TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL

Size: px
Start display at page:

Download "TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL"

Transcription

1 TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL Juhendaja: Heiko Pääbo, M.A. Tartu 2006

2 Sisukord 1. Sissejuhatus Teoreetiline lähtekoht Uurimisobjekt Mudelikirjeldus Analüüsitasandid Välispoliitika keskkond Siseriiklik olukord Väikeriigi välispoliitika Suurriigi positsioon maailmas Kolmandate osapoolte sekkumine Empiiria kasutamine Analüüs Välispoliitika keskkond Siseriiklik olukord Väikeriigi välispoliitika Suurriigi positsioon maailmas Kolmandate osapoolte sekkumine Hinnang Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Summary

3 1. Sissejuhatus Kuigi Balti riikide ja Venemaa omavaheliste suhete teemat on kummagi riigi uurijad juba palju analüüsinud, on see temaatika jätkuvalt aktuaalne. Selle põhjuseks on Balti riikide ja Venemaa ajalooline seotus, ja just ühistes ajaloosündmustes ja nende tõlgendamises peituvadki paljud tänapäeval eksisteerivad erimeelsused Balti riikide ja Venemaa omavahelistes suhetes. Käesolev uurimustöö toetub Venemaa Balti riikide suunalise välispoliitika muutusele nende riikide ühise ajaloo vältel. Minu uurimustöö peamiseks eesmärgiks on analüüsida Venemaa/Nõukogude Liidu välispoliitikat kolme Balti riigi suunal ja selle teostamist mõjutavaid elemente. Uurimustöö üritab vastata küsimustele, millest on sõltunud Vene välispoliitika agressiivsus Balti riikide suunal? Millised tegurid on soodustanud agressiivsemat poliitikat ja millised tegurid on seda pärssinud? Nagu öeldud, on analoogilised teemad väga populaarsed ja Balti-Vene suhetest on palju kirjutatud. Antud uurimustööle kõige lähemaks võib pidada Heiko Pääbo tööd Capability of Dependency Policies of Great Power towards a Geostrategic Subregion: case studies of the US - Central America and Russia the Baltics, milles autor uurib samuti Venemaa poliitikat Balti riikide suunal. Minu töö erineb aga eelnimetatust uurimisobjekti ja teoreetilise baasi poolest. 1 Lähtun analüüsimisel realismiteooriast, millele tuginedes teen ka peamised lihtsustavad eeldused. Lähtun oma töös Venemaa välispoliitikast rahvusvaheliste suhete ja rahvusvaheliste ajaloosündmuste kontekstis, mitte aga nii väga Balti riikide suhtlemisest Venemaaga. Kirjeldatut võib samuti pidada üheks minu töö erinevuseks teiste Balti-Vene suhteid analüüsivate töödega. Käesolev töö jaotub nelja sisuossa. Esimeses osas kirjeldan oma analüüsi aluseks olevat teoreetilist lähtekohta, toon välja mõned lihtsustavad eeldused ning defineerin antud töö uurimisobjekti. Teises osas kirjeldan kasutatavat analüüsimudelit. Kolmas osa sisaldab teema empiirilist analüüsi, lähtuvalt uurimismudelist. Neljandas osas annan hinnangu analüüsitule, teen peamised järeldused ja vastan püstitatud küsimustele. Kasutan oma uurimustöös peamiselt USA, Suurbritannia, Eesti, Leedu, Saksa ja Vene autorite ajalookäsitlusi ning teoreetilisi ja empiirilisi töid. 1 Heiko Pääbo uuris sõltuvuspoliitika rakendamise suutlikkust ning lähtus oma töös neo-marksistlikust teooriast. 3

4 2. Teoreetiline lähtekoht Antud uurimustöö keskendub suurriigi ja väikeriigi omavaheliste suhete analüüsimisele. Olen valinud selle töö teoreetiliseks aluseks realismiteooria, kuna just selle teooria kaudu saab kõige paremini kirjeldada kahe riigi omavahelist suhtlemist rahvusvahelise julgeoleku ja XX sajandil asetleidnud sündmuste kontekstis. Realismiteooriast lähtudes käsitlen rahvusvahelist süsteemi anarhilise ja mittehierarhilise 2 süsteemina, kus kõik riigid, kui selle süsteemi moodustajad, peavad ise oma huvide eest hea seisma. See süsteem on nö Self-help system. 3 Riigid 4 ise on kõige tähtsamad osalejad rahvusvahelises süsteemis ja nad ei ole mingi kõrgema võimu subjektiks. Riigid peavad neid ümbritsevas keskkonnas üksteisega pidevalt konkureerima, et sellises anarhilises süsteemis ellu jääda ja oma huvidele vastavaid eesmärke saavutada. Toimub pidev võitlus mõjuvõimu pärast ja seega on riigile esmatähtis keskenduda oma jõu ja julgeoleku maksimeerimisele. 5 Selle võimuvõitlusega on seotud riigi eesmärgid. Riigi esmane ja minimaalne eesmärk on säilitada oma suveräänsus ja eksistents rahvusvahelisel areenil ja tema kõige suuremaks püüdluseks peab olema oma positsiooni ja mõjuvõimu suurendamine rahvusvahelises süsteemis. 6 Seega, väiksed ja nõrgad riigid peavad igati üritama oma iseseisvust säilitada, vältima suurriigi poolset vallutamist ja seda on nad võimelised saavutama ainult püüeldes rahu nimel maailmas. Suured riigid peavad aga igat võimalust oma positsioonide suurendamiseks ära kasutama ning vajaduse korral ka vallutama ja sõdu pidama. Antud uurimustöö eesmärkide kontekstis teen teooriast tulenevalt järgmised lihtsustavad eeldused: esiteks võtan aluseks, et suurriigi huvid väikeriigi suhtes ja tema soov neid huve realiseerida on konstantne ja järjekestev. Teiseks: väikeriik omalt poolt üritab igati suurriigile ja suurriigi poolsele tegevusele vastanduda Hans Mouritzen defineerib rahvusvahelist süsteemi, kui mitte-hierarhilist süsteemi mittemobiilsete üksustega - Mouritzen, Hans; Theory and Reality of International Politics; Brookfield 1998; lk. 10 Viotti, Paul R., International Relations Theory, Realism, Pluralism, Globalism, 2nd Ed., New York 1993, lk. 49 Riigid on poliitilise organisatsiooni vormid, mis kontrollivad ja valitsevad kindlat osa territooriumist ning ei ole mingi kõrgema võimu subjektiks. - Lamborn, Alan C., Lepgold, Joseph; World Politics into the Twenty-first Century: Unique Contexts, Enduring Patterns; New Jersey, 2003; lk.22 Ibid. lk States are unitary actors, who at a minimum seek their preservation and at a maximum strive for universal domination, Waltz, Kenneth; Theory of International Politics; New York, McGraw-Hill, 4

5 2.1. Uurimisobjekt Üks riik saab oma välispoliitikat ja välispoliitilist huvi realiseerida ning teistele riike mõjutada mitmete erinevate vahenditega. Joseph S. Nye Jr. on need vahendid jaotanud teljel kõva ja pehme jõud (Hard Power ja Soft Power). 7 Joonisel kujutatuna näeb see välja järgmine: Joonis 1. Kõva ja pehme jõud 8 Käitumine Kõva jõud Sõjaline-ja sunni jõud Majanduslik jõud Sundimine (coercion) Peibutamine (inducement) Teemade tõstatamine (Agenda setting) Pehme jõud Ligitõmbavus (attraction) Vahendid Sõda, sundiv diplomaatia, sanktsioonid, ähvardamine Finantsabi, majanduslikud sanktsioonid, pistised Institutsioonide loomine Väärtused, kultuuriline side Kõva jõu rakendamine kätkeb endas nö piits ja präänik põhimõtet riik A saab riik B-d mõjutada ja oma soove-tahtmisi järgima panna viimast kas materiaalsete vahenditega meelitades (präänik) või siis sõjalise jõuga ähvardades (piits). Kõva jõuga suudab riik muuta teiste riikide tegevusi enda huvidele paremini vastavamaks ja panna neid käituma nii, nagu nad muidu ei käituks. Siit aga tulenebki erinevus pehme jõu kõva jõu vahel. Pehme jõu rakendamine on nö kaudne viis saavutamaks oma tahtmist 9 Riik A omab pehmet jõudu, kui ta suudab muuta riigi B huvisid ja soove ning suudab need panna kooskõlla oma tahtmistega. Riik A suudab muuta seda mida riik B tahab. Antud uurimustöö puhul kasutan uurimisobjektina ühte osa Nye kõva jõu kontseptsioonist. Analüüs keskendub ainult sõjalise jõu vahendite kasutamist ehk siis selliste välispoliitiliste sunnimehhanismide kasutamisele, mis omavad otsest ja kohest tagajärge riigile, millele need poliitikad on suunatud. 10 Sõjaline rünnak, sellise , lk.118 Nye, Joseph S., Jr.; Soft Power: the means to success in world politics; New York, 2004, lk. 8 Ibid. tabelid lk. 8 ja lk. 31 kokkupandult. Ibid. lk. 5 Majanduslikke sanktsioone või finantsvahenditega manipuleerimise kasutamise tagajärjed ja 5

6 rünnakuga ähvardamine, ultimaatumite või muude sunnimehhanismide rakendamine ühe riigi poolt teisele muudavad tõenäoliselt suhteliselt kiiresti viimase olukorda. Suurriik saab eeldatavasti kiiremini oma tahtmise olgu selleks sooviks siis vallutamine, järeleandmise saavutamine vms. Neid välispoliitilisi hoobasi nimetan oma uurimustöös lihtsustamise mõttes tugevateks välispoliitilisteks sunnivahenditeks, ning nende vahendite kasutamise analüüsimine on selle uurimustöö alus. 3. Mudelikirjeldus Kasutan analüüsi teostamisel uurimismudelit, mis koosneb viiest analüüsitasandist. Nendeks on: välispoliitika keskkond, suurriigi siseriiklik olukord, väikeriigi välispoliitika, suurriigi positsioon rahvusvahelistes suhetes ja kolmandate osapoolte sekkumine. Need analüüsitasandid kätkevad endas üldisi suurriigi välispoliitikat mõjutavaid tegureid. Analüüsi ja hinnangu lihtsustamise mõttes annan igale analüüsitasandile kaks hinnangukriteeriumi, millega empiirilisi andmeid hinnata Analüüsitasandid Välispoliitika keskkond Välispoliitika keskkond on kehtiv rahvusvaheliste suhete süsteem. Antud uurimustöös teen lihtsustava eelduse, et rahvusvaheline keskkond saab olla kas stabiilne või ebastabiilne. Kuidas hinnata, kas rahvusvaheliste suhete süsteem on stabiilne või ebastabiilne? Käesolevas uurimustöös käsitlen rahvusvahelist süsteemi kui stabiilset, kui eksisteerib toimiv jõudude tasakaal. Selles liigituses tuginen realismiteooriale ja jõudude tasakaalu idee toetajatele, kes väidavad, et jõudude tasakaal on olulise tähtsusega mehhanism rahvusvahelise ühiskonna stabiliseerimiseks 11 ja on vähendanud sõjaliste intsidentide hulka ning kindlustanud selle süsteemi moodustavate riikide jätkuva olemasolu. 12 Kuna rahvusvaheliste suhete süsteem on anarhiline, kus kõik riigid peavad oma iseseisvuse säilitamiseks pidevalt oma huve taga ajama, toimub pidev diplomaatiline võitlus mõjuvõimu pärast. Diplomaatiat toetab riigi sõjaline jõud. Jõule peab vastama tulemused avalduvad pikema ajaperioodi peale, kui üldse. a crucial mechanism for stabilizing international society - Sheehan, Michael J.; Balance of Power: History and Theory; New York, 2000; lk. 9 Balance of power reduced the incidence of warfare and ensured the continuing existence of the states that make up the system - Ibid. lk. 78 6

