INIMENE ÜHISKOND ÜHISKONNAÕPETUSE ÕPPEMATERJAL

Transcription

1 INIMENE JA ÜHISKOND ÜHISKONNAÕPETUSE ÕPPEMATERJAL 2006

2 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile ja Briti Nõukogule Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastas Briti Nõukogu Õppematerjali autorid Eda Maripuu, Mare Oja, Riina Raja, Madis Somelar, Sergei Teplov, Maidu Varik Autorid toetusid Suurbritannia Citizenship Foundation i õppematerjalile ja läbisid aasta veebruaris koolituse nimetatud organisatsiooni esindaja Don Row juhtimisel. Õppematerjali retsenseerisid ja katsetasid koolis Ene Tannberg Miina Härma Gümnaasiumist, Riina Voltri Tartu Kommertsgümnaasiumist, Andres Aua Tallinna Kristiine Gümnaasiumist, Veiko Jõeäär Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist, Harry Laiv Kadrina Keskkoolist, Ivo Maripuu Orissaare Gümnaasiumist. Koostajad tänavad katsetajaid asjalike märkuste ja nõuannete eest. Toimetanud Ene Sepp, Kaire Luide, Annika Vesi Küljendanud ja kaane kujundanud Olger Tali Eesti Ajalooõpetajate Selts

3 Sisukord Eessõna Mare Oja 1. Sissejuhatav ülesanne Mare Oja 8 2. Õigused ja kohustused Maidu Varik Õigus ja õiglus Maidu Varik Reeglid ja seadused Sergei Teplov Vabadus ja kord Sergei Teplov Võim ja selle teostamine Eda Maripuu Koostöö ja konflikt Eda Maripuu Avalik ja isiklik elu Riina Raja Inimõigused Sergei Teplov Inimkaubandus Madis Somelar Sallivus. Sarnasused ja erinevused Madis Somelar Sooline võrdõiguslikkus Riina Raja Inimeste toimetulek elus Riina Raja Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem Mare Oja Lemmikloomad avalikes kohtadess Madis Somelar Õpilaste esseed teemal Hea kodanik 133 Tingmärgid: Õpetajale? Õpilasele

4 4 Lühitutvustus Sissejuhatav ülesanne Eesmärk on juhatada õpilane ühiskondliku vastutuse ja kodanikuna käitumise lainele. Mõelda sellele, millises ühiskonnas me elada tahaksime ning mida me saaksime ise kodanikena sellise elukorralduse heaks teha. Sissejuhatus Õppematerjali koostamisel peeti silmas eesmärki panna kokku materjal, mis toetaks ühiskonnaõpetuse aine eesmärki õpilase kujunemist aktiivseks ja vastutustundeliseks kodanikuks ning oleks õpetajale abiks nimetatud eesmärgi järgimisel. Ühiskonnaõpetuse teemad on õpilasele liigse teoreetilisuse tõttu sageli keerulised mõista. Kui puudub isiklik kokkupuude, jääb seaduse keel tihti mõistmatuks ning ühiskonnaelu väljaspool õpilase tegutsemisringi kaugeks. Püüdsime koondada teemasid ja probleeme, mis illustreeriksid ühiskonnas toimuvat eluliste näidetega ja teeksid aine õpilasele arusaadavamaks ja lähedasemaks. Aja möödudes võivad valitud juhtumid/artiklid oma aktuaalsuse kaotada, kuid esitatud tööülesannete juurde leiavad õpetajad vastavate artiklite asemel ajakirjandusest kergesti uued. Õppematerjal ei ole mõeldud kasutamiseks igas ühiskonnaõpetuse tunnis esimesest teemast viimaseni, vaid õpetajad saavad ise klassi taseme ja õpilaste vanuse alusel otsustada, missuguseid ülesandeid ja mis järjestuses nad vastava teema puhul kasutavad. Kuna ühiskonnaelu valdkonnad on omavahel tihedalt seotud, on raske täielikult lahutada ka teemasid, mis õppematerjalis käsitlemist leiavad. Seetõttu on siin mõni märksõna mitme teema all, kuid erinevast vaatenurgast käsitletud. Iga teema puhul on käsitletud eesmärke, märksõnu, mõisteid, eelteadmisi, metoodilisi nõuandeid õpetajale ja ülesandeid õpilasele. Õigused ja kohustused Me kasutame oma õigusi ja täidame kohustusi. Tänapäeva noortele heidetakse tihti ette, et nad teavad küll oma õigusi, aga ei taha mingeid kohustusi. Selle teema ülesanded suunavad õpilasi arutelule õiguste ja kohustuste vastastikusest seotusest, kodanikuõigustest ja -kohustustest. Kas õigus haridusele on muutunud koolikohustuseks? Kas riik peaks muutma valimistest osavõtu kodanikele kohustuslikuks? Kuidas käitub hea kodanik? Millised on minu õigused? Ülesanded on seotud õpilaste jaoks tuttava kontekstiga, ülesannete lahendamisel saab kasutada põhiseadust, valimisstatistikat, allik- ja internetimaterjali. Lähtuvalt oma eesmärkidest ja võimalustest võib tunnis teha vaid mõne ülesande, millele planeerida rohkem aega (nt rollimäng Üksikul saarel ). Õigus ja õiglus Õigus ja õiglus on sagedased mõisted kõnekeeles ja seetõttu kasutatakse neid tihtipeale ka erinevas tähenduses. Selles osas on õpilastel võimalus ideekaartide kasutamise ja loomise abil täpsustada oma arusaama nendest mõistetest, eriti nende juriidilistest aspektidest, kasutades ka Õiguste ja kohustuste peatükis omandatud teadmisi. Kas õigus ja õiglus on alati kokkulangevad mõisted? Miks on mõnel rohkem õigusi kui teistel? Kuidas kaitsta õiglaselt õigusi? Kas ebaõiglaselt käitunud inimestel on õigus õiglasele kohtumõistmisele? Selle teema ülesanded võimaldavad mitmesuguste arutelude kaudu suunata õpilasi väärtus-

5 5 tama õiguste kaitsmist ja õigluse tagamist. Kui õpilastel on tunni ajal võimalik kasutada arvutit, võib infotehnoloogia võimalusi kasutada mõistekaartide loomisel, rühmatöö tulemuste esitamisel ja infootsinguks. Reeglid ja seadused Teema käsitleb õigusnormide problemaatikat. Õpilastele tutvustatakse, millist rolli mängivad elus moraali-, tava- ja õigusnormid. Õpetaja peab arvestama, et õigusnormide sõnastus on väga keeruline. Aktiivmeetodite kaudu õpetatakse õiguse põhifunktsioone ja regulatsioone. Rollimäng maalaste kosmoseekspeditsioonist annab võimaluse välja mõelda uusi norme ning neid kehtivatega võrrelda. Õpilaste eakaaslaste lood õigusrikkumistest võimaldavad lahendada kaasuseid, mille kaudu saavad õpilased teada, kuidas kasutatakse õigusnorme. Ülesanded annavad hea võimaluse näidata õpilastele, miks seadused vajalikud on. Vabadus ja kord Peatähelepanu on pööratud mõistete vabadus ja kord omavahelisele seosele. Analüüsitakse, kas mõistet vabadus saab käsitleda ainult positiivses tähenduses või on see võimalik ka negatiivses tähenduses. Õppematerjalile on lisatud kuulsate filosoofide mõtteid vabadusest. Üks ülesanne on üles ehitatud dialoogi vormis, et tutvustada dialoogi pidamise reegleid. Õpitakse vestluskaaslast kuulama, austama tema arvamust, kaitsma oma seisukohti. Võimalik on käsitleda ka mõisteid diktatuur ja demokraatia, samuti selgitatakse õigusriigi tunnuseid. Võim ja selle teostamine Selle teema jaoks valitud materjalid püüavad näidata, kuidas võimu seadusandluse kaudu teostatakse. Presidendi positsioon on Eesti ühiskonnas väljapaistvam kui tema võimalused riigi poliitikat mõjutada. Esimene alateema käsitleb ainsat võimalust, mil saab president seadusandlikku protsessi mõjutada. Valitud materjalid annavad õpilasele võimaluse jälgida, kuidas president kasutas suspensiivse veto õigust seoses elektroonilist hääletamist võimaldava seadusemuudatusega. Teine alateema on seotud liiklusseadusega, eelkõige nende peatükkidega, mis on olulised teismeliste jaoks. Kolmas alateema on keskendunud riigiteenistujate palkadele kui ühele võimu avalikkuse aspektile. Riigiteenistujate palgad on meedias sagedaseks teemaks, seetõttu tasub seda problemaatikat ka tunnis käsitleda Kuigi materjal on mõeldud kasutamiseks ühes õppetunnis, võib kasutada ka vaid üht osa materjalist sõltuvalt õpetaja eesmärkidest ja klassi võimekusest. Koostöö ja konflikt Teema käsitleb probleemi kolmel tasandil: riigi, kogukonna ja üksikisiku tasandil. Igasugune koostöö eeldab osalejatelt loobumist mingitest oma huvidest. See põhimõte kehtib kõikidel tasanditel ja seda on silmas peetud kõikide alateemade ja ülesannete puhul. Kaks esimest tasandit on esitatud teemade Riikidevaheline koostöö, Koostöö riigi tasandil, Narkomaania ja meie ja Koostöö elukeskkonna säilimise nimel kaudu, üksikisiku tasand aga ülesannete kaudu, sest rühma- ja paaristööd nõuavad ühiste seisukohtade kujundamist. Kuna materjali on rohkesti, võib kasutada vaid osa sellest, nii nagu õpetajale tundub sobivam. Avalik ja isiklik elu Sissejuhatus Teema annab võimaluse arutleda, mis on avalik elu ja kas avaliku elu tegelastel on õigus privaatsusele ning kus läheb piir privaatsuse rikkumise ja ühiskonnaelu probleemide valgustamise vahel. Samuti on võimalik käsitleda ametnike palkade avalikustamise teemat. Esitatud artiklite asemel võib kasutada ka muid juhtumeid. Ühtlasi õpivad õpilased ajakirjanike tõstatatud probleemide üle mõtlema ja arutlema, oma seisukohti põhjendama.

6 6 Sissejuhatus Inimõigused Inimõiguste teema käsitleb inim- ja kodanikuõigusi ning selgitab õiguste ja kohustuste vastastikuseid seoseid, rõhutades vastutustunde tähtsust. Õppematerjalile on lisatud väljavõtteid inimõiguste ülddeklaratsioonist ja näidisena Euroopa Inimõiguste Kohtu reglement. Ülesanded võib õpetaja valida lähtuvalt ajast ja õpilaste tasemest. Suurt tähelepanu on pööratud rühmatööle, et õpilased omandaksid koostöökogemusi. Tegelikust elust võetud situatsioonide läbimängimine ja nende üle arutamine on õpetlik ning aitab õpilastel mõista inimõiguste vajalikkust ning hinnata demokraatia eeliseid. Rikkalik näidis- ja fotomaterjal arendab õpilaste analüüsioskust. Inimkaubandus Viimasel ajal on Eesti meedias palju arutletud prostitutsiooni teemal: kas oleks mõistlik seksiäri seadustada või hoopis kriminaliseerida? Teemat kiputakse käsitlema vaatenurgast, et seksi müümine on vaba valik ja prostituut on vanim amet ning seksi ostmine on loomulik vajadus. Palju vähem kõneldakse prostitutsioonist kui inimkaubanduse vormist. Valitud allikate ja Eesti Vabariigi karistusseadustiku väljavõtete alusel saab õpilane ülevaate inimkaubandusest ja sellega seotud ohtudest. Sallivus. Sarnasused ja erinevused Eesmärk oli koostada ülesanded, mis käsitleks tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme. Seetõttu on ka allikatena kasutatud ajalehti, organisatsioonide ja ühenduste veebipõhiseid kodulehekülgi jms. Teema on jagatud mitmeks alateemaks. Usuline sallivus käsitleb religioossete sümbolite kandmist ja religiooniõpetust koolis. Teine alateema vaatleb inimeste erinevaid elustiile, arusaamu ja vajadusi, aga ka nudistide rannaosa loomise ja homoabielude probleemi. Sooline võrdõiguslikkus Viimastel aastatel on ka Eestis rohkem kajastatud soolise võrdõiguslikkuse teemat, loodud vastavaid töörühmi ja tööle on asunud antud teemaga tegelev ametnik. Samas on võimalik, et õpilased pole selle teemaga kursis või on neil selles osas eelarvamusi. Diskussiooni käigus tekkinud mõtted peaksid avama õpilastele temaatikat laiemalt ja õpetama nägema selle erinevaid tahke. Oluline on arutleda erinevate sugupoolte absoluutse võrdsuse võimalikkuse teemal. Esitatud teemasid saab käsitleda ka igaüht eraldi. Inimese toimetulek elus Teema käsitleb inimeste majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut. Konkreetsed ülesanded on majandusliku toimetuleku ja hariduse osatähtsuse kohta. Lisamaterjal võimaldab käsitleda töötuse teemat. Samuti on ülesandeid õpilasomavalitsuse kohta. Tööintervjuu läbimängimine võimaldab algatada diskussiooni tööandjate ootuste üle. Õppematerjal sobib enam õpitu kinnistamiseks või kordamiseks põhikoolis ja gümnaasiumis. Kolmanda tunni teemat saab käsitleda ka eelnevatest tundidest sõltumata. Kuna meedia rõhutab eriliselt edukust, on oluline algatada klassis diskussioon teemal Kas kõik inimesed saavad olla kõiges võrdselt edukad?. Õpilane võiks osata analüüsida enda ja oma pere toimetulekuvõimalusi ning mõelda, mida teha, et edaspidi paremini hakkama saada. Omaette teemana võib käsitleda õpilasomavalitsust ja noorte aktiivsust. See on õpilastele lähedane, samas diskussiooni tekitav valdkond. Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem Antud teemal arutletakse küsimuse üle, kas inimene peab oma tervise eest ise vastutama või peab seda tegema ühiskond. Kuidas mõjutab ühiskonnaelu tervikuna see, kui elanikkond on haige? Mida saab teha ühiskond, et õpilaste tervist hoida? Mida saab teha inimene ise? Õigusaktidega on reguleeritud õpilase koolikoti raskus, sh õpiku suurim kaal, samuti õpiku kirja suurus, õpilase kehaline aktiivsus, toiduenergiaja toitainete vajadus jpm. Kas see, mida ühiskond lapse tervise heaks teeb, on piisav? Allikad iseloomustavad koolinoorte terviseriske, mis viimasel ajal on ka meedias pikemalt kõne all

7 7 olnud. Teema käsitlemise eesmärgiks on leida võimalusi terviseriskide vähendamiseks ja pakkuda välja positiivne programm. Lemmikloomad avalikes kohtades Teema käsitleb loomaomaniku õigusi ja kohustusi oma lemmikuga avalikes kohtades viibimisel ning probleemi, kes peaks võtma vastutuse hüljatud loomade eest. Eesmärgiks on arendada empaatiavõimet, samuti üksikisiku ja ühiskondlikku vastutustunnet. Õpilaste esseed Eesmärk on näidata, milline on õpilaste arusaam heast kodanikust. Esseed on kirjutatud erinevas vanuses õpilaste poolt. Õpetajal on võimalik näidisesseesid klassis analüüsida ning arutelu käigus selgitada, millega eakaaslaste arusaamast teie õpilased nõustuvad, millega mitte. Metoodika Ühiskonnaõpetuse õppeaine eeldab aktiivõppemeetodite kasutamist. Teoreetiliste teemade mõistetavamaks tegemise eelduseks ongi praktilise elu juhtumite analüüsimine ja erinevate võimaluste üle arutamine, kui õpilased tunnevad ise end protsessis osalejatena ning tajuvad tegevuse seotust igapäevase eluga. Seega on sobivad meetodid diskussioon, rollimäng, arutelu paaris ja grupis ning teemakohaste projekt-lahenduste kavandamine. Õpilasi tuleks julgustada kriitiliselt analüüsima, oma arvamust kujundama ning selle põhjenduseks argumente otsima ja ise keerulistele olukordadele lahendusi leidma. Samuti ise edasi uurima ja uut teemakohast materjali otsima ning seeläbi teadlikumaks ja haritumaks saama. Tööülesannete juures on teemade õppimiseks pakutud erinevaid meetodeid. Lahti seletatud ja kirjeldatud on mõned vähetuntud meetodid. Enamiku ülesannete juures on üldised soovitused, nagu tunni ülesehitus, selleks kuluv aeg ja nõuanded (vajadusel) lisamaterjali või töövahendite muretsemiseks. Õpetaja ülesanded Sissejuhatus Käesolev õppematerjal eeldab, et õpetaja teeb valiku teemade ja tööülesannete kasutamise osas ise sõltuvalt ajaressursist, klassi tasemest ja õpilaste vanuseastmest. Enamik ülesandeid sobib kasutamiseks nii põhikooli viimases klassis kui ka gümnaasiumis. Õpetaja otsustab klassi suutlikkuse alusel, kas ta annab õpilastele toetavad märksõnad või otsustussedelid või palub ülesande lahendada ilma vihjeteta. Enne valikut on õpetajale abiks lühike ülevaade esitatud materjalist (vt teemade lühikirjeldused). Märksõnad aitavad samuti konkretiseerida, mis küsimusele esitatud materjal vastuseid leida aitab. Teema käsitlemiseks mõeldud aeg on arvestatud kogu materjali ulatuses. Kui õpetaja valib vaid mõne alateema, allika või ülesande, tuleb paratamatult arvestada ka muutuva ajakuluga. Osad teemad eeldavad interneti kasutamise võimalust, mõned lisamaterjaliga tutvumist. Mõnda teemat saab hästi kasutada iseseisva tunnitöö või ka koduse tööna. Õpetaja roll on kogu tegevuse vältel olla juhendaja, selgitaja ja suunaja. Temalt eeldatakse enne ülesande lahendamist teema eesmärkide avamist, teemakohase tausta ning võõraste mõistete selgitamist, tööjuhendite täpsustamist. Tegevuse käigus peaks õpetaja aitama õpilaste mõttekäiku suunata, et ülesande lahendamise järel jõutaks argumenteeritud lõppjäreldusteni. Eriti oluline on teemakäsitluse lõpus kokkuvõte: taas tuleks pöörduda ülesande eesmärgi juurde ning õpitu lühidalt üle kõnelda ja järeldused selgelt välja tuua. Ilma kokkuvõtteta võib ülesande lahendamisel õpitud kogemus teadvustamata jääda. Tihtipeale vajavad õpilased just selles töö faasis kõige enam õpetaja suunamist ja tuge.

8 8 1 Sissejuhatav ülesanne Kõik me tahaksime elada riigis, kus oleks turvaline ja rahulik elada, heal järjel majandus, keegi ei oleks vaene ega kõrvale tõugatud, kõigil oleks töö ja kodu, kõik soovijad saaksid õppida, kõigile oleks tagatud arstiabi, poliitikud teeksid diskussioonile tuginedes tarku otsuseid ja peaks oma sõna. Kas kõlab utoopiliselt? Kui kõik koos püüame, saame paljugi teha, et meie elu oleks just niisugune, nagu kirjeldatud. Mida peaks selleks tegema? Ülesanne 1 Mida peab teadma ja oskama hea kodanik? 1. Kirjutage paberile 10 teie arvates kõige tähtsamat omadust või oskust, mis peaksid olema heal kodanikul. (Õpetaja võib jagada õpilastele hea kodaniku omadustega sedelid ja paluda teha valik etteantud omaduste hulgast.) 2. Võrrelge oma loetelu piginaabri omaga. 3. Otsustage ühiselt, missugused viis kahelt lehelt kokku on kõige olulisemad. 4. Kandke oma valik arvamusjoonele, nt VÄHE TÄHTIS VÄGA TÄHTIS 5. Õpetaja palub igal paaril oma arvamusjoonelt kõige tähtsama omaduse ette lugeda ning kirjutab need tahvlile (omadusi kordamata). 6. Õpetaja jagab klassi rühmadesse ja igale rühmale ühe omaduse või oskuse.. 7. Rühm arutab, mida selle omaduse või oskuse kujundamiseks tuleks teha või õppida. 8. Kõik ettepanekud pannakse kirja. Iga rühm esitab kokkuvõtte oma ettepanekutest suuliselt. 9. Õpetaja teeb esitlustest kokkuvõtte. Loodetavasti on ettepanekute hulgas ka ühiskonnaõpetuse õppimine. Kui ei ole, võiks õpetaja selle ühe võimalusena õpilastele teadvustada.

9 9 Sedelid Hea kodaniku omadused ja tunnused Seaduskuulekus Valimistel osalemine Initsiatiivi ülesnäitamine seaduste täiendamisel ja parandamisel Sallivus teiste arvamuste ja tõekspidamiste suhtes Vastutustunne ühiskonna eest Inimõiguste austamine Keskkonna hoidmine Säästlik eluviis Seaduste tundmine Ajaloo ja kultuuri tundmine Oma riigi austamine Lähedaste aitamine ja toetamine Ausus Erinevuste arvestamine ja aktsepteerimine Isamaa-armastus Kriitilisus Töökus ja õpihuvi Tugev identiteet Oma õiguste ja kohustuste tundmine Oskus hankida vajalikku teavet Maksusüsteemi tundmine Demokraatlikkus Rahvusvaheliste organisatsioonide tundmine Kursisolek Eesti Vabariigi poliitikaga

10 10 2 Õigused ja kohustused Eesmärgid Õpilane 1) teadvustab õiguste ja kohustuste vastastikust seost ja vastutustunde vajalikkust; 2) teadvustab seaduste vajalikkust inimeste ühiselu ja tegevuse korraldamisel; 3) mõistab, miks on vaja reegleid ja seadusi; 4) oskab osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi. Märksõnad minu õigused ja kohustused, kodaniku- ja inimõigused, seadused ja õigusnormid Mõisted õigus ühiskonna (riigi) seadustatud normide kogum kohustus ülesanne, mis tuleb täita kellegi korraldusel; sisemine sund midagi teha kodanikuõigused kodakondsusega kaasnevad poliitilised õigused inimõigused õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja milleta ei saa me inimestena elada seadus norm, mis reguleerib inimeste ja riigi vahelisi suhteid kirjutamata seadus tava, mida ühiskonnas järgitakse õpilasreeglid kooli kodukorraga määratud käitumisnormid Eelteadmised kodaniku- ja inimõigused, põhiseadus, mõistekaardi koostamise oskus Kasutatavad tekstid 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) Vabariigi Valimiskomisjoni lehekülg 3) oma kooli õpilaste kodukord (õpilasreeglid).

11 11 Õigused ja kohustused Teema käsitlemine Aeg: 2 õppetundi 1. tund 1. Sissejuhatus teemasse. Millised on minu õigused ja kohustused? Õpetaja alustab arutelu, seejärel jaotab õpilastele töölehed. Ül-d Õiguste ja kohustuste vastastikune seotus. Õpetaja alustab arutelu igaühe õigusest saada haridust ja riigi kehtestatud koolikohustusest (ül 3). Vastused arutatakse koos läbi. Õpetaja jätkab arutelu kas valimisõiguse peaks muutma kohustuslikuks? Ül 4: valimisõigus või valimiskohustus. 3. Kokkuvõte arutelust. 2. tund 1. Õpetaja räägib sissejuhatuseks, kuidas kujunevad seadused. 2. Seadused ja reeglid kui õiguste kaitsjad ja kohustuste kehtestajad. Ül 5: mõistekaart Seadus. Õpilased esitlevad mõistekaarte. Ül 6: tutvutakse kooli kodukorraga ja analüüsitakse seda. 3. Milliseid kohustusi täidab hea kodanik ja millised õigused tal on? Ül Rollimäng Üksikul saarel. Õpetaja moodustab 4 5-liikmelised rühmad, annab neile tööjuhendi ja soovitusliku rollide jaotuse: juhataja, sekretär, ajamõõtja. Rühmad koostavad tööjuhendi järgi põhiseaduse kava. Rühmade töid võib tutvustada ka järgmises tunnis. Õpetaja võib soovitada lugeda W. Goldingu Kärbeste jumalat (või vaadata filmi), milles kirjeldatakse rollimänguga analoogset juhtumit. 5. Õpetaja teeb kokkuvõtte, rõhutades õiguste ja kohustuste seotust. Ülesanne 1 Täiendage skeemi õiguste ja kohustuse kohta. Lisage loendile oma ettepanekud.

12 12 Õigused ja kohustused Minu kohustused On asju, mida iga riigi elanik peab tegema, nt 1) järgima seadusi (seaduse ees on kõik võrdsed); 2) maksma makse (igaüks peab maksma riigi pakutavate teenuste ja ühishüviste eest); 3) hoidma elu- ja looduskeskkonda (me elame ühel planeedil ja kõik me peame ka oma koduplaneedi eest hoolitsema). Minu õigused On asju, mida iga kodanik võib teha, sest tal on selleks õigus (ent ta ei ole selleks kohustatud), nt 1) osaleda valimistel (see on nii privileeg kui ka vastutusrikas kohustus); 2) võtta osa ühiskonnaelu korraldamisest (see on võimalus muuta ühiskonnaelu); 3) saada riigilt ja seaduselt kaitset (riik on inimeste jaoks, riik kaitseb oma kodanikke; seadus kaitseb igaühte ka riigivõimu omavoli eest). Ülesanne 2 Täitke Eesti Vabariigi põhiseaduse abil järgmine tabel. Eesti Vabariigi kodaniku õigused Eesti Vabariigi kodaniku kohustused Ülesanne 3 Kas õigus saada haridust või kohustus käia koolis? Eesti Vabariigi põhiseaduse 37: Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik. Paraku ei ole alati olnud eestlastel õigust ega võimalust õppida. Tuletage meelde, kuidas on see õigus kujunenud. Lugege läbi järgmine tekst ja vastake küsimustele. Allikas A Wittenbergi ülikooli kasvandik, Harju-Madiselt pärit Bengt Gottfried Forselius ( ) pani aluse eesti talurahvakoolile ning viis Eestis ellu kutseliste koolmeistrite koolituse mõtte, mida ei olnud varem tehtud kusagil mujal Euroopas. Koolide rajamine ei läinud sugugi lihtsalt, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi.

13 13 Õigused ja kohustused Seminari lõpetajaile muretseti õpetaja- ja köstrikohad. Et mõisnikud haridustööd ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust. Kahel korral käis ta Rootsis oma taotlustele tuge saamas aastal võttis ta kaasa kaks seminari õpilast, Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu poja Jüri, et demonstreerida Eesti poiste õppimisvõimet ja teadmisi. Kuningas olevat noormeeste koolitarkust kõrgelt hinnanud ja mõlemale kuldraha kinkinud. Teist korda käis Forselius Rootsis a. sügisel; siis oli ta saanud õiguse rahvakoolide juhtimiseks Eesti- ja Liivimaal. Kahjuks hukkus Forselius tagasiteel Eestisse tormisel Läänemerel. Ta seminar suleti. Endla Tuutma, B. G. Forselius koos kahe õpilasega Stockholmi reidil, Õlimaal, 100 x 135 cm. Deponeeritud Kambja Ignatsi Jaagu koolis ( 1. Miks pidi Forselius tõestama eestlaste õppimisvõimet? 2. Miks ei olnud kõik talupojad nõus oma lapsi kooli saatma? Põhjendage. 3. Miks anti poistele esimesena võimalus kooliharidust saada? 4. Tuletage meelde Oskar Lutsu Kevade tegelasi. Kas teie arvates tahtsid nad kõik koolis käia? 5. Mitu klassi/koolitalve pidid Kevade sündmuste ajal (19. ja 20. sajandi vahetus) õpilased koolis käima? 6. Miks on tänapäeval üheks Eesti haridussüsteemi probleemiks saanud õpilaste väljalangevus koolist ning paljude õpilaste koolikohustuse täitmata jätmine? 7. Kas teie jaoks on kooliskäimine õigus või kohustus? Põhjendage. 8. Milliseid positiivseid ja negatiivseid muutusi tooks kaasa kohustusliku keskhariduse kehtestamine? Ülesanne 4 Valimisõigus või kodanikukohus? Eesti Vabariigi põhiseaduse 57: Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks. Euroopa Parlamendi valimistel aastal osales 26,8%, Riigikogu valimistel aastal 58,2% ja kohaliku omavalitsuse valimistel aastal 47,4 % valijatest.?küsimused 1. Miks osalevad valimistel ainult umbes pooled valijatest? 2. Tutvuge valimisstatistikaga Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel ja esitage oma järeldused valimisaktiivsuse muutumise kohta. 3. Kas kodanikul, kes valimistel ei osale, on niisama palju õigusi kui valimistest osavõtnul? Kas see on teie arvates õiglane? Põhjendage. Ülesanne 5 Mõnes riigis on kehtestatud kodanikele valimiskohustus. Lugege läbi katkend Heldur Jõgioja kirjutisest Mõtetega Austraalias ja mujal ka ( kus on lisaks autori reisimuljetele ka tähelepanekuid Austraalias elavate eestlaste valimisõiguse kohta, ning vastake seejärel küsimustele.

14 14 Õigused ja kohustused Allikas B [ ] Nende valimisõigust võiks ju vaidlustada, sest nad on Eesti passi omanikud lisaks Austraalia omale, Eesti ei ole maa, kus võiks olla topeltkodakondsusega valijaid,... Ühest asjast ei saanud sealsed eestlased aru kuidas võib mitte valima minna? Kui sa pole valinud, pole sul õigust valitsust kritiseerida, sa pole midagi teinud selleks, et oleks teistsugune valitsus. See tuleks Eestiski seadustada, et valimised on kohustuslikud. Valimas mittekäinut ootab trahv ja ta läheb mittevalinute nimekirja, mis tingib mingi süüdimatusetaolise positsiooni ühiskonnas... (see on) demokraatia üpris kummaline väljendus, ent see tagab stabiilsuse ja vähendab asjast eemale hoidjate sekkumist riigi valitsemisse.?küsimused 1. Miks on osal väliseestlastest topeltkodakondsus (st nad on korraga mitme riigi kodanikud)? 2. Valimistel osalemise kohustuslikuks muutmise korral tuleks arvestada poolt- ja vastuargumente. Täitke tabel. Kohustuslik osalemine valimistel Poolt Vastu Ülesanne 6 Seadused ja reeglid Perekondades ja väiksemates inimrühmades on käitumise suunamisel ja korra loomisel olulisel kohal tavad, traditsioonid ja reeglid. Riigis kehtestatakse aga seadused. Seadused kirjeldavad seda, kuidas inimesed peaksid käituma, ning kaitsevad õigusi, pakuvad hüvesid ja näevad ette kohustusi. Täiendage skeemi ja seletage selle abil mõistet seadus. (Vt ka A. Tootsi õpik p 1.5, R. Taagepera õpik, I, p 6.) Kuidas seadusi tehakse/luuakse? Mis on seadus? Seadus Kuidas seadusi liigitatakse? Miks on seadusi vaja?

15 15 Õigused ja kohustused Ülesanne 7 Kas seadused on head ja õiglased? Mitte iga kirjapandud reegel ega seadus ei ole hea. Kuidas määrata seaduste tugevad ja nõrgad küljed? Tutvuge oma kooli kodukorraga ja andke nende üksikutele punktidele hinnang järgmiste küsimuste alusel. 1. Mis on nende reeglite eesmärk? 2. Kas need on kõigile asjaosalistele arusaadavad, kas neid järgitakse alati? Tooge näiteid. 3. Kas need reeglid on teie arvates õiglased? Põhjendage. 4. Millised on kodukorra kehtestamise positiivsed ja negatiivsed tulemused? 5. Uurige, kas kodukorras on rohkem kohustusi ja piiranguid või õigusi ja vabadusi. 6. Millised on teie ettepanekud kooli kodukorra muutmise või täiendamise kohta? Ülesanne 8 Kuidas käitub hea kodanik? Milliseid reegleid ta täidab? Kuidas käitub hea kodanik...

16 16 Õigused ja kohustused Ülesanne 9 Rollimäng Üksikul saarel Olete sattunud rühma omavanuste kaaslastega tühjale saarele. Saarel valitseb soe kliima, seal kasvab nii puuvilju kui ka marju, elab mitmeid väiksemaid metsloomi. Teil on ainult mõned vajalikud tööriistad, saar jääb eemale laevateedest, teil puuduvad ka sidevahendid ega ole teada, millal keegi teid otsima tuleb. 1. Milliste reeglite kehtestamist peate vajalikuks, et tagada ellujäämine, kõigi võrdsed õigused ja inimõigused saarel? 2. Koostage oma rühmaga saareriigi põhiseaduse kava, milles pange kirja kodanike peamised õigused ja kohustused.

