EESTI LÕIMUMISKAVA LÕPPARUANNE

Transcription

1 EESTI LÕIMUMISKAVA LÕPPARUANNE Kultuuriministeerium 2014

2 SISUKORD SISSEJUHATUS LÕIMUMISKAVA TÄITMISE KOKKUVÕTE STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE TÄITMINE Eesti keele oskus Inimestevahelised kontaktid Naturalisatsiooniprotsess Ühiskondlikud hoiakud Ühine teabeväli Tööturg VALDKONDLIKE EESMÄRKIDE TÄITMINE Haridusliku ja kultuurilise lõimumise valdkond Alusharidus Põhi- ja keskharidus Kutseharidus Kõrgharidus Kultuuriline lõimumine Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkond Erinevuste vähendamine tööturul Uussisserändajate lõimimine ühiskonda Õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkond Naturalisatsioon ja osalus ühiskonna otsustusprotsessides Teadlikkus võrdsest kohtlemisest Lõimumist toetav keskkond riigi- ja kohalikul tasandil Meedia

3 4. LÕIMUMISKAVA JUHTIMISTEGEVUSED Lõimumiskava rakendamise analüüs, hindamine ja planeerimine Lõimumiskava tegevuste rahastamine ETTEPANEKUD EDASISEKS TEGEVUSEKS KASUTATUD KIRJANDUS

4 SISSEJUHATUS Eesti lõimumiskava (edaspidi lõimumiskava) on valdkondlik arengukava, mis sätestas Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed. Lõimumiskava lõpparuanne (edaspidi aruanne) on koostatud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri aasta määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord 8 lg 1 alusel. Vabariigi Valitsus kiitis lõimumiskava heaks 10. aprillil aastal korraldusega nr 172. Lõimumiskava oli riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas jätk aasta juulini koordineeris arengukava elluviimist Riigikantselei juures asunud rahvastikuministri büroo. Vabariigi Valitsuse 11. juuni aasta korraldusega nr 236 anti integratsioonipoliitikaga seotud ülesanded Kultuuriministeeriumile ning lõimumiskava tegevuste koordineerimise ja elluviimise eest vastutajaks määrati kultuuriminister, kelle käskkirja alusel moodustati arengukava juhtkomitee ja juhtrühm. Juhtkomitee ülesanneteks oli kinnitada iga-aastane Vabariigi Valitsusele esitatav aruanne lõimumiskava rakendamise tulemuste kohta, vajaduse korral teha kultuuriministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekuid lõimumiskava ja selle rakendusplaani muutmiseks ning algatada kultuuriministri juhtimisel järgmise perioodi valdkondliku arengukava koostamine, võttes aluseks Lõimumiskava vahehindamise tulemused. Juhtrühma ülesandeks oli koondada regulaarselt teavet lõimumiskava rakendusplaani ja seotud strateegiate elluviimise kohta ning korraldada oma organisatsiooni siseselt läbirääkimisi lõimumiskava ja sellega seotud strateegiate elluviimise ning lõimumisalaste tegevuste sisaldumise kohta organisatsioonipõhistes arengukavades, tegeleda arengukava täitmise monitoorimise ja teabe koordineerimisega ministeeriumide ja rakendavate asutuste vahel ning koostada selle põhjal juhtkomiteele igal aastal aruanne. Juhtkomitee töö eest vastutas kultuuriminister ja juhtkomitee ning juhtrühma tööd korraldas Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond. 4

5 Lõimumiskava rakenduskava tegevusi viisid ellu ja rahastasid lisaks Kultuuriministeeriumile Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium 1 ning kuni aasta juunini ka Riigikantselei. Alates aasta juulist on Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed (edaspidi MISA) asutajaõiguse teostajaks Kultuuriministeerium. Üle 96% kehtiva lõimumiskava rakendamisega kaasnevatest kuludest oli MISA eelarveline kulu. Lisaks viis SA ellu tegevusi, mis on seotud migratsioonivaldkonna ja rahvuskaaslastega. Lõimumiskava tegevusi rahastati ka välisvahenditest: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 2 ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (edaspidi EIF) 3. Täiendavaid eelarvelisi vahendeid leiti Euroopa Liidu Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist (CIP), Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu fondi Nordplus Adult programmist. Ülevaade lõimumiskava rakendusplaani täitmisest on esitatud aruande lisana. Käesolev aruanne annab ülevaate arengukava strateegiliste ja valdkondlike eesmärkide täitmisest, sihtotstarbelistest tegevustest ja kasutatud vahenditest aastatel Aruande koostamisel on arvesse võetud Vabariigi Valitsusele esitatud lõimumiskava aruandeid ning rakendusplaane, 4 Ülevaade aasta tegevuste ja rakendusplaani täitmisest sisaldub arengukava lõpparuande vastavates alapeatükkides. 1 Sotsiaalministeerium rahastas lõimumiskava tegevusi Töötukassa tööhõiveprogrammide kaudu, mille raames pakuti eesti keelest erineva emakeelega inimestele keele-ja erialakursusi. 2 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ESF-i rahastatavate programmide Keeleõppe arendamine ja Keeleõppe arendamine meetmetes osales kõikides tegevustes ligikaudu inimest 2. Perioodil rahastati keeleõppetegevusi üldsummas eurot. Allikas: Keeleõppe arendamise programmide mõju uuring. Saar Poll. Tallinn, EIF oli suunatud lõimumispoliitika tõhustamiseks nii riigi, omavalitsuse kui ka kodanikuühenduste tasandil. Fondi toetas eesti keele õppijaid ja õpetajaid, Eesti kodakondsuse taotlejaid põhiseaduse ja kodakondsuse seadusetundmise eksami sooritamiseks, koostöötegevusi sotsiaalsete võrgustike tekkeks, noortele suunatud programme ning erinevaid meediaprojekte. 4 Kultuuriministeerium koostas arengukava täitmise vahearuanded perioodi , 2010., ja a kohta. Aruanded leiab aadressilt Vabariigi Valitsusekorraldusega nr 267 kinnitati Lõimumiskava rakendusplaani prioriteedid aastateks Aastatel olid lisaks jätkuvatele tegevustele üldprioriteetideks eesti keele õppe tõhustamine; erineva emakeelega noorte omavaheliste koostöötegevuste soodustamine ja sealhulgas ka noorte karjäärinõustamise toetamine; kodanikeühenduste toetamine, et suurendada erineva emakeelega inimeste kaasatust ja aktiivsust Eesti ühiskonnas; ühise Eesti teaberuumi arendamise toetamine. 5

6 Rahvastikuministri büroo ja Kultuuriministeeriumi tellitud lõimumise monitooringuid aastail 2008 ja 2011 ning aasta arengukava vahehindamiseks tellitud lõimumiskava eesmärkide täitmise monitooringut ning perioodil tehtud valdkondlikke uuringuid. Aastatel viiakse läbi uus Eesti Integratsiooni Monitooring (edaspidi EIM 2014), mis täpsustab antud aruandeperioodi eesmärkide saavutamist mõõtvate indikaatorite taset. Eesmärkide saavutamist ja neid mõõtvate indikaatorite täitmist analüüsiti aruandes kolmeastmelise skaala abil: Täidetud : tähistab tulemuse saavutamist vastavalt aastal püstitatud sihttasemele. Osaliselt täidetud : tähistab tulemust, mis ületab või on võrdne aasta baastasemega, kuid ei saavuta aastaks püstitatud sihttaset. Täitmata : tähistab tulemust, mis on madalam a baastasemest ega saavuta aastaks püstitatud sihttaset. Lõpparuande koostamisel lähtuti arengukava visiooni, valdkondade ja indikaatorite struktuurist. Programmi rahaliste vahendite kasutamisest annab ülevaate lõimumiskava rakendusplaan , mis on esitatud aruande lisana. Aruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks vastavalt valitsuse määrusele nr 302 -le 8. 6

7 1. LÕIMUMISKAVA TÄITMISE KOKKUVÕTE Lõimumiskava üldeesmärk oli toetada iga püsielaniku kuuluvust Eesti ühiskonda ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Arengukava lähtus põhimõtetest, et eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, osaledes ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus; Eestis on loodud võimalused kõnelda teisi keeli ja arendada rahvuskultuure. Arengukava eesmärkide täitmine ja rahastamine Lõimumiskava üldeesmärgi saavutamiseks püstitati arengukavas kuus strateegilist ja kolm valdkondlikku üldeesmärki (hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik, õiguslik ja poliitiline) ning kolmteist valdkondlikku alaeesmärki. Lõimumiskava täitmiseks planeeriti aastateks finantsvahendeid kokku summas eurot. Tegelik finantsvahendite kasutus lõimumiskava tegevuste elluviimiseks oli eurot. Valdkonniti oli eelarveliselt kõige suurema eelarvelise osakaaluga haridusliku ja kultuurilise valdkonna finantsvahendid 41%, järgnes sotsiaalne ja majanduslik valdkond 26% ning arengukava juhtimistegevused 20%. Õigusliku ja poliitilise valdkonna rahastus moodustas 13% Lõimumiskava eelarvest. Arvestades aasta aprillisündmuste ning aastal alanud majanduskriisi negatiivset mõju ühiskonnaelule võib Lõimumiskava ellurakendamise tulemusi pidada rahuldavaks. Vaatamata sellele, et osa arengukava indikaatoreid täideti vaid osaliselt või jäid täitmata on üldine olukord lõimumisvaldkonnas püsinud stabiilsena. Lõimumiskava kuut strateegilist eesmärki mõõtvatest 14 indikaatorist täideti täielikult kaheksa, osaliselt kaks ja neli indikaatorit jäid täitmata. Strateegilised eesmärgid, mis on enim seotud 7

8 STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE INDIKAATORID kultuurilise, õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonnaga, on enamuses saavutatud. Osaliselt on eesmärk saavutatud haridusliku lõimumise valdkonnas ning täitmata on jäänud sotsiaalse ja majanduliku valdkonna eesmärk, mis on seotud laiemate ühiskonnas aset leidnud arengutega, sh aset leidnud majandussurutisega. Tabel 1. Lõimumiskava strateegiliste eesmärke mõõtvate indikaatorite täitmine* KOKKU TÄIDETUD OSALISELT TÄIDETUD TÄITMATA Eesti keele enesehinnanguline oskus (hästi; keskmiselt; veidi; ei suuda üldse) järgmiste näitajate alusel: suulisest kõnest arusaamine, lugemine, kirjutamine, suhtlemine. Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanikkonnas. Eestlaste suhtumine teisest rahvusest inimeste osalemisse ühiskonnaelus. Usaldus Eesti riigi suhtes eestlaste ja teiste rahvuste seas. Infoallikate kasutamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas. Infoallikate usaldamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas. Nende inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas, kes peavad erirahvusrühmade võimalusi ja olukorda ühiskonnas võrdseks. Eesti keele tasemeeksamite edukalt sooritanute osakaal eksamil osalenutest tasemete kaupa. Rahvusrühmade rahuloluhinnangu võrdlus oma pere materiaalse toimetulekuga. Erinevused ametitasemetes (juhtide, spetsialistide ja tööliste osakaal) rahvusrühmades sektorite kaupa. Aasta ekvivalentnetosissetuleku erinevuse määr eestlaste ja teiste rahvuste vahel. Pikaajaliste töötute osakaal rahvuste lõikes. Töötuse määra erinevus esimese koduse keele lõikes aastaste seas. * Kuus strateegilist eemärki on märgitud vastava värviga: 1. Eesmärk: Eesti keele oskus 2. Eesmärk: Inimestevahelised kontaktid 3. Eesmärk: Naturalisatsiooniprotsess 4. Eesmärk: Ühiskondlikud hoiakud 5. Eesmärk: Ühine teabeväli 6. Eesmärk: Tööturg 8

9 Kokkuvõtvalt: strateegilised eesmärgid on saavutatud eelkõige kultuurilise ning õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonnas, osaliselt haridusliku lõimumise valdkonnas ning täitmata on jäänud sotsiaalse ja majandusliku valdkonnaga seotud eesmärgid. Lõimumiskava kolme valdkonna eesmärke mõõtvatest indikaatoritest täideti täielikult seitse ja osaliselt neli ning neli indikaatorit jäid alla a baastaseme (tabel 2). Tabel 2. Lõimumise valdkondlike eesmärkide mõõtvate indikaatorite täitmine LÕIMUMISE VALDKONNAD 1. Haridusliku ja kultuurilise lõimumise eesmärkide indikaatoritearv 2. Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise eesmärkide indikaatorite arv 3. Õigusliku ja poliitilise lõimumise eesmärkide indikaatorite arv LÕIMUMISVALDKONNA EESMÄRKIDE INDIKAATORID KOKKU KOKKU TÄIDETUD TÄIDETUD OSALISELT TÄITMATA Tabel 3. Ülevaade Lõimumiskva eelarvevahendite kasutamisest aastatel VALDKOND Plaan kokku/ EUR Täitmine kokku/ EUR Täitmine protsentides Tegelik osakaal ELK-st Hariduslik-kultuuriline % 41% lõimumine Haridus % 30% Kultuur % 11% Sotsiaalne ja majanduslik % 26% lõimumine Õigusliku ja poliitilise % 13% lõimumise valdkond Lõimumiskava % 20% juhtimistegevused KOKKU % 100% 9

10 Hariduslik ja kultuuriline lõimumine Haridusvaldkonnas viidi ellu tegevusi kõikides haridusastmetes, samuti mitteformaalses õppes. Valdkonna indikaatoritest täideti täielikult viis, osaliselt üks ja täitmata jäi kaks indikaatorit. Tabel 4. Valdkonna rahastamine Plaan kokku/eur Täitmine kokku/ EUR Hariduslik-kultuuriline lõimumine Haridus Toetavad tegevused haridusasutuses õppekava eesmärkide saavutamiseks Eesti keele õpet ja lõimumisprotsessi toetavad tegevused mitteformaalse õppe keskkonnas Kultuur Rahvusvähemuste kultuuri ja keele säilitamise ning rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuste toetamine Kultuuriliselt mitmekesise Eesti kultuuriruumi väärtustamine Ellu viidi mitmesuguseid haridus- ja noorsootööalaseid programme: õpetajate ja õpilaste vahetust, eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajate ühiskoolitusi, õpilaste koostöötegevusi ja ekskursioone jms, samuti korraldati erinevate sihtrühmade nõustamis- ja teavitustegevust. Kasvas huvi keelekümblusprogrammi vastu aasta seisuga oli keelekümblusprogrammiga liitunud 45 lasteaeda ja 39 üldhariduskooli. Põhikoolilõpetajate eesti keele tase püsislõpueksamite tulemuste põhjal stabiilsena. Keskharidust omandavate noorte eesti keele tase on riigieksamite tulemuste järjepidevalt tõusnud. Samas näitavad tulemused, et kutseõppurite keeleoskus on eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumiõpilastest oluliselt madalam, jäädes tihti allapoole põhikooli lõpetajalt eeldatavat B1 taset ning mõnikord isegi A2 taset. Täiskasvanud eesti keele õppijate hulk püsis stabiilsena ja õppurite hinnanguline eesti keele oskus paranes. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal tõusis oluliselt tasemetel A2 ja B1, kuid tasemetel B2 ja C1 jäi tulemus alla aasta baastaseme. Üheks kõige olulisemaks hariduse valdkonda puudutavaks teemaks oli aasta septembris lõppenud vene õppekeelega koolide üleminek eestikeelsele õppele. Üleminek tähendas seda, et 2011/12. õppeaastal kümnendat klassi alustanud noored peavad järgneva kolme gümnaasiumiaasta kestel õppima 60% ulatuses õppeaineid eesti keeles. Riik toetas täiendavalt eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikke tegevusi, sh eesti keele õpet õpetajatele, täiendavate 10

11 õppematerjalide, käsiraamatute ja ainesõnastike koostamist ja soetamist. Vaatamata sellele, et üleminekut valmistati pikka aega ette, ei kulgenud see kergelt ja sujuvalt. Suurimaks väljakutseks oli eesti keelt nõutaval tasemel oskavate õpetajate leidmine. 1. septembril 2013 jõustus uus kutseõppeasutuse seadus, milles sätestati üldharidusega analoogne üleminek eestikeelsele kutsekeskharidusele. Uue seaduse kohaselt peab hiljemalt aasta 1. septembriks kutsekeskhariduse õppekavadel toimuma vähemalt 60 %i õppest eesti keeles. Säte puudutab riigi- ja munitsipaalkoole, erakoolidega seonduvat reguleerib erakooliseadus. Kutsehariduses on eesti keele ja eestikeelse õppe arendamisel olnud olulisemateks väljakutseteks järgmised takistused: üldhariduskoolist tulevate õpilaste madal eesti keele oskuse tase, kutseõppeasutuste piiratud ressursid tugimeetmete pakkumiseks eestikeelsele õppele üleminekul, probleemi vähene tähtsustamine koolijuhtide poolt, eesti keele õppe ebapiisav maht kutsekoolides. Kultuuriministeeriumi ning MISA toetusprogrammid rahastasid Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuritegevusi (rahvakultuuri, teatritegevust, muusikat jt kaunite kunstide valdkondi). Tähelepanu pöörati eri rahvuste esindajate kaasamisele eesti kultuuriellu ning Eesti kultuuriruumi tutvustamisele. Prioriteetseks tegevuseks kultuurivaldkonnas oli eestlaste ning teiste rahvuste kontaktide tihendamine ning ühistegevuse toetamine. Tegevuste sihtrühmaks olid Eestis elavad erineva etnilise taustaga inimesed, koostöötegevustes kõik Eesti elanikud hoolimata kodakondsusest või etnilis-kultuurilisest taustast. Avati rahvusvähemuste kultuurisündmusi kajastav portaal Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonna eesmärkide indikaatoreid täideti osaliselt, erandiks keelekursustel osalejate arv, mis sai võimalikuks tänu planeeritust suuremas mahus ellu viidud keeleõppeprogrammidele. 11

12 Tabel 5. Valdkonna rahastamine Plaan kokku/ EUR Täitmine kokku/ EUR Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine Täiskasvanutele on loodud võimalused eesti keele täiendõppeks väljaspool formaalharidussüsteemi Uusimmigrantide Eesti ühiskonda lõimumise toetamine Tööturul konkurentsivõime tõstmiseks toetati muust rahvusest inimeste eesti keele oskuse omandamist erinevate tegevuste abil: korraldati tasuta keelekursusi, toetati tööjõuvahetusprogramme, hüvitati keeleõppe kulusid, õpetati erialakeelt, sh ka kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppuritele, toetati mentori juhendusel individuaalset keeleõpet. Tegevuste käigus arendati ka õppevara, sh eesti keele õppekavasid vastavalt Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi keeleoskuse tasemetele ning korraldati keeleõpetajate täienduskoolitusi. Samuti toetati uussisserändajate eesti keele õpet ja Eesti ühiskonnaga kohanemise programmi loomist ja rakendamist. Valdkonna enam tähelepanu nõudvateks näitajateks võib pidada sotsiaal-majandusliku lõhe säilimist eri rahvusgruppide vahel. Töötuse määr (s.o töötute osakaal kõigist tööturul aktiivsetest inimestest) on eesti keelest erineva emakeelega rahvustest inimeste seas aruandeperioodil kasvanud kiiremini kui eestlaste seas. Kuigi vaadeldaval perioodil toimus töötuse majanduskriisi-järgne langus teistest rahvustest inimeste seas kiiremini, on eestlaste ja muust rahvusest inimeste vaheline töötuse lõhe jäänud suuremaks kui kriisieelsetel aastatel. Endiselt säilisid erinevused sissetulekutes muust rahvusest inimeste kahjuks. Eesti keelest erineva emakeelega töötajad on üle-esindatud madalapalgaliste hulgas ja samal ajal alaesindatud hästitasustatud ametites. Õiguslik ja poliitiline lõimumine Valdkonna indikaatoritest täideti täielikult kaks, osaliselt üks ja täitmata jäi kaks indikaatorit. 12

