TOETATUD TAGASIPÖÖRDUMINE JA RE-INTEGRATSIOON KOLMANDATESSE RIIKIDESSE. Euroopa Liidu programmid ja strateegiad

Transcription

1 SA EESTI MIGRATSIOONIFOND EUROOPA RÄNDEVÕRGUSTIK TOETATUD TAGASIPÖÖRDUMINE JA RE-INTEGRATSIOON KOLMANDATESSE RIIKIDESSE Euroopa Liidu programmid ja strateegiad TALLINN SEPTEMBER 2009

2 SISUKORD KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Metodoloogia DEFINITSIOON, TAGASIPÖÖRDUJATE KATEGOORIAD, STATISTIKA Definitsioon Tagasipöördujate kategooriad Statistika aastatel POLIITILINE JA SEADUSANDLIK RAAMISTIK Õigusaktid vabatahtliku tagasipöördumise ja sunnitud väljasaatmise teemal Eestis Riigist vabatahtliku tagasipöördumise ja sunnitud väljasaatmise protseduur A. Vabatahtliku tagasipöördumise protseduur B. Sunniviisilise väljasaatmise protseduur Euroopa Liidu poliitikad ja seadusandlus toetatud tagasipöördumise teemal Euroopa sisserände ja varjupaiga pakt Vastavus Euroopa Liidu direktiividele Tagasivõtulepingud ÜLEVAADE TOETATUD TAGASIPÖÖRDUMISE TEGEVUSTEST SEOTUD ASUTUSED, PROJEKTID Toetatud tagasipöördumise motiivid Toetatud tagasipöördumist takistavad tegurid Toetatud tagasipöördumisalane nõustamine RE-INTEGRATSIOON JA PROJEKTIDE JÄTKUSUUTLIKKUS...49 KASUTATUD KIRJANDUS

3 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks on vaadelda Eesti olukorda toetatud tagasipöördumise vallas, samuti anda ülevaade vabatahtliku tagasipöördumise ja sunnitud riigist väljasaatmise protseduuridest. Erinevad lahkumisega seotud välismaalaste grupid Eestis on: 1) isikud, kes lahkuvad oma vaba tahtel riigist ning loobuvad Eestis oma seaduslikust viibimisalusest näit. elamisloast, et asuda elama mõnda teise riiki (päritoluriiki, elukohariiki, kodakondsusjärgsesse riiki või mõnda teise riiki vastava riigi nõusolekul). Siia gruppi kuuluvad näit. isikud, kes ei integreerunud Eesti ühiskonda; 2) isikud, kellele on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, ning nad lahkuvad riigist neile lahkumisettekirjutuses määratud aja jooksul (isikutel on õigus vabatahtlikuks lahkumiseks). Siia gruppi kuuluvad isikud, kes on ebaseaduslikult Eestis viibinud pärast riigis viibimise aluse (elamisloa, viisa) lõppemist; varjupaigataotlejad, kelle taotlus on KMA poolt tagasi lükatud või kellele on keeldutud rahvusvahelise kaitse andmisest; välismaalased, kes on alates aastat alaliselt Eestis elanud, kuid ei ole oma viibimist seadustanud; 3) isikud, kelle ettekirjutus lahkumiseks kuulub sundtäitmisele ja neil on lõppenud ettekirjutusega määratud aeg vabatahtlikuks lahkumiseks; 4) isikud, kellele kohaldatakse väljasõidukohustuse sundtäitmist halduskohtu loal enne lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumist või ilma eelneva ettekirjutuseta. Siia kuuluvad isikud, kes ohustavad avalikku korda, julgeolekut, rahva tervist või kõlbluse kaitset; 5) isikud, kellele kohaldatakse väljasõidukohustuse sundtäitmist ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Siia gruppi kuuluvad isikud, kes on ebaseaduslikult Eestisse saabunud; välismaalased, kes on alates aastast alaliselt Eestis elanud, kuid ei ole oma viibimist seadustanud; kes on ebaseaduslikult Eestis asunud peale riigis viibimise aluse (viisa) lõppemist; samuti isikud, kelle suhtes kehtib nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta artiklis 3 nimetatud alustel tehtud väljasaatmise otsus, mis ei ole otsuse teinud riigi poolt tühistatud ega peatatud. Isikul on võimalus kas riigist vabatahtlikult lahkuda (teatud juhtudel seda võimalust ei anta) või kohaldatakse tema suhtes sunniviisilist väljasaatmist. Piirilt tagasisaatmisega tegeleb Piirivalveamet (edaspidi PVA). Väljasaatmise protsessis osalevad erinevad ministeeriumid (Siseministeerium, Justiitsministeerium) ja riiklikud ametkonnad (KMA, PVA, Politseiamet, 3