7 rolli. 16 Kuna mõned riigid püüdlevad alati ülemaailmse domineerimise ja hegemoonia samasuguse jõuga 13 ja seega üritavad riigid oma konkurentide jõudemonstratsioonidele vastata, kas siis üksi või koostöös teistega ning selle tulemusena on jõud rahvusvaheliste suhete süsteemis tasakaalus. Siiski peab märkima, et keegi riikidest ekstra sellist jõudude tasakaalu ei taotle see tekib ise. Kõik riigid üritavad ühtemoodi oma võimu maksimeerida ja see toob iseenesest kaasa jõudude tasakaalu. 14 Et selline tasakaal saaks tekkida, pole Kenneth Waltz'i järgi muud vaja, kui et süsteem peab olema anarhiline ja kõik riigid peavad tahtma selles ellu jääda. 15 Riikide enda soov sellist tasakaalu saavutada ei mängi mingit suunas, siis on loomulik et see jõudude poolest tasakaalus süsteem seatakse nende ambitsioonikate suurriikide poolt katsumuse ette, lootes et teised riigid ei astu tema hegemooniataotlustele vastu ja ei moodustuks uut jõude tasakaalu situatsiooni. Seega ongi eriti selle analüüsi kontekstis tähtis ära märkida, et jõudude tasakaal ei ole selline püsiv situatsioon, mida mõistest tasakaal võiks järeldada. Riigid peavad pidevalt selle tasakaalustamisega tegelema ja see tegelikkuses iseloomustabki rahvusvaheliste suhete süsteemi. 17 Oma uurimuses kasutangi jõudude tasakaalu olemasolu kui indikaatorit rahvusvaheliste suhete süsteemi stabiilsusele. Ebastabiilsena käsitlen aga olukorda siis, kui vana jõudude tasakaal enam ei tööta ja uue hegemooniat taotleva riigi esilekerkimise tõttu hakatakse jõupositsioone ümber mängima saavutamaks uut tasakaalu. Tavaliselt võib selline protsess kajastuda sõjas Siseriiklik olukord Suurriigi siseriikliku olukorra all võib mõista selle riigi sisemist sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist situatsiooni. Nagu ka välispoliitilise keskkonna puhul, nii käsitlen ka siseriiklikku olukorda, kui kas stabiilset või ebastabiilset. Kuidas otsustada, millal on ühe riigi sisemine olukord stabiilne ja millal ebastabiilne? Tavateadmine ütleb, et üks riik on sisemiselt stabiilne, kui seal valitseb kord. Korra all mõistan siinkohal head korraldatust, mis on vastupidine segadusele või Sheehan; lk. 11 Kegley, Charles W. jun.; World Politics: trend and transformation, 4 th Ed.; New York, 1993; lk. 23 Waltz, lk. 121 We find states forming balances of power whether they want it or not - Ibid. lk. 125 Sheehan; lk. 13 7

8 kaosele. Seega, kui riigis valitseb sotsiaalne kord, kord majanduses ja kord poliitikas võib öelda et tegemist on sisemiselt stabiilse riigiga. Kuid riigi sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline olukord on pidevas muutumises, uuendamises ja seega kord, kui selline ei ole kunagi püsiv. Kas siit võib järeldada et sotsiaalsed muutused ei tohikski aset leida, kui soovitakse stabiilset ühiskonda? Ja vastupidi kas sotsiaal-majanduslik või poliitiline moderniseerumine on ebastabiilsuse tunnus? Eristan eelnevast tulenevalt muutuseid ajalises plaanis eristan evolutsiooni revolutsioonist. Samuel Huntingtoni sõnadega on revolutsioon ühiskonnas, selle poliitilistes institutsioonides, sotsiaalses struktuuris, juhtkonnas ja valitsuse tegevustes ning poliitikates domineerivate väärtuste ja müütide kiire, fundamentaalne ja vägivaldne muutus. 18 Kasutan seda definitsiooni kirjeldamaks kiireloomulisi sotsiaalseid muutusi. Siiski ühe erandiga tänapäevases maailmas ei pea revolutsioonid või kiired muutused ühiskonnas ilmtingimata olema vägivaldsed Näiteks Laulvat-, Oranži-, või Seedrirevolutsiooni ei anna ju vägivalla mõttes võrrelda Suure Prantsuse revolutsiooniga. Käesolevas töös käsitlen sellest tulenevalt siseriiklikku olukorda ebastabiilsena, kui riigis on just toimunud või on toimumas suured sotsiaal-majanduslikud muutused eriti aga fundamentaalsed muudatused poliitilistes institutsioonides poliitilises juhtkonnas või režiimis üldiselt Väikeriigi välispoliitika Väikeriigi välispoliitika all mõistan väikeriigi välispoliitilist tegevust ainult vaatluse all oleva suurriigi suunal. Kuna väikeriik peab pidevalt üritama säilitada suveräänsust ja eksistentsi globaalsel areenil ning suurriik vastupidiselt üritab oma mõjuvõimu väikeriikide arvelt suurendada, võtan lihtsustades aluseks, et väikeriik peab pidevalt vastanduma välispoliitiliselt suurriigile ja tema ambitsioonidele maailmas. Vastandumise all mõistan kaitsvat suhtumist suurriigi mingile sammule või poliitikale, mis eeldatavasti on väikeriigile ja tema rahvuslikele huvidele ohtliku iseloomuga. Eristan siingi kahte poolust väikeriigi välispoliitikat võib iseloomustada, kas aktiivne või siis passiivne vastandumine. Millest lähtuvalt ma neid hindan? Vastandumine on aktiivne siis, kui väikeriik 18 Huntington, Samuel; Political order in changing societies; Fredericksburg, 1968; lk

9 suudab reaalselt mingeid vahendeid rakendada ja oma huve kaitsta suurriigi mingi vaenuliku välispoliitilise sammu vastu või selle välispoliitika vastu üldiselt. Passiivne vastandumine ilmneb aga siis, kui riik seda ei suuda. Võtan eelduseks, et ta alati üritab. Vahendid millega väikeriik sellist vastupanu teostab ei pea olema ilmtingimata sõjalist laadi, mis küll oleksid kõige paremad. On ka teisi vahendeid, mis on väikeriigi käsutuses. Väikeriik peab oskama oma vastase tugevusi ja nõrkusi ära kasutada ja avaldama peale sõjalise surve ka maksimaalset võimalikku poliitilist survet. 19 Vilnis Šveics leiab, et väikeriik on näiteks poliitiliselt palju tugevam, kui okupeerija Suurriigi positsioon maailmas Suurriigi positsiooni mõiste hõlmab endas vaatlusaluse suurriigi võimet maailma asjades kaasa rääkida ja tema mõjuvõimu rahvusvahelistes suhetes. Selline võime ja seega ka suurriigi positsioon võib antud uurimuse kontekstis olla kas tugev või nõrk. Sellel suurriigil peab olema nö oma nišš ta ei tohi olla kaasajooksik teiste suurriikide poliitikale vaid peab kujunema teljeks, mille ümber teised riigid koonduvad. Hindamaks ühe suurriigi tugevust või nõrkust lähtun suurriikide kolmetasandilisest liigitusest. Suurriigid võib selle järgi rahvusvahelisel tasandil jaotada supervõimuks (superpower), suurvõimuks (great power) ja regionaalseks suurvõimuks (regional power). 21 Suurriik, keda iseloomustab supervõimu staatus peab olema mitmes valdkonnas aktiivne kogu rahvusvahelise süsteemi raames ja palju võimsam, kui enamus teisi riike rahvusvahelistes suhetes. Tal peab eelkõige olema Barry Buzani klassifikatsiooni 22 järgi esmaklassiline sõjalis-poliitiline võimsus ja seda toetav majandus. Ta peab olema võimeline seda sõjalist ja poliitilist võimsust ül mselt rakendada ta peab olema aktiivne osaleja ükskõik millises maailma regioonis toimuvas julgeolekuolukorra stabiliseerimis- või destabiliseerimisprotsessis. Konfliktsetes regioonides peavad nad sekkuma ka kui teatud üldiste, rahvusvahelist süsteemi puudutavate väärtuste levitajad. Peale selle peab see suurriik ise ennast supervõimuna nägema ja teised riigid peavad teda sellisena aktsepteerima Šveics, Vilnis V.; Small nation survival: political defence in unequal conflicts; Jericho, 1970; lk. 37 Ibid. Lk. 56 Buzan, Barry; Woever, Ole; Regions and Powers: the structure of international security; Cambridge 2003, lk. 34 Ibid. Lk. 34 s.t. riigid ei pea ühte või teist suurriiki supervõimuna avalikult tunnistama, kuid nad peavad selle suurriigi staatust oma välispoliitilises käitumises kui paratamatusena arvestama. 9

