one of their own politicians. One would have expected Meri s story to be published in Finland right away. The life of the cosmopolitan Estonian summarises everything that was the best and worst in 20 th century Europe. It is a tale of education, the power of culture and the will to live, and of a small nation that got in the way of others; at the same time, it is also about stupidity, oppression, descent and deception. If made-up, such a story would be considered too far-fetched. These are memoirs put down on the basis of a life story and what a life! (Kaleva, 13.03) Raamatu nimi ütleb peamise, see on lugu mehest, kes võõra võimu all olevas riigis nägi juba varakult, et on olemas võimalus iseseisvumiseks. Kuigi raamatu peategelane on Lennart Meri, on see samal ajal Eesti rahva ajaloo ja saatuse teejuht. Kuigi Eesti on või peaks olema Soome lähedane naaber, tundub Meri memuaare lugedes, et lõppude lõpuks teame Eestist ja selle ajaloost suhteliselt vähe. Meri mälestused sisaldavad nii mitmeid seiku ja perioode, et raamatut tasub lugeda mitu korda. Ajaloolise tõe otsijatele on see rikkalik allikas. (Kauppalehti, 13.03) The title of the book says it all it is the story of a man who saw at an early stage that in a country which is under the power of another, independence is possible. Although Lennart Meri is the main character of the book, the text is also a guide to the history and fate of the Estonian nation. Although Estonia is or should be Finland s closest neighbour, while reading Meri s memoirs, it seems that in the end we know little of Estonia and its history. Meri s memoirs cover many events and periods, so it is worth reading the book several times. It is a rich source for those seeking the historical truth. (Kauppalehti, 13.03) Göteborgi Raamatu- ja Raamatukogumessi peakülaliseks on Eesti. Alates esimesest messist aastal on ikka mõnda Põhjala riiki lähemalt tutvustatud: Norra on olnud peakülaliseks kaks, Soome kaks ning Island ja Taani ühe korra. Eelmise aasta peakülaline oli Leedu. Me tahame olla põhjala kultuuri manifestatsioon, ütleb Göteborgi messi tegevjuht Anna Falk. Raamatumessi külastas sellel aastal inimest. Järgmise aasta peakülaliseks on Läti. Põhjus, miks viimastel aastatel Balti riigid The main guest at the Göteborg Book and Library Fair is Estonia. Since the first fair in 1985, a Nordic country has been presented in detail every year: Norway has been a guest country twice, Finland also twice, and Iceland and Denmark once each. Last year Lithuania was the guest country. We want to be the public face of Nordic culture, says Anna Falk, executive director of the Göteborg Fair. 105,000 people visited the book fair this year. Latvia has been invited as the guest country for next year. The reason why the Baltic countries 79

3 2007 PILK PEEGLISSE GLANCE AT THE MIRROR peakülaliseks on olnud, tuleb sellest, et need riigid polnud kaua aega ligipääsetavad. 15 aasta eest polnud neid lihtne fookusesse seada, (Dagens Nyheter, 27.09; 30.09) have been invited as guests for the past few years is that for a long time these countries were not accessible. It was not easy to focus on them 15 years ago, says Falk (Dagens Nyheter, 27.09; 30.09) Göteborgi messi peakülalise Eesti väljapaneku üheks osaks on üheksa meetri kõrgune must kast, mis sümboliseerib eesti kirjandust ümbritsevat müstikat. Eesti kirjandus ei ole ju Eestist väljaspool eriti tuntud. Sellest hoolimata näitab suur must kast, et eesti kirjandus on tugev ja elav. Lühidalt öeldes: ta on olemas. Eesti väljapaneku must kast viib võrdluseni lennukites peituva musta kastiga, mis säilitab olulist infot lennuki kohta. Kui võrrelda eesti kultuuri lennukiga, siis on eesti keel ja kirjandus kultuuri mustaks kastiks. Eesti jaoks oli mess edukas. Huvi maa väljapaneku vastu oli suur ning paljude eesti kirjanike teosed müüdi läbi. (SvD, 27.09; 1.10) A part of the exhibition of the Göteborg Fair guest country, Estonia, is a nine-metre high black box that symbolises the mystery surrounding Estonian literature. Estonian literature is not very well known outside Estonia, but despite this, the large black box shows that Estonian literature is strong and alive. In short, it exists. The black box of the Estonian exhibition resembles the black box found in aeroplanes, which contains important information about the plane. If we compare Estonian culture to an aeroplane, then Estonian language and literature are the black box of culture. The fair was a success for Estonia; there was a great deal of interest in the country s exhibition and the works of many writers sold out. (SvD, 27.09; 1.10) Jaan Krossi romaan Paigallend mõjub lugejale dokumentaaljutustusena aastatel sündinud Ullo Paerannast. Intervjuu Ulloga visandab lugeja silme ette tema lummava saatuse ning on samal ajal sissejuhatuseks eelkõige sõjaaegse Eesti ajalukku. Kirjandus aitab suuresti aru saada teiste rahvaste täbaratest