Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem
|
|
- Myron Jenkins
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem Kontseptsioon TK&Partnerid 2012
2 Sissejuhatus See kontseptsioon on ettepanek luua meditsiinilisest juhitud laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem, mille multidistsiplinaarne lähenemine laste väärkohtlemisele aitab kindlustada lastele väärikat kohtlemist, kvaliteetset arstiabi ja väärkohtlemise avastamist. Laste väärkohtlemine on äärmiselt aktuaalne kogu maailmas, sealhulgas olles tõsine probleem ka Eestis. Rahvusvahelised organisatsioonid nagu ISPCAN 1 ja WHO 2 pööravad tähelepanu sellele, et selgitada laste väärkohtlemisega seotud probleeme ja töötavad selles suunas, et väärkohtlemise ohvrid saaksid kõikides riikides multidistsiplinaarset abi. ÜRO Lapse õiguste konventsioon rõhutab samuti, et üheks laste põhiõigustest on üleskasvamine väärkohtlemiseta ning väärkohtlemise ilmnemisel abi saamine. Väärkohtlemise ulatuse osas on kõige paremini uuritud maa tõenäoliselt USA. Viimane väärkohtlemise esinemissageduse 3 uuring leidis, USAs on väärkohtlemise juhtu aastas. Seejuures võib täiskasvanute uuringutele toetudes oletada, et nimetatud number on pigem alahinnatud, kuna täiskasvanute uuringud näitavad, et laste väärkohtlemisest on mõjutatud 30-50% populatsioonist. Eestis puudub täpne ülevaade laste väärkohtlemise sagedusest. Võttes arvesse USA andmeid ning eeldades, et väärkohtlemise sagedus on ligikaudu sama, võiks meil olla vähemalt 5500 väärkohtlemise juhtu aastas. Isegi kui see number pole nii suur, on see siiski tõsiseks probleemiks Eesti lastele. Olemasolevate uuringute andmetel on Eestis väärkohtlemine tõsine probleem. Uurimus Teismeliste väärkohtlemine Eestis: Riskitegurid ja tagajärjed (1,2) viidi läbi 2000 aastal. Uurimusest selgus, et laste väärkohtlemine on Eestis, täpsemalt Eesti peredes, üsnagi sage nähtus. 93% vastajatest oli teatanud vähemalt ühe väärkohtleva situatsiooni kogemusest oma elus. Enamus olid kogenud kaht või enamat väärkohtemise liiki. Kõige rohkem oldi kogetud kaht erinevat väärkohtlemisliiki (veerand vastanutest). Umbes iga viies vastaja oli kogenud ühte või siis kolme erinevat väärkohtlemisliiki ning 15% oli kogenud nelja liiki. 10% poisslastest ja 5% tütarlastest ei olnud langenud ühelgi korral väärkohtlemise ohvriks. Seejuures ei olnud väärkoheldud 8% venelastest ja 5% eestlastest. 1 International Society for Prevention of Child Abuse and Neglect 2 World Health Organisation 3 The Fourth National Incidence Study of Child Abuse and Neglect (NIS-4) 2
3 Teine uuring viidi läbi aasta kevadel ja suvel Ida-Virumaa kuues lastekodus 4 (3) ning leiti, et emotsionaalne vägivald on lastekodudes üsna laialt levinud nähtus ning seda kasutavad nii täiskasvanud (kasvatajad) laste suhtes kui ka lapsed omavahel. Laste hoolekandeasutustes ning erikoolides aastal läbi viidud uuring Erikoolides ja laste hoolekandeasutustes elavate noorte hoiakud ja kogemused seoses seksuaalse, vaimse ja füüsilise vägivallaga näitas, et füüsilise vägivalla kogemus oli 42% turvakodu, 31% erikooli ja 21% lastekodu lastest (4). Ka seksuaalne väärkohtlemine uuringute alusel on pigem tavapärane aastal läbi viidud uurimus Seksuaalse väärkohtlemise kogemused ja hoiakud Eesti noorte hulgas leidis, et 15% poistest ja 44% tüdrukutest ütlesid, et nad on kogenud vähemalt ühte seksuaalse väärkohtlemise situatsiooni (5). Laste hoolekandeasutustes ja erikoolides läbi viidud uuring näitas, et iga viies küsimustikule vastanud lastekodunoor, 36% turvakodu ning 38% erikooli kasvandikest oli kogenud vähemalt üht seksuaalse väärkohtlemise situatsiooni (4). Raske füüsilise väärkohtlemise alla liigituv raputatud lapse sündroom on sama sage Eestis kui ka mujal maailmas 41: alla aastase lapse kohta (6). Paljud spetsialistid - perearstid, eriarstid, õpetajad, sotsiaaltöötajad, puutuvad oma töös kokku lastega, keda on väärkoheldud. Sageli ei tunne spetsialistid väliste märkide järgi väärkohtlemist ära ning ei kahtlustagi midagi. Teinekord võib spetsialist küll kahtlustada, kuid ei tea, mida sellises olukorras teha. Selle tulemusena ei jõua väärkoheldud lapsed sageli abiandvate asutusteni. Soo, Ilvese ja Strömpli aastal läbi viidud uuring laste väärkohtlemise juhtumitest teavitamisest toob ühe järeldusena välja, et laste väärkohtlemise äratundmist raskendavad hägusad piirid lubatud ja lubamatu käitumise vahel. Piiripealsed teod, mille puhul on raske öelda, kas tegemist on väärkohtlemisega või mitte, põhjustavad ebakindlust ning võivad viia sekkumisest loobumiseni. Uuring näitas, et väärkoheldud lapsest jäetakse sageli informeerimata. 63% kõigist ankeedile vastanutest oli jätnud mingil põhjusel väärkoheldud lapsest teatamata. Väärkoheldud lapsest mitteteatamise põhjuseks oli peamiselt vastaja ebakindlus ja teadmatus. Tulemused näitasid samuti, et spetsiaalsed väärkoheldud laste abistamist käsitlevad juhendid üldiselt puuduvad ning eksisteerib vajadus nende järele.(7) 4 Ametlik nimetus on asenduskodu 3
4 Siinkohal väärib kindlasti märkimist, et aastal andis Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond välja juhendi Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse, mis selgelt ja ülevaatlikult selgitab põhimõtteid abivajavast lapsest teavitamisel ning millest nii lastega töötavatel spetsialistidel kui kodanikul oleks kasulik teadlik olla.(8) Ka politseil on olemas kriminaalmenetluses laste erikohtlemist käsitlev erijuhend. Eesmärk 20. oktoobril 2011 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Laste ja Perede arengukava aastateks Üheks planeeritavaks tegevuseks on arengukava tegevussuuna Väärkoheldud lapse märkamine ja abistamine raames laste väärkohtlemise diagnostikasüsteemi loomine.(9) Käesoleva kontseptsiooni eesmärk on vaadelda laste väärkohtlemise diagnostika parandamiseks läbi olemasolev olukord ja selle puudused ning analüüsida USA mudeli näitel, kuidas võiks Eestis laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem rakenduda. USA mudel on valitud kahel põhjusel. USA Florida osariigi mudel toimib hästi ning on tunnustust leidnud kogu USAs ning teiseks on meile info Florida osariigi vastava süsteemi toimimise kohta kättesaadav väga koostööaltis Florida vastavate meeskondade meditsiinilise direktori isikus ning samuti on Tartu Ülikooli lastekliiniku neuroloog Inga Talvist saanud kohapeal mudeli toimimisega tutvuda. Samuti on USA mudeli juures oluline see, et tegemist on meditsiiniliselt juhitud meeskondadega. Kontseptsiooni rakendumisel peaks rakenduma rahvuslik meditsiiniliselt juhitud multidistsiplinaarne laste väärkohtlemise diagnostikavõrgustik väärkoheldud laste (füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine, hooletusse jätmine) 5 tervise kontrolliks, väärkohtlemise diagnostikaks ning soovituste andmiseks. Laiemaks eesmärgiks on parandada Eesti laste turvalisust ja heaolu pakkudes meditsiiniliselt juhitud multidistsiplinaarset abi hooletusse jäetud lastele. Laste väärkohtlemise diagnostikameeskondade programm lähtub eeldusest, et laste väärkohtlemine ja hooletusse jätmine on mitmetahuline probleem, mis vajab ka 5 Laste väärkohtlemise ja selle eri liikide sisu on pisut pikemalt lahti kirjutatud Lisas 1 4
5 multidistsiplinaarset lähenemist. Meeskonna multidistsiplinaarsed hinnangud on olulised, et hinnata väärkohtlemist, hooletusse jätmist, soovitades efektiivset sekkumist, ravi ja rehabilitatsiooni, kindlustades nii positiivse tulemi nii lastele kui ka peredele. Laste väärkohtlemise diagnostikameeskondade eesmärkideks on: Väärkohtlemise preventsioon Väärkohtlemise identifikatsioon Väärkohtlemise interventsioon Väärkohtlemise vähendamine Kontseptsiooni eesmärgiks on luua terviklik süsteem väärkoheldud lapse diagnostikaks ja tervise kaitse korralduseks. Laste väärkohtlemise diagnostikameeskondade eesmärk on parandada laste väärkohtlemise diagnostikat vastavalt Eesti kontekstile ning anda selged ning üheselt mõistetavad juhised. Laiem eesmärk on luua ühtne üle-eestiline laste väärkohtlemise diagnostikameeskondade süsteem, et oleks tagatud standarditele vastav ja kvaliteetne meditsiiniline abi väärkoheldud lastele Eestis. Sihtgrupp Sihtgrupiks on kõik lapsed, kelle puhul on tegemist väärkohtlemisega või on kahtlus väärkohtlemisele, kas siis füüsilisele, psühholoogilisele, seksuaalsele või kombineeritud väärkohtlemisele. Teisalt on kirjeldatava süsteemi sihtgrupiks kõik lastega kokkupuutuvad spetsialistid (nt õpetajad, huviringi juhendajad, treenerid, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad, kasvatajad, politseinikud) ja indiviidid (nt naaber, sõber ja tema vanemad vms), kellel tekib konkreetse lapse suhtes väärkohtlemise kahtlus. Kolmandast aspektist on sihtgrupiks ka kitsam spetsialistide hulk, kellest süsteemiarenduse käigus kujunevad diagnostikameeskondade liikmed. 5