4 Kaitsepolitseiamet). Kolmanda sektori esindajad (Eesti Migratsioonifond) omavad väljasaatmist toetavat funktsiooni. Vabatahtliku lahkumise toetamisega tegeleb Eesti Migratsioonifond. Eestis pakutavad rändetoetused Sihtasutus Eesti Migratsioonifond on peamine asutus Eestis, mille põhitegevuseks on nõustada ja rahaliselt toetada nii Eestisse repatrieerujaid (Eesti kodanikke ja etnilisi eestlasi), kui ka siit lahkujaid (kolmanda riigi kodanikke). Eesti Migratsioonifondi rändetoetused võib jagada kahte suurde gruppi: 1. toetus eestlastele ja Eesti kodanikele naasmiseks Eesti Vabariiki; 2. toetus välismaalastele tagasipöördumiseks kolmandasse riiki, mis omakorda jaguneb: 2.1 tagasipöördumistoetus; 2.2 toetus väljasaadetavale; 2.3. toetatud vabatahtliku tagasipöördumise toetus (TVT II projekt 1 ) mis omakorda jaguneb toetusesaajate sihtgruppide järgi: toetus varjupaigataotlejale; toetus rahvusvahelise kaitse saanule; mõni muu Eesti Vabariigis viibiv kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes (enam) ei vasta riiki sisenemise ja/või riigis viibimise tingimustele. Kõik Eesti Migratsioonifondi toetuse liigid v.a TVT toetus on rahastatud Eesti riigi eelarvest. TVT toetust antakse TVT II projekti raames (projekti algus ja lõpp ), projekt on finantseeritud Siseministeeriumi ja Euroopa Tagasipöördumisfondi poolt. Enne TVT II projekti teostas Eesti Migratsioonifond TVT projekti (projekti kestus ) ja TVT I projekti (projekti kestus ), mis olid kaasfinatseeritud Euroopa Pagulasfondi, Eesti Migratsioonifondi ja Siseministeeriumi poolt. Euroopa Tagasipöördumisfondi a vahenditest viiakse Eestis ellu veel 3 projekti: KMA projekt Materiaalsete toetuste eraldamine väljasaadetavatele spetsiaalsete meetmete loomiseks haavatavate gruppide väljasaatmisel; 1 Enam infot projekti kohta 4. peatükis 4

5 KMA projekt Sunniviisilise väljasaatmise rakendamine ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste sunniviisiliseks väljasaatmiseks; Piirivalveameti projekt Sunniviisilise väljasaatmise rakendamine ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste sunniviisiliseks väljasaatmiseks; Viimased kolm projekti ei ole mõeldud otsetoetusena isikule vaid pigem ametitele kulude katteks ja tegevuste teostamiseks. Isikule, kes viibib väljasaatmiskeskuses on keskuse juhatajal õigus määrata toetust päritoluriiki naasmiseks, sel juhul maksab toetust KMA. Re-integratsiooni meetmed Eestis praktiliselt puuduvad. Esimesed sammud selles vallas on plaanis teha TVT II projekti raames. Samuti on KMA üksikutel juhtudel abistanud riskirühma kuuluvaid või erivajadustega isikuid väljasaatmisel ja päritoluriiki re-integreerumisel. 5

6 1. SISSEJUHATUS Käesolev töö on Euroopa Rändevõrgustiku (European Migration Network, edaspidi ERV) raames koostatud ülevaade toetatud tagasipöördumisest ja re-integratsioonist kolmandatesse riikidesse. Tegemist on kaheksanda SA Eesti Migratsioonifondi (Eesti ERV riiklik kontaktpunkt) poolt koostatud rände- ja varjupaigaalase uurimusega. Varasemad uurimused on kättesaadavad Eesti Migratsioonifondi kodulehel Töö eesmärgiks on analüüsida Eesti olukorda toetatud tagasipöördumise vallas, samuti anda ülevaade vabatahtliku tagasipöördumise ja sunnitud riigist väljasaatmise protseduuridest. Käesoleva töö tulemused peaksid toetama nii uurimuses osalevaid ERV riiklikke kontaktpunkte, riiklikke rändeteemaga tegelevaid teadus- ja ametiasutusi, poliitika kujundajaid, samuti Euroopa Komisjoni Euroopa Rändevõrgustikku töö planeerimisel ja korraldamisel. ERV koostab riiklike kontaktpunktide poolt koostatud uurimustööde baasil koondaruande, milles tuuakse süstemaatilist võrdlevat metoodikat kasutades välja erinevate EL liikmesriikides pakutavate toetatud tagasipöördumise programmide ja strateegiate erisused ja sarnasused. Saadud teave võimaldab mõista ja analüüsida riiklikke prioriteete ning võimalusel parandada toetatud tagasipöördumise poliitikaid. Koondaruanne valmib ja avaldatakse aasta lõpus. Käesoleva aruande kirjutamisel on kasutatud ametlikke avalikke dokumente ning riigiasutustelt ja mittetulundusühingutelt saadud informatsiooni. Töö koostamisel olid abiks Siseministeerium, KMA, Piirivalveamet ning Eesti Migratsioonifond. Statistiliste andmete kogumiseks pöörduti KMA, Piirivalveameti ja Eesti Migratsioonifondi poole. Töös antud ülevaade käsitleb kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasipöördumist sihtriiki. Käesolevas töös kasutatud rände ja varjupaigaterminid on kooskõlas ERV rändesõnastiku terminoloogiaga. Töö ülesehitus Aruanne koosneb viiest osast. 6