aegadest. Eestlaste mõistmiseks on raske ette kujutada paremat teejuhti kui Jaan Kross, kelle viimane romaan Paigallend kujutab endast ülevaadet Eesti lähiajaloost. (SvD, 9.10) The novel Paigallend ( Treading Air ) by Jaan Kross seems to readers to tell the documentary story of Ullo Paerand, born in the 1920s. An interview with Ullo sketches his dramatic fate in front of the reader s eyes and also serves as an introduction to Estonia s wartime history. Literature is a great means for understanding the difficult times of other nations. It is difficult to imagine a better guide to understanding Estonians than Jaan Kross, whose last novel Paigallend is an overview of Estonia s recent history. (SvD, 9.10) Kunst Aasta tagasi avatud kunstimuuseum Kumu on edukas. Kadrioru pargi sügavusest kerkib Kumu hiiglasliku kivist, klaasist ja betoonist ehitisena, hämmastava kontrastina neoklassitsistlikele puumajadele ühes vanimas Tallinna pargis. Kuigi uus hoone avati vaid aasta eest, Art The art museum KUMU, which opened a year ago, has proved a great success. At the back of Kadriorg Park rises KUMU, a huge stone, glass and concrete structure, and a dramatic contrast to the neoclassical wooden houses in one of the oldest parks in Tallinn. Although the new building was opened only 80

4 KULTUUR CULTURE 2007 Eesti kultuuritempel Kumu KUMU, the temple of Estonian culture on Eesti Kunstimuuseumil selja taga ligi sajandipikkune ajalugu, vastne muuseumihoone pidanuks ilmavalgust nägema juba aastal. Teine maailmasõda ning hilisem Nõukogude okupatsioon paiskasid need plaanid segi. Eesti taasiseseisvumisega taaselustati uue muuseumihoone ehitamise projekt ning aastal alustati Kumu ehitamist Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekti järgi. Nüüd on esimest korda riigi ajaloos muuseumikülastajal võimalik tutvuda eesti kunstiga alates 18. sajandi lõpust tänapäevani. (Libération, 14.03) a year ago, the Art Museum of Estonia has almost a century of history behind it, and the new museum building should have been constructed back in 1936, but World War II and the Soviet occupation that followed disrupted those plans. When Estonia regained its independence, the new museum building project was revived, and in 1994 the construction of KUMU after the design by Finnish architect Pekka Vapaavuori began. Now, for the first time in the history of the country, museum visitors can learn about Estonian art from the end of the 18 th century up to modern days. (Libération, 14.03) Väike maa, kuid suur muuseum Kumu. Seda futuristlikku ehitist on külastanud inimest kogu maailmast. Iseäranis tuntakse huvi nõukogudeaegse sotsrealismi väljapaneku vastu. Mis on aga ühist Stalinil, keiser Wilhelmil, eesti talupojal, baltisaksa aadlikul ja merekajakal? Kõik nad on koondatud ühte ruumi, nende hääled kajavad sosinal seintelt ning moodustavad ühtse häältemere. Villu Jaanisoo ansamblit armastavad eriti just väliskülalised, ehk seetõttu, et nii see ruum A small country, but a big museum at KUMU. 200,000 people from all over the world have visited this futuristic structure, and special interest is taken in the Soviet socialist realism exhibition. But what do Stalin, Kaiser Wilhelm, an Estonian peasant, a Baltic- German nobleman and a seagull have in common? All of them have been gathered together in one room, their voices echoing as whispers from the walls and forming a common sea of voices. The ensemble by Villu Jaanisoo is especially popular among foreign visitors, perhaps because this room and the entire 81

5 2007 PILK PEEGLISSE GLANCE AT THE MIRROR kui ka kogu maja ühendab ühtseks tervikuks erinevad epohhid, mida Eesti ajaloos on olnud väga palju. Kumu on põhjamaise elegantsi paraadnäide, märk sellest, kuivõrd eestlased on Põhjamaadele orienteeritud. (Sonntagsblatt, 11.03) Kumu direktori Sirje Helme sõnul on neil õnnestunud saavutada kõik seatud eesmärgid ja veel rohkemgi. Kumust on lühikese aja jooksul saanud mitmekülgne kultuurikeskus. Helme arvates on olnud suureks väljakutseks panna inimesi mõistma kunstimuuseumi funktsiooni mitte ainult mineviku, vaid ka tuleviku seisukohast. Kumu on jagatud kaheks, kunstiteostele on oma ruumid ja kaasaegse kunsti galeriis korraldatakse vahetuvaid näitusi. Muuseum on ka kontsertide pidamise ja nüüdistantsu keskus ning seal korraldatakse filmiõhtuid. Helme sõnul peab muuseum olema avatud ja huvitav igas vanuses ja igasugustele inimestele. (TS, 11.07) building join different eras into one integral whole; there have been so very many eras in the history of Estonia. KUMU is an excellent example of Nordic elegance, a sign of how Estonians have a Nordic mindset. (Sonntagsblatt, 11.03) According to KUMU s director, Sirje Helme, the museum has managed to accomplish all its objectives and even more. In a short time, KUMU has become a multi-dimensional cultural centre. Helme feels that it has been a challenge to make people