6 Olemasoleva süsteemi lühikirjeldus ja kitsaskohad Lapse väärkohtlemine on igasugune käitumine lapsega, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seab ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Sageli jääb väärkohtlemine tähelepanuta, sest erinevate valdkondade spetsialistide vahel puudub koostöö. Samuti on ebapiisav teadlikkus laste väärkohtlemisest ja kuritarvitamisest kodus, koolis ja asutustes ning sisuliselt on Eestis puudulik väärkohtlemise diagnostika. Teatud määral on olemas küll väärkoheldud laste nõustamissüsteem, kuid ka see vajaks olulisel määral täiustamist ja arendamist. Tänasel laste väärkohtlemise käsitlemisel on kaks põhilist sammast. Ühelt poolt tegeleb laste väärkohtlemisega kohalik omavalitsus lastekaitsetöötaja isikus 6 ning teiselt poolt menetlevad väärkohtlemise juhtumeid õiguskaitseorganid prokuratuuri juhtimisel. Lastekaitse seaduse 59 kohaselt on igal inimesel kohustus teavitada abivajavast lapsest sotsiaaltalitust, politseid või mõnd teist abiandvat organit. Kitsaskoht nr 1 7 on nii lastega kokku puutuvate spetsialistide kui teiste oskus ära tunda väärkohtlemise märke. Kitsaskoht nr 2 on see, et isegi kui tekib kahtlus lapse väärkohtlemise osas, ei teavitata sellest. Kitsaskoht nr 3 on spetsialistide poolt tajutud selgete käitumisjuhiste nappus. Väärkohtlemisest mitteteatamise taga on kohati hirmud. Nii võibki neljanda kitsaskohana välja tuua hirmu andmekaitse seaduse rikkumise ees, hirmu kaaluka otsuse tegemise ees (alusetu väärkohtlemissüüdistus võib perekonnale laastavalt mõjuda) ning hirmu (kliendi)suhte rikkumise ees. Kui spetsialist on siiski otsustanud, et ta teavitab abivajavast lapsest, seisab ta valiku ees, kellele teatada. Kindlasti on võimalik helistada lasteabitelefonile , kes omakorda teavitab kohast ametkonda. Teadlikkus lasteabitelefoni olemasolust ja selle kasutamise harjumus ei ole täna kindlasti selline nagu võiks olla. Kui aga lasteabitelefonile ei helistata, on valik politsei või KOV lastekaitsetöötaja. Millistel juhtudel kuhu teavitada on täna paljuski teataja sisetunde ja teadlikkuse küsimus. Eelpoolviidatud Õiguskantsleri Kantselei poolt välja antud juhend abivajavast lapsest teavitamise teemal annab selgitusi, kuidas käituda ning on kindlasti spetsialistidele valikute tegemise ja teadlikkuse osas abiks. Olemasolev praktika annab aluse laias laastus oletada, et akuutsetest ja raskematest füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest teavitatakse politseid ning kergematest füüsilise (ja seksuaalse?) 6 Lastekaitsetöötaja puudumisel täidab vastavaid ülesandeid sotsiaaltöötaja 7 Reastus on protsessi kulgemise mõttes, mitte tähtsuse järjekorras. 6
7 väärkohtlemise juhtumitest, emotsionaalse väärkohtlemise juhtumitest, ebaselgetest juhtumitest ning hooletussejätmisest teavitatakse lastekaitsetöötajat ja kohati ka ohvriabi töötajat 8. Eeltoodust tulenevalt võib viienda kitsaskohana identifitseerida ebaselge arusaama, kuhu milliste juhtumitega pöörduda. Eeldatavalt peaks aga siiski nii olema, et ükskõik kuhu info laekub, teavitatakse sellest ka teist menetlejat. Tegelikkuses see siiski nii ei ole. Kui info laekub sotsiaal- või lastekaitse töötajale on ka temal kohati raske langetada otsust, kas juhtum on selline, mille puhul politseid teavitada või mitte. Politsei aga ei edasta kohati infot öeldes, et see võib kahjustada uurimist. Politsei ei edasta menetlusinfot lähtudes Kriminaalmenetluse seadustikust ilma prokuratuuri loata. Kui info lapse väärkohtlemise kahtlusest on politseisse jõudnud saab uurimise juhiks prokurör, kes otsustab, kellele infot jagada. Sõltuvalt prokuröri hinnangust võib lastekaitsetöötaja jääda informeerimata. Kitsaskoht nr 6 ongi info puudulik liikumine ja ebapiisav võrgustikutöö kahe ametkonna vahel. Kriminaalmenetluse seadustiku 70 kohaselt sätestab alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused ning ütleb, et menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi. Kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui: - tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; - tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; - tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega. Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse ja kasutatakse tõendina kohtumenetluses. Nimetatud paragrahvis märgitud asjakohane väljaõpe on aga seadusandja poolt jäetud sisustamata ning ei taga lapse ülekuulamist sisuliselt sobivate ametiisikute poolt kitsaskoht nr 7. Koostöös Sisekaitseakadeemiaga on politsei korraldanud lastega töötavatele politseiametnikele vastava koolituse, mis viidi läbi 2012 kevadel. Politsei on loonud prefektuuride juurde lastekaitsemeeskonnad. Kuid need ei tööta üle piirkonna. Nii on nt Lääne prefektuuris lastekaitse teenistus, mis tegeleb osade juhtumitega 8 Nimetatud jaotus on väga üldine ja oletuslik ning vajaks hüpoteesi kontrollimist 7
8 ise, enamuse juhtumitega tegeleb aga vastava politseijaoskonna uurija ning lastekaitseteenistuse roll on pigem nõustav. Oma töövaldkonda kuuluvate juhtumite puhul kogub lastekaitsetöötaja informatsiooni ning korraldab perele vajalike sotsiaalteenuste pakkumise, samuti aktiviseerib võrgustikutöö lapse ja pere toetamiseks. Kitsaskoht nr 8 on ka see, et väärkoheldud last toetavaid ja rehabiliteerivaid teenuseid on liiga vähe. Samuti ei hinnata meil sekkumise tulemuslikkust. Raskematel juhtudel eraldab kohus KOV ettepanekul lapse vanematest kas ajutiselt või pikemaks ajaks. Kitsaskoht nr 9 on praeguses olukorras see, et kui peres on varem esinenud väärkohtlemist ja laps on surnud või perest eraldatud ning perre sünnib uus laps, ei ole taolised pered piisavalt ennetava tähelepanu all, et hoida ära ka teiste laste väärkohtlemist. USA mudeli võimalik rakendamine Eesti kontekstis Kontseptsioon võtab eeskujuks Florida osariigi lastekaitse meeskondade süsteemi. Nimetatud süsteemis alluvad lastekaitse meeskonnad nn tervishoiu ametile. Kõik meeskonnad on meditsiiniliselt juhitud ning neil on meditsiiniline direktor arst. Kõikide meeskondade meditsiinilised direktorid alluvad osariigi meditsiinilisele direktorile. Meeskonnad on multidistsiplinaarsed. Meeskondades on meedikud (arstid, õed), sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja jurist. Võimalik skeem Eestis Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem baseeruks meditsiiniliselt juhitud multidistsiplinaarsetel meeskondadel, mille eesmärgiks on väärkohtlemise diagnostika, lapse tervise kontroll ning lapse ja perekonna aitamine ning ravi. Antud meeskonnad peaksid tagama õigeaegse diagnoosi, lapse tervise kontrolli ning meditsiinilise abi andmise. Lisaks kuuluks meeskonna ülesannete hulka ka hilisemate probleemide (psühholoogiliste probleemide) ilmnemise korral nõustamine. Oluline on, et keskendutakse mitte vaid lapsele vaid lapse kõrval tema perekonna aitamisele ja toetamisele sh ka peresiseste väärkohtlejate aitamisele. 8