17 17 3 Õigus ja õiglus Eesmärgid Õpilane 1) väärtustab inim- ja kodanikuõigusi; 2) oskab analüüsida ja üldistada teavet ühiskonna kohta; 3) oskab diskuteerida. Märksõnad õigus, õiglus, kodaniku- ja inimõigused, õiguste kaitse, õiglane karistus Mõisted õigus ühiskonna (riigi) seadustatud normide kogum õiglus moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses kodanikuõigused kodakondsusega kaasnevad poliitilised õigused inimõigused õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja milleta ei saa me inimestena elada loomakaitsja loomade heaolu tagamise eest võitlev isik küüditamine inimeste vägivaldne väljasaatmine oma elukohast Eelteadmised: kodaniku- ja inimõigused, mõistekaardi koostamise oskus Kasutatavad tekstid 1) Vikipeedia; 2) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon; 3) Eesti Vabariigi põhiseadus; 4) Eesti Loomakaitse Selts; 5) Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi Justiitsministeerium, 2005; Vajalikud vahendid: kui õpilastel on tunni ajal võimalik kasutada arvutit, võib mõistekaarti koostades kasutada vastavat tarkvara (Kidspiration, Inspiration) ning ülesandeid lahendades Interneti materjale; töölehed.

18 18 Õigus ja õiglus Teema käsitlemine Aeg: 2 tundi 1. tund 1. Sissejuhatus teemasse. Õiguse ja õigluse mõiste võrdlus. Õpetaja alustab arutelu, seejärel jaotab õpilastele ülesanded. Ül 1: mõistekaardi koostamine. Õpilased esitlevad mõistekaarte. Võimaluse korral panna need stendile, et kõik saaksid tutvuda. 2. Kodaniku- ja inimõigused. Ül 2 kodaniku- ja inimõiguste võrdlus ning kodaniku ja mittekodaniku õiguste võrdlus. Arutelu kodanike- ja mittekodanike õiguste võrdlusest õigluse aspektist. 3. Kokkuvõte. 2. tund 1. Õpetaja sissejuhatus teemasse Õiguste kaitse. 2. Kes kaitseb loomade õigusi? Hinnangu kujundamine, seisukohtade kõrvutamine, dispuut (võib korraldada paaristöö). Ül 3: seisukohtade hindamine, algul individuaalselt, seejärel paarides või rühmades. 3. Õiglane karistus. Ajalookursuses õpitu meenutamine, Nõukogude okupatsiooni aegsed küüditamised; hinnangu kujundamine: kas inimsusevastased kuriteod on aegumatud, kas karistada või andestada? 4. Õpetaja kokkuvõte teemast, rõhutades õiguse ja õigluse kokkulangevust kui ideaali. 1. ÕIGUS JA ÕIGLUS Tihti tuleb ette olukordi, kus ütleme: Mul on ju õigus. Kuid siin me ei pea silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Platon oli esimene, kes sõnastas põhimõtte, et õigus peab olema täidetud õiglaselt. Rooma jurist Celsus on öelnud: Ius est ars boni et aequi, mis tähendab, et õigus on kunst headusest ja õiglusest. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on kirjas: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.... Niisiis sätestab ka põhiseadus õigluse mõiste. Õiguse ideaal oleks see, kui õigus ja õiglus oleks kokkulangevad mõisted; kui õigus oleks õigluse vorm ja õiglus õiguse sisu, mis oleks kehtestatud seaduses. Nüüdisaja õigusriigi kontseptsiooni põhisisu ongi õiglane õigus, mis on loodud õiguspäraselt üldistes huvides.

19 19 Õigus ja õiglus Ülesanne 1 Koostage analoogiline ideekaart ÕIGLUSE kohta. ÕIGUS ÕIGLUS

20 20 Õigus ja õiglus 2. INIM- JA KODANIKUÕIGUSED Ülesanne 1 Inim- ja kodanikuõigused 1. Täiendage skeemi inim- ja kodanikuõiguste erinevuste ja sarnasuste kohta. Inimõigused Kodanikuõigused 2. Täitke Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi järgmine tabel. Nii Eesti kodanike kui ka mittekodanike õigused Ainult Eesti kodanike õigused 3. Kas selline olukord, kus ühtedel inimestel on rohkem õigusi kui teistel, on õiglane? Põhjendage.

21 21 Õigus ja õiglus 3. ÕIGUSTE KAITSE Allikas A Loomakaitsjad päästsid närilisi Rein Sikk Eesti loomakaitse seltsi aktsioon päästis Rakvere loomakasvataja Ruth Mängeli juurest ülikitsastest tingimustest kaheksakümmend viis närilist, kes on alates tänasest tasuta väljajagamiseks lemmikloomapoes Sultan. Ülimast kitsikusest päästetud rotid ootavad oma saatust. Loomakaitsjate aktsioon on poole peal. Õhtuks said närilised enesele uue ajutise kodu. Foto: Tairo Lutter Allikas: Allikas B Rootsi loomakaitsjad käituvad nagu terroristid Arne Pall Rootsis on käimas põdrajaht, kuid Olofsforsi küla ümber Västerbottenis luusib ringi puuridest lahti lastud naaritsat. Neid on kõikjal. Rootsis on tekkinud liikumine, mis kaitseb loomade õigusi. Nooremad inimesed, kel aastaid alla 20, ei söö enam liha ega mune ega joo piima. Kui asi sellega piirduks, poleks vigagi, ent loomaõiguste eestkostjad on kuulutanud sõja kõigile, kes loomapidamisega elatist teenivad. Nagu terroristid Seetõttu on ka naaritsad metsas. Ööpimeduses hiilisid loomasõbrad Per Norbergi naaritsafarmi juurde ja lasksid kõik loomad puuridest välja. Olofsforsi lähedal on loomakaitsjad-aktivistid süüdanud liha- ja piimatoojate autosid ja kirjutanud põlenud metallile sõnu mõrvarid või kaabakad. Ühe munaäri auto all Stockholmis plahvatas pomm ja Östersundi loomaaias lasti noor hunt puurist välja. Kasukapoodides pritsitakse nahktoodetele värvi. Stockholmi nakkuskaitseinstituut, kus uurimistöös kasutatakse hiiri ja ahve, on saanud loomakaitseaktivistidelt tuhandeid ähvardusi. Kõige rohkem on loomakaitsjaid ärritanud siiski naaritsafarmid ja Olofsforsi juhtum oli üksnes viimane pikas reas. Mõned nn vabastajatest on vahistatud ja kohtu alla antud, kuid tavaliselt neid ei tabata. Rootsi kaitsepolitsei juht Anders Eriksson ütleb, et paarikümmet Rootsi loomaõigusaktivisti saab võrrelda terroristidega. Olevat raske selgitada, kes nad on ja mis on nende käitumismotiivid. Nad on sõnaahtrad ja kaitsevad üksteist.

22 22 Õigus ja õiglus Üks aktiviste on 18-aastane Thomas Westerlund. Ta ei joo piima, ei söö liha, kala ega mune, ta ei kanna ka saapaid ega kasukat. Tema arust on õige naaritsad vabaks lasta, et nad saaksid surra vabaduses, selle asemel, et nad gaasiga tapetakse. Kõlbeline atmosfäär peaks hõlmama ka loomi. Ise polevat ta ühtki looma puurist välja lasknud, tema on see, kes esineb aktivistide nimel. Kas ta julgeks tulla Olofsforsi ja rääkida loomade õigustest? See on väheusutav. Seal peetakse midagi säärast, mis sarnaneb jahitalgutega. Jahitalgud Iga jahimees on saanud tasuta laskemoona ja saadab lahti päästetud naaritsaid parematele jahimaadele. Üks jahimehi, Ingemar Nyberg ütleb, et nad on tapnud juba 7000 naaritsat. Paljud loomadest on talvises looduses surnuks külmunud või nälga surnud. Ülejäänud käituvad nagu hullud, tapavad kanu, parte, linde ja kasse. Nad peidavad ennast puukuurides ja aitades. Lapsi hoitakse toas ja kohalik politseinik Tomas Eriksson ütleb, et see on keskkonnakatastroof. Võitjaid ei ole, on üksnes kaotajad. Ja keegi ei saa aru, miks nii on tehtud. Allikas: Allikas C Terroriaktsioonid loomade nimel K-R. Tigasson [ ] Suurbritannia valitsus oli sunnitud koostama seaduseelnõu Loomaõiguslaste terrorismi vastu ning looma politseisse spetsiaalse eriüksuse. Tegutseb ju saareriigis maailma üks äärmuslikumaid loomakaitseorganisatsioone: Loomade Vabastusrinne (ALF), kes saadab kirjapomme ja ründab laboriloomi kasvatavaid talunikke. ALF läheb koguni niikaugele, et ründab ka selliste talunike koostööpartnereid: näiteks viskab hotelli, kus laboriloomade kasvatajad käivad õhtust söömas, haisupomme. Või kiusab pankasid, et need ei annaks loomkatseid tegevatele uurimis-instituutidele laenu. Nagu igal terroriorganisatsioonil, nii on ka ALF-il oma märtrid: näiteks nelja aasta eest nälgis üks ALF-i liige end streigi korras surnuks. Allikas: EPL Online ; 1. Kas loomakaitsjad taotlevad õiglust? Põhjendage. 2. Kuidas suhtute teie loomakaitsjate tegevusse nende artiklite põhjal?

23 23 Õigus ja õiglus Ülesanne 1 Võrrelge seisukohti (1a : 1b; 2a : 2b jne), mis on osaliselt vastandlikud, ning hinnake neid õigluse põhimõttest punktidega 1 10 nii, et väidete paari hinnete summa oleks 10 (nt A 6 p: B 4 p või A 10 p : B 0 p). Seisukoht A 1a. Inimestel on õigus loomi kasutada teaduslikel eesmärkidel ja toiduks. 2a. Loomade kaitsele ei saa vaesemad riigid erilist tähelepanu pöörata. 3a. Loomakaitsjate taotlus kehtestada õiglus toob sageli kaasa negatiivseid tagajärgi. 4a. Loomad häirivad sageli inimeste rahu. 5a. Loomakaitseaktivistid peavad paratamatult kasutama äärmuslikke meetodeid. Seisukoht B 1b. Kõigel elaval on hing ja see on ülim väärtus, mida keegi vägivaldselt hävitada ei tohi. 2b. Loomade kasutamine teaduskatsetes, nende tutvustamine loomaaedades jmt on inimkonnale toonud palju kasu. 3b. Loomakaitsjate aktsioonid ei tohi rikkuda kaaskodanike õigusi. 4b. Inimene on loomariigi kõrgeim olend ja ta on oma tegevusega mõjutanud kogu loodust. 5b. Loomakaitseaktivistid peavad olema taimetoitlased, kes ei tarvita liha, piima, kala ega mune. Kirjutage tabelisse oma punktid, seejärel arutage pinginaabri või rühmaga ning täitke tabeli parempoolsed lahtrid Minu punktid Punktid pärast arutamist pinginaabri või rühmaga A B A B

24 24 Õigus ja õiglus 4. ÕIGLANE KARISTUS Allikas D Väidetavate küüditajate halb tervis lükkas istungi talvele Saare maakohus lükkas teisipäeval talve peale edasi kohtuprotsessi üle 50 aasta tagasi küüditamistes süüdistatavate kunagiste operatiivtöötajate üle, sest mehed ei saa oma halva tervise tõttu kohtu ees seista. Kuna nii Stepan Nikejev (80) kui ka Albert Kolga (81) tervis on väga halb, ei saanud kohus nende süüasja arutada. Uus istungi aeg tuleb orienteeruvalt detsembrisse, ütles BNS-ile maakohtu esinaine Kristel Pedassaar. Samas jätkub maakohtus 27. septembril protsess eelmiste kaaskohtualuste Rudolf Sisaski (79), Heino Lausi (78) ja Vladimir Kase (79) üle, keda süüdistatakse samuti küüditamistes osalemises. Kaitsepolitsei süüdistuse järgi tegid kunagised operatiivvolinikud kindlaks väljasaatmisele kuuluvate inimeste elukohad ja muud andmed ning aitasid kaasa sadade inimeste Siberisse saatmisele. Eelmise aasta aprillis ei võtnud riigikohus arutusele kunagise ENSV riikliku julgeolekuministeeriumi Saaremaa uurimisosakonna uurija August Kolgi (80) ja kunagise siseministeeriumi Saaremaa kriminaaljaoskonna sekretariaadi inspektori Pjotr Kislõi (84) kassatsioonkaebusi. Kuna riigikohus nende kaebusi ei arutanud, jäid samaks neile inimsusevastaste kuritegude eest Saare maakohtus määratud tingimisi kaheksa-aastased vanglakaristused. Eesti kohtud on seni süüdi mõistnud kuus endist operatiivtöötajat, kes olid osalenud aasta märtsis Lääne-, Pärnu-, Järva- ja Harjumaa elanike küüditamisel Siberisse. Allikas: Allikas E President Arnold Rüütli vastus aastalõpuintervjuus (2002) esitatud küsimustele: Kas peate õigeks küüditajate kohtuprotsesse? Kuidas seista vastu Venemaa selleteemalistele propagandarünnakutele? Evald Jakobson, Ida-Virumaa, Kiviõli Et inimsusevastased kuriteod ei aegu, ei saa neid tegusid hinnanguta jätta. Küsimus on ennekõike õiglases hinnangus ajaloole. Oma ajaloole annab hinnangu ka Vene riik. Igas konkreetses kuriteos saab aga vastutuse selgitada üksnes õigusemõistja ja eesmärgid ei tohi seejuures olla erakonnapoliitilised. Allikas:

25 25 Õigus ja õiglus?küsimused 1. Kas teie arvates on vaja kõiki inimsusevastaste kuritegudega seotud isikuid karistada? Põhjendage. 2. Millised oleksid tagajärjed, kui neile juhtumitele järgneks a) karm karistus? b) andestamine? Positiivsed tagajärjed Negatiivsed tagajärjed Andestamine Karistamine 3. Kuidas mõjutaks teie hinnangut asjaolu, kui keegi teie sugulastest oleks pidanud läbi elama küüditamise? 4. Miks on nn küüditajate protsessil mõju ka Eesti välispoliitilistele suhetele?

26 26 4 Reeglid ja seadused Eesmärgid Õpilane 1) õpib tundma seadusi ja õigusnorme; 2) väärtustab seaduskuulekust ning inim- ja kodanikuõigusi; 3) õpib konflikte lahendades leidma kompromisse; 4) omandab teadmisi õiguste ja kohustuste vastastikusest seosest ning vastutustunde vajalikkusest; 5) oskab koguda vajalikku teavet ning seda süstematiseerida ja hinnata; 6) omandab koostööoskusi ühiskonnas; 7) saab aru demokraatia toimemehhanismist. Märksõnad üksikisik, riik ja õigus, indiviid ühiskonnas, seadus ja seaduskuulekus, Eesti õiguskorra süsteem; põhiõigused, vabadused ja kohustused; kodanikuühiskond, õigus- ja moraalinormid Mõisted tava käitumisreegel, mida tuleb täita ja mille kohustuslikkus tuleneb selle pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest sotsiaalne norm norm, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas õigusnorm õiguste ja kohustuste kujul riigi kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga õigussüsteem õigusnormide kogum õiguspärane käitumine õigusnormis ette nähtud soovitatav või lubatav käitumine Allikad: Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus; K. Merusk, I. Koolmeister. Haldusõigus;

27 27 Reeglid ja seadused Õigusnormi ja moraalinormi erinevused Õigusnormid kehtestab ja sanktsioneerib riik ette nähtud korras. Need väljendavad riigi tahet. Moraalinormid kujunevad ühiskonnas järk-järgult ning väljendavad ühiskonna tahet. Õigusnormid kehtestatakse teatavas erilises vormis (seadus, määrus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja kirjalikku vormi üldjuhul ei saa. Õigusnormid kehtestatakse ametlikult, need jõustuvad täpselt kindlaks määratud ajal. Moraalinormid tekivad inimeste teadvuses, levivad järk-järgult, haarates sotsiaalse kihi ja lõpuks kogu ühiskonna. Õigusnormid moodustavad oma kogumis ühtse tervikliku süsteemi. Moraalinormid sõltuvad aga paljuski keskkonnast, kus moraalseid tegusid sooritatakse. Õigusnormi täitmine tagatakse riikliku sunniga, moraalinormi ühiskondliku sunniga (arvamusega). Õigusnormid paistavad silma käitumise väga range reguleerimisega, on formaliseeritud, seal on väga täpselt määratletud õigused ja kohustused. Moraalinormid kehtivad põhimõtetena, on ebamäärased. Ka vastutus sõltub sellest, milline on keskkonna reaktsioon. Allikas: Rollimäng Rollimäng on aktiivne õppemeetod, mis seisneb selles, et mängitakse läbi teatud situatsioon, kus igal rühma liikmel on oma roll, mida ta peab etendama. Rollimäng nõuab hoolikat ettevalmistust. Eesmärk ja ülesanded tuleb määrata täpselt. Stsenaarium peaks arvestama rollimängus osalevate õpilaste vajadusi ning rühma eripära. Osalejatele võib anda rolle, mida neil tegelikus elus kunagi täita ei tule. Rollimänguks peab olema parasjagu ruumi. Nii rollimänguks kui ka sellele järgnevaks aruteluks peab olema piisavalt aega. Aega vajavad ka osalejad, et oma rollist aru saada ja sellesse sisse elada (mis on väga oluline) ning hiljem ka sellest välja tulla enne arutluse algust. Rollimängu jälgijatele (rühma liikmetele, kes mängus ei osalenud) tuleks mängu sisu enne tutvustada ja paluda neil hiljem arutlusest osa võtta. Teema käsitlemine Teema käsitleb erinevate situatsioonide lahendamist. Juhtumid ja allikad on võetud reaalsest elust. Teemas on viited seadustele, et lapsed õpiksid lugema normatiivtekste, neid analüüsima ning leidma lahendusi. Õpetaja valib harjutused ja ülesanded lähtuvalt ajast ja õpilaste tasemest. Rollimängud on suunatud õppetunni aktiviseerimisele ning õpilaste loovuse arendamisele. Ülesanne 1 Rollimäng Aeg: 45 minutit Mängu süžee On aasta. Maalaste kosmoseekspeditsioon on uusi territooriume otsides sattunud tundmatule planeedile, kus on avastatud suured metallileiukohad ning langetatud otsus asutada sinna koloonia. Planeedil elavad aborigeenid, kellel on telepaatiavõimed. Nende asulad hõlmavad peaaegu kõik maad, mis kõlbavad eluks ja metallide väljakaevamiseks. Aborigeenide peamised tegevused on

28 28 Reeglid ja seadused jahilkäimine ja taimede korjamine, puudub riigikorraldus. Aborigeenid jahimehed ja korilased sõdisid territooriumi pärast. Kolonistidel ja pärismaalastel tuleb töötada välja ühised käitumisreeglid. Klass jagatakse õpilaste soove arvestades 3 rühmaks: agressiivsed jahimehed, vabad korilased, kolonistid, kosmoselaeva meeskond. Täiendage planeedi elanike käitumisreegleid oma reeglitega. Valige alljärgnevatest situatsioonidest üks ja koostage käitumisreeglid. Situatsioonid Pärismaalased ei luba kolonistidel asulaid asutada. Kolonistid asutasid asula territooriumil, kus elavad korilastest pärismaalased. Kolonistid asutasid asula territooriumil, kus elavad jahimeestest pärismaalased. Kolonistid asutasid asula territooriumil, kus elavad jahimeestest pärismaalased, kuid metalli leiukohad on territooriumil, kus elavad korilased. Rühmad loevad ette oma käitumisreeglid. Teised rühmad arutavad, kas nad on ühe või teise reegliga nõus täiesti, osaliselt või üldse mitte. Mängu vältel võib tekkida probleeme, mille lahendamiseks on vaja õpetaja juhendamist. 1. probleem. Kui rühmadel ei õnnestu jõuda kokkuleppele, siis kes peab esimesena alla andma ja miks? Kuidas kujundatakse suhteid teistega? 2. probleem. Kui rühmadel ei õnnestu jõuda kokkuleppele, algab sõjaline konflikt. Kes ja kuidas hakkab otsima liitlasi? Kuidas kujundatakse suhteid teistega? 3. probleem. Kui rühmadel õnnestub koostada oma käitumisreeglid, siis kes hakkab jälgima reeglite täitmist ja karistama rikkumiste korral? Kas nende reeglite seas on ka sääraseid, mida on võimatu täita või mille täitmist on raske kontrollida? Ülesanne 2 Kes aitab Sandrit? Aeg: 30 minutit 1. lõik Sotsiaaltööspetsialisti avaldusest Sandri õiguserikkumise faktide kohta: koolikohustuse täitmata jätmine viimasel õppeaastal, varastamine koolis ja kodus, sõnakuulmatus kodus, agressiivne käitumine, pahatahtlik võõra vara lõhkumine.?küsimused 1. Kas teie arvates on faktidel õiguserikkumise tunnuseid? Miks? 2. Kas koolikohustuse täitmata jätmine on õiguserikkumine? 3. Kuidas suhtuvad teie arvates Sandrisse klassikaaslased? 4. Miks Sander selliselt käitus?

29 29 Reeglid ja seadused 2. lõik Klassijuhataja iseloomustusest. Sel õppeaastal on Sander hakanud hulkuma, lahkub koolist, millal tahab. Lõhub tahtlikult õpilaste asju. Varastas logopeedi kotist raha. Oma vargusi eitab. Kodukohas on tal pätipoisi kuulsus. Uurinud natuke Sandri pere tausta, selgus, et emaarmastusest on poiss ilma jäänud.?küsimused 1. Mida tähendab sõna pätipoiss? Miks Sander niimoodi käitub? 2. Miks lähtub klassijuhataja Sandri iseloomustuses pere taustast? 3. Mida tunnevad Sandri vanemad oma poja vastu? 3. lõik Sotsiaaltöötaja iseloomustusest. Ema kasvatab üksi kuut last. Abikaasa on surnud, osa poegade isa laste kasvatamises ei osale ega toeta peret materiaalselt. Lapsed on ilma pideva järelevalveta. Sander ei ole suutnud täita mingeid kokkuleppeid, mida ta on enda peale võtnud, ning karistamatuse tunne on temas süvenenud.?küsimused 1. Milles seisnevad kooli sotsiaaltöötaja ülesanded? 2. Kas inimene peab täitma kokkuleppeid, mida ta on enda peale võtnud? 3. Miks Sandri karistamatuse tunne järjest süveneb? 4. lõik Sandri seletusest. Nägin ükspäev, et naabri perenaine on majast väljas ja teeb tööd. Läksin luurates maja juurde ja sisenesin avatud lauda kaudu majja. Seal varastasin köögis tooli pealt käekoti. Majast lahkudes viskasin käekoti lauda juurde. Käekotist võtsin ära kõik sularaha ja kulutasin selle kaupluses ära.?küsimused 1. Kes on seotud Sandri kasvatusega? 2. Kes on süüdi, et Sander niimoodi käitus? 3. Kuidas olnuks võimalik õiguserikkumist vältida? 5. lõik Määrusest kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta. Et Sander ei olnud kuriteo toimepanemise ajal veel nii vana, et teda saanuks seaduse järgi kriminaalkorras karistada, siis tuleb kriminaalmenetlus lõpetada ja suunata asi maakonna alaealiste komisjonile mõjutusvahendite kohaldamiseks. Situatsioonid on kohandatud Jaano Rässa kogumiku ERI-lised elu-lood (Caritas, 2005) järgi.

30 30 Reeglid ja seadused Allikas A Alaealise mõjutusvahendite seadus (RT I 1998, 17, 264) [ ] 3. Mõjutusvahendid (1) Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest: 1) hoiatus; 2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid; 3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde; 4) lepitamine; 5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus; 6) üldkasulik töö; 7) käendus; 8) noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuurides osalemine; 9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine. [ ] Allikas B Karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364) [ ] 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.?küsimused 1. Milliseid mõjutusvahendeid on võimalik kohaldada Sandri suhtes? 2. Mitmendast eluaastast alates on inimene süüvõimeline? 3. Mis on sellise juhtumi sotsiaalsed põhjused? 4. Milline on õige käitumisviis? 5. Kui teie klassis oleks samalaadne situatsioon, kas te suudaksite aidata? Ülesanne 3 Tüdrukute lood Aeg: 45 minutit Klass jagatakse rühmadeks, iga rühm saab ülesandeks pealkirjastada lugu ning eristada peamised probleemid. 1. lugu Olen peres kolmas laps ja vanemad on tööga nii hõivatud, et neil pole olnud piisavalt aega minu jaoks. Kui olin 13aastane, tekkisid mul sõbrad väljastpoolt kooli. Üha enam hakkasin koolist puuduma. Selle asemel et koolis olla ja õppida, oli palju huvitavam kuskil niisama ringi kolada ja hulkuda.

31 31 Reeglid ja seadused Koolis hakati mulle rohkem tähelepanu pöörama. Mulle see aga üldse ei meeldinud ja hakkasin ka öösiti kodust ära olema. Kui tulin koju, oli ema maruvihane ja tuli mulle mitu korda kallale. Mida sagedamaks peksmishood läksid, seda rohkem hakkasin kodust ära olema. Ema viskas mu kodust välja selle eest, et ma jätkasin oma hukatuste rada. Niisiis olingi pool aastat kodust ära. 2. lugu Minu kuritegelik elu algas varajases nooruses. Mul oli hea tüdruku maine. Lõpuks hakkasid õpetajad minusse imelikult suhtuma: ju nad olid näinud mind kusagil purjus peaga või kahtlases seltskonnas. Liikusin nn kahtlastes kohtades, tihtipeale ei mäletanud ise ka, mida olin eelmine päev teinud. Mind kahtlustati igasugustes kuritegudes. Alati ei arvatud, et mina olen süüdi, vaid et ma tean midagi sellest. Lõpuks jäin politseile vahele. 3. lugu Kõik algas sellest, et ma läksin poodi vargile ja jäin vahele. Sellest tuli kriminaalasi. Kui see juhtus, käisin veel koolis ja keegi ei saanud mulle midagi teha. Hiljem ma enam kooli ei läinud. Mu ema ei teinud selle peale midagi, tal oli ükskõik. Siis hakkasin sõpradega jooma. Lõpuks oli mul juba kopp ees ja ma ei teadnud, kuidas olla. Situatsioonid on kohandatud Jaano Rässa kogumiku ERI-lised elu-lood (Caritas, 2005) järgi. Pärast töö lõpetamist korraldab õpetaja klassis diskussiooni. 1. Mis on lugude peamine mõte? 2. Mis neid lugusid ühendab? 3. Kes on nende juhtumitega seotud? 4. Mis tüdrukutel valesti läks? 5. Kes peavad vastutama? 6. Mida oleks vaja teha? Kuidas teie olukorra lahendaksite? Kokkuvõtteks võib õpetaja küsida, kuidas on võimalik vältida selliste probleemide tekkimist. Ülesanne 4 Poiste lood Aeg: 45 minutit Klass jagatakse rühmadeks, iga rühm saab ülesandeks pealkirjastada lugu ning leida selle peamine probleem. 1. lugu Kõik algas 4. klassis, kui ema läks teise kohta tööle ja teda polnud eriti kodus. Ma hakkasin rohkem hulkuma ja suitsetama. Hakkasin suurematega läbi käima ja varastama. Alguses olid pisivargused, kuni jõudsin 7. klassi ja jäin istuma. Siis tulid suuremad vargused. Ma varastasin kodust õelt ja isegi emalt raha. Alles hiljem, vanglas olles, sain aru, et vabadus on parem kui vangistus. 2. lugu Ükspäev läksin kaevust vett tooma ja üks poiss küsis mult veevõtu ajal, kas ma tahaksin endale mullitajat. Mina muidugi nõustusin. Poiss ütles mulle, et mingu võtku ma poest kaks mullitajat ja toogu üks talle. See poiss ootas väljas. Siis ma varastasingi ja jäin vahele. Kui ma poest välja läksin, võttis turvamees mul kraest kinni. Nii sain ma esimest korda triibulised.

32 32 Reeglid ja seadused 3. lugu Minu vargustele pani aluse mu vanemate lahkuminek. Ema ei tulnud enam rahaga toime ja mitte keegi peres ei saanud endale midagi väärtuslikku lubada. Minu noorem õde tahtis endale väikest nukku ja mina otsustasin selle varastada. Kui ma poest välja läksin, võttis turvamees mu kinni. 4. lugu Varastama hakkasin, kui olin väike, 7aastane. Ma tahtsin väga üht mobiiltelefoni, aga varanduslikult ei olnud ju võimalik sellist asja endale lubada. Ma varastasin selle, peitsin ära ja mõtlesin, et nii kergelt saingi telefoni, mida tahtsin. Sellest peale hakkasin vargaks. Siis ma ei mõelnud oma pere peale, aga hiljem sain aru, et häbi jääb ju kõigile. 5. lugu Esimeses klassis õppides ei olnud mul hinded päris head. Ühel päeval läksin koju ja ema küsis, kas mul kahtesid on. Mina vastasin, et ainult kaks kolme ja ülejäänud on kahed. Ema käskis mul vannituppa minna ja tuua pesumasina voolik. Ma tõin selle talle ja siis sain kere peale. Ja nii umbes pool aastat peaaegu iga päev. Siis tuli mõte, et jooksen kodunt ära. Koht, kuhu ma läksin, oli ahvatlev: Tallinn ilus, suur ja täis põnevust. Käisin päevad läbi ringi ja küsisin inimestelt raha, et toidupoest süüa osta. Pärast hakkasin varastama inimeste tagant. Võtsin käekotte ja käisin autodes varastamas. Lõpuks sai politsei mu kätte. Situatsioonid on kohandatud Jaano Rässa kogumiku ERI-lised elu-lood (Caritas, 2005) järgi. Pärast töö lõpetamist korraldab õpetaja klassis diskussiooni. 1. Mis on lugude peamine mõte? 2. Mis neid lugusid ühendab? 3. Kes on nende juhtumitega seotud? 4. Mis poistel valesti läks? 5. Kes peavad vastutama? 6. Mida oleks vaja teha? Kuidas teie olukorra lahendaksite? Kokkuvõtteks võib õpetaja küsida, kuidas on võimalik vältida selliste probleemide tekkimist. Ülesanne 5 Eraelu puutumatus Aeg: minutit Klass jagatakse rühmadeks. Rühmad valivad sellise olukorra, kus nende arvates on lapse õiguserikkumine kõige selgemini näha. Siis arutatakse rühmas, kuidas olukorda lahendada. Lõpuks arutatakse kogu klassiga. 1. olukord 1. Vanemad said teada, et nende tütar kohtub noormehega, kes neile ei meeldi. Nad hakkasid tütrel neid kohtumisi keelama, saatsid tütart kooli ja tulid talle pärast tunde vastu, võtsid ära mobiiltelefoni, ei lubanud õhtuti jalutama. 2. Vanemaid said teada, et nende poeg suitsetab. Ükskord koju tulles nägi poiss, et vanemad otsisid läbi tema jope taskuid.

33 33 Reeglid ja seadused 2. olukord 1. Tunni ajal klassis anti edasi kirjakest. Õpetaja sai kirja kätte ja luges selle klassis humoorikalt ette. Selles kirjas kirjutas klassi kõige inetum poiss klassi kõige sümpaatsemale tüdrukule oma armastusest tema vastu. 2. Kooli tuli uus õpilane. Tema meditsiinilises kaardis oli märgitud, et ta on HIV-positiivne. Kooli meditsiiniõde sai sellest teada ja rääkis kõikidele õpetajatele. 3. olukord 1. Klassikaaslased täitsid klassis ankeedi armastuse kohta. Maria, kelle lähim sõber oli Andres, tunnistas oma sõbranna Elle ankeedis, et oli suudelnud Keviniga, kellesse olid armunud kõik ümbruskonna tüdrukud. Elle rääkis sellest kõigile, keda teadis, sealhulgas ka Andresele. 2. Nellil on kohutavad suhted oma klassikaaslase Signega. Nelli tahab pärast kooli talle peksa anda. Ta palub parimat sõbrannat anda Signele kiri, kus ta nõuab kohtumist pärast tunde. Sõbranna, kes kirja läbi luges, rääkis Nelli kavatsustest õpetajale. Kokkuvõtteks arutatakse, mida teha, kui tekivad sama laadi probleemid. Ülesanne 6 Moraali- ja õigusnormid Aeg: minutit Klass jagatakse 4 5-liikmelisteks rühmadeks. Õpetaja jagab sedelid ja seletab, kuidas ülesannet täita. Sedelitele kirjutatud normid on vaja jagada kahte rühma: 1) moraalivaldkond, 2) õigusvaldkond. Pärast ülesannete täitmist lisavad rühmad veel 2 3 normi igasse tulpa. Kokkuvõtteks võib õpetaja paluda nimetada õigusnormi ja moraalinormi peamised erinevused ja sarnasused. Õpilased tutvuvad kirjeldatud juhtumiga ja vastavad järgmistele küsimustele. 1. Milliseid norme on rikutud? 2. Kas poissi peab karistama? Kuidas? 3. Mis õigustab poisi käitumist? Juhtum Võtsin ühest poest šokolaadi, aga jäin sellega vahele. Mul oli nii suur šokolaadiisu, et ei saanud endast võitu. Poe juures olid klassikaaslased, neil olid šokolaaditahvlid ja karastusjoogid. Mul pole taskuraha, aga väike šokolaaditahvel maksis ainult 2 krooni. Peres keegi maiustusi ei söö ja vanemad ei ole ka mul lubanud neid süüa. Ma tean, et mul on suhkurtõbi ja mulle on rangelt keelatud suhkrut tarvitada, aga isu oli nii suur, et ei saanud pidama. Kokkuvõtteks arutatakse, kas iga seadusvastast käitumist peab karistama. Põhjenda oma arvamust.