13 Tabel 6. Valdkonna rahastamine Plaan kokku/ EUR Täitmine kokku/ EUR Õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkond Eesti kodakondsuse väärtustamist ja naturalisatsiooniprotsessi toetavad tegevused Eesti keelest erineva emakeelega inimeste kaasamine kodanikuühiskonna tegevustesse Eestis toodetud venekeelse meedia ja info kättesaadavuse toetamine ning teadlikkuse tõstmine võrdsest kohtlemisest ja inimõigustest Valdkonda iseloomustas stabiilselt jätkunud, kuid varasemast aeglasema tempoga naturalisatsiooniprotsess. Naturalisatsiooniprotsessi takistavad ühelt poolt raskused keele omandamisel ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamisel, teisalt piisava motivatsiooni puudumine, kuna kodakondsuse puudumine ei tekita probleeme oma eluga toimetulekul Eestis. Vähenes Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritajate arv, samuti määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kuid samas kasvas hoiakutes 5 võrreldes aastaga positiivne suhtumine Eesti Vabariigi kodakondsuse saamisesse. Eesti keele õppijate hulk püsis stabiilsena. Hinnanguline eesti keele oskus parenes. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal tõusis oluliselt tasemetel A2 ja B1, tasemetel B2 ja C1 jäid muutused tagasihoidlikuks ning olid kavandatust väiksemad. Oluliselt vähem muust rahvusest inimesi tajusid ebavõrdset kohtlemist. Eestlaste ja muust rahvusest inimeste rahuolu erinevus kohaliku omavalitsuse teeninduse kvaliteediga vähenes. Naturalisatsiooniprotsessi toetati eesmärgiga vähendada määratlemata kodakondsusega elanike arvu eelkõige laste ja noorte hulgas. Oluline tegevus oli tasuta riigikeele õppimise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks ettevalmistamise võimaluste suurendamine muukeelsetele täiskasvanutele. Informeeriti määratlemata kodakondsusega laste vanemaid Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise võimaluse kohta lihtsustatud korras. Korraldati pidulikke kodakondsustseremooniaid, anti välja käsiraamatuid, info- ja õppematerjale, et 5 EIM, 2011 Hoiakuid Eesti kodakondsuse saamise kohta mõõdetakse uuesti a Eesti Integratsiooni Monitooringuga. 13

14 parandada inimeste informeeritust kodakondsuse taotlemisest, võrdsetest õigustest jne a kevadel avati tasuta infotelefon eesmärgiga anda teavet nii Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks ettevalmistamise kui ka erinevate eesti keele õppimise võimaluste kohta. Pakuti tasuta Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursusi, millel osales ligi 7000 inimest ning tasuta eesti keele kursusi, millel osales üle 2000 inimese. Samuti pöörati tähelepanu kohaliku omavalitsuse tasandi kaasamisele lõimumisalastesse tegevustesse, viidi läbi koolitusi riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikele ning parandati teabe ja avaliku teenuse kättesaadavust eri emakeelt kõnelevate inimeste jaoks. Toetati Eesti venekeelse meedia arengut ja koostööd. Tegevuse eesmärgiks oli luua meedia vahendusel positiivne kuvand kultuurilisest mitmekesisusest Eesti ühiskonnas ning suurendada eri emakeelega eestimaalaste infovälja ühisosa. Uuringute tulemused näitavad, et teabevälja ühisosa ei ole saavutanud soovitud sihttaset. Jätkuvalt on vaja suurendada ERRi meediakanalite võimekust ühise inforuumi kujundamisel. Lõimumiskava raames toetati Eesti venekeelse meedia arengut ning eesti ja venekeelsete väljaannete ja meediakanalite koostööd. Tegevuse eesmärgiks oli luua meedia vahendusel kultuurilisest mitmekesisusest positiivne kuvand Eesti ühiskonnas ning suurendada eri emakeelega eestimaalaste infovälja ühisosa ja aastal läbiviidud integratsioonimonitooringud aitasid mõista sihtrühma kvalitatiivsest ja heterogeenset olemust. Monitooringud näitavad selgelt, et muust rahvusest inimestel on erinev lõimumise kogemus ja edukus ning ühiskonnas on sotsioloogide hinnangul välja kujunenud viis lõimklastrit, mis eeldab suuremat sihtgrupipõhist lõimumispoliitikat. Senisest enam on vaja pöörata tähelepanu lõimumisele kui mitmepoolsele protsessile ühiskonnas tervikuna. 14

15 Lõimumiskava juhtimine ja seire Lõimumiskava tähtsamad juhtimismeetmed olid kava elluviimise halduskorralduse tagamine, juhtimiseks vajalike monitooringute ja analüüside tegemine, rakendajate koolitamine ning osapoolte ja avalikkuse teavitamine arengukavast. Eesmärgiks oli saavutada lõimumisega seotud partnerite võimekus ja pädevus ning eri tasandite tegevuste tulemuslikkuse analüüs ja planeerimine ning osapoolte nõustamine. Tabel 7. Valdkonna rahastamine Plaan kokku/ EUR Täitmine kokku/ EUR Lõimumiskava juhtimistegevused Lõimumiskava rakendusplaani tegevuste elluviimise administeerimine Lõimumiskava rakendamise analüüs, hindamine ja planeerimine Lõimumiskava rakendamise kommunikatsioon ja koostöö Üldvastutajaks lõimumiskava rakendamise eest oli alates aastast Rahvastikuministri büroo ja alates aasta juulist Kultuuriministeerium. Hästi toimis koostöö arengukava juhtkomitee, juhtrühma ja Kultuuriministeeriumi vahel. Arengukava juhtimisse kaasati ka eesti keelest erineva emakeelega kodanikuühendusi ning dialoogiplatvorme. Lõimumiskava rakendusplaani tegevustest viis 96% ulatuses ellu Integratsiooni ja Migratsiooni SA, samuti Eesti Töötukassa, SA Innove Keelekümbluskeskus, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Rahvusringhääling ja aastal läbiviidud integratsioonimonitooringud aitasid mõista sihtrühma kvalitatiivsest ja heterogeenset olemust. Monitooringud näitasid selgelt, et muust rahvusest inimestel on erinev lõimumise kogemus ja edukus ning ühiskonnas on sotsioloogide hinnangul välja kujunenud viis lõimklastrit, mis eeldab suuremat sihtgrupipõhist lõimumispoliitikat. Senisest enam on vaja pöörata tähelepanu lõimumisele kui mitmepoolsele protsessile ühiskonnas tervikuna. 15

16 Üldhinnang arengukava edukusele Arvestades aasta aprillisündmuste ning aastal alanud majanduskriisi negatiivset mõju ühiskonnaelule võib Lõimumiskava ellurakendamise tulemusi pidada rahuldavaks. Lõimumiskava üldeesmärgi saavutamiseks püstitati arengukavas kuus strateegilist ja kolm valdkondlikku üldeesmärki (hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik, õiguslik ja poliitiline) ning kolmteist valdkondlikku alaeesmärki. Vaatamata sellele, et osa arengukava indikaatoreid jäid täitmata või täideti osaliselt, püsis üldine olukord lõimumisvaldkonnas stabiilsena (vaatamata aasta aprillisündmustele ning aastal alanud majanduskriisile). Lõimumiskava kuut strateegilist eesmärki mõõtvatest 14 indikaatorist täideti täielikult kaheksa, osaliselt kaks ja neli indikaatorit jäid täitmata. Strateegilised eesmärgid, mis on enim seotud kultuurilise, õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonnaga, on enamuses saavutatud. Osaliselt on eesmärk saavutatud haridusliku lõimumise valdkonnas ning täitmata on jäänud sotsiaalse ja majandusliku valdkonnaga kuuluvad eesmärgid, mis on põhjustatud ühiskonnas aset leidnud üldistest arengutest, sh aset leidnud majandussurutisest. Ettepanekud edasiseks tegevuseks Valdkondliku arengukava Eesti lõimumiskava iga-aastane seire ja analüüsid viitavad, et lõimumisprotsessi mitmepoolsest iseloomust tulenevalt eeldab see ka ühiskonnale tervikuna, sh eestikeelsetele püsielanikele suunatud lõimumist toetavaid tegevusi. Lõimumisprotsessi teiseks suureks väljakutseks on eesti keelest erineva emakeelega inimeste kaasamine Eesti inforuumi, nende usalduse suurendamine Eesti riigi institutsioonide vastu ning kodanikuaktiivsuse suurendamine. Smas ei ole eesti keelest erineva emakeelega 16

17 elanikkonna näol ei ole tegemist sisemiselt ühtse sihtrühmaga, vaid see jaguneb mitmeks segmendiks ehk klastriks. Kokkuvõttes on lõimumise valdkonnas võimalik eristada eelseisval perioodil kolme laiemat väljakutset: 1) kogu ühiskonna, sh eestikeelsete püsielanike avatuse suurendamine ja hoiakute kujundamine lõimumist toetavaks; 2) eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike lõimumise jätkuv toetamine ühiskonnas; 3) uussisserändajate kui kasvava sihtrühma Eesti ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine. Lõimimisvaldkonna horisontaalse iseloomu tõttu tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata eri ministeeriumite ja ametkondade vahelisele koostööle. Pikemalt on ettepanekud esitatud arengukava peatükis Ettepanekud edasiseks tegevuseks. 17

18 2. STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE TÄITMINE 2.1. Eesti keele oskus Eesmärk oli parandada eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei olnud eesti keel, kõigil tasemetel. Vastavalt tabelis 3 toodud andmetele on eesmärk osaliselt saavutatud. 6 Tabel 8. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Eesti keele tasemeeksamite edukalt sooritanute osakaal eksamil osalenutest tasemete kaupa. 2. Eesti keele enesehinnanguline oskus (hästi; keskmiselt; veidi; ei suuda üldse) järgmiste näitajate alusel: suulisest kõnest arusaamine, lugemine, kirjutamine, suhtlemine. Algtaseme eksami sooritas 52%; kesktaseme eksami 43,45% ning kõrgtaseme eksami 52,44% osalenutest (allikas: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2005). Eesti keele enesehinnanguline oskus vanuserühmas aastat: hästi 22%; keskmiselt 25%; veidi 29%; üldse mitte 24%(allikas: 2005.a üldmonitooring). Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamile registreerunutest on tasemeti sarnane (erinevus kuni 5%), algtase 55%, kesktase 50%, kõrgtase 55% 7. Eeldame eesti keele oskuse enesehinnangulise taseme tõusu. A2 (algtase) tasemeeksami sooritas edukalt 75%; B1 (algtase) tasemeeksami 64% ; B2 (kesktase) tasemeeksami 33% ja C1 (kõrgtase) tasemeeksami 34% eksamile registreerunutest (allikas: SA INNOVE, 2014). Tulemus A2 ja B1 osas TÄIDETUD, B2 ja C1 osas TÄITMATA. Eesti keele oskus vanuserühmas aastat paranes: hästi valdas keelt 29%, keskmiselt 25% ja veidi 27% ning 19% ei vallanud keelt üldse (allikas: Integratsiooni monitooring 2010). TÄIDETUD Joonis 1. näitab, et eesti keele tasemeeksami edukalt sooritanute osakaal eksamile registreerunutest on võrreldes aastaga tõusnud. Kui aastal sooritas algtaseme eksami edukalt 52% registreerinutest, siis aastal sooritas A2 ja B1 tasemeeksami vastavalt 75% ja 64% eksamile registreerunutest. Samas vähenes aastaks B2 (st keskastme) edukalt 6 Indikaatorid näitavad keeletaseme omandamist keeleeksamil, kus osaleb piiratud arv inimesi. Tegeliku keeletase väljaselgitamiseks tuleks läbi viia süvaanalüüs. Seda indikeerivad Integratsiooni monitooringu tulemused, mis avaldatakse a. 7 Alates aastast lähtutakse eesti keele oskuse mõõtmisel Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete kirjeldustest. Vastavalt Keeleseaduse -le 39 loetakse algtaseme keeleoskus vastavaks B1-tasemel, kesktaseme keeleoskus vastavaks B2-tasemel ja kõrgtaseme keeleoskus vastavaks C1- tasemel keeleoskusele. 18

19 sooritajate arv 43%-lt 33%-ni. Kõrgtaseme ehk C1 tasemeeksami edukalt sooritajate arv vähenes samuti 52%-lt aastal 34%-ni aastal. Allikas: SA Innove Joonis 2 näitab, et hinnanguline eesti keele oskuse tase oli aastaks võrreldes aastaga paranenud. Allikas: Integratsiooni monitooring Vetik et al, 2010, lk 11. Võttes kokku aastal kogutud andmeid sihtgrupi suulise kõne, lugemise, suhtlemise ja kirjutamise oskuse kohta, selgub, et seitsme protsendipunkti võrra suurenes nende inimeste arv, kes valdasid oma hinnangul eesti keelt hästi ning viie protsendipunkti võrra vähenes nende arv, kes ei osanud eesti keelt üldse (vt joonis 2a). 19

20 Allikas: Integratsiooni monitooring Vetik et al, 2010, lk Inimestevahelised kontaktid Eesmärk oli suurendada inimestevahelisi kontakte, mis lõimumiskava tegevuste tulemusena saavutati. Vastavalt tabel 9 andmetele kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud. Eesti- ja muukeelsete elanike osalemine kodanikuühendustes ja avalikus sfääris oluliselt ei erine. Tabel 9. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Eestlased: kontakte ei ole või praktiliselt ei ole 65%, kontakte on 35%. Teised rahvused: kontakte ei ole või praktiliselt ei ole 39%, kontakte on 61% (allikas: a uuring Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi ). Eeldame kontaktide tiheduse suurenemist eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Eestlaste hulgas ei ole või praktiliselt ei ole kontakte teiste rahvuste esindajatega 45%, kontakte on 55% (2011. aasta seisuga). Teiste rahvuste hulgas ei ole või praktiliselt ei ole kontakte 20%, kontakte on 80% (allikas: Integratsiooni monitooring 2011). TÄIDETUD Joonis 3 näitab, et võrreldes aastaga (allikas: EIM 2011) on aastaks vähenenud nende inimeste arv, kel ei ole kontakte teise rahvuse esindajatega. EIM 2011 põhjal ei ole või 20

21 praktiliselt ei ole eestlaste hulgas kontakte teiste rahvuste esindajatega 45%, kontakte on 55%. Teiste rahvuste hulgas ei ole või praktiliselt ei ole kontakte 20%, kontakte on 80%. Kontaktide tiheduse arengut eri rahvuste vahel mõõdetakse EIM 2014 küsitlusega. Allikas: EIM 2011, lk 8. Tabel 10 näitab, et Eesti kodakondsusega erinevate rahvusrühmade osalus vabaühendustes oluliselt ei erine. Pigem jooksevad erinevused Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega elanike vahel (EIM 2011, lk 30) 8. Tabel 10. Kodakondsusrühmade võrdlus vabaühendustesse kuulumise järgi Ei kuulu Kuulub ühte ühendusse Kuulub kahte või enamasse ühendusse EV kodanik, eestlane 70% 21% 8% EV kodanik, teised rahvused 75% 19% 6% Määratlemata kodakondsus 80% 15% 4% Venemaa kodanik 81% 17% 2% Muu riigi kodanik 53% 26% 21% Allikas: EIM 2011, lk Antud tulemust ei ole varasemate integratsiooni monitooringu küsitluse tulemustega võrrelda, sest monitooringute küsimuste vormi ja sõnastust on erinevatel aastatel muudetud (EIM 2011, lk 30). 21

22 2.3 Naturalisatsiooniprotsess Lõimumist soodustavate tegevuste eesmärk oli vähendada määratlemata kodakondsusega isikute osakaalu Eesti elanike hulgas. Eesmärki mõõtva indikaatori küll saavutati (tabel 11), kuid tegevus on jätkuvalt valdkonna üheks olulisemaks väljakutseks eelolevatel aastatel. Tabel 11. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanikkonnas. 9% Eesti elanikkonnast on määratlemata kodakondsusega (allikas: Kodakondsusja Migratsiooniamet, 2007). Eeldame, et määratlemata kodakondsusega isikute osakaal väheneb Eestis aastaks vähenes määratlemata kodakondsusega isikute arv 6,6%-ni (2014. aasta seisuga 6,4%, allikas: PPA, 2014). TÄIDETUD aastaks oli määratlemata kodakondsusega isikute osakaal rahvastikust 9%, aastaks vähenes see 6,6%-ni ning aastaks oli osakaal 6,4% 9 ; Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras saanute arv vähenes 794 inimese võrra ning 2587 inimese võrra kasvas kolmandate riikide kodakondsusega Eesti elanike hulk (vt joonis 4). Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal väheneb peamiselt demograafiliste protsesside tulemusena. Allikas: PPA, Vastavalt PPA andmetele elas seisuga Eestis määratlemata kodakondsusega isikut. 22

23 Analüüsides muust rahvusest Eesti elanike kodakondsuse saamist perioodil , näitab joonis 4, et naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeste arv kasvas teisest rahvusest isikute hulgas 49%-lt 51%-ni. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes 26%-lt 22%-ni. Kolmandate riikide kodanike arv kasvas ühe protsendipunkti võrra. Antud indikaator annab adekvaatse ülevaate toimuvatest protsessidest. Kolmandate riikide kodanike arvu vähendamine on jätkuvalt lõimumivaldkonna fookuses prioriteetse tegevusena. Kui aastal märkis vaid 51% määratlemata kodakondsusega vastajaist, et sooviks Eesti kodakondsust, siis a on nende osakaal suurenenud 64%-ni. 10 Seega toimus hoiakutes mõningane positiivne muutus. Allikas: PPA, Ühiskondlikud hoiakud Eesmärk oli suurendada Eesti elanike usaldust üksteise ja Eesti riigi vastu, mis lõimumiskava tegevuste käigus saavutati (tabel 12). 10 EIM 2011, lk

24 Tabel 12. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Eestlaste suhtumine teisest rahvusest inimeste osalemisse ühiskonnaelus. Eestlastest arvab, et teiste rahvuste esindajad peaksid olema esindatud / osalema Riigikogu töös 37%; politsei töös 47%; riigiettevõtete juhtkonnas 40% (Allikas: aasta üldmonitooring). Eeldame kasvavat trendi positiivses suhtumises teisest rahvusest inimeste ühiskonnaellu kaasatusse. Võrreldes aastaga arvas aastal seitsme protsendipunkti võrra rohkem eestlasi, et muust rahvusest inimeste kaasamine on oluline ning kuue protsendipunkti võrra rohkem eestlasi, et muust rahvusest inimestega tuleb rohkem arvestada (allikas: Integratsiooni monitooring 2011) Usaldus Eesti riigi suhtes eestlaste ja teiste rahvuste seas. 23% teiste rahvuste esindajatest ja 62% eestlastest usaldab Eesti riiki. (allikas: a uuring Rahvussuhted ja integratsioonipoliitik a väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi ). Eeldame usalduse erinevuse vähenemist eestlaste ja teiste rahvuste vahel. TÄIDETUD 36% teiste rahvuste esindajatest ja 66% eestlastest usaldab Eesti riiki (allikas: Integratsiooni monitooring 2011). TÄIDETUD EIM 2011 andmetel vähenes eestlaste tõrjuv suhtumine muust rahvusest inimeste kaasamisse ja osalemisse Eesti ühiskonnaelus. Joonis 5 näitab, et kui aastal arvas 59% eestlastest, et venekeelse elanikkonna arvamusega tuleb arvestada, siis aastal arvas seda 66% eestlastest. Joonis 5 näitab ka, et eestlaste suhtumine kaasamisse muutus positiivsemaks. Kui aastal arvas 64%, et muust rahvusest inimeste kaasamine on oluline, siis aastal arvas seda juba 70% eestlastest. 11 EIM 2011 ei kogunud andmeid vastavalt ELK baastasemes sõnastatule. Seepärast kasutatakse EIM 2011 aruandes avaldatud andmete põhist teavet. 24