10 Suurvõim on astmelt järgmine supervõimu järel. Selles staatuses riik ei pea ilmtingimata kõikides sektorites suuri võimsusi omama ning samuti ei pea ta olema aktiivne julgeolekuolukordade stabiliseerimisprotsessis, kuid peab siiski olema võimeline tegutsema rohkem kui ühes regioonis. Peamine asi, mis teda regionaalsest suurvõimust eristab on see, et teised riigid kohtlevad teda kui järgmist potentsiaalset supervõimu - nad tajuvad teda tulevaste jõudude ümberjaotamise võtmes supervõimude hulka kuuluvaks. 24 Regionaalne suurvõim on riik, kes domineerib teiste riikide ees oma regioonis, kuid mitte nii väga ülemaailmsel tasandil. Suurema mõjuvõimuga riigid arvestavad regionaalsete suurriikidega ainult niipalju, kui nad arvavad vaja olevat konkreetses regioonis tegutsemiseks ja oma huvide saavutamiseks. Seega võivad regionaalsed suurriigid jääda jalgu globaalsele võimuvõitluses olevatele suurvõimudele. 25 Kasutan seda klassifikatsiooni oma uurimustöös liigitamaks vaatlusaluse suurriigi positsiooni rahvusvahelistes suhetes tugevaks või nõrgaks. Tugeva positsiooni all mõistan olukorda, kui antud suurriiki on olnud võimalik liigitada supervõimude või suurvõimude hulka. Kui aga suurriik on olnud peamiselt regionaalse võimu ja tähtsusega, siis käsitlen tema positsiooni rahvusvahelises süsteemis nõrgana Kolmandate osapoolte sekkumine Kahe riigi omavahelistest suhetest geopoliitiliselt tähtsas regioonis on tihti huvitatud ka mingi kolmas osapool. Selleks kolmandaks osalejaks võib olla mingi riik või rahvusvaheline organisatsioon. Sekkumine ilmneb siis, kui see kolmas osapool astub oma huvide kaitseks vahele mingi kahe riigi omavahelisele konfliktile ja saab seega üheks osalejaks selles konfliktis. Seda kolmanda poole sekkumist hindan kas tugeva või nõrga sekkumisena. Eeldan, et alati on mingil teisel suurriigil oma huvid mängus väikeriik-suurriik suhetes. Tugeva sekkumisena käsitlen olukorda, kui mingi kolmas osapool avaldab aktiivselt vaatlusaluste riikide bilateraalsetele suhetele mõju sõjaliste või majanduslike vahenditega. Nõrk sekkumine on aga siis, kui kolmas osapool mingeid reaalseid vahendeid oma huvide saavutamiseks ei rakenda või ei suuda rakendada. Kui näiteks kolmas osapool sekkub sõjaliselt või ähvardab sekkuda siis on tegemist tugeva sekkumisega, kui vastav riik aga piirdub poliitiliste deklaratsioonide esitamisega, siis on 24 Buzan; lk

11 tegemist nõrga sekkumisega Empiiria kasutamine Uurimustöö vaatlusalune ajaperiood Balti riikide tekkimisest kuni tänapäevani on selgelt liiga pikk ja analüüs terve perioodi vältel väga aeganõudev, kui mitte võimatu protsess. Selle tõttu olen valinud sellelt ajaskaalalt viis erinevat perioodi, mille vältel aset leidnud sündmuste kaudu oma analüüsi teostan. Kõik need ajavahemikud kujutavad endast perioode, mille vältel on toimunud mingid kardinaalsed muutused Balti riikide jaoks ja seda globaalses kontekstis need on pöördemomendid Balti riikide ajaloos. Kuigi nende perioodide vältel on juhtunud midagi Balti riikidega ja nende rahvusvahelise staatusega on need ajavahemikud, eriti perioodide algus- ja lõpp-punktid tihedalt seotud Venemaa tegevuste ja sammudega, kuna just läbi Venemaa tegevuse käesolevas töös analüüsi teostangi. Nendeks perioodideks on: Balti riikide iseseisvumise periood 1917 kuni 1922 See on periood, mille vältel Balti riigid said rahvusliku iseseisvuse. Samal perioodil lõppes esimene maailmasõda. Venemaal kukutati tsaarivalitsus veebruarirevolutsiooniga ning novembris 1917 leidis aset bolševistlik oktoobrirevolutsioon. Sellesse perioodi mahuvad veel Balti riikide vabadussõjad ning Venemaa kodusõda. Perioodi alguspunktiks loengi veebruarirevolutsiooni, ehk siis täpsemalt 2. märts (uue kalendri järgi 15. märts) aastal, kui Tsaar Nikolai II ütles lahti Venemaa troonist. Perioodi lõppu markeerib Venemaa kodusõja lõpp aastal. Teise maailmasõja algusperiood kuni 1941 Sattudes suurriikliku poliitika tõmbetuultesse kaotasid Balti riigid selle perioodi vältel oma iseseisvuse esmalt Nõukogude ja natuke hiljem natsi-saksamaa okupatsiooni tõttu. Maailmas valitsesid uued pinged Hitleri liigagi agressiivsete ambitsioonide tõttu ja lõpuks, Saksamaa sissetungiga Poola algas Teine maailmasõda. Perioodi alguspunktina käsitlen Saksa vägede sisenemist Prahasse 15. märtsi 1939, mis andis teistele riikidele selgelt märku Saksamaa muutmatutest ambitsioonidest ja sõja vältimatusest. Perioodi lõppu tähistab 2. oktoober 1941, kui Saksa väed olid sisenenud Nõukogude Liidu sisemaale, alustanud Leningradi 25 Ibid.; lk

12 blokaadi ja tungimas edasi Moskva peale. Balti lõpliku okupeerimise periood Selles ajavahemikus vallutas punaarmee Balti riigid sakslaste käest tagasi, ning koos lääneliitlaste Normandia dessandiga hakkas ka Nõukogude Liit liikuma Saksamaa enda territooriumi poole. Teise rinde moodustamise tulemusena alistasid liitlaste armeed lõpuks natsi-saksamaa. Balti riikides algab uuesti Nõukogude okupatsioon ja seekord kestvalt. Viimast situatsiooni kinnitavad ka liitlasriikide konverentsid sõja lõpetamiseks (konverentsid Teheranis, Jaltas ja Potsdamis). Perioodi käsitlemist alustan Teherani konverentsiga 28. november aastal. See hetk tähistab teatud mõttes pöördepunkti sõjas Saksamaa vastu. Alates Stalingradi lahingust oli Punaarmee hakanud Saksa armeed tagasi lööma ning ka lääneliitlased on hakanud organiseerima suuremat pealerünnakut. Periood lõppeb Potsdami konverentsiga 2. august 1945, 26 mis oli Teise maailmasõja viimane liitlaste konverents ja mille tulemusel kinnistati Euroopa sõjajärgsed mõjupiirkonnad lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel. Balti taasiseseisvumise periood Selles ajavahemikus said Balti riikidest iseseisvumise taastamise järel jälle suveräänsed osalejad rahvusvahelistes suhetes. Periood tähistab Külma sõja lõppu ja Nõukogude Liidu ja kommunistliku bloki lagunemist. Perioodi alguseks olen valinud 1987 aasta juunikuu, kui Nõukogude Liidu President Mihhail Gorbatšov esitles NLKP keskkomitee istungil Nõukogude Liidu majandusliku ja ühiskondliku reformimise kava osa oma perestroika- poliitikast. Taasiseseisvumise periood lõppeb Vene vägede väljaviimisega Balti riikide territooriumilt 31. august Balti riikide EL-i ja NATO-ga liitumise periood Balti riigid saavutavad sellel perioodil oma pikaajalise välispoliitilise eesmärgi ja liituvad nii NATO, kui ka Euroopa Liiduga. Venemaa välispoliitilistes ja ka sisepoliitilistes eesmärkides on uue presidendi juhtimisel toimunud mõned muudatused. 28 Seda perioodi hakkan käsitlema alates 1. jaanuar 2000, kui Boriss Potsdami konverents 17. juuli kuni 2. august 1945 Kuigi Lätist viidi viimased üksused välja alles aastal Skundra radaribaasi sulgemisega. Venemaa on hakanud tugevdama suhteid SRÜ riikide ja lähinaabritega. On otsimas oma nišši 12

13 Jeltsini tagasi astumise järel sai Vladimir Putin Vene Föderatsiooni presidendi KTks. Periood lõppeb Balti riikide liitumisega Euroopa Liiduga 1. mail Enne seda, 29. märtsil, olid Balti riigid koos teiste Kesk-ja Ida Euroopa riikidega ka NATO-ga liitunud. 4. Analüüs Järgnevalt analüüsin Venemaa välispoliitikat Balti riikide suunal eelpool kirjeldatud viietasandilisest uurimismudelist lähtuvalt ja viiest ajaperioodist ning annan nendele ajahetkedele hinnangu kõikidel analüüsitasanditel Välispoliitika keskkond Välispoliitilist keskkonda hindan stabiilseks, kui rahvusvahelises süsteemist eksisteerib toimiv jõudude tasakaal ja ebastabiilseks siis, kui jõudude vahekord aetakse edukalt ühe või teise suurriigi poolt tasakaalust välja. Balti riikide iseseisvumise periood, Esimese maailmasõja puhkemist võib käsitleda situatsioonina, kus Saksa Impeerium üritas oma hegemooniataotlusi realiseerida ja kehtivat jõudude tasakaalusüsteemi kaotada. Entente i liitlasriigid, eesotsas Suurbritanniaga astusid Saksamaale tema võimuambitsioonide osas vastu. Saksamaa kapituleerumise ja sõja lõppemise järel Saksamaa pindala vähenes ja positsioon rahvusvahelises süsteemis nõrgenes oluliselt ning tekkis juurde palju uusi riike selle süsteemi jõuvahekordi mitmekesistama. Protsessi tulemusena oli tekkinud uus jõudude tasakaalu süsteem, mille ümberlükkamist esialgu ükski osaleja suurtest sõjakahjudest ja patsifistlike ning liberaalsete ideoloogiate levikust tulenevalt ei plaaninud. Rahvusvaheliste suhete keskkonda käsitlen seega sellel konkreetsel perioodil stabiilsena. Teise maailmasõja algusperiood, Selleks perioodiks oli natsi- Saksamaa saanud Hitleri juhtimisel rahvusvahelisel areenil rahvusvahelistes suhetes jne. 28 juunil aastal kinnitatud Venemaa välispoliitika kontseptsioon - (külastatud 20.aprill, 2006) - näeb Venemaa eesmärki juhtida multipolaarse maailma loomist ja USA domineerimisele vastandumist, tugevate bilateraalsete suhete arendamist SRÜ riikidega, heade suhete säilitamist Euroopaga jne. 13