34 34 Reeglid ja seadused Sedelid ülesande 6 täitmiseks Riigi suveräänsus Normid, mis kehtestab riik Normid, mis väljendavad ühiskonna tahet Normid, mille täitmine on tagatud ühiskondliku arvamusega Rahvusvahelised lepingud Loomade piinamine Sõbrale valetamine Tuttava inimese tervitamata jätmine Klassikaaslaselt kontrolltöö mahakirjutamine Suitsetamine kooli õues Alkoholi pruukimine Hilinemine kokkulepitud kohtumisele Ropendamine Solvamine Kiusamine Altkäemaksu andmine

35 35 Reeglid ja seadused Ülesanne 7 Valimised ja õiglus Aeg: 30 minutit Õpilased analüüsivad väljavõtet Riigikohtu lahendist ja esitavad argumente kohtuvaidluses osalejate poolt või vastu. Allikas A Riigikohtu otsus, avaldatud vahetult enne valimisi 12. mail 2005 võttis Riigikogu vastu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mis lubas Riigikogu liikmetel kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse ja vastupidi. Allikas B Vabariigi President jättis seaduse välja kuulutamata, leides, et seadus on vastuolus põhiseaduse 154 lõikest 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte, -s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibi ning -s 63 sisalduva ametite ühildamatuse põhimõttega. Võimude lahususe personaalset tasandit on rikutud, kui üks ja sama isik täidab korraga kahe võimuharu funktsioone. Kohaliku omavalitsuse volikogu tegevus omavalitsusliku halduse teostamisel on käsitatav täidesaatva võimu teostamisena. Allikas C Riigikogu arvates ei saa kohalikku omavalitsust käsitada täidesaatva riigivõimu haru osana. Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme positsioonide vahel puudub olemuslik huvide konflikt. Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ameti ühildamise lubamine on mõistlik, kuna see ei takista Riigikogu liikme põhifunktsiooni täitmist, võimaldades samal ajal olla kursis kohalike probleemidega. Allikas D Õiguskantsler leidis, et kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus. Kui kohaliku omavalitsuse volikogus saavad kohalike küsimuste otsustamises osaleda ka parlamendi liikmed, väheneb kohalike omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel märgatavalt, kuna võib tekkida olukord, kus kohalikke küsimusi otsustades lähtutakse pigem riigi huvidest kui kohalikest vajadustest. Allikas E Justiitsminister arvas, et kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks olev kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine pole ühegi riigivõimu haru funktsioonide otsene teostamine. Neid ülesandeid täidab kohalik omavalitsus riigist sõltumata. Eesti põhiseadus ei vaatle omavalitsuse teostamist riigivõimu teostamisena. Seega ei ole Riigikogu liikme tegevus kohaliku omavalitsuse volikogus kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel vastuolus horisontaalse võimude

36 36 Reeglid ja seadused lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Lisaks võib Riigikogu liikmetelt võimaluse võtmist kuuluda samal ajal kohalikesse volikogudesse käsitada Riigikogu liikme üldise võrdsusõiguse ning passiivse valimisõiguse ebaproportsionaalse piiramisena. Allikas F Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht. Riigikogu muutis kolm kuud enne kohalike omavalitsuste volikogude valimiste algust oluliselt valimisreegleid. Põhiseadus ei sätesta otsesõnu keeldu teha valimisreeglistikus olulisi muudatusi vahetult enne valimisi. Kolleegium ei pea aga demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. See ei ole kolleegiumi arvates kooskõlas demokraatia põhimõttega. Kolleegium on seisukohal, et Riigikogu pole sellise olukorra loonud seaduse vastuvõtmisel arvesse võtnud õigusselguse põhimõtet, ning tunnistab Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Allikas G Riigikogu liikme kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile pärast valimisi Taotlen tunnistada hääletamistulemused valimisringkonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskondades kordushääletamine. Kõik valimiste korraldamiseks moodustatud halduskandjad on kohustatud järgima valimiste seaduslikkust, Riigikohtu otsus muutis radikaalselt õiguslikku olustikku hääletamise vältel ning sellega seonduv valimiskomisjoni tegevusetus on õigusvastane. Kui valimised toimuvad olustikus, kus esinevad mõjutused, millega kaasneb põhiseaduslike valimisõiguste rikkumine, millega oluliselt mõjutatakse valimistulemusi, ei saa valimiste korraldajad jääda passiivseks.?küsimused 1. Kuidas on seotud Riigikogu, Vabariigi President ja Riigikohus õigusnormide loomisel? 2. Mis ülesandeid täidab õiguskantsler? 3. Mis ülesandeid täidab Vabariigi Valimiskomisjon? 4. Esitage oma argumendid kohtuvaidluses osalejate poolt. 5. Kas on hädavajalik tunnistada valimistulemused kehtetuks, kui ilmneb, et valijaid on mõjutatud? 6. Kas on mõistlik ühildada Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametit ning kas see ei takista Riigikogu liikme põhifunktsiooni täitmist? 7. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus ja tasakaalustatus? 8. Kas võimude lahususe personaalset tasandit on rikutud, kui üks ja sama isik täidab korraga kahe võimuharu funktsioone? 9. Mida tähendab kohaliku omavalitsuse autonoomia? 10. Kas Riigikogu liikmetelt võimaluse võtmist kuuluda samal ajal kohalikesse volikogudesse on võimalik käsitada Riigikogu liikme üldise võrdsusõiguse ning passiivse valimisõiguse ebaproportsionaalse piiramisena? Miks?

37 37 5 Vabadus ja kord Eesmärgid Õpilane 1) omandab teadmisi õigustest; 2) väärtustab seaduskuulekuse põhimõtet ning inim- ja kodanikuõigusi; 3) õpib leidma kompromisse konflikte lahendades; 4) omandab teadmisi õiguste ja kohustuste vastastikusest seosest ning vastutustunde vajalikkusest; 5) oskab koguda vajalikku teavet ning seda süstematiseerida ja hinnata; 6) omandab koostööoskusi ühiskonnas; 7) mõistab demokraatia toimemehhanisme. Märksõnad üksikisik, riik ja õigus, indiviid ühiskonnas; ühiskond, õigus ja õiglus, õigusriik, indiviid ja riik; põhiõigused, vabadused ja kohustused; huvid ühiskonnas, ühiskonnaelu Mõisted inimkaubandus inimest meelitatakse või sunnitakse tööpakkumise või mõnikord ka abielu kaudu muutma oma elukohta ja tegema midagi, millest kolmandad isikud kasu saavad; tavaliselt on tegu seksuaalse ärakasutamise, nt prostitutsiooniga ja/või pornograafiaga, ent ka tööorjuse või elundite kaubandusega. Kasutatavad tekstid Filosoofide mõtteid vabadusest Vana-Kreeka filosoof Epiktetos väitis, et vaba on see, kes elab, nagu tahab. Ent lisas, et inimene on vaba, kui piirdub sellega, mis on tema võimuses, ega küünita valdkonda, kus teda võidakse takistada aastal kirjutas prantsuse filosoof Charles de Montesquieu oma raamatus Seaduste vaimust vabaduse kohta järgmiselt: On õige küll, et demokraatiates näib rahvas tegevat, mis tahab, aga poliitiline vabadus ei seisne sugugi mitte selles, et tehakse, mida tahetakse. Riigis, seega siis ühiskonnas, kus on olemas seadused, saab vabadus seisneda üksnes selles, et võidakse teha seda, mida peab tahtma, ja et ei olda sunnitud tegema seda, mida ei pea tahtma. Tuleb endale selgeks teha, mis asi on sõltumatus ja mis asi on vabadus. Vabadus on õigus teha kõike, mida seadused lubavad; ja kui mõni kodanik tohiks teha ka seda, mida seadused keelavad, siis tal vabadust enam ei oleks, sest samasugune voli oleks siis niikuinii ka igal teisel.

38 38 Vabadus ja kord Selle seisukoha klassikaline esitus on John Stuart Milli essee Vabadusest (On Liberty, 1859). Mill sõnastas vabaduse piiride põhiprintsiibi järgmiselt: Üksikisiku või isikute vabadust piiraku ainult võimalik kahju, mis selle vabaduse kasutamisest võib teisele inimesele või teistele inimestele sündida. Ta lisas, et igaüks on ühiskondliku kaitse eest midagi ühiskonnale võlgu ja see nõuab, et kõik peavad teiste suhtes järgima teatud käitumisjoont. Mill tunnistas, et kooseksisteerimiseks on vaja teatud reegleid ja seadusi. Kuid samas leidis ta, et ühiskond ei tohi sekkuda tegevussfääri, mis puudutab ainult inimest ennast. Ta kirjutas nõnda: Kuid kõikidest kõige tugevam vastuargument avalikkuse sekkumisele puhtisiklikku ellu on see, et kui ta tõesti sekkub, siis suure tõenäosusega valesti ja vales kohas. Mill leidis, et poliitilised diskussioonid, olenemata nende eesmärkidest, peavad olema lubatud igas ühiskonnas. Mill näitas, et seadused ei ole mingid inimese vabaduse piirajad, vaid hoopis vastupidi seaduste eesmärk on kinnitada ja kontrollida inimeste õiguste täitmist. Vabadus tähendab ühiskonnas inimese jaoks õigust teha seda, mis ei sega teistel rakendamast sama õigust. Kõige kergem on öelda, et see, mis pole rangelt ja avalikult keelatud, on lubatud. Kui tekib kahtlus, mida vabadus võib nõuda ja mida mitte, peab seadusel olema kõrgem autoriteet. Mill leidis, et kui inimeste tegevus, kui see ei puuduta ega mõjuta kedagi muud peale tegija enda, ei vaja mingisugust riigi ega ühiskonna kontrolli. Niipea, kui sellest tegevusest võib mõni inimene kahju saada, on riigi sekkumine igati õigustatud. Ameerika filosoof Richard Pipes on kirjutanud: Peamine ähvardus vabadusele ei tulene mitte türanniast, vaid võrdsusest võrdsusest, mida defineeritakse ühetaolise tasustamisena. [ ] Hoolimata viimastel aastatel Ühendriikides läbiviidud kiiduväärsetest reformidest on kogu heaoluriigi mõiste, nagu see XX sajandi teisel poolel välja on kujunenud, vastuolus individuaalse vabadusega, sest see võimaldab mitmesugustel ühiste vajadustega rühmitustel ühineda ja nõuda õigust nende vajaduste rahuldamiseks kogu ühiskonna kulul, selle käigus pidevalt suurendades nende huvides tegutseva riigi võimu. [ ] Tuleb meeles pidada, et kodanike majanduslikud õigused (õigused omandile) on sama olulised kui nende kodanikuõigused (õigused võrdsele kohtlemisele) ja et tegelikult on need kaks lahutamatud. Allikas: Heiki Raudla Kodaniku raamat; Teema käsitlemine Õpetaja valib harjutused ja ülesanded lähtuvalt ajast ja õpilaste tasemest. Ülesanne 1 Vabadus ja kord Aeg: 45 minutit 1. Klass jagatakse 4 5-liikmelistesse rühmadesse. 2. Rühmad kujutavad mõisteid vabadus ja kord kas skeemina, plakatil või sümbolitega. 3. Iga rühm tutvustab oma tööd ülejäänud klassile. 4. Seletatakse, kuidas on vabaduse ja korra mõiste omavahel seotud. 5. Analüüsitakse J. Miltoni mõtet Keegi peale heade inimeste ei saa vabadust südamest armastada. Teised ei armasta vabadust, vaid tegutsemisvabadust. Rühmatöö tulemustest võib koostada klassis näituse.

39 39 Vabadus ja kord Ülesanne 2 Vabadus Aeg: 20 minutit 1. Õpilased jagavad lehe kaheks võrdseks osaks: Vabadus + Vabadus Paremasse tulpa kirjutavad õpilased laused, kus sõna vabadus on kasutatud negatiivses tähendus, vasakusse positiivses tähendus (nt usuvabadus üleliigne vabadus). 2. Küsimused 1. Mis on vabadus? 2. Kus paiknevad inimese vabaduse piirid? 3. Kas inimene saab olla absoluutselt vaba? Põhjendage. 3. Õpilased analüüsivad klassis järgmist katkendit interneti foorumist. Millega nad nõustuvad, millega mitte? Miks? Allikas Paljud tahavad olla vabad, vabad hinged. Keegi ei ütle, mida peab tegema, keegi ei sunni midagi tegema. Kõike võib ise otsustada ja kõige eest peab ise vastutama. Vangistus vabaduses, sest ise sunnin, ise otsustan. Mis on see vabadus, mida tegelikult ihaldatakse? Sest pole võimalik olla nii eraldatud, et see tingiks vabaduse, sõltumatuse... selle all ju peetakse enamasti vabadust silmas? Näilisus, tunne, nagu mina teeksin seda kõike, kas pole see mitte järjekordne ego ilming? Need põgenemised maailma eest, enesele tõestamised, tõestamised, et tegelikult ei vaja ma kedagi, ja seeläbi saan aina sõltumatumaks. Mis see tegelikult annab... tiivad? Ei anna. Sest vaba inimene ei sea enesele piiranguid. Ta võtab kõik vastu, mis talle antakse, ja kohandab ennast vastavalt olukorrale. Paindlikkus on kohanemise tingimus. Ja paindlikuks saab painutades, harjutades... jah, vahetevahel peab isegi pingutama nii, et tekib murdumisoht või murdumiskoht. Aga haavad paranevad, kui neil lastakse paraneda. Vaba hingena vabalt hingata. Sisemist vabadust ei saa kaotada, kui see juba kord saavutatud on, aga kui see oleks juba käes, mis mind siis veel siin kinni hoiaks? Allikas: 4. Mis on parem, kas vabadus ja tühi kõht või vabaduse puudumine ja täis kõht? Ülesanne 3 Vabaduse karussell. Dialoog Aeg: minutit Õpetaja kirjutab tahvlile dialoogi pidamise reeglid: 1) kuulan tähelepanelikult vastaspoole argumente, 2) austan partneri arvamust, 3) ütlen välja oma arvamuse. 1. Õpilased moodustavad kaks ringi, üks ring on teise sees, näod vastakuti. Esimene rühm (sisemine ring) on absoluutse vabaduse aktiivsed pooldajad. Nende ülesanne on teha oma partnerile (välimisest ringist) selgeks, et inimene võib olla tõeliselt vaba ainult siis, kui ta saab normaalselt töötada, teades, et tema õigused ja vabadused ei ole piiratud ei riigivõimu ega seadustega. Kuid selleks, et oma partnerit selles veenda, on vaja esitada tõsiseid argumente ja põhjendusi nii ajaloost kui ka tänapäevast.

40 40 Vabadus ja kord Teine rühm (välisring) on seaduslikkuse aktiivsed pooldajad. Nende ülesanne on kaitsta oma seisukohta ja esitada oma põhjendused, argumendid ning tõestada, et inimene peab alluma kindlaks määratud seadusandlusele ainult siis töötab ta hästi ega nõua endale rohkem vabadusi. Ühe dialoogi jaoks on aega 5 minutit. 2. Õpetaja märguande peale astuvad kõik välisringis seisvad õpilased ühe sammu paremale ja seisavad uue partneri vastu. Järjekordse dialoogi jaoks antakse 3 minutit. 3. Lõpetuseks korraldatakse klassis hääletus, kumb on parem, kas õigusriik või diktatuur. Ülesanne 4 Vabaduse ümarlaud Aeg: minutit 1. Õpetaja kirjutab tahvlile suurmeeste mõtteterad, nt alljärgnevad: Mida rohkem harjumusi, seda vähem vabadust. (I. Kant) Minu õigus vehkida rusikaga lõpeb seal, kus algab teise mehe nina. (O. W. Holmes) Kui inimesed on rikkumata, siis pole seadusi tarvis, kui inimesed on pahelised, siis ei peeta seadustest kinni. (B. Disraeli) Avalik arvamus on tugevam kui seadusandlus ja peaaegu niisama tugev kui kümme käsku. (C. Dudley) Tsitaadid on pärit Heiki Raudla Kodaniku raamatust ; 2. Õpilased panevad oma arvamused kirja. Korraldatakse arutelu, mille käigus nad lisavad oma arvamustele kaaslaste omad. 3. Kodune ülesanne: kirjutage arutlus ühe suurmehe tsitaadi põhjal. Ülesanne 5 Võtke palun see ka! Võtke palun see ka! Allikas 1. Miks tahab laps viiuli vargale kinkida? 2. Kas lapsel on õigus seista oma õiguste eest? Kuidas ta seda siin teeb? 3. Kas tohib sundida last midagi õppima?

41 41 6 Võim ja selle teostamine Alateemad 1. Võimu teostamine seadusandluse kaudu 2. Seadus ja selle täitmine 3. Võimu avalikkus Eesmärgid Õpilane 1) analüüsib võimu olemust, allikaid ja rakendamist seadusloomes ning liiklusseaduse näitel seaduse rakendumist igapäevaelus; 2) saab ülevaate võimude lahususest ja tasakaalustatusest, seaduse kehtestamise protsessist, suspensiivse veto õigusest ning seaduste vajalikkusest igapäevaelus. Märksõnad võimude lahusus ja tasakaalustatus, seadusloome, suspensiivse veto õigus, liiklusseadus, liiklusohutus, riigiametnike palkade avalikustamine, riigiametnike palkade erinevused, ametnike ülesanded. Eelteadmised Demokraatliku valitsemise põhimõtteid: 1) võim ei ole koondunud ühe isiku ega organi kätte, 2) võim on avalik ja kontrollitav (avaliku teabe seadus), 3) võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Kasutatavad tekstid 1) põhiseaduse -d 65 ja 78, VII ptk; 2) võim ühiskonnas; vt skeemi õpikust (K. Olenko, A. Toots. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri, 2005, lk 44 48).

42 42 Võim ja selle teostamine TEEMA KÄSITLEMINE Aeg: ühele alateemale 1 õppetund Enne teema käsitlemist korratakse üle demokraatliku riigivõimu allikad, võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibid, valitsemise põhimõtted ning riigivõimu kõrgemad institutsioonid. Selleks võib kasutada Riigiportaali Võimu delegeerimise põhimõtted Seaduste, määruste ja ka otsustega antakse üks osa võimust konkreetsele organile või ametiisikule. Näiteks antakse riikliku põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega selle seaduse teostamine Haridusministeeriumile, kes omakorda kehtestab reeglid ja normid, kuidas koolid seda seadust täitma peavad. Seega on osa võimust koolidel. Koolis teevad otsuseid õppenõukogu ja direktsioon. Teema käsitlemise alguses võib õpilaste käest küsida mõne alljärgnevatest küsimustest: 1. Mis on võim? 2. Millised on võimu eri tasandid? 3. Kelle käes on võim Eestis? 4. Kelle käes on võim, kui ta on rahva käes? 5. Kuidas rahvas oma võimu teostab? 6. Kuidas Riigikogu (parlament), valitsus, president ja kohtunikud oma võimu saavad? Milleks neile see võim antakse? 7. Millised on Eesti riigi tähtsamad institutsioonid ja riigiasutused? 8. Kuidas institutsioonid oma võimu kasutavad? Tööülesandeid lahendavad õpilased allikate abil iseseisvalt, välja arvatud rühmatööd, mis nõuavad õpetaja koordineerimist: rühmadesse jagamine, neile ülesannete andmine, kokkuvõtte tegemisel arutelu juhtimine jne. Kuna allikad on mahukad ja õpilased erineva jõudlusega, siis võib õpetaja piirduda ka ainult osa allikate kasutamisega. 1. VÕIMU TEOSTAMINE SEADUSANDLUSE KAUDU Allikas A Neljapäev, 12. mai Riigikogu võttis vastu 56 poolthäälega (vastu 32) põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse (607 SE). Seadusega sätestatakse elektroonilise hääletamise võimalus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Allikas:

43 43 Võim ja selle teostamine Allikas B Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine Jätan välja kuulutamata 12. mail 2005 vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse. [ ] Pean vajalikuks 12. mail 2005 vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadust Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse 107. Arnold Rüütel Allikad: RTL 2005, 58, 829; Allikas C Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine Jätan välja kuulutamata 15. juunil 2005 vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse. Oma 25. mai 2005 otsuses nr 847 esitasin ma põhjendused, millele tuginedes jätsin välja kuulutamata 12. mail 2005 vastuvõetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse, ning pidasin vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja otsustada, et viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. 15. juunil 2005 vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse -s 15, millega muudetakse Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 50, on lõikes 6 muutmata kujul sätestatud valija õigus piiramata arv kordi eelhääletuseks määratud ajal oma elektrooniliselt antud häält muuta. Leian jätkuvalt, et taoline kehtiva Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse 156 lõikes 1 toodud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ühetaolisuse põhimõttega, kuna elektrooniliselt hääletav valija saab tema poolt antud hääle muutmisel eelised võrreldes teisi hääletamisliike kasutavate valijatega. [ ] Pean vajalikuks 15. juunil 2005 vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadust Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse 107. Arnold Rüütel Allikad: RTL 2005, 74, 1059;

44 44 Võim ja selle teostamine Allikas D Vabariigi President ei kuulutanud välja e-hääletamist puudutava kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatust President Arnold Rüütel kirjutas täna Kadriorus alla otsusele jätta Eesti Vabariigi põhiseaduse 107 alusel välja kuulutamata 28. juunil 2005 Riigikogus muutmata kujul vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus. Vabariigi President esitas taotluse Riigikohtule, et tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Presidendi kantselei avalike suhete talitus Kadriorus 12. juulil 2005 Allikad: RTL 2005; Allikas E Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number KOHTUOTSUS Otsuse kuupäev 1. september 2005 Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev 23. august 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada Riigikogus 28. juunil 2005 vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus põhiseadusevastaseks Resolutsioon Jätta Vabariigi Presidendi taotlus rahuldamata [ ] 31. Kolleegium ei näe põhjust eeldada, et elektroonilise või sedeliga ülehääletamise võimalust hakatakse massiliselt kasutama hääle muutmiseks muul eesmärgil kui valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks. 32. Kolleegium leiab, et võrdsusõiguse ja ühetaolisuse riive, millena võib käsitada elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigust oma häält piiramatu arv kordi muuta, ei ole piisavalt intensiivne, kaalumaks üles valimisaktiivsuse suurendamise ja uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu eesmärki. Elektroonilise hääle muutmise võimalus on kolleegiumi arvates vajalik valimiste vabaduse

45 45 Võim ja selle teostamine ja hääletamise salajasuse tagamiseks elektroonilisel hääletamisel. Kolleegium on seisukohal, et vaidlustatud regulatsiooni andes on seadusandja erinevaid printsiipe ja nende taga seisvaid väärtusi kaaludes leidnud kohase tasakaalu kõigi põhiseadusest tulenevate valimispõhimõtete vahel. [ ] Allikad: RT III, 2005, 26, 262; Allikas F Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus Riigikogus vastu võetud 28. juunil 2005 Allikad: RT I 2005, 47, 387; 1. Millised institutsioonid saavad kontrollida, kuidas Riigikogu võimu teostab? Täitke tabel. Institutsioon Kuidas saab Riigikogu kontrollida? Õiguskantsler 2. Kuidas võib hinnata Kohaliku omavalitsuse seaduse muutmise seaduse jõustumise käigu näitel Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Riigikohtu võimu? Kelle sõna oli otsustav? Miks? 3. Seletage suspensiivse veto õiguse mõistet Kohaliku omavalitsuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise näitel. 4. Milline on teie seisukoht elektroonilise hääletamise kohta? 5. Leidke Eesti Vabariigi põhiseadusest 3 juhtu, kus presidendi otsust ei saa vaidlustada. Mis need on? 6. Mis õigused on põhiseadusega antud Riigikohtule?

46 46 Võim ja selle teostamine 2. SEADUS JA SELLE TÄITMINE Allikas A LIIKLUSSEADUS Vastu võetud a seadusega, jõustunud Viimased muudatused alates peatükk [ ] 2. Liiklejate turvalisuse tagamine ÜLDSÄTTED (1) Kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. [ ] 3. Liikluskorra määramine (1) Eestis kehtib sõidukite parempoolne liiklus. (2) Liikluskorra määrab Vabariigi Valitsus liikluseeskirjaga. 2. peatükk [ ] 9. Juhi kohustused LIIKLEJA (1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. (2) Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. (3) Juht ei või pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas. (4) Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. 10. Jalgratta ja mopeediga sõitmine (1) Jalgratast võib sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik. (2) Mopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik.

47 47 Võim ja selle teostamine (3) aastasel jalgratturil ja aastasel mopeedijuhil peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas vastav juhiluba. (4) Jalgratta või mopeedi ning nendega võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kes on vähemalt 16-aastane. [ ] 23. Piiratud juhtimisõigus (1) Piiratud juhtimisõigus on noorema kui käesoleva seaduse 29 lõikes 1 sätestatud isiku õigus juhtida mootorsõidukit käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ja korras. (2) Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria auto juhtimiseks anda aastasele isikule tingimusel, et mootorsõidukis on tema kõrval lapsevanem (seaduslik eestkostja) või lapsevanema (seadusliku eestkostja) poolt selleks volitatud isik. Nimetatud isikutel peab olema B-kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat. (3) Piiratud juhtimisõiguse võib R-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda vähemalt 15-aastasele isikule tingimusel, et ta ei vea veoseid teedel ja juhtimine toimub lapsevanema (seadusliku eestkostja) või lapsevanema (seadusliku eestkostja) poolt selleks volitatud isiku vahetu järelevalve all. Nimetatud isikutel peab olema R- või T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav juhiluba vähemalt kaks aastat. (4) Piiratud juhtimisõigus annab õiguse juhtida mootorsõidukit üksnes Eestis. 29. Juhi vanuse alammäär (1) Olenevalt mootorsõiduki kategooriast võib (välja arvatud käesoleva seaduse -s 23 sätestatud piiratud juhtimisõiguse juhtudel) juhtimisõiguse anda isikule, kes on vähemalt: 1) 16-aastane A1-alamkategooria mootorratas, B1-alamkategooria auto, R-kategooria mootorsõiduk; 2) 18-aastane A-kategooria mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 25 kw või erivõimsus ei ületa 0,16 kw/kg, B-kategooria auto, C1-alamkategooria auto, T-kategooria mootorsõiduk; 3) 21-aastane A-kategooria mootorratas, mille mootori võimsus ületab 25 kw või erivõimsus ületab 0,16 kw/kg; C-, D-kategooria ja D1-alamkategooria auto. (2) Käesoleva seaduse 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppesõit või sõidupraktika on lubatud alates: 1) 14,5-aastaselt R-kategooria mootorsõidukiga; 2) 15,5-aastaselt B-kategooria ja B1-alamkategooria autoga ning A1-alamkategooria mootorrattaga; 3) 17-aastaselt C1-alamkategooria autoga. (3) C-, D-kategooria auto ja CE-kategooria autorongi juhtimise õiguse võib anda vähemalt 18-aastasele kaitseteenistuse ajateenijale üksnes teenistusülesannete täitmiseks. Allikad: RT I 2001, 3, 6; 2005, 20,125;

48 48 Võim ja selle teostamine Allikas B Ettevaatust teedel liigub üha rohkem mopeede ja rollereid [ ] Tänavu aasta algusest 21. septembrini on mopeedijuhi loa saanud 105 noort vanuses aastat. Läinud aastal sai mopeedijuhiloa 36 noort. Kuigi absoluutarvud ei ole suured, on kasv ligikaudu kolmekordne. Mootorratturid ja mopeedid teevad sõidukite vahel manööverdades ettearvamatuid manöövreid ja autojuhid ei pane jalgrattureid ega mopeede tähele ega hinda nende liikumiskiirust õigesti. Tallinnas Pärnu mnt 139 maja juures hakkas Pärnu maanteel liikunud sõiduauto Skoda paremale parklasse pöörama. Seal on sõidutee ääres ka rattatee, kus liikus kaks rollerit. Kiirus oli üsna väike, vahest 10 km/h, rollerid tulid kiirusega km/h. Üks sai enne autot pidama, teine sõitis Skodale tagatiiba sisse. Keeway rollerit juhtinud 16-aastane nooruk sai põrutada ja viidi Keskhaiglasse. Pööret teinud autojuht oleks pidanud otse liikunud rollerid läbi laskma, aga põhimõtteliselt peaks ka rollerijuht suutma peatuda, kui näeb enda ees oma nähtavuse ulatuses takistust. Kui rolleriomanik sõidutab oma sõpra, peab ka sellel olema kiiver peas. Politseil on väga raske kindlaks teha, kas tegu on motorolleri või mopeediga. Mopeede praegu veel liiklusregistrisse ei kanta. Mopeed peab sõitma jalgrattateel või äärmisel parempoolsel rajal. Allikas: Ada Kallami artikli põhjal, Linnaleht ?Küsimused 1. Mis on liiklusseaduse ja liikluseeskirja eesmärk? 2. Kuidas tagatakse liiklusseaduse nõuete täitmine? 3. Millised liiklusseaduse nõuded tunduvad teile mittevajalikud? Miks? 4. Kui teil oleks võimalik liiklusseadusesse teha kolm muudatust, mis need oleksid? 5. Püüdke ennustada, millised oleksid muudatuste tagajärjed. Täitke tabel. Muudatus Tagajärg 6. Millise liiklusvahendi juhtimise õigust võite taotleda, millist liiklusvahendit võite juba juhtida? 7. Mis teeb rollerite ja jalgratastega liiklemise ohtlikuks? Täitke ideekaart. ROLLER 8. Kes oli artiklis kirjeldatud õnnetuses süüdlane? 9. Kes ja kuidas oleks võinud õnnetuse ära hoida?

49 49 Võim ja selle teostamine 3. VÕIMU AVALIKKUS Allikas A Vabariigi Valitsuse pressiteade Finantsraskustes omavalitsused võivad saada riigilt 50 miljonit krooni Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks aasta lisaeelarvest 50 miljoni krooni suunamise finantsraskustes olevate kohalike omavalitsuste toetamiseks. [ ] Omavalitsustele toetuse andmise eelduseks on finantsraskustes oleva valla või linna jaoks konkreetse plaani koostamine olukorrast välja tulemiseks. Rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunik atsiooniministeeriumi ning kõnealuse omavalitsuse koostööna valmiva saneerimiskava põhjal on võimalik otsustada riigipoolse finantsabi vajalikkuse ja suuruse üle. [ ] Allikas: Allikas B Riigiametnike palk saab taas avalikuks Kaire Uusen Korruptsiooni ja riigivara raiskamist ohjeldada püüdva seadusesätte järgi tuleb riigiametnikel ja teistel maksumaksja rahakotist palka saavatel inimestel oma mullune sissetulek taas avalikustada veebilehtedel. [ ] Palga ja lisatasu avalikustamise kohustus on neil ametnikel, kes peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni: Riigikogu liikmed, ministrid, riigiasutuste ja omavalitsuste juhid ja ametnikud, pankrotihaldurid, kohtutäiturid, politseiametnikud, riigi osalusega sihtasutuste juhid, riigi huve täitvad füüsilisest isikust ettevõtjad, avalik-õiguslike ülikoolide rektorid, Eesti Panga president ja nõukogu liikmed. Allikas: korruptsioonivastane seadus Allikas: Allikas C Seadus kergitab valitud ametnike palka Kaire Uusen Sellal kui õpetajad, arstid ja enamik teisi riigipalgalisi jälgib ärevusega eelarvevaidlusi ja loodab kas või piskut palgatõusu, garanteerib seadus üha suuremale hulgale ametnikele automaatse palgatõusu.