understand the function of the art museum, not only from the point of view of the past, but also of the future. KUMU is divided into two halves, with the permanent displays having their own space in one half, and temporary exhibitions being organised in the modern art gallery in the other. The museum is used as a centre for organising concerts and modern dance performances, and film nights are also held there. Helme says that the museum has to be open and interesting for people of all types and ages. (TS, 11.07) Priit Pärn on riigi rahvusvaheliselt tuntuim kunstnik. Pärna animatsioonid on pälvinud auhindu kogu maailmas, kuid nüüd esitleb Kumu kujutava kunstniku Pärna teosed. Kumu näituse keskmes on Pärna söejoonistused. Priit Pärn hakkas söejoonistusi tegema aastal, näitusel on eksponeeritud aasta looming, kuna algusaastatel Pärn alles harjutas söega joonistamist. Söejoonistused erinevad Pärna arvates täiesti animatsioonist ja karikatuuridest. Ka Pärna karikatuurid on taas esil. Eestis avaldati kogumik Pärnograafia, mis sisaldab kunstniku töid aastatest (HS, 18.04) Priit Pärn is the most internationally renowned artist in the country. His animation has won awards all over the world, and now KUMU is exhibiting Pärn s work as a visual artist. In the centre of the KUMU exhibition are Pärn s charcoal drawings. Priit Pärn began drawing with charcoal in 1983, but the exhibition shows his creative work from 1988 to 2001, since in the early years Pärn was just learning to draw with charcoal. Pärn believes that charcoal drawings are completely different from animation and caricatures. His caricatures are also exhibited. In Estonia the compendium Pärnograafia was published, containing works by the artist from (HS, 18.04) Eesti näituste korraldajad ei väldi Venemaad, homoseksuaalsust ega teisi aktuaalseid teemasid. Ars Baltica fototriennaal ja noorte Exhibition organisers in Estonia do not avoid Russia, homosexuality, or other topical themes. The Ars Baltica Photographic Art Triennial and 82

6 KULTUUR CULTURE 2007 kunstnike biennaal kajastavad poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku tegelikkust ning käsitlevad teemasid ennekõike kriitiliselt. Ars Baltica puhul kerkivad esile migratsioon, kultuuriline identiteet, lähiajalugu ja natsionalism. Samasuguseid suuri tervikuid käsitleb ka esimest korda korraldatud noorte biennaal. Paljud kunstnikud kasutavad huumorit ja irooniat. Noorte biennaali aktuaalsust näitab see, et aprillisündmused kajastuvad juba ka loomingus. (HS, 15.10) Hea võimalus avastada enda jaoks osakest eesti kultuurist avaneb sel suvel Cagnessur-Mer i linnakeses, kus kolm eesti kunstnikku eksponeerivad kaasaegset ehtekunsti. Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osa konna juhataja Kadri Mälk on Euroopa üks innovaatilisemaid ehtekunstnikke. Tema puhta ja elegantse joonega maagiliselt mõjuvates töödes on kasutatud nii hõbedat, valget kulda, musta teemanti, granaati kui ka kummi. Tanel Veerne esitleb oma sürrealistlikke skulpturaalseid ehteid ning Piret Hirv minimalistlikke sepistatud prosse. Kolmes kunstnikus ühineb salapära, õrnus ja teatav nukrus, mis on omane kaugele Eestile. Näituse avamisest võttis osa ka Eesti suursaadik Prantsusmaal Margus Rava, keda tervitas Cagnes linnapea Louis Nègre. (Nice Matin, 13.06) the biennial of young artists reflect political, social and economic reality, and discuss these topics critically with, for example, Ars Baltica looking at migration, cultural identity, recent history and nationalism. Similar extensive integral wholes are also discussed in the first young people s biennial, where many artists used humour and irony. The topica lity of the young people s biennial is also shown by the fact that the events that occurred in April are already reflected in the creative work. (HS, 15.10) An excellent opportunity to discover something about Estonian culture will open this summer in the small town of Cagnes-sur-Mer, where three Estonian artists will exhibit modern design jewellery. Kadri Mälk, head of the Estonian Academy of Arts Department of Jewellery and Blacksmithing, is one of the most innovative jewellery designers in Europe. In the clean and elegant lines of her work she produces a magical effect by using silver, white gold, black diamond, carbuncle gemstone, and even rubber. Tanel Veenre exhibits his surrealist sculptural jewellery and Piret Hirv her minimalist blacksmithed broaches. In the three artists, mystery, subtlety and a certain sadness are united into one, which is characteristic of far-away Estonia. Margus Rava, Estonia s ambassador to France, also participated in the opening ceremony of the exhibition, and was hosted by the mayor of Cagnes, Louis Nègre. (Nice Matin, 13.06) Kolmest Balti riigist kõige põhjapoolsem ja kõige väiksem Eesti on oma arvukate saarte, järvede, soode ja rabadega sillaks ida ja lääne vahel. Cagnes-sur-Mer is saab näha