14 suurte võimuambitsioonidega riigiks. Järjekordselt pani ühe riigi hegemooniataotlus kehtiva jõudude tasakaalu süsteemi kõikuma. Olukorra suuremõõtmelisust võimendab veelgi asjaolu, et esialgu ei üritanud (ja aastal, peale MRP-d enam ei suutnud) teised riigid sellisele Saksamaa mõjuvõimu suurenemisele ühiselt vastu astuda. Selline situatsioon viis Teise maailmasõja puhkemiseni. Kui üks või teine suurriik üritab oma mõjuvõimu oluliselt suurendada, eeldab jõudude tasakaalu süsteem efektiivselt toimimiseks teiste rahvusvahelise süsteemi osalejate kohest sekkumist. Antud perioodil seda aga ei juhtunud, ning vana tasakaalusüsteem oli vaja asendada uuega ning see protsess kulmineeruski sõjaga. Vaadeldaval perioodil oli välispoliitiline keskkond ebastabiilne. Balti riikide lõpliku okupeerimise periood, Kuigi aasta lõpuks olid saksa armee Nõukogude Liidu territooriumilt juba taganemas, ei olnud veel üheselt selge, kuidas sõda edasi läheb. Sellel perioodil suudeti aga koordineerida Lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu sõjaline tegevus Saksamaa vastu. Tegemist on seega situatsiooniga, kus riigid loovad rahvusvahelistes suhetes uut jõudude tasakaalu. Vaatamata eelnevale ei saa seda perioodi käsitleda stabiilsena. Seda eelkõige põhjusel, et uus jõudude tasakaalu situatsioon ei olnud veel ellu rakendunud. Sellel perioodil, isegi mitte Teise maailmasõja liitlaste konverentside järel, ei olnud selge, milline hakkab välja nägema potentsiaalne sõjajärgne maailmakaart. Stalin soovis oma mõjuvõimu Euroopas suurendada ja sõjas võidetud territooriumeid hoida, et tulevikus sarnast rünnakut Nõukogude Liidu vastu ära hoida. 29 USA peaeesmärk oli omakorda tulevikus sõdade kontrolli all hoidmine ning Rahvasteliidu eeskujul analoogse riikidevahelise organisatsiooni loomine. Stalini ambitsioonide mõistmisel jäädi aga suhteliselt naiivseks. Sellel perioodil oli tegemist veel ebastabiilse välispoliitika keskkonnaga. Balti riikide taasiseseisvumise periood, Külma sõja aegne jõudude tasakaal oli suhteliselt püsiv. Seda peamiselt põhjusel, et mõlemad 30 osapooled olid rahvusvaheliste suhete süsteemis niivõrd võrdsed osalejad, et Saksamaa rünnak tuli Stalinile vaatamata hoiatustele suure üllatusena ja seetõttu võttis ta seda sõda väga isiklikult. - Montefiore, Simon Sebag; Stalin: Punase tsaari õukond; Tallinn 2005; lk Tegemist oli bipolaarse maailmaga 14

15 iga ühepoolne mõjuvõimu suurendamise katse kohtas viivitamatut vastaspoole piiravat ja seega süsteemi tasakaalustavat käitumist. Olulist jõudude tasakaalu paigast lükkamist ei saanud toimuda. Mis juhtus aga sellel perioodil, kui külm sõda järsku ühe poole kadumise tagajärjel lõppes? Kas see tähendab seda, et kadus ka jõudude tasakaal? Jõudude tasakaal külma sõja kontekstis kadus tõepoolest. Siiski saab seda käsitleda, kui tasakaalusüsteemi asendumist, kuna maailm muutus uute riikide tekkimisega suhteliselt kiireloomuliselt multipolaarseks. Ei saa täheldada hegemooniat taotleva riigi ambitsioonidest tulenevat jõuvahekordade tasakaalust väljalükkamist, analoogselt mõnele eelnevale perioodile. 31 Hindan jõudude tasakaalu selle peerioodil toimivaks ja seega ka välispoliitika keskkonda stabiilseks. Balti riikide EL-i ja NATO-ga liitumise periood, Tulenevalt maailma multipolaarsemaks muutumisest alates 1990-st aastatest, jõudude tasakaalu süsteem sellel perioodil tugevnes. Kui USA suhteliselt suur poliitiline domineerimine vahetult pärast külma sõja lõppu võis anda alust vaidluseks tema hegemooniataotluste ja globaalse domineerimise teemal, siis sellel perioodil saab täheldada teiste mõjuvõimu kogunud osalejate poolset süsteemi tasakaalustamist. Näiteks Euroopa Liit on saanud välispoliitiliselt aktiivsemaks ja ka Venemaa üritab olla kaasatud kõikidesse tähtsamatesse küsimustesse, mis puudutavad rahvusvahelisi suhteid. Käsitlen välispoliitilist keskkonda sellel perioodil stabiilsena Siseriiklik olukord Nagu välispoliitilist keskkonda nii hindan ka suurriigi siseriiklikku olukorda nendel viiel perioodil kas stabiilseks või ebastabiilseks. Hinnangu andmisel lähtun sellest, kas vastaval perioodil on riigis toimunud mingid laiaulatuslikud ja pöördelised sotsiaalmajanduslikud või poliitilised muutused või mitte. Balti riikide iseseisvumise periood, Venemaa siseriiklik olukord oli selles ajavahemikus väga keeruline, kuna antud 31 See väide on muidugi soodne pinnas vaidlusteks. Venemaa välispoliitika kontseptsiooni kohaselt näiteks muutus külma sõja lõppedes maailm väga unipolaarseks ja USA-keskseks ning Nõukogude Liidu lagunemine oli seetõttu Putini arvates geopoliitiline katastroof, kuid samas sai 1990-nendatel tugevamaks Euroopa Liit ja kasvas suuremate Euroopa riikide, eesotsas Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis USA poliitikale. Lisaks sellele määrab USA poliitikat ka paljuski majanduslik sõltuvus 15

16 perioodil leidsid aset nii Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon kui ka kodusõda. Juba tsaarivõimu kukutamiseni viinud maailmasõjajärgne vaesus ja näljahäda võtsid veel suurema mõõtme Venemaa kodusõja ajal. 32 Seda perioodi iseloomustavad tõenäoliselt Venemaa ajaloo kõige suuremad ning suhteliselt vägivaldsed poliitilised muutused. Veebruarirevolutsioon ja monarhia kukutamine oli küll XX sajandi alguses suhteliselt tavalised praktikad (Austria, Saksamaa), aga bolševistliku Oktoobrirevolutsiooniga kaasnenud ideoloogiline režiimimuutus oli tunduvalt pöördelisem sündmus. Ka sotsiaalmajanduslikud muutused olid märkimisväärsed. Nagu eelpool kirjeldatud, toimus kodusõjaaegsel Venemaal majandusliku ja sotsiaalse elu allakäik. Majanduslik ümberkorraldamine jätkusid ka kodusõja lõpu poole, kui juurutati nn uut majanduspoliitikat (NEP). Sellel perioodil oli Venemaa siseriiklik olukord seega selgelt ebastabiilne. Teise maailmasõja algusperiood, 1939 kuni 1941 Selle perioodi alguseks oli Stalin Nõukogude Liidus 15 aastat võimul olnud. Suuremad ühiskondlikud muudatused olid juba ära olnud ja aastatel viidi läbi peamised riigisisesed majanduslikud ümberkorraldused. NEP-i kaotamine ja industrialiseerimise ning kollektiviseerimise tulemusena oli sisse seatud ülimalt tsentraliseeritud plaanimajandus. Need majanduslikud ümberkorraldused ja ka Stalini isiklikud ambitsioonid nõudsid muudatusi poliitilises juhtkonnas ja poliitiline võim pidi muutma oma olemust. 33 Nõukogude Liidu poliitilises, sõjalises ja vaimueliidis läbiviidud suure puhastuse järel oli Stalin saavutanud oma võimu tipu. Nõukogude Liidust oli kujunenud parteibürokraatiaga politseiriik 34 ja kommunistlik-bolševistlik partei oli muutunud laiaulatuslikust poliitilisest liikumisest poliitiliseks masinavärgiks. Nõukogude Liidu siseriiklik olukord oli seega Teise maailmasõja algusperioodil saavutanud antud uurimustöö mõistes stabiilsuse ja Stalin võis julgemalt tegeleda NL-i välispoliitiliste küsimustega Hiinast ja Lähis-Ida riikidest. Unipolaarsus eeldab ju, et üks riik on täielik üliriik või hegemoon. Sõjalised kahjud kodusõja ajal olid umbes ¾ Vene Impeeriumi armee kaotustes esimeses maailmasõjas. Lisaks sellele veel näljahädad, epideemiad ja rüüstamised, mille tulemusena võib öelda, et umbes 91% sõjaohvritest olid tsiviilisikud Pipes, Richard; Russia under the bolshevik regime; New York, 1994; lk Bialer, Seweryn; The Soviet paradox: External expansion, internal decline; New York 1986, lk. 4 Ibid. lk. 5 16

17 Balti riikide lõpliku okupeerimise periood, 1943 kuni aastaks oli sõda Venemaa pinnal kestnud üle kahe aasta. Eelnenud kahe aasta sisse mahtusid Leningradi blokaad ja Stalingradi lahing. Vaatlusaluseks perioodiks oli aga sõjaolukord stabiliseerunud ja Punaarmee hakkas tasapisi vallutatud territooriumeid tagasi võtma. Võitudest hoolimata oli sotsiaalne olukord sõjale omaselt kehv. Stalin pidi majanduses ja sõjatööstuses läbi viima suuri muudatusi. Stalingradi lahinguni ja ka selle järel ei olnud Nõukogude Liit sõjaks absoluutselt valmis 35 ja seda näitab ka Saksa armee kiire edasiliikumine Nõukogu Liidu sisemaale. Eriti raskeks võib nimetada ja aasta talve, mille jooksul tootmise produktiivsus vähenes kohati mitusada korda. 36 Relvatööstuse osakaalu tootmises oli vaja kiiresti tõsta, ohustatud piirkondadest tuli tootmist evakueerida ning peale selle pidi Stalin rahvast mobiliseerima suurteks ohverdusteks kodumaa kaitseks. Mehed mobiliseeriti rindele ja naised, lapsed ning vanurid vähemalt 12-tunniseks tööpäevas tehastesse. Sisemine olukord oli seega vaadeldud ajavahemikul ebastabiilne. Balti riikide taasiseseisvumise periood, See periood hõlmab endas külma sõja lõppu, Nõukogude Liidu langust ja kokkuvarisemist. Perioodil toimusid nii laiaulatuslikud majanduslikud, sotsiaalsed kui ka poliitilised muutused aastaks oli võimul Mihhail Gorbatšov. Kommunistlik partei pidi tema juhtimisel tunnistama, et endises, stalinistlikus vaimus enam edasi liikuda ei saa ning suurriik vajab sotsiaalmajanduslikke muudatusi. Tutvustatud perestroikapoliitika ehk uutmine kätkes endas kahte peamist teemat: ühiskonnaelu demokratiseerimist ja radikaalset majandusreformi. 37 Uutmine pidi olema sotsialismile kõige ajakohasemate vormide andmine ja teatud arenguetapp (Nõukogude) ühiskonna hoogsas arengus. 38 Selline nägemus oli aga liialt idealistlik. Majanduslikud muutused ja ühiskonna demokratiseerimine kätkesid endas ka palju soovimatuid tagajärgi. Seoses tsensuuri 35 Relvastuse astet kirjeldab hästi N. Hrustsov kes küsis 1941 aastal Moskvast Ukraina tsiviilkaitseks relvi, kuid kuna suur osa vastavast relvastusest oli saadetud Leningradi soovitati neil odade, saablite, isetehtud relvadega, kõigega, mida te oma tehastes valmistada saate vaenlasele vastu astuda - Heller, Michael; Nekrich, Alexander; Geschichte der Sovjetunion, II/ ; Regensburg, 1982; lk Ibid, lk Gorbatšov, Mihhail; Oktoober ja uutmine: revolutsioon jätkub. Ettekanne suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevale pühendatud NLKP keskkomitee, NSV Liidu ülemnõukogu ja Vene NFSV Ülemnõukogu ühisel pidulikul koosolekul Kremli Kongresside palees 2. novembril 1987; Tallinn, 1987; lk