50 50 Võim ja selle teostamine [ ] Soodsate seadusesätete tõttu kerkib riigikogu liikmete palk koos 30-protsendilise esindustasuga järgmisel aastal pea kroonini kuus ning aastal ligi kroonini. Nii ei tule oma sissetulekute suuruse pärast muret tunda riigikogulastel, ministritel, kohtunikel, samuti riigikontrolöril ja õiguskantsleril, sest nende palk tõuseb koos Eesti keskmise palga kasvuga. Tavaametnikest soodsamad palgatingimused on ka politseiametnikel, kaitseväelastel, prokuröridel, riigikontrolli ja õiguskantsleri kantselei töötajatel, veeteede ameti järelevalve ja mitmetel teistel ametnikel. Praeguse seisuga on Eesti umbes kahekümnest tuhandest ametnikust soodsamad palgatingimused vähemalt mõnel tuhandel. Rahandusminister Aivar Sõerd erinevates palkades probleemi ei näe. «Eriteenistuste politseiametnike, vanglaametnike, julgeolekuasutuste ametnike ja kaitseväeteenistujate osas saab väita, et nendele on põhjendatud üldisest teatud erinevustega palgaregulatsioonid ning sotsiaalsete garantiide süsteem, mis tulenevad nende töö eripärast,» rõhutas Sõerd. «Põhiseaduses on sätestatud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe ja tasakaalustatuse printsiip, millest lähtudes on võetud seisukoht, et nende kolme võimutasandi juhtivametikohtade ametipalgad peavad olema määratud ühtsetel alustel,» selgitas Sõerd. [ ] Allikas: Allikas D Allikas:

51 51 Võim ja selle teostamine Allikas E Riigikogu liikme palk ületas krooni piiri BNS Seoses möödunud aasta neljanda kvartali keskmise kuupalga tõusuga suureneb 1. märtsist riigikogu liikmete palk 2300 krooni võrra. Seni oli riigikogu lihtliikme palk , edaspidi krooni. Statistikaameti andmeil oli eelmise aasta neljandas kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 7704 krooni. Riigikogu lihtliikme palk on aasta viimase kvartali neli keskmist palka, riigikogu juhatuse liikmetel ning fraktsiooni- ja komisjonijuhtidel kindla koefitsiendi võrra suurem. Riigikogu esimehe palk on 1. märtsist ning aseesimeestel krooni. Riigikogu komisjoni- ja fraktsiooniesimehed hakkavad saama ning nende asetäitjad krooni kuus. Peale palga saavad riigikogu liikmed kuluhüvitist, mis on kuni 30 protsenti nende ametipalgast. Allikas: Allikas F Lääne-Harju politseiosakonna patrullpolitseiniku tööpakkumiskuulutus novembris 2005 Tööülesanded: Politseiosakonna teenindataval territooriumil patrullimine elanike turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks, süütegude ennetamiseks ja tõkestamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks Kandidaadilt eeldame: kõrgharidust või vanempolitseiametniku kvalifikatsiooniga politseiharidust; juhiloa B-kategooria olemasolu ning sõidukogemust; eesti keele oskust kõrgtasemel ja vene keele oskust politseitööalase sõnavara valdamisega ning kasuks tuleb veel ühe võõrkeele oskus. Samuti ootame kandidaadilt: iseseisvat mõtlemisoskust; otsustusvõimet; suhtlemisoskust; riigi põhikorra, kodanike õiguste ja vabaduste tundmist, politsei- ja avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide tundmist. Pakume: vahetustega tööd; ametipalka 6400 krooni ja teisi avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid. Allikas:

52 52 Võim ja selle teostamine Allikas G Vabariigi Valitsuse 18. märtsi a määruse nr 84 Vanglaametnike töötasustamine Lisa Vanglaametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad kroonides Ametiaste Palgaaste Palgamäär Vangla peainspektor I klassi vanglainspektor II klassi vanglainspektor I klassi valvur II klassi valvur Allikas: RT I 2003, 30, 183 Allikas H Allikas: Meie Maa 21. september 2005

53 53 Võim ja selle teostamine?küsimused 1. Millised volitused on pressiteate põhjal valitsusel? Millise võimu need valitsusele annavad? 2. Kas valitsus on oma otsustes rahaküsimuste kohta täiesti sõltumatu? Kellel on nendes küsimustes otsustav sõna? 3. Hinnake valitsuse pressiteadet aasta kohalike omavalitsuste valimiste taustal. Miks võeti säärane otsus vastu enne valimisi? 4. Miks peab riigiametnike palk olema avalik? 5. Millega seletas rahandusminister allikas C vajadust kehtestada kõrgemad palgad? Täitke tabel. Ametnikud, kelle palk peab olema kõrgem Ametnik Palk Põhjendus, miks palk peab olema kõrgem Politseinik 6. Statistikaameti teate kohaselt oli aasta III kvartalis töötajate keskmine brutopalk kuus 7786 krooni. Kas allikad D, F ja G toetavad rahandusministri põhjendusi? Põhjendage, miks. 7. Tutvuge palgaandmetega ministeeriumide kodulehekülgedel. Riigiosalusega ettevõtete juhtide palgaandmed on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel 8. Võrrelge ministrite, kantslerite ja Riigikogu liikmete palkasid. Millest nende palk sõltub? Kuidas seletada kantslerite ja ministrite erinevaid töötasusid? 9. Millised volitused on riigiametnikel ja omavalitsuste juhtidel? 10. Millise võimu annavad need volitused karikatuuri põhjal? Ülesanne Otstarbekas on anda ühele osale õpilastest ülesanne analüüsida positiivset juhtumit ja teisele osale ülesanne analüüsida negatiivset juhtumit. Kokkuvõtteks leitakse arutelu käigus, milline rahulolematuse/rahulolu põhjus oli kõige sagedasem. Selleks võib kasutada tabelit, mille õpetaja tahvlil täidab.

54 54 Võim ja selle teostamine Tooge üks positiivne ja üks negatiivne näide enda või oma pereliikme kokkupuutest võimu esindava ametnikuga. Analüüsige juhtumit. Kas rahulolematus/ rahulolu oli tingitud ametniku suhtumisest või asjaajamiskorrast? Kas probleem jäi lahendamata / sai lahendatud? Ametniku suhtumine Asjaajamiskord Asi jäi ajamata Teema kokkuvõtteks hinnake võimu avalikkust Eestis. Võim on avalik, sest... Võim ei ole avalik, sest...

55 55 7 Koostöö ja konflikt Alateemad 1. Riikide koostöö 2. Koostöö riigivalitsemise tasandil 3. Narkomaania ja meie 4. Koostöö elukeskkonna kaitsmise nimel Eesmärgid Õpilane 1) analüüsib konflikte ja leiab kasutamata jäänud võimalusi koostööks; 2) mõistab osalistele võrdse võimaluse andmise ja kompromissivalmiduse vajadust. Märksõnad koostöö, konflikt, kompromiss, konsensus, korruptsioon, narkomaania, HIVi ja aidsi levik Mõisted aids haigus, mida põhjustab HIV fraktsioon parteirühm parlamendis HIV inimesel immuunpuudulikkust põhjustav viiruse (ingliskeelne lühend) koalitsioon erakondade liit parlamendis enamuse saavutamiseks ja valitsuse moodustamiseks korruptsioon ametiseisundi kuritarvitamine marginaliseerunud kogukond kogukond, kes ei võta aktiivselt osa ühiskonnaelust meetmed tarvitusele võetud/võetavad abinõud opositsioon valitsuskoalitsioonile vastanduvad jõud (parlamendis) preambul dokumendi, rahvusvahelise lepingu sissejuhatav osa ratifitseerimine rahvusvahelise lepingu jõustamine kõrgema võimuorgani poolt

56 56 Koostöö ja konflikt Eelteadmised demokraatia põhimõtted (Kas üksinda saab olla demokraatlik? Kui osalisi on rohkem kui üks, kuidas saavutada üksmeel otsuste tegemisel?) Kasutatavad tekstid Põhiseaduse -d 65, 121, 122, 123 ning demokraatiat, koostööd ja õigusaktide hierarhiat käsitlevad osad õpikutes. Teema käsitlemine Aeg: igale alateemale 1 õppetund 1. RIIKIDE KOOSTÖÖ Allikas A Allkirjastati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelised piirilepingud Kolmapäeval, 18. mail kirjutasid Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet ja Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov Moskvas alla Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele Eesti- Vene riigipiiri lepingule ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule. Eesti Vabariigi välisministri Urmas Paeti sõnul toimus välisministrite kohtumine konstruktiivses ja tulevikku vaatavas õhkkonnas, tunda oli Vene poole soovi suhetes edasi minna. Piirilepete allakirjutamine loob eeldused Eesti-Vene suhete edasiseks arenguks, kusjuures koostöö edukus sõltub mõlema poole tahtest, lisas Paet. Välisminister Paet avaldas lootust, et nüüd saame edasi liikuda ka teiste kahepoolsete lepingute sõlmimise suunas. Urmas Paet kinnitas samas, et ajaloolis-õiguslik dialoog Venemaaga jätkub. Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov avaldas pärast lepingute allkirjastamist lootust arendada edasi kahepoolseid heanaaberlikke suhteid, pooled on avatud vastastikku kasulikuks koostööks, sõnas Lavrov. Välisminister Lavrov kinnitas samas, et otsus Eesti Vabariigi Presidendi ametiraha tagastamiseks on tehtud, hetkel otsitakse siseriiklikke juriidilisi aluseid ametiraha üleandmiseks. Piirileping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. [ ]

57 57 Koostöö ja konflikt 18. mail 2005 Moskvas. Istuvad vasakul Eesti välisminister Urmas Paet, paremal Venemaa välisminister Sergei Lavrov Allikas: Allikas B EESTI VABARIIGI JA VENE FÖDERATSIOONI VAHELISE EESTI VENE RIIGIPIIRI LEPINGU NING EESTI VABARIIGI JA VENE FÖDERATSIOONI VAHELISE NARVA JA SOOME LAHE MEREALADE PIIRITLEMISE LEPINGU RATIFITSEERIMISE SEADUS Vastu võetud 20. juunil a [Seaduse preambul EM] Lähtudes aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu aasta 20. augusti otsusest Eesti riiklikust iseseisvusest ja Riigikogu aasta 7. oktoobri deklaratsioonist Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest ning silmas pidades, et käesoleva seaduse -s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse -ga 122 osaliselt aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist, [ ] Allikad: RTII 2005, 18, 59

58 58 Koostöö ja konflikt Allikas C Venemaa esitas Eestile piirilepete asjus noodi BNS/PM :40 Venemaa välisministeerium esitas esmaspäeval Eestile piirlepete asjus noodi. [ ] Venemaa välisministeerium soovib Vene-Eesti piirilepingu üle uute läbirääkimiste alustamist, kinnitas Moskva anonüümne diplomaatiline allikas uudisteagentuurile Interfax. Moskvas tegutseva diplomaadi sõnul [ ] Vene välisministeerium on sunnitud algatama riigisiseseid protseduure, et võtta Venemaalt kooskõlas rahvusvahelise õigusega maha kohustused, mis tulenevad nimetatud lepete allkirjastamisest, selgitas diplomaat. Tema sõnul on välisministeeriumi algatuse põhjuseks piirilepete ratifitseerimisel Eesti riigikogus lisatud klauslid, mis viitavad siseriiklikele dokumentidele. Moskva diplomaadi kinnitusel tähendavad lisaklauslid sisuliselt, et Eestil on õigus edaspidigi Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitada ning sellega ei saa välisministeerium nõustuda. Ta tuletas meelde, et Venemaa võttis tagasi oma esialgse ettepaneku allkirjastada samaaegselt piirilepetega poliitiline deklaratsioon kahepoolsete suhete alustest, tulles nii vastu Eesti poole palvele mitte siduda piirilepete sõlmimist teiste dokumentide või poliitiliste avaldustega. Allikas: Allikas D Vene valitsus toetab Eestiga piirilepingust loobumist BNS Venemaa valitsus nõustus välisministeeriumi ettepanekuga loobuda Eestiga piirilepingu sõlmimisest, vahendas Interfax. Valitsus kiidab heaks välisministeeriumi ettepaneku, mis on kooskõlastatud asjasthuvitatud täitevvõimuorganitega, saata Eesti poolele teatis kavatsusest mitte osaleda Vene-Eesti riigipiiri ja merealade piiritlemise lepingus, teatas ministrite kabineti pressitalitus Interfaxile. [ ] Allikas: 1. Miks ei ole Eestil ja Venemaal seni piirilepet? 2. Mida tähendab Riigikogu preambul Eesti poole jaoks, kuidas tõlgitseb seda Moskva? 3. Kellele on seda lepet vaja ja miks? 4. Mida teha (mida pidanuks tegema), et lepet sõlmida? 5. Mida tähendab piirileppe puudumine Eesti jaoks, mida Venemaa jaoks? Kas ja kuidas see on muutnud Eesti ja Venemaa suhteid? 6. Miks Venemaa viivitab Eesti presidendi ametiraha tagastamisega? 7. Kuidas hinnata Eesti-Vene suhteid? Tooge näiteid probleemide ja koostöö kohta.

59 59 Koostöö ja konflikt Ülesanne Paaristöö Õpetaja ütleb, kes õpilastest kirjutab Vene, kes Eesti poolt rahuldava preambuli. Õpilased jagunevad paaridesse ja kritiseerivad teineteise preambulit üks Vene, teine Eesti poole huvidest lähtudes. Koostöös peab valmima selline preambul, millega mõlemad pooled võiksid rahul olla. Pärast juhib õpetaja arutelu, lastes ette lugeda ühised preambulid. Võrreldakse nende tugevaid ja nõrku külgi. 2. KOOSTÖÖ RIIGIVALITSEMISE TASANDIL Allikas A Pool riigikogust algatas Ken-Marti Vaheri umbusaldamise 1 PM Online Täna anti riigikogu menetlusse umbusaldusavaldus justiitsminister Ken-Marti Vaheri tagandamiseks. Dokumendile on alla kirjutanud 51 riigikogu liiget. Algatajate nimel andis umbusaldusavalduse otsuse eelnõu riigikogu menetlusse sotsiaalliberaal Sven Mikser, teatab riigikogu pressitalitus. Vaheri umbusaldamise avaldusele kirjutasid alla valitsuskoalitsiooni kuuluvate Reformierakonna ja Rahvaliidu ning Isamaaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja sotsiaalliberaalide liikmed. Allikas: 1 Õiguskantsler Ken-Marti Vaher püüdis kehtestada korruptsiooni hindamise mõõdikute süsteemi, milles nähti kunagise nõukoguliku plaanimajanduse jooni, mis sunnivad ameteid plaani täitmise nimel korruptante otsima EM. Allikas B Parts: valitsus ei saa kukkuda heade kavatsuste pärast Rasmus Kagge Intervjuu peaminister Juhan Partsiga Peaminister Juhan Parts ütles eile päeval Riigikogus ajakirjanike küsimustele vastates, et see läheb ajalukku, kui valitsus peaks kukkuma heade kavatsuste ehk korruptsioonivastase võitluse pärast. Teie võimupartnerid Reformierakond ja Rahvaliit andsid täna allkirjad umbusalduse algatamiseks justiitsminister Ken-Marti Vaheri vastu. Kas koalitsioon on nüüd lõhki? Ei, ma arvan, et mitte. See on koalitsiooni kõigutamine. Ma ei saa üldse aru, et kuidas saab üht

60 60 Koostöö ja konflikt valitsuskoalitsiooni lõhkuda korruptsioonivastase võitluse pärast. See läheb mõneti ajalukku. Arvan, et praegu ei ole veel kindlasti koalitsioon läbi. Kui umbusaldusavaldus antakse sisse, siis kindlasti toimub selle arutelu. Mida peaksid teie koalitsioonipartnerid tegema, et võimuliit püsima jääks? Meie fraktsioon, justiitsminister ja mina tegime.. ettepaneku, et koalitsiooni ning tegelikult ka opositsiooni fraktsioonid kuulaksid kõigepealt justiitsministri ära, sest alates möödunud neljapäevast pole ju keegi isegi vaevunud uurima, mis tegelikult toimub. [ ] Kui umbusaldusavaldus läheb Riigikogus läbi, siis on teil peaministrina veel võimalus justiitsminister välja vahetada. Kas te teete seda? Olen oma seisukoha selles osas öelnud. [ ] Viljavarguste, riigisaladuste kaotamiste, koolirahade varastamise vot selliste asjade eest võib küll valitsus kukkuda. Kuid selle eest, et võideldakse korruptsiooni ja narkokuritegevusega, ei ole lihtsalt võimalik valitsust vahetada. Samas just sel põhjusel ju kipub valitsus vahetuma? See on hea küsimus meie partneritele. Mida ikkagi näitab see, et teie partnerid on juba umbusaldusavaldusele allkirjad andnud? Mul on sellele raske vastata, sest ma hea meelega loeks seda avaldust ka ise. Ma pole seda isegi mitte näinud. Allikas: Allikas C Autor Urmas Nemvalts Allikas:

61 61 Koostöö ja konflikt Allikas D Presidendi otsus nr 812 Vabastan ametist 9. aprillil 2003 nimetatud Juhan Partsi juhitud Vabariigi Valitsuse (RTL 2003, 47, 694; 107, 1665; 2004, 36, 601; 124, 1920; 124, 1921; 148, 2250; 2005, 20, 250; 23, 320; 34, 486) seoses uue valitsuse ametisse astumisega 13. aprillil Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse 78 p 10, 92 lg 2. Arnold Rüütel Allikad: RTL 2005, 42, 602; Rühmatöö ja küsimustele vastamine ei pruugi mahtuda ühte õppetundi (õpetaja otsustab, mida millal teha). 1. Miks vahetus aprillis 2005 Eesti Vabariigi valitsus? 2. Analüüsige konfliktis osalejate rolli valitsuse vahetumises. Konfliktis osalejad Mida tegid? 3. Pakkuge vähemalt kaks võimalust, kuidas oleks võinud konflikti teisiti lahendada. 4. Iseloomustage karikatuuri põhjal Juhan Partsi valitsust. Kas Eesti riigis on olnud veel mõni valitsus, mida võiks samasuguse karikatuuriga illustreerida? Miks? Tooge näiteid. 5. Mida head ja mida halba toob kaasa valitsuse vahetumine? Hea Halb

62 62 Koostöö ja konflikt Ülesanne Rühmatöö allikate A ja D põhjal Moodustatakse 4 5-liikmelised rühmad. 1. Iga rühma liige paneb kirja 3 meedet korruptsiooniga võitlemiseks. 2. Rühm valib neist ühiselt välja 5 kõige sobivamat. 3. Valitakse rühma esindaja läbirääkimisteks teiste rühmadega. 4. Rühma esindaja peab kaitsma oma rühma seisukohti ning jõudma kokkuleppele 3 ühises meetmes. 5. Läbirääkimiste tulemused kirjutatakse tahvlile, igast rühmast 3 meedet. 6. Arutletakse a) kas kõik on tulemustega rahul; b) kas ollakse rahul oma rühma juhiga; c) kas kõik on rahul võimalustega diskussioonis osaleda; d) milline rühm tegi rohkem kompromisse; e) milline rühm suutis oma seisukohtadele lõpuni kindlaks jääda; f) kuivõrd aitasid kompromissid kaasa otsuse tegemisele. NB! Korruptsiooniteema asemel võib kasutada mõnda õpilastele olulisemat teemat (näiteks koolivägivald, koolisöökla menüü), et kogeda kompromisside tegemise vajalikkust. 3. NARKOMAANIA JA MEIE Allikas A Elanikud ei taha endale naabriks narkosõltlasi Tallinna linnavalitsus kavatses 2005 aastal rajada Magasini tänavale narkomaanide tugikeskuse, kuid kohalike elanike nõusolekut ei küsinud ega avalikkust ei teavitanud. Elanikud olid nördinud ja plaani vastu, kuna samas piirkonnas asub ka vangla ja kodutute öömaja. Tallinna abilinnapea Diana Ingerainen väitis, et elanikud ei peagi kõike teadma, mida linnavalitsus planeerib ja elanike kartustel pole alust, sest narkomaanid ei tule sinna süstima, vaid abi saama. Ka diileritel polevat seal sel juhul midagi teha. Ingeraineni hinnangul on pealinnas aidsiepideemia ning kuna Eestis on aids spetsiifiliselt seotud narkomaaniaga, levib haigus just süstivate narkomaanide seas. Järgmine aste on sel juhul haiguse levimine kõigi inimeste hulgas. Allikas: Triin Olveti artikli põhjal;

63 63 Koostöö ja konflikt Allikas B Narkosõltlased elavad meie keskel Airi-Alina Allaste, noorsoosotsioloog Narkomaaniaalane avalik diskussioon Eestis on siiani pigem loonud pildi narkosõltlastest kui ebamäärasest teisest, kellega korralikul kodanikul mingit kokkupuudet ei ole. Tegemist oleks nagu kurjade tulnukatega, kes on tulnud «meid» röövima ja tapma ning meie lapsi oma mustade nõeltega mürgitama. Suhtumist narkomaaniasse kui teiste probleemi on süvendanud asjaolu, et suure osa probleemsetest narkosõltlastest moodustab venekeelne elanikkond. Avalikult on rohkem räägitud narkokuritegevusest, selle vastu võitlemisest seaduste karmistamisega, mille käigus on kasutatud selliseid väljendeid nagu narkomaanid tuleb põlvili suruda. On võrdlemisi arusaadav, et keskmisel inimesel, kes nähtuse taustast palju ei tea ja probleemi olemusse ei süüvi, kujuneb pilt uimastisõltlasest kui vaenlasest, kelle eest tuleb end kaitsta. Samas on narkomaanide puhul tegemist inimestega, kes elavad samas ühiskonnas, kus meiegi. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole nad ühemõtteliselt ise süüdi. Probleemsed uimastitarvitajad on sageli pärit marginaliseerunud kogukondadest ning kasvanud üles vaesuse, tööpuuduse ja tavapäraseks muutunud kriminaalse tegevuse õhkkonnas. Sellistel noortel puuduvad teadmised ja oskused teha enda ja teiste heaolu hoidvaid otsuseid. Eestis ei ole piisavalt juurdunud arusaam ühiskonna kui terviku funktsioneerimisest. Heidikuid tekitades ja eemale tõrjudes kannatab paratamatult terve ühiskond. Vähemalt osaliselt on narkomaaniaprobleem Eestis seletatav nõrga regionaalpoliitika ja venekeelse vähemuse halvema seisundiga Eestis. Selle tagajärgedega puutuvad aga kokku kõik kasvava kuritegevuse ja nüüdseks juba «tavaliste inimeste» seas leviva HI-viiruse näol. Selleks, et väheneks narkomaanide kuritegevus ja peatuks HIV levik, on vaja ühiskondlikult organiseeritud tegevust. Narkomaanide klubi Kõikide protestiavalduste puhul käsitletakse uue asutuse rajamist eelkõige uimastitarvitajate sissevooluna, nagu oleks avamisel klubi, kus narkomaanid võivad mõnusalt oma pahesid harrastada. Hirmuäratavates «teistes» ei suudeta näha abi vajavaid inimesi, kes soovivad ravi oma sõltuvusest. Arenenud Euroopa ühiskonna milleks Eesti end peab või mille poole vähemalt pürib osaks võiks olla kodanike solidaarsus ja moraalne vastutus nõrgemate ühiskonnagruppide.. ees. Amsterdamis jääb prostituutide ja coffeeshop ide (kanepimüügikohad) rajoon üsna kuningapalee kõrvale ning kellelegi ei tundu see suur probleem olevat. Allikas:

64 64 Koostöö ja konflikt Allikas C Uued HIV-juhud ja HIV-juhtude koguarv Eestis aastatel Allikas: Tervisekaitseinspektsioon Allikas D HIV-nakkuse levik [ ] Käesoleval ajal on Eestis oletuslikult narkomaani. Alates aasta suvest kasutavad narkomaanid peamiselt puhast heroiini, mis on kergesti kättesaadav ning mille päevaannuse hind on USD. Narkootikumide süstimine veeni on levinud eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Tallinnas (Lasnamäel) ja Maardus. [ ] Aastail , mil nakatumine oli sporaadiline, domineeris HI-viiruse homo- ja heteroseksuaalne levik. Alates aasta augustikuust, mil algas haigestumise järsk tõus, sai domineerivaks HI-viiruse levik veeni süstivate narkomaanide seas ühiskasutuses olevate süstalde ja nõelte kaudu. 1. jaanuarist a kuni 30. juunini a avastati doonorite seas kokku üheksa HIV-positiivset inimest. Nendelt inimestel võetud verd ei ole kasutatud. [ ] Allikas: HIV/AIDSi ennetamise riikliku programmi aastateks RTL 2002, 13, 173

65 65 Koostöö ja konflikt Allikas E Eestis registreeritud uute HIV-juhtude osakaal piirkondade kaupa Allikad: Tervisekaitseinspektsioon; Eesti riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks ; Rühmatöö ja küsimustele vastamine ei pruugi mahtuda ühte õppetundi (õpetaja otsustab, mida millal teha). 1. Kas Magasini tänava elanike mure on põhjendatud? Miks? 2. Millistes Eesti piirkondades on narkomaania rohkem levinud? Miks? 3. Kuidas hinnata allikate C ja D põhjal väidet, et narkomaania on teiste probleem? Ülesanded 1 ja 2 on otstarbekas jagada ära nii, et osa klassist teeb ideekaardi narkomaania, teine HIVi leviku kohta; või teha üks neist koos valmis ja teine lasta õpilastel iseseisvalt teha. Rühmatöö puhul 10. ülesandes võib õpetaja teha erinevaid huvigruppe esindavaid rühmi juurde, lisada/ muuta võib ka perekondi. Arutelu käigus võiks oma seisukohad esitada koosoleku protokollina. Rühmatöö on ka selle teema juures alternatiiv küsimustele vastamisele. Ülesanne 1 1. Joonistage ideekaart narkomaaniaga seotud nähtuste ja probleemide kohta. Pange kirja, kes on narkomaaniaga seotud. NARKOMAANIA KOOL

66 66 Koostöö ja konflikt 2. Pange kirja, kuidas mõjutab narkomaania ideekaardile märgitud isikuid ja institutsioone. Näiteks: Kool ei ole turvaline; ei saa täita oma põhiülesannet jne. 3. Analüüsige narkomaania leviku põhjusi. Sõltub narkomaanist Sõltub ühiskonnast Kuidas saaks narkosõltlasi abistada, nii et see kedagi ei häiriks? Ülesanne 2 1. Joonistage ülesande 5 eeskujul ideekaart HIVi kohta. 2. Loetlege 5 põhjust, miks ühiskond peaks aitama narkomaani pahest vabaneda. Ülesanne 3 Rühmatöö Kortermaja Teie kortermajas on vabanenud 5 korterit, kuhu soovib elama asuda 10 perekonda. Valige välja perekonnad, keda te soovite oma majja elama. Klass jagatakse 4 5-liikmelisteks rühmadeks. Esialgu paneb igaüks kirja oma eelistused, seejärel valitakse rühmas ühised kandidaadid. Igaühe puhul tuleb põhjendada, miks see perekond sobib või ei sobi. Üks rühm peab otsustustes lähtuma omaniku huvidest, teine rühm majaelanike huvidest; kolmas rühm on linna heategevusorganisatsiooni esindajad; neljas rühm on oma otsustustes vaba. Arvestage seda, et maja on ehitatud järelmaksuga, mis on vaja tasuda. Kõigi kommunikatsioonikulude suurus sõltub sellest, kui paljudes korterites elavad inimesed, kes korralikult üüri maksavad. Kokkuvõtteks selgitage, millist perekonda eelistati kõige rohkem, millist kõige vähem. Võrrelge erinevate rühmade eelistusi. Millistel peredel on lihtsam ühiskonnas toime tulla, millistel raskem? Miks? Kes osutusid tõrjutuks? Miks? Perekonnad, kes soovivad teie majas elada, on järgmised: 1. Perekond Kask Saaremaalt. Mees on meremees ja naine kodune. Peres on 5- ja 2aastane laps. 2. Perekond Smirnov Narvast. Mees töötu, naine haiglaõde. Peres 12aastane poiss ja 16aastane tüdruk. 3. Perekond Karu. Lahutatud naine. Töötab suurfirmas raamatupidajana. Kaks last 14aastane poiss ja 9aastane tüdruk. 4. Perekond Kuusk. Senised sundüürnikud. Mees töötab sadamas lihttöölisena, naine on kodune. Peres 5 last vanuses 1 19 aastat. Vanim poeg on olnud võõrutusravil. 5. Perekond Raud. Lapsi ei ole. Mees töötab pangas osakonnajuhatajana, naine on õpetaja. 6. Perekond Tiik. Äsja abiellunud üliõpilased. 7. Perekond Petrov. Lesk (mees), elukutselt muusik, 17aastase pojaga.

67 67 Koostöö ja konflikt 8. Kaks geimeest, lauljad. 9. Lastetu vabaabielupaar. Mees on insener (eestlane), naine vene ajakirjanik. 10. Perekond Smith. Mees suurfirma esindaja Eestis, naine kodune. Täiskasvanud lapsed ei ela vanemate juures. 4. KOOSTÖÖ ELUKESKKONNA KAITSMISE NIMEL Allikas A Esimene kohalik maastikukaitseala ei tulnud kergelt Sigrid Rajangu, Viimsi valla keskkonnaameti juhataja Mäealuse maastikukaitseala loomise algatas Viimsi vallavolikogu möödunud aasta augustis; selle aasta 14. juunil sai see teoks. [ ] Kaitseala loomiseks kujunesid kõige ägedamaks vaidlused endise põllumaa üle. Kui metsade kaitseks on kodanikualgatuse korras kogutud üle tuhande allkirja vajaduses metsi hoida ei kahelda, siis idee kaitsta tavalist lagedat ala säilitamaks tavapärast maastikupilti tundus mõnelegi kentsakas. Ent Mäealuse maastikukaitseala karjamaa-osa on ainuke tükk vana Viimsit, mis poolsaarel veel alles. Kariloomi Viimsil eriti enam ei peeta, kuid Mäealuse maastikukaitseala karjamaadel saab seda siiski veel näha. Mõned maaüksused on vahetanud omanikke, kuid suurem osa inimesi on siin elanud mitu põlve.. maaga on neil kindlasti teistsugune suhe kui uusasukatel. [ ] seal tajutav elurütm ning elukorraldus erineb sootuks ümbritsevast, tänapäevast Viimsit iseloomustavast time is money elustiilist. Kaitsealale jäävate maaüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa ning kaitse-eeskiri ei sea olulisi piiranguid maaomanikele, pigem soodustab maa sihipärast kasutamist. Kaitseala valitseja kaudu makstavad loodushoiutoetused on ettenähtud rohumaade niitjatele, võsast puhastajaile ning loomade karjatajaile. [ ] korrapäraselt niites ja loomi karjatades saab söötis põllust kujundada liigirikka niidu. [ ] Eesmärgi saavutamisel on oluline koostöö maaomanikega. Olukord on uus nii omavalitsusele kui maaomanikele, toimiva süsteemi loomine nõuab harjumist ja aega. Väga selgelt on ilmnenud konfliktid era- ja avaliku huvi vahel, tõenäoliselt ei saa neid välistada ka edaspidi. Kuid meid aitab maaomanike kompromissivalmidus ja soov säilitada Viimsi valla loodus unikaalsena. [ ] Allikas: Eesti Loodus 2005, nr 8 Allikas B Mäealuse maastikukaitseala kaitse eeskiri Kinnitatud Viimsi vallavolikogu 14. juuni 2005 määrusega 25. [ ] Paragrahv 7 2. peatükk Keelatud tegevus 1. Kaitseala valitseja (Viimsi valla EM) nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuste kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;

68 68 Koostöö ja konflikt 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) väljastada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba; [ ] Allikas: Ülesanne 1. Miks on Viimsis vaja kaitsta võsastunud põllumaad? 2. Kes on huvitatud, et Viimsis oleks niisugune kaitseala, ja kes võivad olla selle vastu? Miks? Kaitseala poolt Miks? Kaitseala vastu Miks? 3. Mida kaitsealal tohib teha ja mida mitte? Valige alljärgnevast loetelust vastused ja kandke tabelisse: loomi karjatada, elamuid rajada, loodusretki korraldada, heina niita, tööstusettevõtteid rajada, kämpinguid rajada, jalutada, rula- ja uisuteid rajada, telkida Kaitsealusel maal Tohib Ei tohi Kuidas ja miks mõjutab kaitseala kaitse all oleva maa hinda? Kuidas see mõjutab teiste selles piirkonnas olevate maade/majade hinda? 5. Milles võiks seisneda era- ja avaliku huvi konflikt Viimsis? Erahuvi Avalik huvi 6. Milline võiks olla kaitsealuste maade omanike ja ülejäänud Viimsi elanike koostöö, et mõlemad pooled oleksid rahul? 7. Kas teie kodukohast võib tuua samalaadseid näiteid?