Eesti ehtekunstnike loomingut. See, mis kolme kunstnikku omavahel ühendab, on väljendusjulgus, tööde isikupära ning vormide keel. Kadri Mälgu tööd on metafüüsilised, Piret Hirve omad kujundlikud ning Tanel Veenre töötab loodusega täiuslikus harmoonias. (Le Bijoutier, juuli) The northernmost and smallest of the three Baltic States, Estonia, with its many islands, lakes, bogs, and marshes, is a bridge between the East and the West. In Cagnes-sur-Mer, it is the creative work of Estonian design jewellers that is exhibited. The three artists are united by courage of expression, the individuality of their work, and the language of forms. The pieces by Kadri Mälk are metaphysical, Piret Hirv s are figurative, and Tanel Veenre s works are in complete harmony with nature. (Le Bijoutier, July) 83

7 2007 PILK PEEGLISSE GLANCE AT THE MIRROR Teater Ooperiaastat jäävad teiste seas märkima kaks suurlavastust. Neist esimene, Erkki-Sven Tüüri ooper Wallenberg, üllatas publikut nii lavastusliku poole kui ka uudsete võtetega. Ooperi lavale toomine polnud samuti tavaline. Nimelt ei saanud tuntud Vene lavastaja Dmitri Bertman tänavu aprillis toimunud rahutuste tagajärjel Tallinnasse lavastama sõita. Et kogu projekt ei nurjuks, juhendas Bertman lavastuse proove veebiülekannete ja i teel. Õnneks sai lavastaja siiski ilmuda Wallenbergi esietendusele, ning eestlased võivad taas kord uhkust tunda nii oma särava muusikaande kui ka kaasaegsete e-lahenduste üle. Teiseks lavastuseks oli Eino Tambergi romantiline ooper Cyrano de Bergerac. Cyranod peetakse Tambergi parimaks ooperiks ning hoolimata sellest, et tükk on valminud aastal 1974 sügaval okupat siooniajal paelub ooperi romantiline toon ja tunneterohkus. Loodetavasti leiab Tambergi Cyrano peatselt tee ka rahvusvahelistele lavadele. (Opera Now, september-oktoober) Theatre The opera year will be marked by two grand performances among others. The first, an opera by Erkki-Sven Tüür, Wallenberg, surprised audiences with its execution and with its use of new techniques, while the staging of the opera was equally unusual. The famous Russian director Dmitri Bertman could not come to Tallinn to stage the opera after the events in April of this year, but so that the project would not fail, Bertman directed the rehearsals using inter net broadcasts and . Fortunately the director was able to come to the premiere of Wallenberg, and once again Estonians can be proud of their shining musical talent and modern e-solutions. The other production was the romantic opera Cyrano de Bergerac by Eino Tamberg. Cyrano, considered to be Tamberg s best opera despite being written in 1974 during the oppressive occupation, captivates with its romantic tone and wealth of feeling. Hopefully Tamberg s Cyrano will soon find its way onto the international stage. (Opera Now, September-October) Eesti Draamateater andis Kivirähki Eesti matuse külalisetenduse Soome rahvusteatris Kansallisteatteri ning Soome publik võttis eestlaste huumori hästi vastu. Aasta tagasi esitas Kokoteater Kivirähki näidendit Romeo ja Julia ning mõni aeg tagasi toimus samas teatris Rehepapi esietendus. Kivirähki auhin natud teos Rehepapp on Eestis üks enim loetud raamatutest. Kivirähki kutsutakse soome-ugri maagilise realismi oskajaks. (HS, 10.11) Pärnu saja-aastases teatris Endla etendunud Mart Kivastiku näidend Kangelane jutustab soomepoistest. Jätkusõja ajal oli Soome The Estonian Drama Theatre gave a guest performance of Eesti matus ( Estonian Funeral ) by Kivirähk at the Finnish National Theatre, Kansallisteatteri, and the Finnish audience received the humour of the Estonians very well. A year ago KokoTeatteri performed the play Romeo and Juliet by Kivirähk, and some time ago the premiere of Rehepapp ( The Old Barny ) took place in the same theatre. The award-winning work Rehepapp by Kivirähk is one of the most-read books in Estonia. Kivirähk is famous as a master of Finno-Ugric magical realism. (HS, 10.11) The play Kangelane ( Hero ) by Mart Kivastik, staged at the hundred-year-old Pärnu theatre 84

8 KULTUUR CULTURE 2007 sõjaväes üle 3000 Eesti vabatahtliku soomepoisi, kellest suurem osa teenis jalaväerügemendis JR aasta augustis pöördus suurem osa meestest tagasi Eestisse, et osaleda seal koos Saksa armeega lahingutes Nõukogude armee vastu. Saksa vägede taganedes läksid vabatahtlikud koju või olid sunnitud jääma Saksa vägedesse. Osa peitis end metsa ja jäi ootama sõja lõppemist. (TS, 4.11) Endla, tells of Estonians who fought in the Finnish army during World War II. During the Continuation War, over 3,000 Estonian volunteers, known as the Finnish boys, fought in the Finnish army, most of them serving in the infantry regiment JR In August 1944, most of the men returned to Estonia to fight with the German army against the Soviet army. When the German troops retreated, the volunteers returned home or were forced to stay in the German army. Some hid in the