25 Allikas: EIM Eesti elanikkonda tervikuna usaldas 75% muust rahvusest inimestest ja 89% eestlastest. 12 Joonis 6 näitab, et Eesti Vabariigi usaldajate arv kasvas, kuid eestlaste ja muust rahvusest inimeste usalduse vahe jäi endiselt suureks, st aastal oli see 62% ning aastal 45%. Allikas: Lauristin et al, 2011, pp Täpsem tulemus eesmärgi täitmise kohta selgitatakse Eesti Integratsiooni Monitooringuga Integratsiooni monitooring Vetik et al, 2010, lk

26 2.5. Ühine teabeväli Eesmärk oli tagada regulaarne info Eesti meedias, mida kasutab ja usaldab enamus muust rahvusest inimesi. Eesmärki mõõtvate indikaatorite sihttasemed küll saavutati, kuid valdkond vajab täiendavaid tegevusi eesti keelest erineva emakeelega inimeste ühise teabevälja loomiseks. Tabel 13. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Infoallikate kasutamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas. 2. Infoallikate usaldamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas. Teiste rahvuste seas on eestikeelse meedia jälgijaid palju või mõnevõrra 26% (allikas:2007. a uuring Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi ). Teiste rahvuste seas usaldab eestikeelset meediat üldiselt või mõnevõrra 19% (allikas: a uuring Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi ). Eeldame Eesti ja eestikeelsete infoallikate kasutamise taseme tõusu. Eeldame Eesti ja eestikeelsete infoallikate usaldamise taseme tõusu. Teiste rahvuste seas jälgib eestikeelset meediat palju või mõnevõrra 50% (allikas: Integratsiooni monitooring 2011). TÄIDETUD Teiste rahvuste seas usaldab eestikeelset meediat üldiselt või mõnevõrra 30% (allikas: Integratsiooni monitooring 2011). TÄIDETUD Võrreldes a integratsiooni monitooringuga on tõusnud eestikeelsete meediakanalite jälgimine ja veidi tõusnud nende usaldamine a jälgis eestikeelset meediat 37% teistest rahvustest inimestest, 27% pidas seda usaldusväärseks a küsitluse põhjal jälgib eestikeelseid telesaateid, ajalehti ja portaale ligikaudu pool teistest rahvustest inimestest, usaldab ligikaudu kolmandik. 13 Võrreldes aastaga kasvas aastaks eestikeelse meedia jälgijate arv 26%-lt 50%-ni. Samuti kasvas sel ajavahemikul eestikeelse meedia usaldajate arv 19%-lt 30%-ni. Märkimisväärne on ka see, et eestikeelseid portaale jälgis venekeelsetest noortest 57%, telesaateid 52%, ajalehti 46%. Usaldajaid oli vastavalt 49%, 40% ja 43% EIM 2011, lk EIM 2011, lk

27 2.6. Tööturg Eesmärk oli vähendada erinevusi tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel. Seda ei ole saavutatud ning sellele on vaja täiendavalt pöörata tähelepanu. Eesti tööturul on jätkuvalt olukord, kus erinevused eesti keelest erineva emakeelega elanike ja eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste vahel on säilinud. Seda näitavad ka tabel 14 indikaatorite andmed. Tabel Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Erinevused ametitasemetes (juhtide, spetsialistide ja tööliste osakaal) rahvusrühmades sektorite kaupa. Juhtide ja tippspetsialistidena töötas 31% eestlasi ja 17% muust rahvusest inimesi (erinevus 45%) (allikas: Statistikaamet, 2007/2014). Oskus-, käsi- ja lihtöölistena töötas 23% eestlasi ja 36% teisest rahvusest inimesi (erinevus 57%). Eeldame, et juhtide ja tippspetsialistide seas ei ole erinevus eestlaste ja teiste rahvuste osakaalus suurem kui 20%. Eeldame, et lihttööliste seas ei ole erinevus eestlaste ja teiste rahvuste osakaalus suurem kui 20%. Juhtide ja tippspetsialistidena töötas 34% eestlasi ja 18% muust rahvusest inimesi (erinevus 46%). Oskus- ja lihttöölistena töötas 20% eestlasi ja 33% muust rahvusest inimesi (erinevus 65%) (allikas: Statistikaamet, 2014). 2. Rahvusrühmade rahuloluhinnangu võrdlus oma pere materiaalse toimetulekuga. Eestlased hindasid oma pere materiaalselt toimetulekut 2,84 ja teisest rahvusest inimesed 2,92 (skaalal 1 täiesti rahul, 4 üldse ei ole rahul) (allikas: 2005.a üldmonitooring). 16 Eeldame võrdset rahulolu rahvusrühmade võrdluses oma pere materiaalse toimetulekuga. TÄITMATA Eesti Vabariigi kodanikest eestlased ja muust rahvusest inimesed hindasid oma majanduslikku olukorda peaaegu sarnaselt 83% eestlastest ja 72% muust rahvusest inimestest tuli lahedasti või rahuldavalt toime. Ei tulnud toime või tuli raskustega toime 16% eestlastest ja 28% muust rahvusest Eesti Vabariigi kodanikest. Määratlemata kodakondsuse ja Vene Föderatsiooni 15 Arengukava indikaatorite 1, 3 ja 5 baastasemed korrigeeriti a uuendatud statistiliste andmetega. Indikaatorite 3 ja 5 arvutuskäiku on parandatud. Protsentuaalne suhe on asendatud protsendipunktidega. Indikaatori 5 sõnastusse on lisatud sõna tööjõus, mis täpsustab, et töötuse määra arvutatakse tööjõust, mitte rahvastikust. 16 EIM 2011 ei kogunud informatsiooni vastavalt arengukavas esitatud skaalale. Seepärast kasutatakse aruandes EIM 2010 andmeid. 27

28 kodakondsusega inimestest aga vastavalt 32% ja 33% (allikas: Integratsiooni monitooring 2010). 3. Töötuse määra erinevus esimese koduse keele lõikes aastaste seas 17. Eestlaste töötuse määr 3,5%, teiste rahvuste töötuse määr 6,7% (erinevuse määr -3,2 protsendipunkti) (allikas: Statistikaamet 2007/2014). Eeldame, et töötuse määra erinevus eestlaste ja teiste rahvuste vahel ei ole rohkem kui - 1,8%. TÄIDETUD OSALISELT Töötuse määra erinevus eestlaste ja teiste rahvuste kasvas aastaks -5,6 protsendipunktini (allikas: Statistikaamet, 2014). 4. Aastaekvivalentnet osissetuleku erinevuse määr eestlaste ja teiste rahvuste vahel aasta ekvivalentnetosissetulek oli eestlastel 4557 eurot; teistel rahvustel: 3907 eurot (erinevus 14,26%) (allikas: Statistikaamet 2005). Eeldame, et sissetulekute erinevus eestlaste ja teiste rahvuste vahel ei ole rohkem kui 10%. TÄITMATA Ajavahemikul suurenes rahvustevaheline sissetulekute erinevus 17%-lt 19%-ni (allikas: Statistikaamet, 2014). 5. Pikaajaliste töötute osakaal tööjõus rahvuste lõikes. Eestlaste hulgas oli pikaajalisi töötuid 1,6%, teiste rahvuste hulgas 3,8%. Töötuse erinevus oli -2,2 protsendipunkti (allikas: Statistikaamet, 2007/2014). Eeldame, et pikaajaliste töötute osakaalu erinevus eestlaste ja teiste rahvuste seas ei ole rohkem kui -1,3 protsendipunkti. TÄITMATA Eestlaste hulgas oli pikaajalisi töötuid a. 2,6%, teiste rahvuste hulgas 6,4%. Pikaajaliste töötute osakaalu vahe eestlaste ja teiste rahvuste seas suurenes aastaks ,8 protsendipunktini (allikas: Statistikaamet, 2014). 6. Nende inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas, kes peavad erirahvusrühmade võimalusi ja olukorda ühiskonnas võrdseks. Eestlastest pidas 18% ja teistest rahvustest 11% eri rahvusrühmade võimalusi ja olukorda ühiskonnas võrdseks (allikas: 2005.a üldmonitooring). Eeldame erinevuste vähenemist hinnangutes eestlaste ja teiste rahvuste võrdsetele võimalustele ja olukorrale. TÄITMATA Vähenes muust rahvusest inimeste arv, kes tajus ebavõrdsust ühiskonnas aastal tajus seda 49% ning aastal 20% teiste rahvuste esindajatest (allikas: Integratsiooni monitooring 2011). TÄIDETUD 17 Andmed esimese koduse keele lõikes ei erine rahvuse alusel kogutud statistikast. Aruandes kajastatakse andmeid rahvusepõhiselt. 28

29 Erinevusi ametitasemetes rahvusrühmades sektorite kaupa näitab joonis 7. Eraldi on välja toodud erinevused ametitasemete lõikes (juhid, tippspetsialistid, oskus-, käsi- ja lihttöölised). Allikas: Statistikaamet, Joonis 8 täpsustab eestlaste ja muust rahvusest hõivatud isikute ametitasemete erinevuste osakaalu aasta seisuga oli eestlastest ja muust rahvusest juhtide ja tippspetsialistide ametitasemete erinevuse osakaal 46%. Erinevus oskus-, käsi- ja lihttööliste lõikes moodustas 66%. Seega ei ole aastal seatud sihttase saavutatud. 29

30 Allikas: Statistikaamet, Rahvusrühmade rahuloluhinnangu võrdluse oma pere materiaalse toimetulekuga esitavad joonised 9 ja 10. Nende järgi ei ole rahvusrühmade hinnang oma pere materiaalse toimetuleku kohta muutunud võrdseks, nagu seda eeldati lõimumiskavas. Allikas: Integratsiooni monitooring Vetik et al, 2010, lk

31 Allikas: Integratsiooni monitooring Vetik et al, 2010, lk Joonistel 9 10 esitatud võrdlus tehti aasta majandusliku kriisi järel, kui kõige rohkem kannatasid teenidussektor, sh tööstus ja ehitus valdkonnad, kus töötas valdav osa (40%) muust rahvusest inimestest. Riigi üldine majanduslik olukord mõjutas inimeste hinnangut oma majandusliku toimetuleku kohta. 18 Täiendavalt on esitatud joonis 11, mis täpsustab majandusliku toimetulekuga seotud olukorda aasta seisuga kodakondsuse alusel. 19 Allikas: EIM 2011, lk EIM 2011, lk EIM 2011, lk

32 Joonisel 11 esitatud andmetes on näha positiivseid muutusi. Eesti Vabariigi kodanikest eestlased ja muust rahvusest inimesed hindasid oma majanduslikku olukorda peaaegu sarnaselt: 83% eestlastest ja 72% muust rahvusest inimestest tuli lahedasti või rahuldavalt toime; ei tulnud toime või tuli raskustega toime 16% eestlastest ja 28% muust rahvusest Eesti Vabariigi kodanikest; määratlemata kodakondsuse ja Vene Föderatsiooni kodakondsusega inimestest aga vastavalt 32% ja 33%. Eestlaste ja muust rahvusest inimeste sissetuleku erinevustest räägitakse täpsemalt allpool (vt lk 32). Töötuse määra erinevus esimese koduse keele lõikes aastaste seas aastal kinnitatud arengukavas kirjeldati aasta tööjõuturu olukorda, kus töötuse määra baastase eestlastel oli 3,5% ja muust rahvusest inimestel 6,7% (erinevus -3,2 protsendipunkti). Eesmärgiks seati, et muust rahvusest inimeste töötuse määra erinevus eestlastega võrreldes jääks alla -1,8%. Joonis 12 näitab, et aastal oli eestlaste töötuse määr 6,8% ja muust rahvusest inimeste töötuse määr 12,4 %. Töötuse määra erinevus oli kahe rahvusrühma vahel -5,6 protsendipunkti, mis on suurem kui aastal. Töötuse erinevust selgitab vastavalt uuringutele asjaolu, et majandusliku kriisi tõttu kannatasid eeskätt tööstus ja ehitus ehk valdkonnad, kus töötas valdav osa muust rahvusest inimestest. 20 Sellele lisandus muust rahvusest inimeste ebasoodne ametialane struktuur, mida on kirjeldatud ka ülalpool (lk 27 28). Üldine töötus oli perioodil suurem lihttööliste, masinaoperaatorite ning müügitöötajate seas Enamikus Euroopa riikides on immigrantide töötus tunduvalt kõrgem ja kestab kauem kui põliselanikel, mistõttu töötuid on immigrantide seas ka rohkem. Vastavalt Eurostati andmetele oli töötuse määr kolmandate riikide, sh määratlemata kodakondsusega isikute hulgas ELi (27 riigis) a seisuga 21,7%. Eespool mainitud sihtrühmade töötuse määr oli kõige madalam Tšehhis (6,1%) ja kõrgem Hispaanias (40,5%). Eesti näitaja oli võrreldes paljude teiste ELi liikmesriikidega (nt Prantsusmaa, Rootsi, Soome) väiksem 14,6%. Tuleb rõhutada, et Eesti Statistikaameti andmed näitavad muust rahvusest inimeste töötuse määra täpsemalt kui siinpool mainitud Eurostati andmed. Enamikes ELi liikmesriikides on muu ja määratlemata kodakondsusega isikud eelkõige uussisserändajad ja pagulased. Põhiline erinevus seisneb selles, et muu emakeelega inimesed on elanud Eestis peaaegu poolsada aastat. 21 EIM 2011, lk

33 Allikas: Statistikaamet, Aasta ekvivalentnetosissetuleku erinevuse määr eestlaste ja teiste rahvuste vahel aastal oli sissetulekute erinevus eestlaste ja teiste rahvuste vahel 14,26%, st eestlaste ekvivalentnetosissetulek oli aastas 4557 eurot ning teisest rahvusest inimestel 3907 eurot (ELK , lk 17). Joonis 13 näitab aruandeperioodil aset leidnud muutusi. Allikas: Statistikaamet,

34 Uuringud viitavad, et teistest rahvustest inimesed teenivad üldiselt vähem kui eestlased. Seda täpsustab tabel 15: eestlaste ja teiste rahvuste esindajate ekvivalentnetosissetuleku vahe oli aruandeperioodil keskmiselt 19% 22. Tabel 15. Ekvivalentnetosissetuleku vahe eurodes eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel, % ja aasta keskmine Sissetulekute vahe, 17,0 19,2 21,5 19,4 19,4 % Sissetulekute vahe, aasta keskmine, eurodes Allikas: Statistikaamet, Kui aastal teenisid muust rahvusest inimeset 1288 eurot aastas vähem, siis aastaks 2012 suurenes vahe 330 euro võrra aasta seisuga oli muust rahvusest inimeste sissetulek keskmiselt 1618 eurot aastas vähem kui eestlastel. Seega on sissetuleku erinevused säilinud ning sissetulekute vahe pole vähenenud alla 10%, nagu seda oodati aastal. Pikaajaliste töötute osakaal rahvuste lõikes aasta tööjõuturu olukorrast tuleneva baastaseme kohaselt oli pikaajaliste töötute osakaal eestlaste hulgas 1,6% ning teiste rahvuste hulgas 3,8 % (erinevus moodustas -2,2 protsendipuntki) 23. Eeldati, et pikaajaliste töötute osakaalu erinevus eestlaste ja teiste rahvuste seas ei ole aastaks rohkem kui -1,3 protsendipunkti. Joonis 14 näitab, et soovitud sihttaset ei ole saavutatud a moodustas ELi kodanike ning kolmandate riikide, sh määratlemata kodakondsusega isikute keskmise ekvivalentsissetuleku vahe aastas 8,85% ning Eestis 23%. Nt Soomes, Lätis ja Leedus oli keskmise ekvivalentsissetuleku vahe aastas vastavalt 16,6%, 14,8% ja 6,5%. (Eurostat, 2014) 23 ELK , lk 5. 34

35 Allikas: Statistikaamet, Nende inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas, kes peavad eri rahvusrühmade võimalusi ja olukorda ühiskonnas võrdseks EIM 2011 näitab, et rahvuslikul pinnal koges aastal negatiivseid rahvustevahelisi kokkupõrkeid väike arv inimesi: 10% eestlastest ning 7% teiste rahvuste esindajaist aastal tajus ebavõrdsust 49% ning aastal 20% teiste rahvuste esindajatest. 24 Uuringu põhjal võib väita, et aastaks vähenes teisest rahvusest inimeste arv, kes tajusid ebavõrdsust ühiskonnas. Teiste rahvuste esindajatest kogesid negatiivseid kokkupõrkeid eeskätt hästi lõimunud isikud, kes suhtlevad eestlastega tihedamalt igapäevases elus, eriti töövaldkonnas. Teine oluline aspekt ebavõrdse kohtlemise tunnetamisel on seotud kodakondsusega määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas on ebavõrdsust kogenuid kaks korda enam kui Eesti või Venemaa kodanike hulgas. Samuti on negatiivsete kogemuste hulk ülejäänud Eestiga võrreldes oluliselt suurem teisest rahvusest Tallinna elanikel. 25 Kokkuvõtvalt: strateegilised eesmärgid on saavutatud eelkõige ja kultuurilise ning õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonnas, osaliselt haridusliku lõimumise valdkonnas ning täitmata on jäänud sotsiaalse ja majandusliku valdkondadega seotud eesmärgid. 24 EIM , lk EIM 2011, lk

36 3. VALDKONDLIKE EESMÄRKIDE TÄITMINE Lõimumiskava kavandati ja viidi ellu kolmes põhivaldkonnas: hariduslikus ja kultuurilises, sotsiaalses ja majanduslikus, õiguslikus ja poliitilises. Arengukava juhtimis- ja arendustegevused on kirjeldatud eraldi meetmete kogumina. Lõimumiskava sihtgruppi kuuluvatel inimestel on erinev lõimumiskogemus ja -edukus aasta Eesti integratsiooni monitooringud mõõtis eesti keelest erineva emakeelega inimeste keelelist, poliitilist ja sotsiaalset lõimumist mõõtvad indekseid, mis tõi esile sihtrühma heterogeensuse, vt joonist 15. Sellest tulenevalt konstrueeriti kolme lõimumismõõtme abil (kodanikuidentiteet, eesti keele oskus ja osalus ühiskonnaelus) viis lõimumise klastrit, vt allpool. Erinevused klastrite lõikes viitavad muutustele sihtgruppide osas ja arengutele ühiskonnas. EIM 2011, lk 9 Järgnevalt antakse ülevaade lõimumiskava valdkondade alaeesmärkide täitmisest. 36

37 3.1. Haridusliku ja kultuurilise lõimumise valdkond Valdkonna eesmärk oli tagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused hariduse omandamisel ühtses haridussüsteemis ning tingimused oma keele ja kultuuri säilitamisel, mis on valdavalt saavutatud Alusharidus Eesmärk oli luua lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, eesti keele omandamise võimalused eakohasel tasemel ja viisil. Lõimumiskava tegevuste raames on loodud sihtgrupile eeldused eesti keele õppeks alushariduse tasemel. Tabel 16. INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 2013 Eesti keelt õppivate muukeelsete laste osakaal lasteasutustes (sh nõustamiskeskustes, mänguringides jm). 75%-l lastest, kelle emakeel ei ole eesti keel, on võimalus osaleda eesti keele õppes lasteaias, eelõppes või muus lasteasutuses (allikas: Statistikaamet, 2007). 90%-l lastest, kelle emakeel ei ole eesti keel, on võimalus osaleda eesti keele õppes lasteaias, eelõppes või muus lasteasutuses. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele on eestikeelse õppe võimalus kõikides lasteasutustes olemas. 2013/14. Õppeaastal õppis 26% eesti keelest erineva emakeelega alushariduse õpilastest eesti õppekeeles 26 (allikas: HTM, 2014). TÄIDETUD aastal jõustusid Koolieelse lasteasutuse seaduses muudatused, mis rakendusid aasta märtsist. Üks nendest oli riigipoolse toetuse tagamine eesti keele õppele nendes lasteaedades ja - rühmades, kus töökeeleks on eesti keelest erinev keel. Haridus- ja Teadusministeerium on koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamiseks, sh eesti keele kui teise keele õppe kvaliteedi tagamiseks toetanud õpetajate täienduskoolitust, 26 Koolieelse lasteasutuse seaduse ( 8) järgi toimus koolieelsetes lasteasutustes (kuni 7-aastased lapsed) õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib see toimuda ka mõnes muus keeles. Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe alushariduse raamõppekavas ettenähtud mahus kohustuslik (3 7-aastastele lastele) vähemalt kaks korda nädalas kestusega 20 minutit. 37