69 69 8 Avalik ja isiklik elu Eesmärgid Õpilane 1) oskab sõnastada avaliku ja isikliku elu erinevused; 2) teab, millised kirja pandud/kirjutamata reeglid reguleerivad isikliku elu kajastamist meedias; 3) teab, mida teha, kui inimese õigusi on rikutud; 4) teab isiklikku ja avalikku elu reguleerivaid seadusi; 5) oskab seostada teemat inimõigustega; 6) eristab avaliku elu tegelaste ja teiste inimeste isikliku elu avalikustamise põhimõtteid. Märksõnad inimõigused, moraal ja õigusnormid, nende erinevused; riik ja üksikisik, Eesti Vabariigi põhiseadus, avaliku teabe seadus; ajakirjanduseetika, avaliku elu tegelaste (isikliku elu) kajastamine meedias, avalik info: riigiametnike ja poliitikute palgad, nende majandustegevus Mõisted moraal kõlblus, inimese (inimeste rühma) käitumine oma kohuse täitmise või sündmuse seisukohalt tava komme, viis, mood religioon usund, usk üleloomulikesse jõududesse, olenditesse privaatsus eraviisilisus eetika kõlblusõpetus ja kõlblusnormid; moraalifilosoofia, mis uurib hea ja halva, õige ja vale mõisteid ning suhteid Eelteadmised inimõigused; kommunikatsioon; moraal ja õigusnormid; riigi ülesanded; ühiskonna valdkonnad, avalik ja isiklik elu; milline info riigiametnike ja poliitikute kohta. on kõigile kättesaadav (eeltöö: otsida internetist) Kasutatavad tekstid 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) Isikuandmete kaitse seadus; 3) artiklid Kadrioru lossi pidudest; 4) Avaliku teabe seadus (vastu võetud , jõustunud RT I 2000, 92, 5979); 5) Tallinna Linnavalitsuse juhtide palgad aastal (alus: Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri a määrus nr 44);

70 70 Avalik ja isiklik elu Linnavalitsuse liikmed Nimi Ametikoht Palga-aste Ametipalk (krooni kuus) Tõnis Palts Linnapea D Jüri Ratas Abilinnapea D Diana Ingerainen Abilinnapea D Kaia Jäppinen Abilinnapea D Taavi Aas Abilinnapea D Aivar Reivik Abilinnapea D Toivo Promm Abilinnapea D Teema käsitlemine Aeg: 2 õppetundi 1. tund 1. Õpilased tutvuvad allikatega ja vastavad küsimustele. 2. Rühma- või paaristööna sõnastatakse avaliku elu valdkonnad (laiemalt, riigis üldse), mis mille kohta info peab olema avalikkusele kättesaadav, esitavad loetelu ning põhjendavad valikut. Abiks on väljavõtted Isikuandmete kaitse seadusest ; lisaks võib veel kasutada Avaliku teabe seadust. Näitena võib lisada X omavalitsuse riigiametnike palgad. 3. Õpetaja teeb kokkuvõte teabenõudest ja selle esitamise võimalustest. 4. Kui võimalik, uurida inernetist oma kodulinna/valla koduleheküljelt teabenõude esitamise võimalusi; küsida linna-/vallavalitsusest teabenõuete esitamise sageduse, temaatika jms kohta. 2. tund 1. Õpilased sõnastavad põhiseadusele viidates isikliku elu valdkonnad, mis peaksid ka avaliku elu tegelastel jääma eraasjaks. 2. Rühmatööna tehakse suurele paberile kokkuvõte avaliku ja isikliku elu erinevustest. 3. Küsimusi aruteluks 1. Kas teile meeldiks olla avaliku elu tegelane, st inimene, kes on tuntud seoses oma tööga, on kõrge ühiskondliku positsiooniga, nt poliitik? Või avaliku elu tegelase abikaasa või laps või sugulane? Põhjendage. 2. Millised reeglid kehtivad meediaga suhtlemisel (nt intervjuud andes)? Teemat võib käsitleda ka probleemsituatsioonide kaudu. Nt analüüsida küsimust: kas info on avalik või mitte? 1. Tallinna linnaosavanema filmimine ja lindistamine avalikul üritusel 2. Tallinna linnavalitsuse liikme osalemine kepikõnniüritusel 3. X partei suvepäevad 4. Linnapea uus kübar 5. Linnapea pulmad, lapse sünd jms 6. Kopteriõnnetus 10. augustil Õpetaja/direktori autoost

71 71 Avalik ja isiklik elu Võimalik on valida järgmiste meetodite vahel: a) arutelu, b) kirjalik arutlus, c) analoogiate otsimine meediast (enne tundi kodutööna). Kokkuvõte: avaliku ja isikliku elu piiride ebamäärasus; seadus ei reguleeri, sest palju sõltub moraalist ja eetikast; oma osa on ka inimese ühiskondlikul positsioonil, ametikohal. Allikas A Lähme presidendilossi jooma! Kadri Jakobson, Allar Viivik Purjus seltskond, paljad teismelised duši all, vesipiip ja suveniiride varastamine on vaid killuke Kadrioru presidendilossis toimunud Arnold Rüütli lapselaste pidudest. /.../Pillerkaarid presidendilossi saunas algasid mullu 1. oktoobril ja esialgu olid külalisteks vaid koos vanavanematega lossis elava Maria (13) koolikaaslased. Lossis elab ka tema vanem õde 15aastane Helena. Poolpaljad noormehed Arnold Rüütli saunas Mida aeg edasi, seda ülemeelikumaks ja rajumaks peod läksid. «Pealtnägija» andmeil peeti sügisel mõnenädalase vahega veel vähemalt viis pidu. Tipphetkel lõbutsenud lossis vähemalt 50 noort. / /Orgiate pidamiseks valiti eranditult aeg, kui presidendipaar kodust ära oli. «Joodi. Ikka joodi. Lähme presidendilossi jooma ja kogu lugu,» kirjeldab noormees. Tema sõnul läks pidudel kõvasti likööri ja veini, kuid ka muud alkoholi. Kapid olnud veini täis. Kas alkoholile ja vesipiibule lisandusid ka uimastid? «Sada protsenti ei saa ma seda öelda, sest ma ise nagu ei näinud. Aga seal oli nagu kaasas kanepit küll ning ma arvan, et seda tehti,» räägib noormees «Pealtnägijale». Lossi pääses lihtsalt, sest külgukse kood oli teada. Roberti sõnul teab ta seda siiani, kuid ei ütle. Kood levinud inimeselt inimesele. Noored saanud majas segamatult tegutseda, sest keegi ei tundnud nende vastu huvi. Vaid korra uurinud vormis mees, mida te siin teete, meenutab Robert. «Aga Maria oli seal ning ütles: aga me oleme siin,» räägib Robert. Tema sõnul saanud noored kindlasti ligi presidendi ametiruumidesse ja võisid lugeda ka salajasi dokumente. «Keegi hooples, et käisid katusel. Seal ees, kus on saal, on lipp. Olid ümber lipu ja selle taustal jõid,» ütleb Robert. Tema sõnul urineeritud katusele ning loobitud suitsukonisid alla. / /Maria kool Vanalinna Hariduskolleegium ei tea õpilaste pidutsemisest midagi, väidab põhikooli juhataja Alar Saar. «Probleemid on siis presidendilossis. Ka politsei ei teata, kui õpilane näiteks suitsetamisega vahele jääb. Kui politsei ei teata, miks lapsevanem peaks teatama sellistest ebameeldivatest asjadest? SL ÕL

72 72 Avalik ja isiklik elu Allikas B Presidendi tütar: ma ei tea, mis elu mu lapsed elavad Kirsti Vainküla ÕNNETU JA MEELEHEITEL: Vabariigi presidendi Arnold Rüütli vanem tütar Maris kurdab, et perekond on ta hüljanud ega lase lastega kokku. Mati Hiis Arnold ja Ingrid Rüütli vanem tütar Maris oli sunnitud oma kaks nooremat last Kadrioru lossi elama saatma, sest töötuse ja rahapuuduse tõttu pidid lapsed tihti tühja kõhtu kannatama. «Nüüd on käes see, mida ma olen alati kartnud ema ei saa nendega hakkama,» ütleb presidendipaari vanem tütar Maris (48) oma uberikus kööktoas Pelgulinnas. Ta peab silmas oma lõbujanulisi tütreid Helenat ja Mariat, kes viimased viis aastat on elanud vanaema Ingridi pilgu all Kadrioru lossis. Ema ei tea midagi Kui üleeile jõudsid Marise tütarde korraldatud orgiad Kadrioru los sis avalikkuse ette, siis ema ei teadnud asjast midagi. Ka eile lõuna ajal polnud ta sellest veel kuulnud. Ka ei helistatud talle Kadrioru lossist, et hoiatadagi on ta ju ikkagi tüdrukute ema. / / SL ÕL Allikas C Presidendi lapselaps sai 120 krooni trahvi Eve Heinla / /Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakond lõpetas väärteomenetluse mullu sügisel toimunud Kadrioru lossipidude kohta ja karistas 17 peol viibinut rahatrahviga. 14 alkoholi- ja tubakaseadust rikkunud alaealist said 120 krooni trahvi, kolm täisealist 240 krooni alaealisele alkoholi pakkumise eest. adkokku tehti Ida politseiosakonna ülemkomissari Margus Kotteri sõnul kindlaks 42 Krioru lossis koosviibimistel olnud isikut, kellest 24 olid alaealised ja 18 täisealised. Kõik olid seaduskuulekad lapsed Kotteri sõnul sai üks presidendi lapselastest, tüdrukutest vanem ka 120kroonise trahvi. / / SL ÕL

73 73 Avalik ja isiklik elu Allikas D Väljavõtteid seadusest 1. peatükk (RT I 2004, 30, 208) ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS 4. Isikuandmed (1) Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. (2) Eraelulised isikuandmed on: 1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; 2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed; 3) isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed; 4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta. (3) Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) andmed seksuaalelu kohta; 6) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 7) kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. 6. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima järgmisi põhimõtteid: 1) seaduslikkuse põhimõte isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel; 2) eesmärgikohasuse põhimõte isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas; 3) minimaalsuse põhimõte isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks; 4) kasutuse piiramise põhimõte isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal; 5) andmete kvaliteedi põhimõte isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud antud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks; 6) turvalisuse põhimõte isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid nende tahtmatu või volitamata muutmise, avalikuks tuleku või hävimise eest;

74 74 Avalik ja isiklik elu 7) individuaalse osaluse põhimõte andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 7. Vastutav töötleja (1) Vastutav töötleja on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Vastutava töötleja võib kindlaks määrata seaduse või määrusega. (2) Kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti, peab vastutav töötleja määratlema: 1) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 2) töödeldavate isikuandmete koosseisu; 3) isikuandmete töötlemise korra ja viisi; 4) isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise. 8. Volitatud töötleja Volitatud töötleja on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel. Haldusaktis või lepingus määratakse kindlaks isikuandmete töötlemise kord, viisid ja tingimused. Volitatud töötleja võib kindlaks määrata seaduse või määrusega. 9. Andmesubjekt Andmesubjekt on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. 2. peatükk. 11. Isikuandmete töötlemise lubatavus ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LUBATAVUS (1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse või välislepinguga ettenähtud kohustuse täitmiseks. 14. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta (1) Isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse: 1) andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks; 2) andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesande täitmiseks. (2) Isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta:

75 75 Avalik ja isiklik elu 1) kui isik, kellele andmed edastatakse, töötleb isikuandmeid seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks; 2) andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) kui kolmas isik taotleb teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ja sellele teabele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. (3) Delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete töötlemine on ilma andmesubjekti nõusolekuta lubatud: 1) seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesande täitmiseks; 2) andmesubjekti või muu isiku elu, tervise ja vabaduse kaitseks. (4) Delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta: 1) kui isik, kellele andmed edastatakse, töötleb delikaatseid või eraelulisi isikuandmeid seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesande täitmiseks; 2) andmesubjekti või muu isiku elu, tervise ja vabaduse kaitseks. (5) Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui: 1) andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud; 2) uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.?küsimused 1. Mil määral riivab artiklites esitatu Teie arvates eraelu puutumatust? Põhjendage oma vastust, tooge näiteid. 2. Mida saab inimene teha oma privaatsuse kaitseks? 3. Kas presidendi perekonnaelu peab olema avalik? Põhjendage oma arvamust. 4. Kas artiklis kirjeldatud peol toimunu on teie arvates kooskõlas üldtunnustatud moraalireeglitega? Aga seadustega? Põhjendage. 5. Kas presidendi, tema tütre ja lapselaste õigusi on rikutud? Põhjendage. 6. Kas ja kuivõrd vastutavad presidendi lapselapsed toimunu eest? Põhjendage. 7. Kas pidudel osalenute trahvimine oli õiglane? Põhjendage. 8. Milliseid andmeid oma õpilaste kohta võib või ei või kool anda ajakirjanikele? 9. Kas antud allikatele toetudes on juhtumit käsitletud objektiivselt, tasakaalustatult? Põhjendage. 10. Mis võis olla põhjus, et SL ÕL kajastas põhjalikult Kadrioru lossi pidusid? 11. Kuidas oleksite seda juhtumit kajastanud ajakirjanikuna teie? 12. Kui oleksite osalenud Kadrioru pidudel, kas oleksite müünud/andnud toimunu kohta infot ajakirjanikele? Põhjendage.

76 76 9 Inimõigused Eesmärgid Õpilane 1) õpib tundma inimõigusi; 2) väärtustab demokraatia põhimõtteid ning inim- ja kodanikuõigusi; 3) õpib tundma Eesti Vabariigi põhiseadust, inimõiguste ülddeklaratsiooni ning lapse õiguste konventsiooni; 4) õpib tundma Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud inimõigusi ja nende kaitsmise võimalusi; 5) õpib tundma õiguste ja kohustuste vastastikuseid seoseid ning mõistma vastutustunde vajalikkust; 6) oskab koguda vajalikku teavet ning seda süstematiseerida ja hinnata; 7) omandab koostööoskusi ühiskonnas; 8) saab aru demokraatia toimemehhanismist. Märksõnad rahvas, põhiseadus ja demokraatia, indiviid ühiskonnas, riik ja üksikisik, Euroopa Liit, inimõigused, põhiõigused, vabadused ja kohustused Mõisted demokraatia teatud kooselu vorm, mida iseloomustavad inimõiguste tunnustamine ja täitmine, inimväärtuse austamine, pluralism, seaduse ülimuslikkus diskrimineerimine ehk ahistamine rassilisest, etnilisest, soolisest, usulisest erisusest põhjustatud käitumine, mille eesmärk või selle tegelik toime on alandada isiku väärikust ning luua ähvardav, vaenulik, alandav või solvav õhkkond paljusus ehk pluralism tolerantsuse arenenum vorm, mis mitte ainult ei salli, vaid ka väärtustab mitmekesisust ja erinevusi Allikas: Anu Toots. Eesti kodanikukasvatuse kontseptsiooni teoreetilis-metodoloogilised lähtealused. Tallinn, inimõigused iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta Euroopa inimõiguste konventsioon rahvusvaheline leping, millele võivad alla kirjutada ainult Euroopa Nõukogu liikmesriigid; konventsioon, millega loodi inimõiguste kohus ning kehtestati selle töökord, sätestab õigused ja vabadused, mida riigid on kohustunud austama. Euroopa Inimõiguste Kohus rahvusvaheline kohus, mis kohaldab Euroopa inimõiguste

77 77 Inimõigused konventsiooni. Kohtu ülesanne on tagada, et riigid austaksid konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi. Kohus vaatab läbi kaebused (avaldused), mille on esitanud isikud ja mõnikord ka riigid. Kui liikmesriik on kohtu arvates mõnda konventsioonis sätestatud õigust või vabadust rikkunud, edastab kohus oma otsuse. Asja pooleks olnud riik peab kohtu otsuseid täitma. Allikas: Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus; Kasutatavad tekstid INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON Preambul Pidades silmas, et inimkonna kõigi liikmete väärikuse, nende võrdsuse ning võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus; ja pidades silmas, et inimõiguste põlastamine ja hülgamine on viinud barbaarsusteni, mis piinavad inimkonna südametunnistust, ja et sellise maailma loomine, kus inimestel on veendumuste ja sõnavabadus ning kus nad ei tarvitse tunda hirmu ega puudust, on inimeste üllaks püüdluseks kuulutatud; ja pidades silmas vajadust, et inimõigusi kaitseks seaduse võim selleks, et inimene ei oleks sunnitud viimase abinõuna üles tõusma türannia ja rõhumise vastu; ja pidades silmas, et on vaja kaasa aidata sõbralike suhete arendamisele rahvaste vahel ja; pidades silmas, et ühinenud rahvaste perre kuuluvad rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku inimese põhiõigustesse, inimisiksuse väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning on otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele progressile ja elutingimuste parandamisele suurema vabaduse juures; ja pidades silmas, et liikmesriigid on kohustatud koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kaasa aitama inimõiguste ja põhivabaduste üldisele austamisele ja nendest kinnipidamisele; ja pidades silmas, et üldisel arusaamisel nende õiguste ja vajaduste iseloomust on suur tähtsus selle kohustuste täielikuks täitmiseks, kuulutab Peaassamblee välja käesolevaga inimõiguste ülddeklaratsiooni kui ülesande, mida peavad püüdma täita kõik rahvad ja riigid. Iga inimene ja iga ühiskondlik organ peab käesolevat deklaratsiooni alati silmas pidades selgitusja haridustööga alati kaasa aitama nende õiguste ja vabaduste austamisele ning rahvuslike ja rahvusvaheliste progressiivsete abinõudega tagama, et need õigused ja vabadused leiaksid üldist ja efektiivset tunnustamist ja täitmist nii organisatsiooni liikmeiks kui ka nende jurisdiktsiooni alla olevate territooriumide rahvaste poolt.

78 78 Inimõigused ARTIKKEL 1 Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. ARTIKKEL 2 Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud. ARTIKKEL 3 Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. ARTIKKEL 4 Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud. ARTIKKEL 5 Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. ARTIKKEL 6 Igal inimesel, ükskõik kus ta ka ei viibiks, on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele. ARTIKKEL 7 Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele. Kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele kihutamise eest. ARTIKKEL 8 Igal inimesel on temale konstitutsiooniga või seadusega tagatud põhiõiguste rikkumise korral õigus efektiivsele õiguste ennistamisele kompetentsete rahvuskohtute kaudu. ARTIKKEL 9 Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada. ARTIKKEL 10 Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste määratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste põhjendatuse kindlakstegemiseks täieliku võrdsuse alusel õigus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides läbi sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt.

79 79 Inimõigused ARTIKKEL Igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. 2. Kedagi ei või süüdi mõista kuriteos mõne teo või tegevusetuse eest, mis nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse või rahvusvahelise õiguse järgi. Samuti ei või määrata raskemat karistust, kui see, mida oleks võinud kohaldada kuriteo kordasaatmise ajal. ARTIKKEL 12 Kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei või meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust või au ja reputatsiooni ei tohi meelevaldselt määrida. Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja rikkumiste eest. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida. 2. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus tagakiusu ees varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. 2. Seda õigust ei saa kasutada jälitamise puhul, mis tegelikult tuleneb mittepoliitilisest kuriteost või teost, mis on vastuolus Ühinenud Rahavaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus kodakondsusele. 2. Kelleltki ei saa tema kodakondsust või kodakondsuse muutmise õigust meelevaldselt ära võtta. ARTIKKEL Täisealiseks saanud meestel ja naistel on õigus ilma igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse või usu põhjal abielluda ja perekonda asutada. Neil on võrdsed õigused abiellu astumise suhtes, abielus olemise ja abielu lahutamise ajal. 2. Abielu võib sõlmida vaid mõlema abielluva poole vabatahtlikul ja täielikul nõusolekul. 3. Perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline rakuke ning tal on õigus ühiskonna ja riigi kaitsele. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus omada vara omamisele nii üksikult kui ka teistega koos. 2. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta. ARTIKKEL 18 Igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust oma usku või veendumusi muuta, samuti vabadust vabalt kuulutada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt õpetuse, jumalateenistuse ja religioossete ning rituaalsete kombetalituste kaudu.

80 80 Inimõigused ARTIKKEL 19 Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus rahumeelse kogunemise ja liitumise vabadusele. 2. Kedagi ei või sundida ükskõik millisesse assotsiatsiooni astuma. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus kas vahetult või siis vabalt valitud esindajate kaudu oma maa valitsemisest osa võtta. 2. Igal inimesel on õigus võrdsele pääsule oma maa riigiteenistusse. 3. Valitsuse võimu aluseks peab olema rahva tahe; see tahe peab väljenduma perioodilistes ja võltsimata valimistes, mis tuleb läbi viia üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel või teistes samatähenduslikes vormides, mis tagavad hääletamise vabaduse. ARTIKKEL 22 Igal inimesel kui ka ühiskonna liikmel on õigus sotsiaalsele kindlustatusele ja tema väärikuse säilitamiseks ning tema isiksuse vabaks arenemiseks vajalike õiguste teostamisele majanduslikul, sotsiaalsel ja kultuuri alal rahvuslike jõupingutustega ja rahvusvahelise koostöö kaudu ning vastavalt iga riigi struktuurile ja vahenditele. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus tööle, töö vabale valikule, õiglastele ja soodsatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse eest. 2. Igal inimesel on ilma igasuguse diskrimineerimiseta võrdsele tasule võrdse töö eest. 3. Igal töötajal on õigus õiglasele ja rahuldavale tasule, mis tagab inimväärilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ja mida vajaduse korral täiendatakse sotsiaalkindlustuse teiste vahenditega. 4. Igal inimesel on õigus on luua ametühinguid ja oma huvide kaitseks ametühingutesse astuda. ARTIKKEL 24 Igal inimesel on õigus puhkeajale ja vaba aja veetmisele, kaasa arvatud tööpäeva mõistlik lühendamine ja tasutav perioodiline puhkus. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus sellisele elatustasemele, sealhulgas toit, riietus, korter, arstiabi ja vajalik sotsiaalne teenindamine, mis on nõutav tema enda ja perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks, ja õigus kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse saabumise korral või mõnel muul elatusvahenditest ilmajäämise juhul inimestest endast olenemata põhjustel. 2. Emadus ja väikelapseiga annavad õiguse erilisele hooldusele ja abile. Kõigile lastele, olgu nad siis sündinud abielus või väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune sotsiaalne kaitse.

81 81 Inimõigused ARTIKKEL Igal inimesel on õigus haridusele. Haridus peab olema tasuta vähemalt alg- ja üldhariduse osas. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peab olema kättesaadav kõigile ja kõrgem haridus võrdselt kättesaadav kõigile vastavalt igaühe võimetele. 2. Haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule arendamisele ja inimõigustest ning põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahavaste, rassilise ja usuliste rühmituste vahel ning soodustama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel. 3. Vanematel on oma laste hariduse valikul eesõigus. ARTIKKEL Igal inimesel on õigus ühiskonna kultuurielust vabalt osa võtta, kunsti nautida, teaduse progressi oma panus anda ja selle progressi hüvesid kasutada. 2. Igal inimesele on õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis johtuvad teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on. ARTIKKEL 28 Igal inimesele on õigus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korraldusele, kus käesolevas deklaratsioonis toodud õigusi ja vabadusi on võimalik täies ulatuses rakendada. ARTIKKEL Igal inimesel on kohustused ühiskonna ees, kus ainuüksi ongi võimalik tema isiksuse vaba ja täielik arenemine. 2. Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele piiramistele, mis on seadusega kehtestatud ainsa eesmärgiga tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste tarvilik tunnustamine ja austamine ning moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine demokraatlikus ühiskonnas. 3. Nende õiguste ja vabaduste rakendamine ei või mingil juhul olla vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega. ARTIKKEL 30 Käesolevas deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mõnele riigile, isikute rühmale või üksikisikutele tegutsemiseks või tegudeks, mis on suunatud kaesolevas deklaratsioonis toodud õiguste ja vabaduste kaotamisele. Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut; Euroopa inimõiguste konventsioon Euroopa õiguste konventsioon kaitseb eelkõige õigust elada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades õigust austusele era- ja perekonnaelu vastu sõnavabadust mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust õigust tõhusale menetlusele enda kaitseks

82 82 Inimõigused õigust oma omandit segamatult kasutada õigust vabadele valimistele Euroopa õiguste konventsioon keelustab eelkõige piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise omavolilise ja ebaseadusliku kinnipidamise diskrimineerimise konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamisel oma riigi kodanike väljasaatmise või nende mittelubamise riiki surmanuhtluse välismaalaste sunniviisilise kollektiivse väljasaatmise Allikas: Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus; Euroopa Inimõiguste Kohus Kaebaja võib esitada kohtule avalduse juhul, kui riik on rikkunud tema õigusi ja vabadusi, mis on tagatud konventsioonis või selle protokollides. Rikkumise peab olema toime pannud konventsiooniosaline riik, kes on kohustunud tagama sätestatud õigused kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele isikutele. Kaebaja ei pea olema Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanik. Ta saab kaevata rikkumise üle, mille on toime pannud üks konventsiooniosalistest riikidest, kes on kohustunud tagama sätestatud õigused kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele (tavaliselt oma territooriumil asuvatele) isikutele. Kaebuse võivad esitada era- või juriidilised isikud (nt ettevõtted, liidud või ühingud). Väidetav rikkumine peab olema toime pandud kaebuse esitaja vastu. Esitada ei saa üldistavat kaebust ebaõiglasena tunduvate õigusaktide või ebaõiglasena tunduva õiguspraktika kohta. Kaebust ei saa esitada ka kolmandatesse isikutesse puutuvate asjade kohta (välja arvatud juhul, kui on selgelt tõestatud, et tegu on konkreetse isiku seadusliku esindajaga). Enne Euroopa Inimõiguste Kohtule avalduse esitamist peab olema ammendatud kõik kaebuse lahendamise riigisisesed õiguste kaitse võimalused. (Tavaliselt tähendab see, et kaebaja on esitanud avalduse asjakohasesse kohtusse ning kaevanud otsuse edasi kuni kõrgeima kohtuni, kui see on olemas.) Inimõiguste kohtule esitatakse avaldus kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist riigisisesel tasandil. Hiljem esitatud kaebusi kohus vastu ei võta. Avalduse saab esitada ühe või mitme konventsiooniosalise riigi vastu, kes kaebaja arvates on rikkunud (ühe või mitme otseselt kaebajat puudutava teo või tegematajätmise kaudu) inimõiguste konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi. Rikkumise peab olema toime pannud üks või mitu asjaomase riigi võimuorganit (nt kohus või haldusorgan). Kohus ei käsitle üksikisikute ega eraettevõtete vastu esitatud kaebusi. Kaebaja avaldus peab olema seotud vähemalt ühe Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigusega. Väidetavad rikkumised võivad olla erinevat laadi: vangide piinamine ja väärkohtlemine; kinnipidamise seaduslikkus; tsiviil- ja kriminaalmenetluse vead; diskrimineerimine õiguste kasutamisel; hoolekandeasutustesse paigutatud laste vanemate õiguste piiramine; kodu puutumatuse ja kirjavahetuse saladuse rikkumine; sõnavabaduse ning teabe saamise ja edastamise piiramine; kogunemistel või demonstratsioonidel osalemise keelamine; väljasaatmine ja -andmine; omandi konfiskeerimine ja sundvõõrandamine.

83 83 Inimõigused Kaebus vormistatakse kas ühes kohtu ametlikest keeltest (inglise või prantsuse keeles) või konventsiooni ratifitseerinud riikide riigikeeles. Kaebus on võimalik saata kohtusse kirjaga, kus on märgitud kaebuse üksikasjad, või täita avalduse vorm ja saata see aadressil The Registrar European Court of Human Rights Council of Europe F Strasbourg Cedex Allikas: Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus; Teema käsitlemine Õpetaja valib harjutused ja ülesanded lähtuvalt ajast ning õpilaste tasemest. Ülesanne 1 Jaotage inimõigused eri valdkondadesse: majandus, sotsiaalsfäär, kultuur, poliitika. Kasutage inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklite numbreid. INIMÕIGUSED

84 84 Inimõigused Kokkuvõte 1. Mis probleeme oskate seoses riigipoolse inimõiguste tagamisega nimetada a) Eestis, b) mujal maailmas? 1. Kuidas oleks võimalik neid probleeme lahendada? 2. Inimõiguste teoreetiline mõiste ja tegelik olukord (kultuurikontekst, traditsioonid) on vastuolus. Näiteks on teatud kultuurides surmanuhtlus aktsepteeritav, meeste-naiste tavarollid ei ole taandatavad euroopaliku võrdsuse põhimõttele, mis juhul on keegi diskrimineeritav (konkurents töökohtade pärast, lapsepuhkus vms). 3. Kuidas mõistate võrdsete võimaluste põhimõtet? (Tooge näiteid: nt hariduselust, kas parlamendis peaks olema võrdne arv kummagi soo esindajaid, mida teha võimete/soovide erinevusega, kas Andrus Veerpalu võiks võistelda Kristina Šmiguniga jms.) 4. Kas olete / ei ole nõus väitega Võrdsete võimaluste loomine nõuab ebavõrdset kohtlemist (Lauri Vahtre 2002)? Tooge oma seisukoha kinnituseks 4 näidet. Ülesanne 2 Meie õigused ja kohustused Aeg: minutit 1. Iga õpilane paneb kirja vähemalt kolm õigust, mis peaksid tema arvates olema tagatud kõigile inimestele. 2. Õpilane arutab oma pinginaabriga kirjapandud õigusi ning seejärel koostavad nad koos loetelu õigustest, mis on nende meelest tähtsad. 3. Õpilased moodustavad 3 4-liikmelised rühmad, kus tutvuvad üksteise loeteludega, arutlevad õiguste üle ning seejärel koostavad üheskoos loetelu õigustest, mis on nende arvates tähtsad. 4. Iga rühm tutvustab oma loetelu teistele. 5. Üks õpilane või õpetaja märgib kõik nimetatud õigused klassitahvlile. Kui õigust nimetatakse korduvalt, märgitakse see ristikesega. 6. Kui kõik rühmad on oma materjali tutvustanud, leiavad õpilased õigused, mis mõneti kattuvad ja/või on üksteisega vastuolus. 7. Kokkuvõtteks koostab iga õpilasrühm loetelu kohustustest, mis kaasnevad nende kirjapandud õigustega. 8. Kokkuvõtteks esitab õpetaja järgmised küsimused. 1. Millised õigused on kõige tähtsamad? 2. Kas inimõigused hõlmavad kõike? Kohandatud Amnesty Internationali väljaande First Steps (1997) järgi. Ülesanne 3 Mul on õigus Aeg: minutit 1. Jagage leht kaheks: 1) Minu õigused, 2) Mul on kohustused. 2. Õiguste alla kirjutage need, mis on teie arvates kõige tähtsamad. 3. Võrrelge pinginaabriga, kas teie kõige tähtsamad õigused langevad kokku. Kui temal on kirjutatud teised õigused, arutlege, miks.