forests and waited for the war to be over. (TS, 4.11) Muusika Eesti oma Nokia Suvine koolinoorte laulu- ja tantsupidu et seda uskuda, peab oma silmaga nägema! Kes ei laula ega tantsi, see istub murul ja vaatab pealt. Kes ise kohal ei ole, see vaatab televiisorist. Nagu jalgpalli finaalmäng! Inimesed on üksmeelsed. Rahvale, kes on pidanud kaua olema vabaduseta, tähendab üheskoos rahvalaulude, aga ka kaasaegse loomingu esitamine hümni vabadusele. Alates aastast kuulub see traditsioon UNESCO pärandisse. Berliini müüri langemise eel toimus siin laulev revolutsioon. Eesti keel, mis on väga vokaaliderikas, on laulmiseks justkui loodud. Laul eestlaste südameis on elav tänavusuvised muusikafestivalid on seda tõestanud. (La Voix du Nord, september) Suurepärane muusika on Eesti kaubamärk, kaua otsitud oma Nokia, millega kaasnev kuulsus teeb sellele väikesele rahvale parimal moel reklaami. Kolm aastat tagasi valiti USA 16 parima sümfooniaorkestri peadirigentide sekka kaks soomlast ja kaks eestlast. Lisaks Neeme ja Paavo Järvile on Eestil teisigi rahvusvaheliselt tuntud klassikalise muusika tippe mitte ainult dirigentide, vaid ka heliloojate Music Estonia s very own Nokia The summer youth song and dance festival must be seen to be believed. Those who are not singing or dancing sit on the grass and watch; those who are not there watch the TV broadcast, like a football final! People feel united. For a nation which had to live without freedom for a long time, folk songs and modern pieces sung together become an anthem to freedom. Since 2003, this tradition has been part of UNESCO World Heritage. Before the Berlin Wall fell, a singing revolution took place here. The Estonian language, rich in vowels, is just right for singing, and songs are alive in the hearts of Estonians the music festivals of this summer have proved so. (La Voix du Nord, September) Wonderful music is Estonia s trademark, a long sought after Estonian Nokia, and the fame that comes from this music is the best advert for this small nation. Three years ago, two Finns and two Estonians were among the principal conductors of the 16 best symphony orchestras in the USA. In addition to Neeme and Paavo Järvi, Estonia has produced other internationally known top classical music conductors, composers and musicians. Estonians are again included in the latest 85

9 2007 PILK PEEGLISSE GLANCE AT THE MIRROR ja interpreetide hulgas. Uute Grammy auhindade kandidaatide nimekirjas on taas eestlased, näiteks plaadiga Da Pacem, kus Eesti filharmoonia kammer koor esitab Paul Hillieri juhtimisel maailmakuulsa eesti helilooja Arvo Pärdi teoseid. Lisaks sellele on kaks orkestriplaati, mõlemal dirigeerib Paavo Järvi. Klassikalises muusikas on lisaks Pärdile maailmamainega tegijaks tõusmas Erkki-Sven Tüür, kelle ERSO esituses kõlava muusikaga plaadi annab välja Prantsuse muusikafirma Virgin Classics. (TS, 4.02) Paavo Järvist saab aasta augustis Pariisi sümfooniaorkestri l Orchestre de Paris peadirigent. Järvi on praegu USAs asuva Cincinnati sümfooniaorkestri peadirigent, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie kunstiline juht, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kunstiline nõustaja ja Frankfurdi raadio sümfooniaorkestri dirigent. Paavo Järvi on juba edukalt juhtinud Pariisi sümfooniaorkestrit aastatel 2004 ja Tuntud oma Jean Sibeliuse muusika interpretatsioonidega, mida mõned spetsialistid hindavad kõrgemalt kui tema kuulsa dirigendist isa omi, on Paavo Järvi mitmekülgsele repertuaarile avatud loominguline interpreet. (Le Monde, 1.06) Paavo Järvi puhul ei tule karta, et ta Frankfurdi muusikaelu (Hesseni hr-sümfooniaorkestri) juhina pigem muusika organisaatoriks kui interpreediks muutuks. Seetõttu on ta ka kõikjal nõutud. Paavo oli alles väike laps, kui tema isa juba maailmakuulus dirigent oli. Pole ime, et juba varakult unistas ta samast ametist. Eelkõige tunneb Paavo Järvi end aga Eesti saadikuna laias ilmas: Olen eelkõige Eesti kunstnik ning tahan muusika kaudu oma maad tutvustada. (FAZ, 4.08) list of Grammy award candidates, for example with Da Pacem, in which the Estonian Philharmonic Chamber Choir, conducted by Paul Hillier, performs the works of the world-famous Estonian composer Arvo Pärt. There are also two orchestral discs conducted by Paavo Järvi. Alongside Pärt in classical music, Erkki-Sven Tüür is rising as a world-famous composer, and his music, recorded by the Estonian National Symphony Orchestra, is available on the French label Virgin Classics. (TS, 4.02) Paavo Järvi is to become the principal conductor of the Paris symphony orchestra L Orchestre de Paris in Järvi is currently the principal conductor of the Cincinnati Symphony Orchestra in the USA, the artistic director of the Bremen Deutsche Kammerphilharmonie, the artistic advisor to the Estonian National Symphony Orchestra, and the conductor of Frankfurt s Hessen Radio Symphony Orchestra. Paavo