38 õppematerjalide koostamist ja välja andmist. Täienduskoolitused õpetajatele toimusid igal aastal. Koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate palgavahendite toetust on arvestatud alates aastast koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe laienemise (alates kolmeaastatest lastest) toetamiseks. MISA projektikonkursside kaudu toetati vene ja eesti-vene õppekeelega koolieelsetes lasteasutuste rühmades eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele omandamist, sh õppematerjalide ostmist ja koostamist, õpetajate täiendkoolitust ja muud. Tegevused lõppesid aasta sügisel. Tegevuse Teavitamine Eesti alusharidussüsteemist käigus informeeriti vanemaid, lasteaedade ja koolide esindajaid ning kohalike omavalitsuste haridusametnikke varase keeleõppe vajadusest, võimalustest, varase keeleõppe meetoditest, mitte-eesti emakeelega laste vastuvõtmisest ja integreerimisest koolieelsesse lasteasutusse ning perede sulandumisest kogukonda. Tallinnas ja Jõhvis avati alushariduse pedagoogidele õppemetoodilised nõustamiskeskused. Kasvanud on sotsiaalne tellimus eestikeelsele alusharidusele kui aastal pooldas 59% vene või muu emakeelega inimestest kõige rohkem varianti, kus kõik lapsed käivad ühises eestikeelses lasteaias, milles teisest rahvusest lastele on nende emakeelt valdavad abikasvatajad, siis aastal oli selliste vastajate osakaal 65% aastal õppis muu emakeelega lastest 19% eestikeelsetes lasteasutustes aastaks kasvas nende osakaal 26%-ni. Seoses eesti õppekeelele üleminekuga gümnaasiumiastmes aktualiseerus vajadus parandada eesti keele õppe kvaliteeti ka nooremates kooliastmetes (vt joonis 16). 27 EIM

39 Allikas: HTM, Praeguseks õpib keelekümblusprogrammiga liitunud laseaedades kokku ligi 2000 last. Jooniselt 17 võib näha, et keelekümbluse rühmades laste arv kiirelt tõuseb, samas kui venekeelses rühmas õppijate arv on kerges languses. Allikas: HTM, Kokkuvõtteks, alushariduse astmes toetati vastavalt planeeritule keeleprogrammide rakendamisest, teavitati, nõustati ja koolitati osapooli ning koostati õppematerjale, toetati muukeelsete lasteaedade koostööd eesti õppekeelega lasteaedade rühmadega. Samuti uuriti 39

40 keelekümbluslasteaedade lõpetajate koolivalmidust, analüüsiti varase keeleõppemõju hilisemale keeleoskusele ning erinevate eesti keele õppe meetodite tõhusust koolieelsetes lasteasutustes. Keelekümbluse programm suurendas eestikeelsete lasteaedade võimekust võtta vastu mitmekülgse kultuuritaustaga lapsi. Keelekümblusprogrammi koordineeris Haridus- ja Teadusministeeriumi toel kuni aasta lõpuni MISA. Alates aastast asus koordineerima keelekümblustegevusi Sihtasutus Innove keelekümbluskeskus. Aasta 2013 tegevused aasta sügisel lõppes 27 vene ja eesti-vene õppekeelega koolieelses lasteasutuses tegevus, mis toetas eesti keelest erineva emakeelega lastele eesti keele omandamist. Seda rahastati aastal MISA projektikonkursi kaudu aastal töötas SA Innovega sõlmitud lepingute alusel kaks (Tallinnas ja Jõhvis) lasteaedade metoodikakeskust eesti keele kui teisekeele õpetajatele. Samal ajal toimus metoodikakeksuste töö ümberkorraldamine, eesmärgiga toetada efektiivsemalt eesti keele kui teise keele õpetamist lasteaias. SA Innove keelekümbluskeskus andis välja õppematerjali Keele, kunsti ja kultuuri integreeritud õpe lasteaias. Keelekümbluse metoodikakoolitused läbis 200 alushariduse pedagoogi aastal valis SA Innove keelekümbluskeskus välja konkursi alusel 5 kohalikku omavalitsust kahesuunalise keelekümbluse arendamiseks ja rakendamiseks Põhi- ja keskharidus Eesmärkideks oli tagada põhikooli ja üldkeskhariduse lõpetanud noorele ühiskonnapädevus, tolerantsus kultuuride erinevuste suhtes ning eesti keele valdamine tasemel, mis tagaks eduka haridustee jätkamise või tööleasumise. Valdkonda mõjutavad tegevused vajavad arendamist ja jätkutegevusi, et tagada eesti keele piisava oskuse tase kõikidel haridustasemetel. Tabel 17. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS Eesti keele lõpueksami keskmine tulemus muukeelsete põhikooli lõpetajate hulgas. Eesti keele lõpueksami keskmine tulemus muukeelsete põhikooli lõpetajate hulgas on 62,7 punkti (allikas: Riiklik Eksami- ja Eesti keele lõpueksami keskmine tulemus muukeelsete põhikooli lõpetajate hulgas on 68 punkti. Eesti keele lõpueksami keskmine tulemus muukeelses põhikoolis oli 68 punkti (allikas: SA Innove, 2014). TÄIDETUD 40

41 2. Eesti keele kui teise keele riigieksamil 60 ja enam punkti saavutanute osakaal keskkooli lõpetajate hulgas. Kvalifikatsioonikeskus, 2007). Eesti keele kui teise keele lõpueksamil saavutas 78% keskkooli lõpetajatest 60 ja enam punkti (allikas: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus, 2007). Eesti keele kui teise keele lõpueksamil saab 90% keskkooli lõpetajatest 60 ja rohkem punkti aastal sai 69% keskkooli lõpetajatest eesti keele kui teise keele lõpueksamil 60 ja rohkem punkti (allikas: INNOVE, 2014). TÄITMATA 28 Põhikoolilõpetajate eesti keele tase on lõpueksamite tulemuste põhjal püsinud stabiilsena (vt joonis 18). Keskharidust omandavate noorte eesti keele oskus sihttaset ei saavutatud, kuid samal ajal on nende keeleoskuse tase lähtuvalt riigieksamite tulemustest jätkuvalt tõusnud (vt joonis 18a). 29 Allikas: SA Innove, 2014 ( ). * Põhiharidus: Eesti keele lõpueksami keskmine tulemus muukeelsete põhikooli lõpetajate hulgas. 28 Eesti keelepoliitika põhimõtted ühtlustati a. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu keelepoliitika põhimõtetega jõustus Eestis keeleseaduse muutmise seadus, mille kohaselt võetakse alates 1. juulist 2008 isikute kohustusliku keeleoskustaseme määramisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud kuueastmeline tasemesüsteem, mis oli aluseks eesti keele kui riigikeele õpetamise kaasajastamiseks ja tasemeeksamite süsteemi uuendamiseks. Tõenäoliselt hakkas see seadusemuudatus mõjutama riigieksami sisu ja struktuuri juba aastal a seatud indikaatori baastase ja 2013.a sihttase ei ole eksamitingimuste põhimõtete muutuse tõttu võrreldavad. Alates aastast lähtutakse eesti keele oskuse mõõtmisel Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete kirjeldustest. 29 Alates 2009/2010. õppeaastast on põhikooli eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) eksam kõigil sooritajatel ühitatud eesti keele tasemeeksamiga. SA Innove (aastani 2012 Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus) väljastas kõigile põhikooli eksaminandidele, kes said eksamil vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, B1-taseme tunnistuse; gümnaasiumi eksaminandidele, kes said eksamil vähemalt 60 protsenti maksimaalselt tulemusest, väljastati B2-taseme tunnistus. 41

42 Allikas: SA Innove, 2014 ( ). Vene õppekeelega koolide üleminek osalisele eestikeelsele aineõppele toimus aastatel Koolidele tagati võimalus suurem osa üleminekuaineid ise valida ning ka ülemineku tempot reguleerida. Üleminek sätestati kooli õppekavas lähtudes Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse aasta 28. jaanuari määrusele nr 13 peavad Eesti gümnaasiumid alates 2011/2012. õppeaastast 10. klassi astuvatele õpilastele tagama gümnaasiumiastmes eestikeelse õppe vähemalt 60% kohustuslikust õppemahust. Igal aastal lisandus 10. klassis õppimist alustavate õpilaste õppekavasse üks kõigile kohustuslik eestikeelne kursus. Riiklikus õppekavas kehtestati ja riigi poolt tagati eesti kirjanduse, ühiskonnaõpetuse, muusikaõpetuse, Eesti ajaloo ja geograafia üleviimine eestikeelseks. Alates aastast õpivad kõik 10. klassi astuvad noored gümnaasiumis eesti keeles 60% ainetest, sh riikliku õppekavaga määratud viit ainet. Varem gümnaasiumi astunud noored õppisid kolme aasta jooksul osa õppeaineid eesti keeles, kuid mitte tingimata kokku 60% ulatuses. 42

43 Tabel 18. Vene õppekeelega koolide üleminek eestikeelsele aineõppele: kohustuslikult eesti keeles õpetatavad ained Õppeained 2007/200 8 eesti kirjandus 2008/200 9 eesti kirjandus muusikaõpetus või ühiskonna -õpetus 2009/ / / /2013 ja eesti kirjandus muusikaõpetus ühiskonnaõpetus eesti kirjandus muusikaõpetus ühiskonnaõpetu s Eesti ajalugu eesti kirjandus muusikaõpetus ühiskonnaõpet us Eesti ajalugu geograafia kooli valitavad ained edasi eesti kirjandus muusikaõpetus ühiskonnaõpet us Eesti ajalugu geograafia kooli valitavad ained Valdkondliku arengukava tegevuste elluviimise perioodil toimusid ka pedagoogide professionaalse arengu, õppematerjali koostamise ning keeleõppe- ja kohanemisprogrammidega seotud arendustegevused. Haridus- ja Teadusministeerium toetas täiendavalt eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikke tegevusi, sh eesti keele õpet õpetajatele. Õppe kvaliteedi tagamiseks ja õpetajate arengu toetamiseks loodi nõustamiskeskused, mille kaudu korraldati täienduskoolitusi, personaalseid ja rühmanõustamisi. Nõustamiskeskustesse soetati õppe- ja metoodilised materjalid. Vene õppekeelega koolidele koostati täiendavaid õppematerjale, mis hõlmasid kohustuslikult eesti keeles õpetatavaid aineid (eesti kirjandust, Eesti ajalugu ning geograafiat, ühiskonnaõpetust ja muusikaõpetust) ning ka kunstiõpetust ja kehalist kasvatust. Jätkusid koolituskursused ka teiste ainete õpetajatele ja teises keeles õppe metoodika omandamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium käivitas aastal vene õppekeelega põhikoolidele pilootprogrammi eestikeelse aineõpetuse toetamiseks. Programmiga oli aastaks liitunud üle kümne kooli. Kõik koolid said toetust eestikeelse õppevara ostmiseks ja vajaduspõhise tugiõppe läbiviimiseks (klassiväline tegevus, koolitused, õpilasvahetused vms). MISA keelekümblusprogramm korraldas alates aastast lõimitud aine- ja keeleõppe (LAKõppe) kuud. Selle eesmärk oli tutvustada ja väärtustada lõimitud aine- ja keeleõpet ning teises keeles õppimist. LAK-õppekuu tegevused toimusid üle Eesti, haarates sündmuste korraldamisse nii lasteasutused, koolid, koolitajad, õpetajad, kohalikud omavalitsused, lapsevanemad kui ka 43

44 teised haridusvaldkonnaga kokkupuutuvad inimesed ja organisatsioonid. Alates aastast koordineerib keelekümbluse ning lõimitud aine- ja keeleõppe tegevusi sihtasutus Innove. Keeleõppe arendamise programmi kaudu rahastati kohustusliku põhihariduse omandanute võõrkeeleoskuse uuringu läbiviimist. Põhitesti tehti umbes 3300 õpilasele. Tegevuse eesmärgiks oli lisaks võõrkeeleoskuse väljaselgitamisele ka Eestis korraldatavate riiklike keeleeksamite tulemuste analüüsimine ja võrdlemine edaspidiseks keeleoskusuuringu andmetega seostamiseks aastal koostati uuringu rahvusvaheline ja riiklik lõppraport ning anti välja uuringu tulemuste analüüsi kogumik. Programmi Keeleõppe arendamine käigus töötati välja logopeedide põhikoolituse moodulid, mis on suunatud vene emakeelega õppuritega töötavate logopeedide toetamisele. Lisaks vene emakeelega õppuritega töötavatele logopeedidele oli täienduskoolitus suunatud eripedagoogika erialal õppivatele üliõpilastele, kes soovivad tulevikus asuda tööle vene emakeelega laste logopeedidena koolieelsetes lasteasutustes või üldhariduskoolides. Põhikooli ja gümnaasiumi jaoks koostati lisamaterjale Eestis elavate erinevate rahvuste tutvustamiseks. Raamatusarjas Rahvused Eestis on ilmunud kümme kogumikku: Leedulased (2005), Kasahhid (2006), Venelased (2007), Usbekid (2008), Aserbaidžaanid (2009), Armeenlased (2010), Tšuvašid (2011), Valgevenelased (2012), Dagestanlased (2012) ja Ukrainlased (2013). 30 Anti välja ka teisi õppematerjale 31, mis toetasid eesti keele õpet mitmekultuurilises klassis: 1) Parimate praktikate kogumik õpetajale ja koolijuhile Õppekeelest erineva emakeelega õpilane koolis (2011); 2) Keeleõppemängude kogumik õpetajale Mängime ja keel saab selgeks (Kingisepp, ja Kärtner 2011); 3) Põhikooli ainetundide sõnavara, abimaterjal eesti keele ja teiste ainete õpetajatele õppekeelest erineva emakeelega õpilaste keeleõppe toetamiseks (Kitsnik ja Metslang 2011); 4) E-õppe materjal: Eesti keel e-õppes. Sõnavara omandamine koos CD-ga (Petermann et al 2010); 5) Kirjutamisoskust arendav õpik Kirjuta mulle (Kitsnik 2012); 30 Raamatud on kättesaadavad elektroonilisel kujul MISA raamatukogust aadressilt 31 Raamatud on kättesaadavad elektroonilisel kujul MISA raamatukogust aadressilt 44

45 6) Kõnearenduspiltide kogumik CD-l Pildist saavad sõnad (Kingisepp ja Sark 2010a); 7) Kuulamisülesannete kogumik Kuula ja tee koos CD-ga (Kingisepp ja Sark 2010b); 8) Grammatikaülesannete kogumik Grammatika? Jah, rõõmuga! koos CD-ga (Org ja Vahar 2010a); 9) Lugemisülesannete kogumik Loeme koos (Org ja Vahar 2010b); 10) Käsiraamat Lõimitud aine- ja keeleõpe (Mehisto et al 2010). Kokkuvõtteks, lõimumiskava käigus toetati täiendavalt eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikke tegevusi, sh eesti keele õpet õpetajatele, täiendavate õppematerjalide, käsiraamatute ja ainesõnastike koostamist ja soetamist. Lisaks keeleõppele pöörati tähelepanu ka õpilaste ja õpetajate võimalustele suhelda eesti keeles väljaspool kooli. Samuti korraldati sihtrühmade nõustamis- ja teavitustegevust. Aasta 2013 tegevused MISA projektikonkursiga Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid laiendati üldharidus- ja kutsekoolide õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustati Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistati kodanikupäeva traditsiooni, arendati sallivust mitmekultuurilises kollektiivis ning toetati erineva koduse keelega õpilaste vahetut koostööd aasta kodanikupäeva viktoriin toimus 26. novembrist 6. detsembrini, millest võttis osa 8019 õpilast aasta oktoobris toimus kodanikuteemaline esseekonkurss Mida tähendab mulle kui Eesti kodanikule aktiivne ühiskonnaelus osalemine?. Esseekonkursi ja kodanikupäeva viktoriini võitjate austamisüritus toimus Mustpeade Majas aasta jaanuari lõpus. Vene ning eesti-vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme eesti keeles aineid õpetavate õpetajatele korraldati täienduskoolitusi eesmärgiga toetada eestikeelset aineõpet gümnaasiumiastmes. Aastatel korraldati kolm metoodikaalast täienduskoolitust: LAK-õppe ABC koolitus, LAK-õpe. Teooriast praktikasse ning LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi, mille lõpetas kokku 151 õpetajat. SA Innove keelekümbluskeskuse korraldatud metoodikakoolitused läbis 200 põhikooli ja gümnaasiumi õpetajat. Gümnaasiumastme õpetajatele koostati õppematerjal Metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks gümnaasiumis, mis on suunatud vene ning eesti-vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme bioloogia ja keemia õpetajatele. 45

46 Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist rahastatava projekti Exchange of cross border experience to enhance the quality of special education eesmärk oli koostada Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Peterburi Pedagoogilise Ülikooliga koostöös logopeedia ühisõppekava, mille järgi saavad edaspidi õppida nii Eesti Vabariigi kui ka Vene Föderatsiooni üliõpilased aastal viidi projekti käigus läbi täienduskoolitused ja koostööseminarid 55-le vene keele baasil töötavale logopeedile ja eripedagoogile. Oktoobris 2013 toimus tegevust tutvustav ja kokkuvõttev konverents Tallinnas, mille tulemusena valmis aasta alguses ettekannete kogumik. Veebruaris 2013 toimus 40 osavõtjaga seminar Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed osast kodanikuhariduse alaste ürituste korraldamisel aastatel ning arendamisest aastatel Osalesid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad ning kodanikupäeva viktoriinist osa võtnud õpilased aastal valmis uuring, mis käsitles uussisserändajatest õpilaste akadeemilist ja sotsiaalset toimetulekut üldhariduskoolis. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid koolikorralduslikke meetmeid rakendatakse õpilaste toetamisel üldhariduskoolides. Uuringus analüüsiti uussisserändajatest õpilaste õppekorraldust, õpitulemusi, sotsiaalset toimetulekut, samuti õpilaste vanemate ning õpetajate hoiakuid ja hinnanguid õpilaste edasijõudmise, edukuse ja nende põhjuste osas. Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool viisid läbi täienduskoolituse 70-le eesti õppekeelega kooli eesti keele ja klassiõpetajale, kelle ülesandeks on uussisserändaja-õpilastele õppetöös osalemiseks vajalikku eesti keelt õpetada. Koolituse maht oli 120 akadeemilist tundi ning see toimus aastatel 2013 ja Kutseharidus Lõimumiskava raames püstitati eesmärgiks, et Eestis kutsehariduse omandanu valdab eesti keelt oma haridustasemele ja kvalifikatsiooninõuetele vastavalt ning on konkurentsivõimeline Eesti 46