85 85 Inimõigused 4. Analüüsige olukorda Kell oli 11 õhtul. Aivari juurde tulid klassikaaslased. Vanemad olid ostnud muusikakeskuse. Sõbrad panid muusika valjusti mängima. Muusika äratas naabrid vanema abielupaari. Vanahärra helistas uksekella ja nõudis ukse avanud Aivarilt, et muusika pandaks vaiksemaks. Aivar keeldus. Siis hakkas vanahärra pahandama, rääkides noorte kasvatamatusest.?küsimused 1. Kellel on õigus? 2. Kuidas olukorda lahendada? 3. Kuidas võib inimene ennast kaitsta, kui tema õigusi on rikutud? 4. Täitke kohustuste pool. Kokkuvõtteks arutlege, miks kaasnevad õigustega kohustused. Ülesanne 4 Mida arvate teie? Aeg: minutit Klass jagatakse rühmadeks, igas rühmas on 4 5 õpilast. Õpetaja jagab rühmadele mänguväljakud ja sedelid. Üks õpilane rühmast segab sedelid ja jagab need teistele. Ei ole tähtis, kui palju sedeleid keegi saab. Õpetaja seletab, kuidas ülesannet täita. 1. Lugege, mis on sedelitele kirjutatud ja teistega konsulteerimata pange sedel, kiri ülalpool, sellele mänguväljaku alale, kus see teie arvates peaks olema. Näiteks on sedelile kirjutatud Ei tohi tappa. Kui te arvate, et see keeld kehtib alati, pange sedel mänguväljaku alale Alati. Kui te arvate, et see keeld kehtib mõnel juhul, pange sedel mänguväljaku alale Mõnel juhul. Kui te arvate, et see keeld kehtib enamikul juhtudel, pange sedel mänguväljaku alale Enamikul juhtudel. 2. Kui kõik mängijad on pannud oma sedelid mänguväljakule, vaadake mänguväljak tähelepanelikult üle. Kui teile tundub, et kellegi sedel on vales kohas, pöörake see kirjaga allapoole. 3. Arutage rühmas, kus iga sedel peaks olema. 4. Võrrelge oma mänguväljakut teiste rühmade väljakutega. 5. Muutke väited sedelitel alal Mõnel juhul nii, et need võiks paigutada alale Enamikul juhtudel. 6. Muutke väited sedelitel alal Enamikul juhtudel nii, et need võiks paigutada alale Alati. Kokkuvõtteks arutage, kas inimõigused on jagamatud, loomulikud, võõrandamatud, vastastikku sõltuvad. Põhjendage, miks. Kohandatud The Citizenship Foundation / Hodder and Stoughton Educational Understand the Law The Individual and Society (1994) järgi.

86 86 Inimõigused Mänguväljak Näidistööleht Mõnel juhul Enamikul juhtudel Alati

87 87 Inimõigused Sedelid mänguväljakule paigutamiseks Ei tohi tappa Ei tohi piinata Ei või hoida orjuses Teatud vanuses inimene võib ilma igasuguste kitsendusteta abielluda ja perekonna luua Inimesed võivad rääkida ja kirjutada kõike, mida soovivad Kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda ühtmoodi, hoolimata nende soost, välimusest, vanusest või päritolumaast Vanglas olevad inimesed peavad teadma, miks neid seal hoitakse Inimene võib kritiseerida oma valitsust Inimene võib rääkida ja kohtuda meeldivate inimestega Inimest ei tohi sundida töötama Inimesed võivad reisida ja lahkuda riigist, lähtudes oma soovidest Eraisikute kirju ei tohi lugeda ega nende jutte salaja pealt kuulata Inimesel võivad olla usuveendumused või neid ei pruugi olla Inimest, keda süüdistatakse kuriteos, peab kohtulikult karistama see, kes ei ole selle kuriteoga seotud

88 88 Inimõigused Ülesanne 5 Inimõiguste piiramine Aeg: 30 minutit 1. Klass jagatakse rühmadeks, igaühes 4 5 inimest. Õpetaja jagab kaardid ning palub jagada kaartidele kirjutatud normid kahte rühma: Inimõigused, mida ei saa piirata mingil juhul, k.a erakordsetel juhtudel Inimõigused, mida võib erakordsetel juhtudel piirata. 2. Töö juhtumitega. Juhtum 1 Signe on 12 aastat vana. Ta on ainuke laps perekonnas ning armastab väga oma isa ja ema. Isa ja ema karjuvad pidevalt tema peale, ei luba kellegagi rääkida ega mängida. Vanemad jätavad lapse tihti üksinda.?küsimused 1. Kas Signe õigusi on rikutud? Milliseid? 2. Kas Signe vanematel on õigus piirata Signe õigusi? Miks? 3. Kas vanemate käitumist võib nimetada lapse piinamiseks? 4. Mida peab Signe säärases olukorras tegema? Juhtum 2 Kord sai Signe koolis mitterahuldava hinde. Ema mitte ainult ei sõimanud, vaid peksis tütart ja jättis ta ilma õhtusöögita.?küsimused 1. Millist karistust võis ema kasutada, millist mitte ja miks? 2. Mida peab Signe sellises situatsioonis tegema? Juhtum 3 Kui isa koju tuli ja Signe hindest teada sai, siis lõi ka tema last. Signe kukkus ja lõi pea vastu radiaatorit. Vanemad panid lapse pimedasse ruumi luku taha. Hommikul käis lapsel pea ringi. Vanemad saatsid Signe arsti juurde, kes pani diagnoosiks ajupõrutuse.?küsimused 1. Kas seda juhtumit saanuks vältida? 2. Kas tohib sekkuda Signe perekonnaellu ja seega rikkuda tema vanemate perekonnaelu puutumatust? 3. Kas vanemaid peab karistama? Kui jah, siis kuidas? 4. Mis te arvate, kas Signe oleks teie otsusega nõus? Kokkuvõte 1. Kuidas on võimalik kaitsta enda õigusi? 2. Õpetaja tutvustab õpilastele Euroopa Inimõiguste Kohtu tegevuse eesmärke ning avalduse esitamise korda.

89 89 Inimõigused Sedelid ülesande 5 täitmiseks Kõik on seaduse ees võrdsed Igaühel on õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset Kellegi au ega head nime ei tohi teotada Igaühel on õigus vabale eneseteostusele Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada Igaühel on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida Igaühel on õigus saada haridust Igaühel on vabadus avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele Igaühel on õigus tema poolt või temale edastatavate sõnumite saladusele Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud infot sõnas, trükis, pildis või muul viisil Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse

90 90 Inimõigused Ülesanne 6 Inimõigused Aeg: 20 minutit Õpetaja jagab õpilastele fotod ja palub need allkirjastada.?küsimused 1. Milliseid inimõigusi fotod kirjeldavad? 2. Millistel fotodel on kirjeldatud inimõiguste rikkumisi? Miks te nii arvate? 3. Mida tähendavad inimõigused? Associated Press

91 91 Inimõigused Ülesanne 7 Sinu riik ja inimõigused Aeg: 1 õppetund Igal riigil on oma inimõiguste ajalugu. Näiteks kirjutasid aastal Inglismaa kuningas John I ja parunid alla Magna Charta Libertatum ile, et põhiseaduslike vahenditega piirata kuninga ainuvõimu. Ka Euroopa lähemast minevikust võib tuua näiteid vabadust ja inimõigusi toetavate liikumiste kohta. Rühmatöö 1. Õpilased uurivad, millised inimesed, kunstiilmingud ja liikumised on mõjutanud inimõiguste arengut Eestis. Ühel või mõnel rühmal võiks lasta uurida inimõigusi mõjutanud sündmusi teistes riikides. 2. Iga rühm tutvustab oma tööd ülejäänud klassile. 3. Kokkuvõtteks kirjutatakse essee. Kohandatud The European Convention on Human Rights Starting Points for Teachers järgi Ülesanne 8 Euroopa sotsiaalharta Euroopa sotsiaalharta sätestab inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning hartaga ühinenud riigid peavad neist kinni pidama.?küsimused Kuidas tagab Eesti riik 1) õiguse omada eluaset, 2) õiguse töötada, 3) õiguse saada haridust, 4) õiguse saada sotsiaalset kaitset?

92 92 10 Inimkaubandus Eesmärgid Õpilane 1) teab demokraatia põhimõtteid: õiglus, võrdsus, vastutustunne, vabadus, mitmekesisus, tolerantsus ja privaatsus; 2) omandab valdkonna terminoloogia ning oskuse sellega opereerida; 3) mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, püüab leida lahendusi. Märksõnad inimkaubandus, prostitutsioon, alaealiste prostitutsioon, organikaubandus Mõisted kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või probleemi lahendamiseks diskrimineerimine teatud inimrühma õiguste tagurlik piiramine, nt sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine avalik arvamus ühiskondlik arvamus võrdõiguslikkus seisund, kus seadus ei tee vahet indiviidide vahel (mees-naine, jõukas-vaene, mustanahaline-valge jne) ahistama muret, ängistust, hirmu tekitama tolerantsus sallivus moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene käitumisel juhindub pedofiilia lapse seksuaalne kuritarvitamine täiskasvanu poolt telefonikaubandus toote (nt ajakirjade) pakkumine/müümine telefoni teel organidoonorlus organi loovutamine doonorluse eesmärgil eutanaasia halastussurm Eelteadmised inimõigused, moraal ja õigusnormid, avalik ja isiklik elu, sotsiaaltöötaja tegevusvaldkond

93 93 Inimkaubandus Teema käsitlemine Aeg: 1 õppetund Allikas A Inimkaubanduse mõiste Inimkaubanduse definitsioonil on väga suur tähtsus inimkaubanduse ärahoidmisel, kuna see määrab, mis tegevusi saab kvalifitseerida ja tunnistada kuriteoks. Sellepärast on oluline, et definitsioon oleks võimalikult lai, kaasates erinevaid olukordi ja tegevusi. Iga riigi suhtumine inimkaubanduse probleemi peegeldub riiklikes normatiivaktides kajastuvas inimkaubanduse definitsioonis ja ettenähtud karistustes. Rahvusvaheliselt kõige laiemalt kasutatav definitsioon, mida sageli võetakse aluseks, tehes muudatusi ja/või parandusi rahvuslikes normatiivaktides, on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) konventsiooni täiendava protokolli naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta ehk nn Palermo protokoll, mille artikkel 3 defineerib inimkaubandust järgmiselt: a) inimkaubandus tähendab isiku ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist, inimröövi toimepanemise või muul viisil jõu kasutamise või sellega ähvardamise, petmise, võimu kuritarvitamise või isiku abitu seisundi ärakasutamise või teist isikut kontrolliva isiku nõusoleku saavutamiseks makse tegemise või vastuvõtmise või muu hüvise pakkumise või vastuvõtmise või muu kuritarvituse teel. Ekspluateerimisena käsitletakse ka teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist b) inimkaubanduse ohvri nõusolek käesoleva artikli punktis a käsitletud ekspluateerimisega ei muuda selle kuriteo kvalifikatsiooni, kui tegu on toime pandud punktis a nimetatud viisil.[1] Definitsioonis on loetletud nii inimkaubanduse lülid kui ka määratud olukorrad ja tingimused, mis võimaldavad värvata isikut ja teda ekspluateerida. Allikas: Allikas B Inimkaubanduse eesmärk Inimkaubandusel on üks peamine eesmärk isiku ekspluateerimine. Isiku ekspluateerimine tähendab isiku ärakasutamist erinevatel otstarvetel, tavaliselt kasu saamiseks. Inimest kui kaupa kasutatakse kõige sagedamini tööks seksäris ning vähetasustatava töö tegemiseks. Sellepärast tuleb

94 94 Inimkaubandus ekspluatatsiooni all mõista: teiste isikute prostitutsioonile sundimist või teisi seksuaalse ekspluateerimise vorme; sunnitööd või -teenuseid; orjust või orjusega sarnaseid vorme; organite eemaldamist. Inimesed arvavad tihti, et inimkaubandus puudutab ainult noori tüdrukuid ja naisi, kuid eespool olevast loetelust võib järeldada, et inimkaubandus ei ole ainult sundprostitutsioon, vaid inimkaubandusse võib kaasata mõlemast soost erinevas vanuses inimesi. Näiteks sellistes vaestes Ida-Euroopa ja Balkani riikides nagu Albaania, Moldova, Rumeenia, Ukraina jt on laialt levinud organite eemaldamine. Allikas: Allikas C Organidoonorlus Luht, Kristiina ettekanne: Inimkaubanduse mõiste ja seotus prostitutsiooniga [--] Organidoonoreid on väga raske leida, aga maailmas on tohutult inimesi, kellel on vaja uut elundit (neerud, maks, silmad, süda jne). Nii et on olemas suur turg, kes nõus maksma väga palju vajaliku organi eest. Kuna doonoreid ei ole kunagi piisavalt, siis kasutavad kurjategijad inimesi, kes ei taha üldse doonorid olla. Mõnikord eemaldatakse ka osaliselt jäsemeid, silmi jne., et inimene näeks haledam välja. Siis suunatakse ta kerjama ja raha teenima. Eriti levinud on selline asi laste puhul. Allikas: Kristiina Luht; Allikas D Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuses Inimkaubandus on probleem, millest maailmas üha rohkem räägitakse. Põhjus selleks on lihtne tegemist on nii riigisisest kui rahvusvahelist julgeolekut ohustava nähtusega, mis rikub väga paljude inimeste põhiõigusi. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Ahvatlevad tööpakkumised meelitavad inimesi vahetama elukohta ning asuma tööle kurjategijate huvides. Kuigi inimkaubandus ei ole maailmas uus probleem, muutus see Euroopas eriti aktuaalseks pärast 1990ndate aastate alguses Kesk- ja Ida-Euroopas toimunud poliitilisi ja majanduslikke muudatusi. Piiride avanemine ida suunas, sisemise piirikontrolli puudumine Lääne-Euroopas, tehnika areng ning inimeste ülemaailmne liikumine on kõik aidanud kaasa rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevuse kasvule ja inimkaubanduse kiirele ning laialdasele levikule. Ka Eesti ei ole kahjuks probleemist puutumata jäänud. Allikas:

95 95 Inimkaubandus Allikas E Naiste õigused kui inimõigused Eesti Inimõiguste Instituut Inimkaubandus ehk prostitutsioon. Prostitutsiooni peetakse normaalseks nähtuseks arvatakse, et tegemist on naiste vabatahtliku otsusega, millega ei ole kellelgi teisel pistmist. Nagu eespool mainisin, on Ida-Virumaa näitel näha, et Eesti majanduslik olukord ei ole nii hea, nagu sageli üritatakse väita, siis töövajajaid ehk potentsiaalseid ohvreid jätkub. Tuleb järjekordselt nimetada ühiskonnas valitsevaid hoiakuid, mille tõttu on levinud arusaam, et ühed inimesed võivad teisi osta, ehk naiste ostmist peetakse normaalseks. Rasked majanduslikud tingimused ja osa ühiskonnaliikmete halvem olukord on esialgu soodsaks pinnaseks inimkaubanduse jätkumiseks ja Eestis veelgi tõsisemaks probleemi tekkimisele. ENUT-i läbi viidud uurimuse järgi peavad ka äsja keskkooli lõpetanud tütarlapsed ennast potentsiaalseteks ohvriteks. Tung minna välismaale tööle, teadmata-tundmata sealseid olusid on näidanud, et tihti sattuvad sellised noored kaubitsejate võrku. Üheks tabuteemaks on ka perevägivald. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuringu põhjal toimub naiste vastu suunatud vägivalla juhtumitest 2/3 naise kodus, meestega juhtumid toimuvad enamuses väljaspool kodu. Naise jaoks ei kehti inglise vanasõna mu kodu on mu kindlus. Allikas: Ene-Eha Urbala; Allikas F Eesti arvamusliidrid sooviksid seksiäri seadustada Eesti arvamusliidrid leiavad: Prostitutsioon on probleem, millega riigil tuleks midagi ette võtta. Probleem pole see niivõrd naiste vahendamise kui sellega kaasnevate või samade kuritegelike võrgustike kontrollitava muu illegaalse äritegevuse tõttu. Kasvav kuritegeliku sfääri mõjuvõim ohustab avalikku sfääri ja riigi julgeolekut. Kriminaliseerimisel on oht, et see läheb põranda alla. Põhjuseks on seksiäri pikk traditsioon. Ka on seksimüümine amet nagu iga teine, ning reaalsuse ees silmade sulgemise asemel tuleks prostitutsiooni riigi tasandil käsitleda elukutsena. Seksi müümine on vaba valik, prostituut on kõige vanem amet ja ohver, seksi ostmine on loomulik vajadus. Kolmandikul uurimuses osalenud liidritest puudus ettekujutus Eesti prostitutsioonipoliitikast. Allikas:

96 96 Inimkaubandus Allikas G Eesti Vabariigi karistusseadustik Redaktsioon jõustus Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võtmise või muu väärkohtlemise eest karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega Alaealise prostitutsioonile kallutamine Ahvatlemise, ähvardamise või muu teoga noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise eest alustama või jätkama prostitutsiooniga tegelemist, kui puudub käesoleva seadustiku -des 133 ja 143 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine (1) Vahendamise, ruumi andmise või muul viisil noorema kui kaheksateistaastase isiku prostitutsioonile kaasaaitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. (3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena varalist karistust vastavalt käesoleva seadustiku -s 53 sätestatule Ebaseadusliku tegevuse võimaldamine ja prostitutsiooni vahendamine (1) Narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks tarvitamiseks või ebaseaduslike hasartmängude korraldamiseks või prostitutsiooniks ruumi kasutada andmise eest, samuti prostitutsiooni vahendamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Allikas: 1. Mida mõistetakse inimkaubanduse all? 2. Mis tegurid soodustavad inimkaubandust? 3. Leidke Eesti Vabariigi põhiseadusest punkte, mis kaitsevad inimesi inimkaubanduse eest. 4. Leidke Eesti Vabariigi õigusakte, mis käsitlevad organidoonorlust. (Eesti karistusseadustik, rahvusvaheliste organisatsioonide määrused, raamotsused jne) 5. Millised on prostitutsiooni legaliseerimise poolt- ja vastuargumendid? 6. Läbi ajaloo on prostituute teistest inimestest eristatud (nn kollased passid, teatud riideesemed)

97 97 Inimkaubandus Kas selliseid meetmeid tuleks rakendada ka 21. sajandi Eestis? 7. Kas Eestis on prostitutsioon legaliseeritud? Leidke vastuse kinnituseks legaliseerimist või keelustamist kinnitavaid õigusakte. 8. Milline karistus ootab 1) alaelist prostituuti, 2) alaealise prostitutsioonile meelitajat, 3) alaealise prostitutsioonile kaasaaitajat? 9. Otsige veebilehekülgedelt poliitikute arvamusi prostitutsiooni kohta. 10. Millised üldised põhimõtted kehtivad Läti, Soome ja Rootsi seadustes prostitutsiooni kohta? 11. Tutvuge inimkaubandust puudutava materjaliga Raplamaa terviseedenduse koduleheküljel.

98 98 11 Sallivus. Sarnasused ja erinevused Alateemad 1. Usuline sallivus 2. Elustiilide erinevused, erinevad vajadused ja arusaamad: nudistid, homoabielud 3. Ühiskondlik ja isiklik vastutus Eesmärgid Õpilane 1) mõistab demokraatlikke tõekspidamisi: õiglust, võrdsust, vastutustunnet, vabadust, mitmekesisust, tolerantsust ja privaatsust; 2) omandab valdkonna terminoloogia ning oskuse sellega opereerida; 3) mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme ja püüab leida neile lahendusi; 4) mõistab, et erinevatel inimestel on erinev elustiil, erinevad vajadused ja arusaamad. Märksõnad nudist, nudism, moraal, religioon, homoseksuaalsus, lapsendamine, lemmikloomade pidamine, vastutus Mõisted kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks avaliku korra eeskiri õigusakt, millega on reguleeritud kohalikus omavalitsuses (nt Sindi linnas) inimeste käitumine üldkasutatavates kohtades diskrimineerimine teatud inimrühma õiguste tagurlik piiramine, nt sooline rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine avalik arvamus ühiskondlik arvamus võrdõiguslikkus seisund, kus seadus ei tee vahet indiviidide vahel (mees-naine, jõukas-vaene, mustanahaline-valge jne) ahistama muret, ängistust, hirmu tekitama

99 99 Sallivus. Sarnasused ja erinevused tolerantsus sallivus moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub õigus riigivõimu kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum islam muhamedi usk, religioon, tekkis 7. sajandil moslem islamiusuline jarmulke väike ümmargune must müts juudi meestel, judaismi ususümbol ramadaan islamisusuliste paast Jom Kippur lepituspüha, judaismis patukahetsuspäev / suurim religioosne püha partnerlusseadus samasooliste ametlikku kooselu reguleeriv õigusakt kiriklik laulatus abielu registreerimine, mille toimetab vaimulik kirikus avalik koht inimeste üldkasutatav piirkond, kus viibimine on reguleeritud õigusaktiga (nt avaliku korra eeskirjaga) mormoonid kristliku usulahu liikmed, kes usuvad kolmainsusesse ning on seisukohal, et inimesi karistatakse nendi endi pattude, mitte Aadama üleastumise pärast; mormoonid väidavad, et Jumal ilmutab end jälle ( pedofiilia lapse seksuaalne kuritarvitamine täiskasvanu poolt eutanaasia halastussurm Eelteadmised inimõigused, moraal ja õigusnormid, avalik ja isiklik elu, ühiskonna valdkonnad, sotsiaaltöötaja tegevusvaldkond, erinevad religioonid. Kasutatavad tekstid Eesti Vabariigi põhiseadus Teema käsitlemine 1. USULINE SALLIVUS Aeg: 2,5 tundi Allikas A Suurbritannia kohus: usuliste rõivaste kandmine on inimõigus Kolm Ühendkuningriigi apellatsioonikohtu kohtunikku otsustasid, et 16aastane Shabina Begum heideti koolist välja ebaseaduslikult. Tüdruk kinnitas kohtule, et asjaolu, et kool keelas tal usulisi rõivaid kanda, rikub tema usuvabadust, mille aga kehtestab Euroopa inimõiguste konventsioon. Kohus leidis, et kool käitus ebaseaduslikult, kui keelas tüdrukul oma usku avaldada. Begum saadeti Denbighi keskkoolist Lutonis koju aasta septembrist, kui ta kandis jilbab i pikka kleiti, mis

100 100 Sallivus. Sarnasused ja erinevused katab kogu tema keha, v.a käed ja näo. Tüdruk pole sellest ajast peale koolis käinud. Prantsusmaa näiteks on keelustanud ususümbolite kandmise riigikoolides, kuid Suurbritannias pole mingeid seadusi selle kohta ning koolid võivad otsustada vormi kandmise ise. Denbighi keskkool väitis, et jilbab i kandmine on tervise- ja turvarisk ning võib tekitada erimeelsusi õpilaste seas, kuna traditsioonilist kleiti kandvaid tüdrukuid peetakse paremateks moslemiteks kui teisi. Euroopa inimõiguste konventsiooni 9. artikkel garanteerib inimestele oma religiooni või uskumuste avaliku väljanäitamise õiguse. Allikas: Eesti Päevaleht Online, ; Allikas B Moslemitüdruk sai Briti kohtult õiguse islamirüüd kanda Suurbritannias elav Bangladeshist pärit moslemitüdruk sai täna kohtult õiguse kanda koolitunnis traditsioonilist täispikka islamirüüd, vahendab AFP. Tegemist on pretsedendiga, kuna üle Euroopa käivad hetkel tulised vaidlused ususümbolite lubamise üle koolides. Seega võib Briti apellatsioonikohtu otsusel olla kaugele ulatuvad tagajärjed. Apellatsioonikohus otsustas, et 16-aastase Shabina Begumi väljaheitmine koolist jilbabiks nimetatava rüü kandmise pärast oli ebaõiglane. Begumi esindas kohtus Cherie Blair, peaminister Tony Blairi juristist abikaasa. Kohtu hinnangul rikkus Põhja-Londonis asuv Denbighi keskkool Begumi õigust oma usulistele veendumustele. «Tänane otsus on võit kõikidele moslemitele, kes tahavad säilitada oma identiteeti ja väärtusi hoolimata eelarvamustest ja hukkamõistust,» ütles Begum. «On hämmastav, et nn vabas maailmas pean ma võitlema selle eest, et kanda oma riietust,» lisas ta. Allikas: PM Online; Allikas C Prantsusmaa võib keelata pearätid, pigimütsid ja ristid Prantsusmaa valitsuskomisjoni raporti järgi tuleks riigis keelata moslemite pearättide, juutide pigimütside ja kristlaste ristide kandmine, kuid samas luua uusi riigipühi austamaks vähemusi. Raport soovitab Pariisis jääda endale kindlaks ja seista vastu islamistide püüdele õõnestada ametlikku ilmalikkust riigis. Samal ajal soovitas see raport traditsiooniliselt katoliiklikku Prantsusmaad austada kõigi spirituaalseid võimalusi ühiskonnas, mis muutub immigratsiooni tõttu järjest mitmekesisemaks. President Jacques Chirac ütles, et teatab järgmise nädala kolmapäeval, kas ta soovitab parlamendil vastu võtta seaduse, mis keelaks pearäti kandmise. Ta on viidanud, et toetab keeldu. Ilmalikkus tähendab eelkõige austust erisuse vastu, ütles raporti koostanud komisjoni esimees Bernard Stasi. Siiski ta lisas, et Prantsusmaa peab olema selge

101 101 Sallivus. Sarnasused ja erinevused Prantsusmaal näeb käitumist, mida ei saa sallida. Ilma kahtlusevarjuta, Prantsusmaal on jõude, kes soovivad destabiliseerida vabariiki, ja nüüd on aeg vabariigil reageerida, sõnas ta. Siiski viitavad raporti koostajad, et koolist vabade riigipühade hulka tuleks lisada Yom Kippur, mis on juutide patukahetsuspäev, ja Eid al-kebir, mis on moslemite püha kuu Ramadani viimane päev. Allikas: Eesti Päevaleht Online; 1. Kas keeldu kanda usulisi rõivaid või sümboolikat võib tõlgendada kui inimõiguste rikkumist? Põhjendage. 2. Kas teie arvates võivad õpilased kanda risti, jarmulket või moslemi pearätti? Põhjendage. 3. Mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus usuvabaduse kohta? 4. Kas mõne nähtuse, ideoloogia, liikumise sümboolika tuleks teie arvates keelustada? Kui jah, siis milliste ja miks? Kui ei, siis miks? 5. Kas ususümbolite kandmise piiramine on põhjendatud? Allikas D Usuvabadusest ja usu(ndi)õpetusest Internetis kogutakse allkirju ilmaliku ühiskonnakorra poolt ja riigikiriku vastu Paari päeva jooksul on umbes 500 inimest ühinenud Internetis avaldatud pöördumisega, milles protesteeritakse põhiseadusevastase riigikristluse süvenemise vastu Eestis. Kodanikualgatuse korras koostatud pöördumises viidatakse, et riiklike ja kristlike struktuuride süvenev segunemine ohustab ilmaliku õigusriigi humanistlikke aluseid ning on vastuolus kristlaste väikese osakaaluga rahvastikus. Taunimisväärsete nähetena on esile toodud kavatsus kehtestada üldhariduskoolides kohustuslik usundiõpetus ja kavatsus vähendada loodusteaduste õpetamise mahtu. Samuti taunitakse riigipalgaliste vaimulike tegevust vangla- ja kaitseväekaplanitena, riigiasutuste lippude õnnistamist, riigijuhtide osavõttu Eesti Vabariigi aastapäeval toimuvast jumalateenistusest, kristliku jumala poole palvetamist kaitseväe paraadi ajal, Tartu Ülikooli usuteaduskonna evangeelset arengukava jm. Samuti mõistetakse hukka peaminister Andrus Ansipi ühemõtteline toetusavaldus kristlusele ja selle väärtustele ning tema põhiseadusevastased ja solvavad hinnangud nende suhtes, kes teostavad oma põhiseaduslikku õigust mitte kuuluda kristlikusse kirikusse. Allikas:

102 102 Sallivus. Sarnasused ja erinevused Allikas E Usuvabadusest ja usu(ndi)õpetusest Internetis kogutakse allkirju ilmaliku ühiskonnakorra poolt ja riigikiriku vastu Pöördumine Avalik pöördumine Eesti Vabariigi kodanike, lapsevanemate, seadusloojate, õpetajate, teadlaste, omavalitsuste, inimõiguste ja -vabaduste eest seisjate ning kõigi teiste asjast huvitatute poole. Meie, allakirjutanud, pidades silmas Eesti Vabariigi põhiseadust ( -d 12, 40 ja 41) [1] ja 1. jälgides elavat arutelu usu(ndi)õpetuse üle üldhariduskoolis, mille ainekava tööversioon [2] on ühekülgselt kristlusekeskne, sisult evangeliseeriv, teisi usutunnistusi ja uskmatust tõrjuv, püüab jätta ekslikku muljet, nagu oleks eetika religiooni ainuõigus ning religioon inimeste elu ja kultuuri vältimatu osa; 2. kuuldes XXI sajandi teadmistepõhise ja ilmaliku ühiskonnakorraldusega vastuolus olevatest [3] [4] plaanidest vähendada loodusteaduste õpetamise mahtu; 3. arvestades ristiusu väikest kandepinda tänapäeva Eesti ühiskonnas; 4. märgates kõige kõrgemal riiklikul tasemel tehtavaid riigikirikule tunnuslikke eelistusi ühele religioonile (riigiasutuste lippude õnnistamine, kaplanaat vanglates, kaitseväes, Eesti Vabariigi aastapäeval toimuv jumalateenistus riigijuhtide osavõtul, palve kristliku jumala poole kaitseväe paraadi ajal, Tartu Ülikooli usuteaduskonna evangeelne arengukava [7] jm [8] ); 5. lugedes peaminister Andrus Ansipi ühemõttelisest toetusest kristlusele ja selle väärtustele ning põhiseadusvastaseid ja solvavaid hinnanguid nende suhtes, kes teostavad oma põhiseaduslikku õigust mitte kuuluda kristlikusse kirikusse; [9] Väljendame oma muret, et: pedagoogiliselt küündimatu religiooniõpetuse ainekava rakendamine pärsib laste vaimset arengut ning iseseisva mõtlemise võimet, annab ühekülgse ja meelevaldse pildi kultuurist, ühiskonnast, eetikast ja religioonist; meie laste toimetulek ja konkurentsivõime tänapäeva ja tuleviku teadmistepõhises maailmas saab kahjustatud, kui plaanitav reaalainete ja loodusteaduste mahu vähendamine teoks saab; ilmaliku õigusriigi ja usuliselt erapooletu humanistliku eetika põhimõtted on asetatud kahtluse alla; kõrgeimal riiklikul tasemel rajatakse teed riigikiriku tekkele; riiklik toetus ühele religioonile kahjustab kõikide kodanike põhiseaduslikku usuvabadust ja õigust mitte tunnistada ühtki religiooni; ja protesteerime otsustavalt selliste suundumuste vastu. Allikas: /press.html?rubrii [5] [6]

103 103 Sallivus. Sarnasused ja erinevused Allikas F Ümarlaua Religiooniõpetus üldhariduskoolides ühisseisukohad Tänapäevases globaliseeruvas ühiskonnas ei ole meil võimalik vältida suhtlemist erinevate maailmavaadete ja religioonide esindajatega. Üha olulisemaks muutuvad vastastikune austus, avatus ja üksteisemõistmine ning valmisolek dialoogiks ja koostööks. Sellised muutused eeldavad ühiskonnaliikmete religioosset haritust, mille saavutamise üheks eelduseks on religiooniõpetus. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usuvabaduse tunnistamise põhimõttest lähtuv aus ja erapooletu religioosne haridus on ühiskonnas usuvabaduse tagamise ja teostamise üheks eelduseks. Religioosse hariduse andmisel ei tohi ühegi religiooni ega maailmavaate pooldamist ei õpetajale ega õpilasele kohustuslikuks teha. Samuti tuleb vältida õpetaja enda identiteedi aluseks oleva maailmavaate või religiooni teadlikku propageerimist. Religioon on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt inimeste maailmavaate ja eluhoiaku kujunemist. Tasakaalustatud ja laiapõhjaline üldharidus eeldab teadmisi erinevatest kultuuridest, samuti oskust neid teadmisi analüüsida ning õpilase enda isiku ja sotsiaalse keskkonnaga seostada. Ilma religioosse hariduseta jääb nii maailma kultuuripärandi kui rahvuskultuuri mõistmine puudulikuks. Jagame ühiselt seisukohti, et: religiooniõpetus on pluralistlikel alustel põhinev õppeaine, milles ei tehta kohustuslikuks ühegi religiooni ega maailmavaate pooldamist teadmised inimkultuuri religioossest osast on oluline hariduse komponent eitame mis tahes religioosset fundamentalismi ja peame vajalikuks selle vältimist ühiskonnas Allikas: Tallinna EELK Usuteaduste Instituut; 1. Milles näevad pöördumisega ühinenud inimesed peamist probleemi? 2. Kas teie peate allikas B toodud pöördumist põhjendatuks? Miks? 3. Kas avalikes ametites töötavatel inimestel (president, peaminister, koolijuht) on õigus propageerida oma religioosseid veendumusi? Põhjendage. 4. Andke hinnang loodus- ja reaalainete õpetamise mahule oma koolis. 5. Millised oleksid religiooniõpetuse positiivsed ja negatiivsed aspektid?