9 Alustada võiks 4 meeskonnaga (Tallinn, Tartu, Ida-Virumaa, Pärnu), mis on ühise alluvusega ja ühtede printsiipidega, et välistada erinevaid seisukohti. Meeskondi koordineeriv üksus võib paikneda nt: a) mõne haigla juures b) Tervise Arengu Instituudis c) võimalikus lastekaitse riiklikus rakendusüksuses d) Laste vaimse tervise keskuses 9 e) või mujal Meeskonnad koos koordineeriva üksusega võivad alluda Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile vms. Koordineerivaks üksuseks on rahvuslik meditsiiniline direktor, kelle ülesannete hulka kuulub: 4 meeskonna töö koordineerimine meditsiiniliste direktorite supervisioon töö ministeeriumiga süsteemi ning andmete säilitamise ja arendamise suhtes koostöö ministeeriumiga poliitiliste otsuste tegemisel kvaliteedi kontroll ning kvaliteediindikaatorite loomine õpetamine Iga meeskond omakorda koosneb meditsiinilisest direktorist, kes on meeskonna juht; sotsiaaltöötajast või õest, kes on meeskonna koordinaator ning teistest meedikutest (õed, arstid), sotsiaaltöötajatest, psühholoogidest, juristidest ja kohtumeedikutest. Esimese etapina hakkavad tööle eeskätt meditsiiniline direktor ja sotsiaaltöötaja/õde, kes vastavalt juhtumi iseloomule kaasavad teisi spetsialiste. Meeskonna meditsiiniline direktor on lastearst, kes juhib meeskonda. Tema tööülesanneteks on: meeskonna juhtimine osalemine üldises kvaliteedi kontrollis kvaliteedi tagamine koolituse tagamine meeskonna liikmetele enese regulaarne täiendamine 9 Norra ja EMP rahastusest planeeritav keskus 9
10 Teiste meedikute ülesanded on (eeldab kogemust lastega töötamisel): meditsiiniliste konsultatsioonide läbiviimine diagnostiliste läbivaatuste tegemine koostöö sotsiaaltöötajatega kirjalike aruannete koostamine (selleks on vajalikud ühtsed vormid) valvetöös osalemine igal aastal ennast täiendada Meeskonna koordinaator on sotsiaaltöötaja või õde, kes aitab meeskonda juhtida ning kelle ülesanneteks on: mittemeditsiinilise personali supervisioon andmete töötluse tagamine osalemine valvetöös osalemine täiendustel Sotsiaaltöötaja ülesanded on: laste ja pereliikmete intervjueerimine o Kohtumeditsiiniline intervjuu?? kirjalike hinnangute andmine teenuste ja suunamiste koordineerimine andmete sisestamine koostöö meedikuga koolituste organiseerimine osalemine valvetöös osalemine koolitustes Psühholoogi ülesanded meeskonnas on: laste ja täiskasvanute psühholoogiline hindamine laste kliiniline intervjueerimine laste psühhoteraapia? läbida täienduskoolitust igal aastal Meeskonna juristi ülesanded on: 10
11 anda juriidilist abi koolitada meeskonda esindada meeskonda või selle liiget (tööalaselt) Teised professionaalid osalevad meeskonna töös. Meeskonnad konsulteerivad kõiki lapsi, kes kuuluvad sihtgruppi. Meeskonnad on kättesaadavad ööpäevaringselt, 365 päeva aastas. Töö ajal ning tööpäevadel on meeskond saadaval rutiinselt, läbivaatuseks ja konsultatsiooniks, töövälistel aegadel on valvepersonal (1 sotsiaaltöötaja ja 1 meedik), kes tagavad erakorralise konsultatsiooni kindlatel juhtudel (nt kui on oht, et tõendid hävivad kiiresti). Tööaja välistel aegadel on valvepersonal koduses valves ehk teisiti öeldes on võimalik neile helistada ning nad tulevad välja. Valveteenistus tagatakse graafiku alusel. Määratakse kindlaks ka teeninduse täpsed geograafilised piirid. Meeskond vajab vastavaid ruume ja vahendeid ning labori kasutamise võimalust. Sihtgruppi kuuluvad kõik lapsed (0-18 aastat), kes vastavad järgmistele kriteeriumitele: pea vigastused, pea ja kaelapiirkonna verevalumid, põletused, murrud alla 5 aastasel lapsel esinevad hematoomid seksuaalselt väärkoheldud lapsed suguhaigus eelpuberteedis lapsel alatoitumus, vähene kaaluiive meditsiiniline hooletusse jätmine perekonnad kus üks või mitu last on surnud või on olnud haiglasse saabumisel vigastatud ja hiljem surnud ning on kahtlustatud väärkohtlemist ning peres on veel lapsi; vililased tõsiste emotsionaalsete probleemidega lapsed, kui kahtlustatakse väärkohtlemist Lastekaitse meeskondadel on järgmised tööd juhtivad põhiväärtused: Vastutus. Eesmärk on anda kvaliteetset teenust, saada positiivseid tulemusi ning ka kliendi rahuolu saavutamine. Lastekaitse meeskonnad võtavad täieliku vastutuse käitumise ning töö tegemise kvaliteedi eest. 11
12 Koostöö. Tugevdada koostööd teiste ametkondadega, et parandada pakutavaid teenuseid. Ühiskonna eripära. Igal ühiskonnal on oma nägu, lastekaitse meeskonnad on paindlikud disaini ja ühiskonna vajaduste suhtes, samal ajal vastates kõrgetele kvaliteedi nõudmistele. Innovatsioon. Lastekaitse meeskonnad uurivad uusi ja efektiivsemaid meetodeid et igapäeva tööd parandada. Ausus. Lastekaitse meeskonnad hindavad ausust ning austust igapäevases töös, ega lase oma isiklikel tunnetel mõjutada meie professionaalset arvamust. Meeskonnatöö. Lastekaitse meeskondade kõige väärtuslikumaks osaks on pühendunud, hästi välja õpetatud personal. Juhtumi käsitlemine skeemis ja osapoolte rollid Laste juhtumid, mis vastavad ülaltoodud kriteeriumitele, suunatakse meeskondadesse. Informatsioon väärkohtlemiskahtlusega lapsest laekub meeskondadesse läbi nelja kanali: a) lasteabitelefonilt , kuhu võivad abivajavast lapsest teavitada kõik märkajad sh tavakodanikud. Lasteabitelefon edastab kahtluse politseile, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale ja VKD 10 meeskonnale. Ühelt poolt peaks olema võimalus teavitada väärkoheldud lapsest anonüümselt (täna sellist võimalust pakub), aga teisest küljest võib teavitaja osutuda hiljem kohtuasjas väga vajalikuks tunnistajaks, mistõttu peaks nõustaja siiski üritama koguda helistaja kohta võimalikult palju infot; b) kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt, kes on üldjuhul lapse juhtumi peamine koordinaator; c) õiguskaitseorganitelt, kes soovivad kiiret hinnangut väärkohtlemiskahtluse põhjendatuse osas; 10 Väärkohtlemise diagnostika 12
13 d) meditsiiniasutustelt ja personalilt, kellel on tekkinud kahtlus konsulteeritava/ravitava lapse väärkohtlemise osas (näiteks erakorralise meditsiini osakond jt) Meeskonna roll Meeskond konsulteerib enamuse juhtumitest tööajal, v.a. kui laps on hospitaliseeritud; kui lapsel on vigastused, mis võiksid kiiresti paraneda; seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ja kui seda soovib politsei või prokuratuur. Kui laps on hospitaliseeritud haiglasse, läheb meeskond (sotsiaaltöötaja ja meedik) lapse juurde. Kui laps on haiglas väljaspool piirkonna keskust, on vajalik transpordivõimaluse olemasolu meeskonnaliikmetele. Muudel juhtudel toimub lapse läbivaatus ja intervjueerimine selleks spetsiaalselt kohandatud lapsesõbralikus keskkonnas. Võimalusel välditakse lapse sekundaarset traumeerimist, mille ta võib saada kiirabi, politsei jt ametiasutuste keskkonnas. Lapse toob lastekaitse meeskonna juurde kohalik lastekaitse spetsialist, sotsiaaltöötaja või politseitöötaja, kas koos vanematega või ilma. Läbi lasteabi telefoni laekunud info põhjal otsustab meedik, kas antud last on vaja tuua lastekaitse meeskonda konsultatsioonile või mitte st kas on tegemist tervise probleemiga. Kohalik omavalitsus vastutab lapse jõudmise eest lastekaitse meeskonna juurde kui võrgustikus pole kokku lepitud ja otstarbekas korraldada teisiti. Esmase intervjuu teeb meeskonna sotsiaaltöötaja/õde, millele järgneb meditsiiniline läbivaatus. Kogu meditsiiniline informatsioon dokumenteeritakse, tehakse ka fotod vigastustest. Vajadusel tehakse analüüsid (nt. rasedustest, suguhaigused) ning võetakse kohtumeditsiiniline tõendusmaterjal (nt. seksuaalse väärkohtlemise korral - DNA). Soovitatavalt on läbivaatuse juures (v.a. seksuaalse väärkohtlemise korral) ka lastekaitsespetsialist või politseitöötaja. Vajadusel ordineeritakse ravi. Lisaks antakse lapse tervise aspektist soovitusi. Sõltuvalt vajadusest kutsutakse laps ka järelkontrolli. Lapse intervjueerimine peaks toimuma võimalikult vähe kordi. Last intervjueerib üks spetsialist, teised spetsialistid saavad toimuvat jälgida video vahendusel või peegelklaasidega ruumist. Intervjueerija konsulteerib intervjuu jooksul teiste spetsialistidega lisaküsimuste 13
14 vajalikkuse osas. Kui väärkohtlemise kahtlus ei lasu vanemal, võib põhjendatud juhtudel vanem viibida intervjueerimise juures. Meeskonna ülesanded on üldjoontes: meditsiiniline läbivaatus kohtumeditsiiniliste tõendite kogumine? tervise kontroll o profülaktiline ravi o meditsiiniliste dokumentide hindamine psühholoogilised hindamised perekonna hindamine erinevate spetsialistidega arutelud teenuste koordineerimine? rehabilitatsiooni teenus? laste intervjueerimine konsultatsioonid õpetamine ning teavitustöö Meeskonna käest on 24 tunni jooksul võimalik saada arvamust meditsiinilisest leiust, otsust kas on tegemist väärkohtlemisega (kindel, võimalik, pole väärkohtlemine). Tegemist on meditsiinilise eksperthinnangu andmisega. Sageli on vaja meeskonna sotsiaaltöötajal uurida ka sotsiaalset tagapõhja, et anda lõplik hinnang ning see võib vajada rohkem aega (kuni 1 nädal). Kui laps vajab hilisemat abi, siis annab meeskond selles suhtes soovitusi, kuid soovituste järgimise vastutus ning muu abi ja toetuse korraldamine jääks kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajale. Koostöö õiguskaitseorganitega Ühelt poolt võib politsei olla lapse meeskonda suunajaks. Seda eelkõige olukordades, kus politseile laekunud informatsioon on liiga ebakindel, et juhtumit algatada (nt olukord, kus koolis õpetaja märkab lapsel imelikku käitumist ning helistab politseisse). Samuti lõpetab politsei endapoolse juhtumi menetlemise kui mõlemad osapooled on allpool 14