47 tööjõuturul. Eesmärk saavutati osaliselt. Jätkuvate tegevuste planeerimisel on vaja täiendavaid tugimeetmeid ja tegevusi, et tõsta kutseõppurite eesti keele oskuse taset (tabel 19). Tabel 19. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS Eesti keele kui teise keele riigieksamil 60 ja enam punkti saavutanute osakaal kutsekooli lõpetajate hulgas. Eesti keele kui teise keele lõpueksamil sai 17% kutseõppeasutuse lõpetajatest 60 ja enam punkti (allikas: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus, 2007). 30% Eesti kutseõppeasutuse lõpetajatest sooritab edukalt tasemeeksami (60 ja enam punkti 100-st) aastal sooritas 12% kutseõppeasutuste lõpetajatest tasemeeksami 60 ja enam punkti (allikas: INNOVE, 2014). TÄITMATA 2. Venekeelse õppekeelega kutseõppeasutuste õppurite suundumine tööturule ja edasi õppima. 73% vene õppekeelega ja 71% eesti õppekeelega lõpetajatest asus tööle või jätkas õpinguid.(all kas: HTM, 2007). Säilib võrdne osakaal eesti ja vene õppekeelega kutseõppeasutuste õppurite tööle asumises ja õpingute jätkamises. Võrdne osakaal eesti ja vene õppekeelega õppurite tööle ja õppimise asumises on säilinud. Muutus moodustas 2013 aastaks 1%. (allikas: HTM, 2014). TÄIDETUD Esimese sihttaseme mittetäitmine seletub kutsekooli suundujate nõrga eesti keele oskuse (suur osa põhikooli lõpetajatest ei saavutanud keeleoskustaset B1), kutseõppeasutuste õpetajate eesti keele oskuse mitterahuldava taseme, kutseõppeasutuste piiratud ressursidega tugimeetmete pakkumiseks eestikeelsele õppele üleminekul ja ebapiisava eesti keele tundide arvuga kutsekoolides. Kutseõppurite keeleoskus on oluliselt madalam kui gümnaasiumiõpilaste oma, jäädes tihti allapoole põhikooli lõpetajalt eeldatavat B1-taset ning mõnikord isegi A2-taset. Tabel 20. Eesti ja vene õppekeelega kutseõppeasutuste lõpetanud, kes töötavad ja/või õpivad 2007 kokku Õppekeel 2013 kokku Õppekeel Eesti Vene Eesti Vene Kõik lõpetajad Lõpetajate arv* Töötab ja/või õpib Osakaal** 88% 87% 90% 86% 87% 83% Allikas: HTM, 2014 * Lõpetajate arv on korrigeeritud, lahutades isikud, kelle kohta andmed puuduvad. Tabel 20 ei sisalda erakoolide, Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse andmeid. ** aastal arvutati baastase arvestamata edasi õppimist (on arvesse läinud, kui isik õppis ja töötas samal ajal, kuid mitte see, kui ainult õppis). Vastavalt sellele on tabelis 20 esitatud korrigeeritud andmed aasta kohta. 47

48 2007. aastal jätkas 87% eesti ja 90% vene õppekeelega lõpetanute hulgast (erinevus 3%) õpinguid või asus tööle aastal oli erinevus 4%, mis ei ole suur muutus. Negatiivse tendentsina torkab silma asjaolu, et võrreldes aastaga vähenes aastaks vene õppekeeles kutsehariduse lõpetanute osakaal, kes töötasid või jätkasid õpinguid, 90%-lt 83%-ni. 1. septembril 2013 jõustus uus kutseõppeasutuse seadus, 32 milles sätestatakse üldharidusega analoogne üleminek eestikeelsele kutsekeskharidusele. Uue seaduse kohaselt peab hiljemalt aasta 1. septembriks kutsekeskhariduse õppekavadel toimuma vähemalt 60 protsenti õppest eesti keeles. Säte puudutab riigi- ja munitsipaalkoole, erakoolidega seonduvat reguleerib erakooliseadus. Eestikeelsele kutsekeskharidusõppele ülemineku ettevalmistamiseks on kõikidele koolidele, kus on ka venekeelsed õpperühmad, koostatud ülemineku kava. Õpetajaid on toetatud LAK-õppe koolitusega, õpilastele ja õpetajatele pakuti võimalust olla praktikal eestikeelses keskkonnas, korraldatud on eesti keele kursusi ning hangitud õppematerjale. Eestikeelsele õppele üleminekuks on praeguseks rakendatud mitmesuguseid meetmeid: 1) aastal töötas haridus- ja teadusministri moodustatud töörühm välja tegevuskava kutseõppeasutuste järk-järguliseks eestikeelsele õppele üleminekuks; 2) tegevuskava rahastamiseks on rakendatud kaks ESF programmi: Keeleõppe arendamine ja Keeleõppe arendamine , mille käigus on: kutseõppeasutuste õpetajad ja koolijuhid saanud täienduskoolitust lõimitud kutse- ja keeleõppe metoodika rakendamiseks venekeelsetes õppekavarühmades; õppijad saanud täiendavat keele- ja kultuuriõpet, eestikeelses keskkonnas praktiseerimise võimalusi; loodud nii traditsioonilisi kui ka e-õppe materjale (vt ning metoodilisi materjale; 32 Kutseõppeasutuse seadus (2013): Riigiteataja RT I, , 1. 48

49 aastal korraldatud kutseõppeasutuste juhtide nõustajate koolitus mitmekultuurilise õppesüsteemi rakendamiseks aastal algas nõustamise piloteerimine, mis jätkus aastail ; korraldati kutseõppeasutuste vene õppekeeles kutsekeskharidust omandavatele õppuritele karjääriõpet suurendamaks noorte ühiskonnapädevust ja konkurentsivõimet tööturul. Kokkuvõtteks, lõimumiskava raames toetati kutseharidusasutuste pedagoogide professionaalset arengut, õppematerjali koostamist ning keeleõppe- ja kohanemisprogrammidega seotud arendustegevust vastavalt planeeritule. Pöörati tähelepanu erialaõppe eestikeelse materjali väljatöötamisele ning õpetajate, koolijuhtide ja praktikajuhendajate koolitamisele, sh eesti keele õppe toetamisele. Aasta 2013 tegevused Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppuritele korraldati täiendavat eesti keele õpet. Kokku läbis aastal eesti keele täiendava kursuse 310 kutseõppeasutuse ja täiskasvanute gümnaasiumi õppurit, nende hulgas 171 Ida-Virumaa õppurit aastal viis OÜ Saar Poll läbi uuringu Eestikeelse õppe rakendamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades, kus osales 437 õpilast, 215 õpetajat ning 34 koolijuhti. Uuringu kohaselt pidas üle 80% riigikeelest erineva emakeelega õpetajaid ja koolijuhte eesti keele õpet enda jaoks vajalikuks. Peaaegu 2/3 koolijuhtidest hindas nii erialamoodulite kui ka üldharidusainete õpetajate huvi eesti keele õppimise vastu väga suureks või küllaltki suureks. Üldharidusainete puhul oli sama meelt ainult pool küsitletud õpetajatest. Enam kui kolmandik õpetajatest arvas, et aineid ja õppemooduleid oleks vaja õpetada eesti keeles. Üldharidusainete eesti keeles õpetamist pidas uuringu andmetel vajalikuks ainult 27% õpilastest ja erialamoodulite eesti keeles õpetamist 35% õppuritest. Teeninduse õppekavarühmade õpilased hindasid erialamoodulite eestikeelset õpet märksa vajalikumaks kui teiste õppekavarühmade esindajad. 49

50 2013. aastal täiendati võrgulehte kutseõppuritele mõeldud karjääriõppe materjalidega. Oktoobris-detsembris 2013 toimus erialakeele õppematerjale ja õpetamise metoodikaid koondava võrgulehe kasutajate küsitlus. 33 Viidi läbi kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendustegevusi, sh toimus augustil 2013 nõustajate suvekool Räpinas. Toetati 32 õpetaja stažeerimist kutseõppeasutustes. Karjääriõppe kursuse läbis aastal edukalt kokku 431 õppurit, neist 293 Ida-Virumaal aastal valmis hulk eesti- ja venekeelseid karjääri- ja õpinõustamise infomaterjale, näiteks karjääri- ja õpinõustamise ainekavade juurde kuuluvad töölehed Oma rada (MISA 2013) 34, Karjääriõpetuse õpetajaraamat kutsekoolile (SA Innove 2013) 35, vene keelde tõlgiti, kujundati ning avaldati MISA veebilehel SA Innove abimaterjal Karjääriõppe sidumine praktikaga (SA Innove 2013) Kõrgharidus Kõrghariduse valdkonna üheks eesmärgiks oli tagada gümnaasiumilõpetajate, kelle emakeel ei ole eesti keel, suutlikkus edukalt õppida kõrgkoolis eesti keeles, mis eesmärki mõõtva indikaatori sihttaseme täitmise tulemusena on ka saavutatud. Õpetajate suutlikkust peale tasemeõppe läbimist õpetada mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas ning erineva eesti keele tasemega õpilasi, tõsteti arengukava raames teadlikkuse tõstmise, keeleõppe ja muude tegevuste kaudu. Õpetaja koolitusse lõimumist toetavate tegevuste integreeritus (tabel 21 indikaator 2) vajab täiendavat õppekavade analüüsi. 33 Vt 34 Vt 35 Vt 36 Vt 50

51 Tabel 21. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS Kõrgharidustasemel katkestajate määra võrdlust õppuri eelneva õppekeele lõikes (arvestuse aluseks on üliõpilased, kes on keskhariduse omandanud viimase viie aasta jooksul). 2. Õpetajakoolituse õppekavade osakaal, kus õpiväljundina on välja toodud õpetajate suutlikkus töötada erineva kultuuritaustaga ja erineva õppekeele tasemega õpilastega. Eestikeelse kõrgharidus-taseme õppe katkestas aastal 10,7% neist, kes olid eelnevalt lõpetanud eestikeelse õppe ning 13,4% neist, kel eelmine lõpetatud õpe oli venekeelne. Uus tegevus (allikas: HTM, 2007). Uus tegevus: baastase puudub. Erinevus kõrgharidustasemel katkestajate õppurite eelneva õppekeele lõikes ei ole suurem kui 10%. 50% õpetajakoolituse õppekavades on õpiväljundina välja toodud õpetajate suutlikkus töötada erineva kultuuritaustaga ja erineva õppekeeletasemega õpilastega. Katkestajate erinevus õppurite eelneva õppekeele lõikes on 10% (allikas: HTM, 2014) TÄIDETUD ANDMED PUUDUVAD Vajab täiendavat analüüsi. Tabel 22. Kõrghariduses õpingute katkestanute arv ja osakaal vastavalt eelmise haridustaseme õppekeelele Eelmine lõpetatud haridustase oli keskharidus, lõpetanud alates , õppekeel eesti keel Eelmine lõpetatud haridustase oli keskharidus, lõpetanud alates , õppekeel vene keel üliõpilasi kõrghariduse I astmel seisuga sh need, kes olid seisuga samal õppekohal õpingud katkestanud katkestanute osakaal üliõpilastest ,0% ,6% Osakaalu vahe 10,2% Allikas: HTM, Vaatamata sellele, et vene õppekeelega gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus on pidevalt paranenud, 37 puudus paljudel eestikeelse õppe kogemus. Seetõttu toetati eesti keelest erineva emakeelega õppureid kõrgkooliõpingute ajal eesti keele tugiõppega. ESF programmi Keeleõppe arendamine ja abil pakuti eesti keelest erineva emakeelega õppuritele kõrgkooliõpingute ajal eesti keele täiendavat keeleõpet. Täiendav keeleõpe korraldati Eestis 37 Vt joonis 18a, lk

52 keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata eesti keele taseme oskusest. Õpe toimus koos erialaste õpingutega tasemeõppes ning kestis maksimaalselt ühe õppeaasta. Selle tulemusena on Eesti kõrgkoolides alates aastast kõigil üliõpilastel, kes soovivad õppida eestikeelsete õppekavade alusel, kuid kelle eesti keele oskus on ebapiisav, võimalik õppida esimesel aastal eesti keelt. Eesti keele kursusi pakuti täiendavalt üliõpilase valitud õppekava ainekursustele, mille osalejate arvu võtab kokku tabel 23. Tabel 23. Kõrgkoolides täiendavas eesti keele õppes osalejate arv Plaanitud arv Tegelik arv Allikas: ELK , lk 20; Kultuuriministeeriumi vahearuanded Eesti lõimumiskava rakendusplaani täitmise kohta ; Haridus-ja Teadusministeerium, Kokkuvõtvalt: ELK käigus võimaldati kõrgkoolide õppuritele tänapäevaseid paindlikke keeleõppevõimalusi. ESF-i keeleõppe programmide abil arendati integreeritud eriala ja keeleõppe süsteemi, loodi erialakeele õppematerjalid kõrgkoolidele vastavalt planeeritule aastal algatati eesti ja vene kõrgkoolide koostöös 55 logopeedi täiendõpe, kelle abi vajas hinnanguliselt 15% lasteaialapsi ja 15% põhikooliõpilasi Eestis. Muukeelses koolis töötavate õpetajate töö toetamiseks korraldati ESF-i toel üliõpilastele õpetajakoolitus, et valmistada neid ette tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega. Aasta 2013 tegevused Toetati kõrgharidustaseme õppurite täiendavat keeleõpet, mille läbis aastal kokku 238 kõrgkoolide õppurit, sh 154 Ida-Virumaa õppurit. Samuti rahastati õppematerjalide väljaandmist aasta detsembris valmisid Eesti keele sõnavara- ja semantikaharjutuste kogumik (Rammo 2013) 38 Tartu Ülikooli õppuritele, eesti-vene sotsiaaltöö terminivara Loon endale 38 Vt _ja_semantikaharjutusi.pdf 52

53 õppijana ise tee erialakeele juurde (MISA 2013) 39, Pedagoogilis-psühholoogiliste ainete õppematerjal koos eesti-vene sõnastikuga (Gordijenko ja Randver 2013) Kultuuriline lõimumine Eesmärgid olid luua Eestis elavatele muukeelsetele elanikele ja uussisserändajatele võimalused õppida tundma oma emakeelt ja kultuuri, sellega tegeleda ja säilitada oma etnilis-keelelist identiteeti ning seda tutvustada. Teine eesmärk oli luua Eestis elavatele eri rahvusest noortele ja täiskasvanutele võrdsed õpi- ja eneseteostusvõimalused väljaspool formaalharidussüsteemi. Lõimiskava raames on toetatud mitmeid kultuurilisi tegevusi, mis panustavad etnilis-keelelise identiteedi säilitamisele ja teistele rahvuskultuuride edendamisele Eestis. Jätkuvalt tuleb tegeleda ka eri rahvustest täiskasvanute ja noorte eneseteostusvõimaluste soodustamise ning nende kaasatuse suurendamisega huviharidusse ja -tegevustesse väljaspool formaalharidussüsteemi. Tabel 24. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Aktiivselt tegutsevate muukeelsete kultuuriseltside ja muude organisatsioonide arv, mis saavad riigi toetust. 2. Eestis elavate eri emakeelega noorte ja täiskasvanute arv, kes osalevad ühistegevuses väljaspool formaalharidussüsteemi. Aktiivselt tegutseb 153 muukeelset kultuuriseltsi ja muud organisatsiooni, kes saavad riigi toetust (allikas: Rahvastikuministri büroo/ Integratsiooni SA, 2007) noort ja täiskasvanut on osalenud ühistegevustes (allikas: Integratsiooni SA, 2007). Aktiivselt tegutseb 150 muukeelset kultuuriseltsi ja muud organisatsiooni, kes saavad riigi toetust. Eesmärgiks on 8500 ühistegevuses osalevat noort ja täiskasvanut aastas aastal tegutses Eestis 230 rahvuskultuuriseltsi, kes saavad riigi toetust (allikas: Kultuuriministeerium, 2014). TÄIDETUD aastaks osales koostöötegevustes ja mitteformaalses õppes 4000 inimest. Keskmiselt osales igal aastal koostöö-tegevustes 4300 inimest (allikas: MISA, 2014). TÄIDETUD OSALISELT Riik rahastas erinevate programmide abil täiendavalt rahvusvähemuste kultuuriühenduste tegevusi, mis soodustasid rahvusvähemuste kultuuriseltside tööd, eri rahvuste esindajate kaasamist Eesti kultuuriellu ning Eesti kultuuriruumi tutvustamist. Rahvusvähemuste kultuurilist 39 Vt 40 Vt 53

54 tegevust toetasid Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning MISA (vt tabel 25). Tabel 25. Rahastatud rahvuskultuuriseltside ning pühapäevakoolide arv Organisatsiooni tüüp rahvuskultuuriseltside arv rahvusvähemuste pühapäevakoolid Allikas: Kultuuriministeeriumi vahearuanded Eesti lõimumiskava rakendusplaani täitmise kohta Lõimumiskava käigus toetati eri rahvuste rahvuskultuuriseltse ja neid ühendavaid katusorganisatsioone. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid said nii tegevus- kui ka projektitoetusi oma eesmärkide elluviimiseks, etnilise kultuuri säilitamiseks ja tutvustamiseks, laulu- ja tantsupidude, festivalide, pühapäevakoolide ja õppelaagrite korraldamiseks. Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide (sh katusorganisatsioonid) ja pühapäevakoolide arv kasvas perioodil lt 27-le, seltside arv 153-lt 230-le. Eestis tegutsevad vene, valgevene, ukraina, armeenia, korea, usbeki, türgi, aserbaidžaani, gruusia, tatari, kabardiini, lesgiini jt pühapäevakoolid. Pühapäevakoolide tegevuskulusid toetati Haridus- ja teadusministeeriumi riigieelarvelisest programmist, mida rakendas MISA. Lisaks korraldas MISA pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitusi Eestis (õpetamise metoodika, tasuta eesti keele kursused, õppereisid Eesti kultuurieluga tutvumiseks) ja etnilisel kodumaal, sh reisikulude hüvitamist kodumaal õppimiseks. Kultuuriministeerium toetas regulaarselt rahvusvähemuste kutselisi ja hobiteatreid, kontserdiasutusi ja -agentuure, muuseume, kirjastusi, kirjandusüritusi, festivale. Riigieelarvelist toetust eraldati ka Tallinnas asuvale Vene Draamateatrile ja selle noortestuudiole, Vene Teatrikoolile ja Vene Noorsooteatrile, Vene Amatöörteatristuudiote Ühendusele Eestis. Kultuuriministeeriumist said tegevustoetust Narvas asuv venekeelne stuudioteater Ilmarine ja 54

55 Jõhvis tegutsev teater Melnitsa (Tuuleveski). Toetati vene- ja eestikeelsete teatrite ühisprojekte. 41 Samuti toetati suurimat venekeelset teatrifestivali Kuldne Mask, mis toimus aastal juba üheksandat korda. Kultuuriministeerium toetas rahvusvähemuste traditsioonilisi kultuurifestivale, mis on aastate jooksul kinnistunud Eesti kultuurimaastikul, näiteks vene vanausuliste kultuurifestival Peipus, vene kultuurifestival Slaavi Pärg, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival Credo, teatrifestival Kuldne Mask, juudi kultuurifestival Ariel ; Eestis, Lätis ja Leedus elavaid ukrainlasi ühendav ukraina kultuurifestival Balti Trembita jpt. Kultuuriministeerium toetas samuti Eesti ajaloolistele vähemusrahvustele suunatud programme: Eestirootsi Kultuuri SA ja Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu tegevuskulusid, mis on seotud eestirootsi rahvusgrupi kultuuriautonoomiliste eesmärkide elluviimisega. Lisaks toetas Kultuuriministeerium Peipsiveere kultuuriprogrammi ja kaudu piirkonna vanausuliste, samuti piirkonna vene kultuuriseltside tegevust eesmärgiga säilitada piirkonna ajalooliste rannakülade kultuuri ja identiteeti. Toetati Soome Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu soome vähemusrahvuse kultuuriautonoomia tegevuseesmärkide elluviimiseks ja Eestis elavate hõimurahvaste kultuuriseltside tegevust ning Fenno-Ugria Asutuse kui kompetentsikeskuse tegevust soome-ugri rahvaste kultuuri ja hariduse edendamisel aastal loodi rahvusvähemuste kultuurielu kajastav infoportaal Portaal on Eestis tegutsevate rahvuskultuuriseltside andmebaas, samuti mitmekülgne kultuurisündmuste kalender ja päevakajalise teabe infovärav. Haridusministeeriumi toel anti välja põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele sarja Rahvused Eestis Eesti- ja venekeelsete teatrite koostöö toimus teater Tuuleveski ja Rakvere Teatri ning teater Tuuleveski ja teater Variuse vahel. 42 Peipsiveere kultuuriprogrammi abil toetab Kultuuriministeerium sihtpiirkonna pärand- ja omakultuuri, seades eesmärgiks Peipsiveere ajalooliste rannakülade ja vene vanausuliste kultuuri ning identiteedi, samuti Kodavere kihelkonna murdeala säilimise ja laiema tutvustamise. 43 Vt lk