104 104 Sallivus. Sarnasused ja erinevused 2. ELUSTIILIDE ERINEVUSED, ERINEVAD VAJADUSED JA ARUSAAMAD Aeg: 3 õppetundi Allikas A Nudistid palusid taas parteidelt abi Eesti Nudistide Selts pöördus taas enne valimisi avaliku kirjaga erakondade poole, et need teataksid enne valimisi oma seisukoha nudismi suhtes. [ ] Vaatamata sellele, et Eestis ei ole nudism keelatud ja on registreeritud isegi kaks nudistide organisatsiooni, ei ole organiseeritud nudistidel ja neid kümneid kordi arvukuselt ületavatel organiseerimata nudistidel ühtegi ametlikult eraldatud rannaala, kus nad saaksid suviti segamatult puhata. Selline asjaolu kutsub esile pidevalt konflikte riietatud inimeste ja nudistide vahel, kirjutas Meremaa avalikus pöördumise kõikide parteide poole. [ ] Nudistide selts soovib, et parteid määraksid seaduslikus korras, kus on lubatud alastiolek, ja et igas ametlikus supelrannas eraldataks rannaosa nudistidele. Allikas: Eesti Päevalehe Online; Allikas B Päikesehullud pagenduses Nudistid pole mitte seksuaal-, vaid kultuurivähemuse esindajad, kelle eesmärk on vabastada ühiskond kehatabust: et mehed vabaneksid ühe, naised aga kahe kehaosa katmisest. Nudism globaalses mõttes ei tähenda ainuüksi riiete äraviskamist. Kogu ühiskond peab arenema loomulikkuse suunas, see tähendab ka uute käitumis- ja moraalireeglite tekkimist, ütleb legendaarne alasti-kultuurlane Olev Meremaa. Nudism on erootikavaba, selles on Olev Meremaa kindel. Alasti inimeste keskel olemine on vabastav, kogu füüsiline ebatäiuslikkus, nii kujuteldav kui tõeline, kaotab tähenduse, tõendab Olev Meremaa. [ ] Nudistide seltskonda tullakse mingi sisemise impulsi ajel, arvab Toomas. [ ] Paljud tulevad sõprade õhutusel, enamikku aga veenab abikaasa või elukaaslane. Kõik inimesed on võimelised alastiolekuga harjuma, aega võtab see ühest tunnist ühe päevani. Uustulnukatele on alati üllatav, et nende välimust keegi ei arvusta ja et omavaheline suhtlemine nii loomulik ja pingevaba on. [ ] Suvi on nudistide kõrghooaeg. Talvel peetakse põhiliselt saunapidusid, tähistatakse ühiselt vastlapäeva ja uusaastat. Suvel liitub nudistidega ka kõige rohkem uustulnukaid. [ ] Tõsimeelsetel nudistidel oma plaaži pole, seetõttu eksib nende hulka tihti kutsumata külalisi: piilujaid, fotograafe, ekshibitsioniste, armastajaid ja viimasel ajal eriti moodi läinud homopaare, kes nudistide plaažidel turvalist pesapaika otsivad. [ ] Eestis ja Soomes suhtutakse nudismi ikka veel täiesti erinevalt. Eestis on nudistil endiselt märk küljes. [ ] Isegi Lätis on suures ja sõbralikus kolme kilomeetri pikkuses Saulkrasti rannas nudistide käsutuses oma plaaž. Ainult mitte Eestis. Allikas: Kaire Kenk;

105 105 Sallivus. Sarnasused ja erinevused?küsimused 1. Kuidas suhtute käsitletud probleemisse ning millele tuginedes olete sellise seisukoha võtnud? 2. Kas nudistide õigusi on rikutud? Põhjendage oma seisukohta. 3. Eestis on avalikes randades ka nn naisteplaaže. Kas see on õigustatud? Kas tegemist on võrdõiguslikkusega? 4. Kes kehtestab ranna kasutamisreeglid? Otsige vastavaid õigusakte. Allikas C Homoabielud teistes riikides TAANI Homoabielude ajalugu sai alguse aastal Taanis, kui samasoolised paarid võisid registreerida oma kooselu partnerlusena. Heteroabieludega võrreldes puudus samasoolisel paaril lapsendamisõigus ja õigus kiriklikule laulatusele. Neli aastat tagasi võisid samasoolised paarid Taani piiskoppidelt saada oma partnerlusele õnnistuse, nagu seda said heteroseksuaalid. NORRA Norras jõustus partnerlusseadus aastal. Erinevalt Taanist sai Norra samasoolise paari teine liige vanemlikud õigused oma partneri lapse üle. ROOTSI Rootsis on partnerlusseadus jõus aastast ja peagi on oodata samasoolistele paaridele lapsendamisõiguse andmist. ISLAND Islandis jõustus partnerlusseadus aastal ning ka seal sai homopaari teine osaline õiguse lapsele. SOOME Kuigi Soomes veel partnerlusseadus puudub, valmistub riik praegu seaduse vastuvõtmiseks. HOLLAND Holland tunnustab partnerlusseadusega homoabielu aastast. Selle aasta 1. aprillist saab Hollandist esimene riik maailmas, kus hetero- ja homoabielu on seadusega käsitletud võrdsena. See tähendab, et homopaarid võivad ka lapsendada, kuid ainult hollandi lapsi. SAKSAMAA Saksamaa president kirjutas äsja alla seadusele, mille kohaselt kehtib 1. augustist homoabielu. PRANTSUSMAA aastast on nii hetero- kui ka homoseksuaalsetel paaridel õigus vormistada oma kooselu seaduse raames, mis annab neile abielule omaseid õigusi. Partnerluse võivad sõlmida isegi vennad.

106 106 Sallivus. Sarnasused ja erinevused USA USA president Bill Clinton kirjutas aastal alla föderaalseaduse eelnõule samasooliste inimeste abielude keelustamise kohta. IISRAEL aastal põhjustas skandaali Iisraeli tervishoiuminister Shlomo Benizri, kelle hinnangul on homod vaimuhaiged. Olen valmis finantseerima homode jaoks spetsiaalsete suletud osakondade moodustamist psühhiaatriahaiglates, ütles Benizri. Allikas: SL Õhtuleht; Allikas D Läti seim toetab samasooliste abielude keelustamist RIIA, 15. september (EPLO) Läti seim kiitis neljapäeval 55 poolt- ja 1 vastuhäälega heaks põhiseaduse paranduse eelnõu, millega sätestatakse, et riik kaitseb abielu kui mehe ja naise liitu. Eelnõu esitas parlamendile Läti Esimene Partei, parandus läheb edasiseks menetlemiseks komisjonidele, teatas ETV. Praeguses põhiseaduses on öeldud, et riik kaitseb ja toetab abieluinstitutsiooni. Esimene Partei koostas eelnõu, arvestades traditsioonilisi vaateid abielule ja perekonnale ning et kaitsta neid väärtusi jätkuvate rünnakute eest. Partei toonitas, et põhiseaduse paranduse eesmärk on keelustada samasooliste abielud.?küsimused 1. Loetlege argumente, millele võis tugineda USA president Bill Clinton aastal, kui ta allkirjastas föderaalseaduse eelnõu samasooliste inimeste abielude keelustamise kohta. (Samal ajal peetakse USA-d üheks maailma demokraatlikumaks riigiks.) 2. Kas Prantsusmaa seadusega analoogne seadus partnerluse võivad sõlmida ka vennad oleks mõeldav Eestiski? Mis argumentidele toetuksite otsust tehes? 3. Kas Eestit võib pidada teiste Läänemere maadega võrreldes konservatiivseks ning vähe tolerantseks homoabielude küsimuses? Põhjendage. 4. Kas viimase kolmekümne aasta jooksul on eestlaste suhtumine homoabieludesse muutunud? Kuidas? 5. Kas inimesed suhtuvad tolerantsemalt neisse homopaaridesse, kes kuuluvad oma varakuse või vaimu poolest ühiskonna kõrgklassi? 6. Kas toetaksite homopaari soovi last lapsendada? Mis argumentidele tugineksite? 7. Kui töötaksite sotsiaaltöötajana ning üht last sooviks lapsendada nii nais- kui ka meeshomopaar, siis millistele argumentidele toetudes oma otsuse langetaksite? 8. Millised positiivsed ja millised negatiivsed märksõnad (nii riigi kui ka perekonna tasandil) kaasnevad homoabieluga? Koduülesanded 1. Otsige Eesti seadustest õigusakte homoabielude ning lapsendamisõiguste kohta. 2. Kuidas on sõnastatud abielu Eesti perekonnaseaduses? Soovitatav on lugeda

107 107 Sallivus. Sarnasused ja erinevused 3. SARNASUSED JA ERINEVUSED ÜHISKONNA RÜHMADE VAHEL Ülesanne Rühmatöö Õpetaja komplekteerib rühmad ja jagab õpilastele sedelid järgmiste märksõnadega ning laseb need paigutada töölehele. See ülesanne võimaldab õpilastel selgitada, kui tolerantsed nad on. Aega 5 minutit. Õpilased põhjendavad, miks nad nii otsustasid. Sedelid märksõnadega Homoabielu naiste vahel Homoabielu meeste vahel Mormoonid Pedofiilia Punkarid Telefonikaubandus Organidoonorlus Abort Eutanaasia Surmanuhtlus Mustanahaline paavst Loomad avalikus supelrannas 17aastane nooruk pruukimas oma ema sünnipäeval alkoholi Nudistid Ühiskonnaheidikud bussipeatustes Koduloomade, -lindude (kits, lammas, kanad) pidamine linnas Rassidevaheline abielu Narkomaania Välimuse tähtsustamine Koolivägivald

108 108 Sallivus. Sarnasused ja erinevused Mänguväljak Näidistööleht Suhtun täiesti sallivalt Pigem ei salli Püüan suhtuda sallivalt Ei lepi Ülesanne Nimetatud on 4 ühiskonnarühma: õpetajad, üliõpilased, punkarid, kirikuõpetajad. 1. Leidke igale rühmale iseloomulikud tunnused. 2. Leidke igasse rühma kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed. 3. Millisesse rühma sooviksite kuuluda ja miks? 4. Kas inimene võib korraga kuuluda mitmesse rühma? Millised need variandid on ja kuidas on see võimalik?

109 Sooline võrdõiguslikkus Eesmärgid Õpilane 1) mõistab soolise võrdõiguslikkuse olemust, lähtudes seadustest ja inimeste subjektiivsetest arvamustest; 2) mõistab, et võrdõiguslikkus ei saa olla absoluutne ja seadustega lõpuni reguleeritud; 3) omandab ülevaate soolise võrdõiguslikkuse erinevustest maailmas (erinevates riikides ja kultuurides); 4) teab, et sooline võrdõiguslikkus on paljutahuline ja puudutab paljusid eluvaldkondi; 5) mõistab, et reaalne võrdõiguslikkus sõltub konkreetsetest inimestest, nende vaadetest ja usulisest-kultuurilisest taustast. Märksõnad inimõigused, sooline võrdõiguslikkus; riik ja üksikisik Mõisted feminism naiste ja meeste võrdseid õigusi taotlev liikumine feminiinne naissoole omane maskuliinne meessoole omane psühholoogia inimese ja looma käitumist ning psüühikat uuriv teadus empaatia kaasinimese tunnetamine tema sisemaailma sisse elades empaatiline kaasaelav Eelteadmised inimõigused, õigusaktid, riigi ülesanded ja ainuõigused traditsioonilised soorollid (ajaloost), erinevad tavad maailma eri piirkondades ja religiooni mõju nendele (ajaloost), inimõiguste järgimine/mittejärgimine maailma eri piirkondades Kasutatavad tekstid 1) Eesti Vabariigi põhiseadus 2) allikad Vajalikud vahendid: suur paber ja markerid rühmatööks

110 110 Sooline võrdõiguslikkus Teema käsitlemine Aeg: 3 õppetundi 1. tund Teema Mis on sooline võrdõiguslikkus? Kas see on igapäevaelus vajalik? Õpetaja võib valida erinevate meetodite vahel: 1) paaristöö, 2) rühmatöö (4 5 liiget), 3) eelnev kodune individuaaltöö, 4) arutluse kirjutamine. Tunni lõpuks valmib 1) ideekaart teemal Milliste valdkondadega seostub sooline võrdõiguslikkus?, 2) soolist võrdõiguslikkust puudutavate valdkondade loetelu, 3) valdkondade kokkuvõte tahvlile. Näide: SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS: seaduse alusel suhted igapäevaelus abielu, sh vara, lapsed töösuhted: palk, võimalus saada soovitud tööd, soodustused naistele (rasedus, väikesed lapsed) eneseteostuse- ja arenguvõimalused hariduse saamise võimalused soolist võrdõiguslikkust reguleerivad seadused ja tavad Erinevad seisukohad: sooline võrdõiguslikkus oluline: seaduse ees, igapäevaelus, võrdsete võimaluste aspektist jms; sooline võrdõiguslikkus pole võimalik ega vajalik kõigis valdkondades, kõike ei pea reguleerima seadustega (suhtlemine, viisakus); soolist võrdõiguslikkust mõjutab kultuuriline ja usuline taust, mida pole võimalik ega vajagi murda jms. Õpilased töötavad tekstiga (allikatega). Otsitakse näiteid erinevate arvamuste toetuseks või ümberlükkamiseks. 2. tund Rühmatöö Tutvustatakse artiklis käsitletud seisukohti/juhtumit, esitatakse oma arvamused-mõtted. Mõne teema puhul võiks küsida, kas antud juhtum on Eestis võimalik või mida ütlevad selle kohta Eesti seadused. Võib arutleda ka teemade kaupa ja lasta õpilastel oma väidete tõestuseks infot juurde otsida. Valik märksõnu: 1) soorollid 2) seksuaalkäitumine 3) Eesti seadused soolisest võrdõiguslikkusest 4) mehed ja naised Eesti tööturul; sõjavägi 5) feminism 6) tavad Eestis ja mujal maailmas 7) hariduse saamise võimalused

111 111 Sooline võrdõiguslikkus Koduülesandeid 1) referaat 2) lisamaterjali otsimine 3) inimeste intervjueerimine: klassis, koolis, külas, korrusmajas 3. tund Kokkuvõtte tegemine 1. Kokkuvõtte teeb õpetaja. 2. Iga rühm esitab oma seisukohad eelmistes tundides tehtu põhjal. 3. Õpilane kirjutab arutluse (võib kirjutada ka kodus). 4. Diskussioonivõrk teemal Kas Eesti Vabariigis on sooline võrdõiguslikkus või ei? : 5 näidet võrdõiguslikkuse olemasolu ja 5 näidet selle puudumise kohta, lõpetuseks järeldus, kas Eestis on sooline võrdõiguslikkus või seda pole. Klassis võib teha kokkuvõtte, kumma seisukoha toetajaid oli rohkem. Allikas A Norra jätkab firmadesse naisjuhtide surumist Ettevõtjatel tuleb Norras valida, kas palgata oma firmasid juhtima nõutud arv naisi või äri kinni panna, kui kuningriigi valitsus otsustab kehtestada kompaniide juhatustele sookvoodid. Sookvootide eelnõu kohaselt peaks iga äriettevõtte juhatusse kuuluma vahemalt 40 protsendi ulatuses naisi, vahendas uudistevork BBC. Praegu taidab 40 protsendi nõuet vaid viiendik Norras tegutsevast 590 firmast. Eelkäijate idee / / Stoltenbergi valitsuse pere- ja lasteküsimuste ministri Karita Bekkemellemi sõnul ei kaasa ettevõtted tippjuhtkonda naisi piisavalt kiiresti. Maine või uksed kinni «Ma ei kavatse oodata 20 või 30 aastat, kuni intelligentsed mehed hakkavad lõpuks naisi vajalikul määral juhatustesse määrama,» teatas Bekkemellem. «Alates aasta 1. jaanuarist soovin ma rakendada sanktsioonide süsteemi, mis võimaldab firmasid sundlikvideerida.» Ettevõtte sundlikvideerimisega ähvardamine on karistus, mis võrreldes rikkumise raskusega on täiesti ebaproportsionaalne, leidis Norra tööandjate liidu juht Sigrun Vaageng. «Valitsus võiks siis firma kaotada ka juhul, et selle juhatusest on puudu vaid üks naine,» nentis Vaageng. Allikas: Postimees, ?Küsimused 1. Kas toetate Norra valitsuse kava soolise võrdõiguslikkuse teemal? Põhjendage oma arvamust. 2. Kas teie arvates aitavad Norras kavandatud meetmed soolist võrdõiguslikkust tagada? Põhjendage.

112 112 Sooline võrdõiguslikkus Allikas B Anti Einpaul, Soorollidest / / Traditsioonid määravad palju. Enamik tõekspidamistest, millel põhinevad meie arusaamad, suhtumised ja hoiakud endale ja vastassugupoolele sobivaks peetava kohta, on määratud ära traditsioonidega, uskumustega sellest, mida on meie ühiskonnas juba ammu ja alati meestele ja naistele kohaseks peetud. Ehkki arusaamades traditsioonilistest väärtustest on viimaste aastakümnete jooksul toimunud tormilisi muutusi, on ettekujutus tüüpilisest, soositud peremudelist püsinud muutumatuna läbi pikkade aastasadade: seal on mees kui perekonna pea, kes käib tööl ja teenib perele elatist ning naine kui tema küljeluu, kes hoiab korras kodu ja aia ning kasvatab lapsed. Selliseid peresuhteid on eelistatud ka enamikes tänapäeval ja ajaloost teadaolevates erinevates kultuurides./ / Meestele omistatakse ühiskonnas traditsiooniliselt liidri ja jõulise tegutseja rollid, naistele hoolitseja, alluva ja kaasaelaja rollid. Uurijad näevad traditsiooniliste soorollide kujunemise ajaloolisi põhjusi naiste ja meeste bioloogilistes erinevustes: mehed on tänu oma suuremale kogule olnud alati eelisseisundis kõiges selles, milles on vaja rakendada füüsilist jõudu või aktiivsust, naised on aga paratamatult suure osa oma ajast hõivatud järelkasvu eest hoolitsemisega ning pidanud seetõttu rohkem kodus olema ja jäänud aktiivse sotsiaalse suhtlemise ja oluliste otsustuste tegijate ringist välja. Ka psühholoogias on leitud arvukalt erinevusi meeste ja naiste vahel. Inimeste erinevate võimete uuringutest on teada, et naised tunnevad end vabamalt verbaalseid võimeid vajavate ülesannete puhul, mehed matemaatiliste ja visuaal-ruumiliste võimete puhul. Naised ilmutavad tõenäolisemalt valmisolekut abistavaks käitumiseks, on vastuvõtlikumad sotsiaalsetele mõjudele ja kuulekamad grupile, mehed on iseseisvamad ja agressiivsemad. Sugude vahel on erinevusi ka stressiga toimetulemise viisides ja probleemide lahendamise viisides üldiselt, seksuaalkäitumise eelistustes, mitteverbaalses käitumises, ametite ja hobide eelistamises... Loetelu jätkamine pole raske. Kõikide selliste füüsiliste ja psühholoogiliste erinevuste ilmnemisel pole ka ühiskonnas levinud stereotüüpsete ettekujutuste ja uskumuste leidumine imekspandav. Need elavad aga omaette elu ja mõjutavad inimesi omakorda soovitavaks, kohaseks ja õigeks peetavatele käitumisviisidele ja eelistustele, ametitele ja rollidele. Maskuliinsed ja feminiinsed isiksused ja rollid. Soorollid selle mõiste ühe tähendusena ongi just sellised sotsiaalsed rollid, milles mehed ja naised esinevad erineva sagedusega. Meie ühiskonnas on naised seotud meestest sagedamini sotsiaalset suhtlemist eeldavate elualadega, töötades valdavalt haridus- ja teenindussfäärides, nii et näiteks kasvataja, koduperenaise ja müüja ametid on naiste tüüpilisteks soorollideks. Meestele on tavapärane olla hõivatud tootmises ja vahendustegevuses ning ka formaalsete organisatsioonide juhtimises ning nende tüüpilisteks rollideks on olla näiteks ehitaja, autojuht või direktor. Inimeste psühholoogilised erinevused ja nende tähistamine on teiseks tasandiks, kus kasutatakse väljendit sooroll. Isiksuse omadusi hinnates on leitud, et meeste iseloomudes esinevad sagedamini sellised jooned, nagu näiteks enesekindlus, iseseisvus, vaprus ja teiste juhtimine. Selliseid jooni nimetatakse mehelikeks ehk maskuliinseteks ning nende iseloomujoontega inimesed on maskuliinse soorolli kandjad. Naised on sagedamini hellad, tundelised, empaatilised, abivalmid ja koostöövalmid. Need omadused kuuluvad seega naiselike ehk feminiinsete hulka ning ka vastavate omadustega sooroll on feminiinne. Nimetused maskuliinne ja feminiinne on antud tähenduses tinglikud ja pole üldse tingimata seotud inimese sooga, vaid pigem sellest sõltumatult esinevate iseloomujoontega. /.../ Allikas:

113 113 Sooline võrdõiguslikkus?küsimused 1. Kirjeldage traditsioonilisi soorolle. 2. Milline on teie arvamus traditsioonilistest soorollidest? 3. Kas, kuivõrd ning milles naised ja mehed erinevad? 4. Kuivõrd võimalik on teie arvates meeste ja naiste absoluutne võrdsus? Põhjendage. 5. Miks maskuliinseid isiksusi peetakse edukamaks ja hinnatakse rohkem? 6. Analüüsi ennast: kas oled pigem maskuliinne või pigem feminiinne? Allikas C Norra kohus mõistis naisvägistaja vangi Norra kohus mõistis üheksa kuu pikkuse vanglakaristuse naisele, kes oli kohtu all mehe vägistamise eest, tegemist on esimese süüdi mõistetud naisvägistajaga riigis. 31-aastane mees jäi eelmise aasta jaanuaris Bergenis peol sohva peal tukkuma ning ärkas selle peale, et 23-aastane naine tegi talle oraalseksi, teatab CNN. Norra seadused liigitavad vägistamiseks kõik seksuaalaktid, kus üks osapool on teadvusetu või muul põhjusel võimetu seksi tõrjuma. Kohus mõistis kolmapäeval süüdlaselt välja Norra krooni ( Eesti krooni) suuruse trahvi ning määras talle üheksakuise vangistuse. Naine omalt poolt väitis, et mees oli ärkvel ning teadvusel. Allikas: Postimees, ?Küsimus 1. Kas antud juhtum on teie arvates seotud soolise võrdõiguslikkuse teemaga? Põhjendage oma arvamust. LISAMATERJAL Soolise võrdõiguslikkuse seadus, vastu võetud 4. aprillil a (1) Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine on keelatud. (2) Otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta: 1) sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega; 2) kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele; 3) ainult naiste või ainult meeste vastuvõtmist mittetulundusühingu liikmeteks, kui see tuleneb ühingu põhikirjast; 4) tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat kohtlemist isiku soo tõttu, kui sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue ning taolise erineva kohtlemise eesmärk on õigustatud ja nõue proportsionaalne eesmärgiga; 5) soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust.

114 114 Sooline võrdõiguslikkus 6. Diskrimineerimine tööelus (1) Diskrimineerivateks loetakse tööelus juhtumeid, kui tööandja valib tööle või ametikohale, võtab tööle või tööpraktikale, edutab, valib väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, välja arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad põhjused või see tuleneb sooga mitteseotud asjaoludest. 4) juhib tööd, jaotab tööülesanded või kehtestab töötingimused nii, et ühest soost töötaja või töötajad on vastassoost töötaja või töötajatega võrreldes halvemas olukorras; 5) ahistab seksuaalselt või jätab täitmata käesoleva seaduse 11 lõike 1 punktis 4 sätestatud kohustuse. Tööandja vastutab hoolitsuskohustuse täitmata jätmise eest juhul, kui ta teadis või oleks pidanud teadma seksuaalse ahistamise asetleidmisest ning ei rakendanud vajalikke meetmeid, et ahistamist lõpetada; 6) halvendab töötaja töötingimusi või lõpetab temaga töösuhte seetõttu, et töötaja on toetunud käesolevas seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele; 7) karistab töötajat distsiplinaarkorras, viib töötaja üle teisele tööle, lõpetab töösuhte või soodustab selle lõppemist soolise kuuluvusega seotud põhjustel. 15. Soolise võrdõiguslikkuse volinik (1) Soolise võrdõiguslikkuse volinik (edaspidi volinik) on iseseisvalt tegutsev käesoleva seaduse nõuete täitmist jälgiv ja teisi käesoleva seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja..(3) Voliniku nimetab ametisse sotsiaalminister viieks aastaks. 16. Voliniku pädevus Volinik: 1) jälgib käesoleva seaduse nõuete täitmist; 2) võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta; 3) analüüsib seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas; 4) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta; 5) nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohalike omavalitsusüksuste asutusi käesoleva seaduse rakendamist puudutavates küsimustes; 6) võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Vaata arvamusi soolise võrdõiguslikkuse teemal, vastukajad seadusele: EPL Online, U.M.Papp, Trip.ee avaldatud reisiinfo ja juhised turistidele( Trip.ee &I-Systems )

115 115 Sooline võrdõiguslikkus PAKISTAN Keelud ja käsud: Ei tohi tarbida alkoholi ega narkootikume, süüa sealiha ega mängida hasartmänge 5 asja, mida iga moslem peab tegema: - 5 korda päevas palvetama Meka poole; - vähemalt üks kord elus andma usutunnistuse; - regulaarselt andma vaestele 2,5% sissetulekutest; - paastuma ramadaani ajal; - kord elus tegema palverännaku Mekasse. Tegelikult keelde eriti rangelt ei jälgita (v.a. sealiha söömine) - Allah annab nagunii andeks Islam ja kombed - Moslemid ei ütle kunagi ei ; põhiline väljend no problem - Külalislahkus praktiliselt võõrad inimesed kutsuvad külla, kohtlevad nagu kuningat - Moslemid ei varasta, kauplemine & petmine on lubatud - Mošeedes käiakse palvetamise kõrval peamiselt magamas; naistel peab olema kaetud kogu keha alates peast, meestel ainult ülakeha ja jalad - Ainus, mis masse liigutama paneb, on islami nimel Islam ja naised - Naised üldjuhul tänavatel ei liigu ainult linnades bazaaridel - Alates 9-ndast eluaastast peavad kõik tüdrukud kandma näokatteid; mida rohkem lääne või põhja poole, seda rohkem on naised kinni kaetud - Moslemi mehel võib olla kuni 4 naist tingimusel, et suudab neid üleval pidada - Naised võivad abielluda alates 14-st eluaastast (mägedes 12-ndast); 18-aastane naine juba lootusetu vanatüdruk - Enne abiellumist otsustab isa kõik tütre tegemised; abielludes muutub naine sisuliselt mehe omandiks - ei ole õigust lahutada, allub igas asjas mehele - Kõige levinum naiste surma põhjus: köögiõnnetused - Mida vaesem naine, seda raskem elu; rikastel eriti vahet pole (naised haritud, töötavad, jne.) - Rikkad naised kannavad euroopalikke rõivaid, suhteliselt vabameelsed elukombed

116 Inimese toimetulek elus Eesmärgid Õpilane 1) oskab arutleda selle üle, millised on inimese võimalused ühiskonnas toime tulla; 2) teab, millised on toimetulekuraskused ja kuidas neid ületada; 3) on tutvunud riikliku sotsiaalpoliitikaga; 4) seostab indiviidi toimetulekut inimõigustega; 5) mõistab hariduse tähtsust elus edasijõudmisel. Märksõnad riik ja üksikisik, inimõigused, indiviid ja majandus, sotsiaalne turvalisus; sotsiaalpoliitika, karjäär, elukutsevalik; indiviidi erinevad võimalused toimetulekuks, tööpuudus; töötus; riiklik sotsiaalpoliitika, indiviidide võrdsed võimalused; sotsiaalne mobiilsus, maksud ja riiklikud toetused, pensionikindlustus Mõisted tööpuudus ehk töötus töötute osatähtsus tööjõus sotsiaalne kihistumus rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse neile kuuluvate majanduslike, kultuuriliste või poliitiliste ressursside järgi sotsiaalne ebavõrdsus inimrühmade ebavõrdsus ühiskonnas toimetulekutoetus sotsiaaltoetuse liik, mille maksmise aluseks on riigi kehtestatud toimetulekumäär sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne mobiilsus inimese või inimrühma ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis Eelteadmised riigi ülesanded, majandus- ja sotsiaalpoliitika, riigieelarve, maksud; proportsionaalne ja progresseeruv maksusüsteem, kohaliku omavalitsuse ülesanded, inimõigused, tööturg; töötus, riiklikud toetused ja hüvitised, kindlustused; sotsiaalsed rühmad, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne mobiilsus, elulookirjeldus, tööintervjuu

117 117 Inimeste toimetulek elus Kasutatavad tekstid 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) kooli õpilasomavalitsuse (ÕOV) põhimäärus; 3) materjale Tööturuameti koduleheküljelt ja tööhõiveametite kodulehekülgedelt. Näiteks: Allikas A Kes on töötu ja kes tööotsija? Töötul ja tööotsijal on erinevad õigused saada tööhõiveametist tööturuteenuseid ja toetusi. Töötu võib lisaks tööturuteenustele saada töötu abiraha ning alates aastast taotleda tööhõiveameti kaudu töötuskindlustushüvitist, mida maksab Eesti Töötukassa töötuskindlustuse seaduse alusel. Tööotsijana registreerimist reguleerib tööturuteenuse seadus, töötuna arvelevõtmist ja töötu abiraha maksmist töötu sotsiaalse kaitse seadus. Tööhõiveametite asukohad ja lahtiolekuajad. Töötuna arvelevõtmine Töötuna võtab tööhõiveamet teid arvele, kui te otsite tööd ja olete: 1) ilma tööta; 2) valmis kohe tööle asuma ja osalema tööturukoolituses; 3) töövõimeline (teil ei ole 100% töövõime kaotust); 4) vähemalt 16aastane ega ole veel vanaduspensioniealine. Keda ei võeta töötuna arvele? Töötuna arvelevõtmiseks vajalikud dokumendid Töötu kaart Tööturuteenused töötule Töötu abiraha Töötuskindlustushüvitis Tööhõiveametisse pöördumine Andmete muutumisest teatamine Ebaõigete andmete esitamise tagajärjed Tööotsijana arvelevõtmine Tööotsijana võtab tööhõiveamet teid arvele, kui te otsite tööd, aga teid ei saa töötuna arvele võtta (töötate, õpite päevases õppevormis, täiskoormusega õppes või muul põhjusel ei saa kohe tööle asuda või olete noorem kui 16aastane või vanaduspensioniealine). Tööturuameti kodulehekülg ja tööhõiveametite koduleheküljed. ÕOV põhimäärus (võimaluse korral kasutage oma kooli põhimäärust) Vajalikud vahendid: suured paberilehed ja markerid Teema käsitlemine Aeg: 3 õppetundi 1. tund 1. Rühmatöö. Arutelu teemal Inimeste eeldused ja võimalused elus toime tulla, tulemused esitatakse ülejäänud klassile suurel paberil. Või individuaaltööna ideekaart samal teemal. (20 min) Kokkuvõtteks vormistavad õpilased diskussioonivõrgu. Lehe vasakule poole kirjutab igaüks 5 argumenti, mis tõestavad, et toimetulek sõltub peamiselt inimesest endast; paremale poole 5 argumenti, mis tõestavad, et inimese toimetulek sõltub eelkõige riigist. Lõpuks otsustab õpilane, kumb on tema meelest olulisem, kas ise hakkama saada või riigile loota, ja kirjutab selle otsuse paberile.