15 kriminaalvastutusea alampiiri. Samas on ka selles olukorras vajalik välja selgitada, kas väärkohtlemine on aset leidnud ning mis on juhtunud. Seda eelkõige kaasatud laste aitamiseks. Teiselt poolt on õiguskaitseorganitel oluline roll, kui väärkohtlemise kahtlus leiab kinnitust. On kaks põhimõttelist võimalust, kuidas korraldada VKD meeskondade koostöö õiguskaitseorganitega: 1) Kui laps on sattunud meeskonna juurde konsultatsioonile, teeb meeskond ära oma töö ning (samal ajal ka KOV lastekaitsetöötajaga, kui ta pole seni kaasatud) kui väärkohtlemise kahtlus leiab kinnitust, kontakteerub meeskond politseiga ning annab üle info, misjärel alustab politsei menetlustoiminguid. + Meeskond on operatiivne ning ei pea ootama teise ametkonna esindaja saabumist. + Politsei ei kuluta ressursse juhtumitele, kus ilmneb, et väärkohtlemist ei ole aset leidnud. + Toob kaasa vähem vajadust sünkroniseerida erinevate ametkondade toiminguid (tõendite kogumine jms). - Toob kaasa olukorra, kus last intervjueeritakse rohkem kordi kui üks (erinevateks intervjueerijateks on VKD meeskond, politsei, kohtuekspertiisi tegija kui lastekaitsetöötaja). - Võib kaasa tuua ajakulu enne seda, kui juhtum jõuab politseisse. Osad tõendid ja tegevused võivad aga olla ajakriitilised. 2) Politsei (ja ka lastekaitsetöötaja) kaasatakse kohe, niipea kui laekub info meeskonna konsultatsiooni vajavast lapsest. Sellisel juhul viiakse läbi ühiselt koordineeritud lapse intervjueerimine ning tõendite kogumine. Kogutud info vastab menetlustoimingute nõuetele ning seda saab kasutada tõendina. + On lapsesõbralik, kuna vähendab vajadust last mitmekordselt intervjueerida. + Soodustab võrgustikutööd ja juhtumi efektiivset ja koordineeritud lahendamist. Info liigub kiiresti ja korrektselt. 15
16 - Eeldab seni sissetöötatud rutiinide muutmist ja koolitusi osapooltele ühistoimingute õppimiseks ja harjutamiseks - Võib kaasa tuua ajakulu kuni kõik ametkonnad kogunevad ning teevad ettevalmistusi intervjueerimiseks ja tõendite kogumiseks. - Kõik osapooled kulutavad ressurssi ka nende juhtumite menetlemiseks, kus tegelikku väärkohtlemist pole. Kohtuekspertiis Ka siin on analoogselt eeltooduga kaks põhimõttelist valikut, millest esimese puhul on meeskonna poolt läbi viidav konsultatsioon informatiivseks materjaliks edasise võimaliku kohtukaasuse käigus ning meeskonna liikmeid võib vajadusel kutsuda kohtusse nii tunnistaja, asjatundja kui eksperdina. Ametlik kohtuekspert saab kogutud materjale kasutada oma eksperthinnangu langetamiseks. Kohtumeedikud kaasatakse siis, kui menetlus on algatatud. Paljudel juhtumitel aga menetlust ei avata kuna kas pole tegu väärkohtlemise juhtumiga või kuulub juhtub eelkõige sotsiaalsektori pädevusse. Teine võimalus on kujundada VKD meeskonnad riikliku ekspertiisiasutuse all töötavateks üksusteks ning meeskondades töötavad spetsialistid pädevad kohtuekspertidena. Teenuste pakkumine Ilmselgelt kujuneb VKD süsteemi rakendumisel neist meeskondadest arvestatav kompetentsikeskus laste väärkohtlemise alal. Ideaalis peaks keskustesse kogunema kõikvõimalik teaduslikele uuringutele põhinev informatsioon nii väärkohtlemise diagnoosimise, aga miks mitte ka kogu väärkohtlemist puudutava kohta alates väärkohtlemise tekke- ja edasikandumismehhanismide, esinemissageduste kui sekkumis- ja rehabilitatsioonimeetodite kohta. Meeskondade töö nö baaspaketis on soovituste andmine lapse ja tema pere edasiseks raviks ja rehabilitatsiooniks. Baaspakett Pluss võiks sisaldada ka sekkumiste ning teenuste pakkumist ning ka nende teenuste ja sekkumiste arendustööd. Võimalik Pluss teenuste ampluaa võiks olla järgnev: - väärkoheldud lapse teraapia erinevate teraapiasuundade raames 16
17 - väärkoheldud lapse pere suhete analüüs ning teraapia - pereliikmete teraapia erinevate teraapiasuundade raames - väärkohtleja nõustamine ning teraapia - grupiteraapia ning eneseabigruppide loomine - spetsialistide nõustamine nii väärkohtlejast kui väärkoheldud lapse kollektiivis käsitlemisest - väärkohtlemise preventsioonimeetodite elluviimine Andmeregister Üks probleemidest, mis laste väärkohtlemise tuvastamisel esineb, on see, et vajalik informatsioon ei jookse kokku ühte kohta. Nii võib lapse traumapunkti sattumine ja tema vigastus olla seletatav ning kahtlusi väärkohtlemise osas ei teki, kuid kui üksitivõetuna selgitatavaid õnnetusi tuleb ette väga tihti, siis on alust juhtumit siiski lähemalt uurida. Nii võiks meeskonnale läbi terviseinfo süsteemi olla nähtav kogu lapse tervisega seonduv ning ehk võiks meeskonna esindaja traumapunkti sattunud juhtumid nö läbi skriinida, kas seal on mõni juhtum, mis vajab teravdatud tähelepanu. Ka sotsiaalteenuste andmeregistris võiks olla võimalus ära märkida pered, kus on esinenud väärkohtlemise kahtlus. Kui pere liigub teise omavalitsusse, ei alusta järgmine sotsiaaltöötaja nullist vaid oskab olla ettevalmistunud. See kõik eeldab peresid aitava ja toetava hoiaku senisest paremat levikut, et taoline märge andmebaasis ei oleks juba ette sildistav ja negatiivset hoiakut tekitav vaid pigem märge, et sellele perele tuleb enam toetust ja tähelepanu osutada. Võimalik rahastamisskeem ja prognoos rakendamise maksumuse kohta Süsteemi finantseerimisel kasutatakse võimalikult palju olemasolevaid ressursse. Võimalikud on erinevad rahastamisskeemid: a) Meeskondade tegevuses on oluline roll meeskonna koordinaatoril, kes korraldab meeskondade praktilise töö. Ühe variandina näeme, et meeskondade koordinaatorid 17
18 (sotsiaaltöötaja või õde) ja keskne koordineerimine võiks saada rahastuse sotsiaalministeeriumi vastava tegevuse finantseerimise kaudu. Meditsiinilise personali eksperthinnanguid peaks olema võimalik rahastada olemasolevate haigekassa teenuste või ka vastavalt eelpoolkirjeldatud valikutele ka kohtuekspertiiside vahenditest hinnakirjade alusel. Selle variandi puhul vajaks lisafinantseerimist esialgu neljas piirkonnas poole ametikohaga töötav meeskonna koordinaator ning keskne koordineerimine ühe ametikoha ulatuses. Prognoositav maksumus esimesel aastal ca EUR (palga- ja majanduskulu). Ka valvetöö korraldus eeldab teatud hulga spetsialistide tasustamist telefonivalves olemise eest. Arstide Liit on võtnud seisukoha, et arsti koduvalve tunnitasuks tuleb kehtestada vähemalt 50% arsti miinimumtunnitasust ja valve ajal tegelikult haiglas töötatud ning tööteel oldud aja eest maksta töötasu 100% ja lisatasu ületunnitöö eest. Kuna diagnostikameeskonna töö on siiski mõnevõrra spetsiifiline ja võimalike väljakutsete arv väljaspool tööaega on teadmata, on valvetöö hinna kujundamine hetkel keeruline ning eeldab ka läbirääkimisi potentsiaalsete meeskonnaliikmetega. b) Kaaluda võiks meeskondade rahastamist samadel põhimõtetel nagu täna toimub geriaatriliste meeskondade rahastamine. Selle variandi puhul vajaks lisafinantseerimist keskne koordineerimine ca EUR. Ka selle variandi puhul lisanduks valvetöö maksumus. Sõltuvalt sellest, kus hakkab asuma lapse läbivaatuse ruum, vajab investeeringuid vastava sobiva ruumi sisseseadmine ja tehniliste vahenditega varustamine. Ilmselt on vähemalt esialgu otstarbekas läbivaatuse ruum kujundada olemasolevate haiglate juurde, kus on olemas diagnoosimiseks vajalikud meditsiiniseadmed. Vajalikud seadmed on järgmised: Korralik kaamera statiivi ja kaugjuhtimisega, mitu tk Arvuti Funktsionaalne läbivaatuslaud Tavapärased pediaatrilised abivahendid: o Silmapeegel o Kõrvapeegel o Stetoskoop o Kasvukõverad o Abivahendid analüüside võtmiseks külmkapp analüüside hoidmiseks 18