Järvi has already successfully led L Orchestre de Paris in the years 2004 and Known for his interpretations of the music of Jean Sibelius, which are more highly rated by some specialists than those of his father, Paavo Järvi is a creative musician with a diverse repertoire. (Le Monde, 1.06) There is no need to worry that, as the leader of Frankfurt s musical life at the Hessen Radio Symphony Orchestra, Paavo Järvi is going to become a musical organiser and not a musician. This is why he is in demand everywhere. Paavo s father was already a world-famous conductor when Paavo was only a small boy. No wonder that already from an early age he dreamed of following in the same profession. Above all, Paavo Järvi feels that he is Estonia s ambassador in the wider world: I am first and foremost an Estonian artist and I want to introduce my country through music. (FAZ, 4.08) 86

10 KULTUUR CULTURE 2007 Positiivne ja heatahtlik Lotte The cheery and charitable Lotte MTV Euroopa New Sounds Of Europe i auhinna võitis Pärnu pop-rock-bänd Bedwetters. Bedwetters on esimene Eestist ja üleüldse Balti riikidest pärit bänd, kes on saavutanud edu MTVs Euroopas ja USAs. Novembri lõpus korraldas Bedwetters Eesti-tuuri ning järgmisel aastal ilmub esimene plaat. Pärast seda loodavad bändi liikmed Eestist välja pääseda. Bedwettersit näidatakse nüüd MTVs ning sealtkaudu jõuab ta enam kui miljardi inimeseni. Publikuhääletuses sai Bedwetters üle hääle. (HS, 10.11) The pop-rock band Bedwetters from Pärnu won the MTV Europe New Sounds of Europe award. Bedwetters is the first Estonian band and indeed the first from the Baltic States to achieve success in MTV Europe and the USA. At the end of November, Bedwetters went on tour in Estonia, and their first album will be released next year. After that the band members wish to make it outside Estonia. Bedwetters now appear on MTV, which reaches more than a billion people. In the audience vote, Bedwetters received more than 300,000 votes. (HS, 10.11) Lotte, Georg ja Revolutsioon 11. Pimedate Ööde Filmifestivalile (PÖFF) andis avalöögi Briti helilooja Michael Nymani bändi kontsert. Kahel päeval toimus PÖFFi raames filmiturg Baltic Event, kus olid esindatud aasta menukamad filmid nii Eestist, Lätist ja Leedust kui ka Skandinaaviast, Venemaalt ning mujalt Ida- ja Kesk-Euroopast. Turu eesmärgiks on anda produtsentidele Lotte, Georg and Revolution The 11 th Black Nights film festival (BNFF) kicked off with a concert by British composer Michael Nyman and his band. The Baltic Event co-production market ran for two days during the festival, in which the most successful films of the year from Estonia, Latvia and Lithuania were represented, as well as films from Scandinavia, Russia and East-Central Europe. The market aims 87

11 2007 PILK PEEGLISSE GLANCE AT THE MIRROR võimalus esitada oma töös olevaid projekte potentsiaalsetele rahastajatele. Eestit esindasid filmiturul Veiko Õunpuu film Püha Tõnu kiusatused ja Vene režissööri Kirill Serebrennikovi Luigeprints. (Variety, 3.12) to present producers ongoing projects to potential sponsors. Estonia was represented at the market by Veiko Õunpuu s The Temptations of Saint Tony and Russian Kirill Serebrennikov s The Swan Prince. (Variety, 3.12) Lotte on Eesti laste lemmiktegelane. Lotte pilte on voodiriietel, temast on tehtud piltmosaiik, lauamäng, raamat, postmark. Osas lasteaedades on hakatud õpetama judot, mida jaapani mesilane Susumo Lottele filmis õpetab. Režissöör Janno Põldma, kunstnik Heiki Ernits ja autor Andrus Kivirähk on üheskoos kirjutanud käsikirja nii lastefilmile Leiutajateküla Lotte kui ka paari aasta eest valminud teleanimatsioonile Lotte reis Lõunamaale. Punajuukseline koeratüdruk Lotte on eestlaste Pipi Pikksukk. Tänavu suurel reedel jõudis koguperefilm Leiutajateküla Lotte ka Soome kinodesse. (HS, 6.04) Lotte is the favourite character of Estonian children. Lotte s picture can be found on bedclothes, and she has been made into a jigsaw puzzle, board game, book and stamp. Some kindergartens teach judo, as taught to Lotte by the Japanese bee Susumo in the film. Director Janno Põldma, artist Heiki Ernits and author Andrus Kivirähk co-wrote the script for the children s film Leiutajateküla Lotte ( Lotte from Gadgetville ) and the animated television series from a few years ago Lotte reis Lõunamaale ( Lotte s Trip South ). The red-haired girl dog is the Estonians Pippi Longstocking. This year, on Good Friday, the family film Leiutajateküla Lotte also reached cinemas in Finland. (HS, 6.04) Peeter Simmi film Georg Otsast paljastab vähe Otsa isiku ja tema laveerimise kohta totalitaarse süsteemi juhtfiguurina. Ots on selles filmiversioonis kui Hollywoodi kangelane, kes hurmab inglisepärase karismaatilisusega kõrgemat seltskonda, kontserdisaalide publikut ja politrukke. Film ei anna ühtegi juhtlõnga, kuidas alkohoolikust kaasa piinatud kena bariton sai sellise võimu