18 vähendamisega muutusid meedia ja ühiskonnaelu avatumaks, mille tulemusena hakati teadvustama ühiskondlikke probleeme, mida seni ainult puudusteks 39 nimetati või mida sotsialistlikust ühiskonnast pidevalt ideaalset pilti loonud meedia üldse ei käsitletud. 40 Sotsiaalsed probleemid ja suurem sõnavabadus viisid sotsiaalsete liikumiste tekkimiseni. Nendest kujunesid omakorda välja rahvuslik-poliitilised liikumised ning seda eriti Nõukogude Liidu satelliitriikides ja liiduvabariikides, kes nõudsid suuremat iseotsustamisõigust ja hiljem ka riiklikku iseseisvust. Nendele taotlustele aitasid kaasa võimuvõitlused Nõukogude Liidu ja Venemaa NSFV presidentide vahel ning kujunenud poliitiline segadus kulmineerus aasta augusti ebaõnnestunud putšikatsega. Aasta lõpuks oli Nõukogude Liit lõpetanud eksisteerimise. Nõukogude Liidu lagunemisega muutused veel ei lõppenud. Venemaal ei suudetud tulla toime kehva majandusliku olukorraga. Üleminek kapitalismile, majanduse liberaliseerimine, erastamine ja orienteerimine rahvusvahelisele turule ei olnud kerge aastate Ladina-Ameerika eeskujul majandusliku šokiteraapia läbiviimine ja nende muutuste rakendamine osutusid Venemaa ja SRÜ riikidele suhteliselt raskeks oma ebasobivuse tõttu. 41 Antud perioodi mahub hüperinflatsioon, sotsiaalne allakäik ja esimeste oligarhide esilekerkimine. Samamoodi ei leidnud lahendust ka poliitilised probleemid aastate algust iseloomustab suur võimuvõitlus president Boriss Jeltsini ja parlamendi vahel. Vastupanu tõttu uuele konstitutsioonile saatis Jeltsin parlamendi laiali. Neid aasta sündmusi iseloomustavad suured meeleavalduses ja demonstratsioonid Moskvas valge maja ees ning kriis kulmineerus oktoobris presidenti toetava sõjaväe rünnakuga parlamendihoonele, mille käigus sai surma erinevatel andmetel inimest. 42 Kogu selle perioodi jooksul toimusid järelikult Venemaa ühiskonnas suured sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised muutused ning sellest tulenevalt käsitlen siseriiklikku olukorda sellel perioodil ebastabiilsena Ibid. lk. 35 Satter, David; Meeletuste ajastu: Nõukogude Liidu allakäik ja langus.; Tallinn, 2005, lk. 64 Sotsiaalsed -, keskkonna-, tehnoloogilised probleemid, korruptsioon, riigi kuriteod jne. Martin McCauley toob välja selliste neoliberaalsete majandusreformide edukuse eeldused ja nende ebasobivused venemaa jaoks - McCauley; Bandits, Gangsters and the Mafia: Russia, the Baltic states and the CIS since 1992; London 2001 lk Ibid, lk

19 kursi. 43 Sellest tulenevalt käsitlen antud perioodi Venemaa siseriiklikku olukorda oma Balti riikide EL-i ja NATO-ga liitumise periood, Antud perioodi algust määratlen Vladimir Putini võimuletulekuga. Tema ametiaega Vene Föderatsiooni presidendina iseloomustab rida muudatusi ühiskonnas (demokraatia küsimus, meedia piiramine), poliitikas (näiteks kuberneride nimetamine) ja majanduses (oligarhide võimu vähendamine). Sellegipoolest võib väita, et suuremad kriisid ja nendele järgnenud muudatused olid Venemaal selleks ajaks juba ära olnud, muuhulgas majanduskriis, aasta finantskrahh ning sellele järgnenud rubla devalveerimine. Putini ametiaja jooksul on aga Venemaa võtnud stabiliseerimise ja normaliseerumise uurimustöö kontekstis stabiilsena Väikeriigi välispoliitika Väikeriigi välispoliitika mõiste all käsitlen väikeriigi poolt rakendatavaid vahendeid vastamaks suurriigi välispoliitilistele sammudele väikeriigi suunal või neid samme ennetavate välispoliitikate teostamist. Hindan sellist väikeriigi välispoliitikat kas aktiivseks või passiivseks vastandumiseks suurriigile. Balti riikide iseseisvumise periood, Brest-Litovski rahuga 3. märtsil 1918 väljus Venemaa sõjast ja loovutas Balti riigid Saksamaale. Peale Saksamaa kapituleerumist novembris 1918 tungis Punaarmee uuesti lääne poole, et sealsed alad tagasi vallutada. Selle tulemusena astusid Balti riigid bolševistidele sõjaliselt vastu, säilitamaks äsja väljakuulutatud iseseisvust. Vabadussõjad olid Balti riikidele suhteliselt edukad ning kuna see kõik toimus Esimese maailmasõja lõpu ja Venemaa kodusõja kontekstis, sundis selline aktiivne vastupanu bolševistlikku Venemaad vastu võtma pragmaatilise otsuse sõlmida rahu Balti riikidega tunnistades nende iseseisvust. Väikeriikide välispoliitika analüüsi kontekstis näitab eelnev, et Balti riigid suutsid aktiivselt avaldada mõju Venemaa välispoliitiliste otsuste tegemisele ja, nagu eelpool kirjeldatud, on sõda kõige paremaks võimaluseks seda teostada. Sellel perioodil oli väikeriikide välispoliitika suurriigile aktiivselt vastanduv. 43 Richard Sakwa kasutab mõistet Politics of normality Sakwa, Richard; Putin: Russias choice; 19

20 Teise maailmasõja algusperiood, Sellel ajavahemikul valitses Euroopas keeruline olukord. Nii Suurbritannia ja Prantsusmaa, kui ka Nõukogude Liit nägid Saksamaas ohtu rahvusvahelisele ja ka iseenda julgeolekule. Vaatamata diplomaatilistele pingutustele, ei suutnud ei Balti ega ka teised Kesk-ja Ida-Euroopa väikeriigid mõjutada suurriikide omavahelist otsustamist liitlaspoliitikate osas. Nõukogude Liidule oli märksa kasulikum sõlmida leping Saksamaaga, kui Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kuna ta nägi potentsiaalset ohtu kaotada Soome ja Balti riikide kaudu oma strateegiline positsioon Saksamaa suhtes. 44 Molotov-Ribbentropi-Pakt (MRP) aga andis Stalinile võimaluse seda sõjalisstrateegiliselt nõrka kohta parandada. Balti riikides ei jäänud Saksamaa ja Nõukogude Liidu omavaheline lähenemine tähelepanuta ning see andis alust paljudeks põhjendatud kahtlusteks. 45 Magnus Ilmjärv leiab siiski, et Balti riikide valitsuste tegevust iseloomustab liigne ohu salgamine ja nii Moskvast kui ka Berliinist tulevate rahustavate propagandade liiga kergemeelne vastuvõtmine. 46 Fakt on, et Balti riigid ei suutnud ei individuaalselt ega ka koostöös teistega mingeid vahendeid suurriikliku poliitika vastu rakendada. Samamoodi ei suutnud nad midagi MRP-le järgnenud Nõukogude Liidu poolsete poliitiliste aktsioonide baaside lepingu, ultimaatumite ja okupeerimise vastu ette võtta. Sellest tulenevalt hindan Balti riikide välispoliitikat antud perioodil suurriigile passiivselt vastanduvaks. Balti riikide lõpliku okupeerimise periood, Sellel perioodil olid Balti riigid okupeeritud kõigepealt Saksamaa ja alates aastast Nõukogude Liidu poolt ning de facto neid riike olemas ei olnud. Seda perioodi ja Balti riikide valitsusemist iseloomustab juriidiline dilemma ühelt poolt oli Balti riikide valitsused tegevad eksiilis, kuid teisalt eksisteerisid Balti territooriumitel liiduvabariikide valitsused. Siiski, kummalgi neist polnud reaalset võimu Balti riike puudutavate otsuste tegemisel. Teine probleem, mis kerkib esile selle perioodi väikeriigi poolse vastupanu käsitlemisel, on metsavendade küsimus. Kas nende tegevust saab käsitleda aktiivseks London, 2004; lk. 41 Eesti kroonika 1939, Tartu 1990, lk. 21 Ilmjärv, Magnus; Hääletu alistumine: eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus, aastate keskpaigast annektsioonini; Tallinn, 2004; lk Ibid., lk ,