19 o Sentimeetripael o Kõik võimalikud abivahendid (keha diagrammid jne) Süsteemi arenduskulud on seni tulnud läbi Hasartmängumaksu Nõukogu projektide. Pikemas perspektiivis peaks ka süsteemi arenduskulud olema väärkohtlemise diagnostikasüsteemi regulaarfinantseerimise osa. Nii on vajalik ette näha regulaarseid vahendeid, et süsteemi arendada, koolitada meeskonnaliikmeid, panustada meeskonnaliikmete motivatsiooni hoidmisse ning teha koostööd teadusasutustega. Otsustuskohad ning võimalikud probleemkohad Alljärgnevad teemad vajavad edaspidi läbiarutamist laiemas spetsialistide ringis: - Kuidas täpselt on korraldatud valvetöös osalemine ning kui palju ja millist personali see eeldab? Nii arste kui õdesid napib ning on potentsiaalne oht, et meeskondadesse ei leita piisavalt meditsiinipersonali. - Kus paikneb meeskondi koordineeriv üksus ning kellele see allub ning kes teostab järelevalvet? - Milline on vanemate roll ja kaasatus kogu protsessi juures? Ideaalis võiks ja peaks vanemad olema võimalikult palju kaasatud ja isegi kui väärkohtlejaks on varem ise, peaks võimaluse korral lähtuma mitte tema süüdi mõistmisest vaid abivajadusest. - Vajalik on otsustada, kes toimetab lapse läbivaatusele, kui juhtum leiab aset väljaspool tööaega? Juhul, kui on KOV-s on olemas valvesotsiaaltöötaja, võib seda teha tema. Juhul, kui valvesotsiaaltöötajat pole, oleks otstarbekas ilmselt ära kasutada olemasolevaid 24h valmisolekuga instantse. Seega oleks valik ilmselt kas politsei või meeskonna valvesolev töötaja ise. - Milline on VKD meeskondade seos loodavate piirkondlike nõustamiskeskustega? - Selleks, et olla kursis kõige uuemate seisukohtadega, peaks diagnostikameeskondade süsteem olema seotud ülikooli või muu teadusasutusega. Kas ja kuidas see Eestis võiks välja näha? 19
20 Senisest tegevusest ja tuleviku planeerimine Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteemi arendamist sel kujul alustati aastal. Koostööpartneriteks on olnud Sotsiaalministeerium, MTÜ TK & Partnerid, Tartu Ülikooli lastekliinik Inga Talviku eestvedamisel, Justiitsministeerium jt. Seni on läbi Hasartmängumaksu Nõukogu projektrahastuse läbi viidud mitmeid ettevalmistavaid tegevusi. Tegevused on toimunud kolmel suunal: esimene tegevussuund on lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine, et nad oskaks märgata väärkoheldud last, teine tegevussuund keskendub kitsamatele spetsialistide ringile, kes võiksid olla potentsiaalsed diagnostikameeskondade liikmed ning kolmas tegevussuund keskendub süsteemi enda arendamisele ning vastava kontseptsiooni väljatöötamisele aasta novembrist kuni aasta augustini, on läbi viidud 8 ühepäevast koolitust laiemale spetsialistide ringile väärkohtlemise alase teadlikkuse tõstmiseks, 2 kahepäevast spetsialiseerumiskoolitust ning üks juhtumi menetlemise teemaline seminar potentsiaalsetele meeskonnaliikmetele. Lisaks on toimunud neli seminari arutlemaks olemasoleva ning võimaliku loodava süsteemi teemadel aasta augustis viibivad 3? potentsiaalset meeskonna juhti õppevisiidil Floridas Prof Alexanderi poolt juhitavate sealsete lastekaitsemeeskondade juures. Üldine tagasiside koolitustele ning loodava süsteemi vajalikkusele on olnud väga positiivne. Samas soovitakse oluliselt täpsemalt mõista võimaliku süsteemi toimimist. Kontseptsiooni arendamise käigus on jäänud sõelale meeskondade potentsiaalse keskse koordineerija rolli andmine loodava Laste Vaimse Tervise Keskuse juurde. Nimetatud keskuse loomist koostöös Tallinna Lastehaiglaga ning ühe selle keskuse töövaldkonnana VKD meeskondade loomist ja koordineerimist planeeritakse rahastada Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsvahenditest, mis avanevad asjakohaste programmide lõikes 2012 aasta teises pooles? Võimalikud alternatiivid Ülalkirjeldatud mudeli rakendamisele on ka alternatiive: 20
21 a) Nullalternatiiv on see, kui olukord jääb selliseks nagu see hetkel on ning olulisi ümberkorraldusi ei tehta. Selle variandi miinuseks on see, et paljud laste väärkohtlemise juhtumid jäävad märkamata, teavitamata ja kohaselt menetlemata, rääkimata lapsele abi osutamisest. Plussiks võib ehk pidada seda, et süsteemi muutmiseks kuluva ressursi saab panna teiste vajalike arendustegevuste peale. b) Üks võimalus on jääda olemasoleva süsteemi juurde, aga samas tõhustada oluliselt spetsialistide teadlikkuse tõstmist laste väärkohtlemisest ning sellele reageerimisest. Sellisel puhul tuleks läbi viia interdistsiplinaarseid koolitusi ning välja töötada selged juhendmaterjalid teavitamiseks ja reageerimiseks. Variandi miinuseks on see, et osa vajalikke tegevusi, nt interdistsiplinaarse koostöö juurutamine, süsteemi tõhustamiseks jääb tegemata. Plussiks see, et olemasolevat süsteemi ja ka seadusi ei pea olulisel määral muutma, piisab täiendavatest tegevustest. c) Teostada ülalkirjeldatud mudeli rakendamiseks ning testimiseks pilootuuring ühes piirkonnas. Plussiks on mudeli testimisvõimalus enne üle-eestilist rakendamist ning kulude kokkuhoid. Miinuseks teiste piirkondade lastele vajaliku abi võimaluse edasilükkamine. d) Võtta süsteemiarenduse eeskujuks mõni muu maailmas edukaks osutunud süsteem nt Barnahus (Advocacy Center for Children) süsteem, mis pärineb Islandilt ning on sealt edasi levinud mitmetesse riikidesse. Barnahus süsteemi peamine erinevus USA mudelist on see, et kui USA mudeli puhul on diagnostikasüsteem meditsiiniliselt juhitud, siis Barnahus mudeli puhul on juhtroll sotsiaalsektoril. Barnahus mudeli puhul töötavad eelkõige politseiuurimise algfaasides ning sotsiaalse hinnangu andmiseks koos sotsiaaltöötajad, politsei, prokurör, kohtumeditsiiniline ekspert, lastearst ning lastepsühhiaater. Tulenevalt sellest, et juhtiv roll on sotsiaaltöötajatel, on meeskonnas tööle võetud kas üks või mitu sotsiaaltöötajat. Püsitöötajate hulgas on mõnikord ka politseinik. Ühistel koosolekutel, pakilistel juhtudel telefoni teel, konsulteerivad eri valdkondade spetsialistid üksteist, planeerivad ja jagavad tegevusi. Kui on algatatud politseiuurimine, viiakse intervjuud lapsega läbi Barnahus ruumides. Spetsialistid, kes peavad lapse ütlusi kuulama, saavad seda teha videolingi teel. Eraldi on olemas spetsiaalsed ruumid meditsiinilise läbivaatuse tegemiseks ja nõustamiseks. Eesmärk on, et politsei ekspert ja lastearst töötavad politsei või prokuratuuri 21
22 soovitavate meditsiiniliste hinnangute langetamiseks koos. Sotsiaaltalitus või psühhiaatriateenistus vastutavad lapsele kriisiabi andmise eest. 11 Sisuliselt on aga USA süsteem ning Barnahus süsteem suhteliselt sarnased ning mingeid Barnahus süsteemi elemente tuleks ilmselt kasutada ka meile kohandatud USA mudeli juures nt lapse intervjueerimise ühine läbiviimine. Kokkuvõte Laste väärkohtlemise juhtumite avastamine ning menetlemine ja samuti väärkoheldud laste toetamine on teemad, mis ühel või teisel moel vajavad senisest enam tähelepanu. Selleks, et väärkohtlemise juhtumeid menetletaks võimalikult lapsesõbralikult ning ükski juhtum ei jääks kahe silma vahele, on vaja tõsta lastega kokkupuutuvate spetsialistide teadlikkust ning oskust väärkohtlemisele viitavaid märke ära tunda. Lisaks on vaja selgeid juhiseid, kuidas väärkohtlemise juhtumitele reageerida. Kuid samas vajavad tähelepanu ka hirmud, mille olemasolu spetsialist on tunnistanud. Paljud väärkohtlemise juhud jäävad käsitlemata hirmu tõttu valesti otsustada ja alusetult süüdistada. Samuti ollakse ebakindlad otsustamaks, millal ja kuhu infot edastada. Kirjeldatud USA mudel võimaldab spetsialistil anda otsustusõigus pädevale meeskonnale, kes oma esialgse hinnangu annab juba 24 tunni jooksul. Tuginedes juba professionaalsele hinnangule saavad nii õigussüsteem kui sotsiaal- ja tervisevaldkond adekvaatselt reageerida lapsele vajalikku abi osutada