või mis oli tema laulude hind. Film ei ole ei korralik muusikal ega liigutav melodraama, rääkimata oma ajajärgu poliitilisest kujutamisest. (TS, 12.10) Peeter Simm s film about Georg Ots does not reveal much about Ots personality and his compromises as a leading figure in a totalitarian system. In this film version, Ots is like a Hollywood hero who wows high society, concert hall audiences, and political leaders with an almost English charm. The film does not give any clues as to how the charming baritone, tortured by an alcoholic wife, gained such power, or what the price of his songs was. The film is neither a proper musical nor a moving melodrama, to say nothing of it as a political portrayal of the era. (TS, 12.10) Kõik teavad Saaremaa valssi, kuid laulu esitaja jäi kaugeks isegi oma abikaasale. Film Georg Otsast räägib mehest, keda keegi korralikult tundma ei õppinud. See seletab ehk ka seda, miks Georg Otsa järgi nimetatud film räägib rohkem tema abikaasast Astast. Eestlased võtsid filmi vastu vastandlike tunnetega. Everyone knows the Saaremaa Valss ( Saaremaa Waltz ), but the singer of the song remained distant even to his own wife. The film about Georg Ots tells of a man whom no-one really got to know properly. This might also explain why the film named after Georg Ots speaks more about his wife Asta. Estonians received the film with 88

12 KULTUUR CULTURE 2007 Ots oli armastatud ja ülipopulaarne inimene, keda paljud peavad aga ülejooksikuks. (Aamulehti, 12.10) mixed feelings. Ots was a much-loved and very popular person, but many consider him a traitor. (Aamulehti, 12.10) Rahvuslikule iseseisvusele saab tihti saatuslikuks riigi geograafiline asend. Euroopa ja Venemaa vahel väravana paiknev Eesti on sajandeid pidanud olema sissetungijate uksematiks ning tõrges võõrustaja okupantidele. James ja Maureen Tusty film Laulev revolutsioon viib vaataja retkele läbi viimase aastasaja, natside okupeeritud Eestist Nõukogude Liitu kuuluvasse Eestisse ja sealt iseseisva riigi tekkeni. Filmi keskseks kujundiks on eestlaste laulupidude traditsioon, millest Lääs on kuulnud kui kummalisest sadade tuhandete inimeste ühislaulmisest, ent mis tegelikkuses hoidis eesti rahva kokkukuuluvustunnet alal läbi maailmasõdade ja okupatsiooniaja, aitas vastu panna rahvuslikkuse mahasurumise katsetele ning andis tähenduse siitkandi vanarahva tarkusele: Kes kannatab, see kaua elab. (The New York Sun, 14.12) When it comes to national sovereignty, geography is destiny. Estonia is positioned as a gateway between Europe and Russia, which has made the country a doormat for inva ders and a reluctant host to occupiers for centuries. James and Maureen Tusty s film The Singing Revolution takes us through the past 100 years of Estonia s misery under Nazi occupation and Soviet rule until the restoration of independence. The backbone of the film is the Estonian tradition of Laulupidu song festivals, known to the West as peculiar gatherings of hundreds and thousands of singers, but which in fact kept Estonian unity alive through world wars and occupations, helped the people to survive attempts at national assimilation, and gave deeper meaning to a local proverb: He who suffers and is patient will have a long life. (The New York Sun, 14.12) Jalgpall Kui peatreener räägib, et tema meeskond on vastastest sajandijagu maha jäänud, oleks reeglina tegu liialdusega. Kuid öeldes, et Inglismaa jalgpallikoondisel on 100 aastat rohkem kogemust kui tema juhendataval Eesti meeskonnal, räägib Jelle Goes sulatõtt. Eesti esimene rahvusvaheline mäng toimus aastal, kui 0:6 kaotati Soomele. Eesti mängis seejärel üle 100 mängu, kuid pärast 8:1 kaotust Lätile aasta augustis kulus ligi 50 aastat, enne kui koondis uuesti mängis. Vahe ei tekkinud mitte ainult sellepärast, et Eesti oli allutatud NSV Liidule, vaid ka sellest, et möödunud poole sajandi jooksul nähti jalgpalli kui rõhumise sümbolit. Eesti jalgpalli Football When a manager speaks of his team being a century behind its opponents, it can usually be assumed he is exaggerating. However, when Jelle Goes points out that England has 100 years more experience than his Estonia team, he is speaking a literal truth. Estonia s first international match was in 1920, a 6-0 defeat to Finland. Estonia played just over 100 more matches but, after an 8-1 defeat to Latvia in August 1942, it would be almost 50 years before they played again. It was not merely that Estonia had been subsumed into the USSR, it was that football in that half-century came to be seen as a symbol of oppression. The rebirth of Estonian football began in 1980 with an exhibition match between 89