21 vastandumiseks suurriigi poliitikale? Kuigi Leedus oli selline partisanide vastupanu kõige rohkem organiseeritum ja aktiivsem, 47 oli metsavendade liikumine tõlgendatav siiski pigem põgenemisega nõukogude okupatsiooniga kaasnenud sanktsioonide eest, sh mobiliseerimine Punaväkke, iseseisvuse või Saksa okupatsiooni aegsete ametnike või sõjaväelaste arreteerimine jne. Lisaks sellele püsis lootus, et okupatsioon on ainult ajutine situatsioon. Nii selle kui ka märksa patriootilisema lähenemise puhul on selge, et Nõukogude Liidu poliitika mõjutamiseks tulemuslikke vahendeid rakendada ei suudetud ja sellest tulenevalt hindan vastandumist suurriigi poliitikale antud perioodil passiivseks. Balti riikide taasiseseisvumise periood, Külma sõja lõpu perioodi iseloomustab rahvuslike liikumiste poliitilise aktiivsuse kasv Balti riikides. Algsest majandusliku autonoomia ja suveräänsuse nõudest kasvas peagi välja suurem eesmärk taastada riiklik iseseisvus. Sellele aitasid kaasa nii laiaulatuslikud rahvarinde liikumised kui ka kohalike võimuesindajate püüdlused saavutada rahva eesmärgid Nõukogude Liidu institutsionaalse raamistiku kaudu. Oma huvide järjekindel kaitsmine jätkus ka iseseisvumise järgsetel aastatel, kui käisid läbirääkimised Vene vägede väljaviimise üle Balti riikidest. Boriss Jeltsin oli saanud võimule liiduvabariikide toel, kuna ta oli nende iseseisvuse püüdluste pooldaja. Kuid nüüd, olles Vene Föderatsiooni president, sattus ta silmitsi palju praktilisemate Venemaad puudutavate probleemidega. Esiteks ei olnud sellel 50-tuhandelisel armeel ja nende perekondadel, mis aastal veel Balti riikides paiknes, kuhugi mujale minna 48 ning teiseks pidi Venemaa defineerima oma huvid selles, talle ajalooliselt tähtsas geopoliitilises mõjupiirkonnas ilma, et avaldada vastasseisu läänele, kes Venemaal plaanitavaid reforme toetasid. 49 Tuli püüda säilitada oma jätkuv kohalolek lähivälismaal. Balti riigid pidid aktiivselt läbirääkimistesse laskuma nii lääneriikide kui ka Venemaaga, et seostada kohalike võõrvägede väljaviimise küsimus sama protsessiga Ida-Euroopas ja Ida-Saksamaal. Venemaa üritas aga inimõiguste rikkumise egiidi all Leedus oli loodud näiteks seitse partisanide regiooni ja need partisanid hoidsid isegi suhteliselt hästi kontrolli nende regioonide üle. Neil oli muuhulgas oma auastmete süsteem, ajaleht ja treening Gaškaité-Žemaitiené, Nijolé; The Partisan War in Lithuania from ; Anušauskas, Arvydas; The Anti-Soviet Resistance in the Baltic States; Vilnius, 2002; lk. 29 McCauley; lk.203 Beyrle, John R.; Case study: the withdrawal of the Russian military forces from the Baltic states; Washington D.C, 1996 saadaval aadressil (26. aprill) 21

22 oma sõjalist kohalolekut Balti riikides pikendada. 50 Eesti, Läti ja Leedu suutsid ikkagi rahvusvahelist tuge organiseerides ja Venemaale survet avaldades saavutada vägede väljaviimise aasta augustis. Antud perioodil ilmnes väikeriigi aktiivne vastandumine suurriigi poliitikale ning suudeti rakendada vahendeid, kaitsmaks oma huve. Balti riikide EL-i ja NATO-ga liitumise periood, NATO ja Euroopa Liidu Balti riikide suunalise laienemise teemat käsitledes tuleb märkida Venemaa tugevat vastuseisu laienemise protsessile. Kui EL-iga liitumise küsimuses on Venemaa olnud suhteliselt tagasihoidlik, siis avaldamaks kriitikat Balti riikide NATO liikmelisusele, on Venemaa olnud aktiivne. Seda arvatavasti põhjusel, et NATO-t peab Venemaa väga USA-keskseks ja sõjaliselt Venemaa vastu suunatud organisatsiooniks. Euroopaga tunneb Venemaa ennast solidaarsemana ja otsib tihedamat koostööd. 51 Vaatamata sellisele vastuseisule, suutsid Balti riigid saavutada oma pikaajalise välispoliitilise eesmärgi ning liituda NATO ja Euroopa Liiduga. Seda omakorda võibki käsitleda vastandumiseks Venemaa välispoliitikale. Lisaks NATO ja EL-i temaatikale on Venemaa oma välispoliitikas Balti riikide, eriti Eesti ja Läti suunal lähtunud rahvusvähemuse olukorra kritiseerimisest, kuid Eesti ja Läti on need rünnakud suutnud tagasi lükata ja Venemaa välispoliitikale oma huvide seisukohalt adekvaatselt vastata. Hindan Balti riikide välispoliitikat sellel perioodil Venemaa välispoliitikale aktiivselt vastanduvaks Suurriigi positsioon maailmas Järgnevalt analüüsin, milline oli Venemaa positsioon rahvusvahelises süsteemis vaatlusalustel perioodidel. Käsitlen seda positsiooni nõrgana, kui Venemaa puhul on olnud tegemist regionaalse suurvõimuga ja tugevana, kui Venemaa on olnud suurvõim või supervõim Laar, Mart; Eesti uus algus; Tallinn 2002, lk.155 Toetuda võiks jällegi Vene Föderatsiooni välispoliitika kontseptsioonile 28 juulist 2000, mis näeb Venemaa eesmärki vastanduda USA-le ja samas süvendada koostööd Euroopaga. 22

23 Balti riikide iseseisvusime periood, Perioodil, kui Venemaa väljus Esimesest maailmasõjast, tegi läbi Veebruari-ja Oktoobrirevolutsiooni ning langes lõpuks kodusõtta, ei olnud tal nende sisemiste probleemide, poliitiliste ja sotsiaalmajanduslike raskuste taustal võimalik rahvusvaheliste suhete probleemide käsitlemisel aktiivselt kaasa rääkida. Venemaa oli kõnesoleva perioodil selgelt regionaalse suurvõimuga ning sellest tulenevalt hindan tema positsiooni rahvusvahelistes suhetes konkreetsel perioodil nõrgaks. Teise maailmasõja algusperiood, 1939 kuni 1941 Selleks perioodiks oli Nõukogude Liidust kujunenud suhteliselt tugev jõud rahvusvaheliste suhete kontekstis. Kui aastal pinged Euroopas kasvasid, üritasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Nõukogude Liiduga Saksamaa vastases liitlaspoliitikas kokkuleppele jõuda, kuna nägid temas arvestatavat jõudu rahvusvahelises poliitikas. Ka Hitler ei söandanud ennem Poola vallutamisega algust teha, kui oli Nõukogude Liiduga lepingu sõlminud. Oli alust kartuseks, et Nõukogude Liit oleks ennast Saksamaa rünnakuga ida poole liialt ohustatuna tundnud ja Hitleri plaanidele sõjaliselt vastu astunud. Nõukogude Liitu võib sellel perioodil liigitada kindlasti tolleaegse maailma suurvõimude hulka ning sellest tulenevalt käsitlen tema positsiooni Teise maailmasõja algusperioodil rahvusvaheliste suhete süsteemis tugevana. Balti riikide lõpliku okupeerimise periood, Teise maailmasõja lõpuperioodil suutis sõjast kurnatud ja riikidest kõige rohkem kahjukandnud Nõukogude Liit hämmastaval kombel suhteliselt edukalt oma ambitsioonid realiseerida. See on seotud eelkõige asjaoluga, et kõik kulutatud ressursid ja toodud ohvrid teenisid eesmärki tuua Nõukogude Liit sõjast välja kõige suurema võitjana. Selle tulemusena nägid teised suurriigid, eesotsas USA ja Suurbritanniaga Nõukogude Liidus tähtsat jõudu sõjajärgses rahvusvahelises süsteemis ja teda liigitati suurvõimude hulka. Nõukogude Liidu tugevast rahvusvahelisest positsioonist annavad aimu ka sõjajärgsed konverentsid Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. George Crockeri arvates oli Teherani konverents nendest kõige tähtsam. Washingtonis valitses väga moskvameelne 23

SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu

SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU Introduction Katrin Olenko University of Tartu It is commonly accepted that the exchange rate regime

More information

5926/12 tht/mkk 1 DG F2A

5926/12 tht/mkk 1 DG F2A EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse

More information

The Estonian American Experience

The Estonian American Experience EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA June 2013 The Estonian American Experience In our March newsletter we posed the question Do you need Estonian to be Estonian? and invited our readers to share their thoughts.

More information

Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud

Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Rahvusvaheliste suhete osakond Tallinna Ülikool Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Käesolev uuring on teostatud Eesti Vabariigi Riigikogu

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Laura Pakaste

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Laura Pakaste TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Laura Pakaste LEEDU VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITILISED KAALUTLUSED ARENGUABI ANDMISEL UKRAINALE Juhendaja: MA Heiko Pääbo Tartu 2007

More information

2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT

2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 1 2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 3 4 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT Disclaimer: This project was funded, in part, through the U.S. State Department, and the opinions, findings and conclusions or

More information

HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES

HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES Ivar Raig University Nord, Tallinn, Estonia Research Center Free Europe 1. General impact of

More information

JULGEOLEKUNÕUKOGU ROLL ENESEKAITSE TEOSTAMISEL

JULGEOLEKUNÕUKOGU ROLL ENESEKAITSE TEOSTAMISEL 194 RENÉ VÄRK JULGEOLEKUNÕUKOGU ROLL ENESEKAITSE TEOSTAMISEL René Värk Sissejuhatus Teise maailmasõja järgne rahvusvaheliste suhete süsteem põhineb muuhulgas relvastatud jõu kasutamise keelul. Arvestades

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Taavo Lumiste Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina Juhendaja: M.A Evald Mikkel Tartu 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö

More information

ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas,

ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas, ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, dr. theol., sotsiaaleetika dotsent, Führungsakademie der Bundeswehr (Hamburg) Sellised sündmused nagu terrorismivastane sõda

More information

VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross

VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross TAUSTAKS VÕTA uurija since 2006 VÕTA arendaja since 2009 VÕTA koolitaja since 2009 VÕTA praktik, hindaja since 2010 VÕTA assessor since 2012 VÕTA

More information

ex machina, Rumsfeldi Vana- ja Uus-Euroopa. Viimane jaotus tugineb lähiajaloole ja sellesse

ex machina, Rumsfeldi Vana- ja Uus-Euroopa. Viimane jaotus tugineb lähiajaloole ja sellesse Üks ühine Euroopa Liit ja 25 erinevat Venemaad Kaido Jaanson (RiTo 9), Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete õppetooli hoidja Euroliidu riikide erinev suhe Venemaaga ei ole tingitud mitte üksnes geopoliitilisest

More information

EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon

EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA March 2015 EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon Because of the critical Ukrainian situation, the Estonian American National Council

More information

EESTI SUVERÄÄNSUS *

EESTI SUVERÄÄNSUS * EESTI SUVERÄÄNSUS 1988 2008 * Sissejuhatus Kui prof Marju Luts-Sootak ja magister Hent Kalmo tegid mulle ettepaneku kirjutada kaastöö suveräänsuse muutumist käsitle vale raamatule, mõlkus mul esialgu meeles

More information

OPERATSIOON IRAAGI VABADUS : KAS RELVASTATUD JÕU KASUTAMISEKS OLI ÕIGUSLIK ALUS?

OPERATSIOON IRAAGI VABADUS : KAS RELVASTATUD JÕU KASUTAMISEKS OLI ÕIGUSLIK ALUS? OPERATSIOON IRAAGI VABADUS : KAS RELVASTATUD JÕU KASUTAMISEKS OLI ÕIGUSLIK ALUS? René Värk Sissejuhatus Iraak on rahu ja julgeoleku ohustamise või rikkumise pärast olnud rahvusvahelise kogukonna tähelepanu

More information

EESTI NATOS MITTE TARBIJA, VAID PARTNER

EESTI NATOS MITTE TARBIJA, VAID PARTNER EESTI NATOS MITTE TARBIJA, VAID PARTNER Läänemere idakaldal asuv Eesti on sajandite jooksul olnud lugematute sõdade tallermaaks. Erinevad riigid ja valitsejad idast ja läänest on püüdnud seda majanduslikult

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED Juhendaja: MA.Rein Toomla Tartu 2002 SISSEJUHATUS 4 1. TEOREETILINE RAAMISTIK 7 1.1.