23 Kasutatud kirjandus 1. Soo K. Teismeliste väärkohtlemise riskitegurid ja tagajärjed. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond, Soo K, Soo I. Teismeliste väärkohtlemine Eestis: riskitegurid ja tagajärjed, Linde S. Ida- Virumaa hoolekandeasutuste laste reflektsioone vägivallast. Magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, Sotsiaalteaduskond, Sotsiaaltöö osakond Soo K. (toim) Erikoolides ja laste hoolekandeasutustes elavate noorte hoiakud ja kogemused seoses seksuaalse, vaimse ja füüsilise vägivallaga, Soo K, Kutsar D. (toim) Seksuaalse väärkohtlemise kogemused ja hoiakud Eesti noorte hulgas. Sotsiaaluuring. Tartu Talvik I, Metsvaht T, Leito K, Põder H, Kool P, Väli M, Lintrop M, Kolk A, Talvik T. Inflicted traumatic brain injury or shaken baby syndrome in Estonia. Acta Paediatrica 2006, 95: Soo K, Ilves K, Strömpl J. Laste väärkohtlemise juhtumitest teavitamine ja võrgustikutöö. Tartu Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse. Juhend. Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond _abivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_3.pdf 9. Targad vanemad, toredad lapsed, tugev ühiskond. Laste ja perede arengukava Sotsiaalministeerium ede_arengukava_2012_-_2020.pdf 23
24 Lisa 1 Laste väärkohtlemine on igasuguse mittejuhusliku kahju tekitamine lapse füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile või arengule. Laste väärkohtlemist võib jagada: - füüsiline väärkohtlemine - seksuaalne väärkohtlemine - emotsionaalne/psühholoogiline väärkohtlemine - hooletussejätmine Füüsiline väärkohtlemine on lapse füüsilisele tervisele kahjustuste põhjustamine. Siia alla käivad erinevad tegevused nagu nt lapse surma põhjustamine, raputatud lapse sündroom, vigastuste tekitamine, pipra aspiratsioon, põletamine, valu põhjustamine, luumurdude tekitamine, meditsiinilised rituaalid, keemilise kahjustuse põhjustamine jt. Seksuaalne väärkohtlemine on võimu düsbalansi abil lapse haaramine seksuaalsetesse tegevustesse, millest ta ei saa aru, milleks ta pole arenguliselt valmis, milleks laps ei saa anda teadlikku nõusolekut ning mis rikuvad ühiskonna sotsiaalseid ja seaduslikke tabusid. Seksuaalse väärkohtlemise vormid on: - mittepuudutav väärkohtlemine (ekshibitsionism, piilumine, pornograafia ning pornograafiaks kasutamine) - puudutav väärkohtlemine (manuaalne genitaalide puudutamine, oraal/genitaalneanaalne kontakt, oraal-genitaalne kontakt, genitaal-genitaalne kontakt) Emotsionaalse/psühholoogilise väärkohtlemise puhul võib täheldada kahjustavat vastastikuse toime mustrit hooldaja ja lapse vahel, kus isik sisendab lapsele, et ta on väärtusetu, halb, teda ei armastata ning ei taheta, et ta on ohus ja tema ainuke väärtus on teiste soovide täitmine. Psühholoogilise väärkohtlemise vormideks on: - põlgamine (lapse halvustamine, alavääristamine, häbistamine või naeruvääristamine ning samuti avalik alandamine) - terroriseerimine (lapsele mitteturvalise keskkonna loomine, eluohtlike tegevuste nõudmine, ebarealistlikud ootused ning ähvardamine) 24
25 - ärakasutamine või rikkumine (sobimatu käitumise julgustamine, antisotsiaalse või arenguliselt kohatu käitumise modelleerimine, lubamine või julgustamine, kognitiivse arengu takistamine) - emotsioonidest ilmajätmine (lapse ilmajätmine emotsionaalsetest reaktsioonidest, lapse ignoreerimine ning tema ilmajätmine kiindumusest, hoolimisest ja armastusest) - isoleerimine (vangistamine, mittevajalike liikumisvabaduse või suhtlemisele piirangute panemine) - tõrjumine (vältimine ja eemaletõukamine) - ebajärjekindel vanemlik hoolitus (ebausaldusväärne vanemlik käitumine, vastukäivad ja vastakad käsud ja keelud Hooletussejätmine on vanema või hooldaja kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, mis võib kahjustada tema eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Hooletussejätmist võib omakorda jagada: - füüsiliseks (hülgamine, väljaviskamine, mitteküllaldane järelevalve, vähene toit, turvalisuse mittetagamine) - meditsiiniliseks (vähene kaaluiive, meditsiiniabist keeldumine) - emotsionaalseks (emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine nagu nt tunnustusest ilmajätmine, emotsionaalse läheduse vältimine, ignoreerimine, tähelepanust ilmajätmine; aga ka koduvägivald lapse juuresolekul, lapsele psühholoogilise abi mittevõimaldamine ning ülehooldamine) - hariduslikuks (põhjuseta lapse kooli mitteviimine, popitamise lubamine, õpiraskustega lapsele vajaliku ja sobiva õpetuse mitteandmine, kooliprobleemide ignoreerimine jms) 25
SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu
SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU Introduction Katrin Olenko University of Tartu It is commonly accepted that the exchange rate regime
More informationVÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross
VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross TAUSTAKS VÕTA uurija since 2006 VÕTA arendaja since 2009 VÕTA koolitaja since 2009 VÕTA praktik, hindaja since 2010 VÕTA assessor since 2012 VÕTA
More informationESTONIAN PATENT OFFICE
PCT Applicant s Guide National Phase National Chapter Page 1 ESTONIAN PATENT OFFICE (PATENDIAMET) AS DESIGNATED (OR ELECTED) OFFICE CONTENTS THE ENTRY INTO THE NATIONAL PHASE SUMMARY THE PROCEDURE IN THE
More information37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES
37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES Tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksude vabastused Kirjeldus Legislative act 37(2) fragment of law reg 819/83 saadused, mille ühenduse
More informationENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas,
ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, dr. theol., sotsiaaleetika dotsent, Führungsakademie der Bundeswehr (Hamburg) Sellised sündmused nagu terrorismivastane sõda
More informationNorra toetuste programmi EE11 Kodune ja sooline vägivald
Norra toetuste 2009-2014 programmi EE11 Kodune ja sooline vägivald Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise Nõustamisliini +372 6607 320 teenus 07.detsember 2015 MTÜ Living for Tomorrow Sirle Blumberg
More informationEesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu
Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel
More informationThe Estonian American Experience
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA June 2013 The Estonian American Experience In our March newsletter we posed the question Do you need Estonian to be Estonian? and invited our readers to share their thoughts.
More informationPerevägivald Eestis juristi pilgu läbi Lühikokkuvõte ekspertküsitluste tulemustest
Norra finantsmehhanismi ja Sotsiaalministeeriumi poolt toetatud projekt Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhte vägivalla tõkestamiseks Eestis Perevägivald Eestis juristi pilgu läbi Lühikokkuvõte ekspertküsitluste
More information5926/12 tht/mkk 1 DG F2A
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse
More informationProjekti koordinaator: WAVE Co-ordination Office / Austrian Women s Shelter Network, Bacherplatz 10/4, A-1050 Viin, Austria
SISUKORD Eessõna... 4 Terminoloogia... 5 1. Sissejuhatus... 6 2. Teoreetiline taust... 8 3. Naiste varjupaiga eesmärgid ja põhimõtted... 19 4. Naiste varjupaiga rajamine ja rahastamine... 25 5. Naistele
More informationPraktika sotsiaaltöö erialaõppes
Praktika sotsiaaltöö erialaõppes Vajadus uuriva sotsiaaltöö spetsialisti järele Tugi rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis Mobiilse noorsootöö värsked tuuled Õppides praktikast 19 Lastekaitsetöötajate
More informationNORRA FINANTSMEHHANISMI PROGRAMMI KODUNE JA SOOLINE VÄGIVALD LÕPPARUANNE
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 28.04.2015. a käskkirja nr 79 "Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide 2009-2014 programmide rakendamise protseduurireegel" Lisa 1 NORRA
More informationEesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia
Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Intervjuu endise peadirektoriga Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Residentsuse indeks Tegelik ja registripõhine elukoht Põllumajanduslikud
More informationEuropean Economic Area environmental grants in the period
European Economic Area environmental grants in the period 2009-2014 Through the EEA Grants, Iceland, Liechtenstein and Norway contribute to reducing social and economic disparities and to strengthening
More informationEUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET
19.10.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 351/3 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,
More informationSOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS
SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS TALLINN 2013 Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Urve Kask, tel 625 9220).
More informationEANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA March 2015 EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon Because of the critical Ukrainian situation, the Estonian American National Council
More informationName of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008
Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Contact details: Hannes.veinla@ut.ee Country: Estonia I. General context (responsible bodies) and quality of transposition The main
More informationDETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse osakond Meelis Aunap DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Magistritöö
More informationSotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1
Poliitikaanalüüs Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009 Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1 Ühe vanemaga pered ja nendes kasvavad lapsed kogevad
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationEessõna. Introduction
1 Eessõna Introduction Alates 2005. aastast tegutseb Tarbijakaitseameti koosseisus Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mille eesmärgiks on nõustada tarbijaid nende õigustest sooritades oste Euroopa
More informationEesti Vabariigi valitsuse ja Bulgaaria Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 19.05.2005 Avaldamismärge: RT II 2005, 17, 53 Eesti Vabariigi valitsuse ja Bulgaaria Vabariigi valitsuse salastatud
More informationNOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut
NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on
More informationNAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Äriõigus Alina Filippova NAISTE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED EESTIS JA RAHVUSVAHELISELT Lõputöö Juhendaja: Uno Feldschmidt,
More informationEuropean Union European Social Fund I RI
European Union European Social Fund I RI S This publication was written within the framework of the Headway Improving Social Intervention Systems for Victims of Trafficking Project, funded by the EQUAL
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖANDJA BRÄNDI ARENDAMINE ESTONIA SPA HOTELS AS-IS
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut Merite Liidemaa TÖÖANDJA BRÄNDI ARENDAMINE ESTONIA SPA HOTELS AS-IS Magistritöö Juhendaja: MBA Taimi Elenurm Kaasjuhendaja: MA Mart
More informationTULEB VÕTTA ARVESSE VARJUPAIGATAOTLEJATE KONKREETSET OLUKORDA JA VAJADUSI
ÕIGUSED VABADUSELE, ISIKUPUUTUMATUSELE NING LIIKUMISVABADUSELE LAIENEVAD VARJUPAIGATAOTLEJATELE KINNIPIDAMINE PEAB TOIMUMA KOOSKÕLAS SEADUSEGA MÄÄRAMATA TÄHTAJAGA KINNIPIDAMINE ON PÕHJENDAMATU JA KINNIPIDAMISE
More informationALAELAISTE KAUBITSEMINE SEKSUAALSE EKSPLUATEERIMISE EESMÄRGIL EUROOPAS: PÄRITOLURIIGID
ALAELAISTE KAUBITSEMINE SEKSUAALSE EKSPLUATEERIMISE EESMÄRGIL EUROOPAS: PÄRITOLURIIGID Eesti uurimusraport Raporti koostas: Aire Trummal Tallinn 2003 Ida ja Lääne ühise uurimusprojekti Alaealiste kaubitsemine
More informationHOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES
HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES Ivar Raig University Nord, Tallinn, Estonia Research Center Free Europe 1. General impact of
More informationKannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses
Kannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talitus Kriminaalpoliitika osakond
More informationTÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool
TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Liitu (EL) integreerumise protsessis on vaieldamatult üheks oluliseks teemaks töötajate liikumisvabaduse probleemistik.
More informationSUNNIVIISILISE TÖÖ JA TÖÖJÕU ÄRAKASUTAMISE EESMÄRGIL VILJELETAV INIMKAUBANDUS EESTIS. Maris Kask Anna Markina
SUNNIVIISILISE TÖÖ JA TÖÖJÕU ÄRAKASUTAMISE EESMÄRGIL VILJELETAV INIMKAUBANDUS EESTIS Maris Kask Anna Markina Kaanekujundus Kalle Paalits Prevention of and Fight against Crime 2009 With financial support
More informationINIMÕIGUSED EESTIS. Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne. Toimetajad: Kari Käsper, Marianne Meiorg Keeletoimetaja: Grete Anton
INIMÕIGUSED EESTIS Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne 2012 Toimetajad: Kari Käsper, Marianne Meiorg Keeletoimetaja: Grete Anton Täname: Kristin Rammust ja Egert Rünnet Väljaandja: SA Eesti Inimõiguste
More informationAJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Siiri Laanemets AJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Tatjana Koor, MSc Kaasjuhendaja: Merle Looring, MSc Pärnu
More informationEESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool
EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud
More informationPolitseipensionäride ootused ja nende kaasamise võimalused siseturvalisuse tõhustamisel
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Meelis Seimoja Politseipensionäride ootused ja nende kaasamise võimalused siseturvalisuse tõhustamisel Magistritöö Juhendaja: Oliver Pagel, MA Kaasjuhendaja:
More informationNOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Perit Puust NOTARIAALSE TESTAMENDI VORMISTUSLIKUD NÕUDED Bakalaureuseöö Juhendaja mag. iur. Urve Liin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 I Notariaalse
More informationEESTI VABARIIGI KOLMAS JA NELJAS PERIOODILINE ARUANNE ÜRO LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI TÄITMISE KOHTA
EESTI VABARIIGI KOLMAS JA NELJAS PERIOODILINE ARUANNE ÜRO LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI TÄITMISE KOHTA 2014 1 SISUKORD 1. RAKENDAMISE ÜLDMEETMED (artiklid 4, 42 ja 44 paragrahv 6)... 8 1.1 Eesti seaduste
More informationHUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Kristo Kiipus 106778 IABM HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Innar Liiv Ph.D
More informationJULGEOLEKUNÕUKOGU ROLL ENESEKAITSE TEOSTAMISEL
194 RENÉ VÄRK JULGEOLEKUNÕUKOGU ROLL ENESEKAITSE TEOSTAMISEL René Värk Sissejuhatus Teise maailmasõja järgne rahvusvaheliste suhete süsteem põhineb muuhulgas relvastatud jõu kasutamise keelul. Arvestades
More informationISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS
ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS Uuringuraport Mikko Lagerspetz Krista Hinno Sofia Joons Erle Rikmann Mari Sepp
More informationValitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika Rahandusministeerium
www.pwc.ee Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika Rahandusministeerium Lõpparuanne Raido Roop Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 15006 Tallinn 30. mai 2016 Austatud
More informationPagulased. eile, täna, homme
Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme. Käsiraamat Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 2007 Pagulased eile, täna, homme Käsiraamat on valminud MTÜ Ida-Virumaa
More informationPRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL. Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool
PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL Sissejuhatus Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik,
More informationELECTRONIC SIGNATURE LAW
Case Note Case name AS Valga Külmutusvagunite Depoo (in bankruptcy) Citation Administrative matter no 2-3/466/03 Name and level of court Administrative Chamber of Tallinn Circuit Court Members of court
More informationRiigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 IVO JUURVEE Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918 1940 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS
More informationACTIVISM: Artful Tactics of Social Change in Urban and Cyber Space
ACTIVISM: Artful Tactics of Social Change in Urban and Cyber Space Nicola Kirkham Everyone seems to be talking about public space, but I wonder what they are referring to. What do people mean by public
More informationAivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja
Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda
More informationEUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET
25.8.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 281/5 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Taavo Lumiste Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina Juhendaja: M.A Evald Mikkel Tartu 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö
More informationORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Margus Kotter ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST TOETAV MOTIVATSIOONISÜSTEEM POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Vilve Raik MA Kaasjuhendaja
More informationMITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Marju Saar MITTESÕJALISTE ÜLESANNETE JUHTIMINE VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE KORRALDAMISE NÄITEL EESTI RIIGIKAITSES Magistritöö Juhendaja: Raine Eenma, MAG IUR Kaasjuhendaja:
More informationKODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL
KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL 1. Sissejuhatus Kaasaegset ühiskonda iseloomustab üha suurem sisemine keerukus ning iden titee tide pal ju sus (Giddens 1991).
More informationEESTI AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSE TEGEVUSKAVA TÄITMINE
SÕLTUMATU HINDAMISARUANNE: EESTI AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSE TEGEVUSKAVA TÄITMINE 2012 2013 Hille Hinsberg, sõltumatu hindaja Tegevuskava täitmise sõltumatu hindamisaruanne I First Progress Report INDEPENDENT
More informationAvatud Eesti Fondi
Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Tometanud Mart Orav, keeletoimetaja Triin Kaalep, Tekstid tõlkinud Wiedemanni Tõlkebüroo, kujundanud Janno Preesalu, Avatud
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2011 RIIS Tehnilised tingimused Rice Specification (ISO 7301:2011) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-ISO 7301:2011 Riis. Tehnilised tingimused
More informationülesannetest. Need ülesanded on kirjas põhiseaduse peatükkides Riigikogu ning
Peatoimetaja veerg Aare Kasemets (RiTo 1), Riigikogu Kantselei Kui peaksin koolipoisina kujutama Eesti parlamentaarset demokraatiat, siis joonistaksin talle kena paljusilmse ja -suulise tarkpea, mille
More informationEESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS
Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jelena Lõgina EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tsiviilõiguse õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tsiviilõiguse õppetool Aira Praakle Võimaluse kaotuse põhimõte ja selle kasutamise võimalused Eesti õiguses Magistritöö Juhendaja Mag iur Tambet Tampuu Tartu 2015 SISUKORD
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004. RIIS Tehnilised tingimused. Rice Specification
EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004 RIIS Tehnilised tingimused Rice Specification EVS-ISO 7301:2004 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO 7301:2004 Riis. Tehnilised tingimused
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Jaana Lints ASJAÕIGUSLIKE JA LEPINGUVÄLISTE NÕUETE PIIRITLEMINE EESTI RAHVUSVAHELISES ERAÕIGUSES Magistritöö Juhendaja MJur Maarja
More informationDISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42
DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42 DISSERTATIONES IURIDICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 42 ARNOLD SINISALU Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses Tartu Ülikooli õigusteaduskond
More informationThematic Study on Child Trafficking Estonia 2008 FRA. Thematic Study on Child Trafficking
FRA Thematic Study on Child Trafficking August 2008 1 Foreword [1]. The study was completed by Ms Merle Haruoja, Ms Marianne Meiorg and Mr Kari Käsper, experts in Estonian human rights law. Ms Haruoja
More informationVägivalla vähendamise arengukava aastateks : aasta täitmise aruanne
Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010 2014:. aasta täitmise aruanne Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kiitis Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010 2014 (edaspidi arengukava) heaks 01.04.2010.