56 Kokkuvõtteks: Lõimumiskava käigus toetati eri rahvuste kultuuriseltse, rahvuskoolide tegevust ja rahvuskultuuri pühapäevakoole (sh eri rahvuste keelt ja kultuuri käsitlevate õppematerjali väljatöötamine) vastavalt planeeritule. Aasta 2013 tegevused MISA projektikonkursi tulemina eraldati tegevustoetust 18 katusorganisatsiooni kaudu 230 rahvuskultuuriseltsile. Pühapäevakoolide taotlusvooru tulemusena anti toetust 27 taotlejale. Õppetegevus leiab aset ukraina, läti, vene, gruusia, armeenia, aserbaidžaani, tatari, ingerisoomlaste, valgevene ja usbeki pühapäevakoolides. Pühapäevakoolide õpetajatele korraldati kaks nõustamisseminari teemal Euroopa keele mapp ja kaks koolituspäeva teemal Kuidas paeluda õpilast? Jaanuaris 2013 lõppesid EIF-i aastal alustatud koostöötegevusi toetavad projektid, mille käigus viidi läbi ühisüritusi Eesti ja kolmandate riikide kodanikele ning määratlemata kodakondsusega isikutele. Näiteks korraldasid kodanikuühendused rahvuslike toitude ja käsitöö valmistamise meistriklasse, fotograafia ja kunstiajaloo seminar-praktikume, õppereise, aruteluseminare, koolitusi, õpitubasid ja keelelaagreid. Ida-Virumaa lastevanematele korraldati arendustegevusi ja ühiseid talgupäevi ning toetati Eestis elavate naiste koostööd ja osalust ühiskonnas. Ühtlasi organiseeriti muusikalisi ühisüritusi, mis võimaldasid eri rahvustest inimestel efektiivsemalt koostööd teha. Aruandeperioodil toetati aktiivselt ka eri rahvuste koostöötegevusi ning mitteformaalset keeleõpet (eesti keele laagrid, eesti keele õpe peredes), nagu näitab tabel 26. Tabel 26. Koostöötegevustest ja mitteformaalses õppest osavõtnute arv mitteformaalne õpe koostöötegevused * Kokku * *2008. aasta andmed on esitatud koondina aasta aruandes VV-le Allikas: Vaheruanded Eesti lõimumiskava rakendusplaani täitmise kohta

57 Perioodil aset leidnud majanduskriisi tõttu vähenes lõimumiskava programmide maht ning seetõttu ei olnud võimalik pakkuda varem plaanitud mahus koostöötegevusi ja mitteformaalset õpet aastal seatud tulemi kohaselt ehk 8000 inimesele aastas. Koostöötegevuste ja mitteformaalse õppe raames korraldati noorsootöötajatele täiendkoolitusi, sh tööpraktikat; eesti ja vene keele õpet noorsootöötajatele, mis soodustas rahvustevahelist suhtlemist ja kontaktide teket igapäevases elus. Toetati noorteühenduste tegevusi, mis käsitlevad kultuurierinevuste mõistmist ja erinevast kodakondsusest noorte kaasamist koostöötegevustesse. Kokkuvõtteks: ellu on viidud eri rahvuste kodanikeühenduste vahel koostöötegevusi toetavaid programme. 44 Pöörati tähelepanu eri rahvuste kaasamisele Eesti kultuuriellu, Eesti kultuuriruumi tutvustamisele, eestlaste ja rahvusvähemuste ühise inforuumi laiendamisele. 45 Aasta 2013 tegevused MISA projektikonkursi Noorsootöötajate ja noorte omavaheline koostöö mitmekultuurilises keskkonnas tulemusena said viis taotlejat toetust, et anda koostöös noorsootöötajatega Eesti aastastele kooliõpilastele (sõltumata rahvusest) teadmisi Eesti riigist, maast ja kultuurist ning väärtustada tegevust mitmekultuurilises keskkonnas. Aastatel toetati kahe projektitoetuslepinguga aastaste kolmandate riikide kodanike (edaspidi KRK) 46 noorte karjääriõppega seotud tegevusi aastal toetati kolme konkursi tulemusena üheksa projekti käigus eesti keele õppeprogramme noortelaagrites, keeleõppelaagrites ning pereõppes. Tegevustes osales ligikaudu 44 Toetati eesti- ja venekeelsete etendusasutuste koostööd sõna-, muusika- ja tantsulavastusteks ning eestikeelsete etenduste sünkroontõlkeid vene keelde. Eesti kodanikest ja kolmandate riikide kodanikest noorte ning täiskasvanute koostöötegevusi toetas Integratsiooni ja Migratsiooni SA aastal projektikonkursiga Teeme koos 27 projekti, mis kestavad aastani ja kus osaleb 3400 inimest. Tegevused toimusid Tallinnas, Harju, Lääne, Pärnu, Tartu, Võru ja Ida-Viru maakonnas aastal käivitati ETV 2 kanal. Selle tulemusena kasvas venekeelsete saadete eetriaeg aastas 200 tunnist 540 tunnini aastal käivitati rahvusvähemuste kultuurielu tutvustav infoportaal 46 Euroopa kolmandate riikide kodanik on kehtiva elamisloa alusel Eestis elavad isikud, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (Norra, Island, Liechtenstein) ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. 57

58 900 noort. Mais 2013 andis MISA keeleõppe toetamiseks peredes ja keelelaagrites välja õppemetoodiliste materjalide kogumiku (Rock ja Kitsnik 2013) Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkond Valdkonna eesmärk oli tagada kõigile Eesti elanikele majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast. Püstitatud eesmärk saavutati osaliselt Erinevuste vähendamine tööturul Eesmärk oli luua tingimused emakeelest sõltuva eraldatuse vähendamiseks tööturul. Tegevuste elluviimine näitas, et nõudlus teenuste järele osutus suuremaks prognoositud vajadusest. Eesmärki mõõtev indikaator (tabel 27) mõõdab ESF programmist toetatud tööjõulähetuste ja keeleõppe tegevustes osalenud inimeste arvu. Lisaks aga panustasid eesmärgi saavutamisse ESF keeleõppe programmi tegevused, nagu karjääriõppe kursused ning võimalus osaleda iseseisvalt keeleõppes, kus hüvitati keeleõppe kulusid. Tabel 27. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Eesti keele ja erialakoolitustel osalenute koguarv ja rahulolu. 48 Tööjõulähetustes osales aastas 72 isikut. Tööjõulähetuses on osalenud keskmiselt aastas 55. Tööjõulähetustes osales perioodil keskmiselt 33 inimest aastas. 49 Keelekursustel osales 1009 isikut. Keelekursustel on osalenud 800. Keskmiselt osales keelekursustel 1062 inimest aastas. Baastase puudub (allikas: Rahvastikuministri büroo/ Integratsiooni SA, 2007). Keele- ja erialakursustel on osalenud 640 inimest aastas. Keskmiselt osales keele-ja erialakursustel 586 inimest aastas (allikas: MISA, 2014). TÄIDETUD OSALISELT 47 Vt: 48 Lõimumiskava raames läbi viidud keele- ja tööjõuvahetusprogrammides osalenute arv. 49 Tööjõulähetuste programm lõppes aastal. 58

59 ESF-i toetusel on rakendatud eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutele mitmeid paindlikke keeleõppevõimalusi, mis aitasid avatud tööturul iseseisvalt tööd otsida ja tööle saada. Koostöös avaliku sektoriga viidi ellu tööjõuvahetusprogramme, mille eesmärgiks oli riigikeelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe toetamine eestikeelses keskkonnas elamise ja töötamise kaudu. Samuti pakuti erinevat liiki nõustamist, erialakursuseid ja eesti keele õpet (vt tabel 28). Tabel 28. Tegevused emakeelest sõltuva eraldatuse vähendamiseks tööturul 50 Tegevus 2007 Baastase 2013 Sihttase Täitmine (lähetustegevuses ja kursustel osalenute tegelik arv) Saavutustase (keskmiselt inimesi / aastas) Tööjõulähetus Keelekursused Keele- ja erialakursused Kokku Allikas: Vaheruanded Eesti lõimumiskava rakendusplaani täitmise kohta ; MISA andmed Lisaks tabelis 27 toodud tegevustele: Korraldati karjääriõppekursusi ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele. 51 Toetati mentorõppe abil individuaalset keeleõpet, mille käigus täiendasid oma eesti keele oskust mentorite toel vene õppekeelega koolide aineõpetajad ehk mentiid. Toetati keeleklubisid Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Sillamäel. 52 Hüvitati keeleõppijatele keeleõppe kulud pärast eesti keele tasemeeksami sooritamist Tegevusi toetati ESF keeleõppe arendamise programmidest Keeleõppe arendamine ja Keeleõppe arendamine Tegevuste raames valmistati karjääriõppekursuste õppekava, õppematerjal ja teatmik. 52 Keeleklubide eesmärgiks oli aidata säilitada ning parandada õpitud eesti keelt ning klubides osalesid varasemalt ESF programmi Keeleõppe arendamine raames avaliku sektori keeleõppe kursustel osalenud avaliku sektori töötajad. Keeleklubi loomiseks ja selle tegevusteks on aastal välja töötatud keeleklubi tööjuhendkäsiraamat, mis on kättesaadav MISA veebilehel 53 Keeleõppe kulude kuni 100% hüvitamist oli võimalik taotleda ühe korra kuni 320 euro ulatuses iga sooritatud tasemeeksami (A2, B1, B2, C1) kohta. Vastavalt kehtestatud nõuetele pidi eksameid sooritama madalamast tasemest kõrgemale. Raha tagasisaamise õigus oli kõigil eesti keele tasemeeksami sooritanutel. ESF-i programmide Keeleõppe arendamine ja Keeleõppe arendamine lõpuks sai keeleõppekulude hüvitist kokku 4519 inimest. Kodakondsuse taotlejatel ning Keeleinspektsiooni poolt keeleeksamile saadetud isikute kulud hüvitati täiendavalt teistest riigieelarvelistest vahenditest. 59

60 Koostati eesti keele ja erialakeele lõimitud õppematerjale ja koolituskavasid ning koolitati õppematerjalide koostajaid. Korraldati keeleõpetajate täienduskoolitusi. Kokkuvõtteks, nende tegevuste tulemusena pakuti tasuta eesti keele kursusi erinevatele sihtrühmadele, sh avaliku ja kolmanda sektori töötajatele, töötutele ja vähemate võimalustega kodakondsuseta isikutele ning kolmandate riikide kodanikele, erivajadustega inimestele, pensionäridele, kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumite õppuritele, haridusasutuste pedagoogidele ja juhtidele, erivajadustega inimestele. Aasta 2013 tegevused aastaks valmisid täiskasvanud vaegkuuljatele ja -nägijatele eesti keele õppematerjalid, mille kasutamist õpetati pedagoogide täienduskoolitusel, kus õpiti puudespetsiifikaga arvestama ja õppetööd kohandama täiskasvanud erivajadustega inimestele. 54 Täiskasvanud keeleõppijatele loodi juhend iseseisvaks keeleoskuse säilitamiseks ja täiustamiseks pärast keeleõppekursuste, keelepraktika, lähetuse, stažeerimise vm keeleõppevormi läbimist. Juhend on tõlgitud eesti keelest vene ja inglise keelde ning trükitud kakskeelsena eesti ja vene ning eesti ja inglise keeles (Metslang 2013) aastal jätkus mentori toel toimuva keeleõppe raames aasta oktoobris alustanud 10 mentor-mentii paari aktiivne keeleõpe. Mentorid valisid endale mentiid Ida-Virumaa üldhariduskoolide ja lasteaedade direktorite, õppealajuhatajate ja õpetaja-metoodikute hulgast. Individuaalses keeleõppes osales kuus direktorit, neli õppealajuhatajat ja üks õpetaja-metoodik. Mentor-mentii paaridele korraldati kaks keeleõppe foorumit aasta maist juunini toimusid MISA konkursid Ida-Virumaa eesti keele klubide eestvedajate leidmiseks. Koostööd alustati kuue eestvedajaga ning eesti keele klubid avati Narvas, Sillamäel 54 Vt: Vt: 60

61 ja Jõhvis. Augustis alustati tegevusi Ida-Virumaal eesti keele klubide loomisega, kus liikmeteks on ESF-i programmi käigus keeleõppe läbinud avaliku sektori töötajad. Igal klubil oli kaks eestvedajat ja kuni 15 liiget. Kolmanda sektori organisatsioonide töötajate keeleõppe käigus pakuti eesti keele õpet kultuuriseltside, spordiühingute ja noortega tegelevate ühingute eesti keelest erineva emakeelega töötajatele programmi Keeleõppe arendamine käigus. Keeleõppesse registreerimine toimus MISA veebilehe kaudu. Õppegrupid avati Narvas, Tallinnas, Kohtla- Järvel ja Sillamäel aasta lõpuks on keeleõppe edukalt lõpetanud 167 sihtrühma liiget. Koostöös SA Innove testide korralduskeskusega maksti perioodil jaanuar-september 2013 välja eesti keele õppe kulusid 638-l korral (sh 292 korral Ida-Virumaal osalenutele), kokku euro ulatuses. Keeleõppekulud hüvitati täiskasvanud keeleõppijatele pärast eesti keele tasemeeksami sooritamist Uussisserändajate lõimimine ühiskonda Eesmärk oli luua võimalused täiskasvanud uussisserändajate 56 lõimimiseks ühiskonda. Püstitatud eesmärki võib lugeda osaliselt saavutatuks, sest vajadus eelnevast lühemate ning paindlikemate kohanemisteenuste järgi uussisserännanute kohanemise toetamiseks on suurem kui tabelist 29 näidatud indikaatori sihttasemest, ning eeldab edasiselt kohanemisteenuste pakkumise ümberkujundamist ja laialdasemat pakkumist. 56 Uussisserändaja käesoleva käskkirja järgi on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud isik (Siseministri määrus RT I, , 5, Kohanemisprogramm. Vastu võetud nr 34): 1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel; 2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 61

62 Tabel 29. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Kohanemisprogrammides ja tugitegevustes osalenud isikute arv (sihtrühm oli isikud, kes saabusid Eestisse peale a) 0, uus tegevus. Kohanemisprogram mides ja tugitegevustes osaleb 120 isikut (aastas). Kohanemisprogrammides ja tugitegevustes keskmiselt osales aastas 105 isikut (allikas: MISA, 2014). TÄIDETUD OSALISELT Ühiskonnaelus aktiivse ja tulemusliku toimetuleku saavutamiseks toetati välispäritolu taustaga pikaajaliste elanike ja uussisserändajate riigikeeleoskuse omandamist, kohanemisprogramme ja kodakondsuse saamist eesmärgiga vähendada erinevusi tööturul ja kodanikeühiskonnas osalemises ning edendada sidemeid teiste ühiskonnaliikmete ja riigiga. Tasuta kohanemisprogramm uussisserändajatele töötati välja MISA ja Tallinna Ülikooli koostöös. Kohanemisprogramm koosnes keeleõppest (A2- või B1-tasemeni), Eesti elu ja ühiskonda tutvustavatest loengutest ja ekskursioonidest ning riigi pakutavate teenuste (tööturg, sotsiaalteenused, tervishoid, haridus) tutvustamisest. Alates aastast on kohanemisprogrammis ja tugitegevustes osalenud kokku üle 500 inimese, aasta lõpuks on plaanis koolitada veel 170 uussisserännanut (vt tabel 30). 57 Tabel 30. Kohanemisprogrammis ja tugitegevustes osalenud uussisserändajate arv perioodil Baastase Sihttase Allikas: MISA, 2014 Aasta 2013 tegevused aastal jätkati vähem kui kolm aastat tagasi Eestisse saabunud kolmandate riikide kodanikest (edaspidi KRK) inimestele mõeldud kohanemisprogrammiga, mis sisaldas keeleõpet, erialast koolitust, ühiskonnaõpetust, baasteadmiste koolitust jmt. Ajavahemikul Perioodil tuli Eestisse keskmiselt aastas uussisserändajat, kohanemisprogrammide pilootprojektides osales aastas keskmiselt 85 inimest. 62

63 osales õppetöös 159 KRK-d ning 122 inimest läbis kursuse vähemalt 70% ulatuses. Projektitegevused lõpevad novembris aasta novembris lõppes aasta augustis alanud Johannes Mihkelsoni Keskuse projekt tugiisikuteenuse osutamiseks uussisserändajatele. Projekti käigus teavitati omavalitsusi ja teisi valdkonnaga seotud organisatsioone tugiisikuteenuse olemusest. Avatud on e-nõustamine aadressil Projektis osales 22 sihtrühma esindajat. Augustis 2013 alustati ettevalmistustegevustega teavitamis- ja nõustamiskeskuste pilootprojekti käivitamiseks, mida viis ellu OÜ BDA Consulting. Projekti käigus pakuti lõimumisega seotud informatsiooni hiljuti Eestisse elama saabunutele või juba siin elavatele kolmandate riikide kodanikele. Samuti jagati informatsiooni tööhõives ja hariduses osalemise, sotsiaalsete teenuste võimaluste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiukorralduse, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste, kodakondsuse taotlemise ja saamise võimaluste ning muu vajaliku kohta. Nõustamiskeskused avati Tallinnas ja Narvas aasta veebruaris. Nõustamiskeskuste tööd toetab alates aasta septembrist MISA riigieelarvelistest vahenditest Õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkond Valdkonna eesmärk oli kindlustada kõigile Eesti elanikele seadustest tulenevad võrdsed eneseteostusvõimalused ühiskonnaelus ja poliitikas, sõltumata rahvusest või emakeelest. Eesmärk saavutati osaliselt Naturalisatsioon ja osalus ühiskonna otsustusprotsessides Eesmärk oli toetada naturalisatsiooniprotsessi ning kaasata muu emakeelega Eesti kodanikke jt püsielanikke ühiskonna otsustusprotsessidesse, mis saavutati osaliselt. 63