More information

NAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT

NAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Äriõigus Alina Filippova NAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT Lõputöö Juhendaja: Uno Feldschmidt,

More information

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel

More information

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET 19.10.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 351/3 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,

More information

EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool

EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud

More information

Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Intervjuu endise peadirektoriga Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Residentsuse indeks Tegelik ja registripõhine elukoht Põllumajanduslikud

More information

SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS

SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS TALLINN 2013 Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Urve Kask, tel 625 9220).

More information

Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises

Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises MAJANDUS H22 Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises MART NUTT TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Väitekiri on lubatud kaitsmisele

More information

KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL

KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK 29. AASTAL Allan Aron, Riina Kerner Statistikaamet 29. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda

More information

NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut

NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on

More information

Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis

Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 IVO JUURVEE Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918 1940 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS

More information

Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks.

Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Tööversioon 27.04.09, Tallinn * Valge paber (White paper) on raport või suunis, milles tuuakse välja probleeme

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Võrdleva õigusteaduse õppetool. Kati Kuus SOTSIAALSE KONFLIKTI OLEMUS, ALLIKAD JA LAHENDAMISE TEED.

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Võrdleva õigusteaduse õppetool. Kati Kuus SOTSIAALSE KONFLIKTI OLEMUS, ALLIKAD JA LAHENDAMISE TEED. TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Kati Kuus SOTSIAALSE KONFLIKTI OLEMUS, ALLIKAD JA LAHENDAMISE TEED Bakalaureusetöö Juhendaja lektor Silvia Kaugia Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus...

More information

Pagulased. eile, täna, homme

Pagulased. eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme. Käsiraamat Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 2007 Pagulased eile, täna, homme Käsiraamat on valminud MTÜ Ida-Virumaa

More information

DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42

DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42 ARNOLD SINISALU Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses Tartu Ülikooli õigusteaduskond

More information

Nõukogude piiritsoonis

Nõukogude piiritsoonis Nõukogude piiritsoonis TIINA PEIL Tallinna Ülikool, EHI maastiku ja kultuuri keskus sena kui sotsiaalia või humanitaaria valdkonda kuuluva distsipliinina. Viimase kümne aasta vältel on teadusharu vaevelnud

More information

REVOLUTSIOONID VÄÄRTUSMAAILMADE TEISENDAJATENA

REVOLUTSIOONID VÄÄRTUSMAAILMADE TEISENDAJATENA Acta Historica Tallinnensia, 2008, 12, 103 119 doi: 10.3176/hist.2008.1.06 REVOLUTSIOONID VÄÄRTUSMAAILMADE TEISENDAJATENA Aili AARELAID-TART ja Indrek TART Tallinna Ülikooli nüüdiskultuuri uurimiskeskus,

More information

MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL

MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Gete Grahv MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL

ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Margus Kotter ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Vilve Raik MA Kaasjuhendaja

More information

ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS

ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Anait Mesropjan Bakalaureusetöö ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI DIASPORAADE MEEDIAKANALID EESTIS 1989-1991 Juhendaja: Valeria Jakobson,

More information

ESTONIAN PATENT OFFICE

ESTONIAN PATENT OFFICE PCT Applicant s Guide National Phase National Chapter Page 1 ESTONIAN PATENT OFFICE (PATENDIAMET) AS DESIGNATED (OR ELECTED) OFFICE CONTENTS THE ENTRY INTO THE NATIONAL PHASE SUMMARY THE PROCEDURE IN THE

More information

Projekti koordinaator: WAVE Co-ordination Office / Austrian Women s Shelter Network, Bacherplatz 10/4, A-1050 Viin, Austria

Projekti koordinaator: WAVE Co-ordination Office / Austrian Women s Shelter Network, Bacherplatz 10/4, A-1050 Viin, Austria SISUKORD Eessõna... 4 Terminoloogia... 5 1. Sissejuhatus... 6 2. Teoreetiline taust... 8 3. Naiste varjupaiga eesmärgid ja põhimõtted... 19 4. Naiste varjupaiga rajamine ja rahastamine... 25 5. Naistele

More information

Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja

Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda

More information

DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29

DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 29 RENÉ VÄRK Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest terroristlike

More information

VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool

VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Eestis viimase 15 aasta jooksul toimunud majandusreformide jooksul on pidevalt rõhutatud väikeettevõtluse

More information

SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED

SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED 2012 (11) ViAble Security Haritud Turvalisus Peatoimetaja: Lauri Tabur Tegevtoimetaja: Annika Talmar-Pere Tallinn 2012 The Editorial Board: Lauri Tabur: Rector of the Academy

More information

R.J.B. BOSWORTH TÕLKINUD TOOMAS TAUL

R.J.B. BOSWORTH TÕLKINUD TOOMAS TAUL R.J.B. BOSWORTH TÕLKINUD TOOMAS TAUL Originaali tiitel: Mussolini R.J.B. Bosworth Hodder Education 2002 Tõlgitud väljaandest: Mussolini New edition R.J.B. Bosworth London and New York 2010 Toimetanud Leino

More information

ÜLEVAADE KURITEOENNETUSE PLANEERIMISEST

ÜLEVAADE KURITEOENNETUSE PLANEERIMISEST Justiitsministeerium ÜLEVAADE KURITEOENNETUSE PLANEERIMISEST Jim Hilborn Tallinn 2007 Tõlkija Helgi Hilborn Toimetajad Anu Leps, Kalev Lattik Väljaandja Justiitsministeerium Tõnismägi 5a Tallinn 15191

More information

Kui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise

Kui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise Riigimasin teema- Erilehe väljaandmist finantseeris Eesti Koostöö Kogu ja kujundas Eesti Ajalehtede ja erilehtede osakond Konverentsi Eesti kui väikeriik eriväljaanne Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu: Roheline

More information

MITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES

MITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Marju Saar MITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES Magistritöö Juhendaja: Raine Eenma, MAG IUR Kaasjuhendaja:

More information

Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis

Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Tallinn 2010 Käesolevas kogumikus avaldatud artiklid väljendavad autorite isiklikke seisukohti.

More information

Institutsioonide ajalugu ja majandusareng: kuidas majandusteooria, politoloogia ja ajalugu kokku saavad

Institutsioonide ajalugu ja majandusareng: kuidas majandusteooria, politoloogia ja ajalugu kokku saavad Ajalooline Ajakiri, 2011, 3/4 (137/138), 349 367 Vaatenurk Institutsioonide ajalugu ja majandusareng: kuidas majandusteooria, politoloogia ja ajalugu kokku saavad Kaire Põder Käesoleva artikli eesmärgiks

More information

ülesannetest. Need ülesanded on kirjas põhiseaduse peatükkides Riigikogu ning

ülesannetest. Need ülesanded on kirjas põhiseaduse peatükkides Riigikogu ning Peatoimetaja veerg Aare Kasemets (RiTo 1), Riigikogu Kantselei Kui peaksin koolipoisina kujutama Eesti parlamentaarset demokraatiat, siis joonistaksin talle kena paljusilmse ja -suulise tarkpea, mille

More information

Helle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik

Helle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Peatoimetaja veerg. Kevad tuli teisiti Helle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Eestile on kevad 2007 olnud erakordne. Esimest korda viimase viieteistkümne aasta

More information

Maailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks

Maailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks VALGE PABERI* RIIGIKOGULE TAUSTAPABER NR 2 27.04.2009 Maailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks Valge paberi Riigikogule taustapaberis nr 1 Eesti

More information

Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine aastatel Eesti Vabariigi näitel

Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine aastatel Eesti Vabariigi näitel DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 43 KARL STERN Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine 1930. aastatel Eesti Vabariigi näitel 1 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 43

More information

KONTROLLIMATU RÄNDEKRIISI JA INIMSMUUGELDAMISE ALLA JÄÄNUD EUROOPA: KUIDAS EDASI

KONTROLLIMATU RÄNDEKRIISI JA INIMSMUUGELDAMISE ALLA JÄÄNUD EUROOPA: KUIDAS EDASI TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Euroopa uuringute õppetool Sirli Väli KONTROLLIMATU RÄNDEKRIISI JA INIMSMUUGELDAMISE ALLA JÄÄNUD EUROOPA: KUIDAS EDASI Bakalaureusetöö

More information

TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond

TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Oliver Hoole NANSENI PASS JA VENE PAGULASED Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Eero Medijainen Tartu

More information

Edukas majandus. Blossoming economy. Kiire majanduskasv. Rapid economic growth

Edukas majandus. Blossoming economy. Kiire majanduskasv. Rapid economic growth Edukas majandus Blossoming economy Kiire majanduskasv Rapid economic growth Euroopa tulevane majanduse jõukeskus moodustub Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, kuna nimetatud riikide majandused on maailma

More information

Eesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS

Eesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks

More information

Eessõna. Introduction

Eessõna. Introduction 1 Eessõna Introduction Alates 2005. aastast tegutseb Tarbijakaitseameti koosseisus Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mille eesmärgiks on nõustada tarbijaid nende õigustest sooritades oste Euroopa

More information

Avatud Eesti Fondi

Avatud Eesti Fondi Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Tometanud Mart Orav, keeletoimetaja Triin Kaalep, Tekstid tõlkinud Wiedemanni Tõlkebüroo, kujundanud Janno Preesalu, Avatud

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut. Eveli Kuuse

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut. Eveli Kuuse Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Eveli Kuuse Arengukoostöö adressaatidest doonoriteks: mõjurid ja loogika Eesti, Läti, Leedu päästeametite näitel Magistritöö Juhendaja:

More information

Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( )

Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( ) Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2008, 57, 4, 255 264 doi: 10.3176/proc.2008.4.08 Available online at www.eap.ee/proceedings Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators

More information

HIINA RAHVAVABARIIGI PIIRIKONFLIKTID KUI HIINA EKSPANSIONISTLIKU POLIITIKA ÜKS LAKMUSTESTIDEST

HIINA RAHVAVABARIIGI PIIRIKONFLIKTID KUI HIINA EKSPANSIONISTLIKU POLIITIKA ÜKS LAKMUSTESTIDEST TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Jaak Parik HIINA RAHVAVABARIIGI PIIRIKONFLIKTID KUI HIINA EKSPANSIONISTLIKU POLIITIKA

More information

Palju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president!