13 2007 PILK PEEGLISSE GLANCE AT THE MIRROR taassünd algas aastal näidismatšiga kohaliku televisiooni- ja raadiojaama meeskondade vahel. Kohale saabus oodatust suurem rahvahulk ja puhkes seni suurim Nõukogudevastane demonstratsioon Eestis. Järgnes mäss ning kaks kuud hiljem allkirjastasid 40 intellektuaali protestikirja Eesti ühiskonna venestamise vastu. Tajudes jalgpalli jõudu rahva ligimeelitajana otsustas noortetreener Roman Ubakivi jalgpalli oma kodumaal taastutvustada. Tema meeskond Lõvid saavutas edu Skandinaavia noorteturniiridel ja pani aluse aastate alguse Eesti rahvusmeeskonnale. Ubakivi töö võttis üle Aivar Pohlak, kes valiti märtsis Eesti Jalgpalliliidu presidendiks ning keda nähakse sageli Eesti taasiseseisvumisjärgse jalgpalli isana aastal asutas ta Tallinna Flora jalgpalliklubi ning tegi meeskonnast kaasaegse Eesti ajaloo edukaima aastal saavutas Pohlak kokkuleppe välistreeneri toomiseks Flora ja koondise etteotsa. Goes on kolmas treener pärast selle kokkuleppe saavutamist. Räägitakse tema vallandamise võimalusest. Praegu liiguvad asjad jälle ülesmäge ning arvestades, et edeneda on vaja sajandijagu, väärib Goes veel mõnda kuud tööpostil. (The Daily Telegraph, 5.06) teams representing the local television and radio stations. A larger-than-expected crowd turned up, and Estonia s largest anti-soviet demonstration broke out. Rioting followed and, two months later, 40 intellectuals signed a letter protesting the Russification of Estonian society. Recognising football s power as a rally point, the youth coach Roman Ubakivi was prompted to reintroduce football to his homeland. His team, Lõvid Lions enjoyed success in Scandinavian youth tournaments and provided the basis for the Estonia national team in the early nineties. Ubakivi s mantle has been taken up by Aivar Pohlak, who was elected president of the Estonian football federation in March, and is widely regarded as having been the father of the game in the country since independence. He founded Flora Tallinn in 1990 and made them the most successful team in modern Estonian history. In 1996, he brokered an agreement to bring a foreign coach to take charge of the club and the national team. Goes is the third national coach since then. Although there has been talk about letting him go, the path seems to be leading upwards and, with a century to catch up, Goes probably deserves a few more months yet. (The Daily Telegraph, 5.06) Eesti jalgpallimeeskonda tüürib kuulus Taani treener Viggo Jensen, kes on olnud edukas mitmete meeskondade juures. Eestist ei kuule rahvusvahelise jalgpalliga seoses tavaliselt palju ega hakkagi kuulma, sest selle jaoks on Eesti liiga väike jalgpallimaa. Teisalt just seepärast võibki Jensen Balti riigis edu saavutada. (BT, 14.09) The Estonian football team is coached by the famous Danish manager Viggo Jensen, who has been successful with many teams. Normally we do not hear much about Estonia in connection with international football and we won t, because Estonia is a too small a footballing country for that. But then perhaps that is why Jensen managed to become successful in this Baltic country. (BT, 14.09) Üks Eesti koondise väravavahi löödud värav tegi ta kuulsaks tervel Inglismaal. 35-aastane Mart Poom on tuntuim ja armastatuim Eesti jalgpallur. Koondise eest on ta mänginud juba A goal by an Estonian goalkeeper made him famous throughout England. 35-year-old Mart Poom is the best-known and most-loved Estonian footballer. He has played for the Estonian 90

14 KULTUUR CULTURE 2007 Eestlastele spordirõõm, inglastele võidurõõm The British feel the joy of victory, the Estonians feel the joy of the game 15 aastat ja osalenud rohkem kui sajas mängus. Aga tõsiseid saavutusi Poomil ei ole pika karjääri jooksul pole ta midagi võitnud. Lihtsalt pole vedanud... Kui ta läks Tallinna Florast minema, tuli see Eesti meistriks. Kui Poom tuli tagasi, siis jäi meeskond jälle tiitlist ilma. (Sovetskij Sport, 21.03) team for 15 years and been in more than 100 games, but Poom does not have any medals to show for it; he has not won anything during his long career. He just has been unlucky... When he left the Flora team in Tallinn, they won the Estonian championship. When Poom returned, the team lost the title again. (Sovetskij Sport, 21.03) Võib aru saada, miks eestlased on olnud jalgpallivõistlustel kuulsatele vastasvõitlejatele probleemiks: nende kaitse on tugev. Eestlased säravad loovusega, võimega vastupanu võita ning üllatada oma mänguga. Mängus Andorra koondise vastu näitas jalgpall oma kõikehaaravat võimet tekitada suuri tundeid, eestlaste jaoks oli nendest olulisim uhkus. Ja just see omadus on parim relv tulevastes suurtes võitlustes. (Fyens Stiftstidende, 23.08) It is understandable why the Estonians have been a problem for famous opponents at football matches: their defence is strong. The Estonian team shines with creativity, and with the ability to beat resistance and surprise with their game. In the match against Andorra, the emotional power of football was on display. For Estonians, this was above all a question of pride, and this will be the best weapon in the huge battles to come. (Fyens Stiftstidende, 23.08) 91