64 Tabel 31 Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. EV kodakondsuse taotlemiseks EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami edukalt sooritanud isikute arv. Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritas edukalt 1850 isikut (allikas: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2007). EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritab edukalt 2100 isikut aastal sooritas EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami 815 inimest. Keskmiselt sooritas eksami 888 inimest aastas (allikas: SA INNOVE, 2014). TÄITMATA 2. Poliitilise kaasatuse indeks õigusliku staatuse järgi. Eesti kodanikud 60%; määratlemata kodakondsusega isikud 20%; teiste riikide kodanikud 20% (allikas: a üldmonitooring). Eeldame poliitilises kaasatuses kasvavat trendi määratlemata kodakondsusega isikute ja teiste riikide kodanike seas. 63% muust rahvusest EV kodanikest osales aastal Riigikogu valimistel (eestlaste osakaal oli 70%); aastal osales neist 55 % Europarlamendi valimistel (eestlaste osakaal oli 59%) aastal osales 63% määratlemata kodakondsusega isikuid kohalikel valimistel (2005. aastal oli osakaal 50%) ning Venemaa kodanikest osales 75% inimesi (2005. aastal oli osakaal 54%) (allikas: Integratsiooni monitooring 2010). TÄIDETUD Naturalisatsiooniprotsess on Eestis aeglustunud (vt joonis 19) aastal oli kodakondsuse saajate arvu baastase 1850 isikut aastas aastaks loodeti, et naturalisatsiooni korras saab Eesti Vabariigi kodakondsuse 2100 inimest aastas. Aruandeperioodil sooritas aga Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami keskmiselt 888 inimest aastas. 58 Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust saanud plaanitud ja tegeliku inimeste arvu erinevust on vaja täiendavalt analüüsida. 59 Planeeringus tehtud muudatus viidi arengukava rakendusplaani sisse seoses arengukava vahehindamise ja perioodi rakendusplaani kinnitamisega. 58 Allikas: Innove, Olemasolevate uuringute andmeil võib kodakondsuse saamine olla seotud inimeste hoiakutega. Noorema generatsiooni esindajad taotlevad Venemaa Föderatsiooni kodakondsust instrumentalistlikult, so kodakondsus on reisidokument või elamisloa alus, mis annab võimaluse äritegevuseks või töötamiseks Venemaal. Peale aastat tekkis protestimeelne suhtumine Eesti kodakondsuse osas. Vanem põlvkond ei taotle Eesti Vabariigi kodakondsust, sest: a) Eesti kodakondsuse kõrgelt väärtustamine on seotud tugevalt riigiidentiteediga, b) suhtumine kodakondsusesse puhtalt pragmaatilistelt ja instrumentaalselt (kodakondsusstaatus ja Eestiga emotsionaalne seotus on selgelt lahus). See vaatepunkt on iseloomulikum Ida-Virumaa respondentidele ja c) suhtumine Eesti kodakondsusesse on õigus, mille Eestis elavad vähemused on oma tööga selles riigis välja teeninud ning millest nad on ebaõiglaselt ilma jäetud. Kodakondsuspoliitikat tajutakse ebaõiglase ja solvavana. Kuigi mõistetakse selle algseid motiive, siis arvatakse, et aeg on strateegiat muuta (TLÜ RASI, 2013, lk 43-45). 64

65 Allikas: SA Innove, Eesti Vabariigi kodakondsust omavate eestlaste ja Eesti Vabariigi kodakondsust omavate teiste rahvuste osalemine poliitilises elus oli sarnane, vt tabel 32. Tabel 32. Erinevast rahvusest Eesti Vabariigi kodanike aktiivsus ja kaasamishoiakud EV kodanik, Eestlane EV kodanik, muu rahvus osales a kohalikel valimistel 69% 65% osales a Europarlamendi valimistel 59% 55% osales a Riigikogu valimistel 70% 63% asjade käik riigis sõltub ka minust ja minusugustest 49% 39% olen poliitikas piisavalt pädev, et minu arvamused võiksid pakkuda huvi 27% 25% muust rahvusest inimeste kaasamine on Eestile kasulik 70% 86% venekeelse elanikkonna arvamusi tuleks rohkem arvestada 65% 90% Allikas: EIM 2011, lk 22. Tabel 32a toob välja inimeste valimisaktiivsuse kohalikel valimistel kodakondsuse alusel. Näha on, et erineva kodakondsusega inimeste valimisaktiivsus oluliselt ei erine. 65

66 Tabel 32a. Osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel Valimisaasta Eestlased, kodanikud Venelased, sünnilt kodanikud Naturaliseeritud kodanikud Venemaa kodanikud Määratlemata kodakondsusega % 62% 59% 54% 50% % 73% 83% 75% 63% Allikas: Toomla, Naturalisatsiooniprotsessi soodustamiseks: MISA korraldas projektikonkursside abil teavitustegevusi kodakondsusest, kodanikuühiskonnast, võrdsetest võimalustest ja multikultuursest ühiskonnast; Politsei- ja Piirivalveamet informeeris määratlemata kodakondsusega laste vanemaid Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise võimaluse kohta lihtsustatud korras; Anti välja käsiraamatuid, info- ja õppematerjale, et parandada inimeste informeeritust kodakondsuse taotlemisest, võrdsetest õigustest jne. Loodi tasuta infotelefon ( ), kust inimesed said teavet Eesti Vabariigi kodakondsuse kohta; Pakuti Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami tasuta ettevalmistuskursusi. Ettevalmistuskursustel osales ligi 7000 inimest ning tasuta eesti keele kursustel üle 2000 inimese; Korraldati kodakondsustunnistuste pidulikke üleandmistseremooniaid 61 ning 26. novembril tähistati kodanikupäeva, et tõsta kodakondsuse sümboolset väärtust ja tähtsust. Perioodil tõlkis AS Andmevara vene keelde õigusakte 62. Vastavalt Vabariigi Valitsuse a määrusele nr 143 jõustus alates 1. märtsist 2009 uus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamise kord, millega muudeti eksamiküsimused senisest sisulisemaks ning sõnastus lihtsamaks. Samuti võis määruse kohaselt põhikoolilõpetaja, kes sooritas põhikooli ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega ühiskonnaõpetuse eksami, sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ühiskonnaõpetuse lõpueksami lisana. 60 Mitte-eestlaste ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ja osalemine. Toomla, Rein. Tartu Ülikool, Riigiteaduste Instituut. Tartu, Kodakondsustseremooniaid korraldas aastal Rahvastikunministri büroo, Kultuuriministeerium. Alates aasta septembrist korraldab tseremooniaid Siseministeerium. 62 Vt Õigusaktide tõlkimine taastatakse 2015.aastal, seda rahastab Justiitsministeeriuml. 66

67 Aasta 2013 tegevused aastal jätkusid aasta lõpus alanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursused. Kursused toimusid nii Tallinnas kui Ida- Virumaal kogu aasta vältel. Kokku läbis ettevalmistuskursused 308 isikut. Kursustele registreerujatele oli aastal avatud registreerumine internetis portaali Saa kodanikuks 63 kaudu. Jätkuvalt oli avatud tasuta infotelefon Sarnaselt varasemate aastatega toimusid ka aastal tasuta B1-taseme eesti keele kursused täiskasvanutele, mis oli vajalik kodakondsuse omandamiseks. Korraldati infopäevi määratlemata kodakondsusega isikutele, sh määratlemata kodakondsusega laste ja noorte lapsevanematele. Hiljuti kodakondsuse saanud täiskasvanutele ja lastele anti pidulikult kätte kodakondsustunnistused. Toimusid infoseminarid Eesti kõrgkoolides õppivatele määratlemata kodakondsusega tudengitele, kus räägiti Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest Teadlikkus võrdsest kohtlemisest Eesmärk oli suurendada elanike, sh ametnike teadlikkust võrdse kohtlemise tähtsusest ja ebavõrdse kohtlemise ilmingute ärahoidmisest. Eesmärk on arvestades indikaatori sihttaset saavutatud, kuid Eesti elannikkond (sh ametnikkond) vajab ka edaspidiseid võrdset kohtlemist puudutavaid teadlikkuse tõstmise tegevusi. Tabel 33. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Eri rahvusrühmade poolt tajutava ebavõrdse kohtlemise vähenemine. Eeldame kahanevat trendi inimeste vastavates hoiakutes. 30% teiste rahvuste esindajatest on kokku puutunud olukorraga, kus mõnda isikut on rahvuse või keele tõttu eelistatud tööle või teatud ametikohale võtmisel või hüvede aasta seisuga puutus 20% muust rahvusest inimestest kokku olukorraga, kus mõnda isikut on rahvuse või keele tõttu eelistatud tööle või teatud ametikohale võtmisel või hüvede jagamisel (allikas: Integratsiooni monitooring 2011) Vt: 64 Vastus küsimusele: Kas olete paaril viimasel aastal kokku puutunud olukorraga, kus mõnda isikut on rahvuse või emakeele tõttu eelistatud tööle võtmisel, teatud ametikohtade või hüvede jagamisel? (EIM 2011, lk 46). 67

68 jagamisel (allikas: a uuringu Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi küsitlusandmed). TÄIDETUD Uuringute kohaselt koges aastal ebavõrdset kohtlemist tööturul 20% teiste rahvuste esindajatest, mis on väiksem kui aastal, mil ebavõrdusust tajus 49% sihtgrupist 65. Oluline tunnus ebavõrdse kohtlemise tunnetamisel tööturul on ka kodakondsus määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas on ebavõrdsust kogenuid kaks korda enam kui Eesti või Venemaa kodanike hulgas. Samuti on negatiivsete kogemuste hulk ülejäänud Eestiga võrreldes oluliselt suurem teisest rahvusest Tallinna elanikel. 66 Võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul eraldati Kultuuriministeeriumi toetusprogrammidest inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele projektipõhist toetust (SA Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ Inimõiguste Instituut). Korraldati sallivuse ja võrdse kohtlemise teavituskampaaniaid ja meediaprojekte (intervjuud, saated arvamusliidritega), sh koolitusi võrdse kohtlemise seadusest ettevõtjatele ja personalijuhtidele. Heaks praktikaks õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonnas oli Äripäeva korraldatud ning EIF-i, MISA ja Kultuuriministeeriumi toetatud konkurss, mille eesmärk oli tunnustada Eesti ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ning edendavad mitmekultuurilist töökeskkonda. EIF-i toel korraldati koolitusi ja teavitusüritusi ajakirjanikele ning võrdõiguslikkuse seadust tutvustavaid infopäevi kodanikuühendustele, ettevõtjatele, personalispetsialistidele ja organisatsioonide töötajatele, kutseühenduste liikmetele ja tööandjatele. Aasta 2013 tegevused aasta novembris valmis Balti Uuringute Keskuse ja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RASI) uuring Võrdse kohtlemise edendamine: mõjude hindamine, teadlikkus ja poliitikasoovitused, mille eesmärgiks oli analüüsida võrdse kohtlemise 65 EIM 2011, lk 45 48; TLÜ RASI, 2013 lk EIM 2011, lk

69 edendamise olukorda tööturul ning teadlikkust Eesti ühiskonnas. Projektitegevused kestsid 30. novembrini Projekti käigus viidi läbi kolm uuringut: Võrdse kohtlemise alased hoiakud ja teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest, Võrdse kohtlemise edendamise projektide hindamine, Võrdse kohtlemise edendamine tööturul: head praktikad Euroopa riikide näitel. Uuringutulemustest ilmus trükiversioon Võrdse kohtlemise edendamine ja teadlikkus Eestis. Uuringuaruanne 67, mida tutvustati ka avalikkusele. Novembris 2013 viidi läbi neli uuringute tulemusi tutvustavat üritust-seminari Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel Lõimumist toetav keskkond riigi- ja kohalikul tasandil Eesmärk oli luua lõimumist toetav keskkond riigi ja kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmise kaudu avalike teenuste osutamisel. Eesmärk saavutati osaliselt, uuemad andmed selguvad Eesti integratsiooni monitooringu tulemusena. Tabel 34. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Eri emakeelega inimeste rahulolu taseme võrdlus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike teenindusega. 40% teistest rahvustest ning 54% eestlastest pidas riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikke asjatundlikeks (erinevus 26%). Erinevus eri emakeelega inimeste rahulolus kohaliku omavalitsuse ametnike teenindusega ei ole suurem kui 10%. Erinevus eri emakeelega inimeste rahuolus moodustas ja aastal vastavalt 19% ja 21% (allikas: Riigikantselei, 2014). OSALISELT TÄIDETUD Võrreldes aasta baastasemega vähenes asjatundlikkuse hindamise erinevus 26%-lt 21%-ni, kuid samal ajal ei saavutanud sihttaset aastal pidas ametnikke asjatundlikuks 64% eestlastest ja 52% muust rahvusest Eesti elanikest (vahe 19%) ning aastal vastavalt 61% ja 48% 68 (vahe 21%) (vt joonis 20). 67 Uuringu veebiversioon on leitav aadressil: 68 Riigikantselei,

70 Allikas: Riigikantselei, Kohaliku omavalitsuse tasandil analüüsiti omavalitsuste võimalusi arendada ja ellu viia lõimumist toetavaid tegevusi. Koostöös avaliku sektoriga viidi ellu tööjõuvahetusprogramme ebapiisava eesti keele oskusega ametnikele Ida-Virumaal, rakendati mitmekultuurilisust tutvustavaid haridusprogramme koolide õppekavas, noorte koostööprojekte ja ühisüritusi aastal tellis MISA uuringu Eesti lõimumiskava ja selle rakendusplaani meetmete delegeerimisvõimalused kohaliku omavalitsuse tasandile, mille viisid aastal ellu MTÜ Balti Uuringute Instituut, SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ja OÜ Geomedia. Uuring viitas selgelt, et kohalikele omavalitsustele täiendavate riiklike ülesannete delegeerimisel on vaja välja töötada vastav haldus- ja finantseerimismehhanism. Toimusid koolitused kohaliku omavalitsuse ametnikele ja koolieelsete haridusasutuste juhatajatele mitmekultuurilises töökeskkonnas töötamiseks ning 50 kohaliku omavalitsuse haridusametnikku ja lasteaiapedagoogi käisid õppereisil Soomes ja Rootsis Meedia Eesmärk oli suurenda Eesti elanikkonna teabevälja ühisosa ning kasvatada ERR jälgitavust venekeelse elanikkonna hulgas. Uuringute tulemused näitavad, et teabevälja ühisosa ei ole saavutanud soovitud sihttaset. Jätkuvalt on vaja suurendada ERRi meediakanalite võimekust ühise inforuumi kujundamisel. 70

71 Tabel 35. Nr INDIKAATOR BAASTASE 2007 SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. ERR-i jälgitavus venekeelsete elanike hulgas. 60% teise rahvuse esindajatest kuulab iga nädal Raadio 4 ja/või vaatab ETV-d (allikas: TNS Emor uuringu andmed, 2007). Eesmärk on, et ERR-i jälgiks 70% venekeelsest elanikkonnast (saavutatav teise kanali avamisega) a kuulas Raadio 4 46,2% ja vaatas ERR telekanaleid 8,9% muust rahvusest inimesi (allikas: TNS Emor, 2014). ETV 2 ei ole kujunenud ühise infovälja kanalit venekeelsele vaatajaskonnale. TÄITMATA Lõimumiskava rakendusplaani üks prioriteetidest oli kommunikatsiooni ja teaberuumi süsteemne arendamine, et suurendada eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna adekvaatset informeeritust. Kultuuriministeeriumi ja MISA toetusprogrammidega rahastati ERR-i portaale ja ning toetati TV3+ kanalil saateblokki Ida- Virumaa-uudised. Rahastati kodanikeühenduste infokirjade tõlkimist vene ja inglise keelde, infoportaale (nt jne), raadio- ja teleprogramme, trükimeediat, korraldati eesti- ja venekeelsete meediakanalite ajakirjanike koostööd ja koolitusi. Toetati raadio- ja telesaateid, mis teavitasid elanikke võrdsest kohtlemisest, kultuuridevahelisest dialoogist ja inimõigustest, näiteks saatesarjad Kolmnurk, Täna õhtul otse eetris, Ühiskondlik leping ja kultuurisaade Batareja jt. ERR-i programmis suurendati vene- ja teistele muukeelsetele elanikele mõeldud saadete osakaalu. Alates aastast on edastatud venekeelseid saateid, sh uudiseid, kanalil ETV2. Uue telekanali eesmärgiks oli muu hulgas suurendada ka vene- ja teistele muukeelsetele elanikele mõeldud ning nende osalusega valminud saadete osakaalu. Tänu ETV2 loomisele kasvas venekeelsete saadete eetriaeg 200 tunnist aastal 540 tunnini aastal. 69 Perioodil on venekeelne Aktuaalne kaamera olnud eetris nii ETV2-s kui ka kanalis TV3+. TNS Emori andmetel vaatas aastal rahvusringhäälingu venekeelset Aktuaalset kaamerat kas ETV2-st või kanalist TV3+ vähemalt kümme minutit järjest muust rahvusest inimest. 69 Media for the minorities: Russian language media in Estonia , lk

72 Tabel 36. Venekeelse elanikkonna ERR telekanalite vaadatavus * (vanuses 4+ vähemalt 15 minutit järjest nädalas) Vaatajate arv %-des 15,5% 14,4% 12,6% 13,5 % 11,9% 11,5 % 8,9% Allikas: TNS Emor, Raadio 4 kuulas aastal nädalas keskmiselt inimest nagu näitab tabel 37. Venekeelses raadioprogrammis oli lisaks saateid ka muude suuremate (nt ukraina, valgevene) ja väiksemate (nt armeenia, gruusia, aserbaidžaani, tatari, tšuvaši) Eestis elavate rahvusgruppide keeles. Tabel 37. Raadio 4 nädalane katvus protsendina venekeelsest elanikkonnast perioodil * (vanuses 12+ vähemalt 15 minutit järjest nädalas) Osakaal rahvastikust 55,7% 54,7% 52,8% 49,3% 46,3% 47,4% 46,2% Allikas: TNS Emor, Rahastati ka Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuritegevusi: teatritegevust, muusikat ja teisi kaunite kunstide valdkondi. Kultuuriministeeriumi programmi Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuritegevuse, kirjanduse vahendamine võõrkeeltesse 70 käigus toetati nüüdisaegse eesti laste- ja noortekirjanduse vene keelde tõlkimist ja kirjastamist, et tutvustada vene keelt kõnelevale elanikkonnale eesti ja siinsete rahvusvähemuste kirjandust. Samuti toetati kirjandusürituste ja loengusarjade korraldamist ning raamatukultuuri tutvustamist meedias. MISA korraldas konkursse, et tutvustada eesti kirjanduse ja Eesti näitekirjanike loomingut. Selleks rahastati eesti- ja venekeelsete etendusasutuste koostööd (nt teatrifestivali Kuldne Mask Eestis, Tarkovski ja Dovlatovi päevi) ning eestikeelsete etenduste sünkroontõlkeid vene keelde. 70 Programm loodi aasta lugemisaasta käigus eesti laste- ja noortekirjanduse vahendamiseks vene keelde. 72

73 Aasta 2013 tegevused MISA konkursi Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine tulemusel viidi aastal ellu kuus aastal algatatud ühise teabevälja edendamisele suunatud projekti: Diafilm OÜ projekt Ela sajaga, AS-i TV3 projekt Ida-Virumaa uudised, AS-i PR Põhjaranniku projekt Lähedasem Eesti, MTÜ Lead projekt Kaasmaalased, Balti Video OÜ projekt Täna õhtul, otse-eetris ja Eesti Rahvusringhäälingu projekt Lõimiv meedia. Mais 2013 kuulutas MISA välja konkursi Lõimumist toetav inforuum, mille tulemusel toetati kuut projekti: Hydraco OÜ projekt Kultuuriklikk (B1-tasemel eesti keele õpet toetav ning ajalugu ja kultuuri tutvustav tasuta interaktiivne õppeprogramm ja internetikeskkond), Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli projekt Tosin küsimust Eestist (interaktiivne Eesti ühiskonda ja kultuuri tutvustav ning B1-taseme eesti keele õpet toetav programm), MTÜ Eesti Instituut projekt Eesti ühise mitmekultuurilise kultuuriinfovälja rikastamine portaalides kultuur.info ja EtnoWeb, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu projekt Novosti Grazdanskogo obštšestva (veebipõhine venekeelne uudiskiri), AS-i TV3 projekt Ida-Virumaa uudised, OÜ Menu Kirjastus projekt Meie kodu (tutvustas lõimumisalaseid positiivseid näiteid ja faktilist infot), AS-i PR Põhjarannik projekt Lähedasem Eesti 2 (tutvustas Ida-Viru maakonna kultuuri- ja muid huviväärsusi) aastal viidi ellu ka aastal toimunud konkursi Lõimumisvaldkonna teavitamistegevused käigus rahastatud projektid, mille eesmärgiks oli lõimumisalaste teavitusmaterjalide väljaandmine. Kirjastus Ilmamaa andis välja lõimumisteemalisi trükiseid ja teavitusmaterjale, sh valmis Kodaniku käsiraamatu kaasajastatud ja täiendatud väljaanne nii eesti, inglise kui ka vene keeles (Jagomägi et al, 2013) Kättesaadav: 73