Palju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president! Sisukord Toimetajalt Palju õnne, Tarja Halonen! Inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja Eesti seaduste kohandamine EL seadusandluse valguses / Julia Vahing Mida tähendab gender mainstreaming Võrdne tasustamine

More information

SIGIMISVÕITLUS TOIMUB ILMA RELVADETA 1

SIGIMISVÕITLUS TOIMUB ILMA RELVADETA 1 SIGIMISVÕITLUS TOIMUB ILMA RELVADETA 1 Ülemöödunud sajandivahetusel toimunud Inglise-Buuri sõjale (1899 1902) võis eesti rahvas meedia kaudu küllaltki vahetult kaasa elada. Kauge sõja tekitatud emotsioonides

More information

The factual reason for the development of the Arctic refugees in 2015 was the innovative interpretation of the law, which can

The factual reason for the development of the Arctic refugees in 2015 was the innovative interpretation of the law, which can Teekond maailma lõppu jätkab ebamugava reisi teemat, mis sai alguse Holger Looduse 2016. aasta Vaal galerii näitusega Urlaub ja jätkus järgmisel aastal Tartu Kunstimajas toimunud Volüümiga. Kokkupõrge

More information

Kriitilised ajad tõestavad ERKÜ Washingtoni töö tähtsust

Kriitilised ajad tõestavad ERKÜ Washingtoni töö tähtsust EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA Critical Times Show Importance of EANC Work in Washington When Estonia became independent, many thought that our political battle had been won. Russia was either too weak to

More information

Vähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis

Vähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis A VATUD ÜHISKONNA INSTITUUT EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE SEIREPROGRAMM Vähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007 hinnang 2002

More information

ACTIVISM: Artful Tactics of Social Change in Urban and Cyber Space

ACTIVISM: Artful Tactics of Social Change in Urban and Cyber Space ACTIVISM: Artful Tactics of Social Change in Urban and Cyber Space Nicola Kirkham Everyone seems to be talking about public space, but I wonder what they are referring to. What do people mean by public

More information

KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS

KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Siiri Leskov KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Magistritöö Juhendaja: Egert Belitšev, MA Kaasjuhendaja: Mairit Kratovitš,

More information

VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL

VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Johan Skytte poliitikauuringute instituut Karita Karotam VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL 2014-2016 Bakalaureusetöö

More information

HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL

HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Kristo Kiipus 106778 IABM HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Innar Liiv Ph.D

More information

Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix

Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix Innovation studies Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix 10 2007 Results of OMC Peer Review Report 2007 Country Report for Estonia Reviewers: Wolfgang Polt Per Koch Boris Pukl Arjan Wolters Joanneum Research

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004. RIIS Tehnilised tingimused. Rice Specification

EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004. RIIS Tehnilised tingimused. Rice Specification EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004 RIIS Tehnilised tingimused Rice Specification EVS-ISO 7301:2004 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO 7301:2004 Riis. Tehnilised tingimused

More information

Kas meedia konstrueerib või peegeldab polaarsusi?

Kas meedia konstrueerib või peegeldab polaarsusi? Kas meedia konstrueerib või peegeldab polaarsusi? HALLIKI HARRO-LOIT Ühiskonnateaduste instituut, SJKK Sissejuhatus: meediatekstid kui julgeolekuriski peegeldus või katalüsaator? Ühiskondlikult pingelisel

More information

Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008

Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Contact details: Hannes.veinla@ut.ee Country: Estonia I. General context (responsible bodies) and quality of transposition The main

More information

THE COUNCIL OF EUROPE AND THE EUROPEAN UNION FRAMEWORKS IN THE LEGAL PROTECTION OF MINORITY LANGUAGES: UNITY OR DIVERSITY? 1

THE COUNCIL OF EUROPE AND THE EUROPEAN UNION FRAMEWORKS IN THE LEGAL PROTECTION OF MINORITY LANGUAGES: UNITY OR DIVERSITY? 1 ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 347 366 THE COUNCIL OF EUROPE AND THE EUROPEAN UNION FRAMEWORKS IN THE LEGAL PROTECTION OF MINORITY LANGUAGES: UNITY OR DIVERSITY? 1 Alessia Vacca University of Aberdeen Abstract.

More information

European Union European Social Fund I RI

European Union European Social Fund I RI European Union European Social Fund I RI S This publication was written within the framework of the Headway Improving Social Intervention Systems for Victims of Trafficking Project, funded by the EQUAL

More information

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Ajaloo- ja arheoloogiainstituut Uusima aja õppetool. Kristjan Valgur

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Ajaloo- ja arheoloogiainstituut Uusima aja õppetool. Kristjan Valgur TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Ajaloo- ja arheoloogiainstituut Uusima aja õppetool Kristjan Valgur EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIDU POLIITILINE OLEMUS KAS AUTORITAARNE VÕI DEMOKRAATLIK VABADUSSÕJALUS?

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Eraõiguse osakond. Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Eraõiguse osakond. Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS Magistritöö Juhendaja dr. iur. Karin Sein Tallinn 2016 SISUKORD

More information

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike

More information

EESTI KODAKONDSUSE KUJUNEMINE: PÕHIMÕTTED JA PRAKTIKA

EESTI KODAKONDSUSE KUJUNEMINE: PÕHIMÕTTED JA PRAKTIKA TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO OSAKOND LÄHIAJALOO ÕPPETOOL HELEN ROHTMETS EESTI KODAKONDSUSE KUJUNEMINE: PÕHIMÕTTED JA PRAKTIKA MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Professor Eero Medijainen TARTU 2005 Sisukord

More information

NOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED

NOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Perit Puust NOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED Bakalaureuseöö Juhendaja mag. iur. Urve Liin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 I Notariaalse

More information

EESTI VABARIIGI 93. AASTAPÄEV PERTHIS

EESTI VABARIIGI 93. AASTAPÄEV PERTHIS EESTI VABARIIGI 93. AASTAPÄEV PERTHIS Kalju Palmoja kõne 93. EV aastapäevaks Tuhast tõusnud Londoni Eesti Selts 90 Eestlased üle kogu Suurbritannia kogunesid Londonisse, et tähistada kontsertaktusega vabariigi

More information

POSTIPOISS. Nr 208 kevad 2007

POSTIPOISS. Nr 208 kevad 2007 LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr 208 kevad 2007 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2007.a. VES Executive Board Esimees/President Thomas Pajur 778 882-7109 Marie Kaul-Rahiman 604 946-4409 Abiesimees/ VP Liisa Suurkask

More information

1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006

1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 2 Koostajad ja toimetajad: Kristel Kõiv, Merle Lust, Toomas Kööp, Tõlkijad: Merle Lust ja Meaghan Burford Kaanekujundus: Aldo Tera Fotod: Kiirguskeskus Kiirguskeskus Kopli

More information

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike

More information

RIIKIDE NÕRKUSEST ÜLESAAMINE AAFRIKAS

RIIKIDE NÕRKUSEST ÜLESAAMINE AAFRIKAS RIIKIDE NÕRKUSEST ÜLESAAMINE AAFRIKAS EUROOPA UUE LÄHENEMISVIISI VÄLJATÖÖTAMINE EUROOPA UURINGUTE MOBILISEERIMINE ARENGUPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMISE TEENISTUSSE E U R O O P A ARENGURAPORT RIIKIDE NÕRKUSEST

More information

PILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE

PILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE Kogumik esitab ülevaate töövaldkonnast Eestis käesoleva kümnendi keskpaigas. Käsitletakse üldisi trende tööturul, haridusvalikute seoseid tööturuga, töökoolitust, eestlaste ja mitteeestlaste, meeste ja

More information

TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES

TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES Yngve Rosenblad Statistikaamet Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr a rekordilise 19,8 protsendini,

More information

Aastatel opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs

Aastatel opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs Aastatel 1918-1940 opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs Lõpparuanne Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumi vahelisele töövõtulepingule Tartu

More information

Helle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik

Helle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Peatoimetaja veerg. Ajaloo kaitseks Helle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Ajaloost räägitakse viimasel ajal palju ja meeleldi ning sageli võib kuulda kaht teineteist

More information

37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES

37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES 37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES Tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksude vabastused Kirjeldus Legislative act 37(2) fragment of law reg 819/83 saadused, mille ühenduse

More information

DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS

DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse osakond Meelis Aunap DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Magistritöö

More information

Mart Veliste UNDERSTANDING CHINA S RISE: STIGMA MANAGEMENT DURING XI JINPING YEARS ( ) MA thesis. Supervisor: Urmas Pappel, MA

Mart Veliste UNDERSTANDING CHINA S RISE: STIGMA MANAGEMENT DURING XI JINPING YEARS ( ) MA thesis. Supervisor: Urmas Pappel, MA UNIVERSITY OF TARTU Faculty of Social Sciences Johan Skytte Institute of Political Studies Mart Veliste UNDERSTANDING CHINA S RISE: STIGMA MANAGEMENT DURING XI JINPING YEARS (2012-2017) MA thesis Supervisor:

More information

SUMMARIA SOCIALIA. Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi

SUMMARIA SOCIALIA. Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi SUMMARIA SOCIALIA Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi 2014 : 1 http://www.nlib.ee/summaria-socialia/ E-post: Mai.Voormann@nlib.ee SISUKORD EUROOPA

More information

KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL

KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL 1. Sissejuhatus Kaasaegset ühiskonda iseloomustab üha suurem sisemine keerukus ning iden titee tide pal ju sus (Giddens 1991).

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Sotsiaalteaduskond. Õiguse Instituut

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Sotsiaalteaduskond. Õiguse Instituut TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse Instituut Sven Lass Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt taotletud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus kui omavalitsusgarantii tagaja Magistritöö

More information

TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool

TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Liitu (EL) integreerumise protsessis on vaieldamatult üheks oluliseks teemaks töötajate liikumisvabaduse probleemistik.

More information

EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool

EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool Sissejuhatus Regionaalsete erinevuste tekkimine on juba teooria kohaselt loomuliku majandusarengu tulemus

More information

Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest

Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Anne Roos Artikkel annab lühiülevaate Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) kolmandast kodanikuhariduse

More information

RÉPUBLIQUE D ESTONIE/REPUBLIC OF ESTONIA/ REPUBLIK ESTLAND/ ЭСТОНСКАЯРЕСПУБЛИКА. The Supreme Court of Estonia. Riigikohus

RÉPUBLIQUE D ESTONIE/REPUBLIC OF ESTONIA/ REPUBLIK ESTLAND/ ЭСТОНСКАЯРЕСПУБЛИКА. The Supreme Court of Estonia. Riigikohus Rapport national / National report / Landesbericht / национальный доклад RÉPUBLIQUE D ESTONIE/REPUBLIC OF ESTONIA/ REPUBLIK ESTLAND/ ЭСТОНСКАЯРЕСПУБЛИКА The Supreme Court of Estonia Riigikohus langue maternelle

More information