118 118 Inimeste toimetulek elus Seejärel moodustavad õpilased arvamusjoone: vasemal seisavad need, kes arvavad, et toimetulek sõltub ainult iseendast; paremal need, kes arvavad, et toimetulek sõltub ainult riigist ja ühiskonnast (võimalik seista ka pisut vasemal või pisut paremal või täpselt keskel, st toimetulek sõltub nii ühest kui ka teisest). 2. Paaristöö. Vastatakse kirjalikult küsimustele. (15 min) 1. Kuidas Eesti riik ja kohalik omavalitsus toetavad teie ja teie perekonna toimetulekut? 2. Mis toetusi võiks veel olla? Põhjendage nende vajalikkust. 3. Kokkuvõte: näiteid riigi ja kohaliku omavalitsuse toetuste kohta. Õpetaja kirjutab need tahvlile. 4. Kodune ülesanne. Kui suured on riiklikud ja munitsipaaltoetused? Millised toetused vaadatakse igal aastal üle? Otsige vastused internetist. 2. tund 1. Rühma- või paaristöö põhiseadusega. Kas teie põhiseaduslikud õigused majanduslikuks toimetulekuks ja arenguks on reaalsete võimalustega tagatud? Leidke 6 näidet ja kirjutage need kahte tulpa: 1) Võimalused on tagatud, 2) Võimalused pole tagatud või on tagatud osaliselt. Kokkuvõte. Mis sõltub perest endast? Miks tuleb mõni pere paremini toime kui teine? Miks toetab riik mõnda peret rohkem kui teist? 2. Õpetaja võib anda veel mõne järgmistest ülesannetest. 1. Leidke seos inimeste toimetuleku ja riigi maksupoliitika vahel. Esitage konkreetsed näited, milline on erineva maksupoliitika mõju üksikisikule ja riigile. 2. Koostage valimiste eel X partei lubadused: a) noortele peredele, b) pensionäridele, c) täiskasvanud lastega ja edukalt toimetulevatele töötajatele. 3. Sõnastage ühiskonna ja indiviidi probleemid seoses vananemisega. Pakkuge ise lahendusi. 4. Mida peab riik tegema inimese vanaduspõlve kindlustamiseks? 5. Milles avaldub ebavõrdsus veel peale majandusliku ebavõrdsuse? Mida teha ebavõrdsuse ületamiseks? 6. Koostage ettepanekud Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse võimuorganitele ebavõrdsuse ületamise teemal. 7. Koostage skeem järgmiste seoste alusel: palk, elukoht, haridus, tööoskused, kohusetunne, motiveeritus jne. 3. tund Teema Hariduse tähtsus elus edasijõudmisel Individuaaltöö arvandmetega: tööpuudus Eestis, töötute andmed (haridus, elukoht), palgad erinevatel elualadel. 1. Rühmatöö Kuidas valida elukutset? Mida tuleb arvesse võtta elukutsevalikul? 2. Kokkuvõte. Elukutsevaliku põhimõtted, järeldused (nt ainult kõrgharidus ei taga edukat toimetulekut). 3. Rollimäng. Tööintervjuu. NB! Eelnev kodutöö: üks pinginaabritest kirjutab töökohta otsiva inimese elulookirjelduse ja valmistub tööintervjuuks; teine pinginaaber valmistub tööandja rolliks, tema ülesanne on tööotsijat intervjueerida. Enne peavad pinginaabrid kokku leppima alljärgnevas: 1) milline töökoht on vaba, 2) mida töökohale kandideerijalt nõutakse, st millised oskused peavad tal olema.

119 119 Inimeste toimetulek elus Rollid võib jagada näiteks nii: 1) tööandja gümnaasiumi direktor, 2) töövõtja õpetaja. Tööintervjuu teevad kõik paarid ja koostavad kahekesi kokkuvõtte. Kirjaliku kokkuvõtte tööintervjuudest võib teha kas 1) paariti, 2) rühmatööna või 3) ühiselt klassis. Paarides või rühmades tehtud kokkuvõtted tuleb tunnis ette kanda ja siis teha üldine kokkuvõte. Küsimused kokkuvõtte tegemiseks: Millised on tööandjate ootused? Mida rõhutavad tööintervjuus töövõtjad? Kas tööandjad leiavad alati soovitud töötaja? Põhjendage. Millistel põhjustel ei leia kõik inimesed tööd? Milliste isiksuseomaduste olemasolu soovivad tööandjad? Milliseid nendest kujundab kool, kodu, keskkond? Jms. 4. ÕOV koolis annab võimaluse olla aktiivne õpilane ja valmistada end ette tööks. Mida annab ÕOV-s osalemine õpilasele koolis, tulevikus? 5. Millised on noore inimese võimalused pärast gümnaasiumi lõpetamist olla aktiivne ühiskonnaliige? Individuaaltöö: loetlege oma võimalusi, kasutage põhiseadust. 6. Arutelu Janno Zõbini artikli Vanemate võim, noorte passiivsus ja ajupesu ( Postimehes) üle. Milles te nõustute ja milles ei nõustu artikli autoriga? Millest on teie arvates tingitud paljude noorte passiivsus? Kokkuvõte: vabaduse ja vastutuse seosed; hariduse vajalikkus; õpilase algatus- ja otsustusvõime aitab teda ka edaspidi jms. Lisaülesanded 1. Küsitlege vanemaid/õpetajaid/tuttavaid, kas, miks ja kuivõrd olid nemad koolis aktiivsed. Mida nad tegid? Mida see neile andis? Kuidas hindavad nad selle kasulikkust tagantjärele? 2. Kirjutage arutlus teemal Aktiivne õpilane koolis tülikas inimene või tulevane poliitik?.

120 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem Alateemad 1. Regulatsioonid 2. Probleemid laste tervisega 3. Narkootikumid 4. Toitumine 5. Koolikoti raskus Eesmärgid Õpilane 1) analüüsib erinevaid terviseriske ja nende põhjuseid/mõjureid; 2) teadvustab tervist säästvat käitumist; 3) leiab positiivseid lahendusi nii üksikisiku kui ka ühiskonna huvist lähtuvalt. Märksõnad tervislik eluviis, kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, aja planeerimine, õigusaktide ettekirjutused ja piirangud, narkootikumid, alkohol Mõisted narkootikumid ained, mis mõjutavad inimese psüühikat (tekitavad sõltuvuse) ning mille tootmine, müümine ja kasutamine on seadusega keelatud tervislik eluviis käitumisviis (tegevus), mille abil inimene saab oma tervist tugevdada; inimese tervist hoidev ja väärtustav käitumine; inimese füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist hoidev ja väärtustav käitumine terviserisk võimalik oht tervisele, tihti seostub teatavate käitumisviisidega (nt suitsetamine, istuv eluviis jms)

121 121 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem Teema käsitlemine Aega 2 tundi 1. tund töö allikatega ja info süstematiseerimine 2. tund rühmatöö ja selle esitlus ÜLESANNE Koostage ideekaart Mis ohustab õpilase tervist?. Ringe võib lisada. TERVIS 1. REGULATSIOONID Allikas A Kehalise kasvatuse tunnid kooliastmeti I kooliaste (1. 3. klass) 8 tundi II kooliaste (4. 6. klass) 8 tundi III kooliaste (7. 9. klass) 6 tundi Gümnaasium 6 kursust (Koostaja märkus: Kursuse pikkus on 35 õppetundi. Kui kool ei tööta tsükliõppel, on ühe kursuse korral aastas 1 tund nädalas. Kuus kursust gümnaasiumis tähendab, et igas gümnaasiumiklassis on keskmiselt kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas.) Allikas: Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava RT I, 2002, 20

122 122 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem Allikas B Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis Sotsiaalministri 27. juuni a määrus nr 93, mis jõustus 1. jaanuaril a TOITLUSTAMISE KORRALDAMINE JA MENÜÜ KOOSTAMINE 3. Üldnõuded toitlustamise korraldamisele (2) Lapsi toitlustatakse päevakavaga kindlaks määratud ajal. Söögiaeg koolieelses lasteasutuses peab olema kestusega vähemalt 30 minutit ja koolis vähemalt 20 minutit. (5) Lapsel peab lasteasutuses viibimise ajal olema vabalt kättesaadav nõuetekohane joogivesi. (6) Söögikordadel pakutakse erinevat põhitoitu. Põhitoiduks ei ole lubatud pakkuda konserve, välja arvatud väikelastele (ühe kuni kolme aasta vanused lapsed) valmistatud pakendatud väikelapsetoite. (7) Laste toitlustamisel tuleb arvestada, et: 1) toit valmistatakse võimalikult värsketest toiduainetest põhiliselt keetes ja hautades; 2) suitsutatud, tugevalt soolatud ja vürtsitatud toidud jäetakse koolieast nooremate laste toiduvalikust välja; 3) maksast valmistatud toite ei või väikelastele anda rohkem kui kaks korda kuus; (11) Kui koolis on toidumüügipunkt või koolipuhvet, siis peab selle toiduvalik soodustama tervislikku toitumist ning valiku tegemisel arvestatakse kooli hoolekogu, tervishoiutöötaja ja tervisekaitseametnike ettepanekuid ning samuti õpilasomavalitsuse soove. LASTE TOIDUENERGIA- JA TOITAINETEVAJADUS 5. Toiduenergiavajadus (1) Lapse päevane toit peab rahuldama toitainetevajaduse ning toidust saadav toiduenergia katma põhiainevahetuseks, soojusetekkeks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks ning arenguks vajaliku keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse. (2) Koolilõunaks pakutava toiduga on soovitatav katta 35% vanuserühma ööpäevasest keskmisest toiduenergiavajadusest. (3) Koolieineks pakutava toiduga on soovitatav katta 20% vanuserühma ööpäevasest keskmisest toiduenergiavajadusest. Allikas: RTL, 2002, 84, 1298 Allikas C Koolikoti raskust reguleerib sotisaalministeeriumi määrus nr 36 Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, mis jõustus Koolitee pikkus ja ranitsa (koolikoti) raskus (3) Ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on: 1) klassi õpilastel kuni 3,0 kg; 2) klassi õpilastel kuni 3,5 kg; 3) klassi õpilastel kuni 4,5 kg. Allikas: RTL 2001, 43, 602

123 123 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem Allikas D Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele 9. Õppekirjandusele esitatavad tehnilised nõuded 1) klassi õpiku, sealhulgas ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 400 g; klassi õpiku kogukaal kuni 450 g ning klassi õpiku kogukaal kuni 500 g klassi eesti keele ning vene keele (vene õppekeelega koolides) õpiku, sh ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 450 g; 3) kasutatakse katmata või kaetud mati pinnaga paberit, mille kaal on g; 5) kirja suurus aabitsas ei ole väiksem kui 16 punkti, klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti; esimese klassi esimese poolaasta õppekirjanduses kasutatakse suurtähti, teisest poolaastast väiketähti; klassi ja gümnaasiumi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 12 punkti; põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse korral ei ole kirja suurus aabitsas ja 1. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 20 punkti, klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 16 punkti ja klassi õppekirjandusepõhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti;. Allikas: Haridus- ja teadusministri 4. oktoobri a määrus nr PROBLEEMID LASTE TERVISEGA Allikas A Lapsed parandavad hukas tervist (intervjuu Tallinna Lastehaigla staažika pediaatri Lagle Suuroruga) Anneli Aasmäe Koolilaste tervis kõnnib järjekindlalt mööda allakäigutreppi, kinnitab statistika hambad on kehvad ja toitumine hukas, sigaretid, alkohol ja narkootikumid jõuavad järjest nooremate kätte, kasvab ka stressi all kannatavate, rühi- ja nägemishäiretega laste arv. Eri uuringute järgi on rohkem kui veerand põhikoolide õpilastest väheliikuva eluviisiga ja iga kümnes on ülekaaluline. Kaks kolmandikku lastest toitub ebakorrapäraselt ja nende menüü on sootuks teistsugune kui arstide soovitatav toiduvalik. Nädalas vähemalt korra tarvitab alkoholi iga kuues 14 15aastane ja iga neljas 16 18aastane koolinoor, end purju joovate noorte arv on nelja aastaga kahekordistunud ja suitsetavate tütarlaste hulk tõusnud 10%. Jah, suitsetajad ning alkoholitarbijad järjest noorenevad juba 11aastased lapsed joovad ning teatud osa neist satub ka haiglasse. Nad jäävad tänaval magama ja tuuakse sealt meile, kusjuures need pole tänavalapsed, vaid kodused. Näiteks täna öösel toodi haiglasse 12aastane laps, kellel oli kahepromilline joove. Lapsed lähevad järjest paksemaks praegu on iga kümnes laps paks. Üsna paljudel on vererõhk kõrge, see on tihedalt seotud vähese liikumisega, ebaregulaarse ja vale päevarežiimiga ning arvuti taga istumisega. Kolmandik lapsi liigub vähe.

124 124 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem Tõsine probleem on ka koolivägivald alles toodi haiglasse üks läbipekstud poisike. Iga neljas laps on stressis, aga seda ei saa seostada ainult kooli, vaid ka kodu, laste erineva sotsiaalse staatusega ja kõikide inimeste väärtushinnangutega, mis pole alati sellised, nagu peaks olema. Allikas: Maaleht Allikas B Koolilapsi kimbutavad peamiselt rühi- ja nägemishäired Agnes Jürgens, Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Kui veel kuus aastat tagasi täheldasid arstid seitsmel õpilasel sajast rühihäireid, siis nüüdseks on see arv tõusnud 12ni. Kui arvestada juurde ka muud luu- ja lihaskonna haigused, siis vaevleb nende käes kokku neljandik koolilastest. Sama hoogsalt liigub ülespoole nägemishäiretega laste hulk. Ajavahemikul suurenes nende arv samuti ligi kaks korda ehk ligi viiendik kõigist koolilastest kannab peamiselt lühinägevuse pärast prille. Tervisekaitsjate ja meedikute poolt Tallinnas tehtud ühisuuringu tulemustest on selgunud, et vaid pooled koolilastest on täiesti terved. Ülejäänutel on lisaks rühi- ja nägemishäiretele veel rodu muid tervisehädasid. Mujal Eestis on pilt küll parem, kuid mitte oluliselt. Laste kehva tervise põhjusi on palju. kõige hullem seis on koolimööbli osas tervisekaitsenõuetele ei vasta kuni 90% koolimööblist. See tähendab, et valdav enamus lapsi istub kasvule mittesobivate ehk vale kõrgusega laudade taga ja toolide peal. Mittesobiliku mööbli kasutamine on aga lisaks kehvale valgustatusele üks olulisemaid terviserikete (peamiselt rühi- ja nägemishäired) põhjustajaid. Selja veab viltu ja õlad längu ka hirmraske koolikott ja seegi, kui laps veedab kõik õhtupoolikud vaid arvutimänge mängides. Soovitus nii õpetajatele kui ka lastevanematele: tehke kasvõi keset õppimist laste luudele ja lihastele nii vajalikke virgutuspause. Ja ärge tüdinege lastele meelde tuletamast sedagi, et selg olgu istumise ajal sirge. Paraku on probleemiks seegi, et paljudes koolides ei ole sportimiseks sobilikke tingimusi lapsed kas ei saa piisavat kehalist koormust või saavad seda halbades tingimustes. Näiteks pealinna koolide kehalise kasvatuse ruumidest ei vasta tervisekaitsenõuetele 40%. Väga vähestes koolides on kehalise kasvatuse tundide korraldamiseks kõik vajalik: võimla, staadion, ujula. Allikas: Kodutohter 2002, jaanuar 3. NARKOOTIKUMID Allikas A Narkootikumidega probleeme pole, jätkub kõigile Terviselehe toimetus palus ühe Lasnamäe kooli 12. klassi õpilastel avaldada arvamust oma suhtest narkootikumidesse. Kas nad on ise meelemürke proovinud, kui kättesaadaval see kaup on, mida nad järjest kasvavast narkoõudusest arvavad?

125 125 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem *Narkootikumid on meie koolis väga suur probleem. See on kasvanud kiiresti ja muutunud suureks, aga sellest ei tehta veel väljagi, varjatakse seda. Tavaliselt kasutatakse narkootikume koolipidudel, kuid meie koolis tarbitakse neid ka tundide ajal. Õpetajad ei tee asjast eriti välja, kui just üledoosi ei saada. Nuusutatakse ka markereid, küünelakieemaldajaid ja muud. *Läksin sõbraga Raekööki pidutsema ja umbes kella kaheks öösel olid seal pooled inimesed pilves ja teine pool purjus. Ka mulle pakuti kahtlase välimusega tablette, keeldusin. Kuigi Raeköögi uksel on turvamehed, kes otsivad läbi kõik kotid, leiavad narkootikumid ikka tee sisse. Ka meie kooli ilmuvad vahetundide ajal paar kahtlast kuju ja ajavad garderoobis mingit äri. Usun, et igas Tallinna koolis on narkootikumid kasutusel ja seda kraami võib vabalt osta. Me kaotame nii mõnegi intelligentse inimese narkosõltuvuse tõttu, aga võibolla suudaks just see inimene Eestit edasi arendada. Narkomaanidel saab varem või hiljem raha otsa ja nad peavad hakkama varastama. See on probleem, mis puudutab meid kõiki. Meie rahvaarv on niigi väike. Tuleks kiiresti kasutusele võtta drastilised meetodid, et kõike seda kas või natukenegi ennetada. *Üks mu tuttav sõidab iga päev Kopli trammiga ning peaaegu iga päev satub ta kokku niisuguste elementidega. Nad karjuvad, haisevad kummiliimi järele ja tülitavad kaassõitjaid. Isegi turskel mehel tuleb ettevaatlik olla, kuna nad ei karda kedagi, sest on staadiumis, mis muudab hulljulgeks. Sellel kevadel jõudis meediasse seik, kus ühe kesklinna kooli kõrgema klassi õpilastelt küsiti, kas nende klassis on probleeme narkootikumidega, ja nad vastasid, et ei mingit - kõigile jätkub. Narkootikumide kättesaamisel pole vaeva isegi 6. klassi õpilasel. Võib teha ka ühe niisuguse üldistuse: narkootikumide jaoks on vaja raha ning seda võivad endale lubada rikaste vanemate lapsed, kes käivad kesklinna koolides. Kodus nägin kord ühte õe sõpra vetsupotil magamas, märkasin seal ka süstlaid maas. See inimene oli nii sügavale langenud, et ma ei kujuta ette, kuidas on veel võimalik teda aidata. Narkootikumid ja nende levik on juba väga suur probleem. Selle vastu tuleks võidelda, mitte ainult rääkida ja arutada. Allikas: Terviseleht 2000, nr TOITUMINE Allikas A Keeluseaduste aeg rämpstoit peab koolidest kaduma Kaivo Kopli Optimistid loodavad, et kui lapsed ei saa süüa krõpse ja küpsiseid, komme ja burgereid, siis pääsevad nad ülekaalulisusest. Mitmel pool Ameerikas on asutud sundima koolilapsi tervislikumalt toituma seaduse jõuga näiteks rämpstoitu ja suhkrurikkaid jooke koolides täielikult keelates. Laste ülekaalulisusega võitlemiseks on USA Connecticuti osariik vastu võtmas kõige kaugemale minevat rämpstoidu ja limonaadilaadsete karastusjookide keeldu koolides. Üldjoontes on paika pandud nõuded, millele koolitoit peab vastama. Nii näiteks ei tohi rasv anda mitte enam kui 30 protsenti indiviidile vajalikest kaloritest ning koolitoit peab andma kolmandiku päevas vajalikest valkudest ning A- ja C-vitamiinist. Kuid sellegipoolest ütlevad kriitikud, et

126 126 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem koolitoit on tervislikkuse seisukohalt allpool arvestust. Kuid äkki ei peakski mitte niivõrd riiklikult kontrollima, kuivõrd laskma seda teha näiteks lapsevan endil? Tõepoolest, Georgias katsetatakse parajasti neljas kooliringkonnas uut süsteemi, mis võimaldab lapsevanematel jälgida kas kodust või mujalt arvuti abil, mida nende lapsed koolis ostavad ja ilmselt siis ka söövad. Tegemist on täiendusega varasemale süsteemile, mis on kasutusel mitmel pool mujalgi Ühendriikides ja mis lubab vanematel maksta interneti teel oma laste koolitoidu eest, seades ühtlasi limiidi koolis kulutatavale rahale. Nüüd saavad nad lihtsalt andmed selle kohta, mida täpselt lapsed ostavad kas siis sööklast või kioskist. Paljudes Prantsuse koolides on palgatud toitumisspetsialist, kes koostöös lapsevanemate komiteega peab tagama tervisliku ja Foto: Reuters tasakaalustatud koolitoidu. Nii polegi imestada, et lõunasöök koolis ei ole järeleandmine laste burgeri-, krõpsu- ja pitsaarmastusele, vaid näeb välja päris korralik. Näiteks tüüpilise Pariisi põhikooli söömaaeg koosneb BBC teatel alustuseks greipfruudist, millele järgneb grillitud kana ja rohelised oad, juust ja desserdiks riisipuding, pluss snäkiks veel üks mandariin. Pitsat saab ehk korra nädalas koos värske salatiga ja tšipsid on samuti kord nädalas menüüs, kuid pigem vähesel määral näiteks lõhelasanje kõrvale pakutuna. Üks söögikord Prantsuse koolis maksvat krooni, vaesemad vanemad maksavad osa hinnast. Ukrainast aga teatas BBC korrespondent, et seal küll krõpsud, pitsad ja burgerid menüüs ei ole. Kuigi samas ei tähendavat see, et koolilõuna tervislik oleks. Tavaks olevat kolm käiku ja mingi mahlajook. Alustuseks mingi supp, sagedamini borš, millele järgneb põhiroog: keedetud kartul, tavaliselt pudruna, või tatar koos vorsti või kotletiga. Sellele lisas korrespondent selgituse, et asi on tehtud hakklihast, segatud sisse muna ja saiapuru ning siis praetud. Magustoiduks on sageli küpsised või koogid. Allikas: Eesti Päevaleht Allikas B Juhtkiri: Maitsev ja tervislik koolitoit Tänapäeval sarnaneb mõnelgi pool koolisööklas pakutav toit restorani omaga. Aga ikkagi leidub küllalt palju noori, kes koolilõunast hoiduvad. Võib öelda, et maitse asi. Tegelikult on suur osa siiski kodusel kasvatusel ja harjumustel. Meelsamini ostetakse lähedal asuvast putkast hamburger, kui süüakse tasuta koolilõunat. Mõned noored peavad trendikaks lausa päev otsa näljas olla. Noorena ei taba võib-olla veel ära, kui hea ja tervislik on tegelikult ühepajatoit või bor. Ehk oleks lahenduseks, kui õpilased saaks iga päev paari erineva toidu vahel valida. Kui keegi mõnda sööki ei taha, on tal siiski võimalik midagi suupärast leida. Mitmekesine menüü nõuab aga raha. Just raha on see, mille taha paljud ideed jäävad. Toitlustajatel ideid jätkuks, aga ükski lapsevanem ei taha kuulda koolitoidu kallinemisest. Samas on peresid, mille lapsed saavad päevas ainukese korraliku kõhutäie just koolilõunat süües. Juba see seab koolis pakutavale toidule erilised nõudmised söök peab olema lisaks sellele, et on maitsev, ka toitev. Allikas: Virumaa Teataja

127 127 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem 5. KOOLIKOTI RASKUS Allikas A Koti kaalumine: koolilaps on siiski kaamel Andry Ervald Virumaa Teataja ning kooli ühisel jõul haarati kinni koolilaste kotisangast ning kaaluti need ära. [ ] Koolikoti muret on tundnud eelkõige lapsevanemad, kes on märganud oma laste puhul selgroodeformatsiooni, väsimust, koolistressi. Ütleme siia otsa kohe ära, et kooli rekordkott kaalus 7 kilo, kusjuures poiss ise mahtus silma järgi otsustades kusagile 40 kilo kanti. Kaalusime kiirkorras tänava peal ka ühe teise kooli VI klassi õpilase koolikoti üle. Poisi kott kaalus 6,2 kilo ja tal olid kaasas suusas (2,7 kilo) ning suusasaapad (0,9) kilo. Keskmiseks koolikoti kaaluks tuli 2,9 kilo, mis ei vasta aga tegelikule igapäevasele koolikoti kaalule, sest esimesel klassil oli samal päeval kavas kooliväline üritus, nad sõitsid Sagadi looduskooli õues koolitunde pidama ja neil oli õpikuvaba päev, nagu tähendas õppealajuhataja Urve Saar. Kaks viiendat klassi käisid eelmisel päeval Viljandis Aarete saart vaatamas ning umbes pooltel lastel olid kooliasjad eelmisel päeval kooli ootama jäänud. Seevastu II klassi 8-aastased õpilased kandsid seljas keskmiselt üle 4 kilo kaaluvaid koormaid. Urve Saar teatas: II klass läheb täna esmakordselt ujulasse ja neil on kaasas saunalina, dušigeel, prillid, trikood. Üldine tendents oli, et tütarlaste kotid olid raskemad ja poistel kergemad. Tüdrukud on teatavasti poistest korralikumad ning neil on klassis näiteks palju harvemini probleeme koju unustatud kooliasjade tõttu. Samas oli koolikoorma Top-10 enamikus poiste käes. Nagu märkis neljanda klassi õpetaja Ruth Tubli: Mõni laps kohe tahabki end kaamelina tunda. Tassib igaks juhuks kõiki kooliasju kaasas. Sama fenomeni tõi välja ka õppealajuhataja Urve Saar: On lapsi, kel on kotis kolm erinevat pinalit. Allikas: Virumaa Teataja Ülesanne 1. Loetlege, missugused on õpilaste peamised terviseriskid esitatud allikate ja teie info alusel. Vt sissejuhatuseks koostatud ideekaarti. (Õpetaja kirjutab kõik klassi pakutu tahvlile.) 2. Millest on probleemid tingitud? Õpilased töötavad paarides. Kõik probleemid kirjutatakse vihikusse või töölehele. Iga probleemi taha sõnastatakse põhjused. Tulemuste lahter jääb esialgu tühjaks. Probleem Põhjused Inimesele Tulemused Ühiskonnale 3. Mida need probleemid endaga kaasa toovad inimese jaoks ning ühiskonna jaoks? Täitke tulemuste lahter.

128 128 Laste tervis kas isiklik vastutus või ühiskonna probleem 4. Kes saab probleeme tekitavaid tegureid muuta? Mida saab teha inimene ise, mida peab tegema ühiskond? Pange kirja võimalikud lahendused. Inimene Ühiskond Tehke kokkuvõte: kummas tulbas on rohkem argumente. Kes vastutab inimese tervise eest suuremal määral? Põhjendage, miks see nii on. 5. Rühmatöö. Koostage positiivne programm või mõelge välja kampaania, kuidas terviseriske (või mõnda neist) vähendada või kaotada. Plaan peaks olema realistlik, teostatav ühe klassi või kooli piires. Kõik tingimused peavad olema kirjeldatud. Eeskujuks võib võtta ka Tervise Arengu Instituudi kampaaniaid suitsetamise vähendamiseks noorte hulgas vms. Rühmatöö tulemuste tutvustamise järel hindavad tulemusi teised rühmad. Hindamise aluseks on järgmised kriteeriumid (neid tuleks õpilastele enne tööle asumist tutvustada): 1) probleemi aktuaalsus ühiskonnas tervikuna, piirkonnas või konkreetses klassis; 2) pakutud lahendusteede realistlikkus; 3) plaani uuenduslikkus ja originaalsus; 4) esitlus.

129 Lemmikloomad avalikes kohtades Eesmärgid Õpilane 1) teab demokraatia põhimõtteid: õiglus, võrdsus, vastutustunne, vabadus, mitmekesisus, tolerantsus ja privaatsus; 2) mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, püüab leida lahendusi; Märksõnad vastutus, lemmikloomade pidamine Mõisted kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või probleemi lahendamiseks avalik arvamus ühiskondlik arvamus avalik koht inimeste üldkasutatav piirkond, kus viibimine on reguleeritud õigusaktiga (nt avaliku korra eeskirjaga) avaliku korra eeskiri õigusakt, millega kohalik omavalitsus on reguleerinud inimeste käitumise üldkasutatavates kohtades tolerantsus sallivus moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene käitumises juhindub õigus riigivõimu kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Eelteadmised moraal ja õigusnormid, avalik ja isiklik elu, ühiskonnaelu valdkond

130 130 Lemmikloomad avalikes kohtades Teema käsitlemine Aeg: 1 õppetund Allikas A Küsimus Pärnu linna ametlikult koduleheküljelt Krista Tere! Mind huvitab väga, kas koertega rannas käimine on lubatud. Eriti huvitab Mai rajooni juurest mere äärde minek. Vanasti olid sildid üleval, et ei tohi minna koeraga randa. Nüüd ei ole, kas siis nüüd on lubatud käia koeri meres ujutamas. Väga ebameeldiv on rannas olla, kui hulk koeri jookseb vabalt ringi ja ujub vees, ei teki nagu tahtmist enam vette minna, kui näed, kuidas mõni koer seal ujub. Omanikud aga arvavad, et see on normaalne, kui nende koer vabalt jookseb. Samuti tekib ka küsimus, kas on lubatud käia koertega rannas nende hädasid kergendamas. Ja kas on ka mingi seadus, mis näeb ette, et oma koera ei või ikka igal pool hädale lasta? Suhteliselt ebameeldiv on lapsega õues käia, kui kogu aeg peab vaatama, et ta kakasse ei astuks. Sai nüüd palju küsimusi, aga ehk oskate vastata. Allikas: Allikas B Vastus Krista küsimusele Pärnu linna ametlikul koduleheküljel Meelis Kukk Tere! Koerte viibimine avalikes randades on keelatud, eriti lahtiselt. 7. Looma omanikul, samuti isikul, kelle hoole all loom (välja arvatud juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel) on, on keelatud koos loomaga: 7.2 viibida loomade viibimist keelavalt tähistatud mis tahes avalikus kohas. 8. Looma omanik, samuti isik, kelle hoole all loom on, peab: 8.1 kohe koristama looma reostatud trepikoja, lifti, tänava või muu avaliku koha; 9. Avalikus kohas viibides peab looma omanik, samuti isik, kelle hoole all loom on, tagama kaasinimeste ning teiste loomade ohutuse, kasutades jalutusrihma ja vajadusel suukorvi. (väljavõtted KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRJAST, kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 21. mai 1998 määrusega nr 14. Muudetud 19. september 2002 määrusega nr 27) Pärnu LV majandusosakond paigaldab täiendavaid keelavaid silte rannaalale. Lugupidamisega Vastaja(d): Meelis Kukk

131 131 Lemmikloomad avalikes kohtades Allikas C Arvamused ja juhtumused koer on inimese parim sõber Neufaundlandi koer Carry armastab vett ning et ta päevitajaid ja ujujaid ei segaks, köideti ta prügikasti külge. Prügikasti külge seotud koer märkas Stroomi rannas uppumisohus last ja päästis lapse prügikasti järel vedades. Kui prügikasti külge seotud Carry poleks uppuvat last märganud, oleks veel üks laps vees elu jätnud. Allikas: Allikas D Pärnu Linna avaliku korra eeskiri KINNITATUD Pärnu Linnavolikogu 21. mai 1998 määrusega nr 14 ( AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Avaliku korra eeskirja ülesandeks on koos vastavate riigi õigusaktidega tagada Pärnu linna haldusterritooriumil avalik kord, puhtus ja inimeste turvalisus. 2. Avalik koht on iga territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav, samuti ühissõiduk. 3. Avaliku koosoleku (koosolek avalikus kohas, demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või muu meeleavaldus) korraldamist reguleeritakse avaliku koosoleku seadusega, teiste avalike ürituste (spordivõistlus, vabaõhukontsert, laat, filmivõtted jms) korraldamist Pärnu õigusaktidega. II. AVALIKU KORRA NÕUDED 4. Avalikus kohas on keelatud: 4.1 kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 4.2 lõhkuda, rikkuda või muul viisil kahjustada mis tahes vara; 4.3 põletada kulu ja kõrkjaid; 4.4 paigaldada omavoliliselt reklaami; 4.5 viibida joobnuna, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine. 5. Keelatud on: 5.1 viibida vastavalt tähistatud varisemisohtlikus kohas; 5.2 viibida ürituse korraldaja poolt tähistatud territooriumil ilma korraldaja loata; 5.3 võtta tähistatud supelranda või avalikele üritustele kaasa loomi; 5.4 omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada liiklusmärke, viitasid, plakateid; Allikas:

132 132 Lemmikloomad avalikes kohtades?küsimused 1. Kas koeraomanikud, kelle käitumise üle Krista kurtis, rikkusid koerte ja kasside pidamise eeskirja? Kuidas? 2. Supelrannas on koerte jalutamise keelu märk üles pandud kogu aastaks, ometi on rand sügisest varakevadeni enamasti inimtühi. Mida muudaksite Pärnu linna õigusaktides? 3. Kes peaks võtma enda kanda vastustuse kodutute koerte eest, kes hulguvad kogu linnas, sealhulgas avalikes kohtades? 4. Osa koeratõuge on kasvatatud väga inimsõbralikuks. Kas oleks mõistlik kaaluda osa koeratõugude lubamist koos peremehega avalikele üritustele? Põhjenda. 5. Millised on võimalused võtta oma lemmikloom kaasa söögikohtadesse? NÄIDISTÖÖLEHT Ülesanne. Märkige joonisele, kuidas saaks ühiskond aidata kodutuid loomi. Milline on lemmiklooma võtja isiklik vastutus? Avalik sektor II sektor ehk erasektor Kodanikuühiskond Millest peaks inimene lähtuma, kui ta võtab endale lemmiklooma?