74 4. LÕIMUMISKAVA JUHTIMISTEGEVUSED 4.1 Lõimumiskava rakendamise analüüs, hindamine ja planeerimine Lõimumiskava tähtsamad juhtimismeetmed olid kava elluviimise halduskorralduse tagamine, juhtimiseks vajaliku monitooringu ja analüüside tegemine, rakendajate koolitamine ning osapoolte ja avalikkuse teavitamine arengukavast. Eesmärgiks oli omada ülevaadet lõimumise edenemisest Eestis ning tagada lõimumiskava tõhus ja asjatundlik rakendamine. Tabel 38 näitab, et eesmärk on osaliselt saavutatud. Tabel 38. Nr INDIKAATOR SIHTTASE 2013 TULEMUS 1. Edukalt täidetud tegevuste protsent rakendusplaani tegevuste koguarvust vastavalt Eesmärk on täita vähemalt 90% tegevusest vastavalt esialgselt kavandatud tegevuse indikaatorile ja eelarvele. Kõigi kolme lõimumisvaldkonna tegevused viidi ellu vastavalt kavandatud tegevuste jaotusele, aga piiratud rahaliste ressursside raames. Kolme valdkonna eesmärke mõõtvatest indikaatoritest täideti täielikult seitse, osaliselt neli ning täitmata jäi neli. Lõimumiskavas kavandatud planeeriti aastateks indikaatori finantsvahendeid kokku summas sihttasemele ja eelarvele. eurot. Tegelik finantsvahendite kasutuseks kujunes eurot, mis moodustas 69 % planeeritud eelarvest. OSALISELT TÄIDETUD ELK raames viidi ellu 200 erinevat lõimumist toetavat tegevust vastavalt planeeritule. Nende tulemuslikkust hinnati valdkondlike indikaatorite alusel, mida võtab kokku tabel 2 (lk 8). Arengukava kolmest valdkonnast täideti seitse indikaatorit; neli indikaatorit täideti osaliselt ning neli indikaatorit ei ole täidetud vastavalt aastaks püstitatud sihttasemele. Juhtimistegevuste indikaator seati aastal majanduskriisi eelsel ajal. Hilisema majanduskriisi tulemusena ei olnud võimalik ellu viia kõiki ettenähtud tegevusi planeeritud mahus, mistõttu indikaatori alatäituvus ei sõltunud üksnes tegevuste elluviimisest. Juhtimistegevuste eesmärk oli lõimumiskava õigeaegne, säästlik ja tulemuslik elluviimine rakendusplaani alusel. Üldvastutajaks lõimumiskava elluviimise ja eesmärkide täitmise eest määrati aastal Kultuuriministeerium, kuhu koondus kogu informatsioon lõimumisega 74

75 seonduvatest tegevustest, tulemustest ning uuringutest, et omada ülevaadet lõimumise edenemisest Eesti ühiskonnas ning tagada lõimumiskava tõhus ja asjatundlik elluviimine. 72 Alates aastast tegeleb lõimumisküsimuste ja rahvusvähemuste konsulteerimisega spetsiaalselt selleks loodud sihtasutus, praeguse nimega Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, mis oli ELK elluviimise rakendusüksuseks ning viis ellu üle 96% kehtiva lõimumiskava rakendamistegevustest. Kultuuriministeerium koordineeris arengukava juhtkomitee ja juhtrühma tööd, 73 tellis uuringuid ja analüüse tegevuste tulemustest ning korraldas dialoogiplatvorme. Lõimumiskava juhtimisformaati võib pidada tulemuslikuks. Hästi toimis koostöö arengukava juhtkomitee, juhtrühma ja kultuuriministeeriumi vahel, arengukava juhtimisse kaasati venekeelseid kodanikuühendusi. Juhtrühmale korraldati lõimumisalaseid õppevisiite EL-i liikmesriikidesse: Poola ja Hollandisse (2009), Tšehhi (2013) ja Taani ning Rootsi (2014). Enam tähelepanu vajaks koostöö kohalike omavalitsuste ja eraettevõtetega. Euroopa Liidus vastutab valdkonna eest Euroopa Komisjoni siseküsimuste peadirektoraadi sisserände- ja varjupaiga komitee. Eesti esindatus selles jagati Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel. Lõimumispoliitika ellurakendajana olid Kultuuriministeeriumil lõimumisega seotud ülesanded ning Siseministeeriumile delegeeriti sisserändega seotud küsimused. Kultuuriministeerium osales ka Euroopa Komisjoni Integratsiooni Kontaktvõrgustiku (NCPI) töös ja oli kaasatud kodanikuühendustele suunatud Euroopa Integratsiooni Foorumi tegevusse. 74 Lõimumisvaldkonda panustavad jätkuvalt paljud ministeeriumid ja ametkonnad. Lõimumiskava strateegiline juhtimine toimus lõimumiskava juhtkomitee ja juhtrühma kaasabil. Juhtrühma pädevuses oli koondada regulaarselt teavet lõimumiskava rakendusplaanist, samuti infot seotud strateegiate elluviimisest ning analüüsida regulaarselt lõimumise ja sellega seotud protsesside 72 Alates aasta juulist on MISA asutajaõiguse teostajaks Kultuuriministeerium ühines sihtasutusega asutatud Sihtasutus Eesti Migratsioonifond. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele sai ühisnimeks Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ehk MISA. 73 ELK juhtrühma ja juhtkomitee koosseisud: Juhtrühm eff6b0dd7eaejuhtkomitee errer=96d b36-4e47-9ad3-62b53ec34a90 74 EL-i tasandil kajastub Eesti integratsioonialane tegevus Euroopa Komisjoni veebilehel: 75

76 arengut. Juhtkomitee ülesandeks oli kinnitada juhtrühma iga-aastased aruanded lõimumiskava rakendamise tulemuste kohta, mille kultuuriminister esitas Vabariigi Valitsusele üks kord aastas, teha vajaduse korral kultuuriministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekuid lõimumiskava ja selle rakendusplaani muutmiseks ning algatada vajadusel aastal 2012 kultuuriministri juhtimisel järgmise perioodi lõimumiskava koostamine, võttes aluseks lõimumiskava vahehindamise tulemused. Samuti on üha tihedamaks ja sisukamaks muutunud koostöö rahvusvähemuste konsultatiivorganitega, mille üheks väljundiks oli aastal loodud kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda 75 ja aastal loodud Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaud. 76 Ümarlaud on koostöö- ja nõuandeinstitutsiooniks Vabariigi Presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu institutsioonidele. Ida-Viru maavanema juures tegutseb rahvuskultuuriseltside ümarlaud 77, Tallinnas Kodurahu Foorum 78. Lõimumiskava elluviimist hinnati eesmärke mõõtvate indikaatorite sihttasemete saavutustasemete analüüsi abil. Andmeid elluviimise hindamiseks saadi järgmistest allikatest: Eesti Statistikaamet, Eesti ühiskonna integratsioonimonitooringud 2008 ja 2011, Eesti lõimumiskava eesmärkide saavutamise monitooring , SA INNOVE, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa (TTK) ja Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) statistika, samuti Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, MISA andmed ning valdkonnaga seotud uuringud. Perioodil viidi läbi kaks valdkondlikku monitooringut aastal viidi läbi Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring 2008, mida rahastas Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvastikuministri Büroo. 80 Integratsiooni monitooring 2008 hõlmas üheksat teemat: eesti- ja venekeelse elanikkonna aineline olukord ja eluga rahulolu, haridus, keeleoskus, rahvussuhete Integratsiooni monitooring Vetik, Raivo et al. Kultuuriministeerium. Tallinn, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2008 aruande autoriteks on Raivo Vetik, Marju Lauristin, Jelena Helemäe, Külliki Korts, Jüri Kruusvall, Gerli Nimmerfeldt, Ellu Saar, Avo Trumm, Peeter Vihalemm, Triin Vihalemm. Uuring on kättesaadav MISA kodulehel: 76

77 tajumine, rahvustevahelised suhted, hoiakud ja meie-tunne, informeeritus ja meediakasutus, kodakondsus, kodanikud ja mittekodanikud, riigiidentiteet ja ühiskonna avaliku sfääri sidusus. Uuring tõi esile, et võrreldes eelnevate monitooringutega (2000, 2002, 2005) on Eesti ühiskonna struktuurset integratsiooni iseloomustavad näitajad samm-sammult paranenud see kehtib nii eesti keele oskuse, rahvastiku Eesti kodanike osakaalu kui ka mitme sotsiaal-majandusliku näitaja kohta. Vastavat Lõimumiskavas plaanitule viidi aastal läbi Lõimumiskava rakendusplaani aasta tegevuste elluviimise vahehindamine, mille tellis MISA ja teostas Ernst&Young. Arengukava vahehindamiseks telliti aastal Lõimumiskava eesmärkide täitmise monitooring, mida rahastas Kultuuriministeerium, mille viis läbi Tallinna Ülikool 81, ja mis oli ka sisendiks Lõimumiskava uue rakendusplaani koostamisel aasta juunis kinnitas Vabariigi Valitsus lõimumiskava uue rakendusplaani aastateks Rakendusplaani prioriteedid olid eesti keele õppe tõhustamine nii koolis kui ka mitteformaalses keskkonnas ning erineva emakeelega inimeste vaheliste kontaktide ja koostöö soodustamine, et suurendada erinevate inimeste, eriti noorte, kaasatust ja aktiivsust Eesti ühiskonnas. Rakendusplaanis pöörati tähelepanu ka kodanikeühenduste toetamisele ja noorte karjäärinõustamisele, samuti oli üheks oluliseks eesmärgiks toetada ühise Eesti teaberuumi arendamist aasta märtsis avalikustati Integratsiooni monitooringu 2011 (EIM 2011) tulemused. Uuringut rahastas Kultuuriministeerium, läbi viisid AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Tartu Ülikool. 82 Monitooring keskendus lõimumisvaldkonna olulisemate sihtrühmade analüüsimisele sellistes valdkondades nagu keeleõpe, tööjõuturg, poliitiline osalus, kodakondsus, rahvuste vahelised suhted ja meediatarbimine, samuti Tallinna ja Ida-Viru eripära lõimumise kontekstis, uusimmigrantide kohanemine. Uuring esitas ka lõimumisprotsessi tulemuslikkuse ja sihtrühmade 81 Integratsiooni monitooring Vetik et al 2010 Tulemuste kokkuvõte asub kultuuriministeeriumi kodulehel: 82 Uuring on kättesaadavkultuuriministeeriumi kodulehel: 77

78 klasteranalüüsi. Uuringu üheks olulisemaks tulemuseks oli uus teadmine, et sisserännanuid ja nende järeltulijaid ei saa käsitleda homogeense lõimimise subjektina, vaid eristada tuleb kuut olulist lõimumispoliitika siht- ja sidusrühma, lähtuvalt nende praegusest seisundist. Samuti tõi uuring välja, et kui 61% muust rahvusest inimesi on oma sõnul mõõdukalt, tugevalt või täielikult lõimunud, siis täielikult lõimunute osa, võrreldes aasta integratsiooni monitooringu tulemustega, on kaks korda suurenenud. Lisaks tõdeti, et ka eestlaste hoiakud venekeelse elanikkonna kaasamise suhtes on muutunud positiivsemaks. Aasta 2013 tegevused aastal jätkusid uue valdkondliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 koostamisega seotud arendustegevused, samuti Eesti Lõimumiskava juhtrühma ja juhtkomitee arengukava ettevalmistavad kohtumised. Lisaks igakuistele kohtumistele korraldati juhtrühmale aasta aprillis ja septembris koostöös Tallinna Ülikooli ja Balti Uuringute Instituudiga kaks uue valdkondliku arengukava ettevalmistamist toetavat koolitus- ja aruteluseminari. Uue valdkondliku arengukava ettevalmistamiseks toimusid jaanuarist märtsini 2013 kahepoolsed kohtumised Kultuuriministeeriumi ning teiste ministeeriumite ja nende haldusala asutuste vahel, et selgitada välja eri poliitikavaldkondade tegevuste seoseid valdkonnaga. 15 teematöörühmas koondati ja analüüsiti infot lõimumisvaldkonna varasematest tegevustest, hetkeolukorrast, olulisematest probleemidest ja tulemustest. Arutelude kokkuvõtted on avaldatud veebilehel Koostöös Praxisega viidi läbi täiendavad lõimumisarutelud Euroopa kolmandate riikide kodanikega, eesmärgiga kaasata see sihtgrupp Eesti uue lõimumispoliitika kujundamisse. Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel korraldati aruteluseminare, mis toimusid inglise ja vene keeles. Arutelude fookuses olid lõimumispoliitika eesmärgid ja kitsaskohad, tööturg, haridus ning võrdne kohtlemine ja sallivus. Arutelude tulemustest valmis kolmes keeles ka kokkuvõttev raport. 78

79 2013. aasta mais toimus arengukava juhtrühma visiit Tšehhi Vabariiki eesmärgiga tutvuda sealsete organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste kogemustega integratsioonipoliitika kujundamisel ja rakendamisel, samuti regionaalsete integratsioonikeskuste tööga. 13. veebruaril 2013 toimus lõimumisvaldkonna arengukava Lõimuv Eesti 2020 teabepäev Eestis akrediteeritud saatkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatele. Teabepäeva eesmärgiks oli anda diplomaatilisele korpusele ülevaade Eesti lõimumispoliitika arengutest alates aastate lõpust tänapäevani ning tutvustada neile lõimumiskava koostamise protsessi, selle osalisi ja sisulisi lähtekohti. Üritusel osales 27 kutsutud külalist 23 välisriigi esindusest. 10. oktoobril 2013 korraldas kultuuriministeerium teiste riikide lõimumisvaldkonna parimaid praktikaid tutvustava aruteluseminari, kus osalesid ettekannetega Norra, Poola, Saksamaa ja Suurbritannia eksperdid, kes tutvustasid oma riigi poliitilisi arenguid lõimumisvaldkonnas. 28. novembril 2013 toimus Estonia sinises saalis MISA, Kultuuriministeeriumi ja OÜ BDA Consulting koostöös konverents EIF teel lõimunuma Eesti poole. Konverents oli suunatud EIF-i programmi rakendamisega seotud inimestele ja andis ühtlasi ülevaate EL-i uue eelarveperioodi lõimumisvaldkonda toetavatest struktuurivahenditest. Valmis eesti, vene ja inglise keeles trükis pealkirjaga EIF teel lõimunuma Eesti poole. Konvrenetsil kuulutati välja ka viis aasta arendus- ja meediastipendiumi laureaati aasta oktoobris valmis Tallinna Ülikooli Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring 83, mille eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti elanike sotsiaalsete gruppide vajadustest ja võimalustest lõimumisprotsessis aasta novembris valmis Balti Uuringiute Instituudi ja ja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi poolt uuring Võrdse kohtlemise edendamine ja teadlikkus Eestis 84, mis analüüsis võrdse kohtlemise tajumist Eesti ühiskonnaruumis, sealjuures Võrdse kohtlemise seaduse retseptsiooni, temaatiliste varasemalt läbi viidud projektide mõju ja tulemuslikkust ning teiste riikide parimaid praktikaid võrdse kohtlemise edendamise vallas. 83 Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring. Uuringu raport. Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Tallinn, Võrdse kohtlemise edendamine ja teadlikkus Eestis. Kallas, Kristina et al. Balti Uuringute Instituut / TLÜ RASI. Tartu,

80 4.2. Lõimumiskava tegevuste rahastamine Lõimumiskavas planeeriti aastateks finantsvahendeid kokku summas eurot. Tegelik finantsvahendite kasutus lõimumiskava tegevuste elluviimiseks on eurot, nagu seda näitab joonis 21. Allikas: Lõimumiskava rakendusplaani täitmise analüüs, *EIF 2012 ja 2013 aastaprogrammide kulud on näidatud seisuga september 2014,mõlema aastaprogrammi lõplikud summad selguvad 2015.aastal peale fondi auditeerimist ja sertifitseerimist. Lõimumiskava rahastati kolmest allikast: riigieelarvelistest vahenditest (RE) (Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning perioodil aasta juuli Riigikantselei juures asunud Rahvastikuministri büroo) ja Euroopa Liidu välisvahenditest (VV), millele riik tagas kaasfinantseeringu (KF) 85. Välisvahendeid kasutati peamiselt ESF-i 86 ja EIFist 87 saadud struktuuritoetustest. Lõimumiskava tegevuste rahastamine, nagu näitab tabel 39 ja joonis 22, toimus kolmes lõimumisvaldkonnas: hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik ning õiguslik ja poliitiline, samuti rahastati lõimumiskava juhtimisega seotud 85 EIF ja ESF Eesti riigi kaasfinantseeringu summad olid vastavalt 25% ja 15%. EIF 2012 ja 2013 aastaprogrammide eelarveline maht on näidatud seisuga september Mõlema aastaprogrammi lõplikud summad selguvad 2015.aastal peale fondi auditeerimist ja sertifitseerimist. 86 ESF-i vahendeid rakendasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Töötukassa ja Riigikantselei programmidest Keeleõppe arendamine ja Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine ja Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine EIF-i fondi vastutav asutus oli perioodil Riigikantselei, Kultuuriministeerium. 80

81 eelarvet. Kogu arengukava perioodi jooksul kõige suurema eelarvelise osakaaluga olid haridusliku ja kultuurilise valdkonna finantsvahendid 41%, järgnes sotsiaalne ja majanduslik 26% ning arengukava juhtimistegevused 20%. Õigusliku ja poliitilise valdkonna rahastus moodustas 13%. Tabel 39. Ülevaade Lõimumiskva eelarvevahendite kasutamisest aastatel VALDKOND Plaan kokku Täitmine kokku Haridus Kultuur V2 Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine V3 Õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkond A Lõimumiskava juhtimistegevused KOKKU Täitmise % Tegelik osakaal ELK-st % 41% % 30% % 11% % 26% % 13% % 20% % 100% Allikas: Kultuuriministeeriumi vahearuanded Eesti lõimumiskava rakendusplaani täitmise kohta ; Kultuuriministeerium, Seoses majandussurutisega kulutati hariduse valdkonnas planeeritust vähem vahendeid, mis vähendas hariduslik-kultuurilise lõimumise valdkonna planeeritud eelarvet. 81

82 Üleminekuprotsessi toetamine oli otseses seoses eesti keeles antavate õppeainete arvuga vene õppekeelega gümnaasiumites. Iga eesti keeles antava lisaaine eest (lisaks kohustuslikule), sai kool toetust. Eelarvelised planeeritud finantsvahendid olid koolide toetuseks suuremad, kui koolid reaalselt vajasid. Kultuuri valdkonnas rahastati tegevusi planeeritust rohkem, sest kasvas rahvuskultuuriseltside arv ning toetati erinevaid koostöötegevusi, sh laste- ja noorte kirjanduse tõlkimist. Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonnas oli eelarve maht planeeritust suurem. Aruandeperioodil ilmnes tööotsijate suurem nõudlus eesti keele õppeks. Seepärast toetas Töötukassa ESF meetme abil sotsiaaset ja majanduslikku valdkonda planeeritust suuremas mahus. Õigusliku ja poliitilise valdkonna tegelik täitmine oli planeeritust väiksem a planeeritud vahendeid rakenduskavas kärbiti majanduskriisi tõttu a läbi viidud vahehindamise tulemusel. Selle käigus vähendati valdkonnale suunatud toetusi. Joonis 23 esitab tegevuste rahastamise mahud kolme ministeeriumi Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeerimi ja Rahvastikuministribüroo lõikes. 88 Allikas: Lõimumiskava rakendusplaan a kohta esitatus on Rahvastikuministri büroo finantsvahendid liidetud Kultuuriministeeriumi eelarvega. 82