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL Mihkel Roos FAKTILISTE JA ÕIGUSLIKE VÄIDETE ERISTAMINE TSIVIILKOHTUMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: dr.iur. Mario Rosentau Tallinn
More informationToidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. Stockholm Environment Institute, Project Report
Stockholm Environment Institute, Project Report 2015-08 Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes Harri Moora, Evelin Urbel-Piirsalu, Kerlin Õunapuu Toidujäätmete
More informationKolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine: väljakutsed ning parimad praktikad
Euroopa rändevõrgustik INFOLEHT Nr 1 (6) Jaanuar 2017 Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt ISSN: 2504-5512 Kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine: väljakutsed ning
More informationNõukogude piiritsoonis
Nõukogude piiritsoonis TIINA PEIL Tallinna Ülikool, EHI maastiku ja kultuuri keskus sena kui sotsiaalia või humanitaaria valdkonda kuuluva distsipliinina. Viimase kümne aasta vältel on teadusharu vaevelnud
More informationMarje Allikmets LOOVUTATAVA ISIKU ÕIGUSED LOOVUTAMISMENETLUSES KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS. Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Marje Allikmets LOOVUTATAVA ISIKU ÕIGUSED LOOVUTAMISMENETLUSES KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS
More informationKui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise
Riigimasin teema- Erilehe väljaandmist finantseeris Eesti Koostöö Kogu ja kujundas Eesti Ajalehtede ja erilehtede osakond Konverentsi Eesti kui väikeriik eriväljaanne Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu: Roheline
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Eraõiguse osakond. Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Merilin Sepp AU HAAVAMINE INTERNETIS JA SELLEST TULENEVATE NÕUETE RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS Magistritöö Juhendaja dr. iur. Karin Sein Tallinn 2016 SISUKORD
More informationEesti maapõu vajab süsteemset lähenemist akadeemiline vaade praktiliste järeldustega
Eesti maapõu vajab süsteemset lähenemist akadeemiline vaade praktiliste järeldustega DIMITRI KALJO akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi spetsialist ERIK PUURA Tartu Ülikooli arendusprorektor,
More informationMEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE (sh droonide) MÜÜGI JA KÄITAMISE JUHEND
MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE (sh droonide) MÜÜGI JA KÄITAMISE JUHEND 1. Juhendi eesmärk ja kohaldamisala 1.1 Juhendi koostamise eesmärk on tutvustada mehitamata õhusõiduki käitamisega seotud nõudeid ning ennetada
More informationHelle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik
Peatoimetaja veerg. Kevad tuli teisiti Helle Ruusing (RiTo 11), peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Eestile on kevad 2007 olnud erakordne. Esimest korda viimase viieteistkümne aasta
More informationMEREALADE TEABEVAHETUSE INTEGREERIMISE VÕIMALUSED EESTIS
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Rektori otsus: /kuupäev, otsuse number/ Teabevaldaja nimi: Sisekaitseakadeemia Juurdepääsupiirangu alus: AvTS 35 lõige 1 punkt 5¹ Lõpptähtaeg: 14.05.2023 Märke vormistamise
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Võrdleva õigusteaduse õppetool. Kati Kuus SOTSIAALSE KONFLIKTI OLEMUS, ALLIKAD JA LAHENDAMISE TEED.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Kati Kuus SOTSIAALSE KONFLIKTI OLEMUS, ALLIKAD JA LAHENDAMISE TEED Bakalaureusetöö Juhendaja lektor Silvia Kaugia Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus...
More informationISF INTERIM EVALUATION REPORT. 2014EE65ISNP001 Eesti National Programme ISF Versioon Hõlmatud ajavahemik
ISF INTERIM EVALUATION REPORT CCI 2014EE65ISNP001 Pealkiri Eesti National Programme ISF Versioon 2017.0 Hõlmatud ajavahemik 1.1.2014 30.6.2017 ET 1 ET SÕLTUMATUD EKSPERDID (NAGU ON NÕUTUD MÄÄRUSE (EL)
More informationSISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 8 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 9 Structure
E E S T I P A T E N D I A M E T E S T O N I A N P A T E N T O F F I C E AASTARAAMAT ANNUAL REPORT 2007 E E S T I P A T E N D I A M E T E S T O N I A N P A T E N T O F F I C E AASTARAAMAT ANNUAL REPORT
More informationEesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS
Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks
More informationEesti vanglasüsteemi aastaraamat
Eesti vanglasüsteemi aastaraamat Estonian Prison System Yearbook 2003 Tallinn 2004 5 Eessõna Justiitsministeeriumi üheks eesmärgiks on olnud muuta suletud vanglasüsteem demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikuks
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Riigi- ja haldusõiguse õppetool. Kadri Rohtla KAHJU HÜVITAMISE NÕUETE LOOVUTAMINE RIIGIVASTUTUSÕIGUSES.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Riigi- ja haldusõiguse õppetool Kadri Rohtla KAHJU HÜVITAMISE NÕUETE LOOVUTAMINE RIIGIVASTUTUSÕIGUSES Magistritöö Juhendaja lektor Ene Andresen, LLM Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...
More informationEESTI STANDARD EVS-EN :2007. Overhead electrical lines exceeding AC 45 kv Part 3-20: National Normative Aspects for Estonia
EESTI STANDARD EVS-EN 50341-3-20:2007 Overhead electrical lines exceeding AC 45 kv Part 3-20: National Normative Aspects for Estonia Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kv Osa 3-20: Eesti siseriiklikud
More informationSISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED
SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED 2012 (11) ViAble Security Haritud Turvalisus Peatoimetaja: Lauri Tabur Tegevtoimetaja: Annika Talmar-Pere Tallinn 2012 The Editorial Board: Lauri Tabur: Rector of the Academy
More informationÜLEVAADE KURITEOENNETUSE PLANEERIMISEST
Justiitsministeerium ÜLEVAADE KURITEOENNETUSE PLANEERIMISEST Jim Hilborn Tallinn 2007 Tõlkija Helgi Hilborn Toimetajad Anu Leps, Kalev Lattik Väljaandja Justiitsministeerium Tõnismägi 5a Tallinn 15191
More informationVähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis
A VATUD ÜHISKONNA INSTITUUT EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE SEIREPROGRAMM Vähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007 hinnang 2002
More informationEesti eksportööride konkurentsivõime uuring. Lõpparuanne
Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring Lõpparuanne 25.11.2015 1 EY Sisukord Kokkuvõte... 3 Summary... 8 Mõisted ja lühendid... 13 Sissejuhatus... 15 1. Eesti eksportööride ülevaade... 18 1.1 Eesti
More informationEesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Rahvusvaheliste suhete osakond Tallinna Ülikool Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Käesolev uuring on teostatud Eesti Vabariigi Riigikogu
More informationKellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL
Kellel on Eestis hea, kellel parem? VÕRDÕIGUSLIKKUSE MÕÕTMISE MUDEL 2016 Mudeli tellis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei projekti Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni
More informationVÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool
VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Eestis viimase 15 aasta jooksul toimunud majandusreformide jooksul on pidevalt rõhutatud väikeettevõtluse
More information1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006
1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 2 Koostajad ja toimetajad: Kristel Kõiv, Merle Lust, Toomas Kööp, Tõlkijad: Merle Lust ja Meaghan Burford Kaanekujundus: Aldo Tera Fotod: Kiirguskeskus Kiirguskeskus Kopli
More information2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT
1 2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 3 4 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT Disclaimer: This project was funded, in part, through the U.S. State Department, and the opinions, findings and conclusions or
More informationEesti tööjõu-uuring. Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY
Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY TALLINN 2012 Kogumikus
More informationPOSTIPOISS. Nr 208 kevad 2007
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr 208 kevad 2007 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2007.a. VES Executive Board Esimees/President Thomas Pajur 778 882-7109 Marie Kaul-Rahiman 604 946-4409 Abiesimees/ VP Liisa Suurkask
More informationVENEMAA SIHTTURULE SUUNATUD TURUNDUSTEGEVUSED ESTONIA SPA HOTELS AS NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Aljona Kraft VENEMAA SIHTTURULE SUUNATUD TURUNDUSTEGEVUSED ESTONIA SPA HOTELS AS NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Liis Juust Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1.
More informationEUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE
EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE 1. SISSEJUHATUS Noorte abistamine tööturule sisenemisel ja seal püsimisel on majanduskasvu ja paremate elutingimuste poliitika tähtis osa. Selline
More informationSIHTKOHA ARENDUSORGANISATSIOONI VÕIMALUSED TURISMIETTEVÕTETE EKSPORDIVALMIDUSE EDENDAMISEL SA LÕUNA- EESTI TURISM NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Silvia Linn SIHTKOHA ARENDUSORGANISATSIOONI VÕIMALUSED TURISMIETTEVÕTETE EKSPORDIVALMIDUSE EDENDAMISEL SA LÕUNA- EESTI TURISM NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Heli Müristaja,
More informationTeel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis
Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Tallinn 2010 Käesolevas kogumikus avaldatud artiklid väljendavad autorite isiklikke seisukohti.
More information