7 Aruanne algab sissejuhatava osaga, kus määratletakse töö eesmärk ja tutvustatakse töö ülesehitust. Kirjeldatakse töö koostamisel kasutatud metodoloogiat, loetletakse institutsioone, kust on saadud baasandmeid ja muud vajalikku teavet. Töö teises osas antakse ülevaade töös kasutatavatest definitsioonidest tagasipöördumine, vabatahtlik tagasipöördumine ja väljasaatmine. Samuti antakse teada, millised on erinevad Eestist lahkujate kategooriad, nii isikud, kes lahkuvad riigist sunniviisiliselt, kui ka vabatahtlikult lahkujad. Statistika alapeatükis analüüsitakse toetatud tagasipöördumise valdkonna statistikast aastatel Kolmandas osas antakse ülevaade tagasipöördumise valdkonna poliitilisest ja seadusandlikust raamistikust nii siseriiklikul kui Euroopa Liidu tasandil. Neljandas osas tuuakse välja toetatud tagasipöördumise tegevused erinevad programmid ja seotud asutused. Kirjeldatakse, mis motiveerib välismaalasi tagasi pöörduma päritoluriiki, millised on olnud toetatud tagasipöördumist takistavad tegurid ja millist tagasipöördumisalast nõustamist Eestis pakutakse. Viiendas osas kirjeldatakse, milliseid samme on Eesti ette võtnud toetatud tagasipöördumise re-integratsioonimeetmetes Metodoloogia Käesolev töö on koostatud vastavalt ERV Study 2009 Programmes and strategies in the EU member states fostering assisted return to and reintegration in third countries spetsifikatsioonidele ja struktuurile. Metodoloogiliselt on käesolev töö nn teisene deskresearch tüüpi töö, kus on kasutatud juba olemas olevat avalikku teavet ning ülevaate koostamiseks ei ole tehtud uusi uurimusi ega analüüsi. Töö koostamisel on kasutatud olemasolevaid avalikke uurimusi ja ülevaateid ning küsitletud vastavate ametite valdkonnaeksperte koostööd tehti Eesti Migratsioonifondi, Siseministeeriumi, KMA ja Piirivalveameti ekspertidega. Samuti on kasutatud varasemaid Eesti Migratsioonifondi poolt ERV raames koostatud uurimusi ja aruandeid (2007. aasta ja aasta rände- ja varjupaigapoliitikate aruanded, aasta uurimust Tagasipöördumine : kättesaadavad Eesti Migratsioonifondi koduleheküljel Töös kasutatud statistilised andmed on esitatud KMA, Piirivalveameti ja Eesti Migratsioonifondi poolt. 7

8 2. DEFINITSIOON, TAGASIPÖÖRDUJATE KATEGOORIAD, STATISTIKA 2.1. Definitsioon Tagasipöördumine - Eesti kontekstis vajab termin tagasipöördumine selgitamist. Ingliskeelsena on erinevad tagasipöördumised enamasti eristatavad. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute (teatud juhtudel ka rahvusvahelise kaitse saamiseks taotluse esitanud isikute) tagasipöördumisel viidatakse inglise keeles terminile repatriation (eesti keelses otsetõlkes küll repatrieerumine, kuid rahvusvahelise kaitse saanud isikute/ või taotluse esitanud isikute naasmist päritoluriiki tõlgitakse tagasipöördumine) ning riigis ebaseaduslikel alustel viibivate isikute tagasipöördumise puhul kasutatakse inglise keeles terminit return (eesti keeles tagasipöördumine). Eesti keeles on aga repatrieerumine kodumaale tagasi naasmine (nt eestlaste kodumaale naasmine) ja inglisekeelne return välisriigi kodanike tagasipöördumine päritoluriiki. Tagasipöördujate nõustamisega tegelev ja toetusi maksev Eesti Migratsioonifond kasutab aga terminit tagasipöördumistoetus, mis tegelikult viitab toetusele, mida antakse Eesti rahvusest ja/või kodakondsusega isikule Eestisse tagasipöördumiseks. Kolmanda riigi kodaniku tagasipöördumist päritoluriiki nimetatakse aga remigreerumiseks ja vastavat toetust remigreerumistoetuseks. Vastavalt ERV sõnaraamatu väljatöötamise rahvusliku töögrupi otsusele püütakse tulevikus erinevaid tagasipöördumisi eristada nii, et eestlaste tagasipöördumist päritoluriiki nimetatakse repatrieerumine päritoluriiki, Eestist kolmanda riigi kodaniku lahkumist sihtriiki nimetatakse aga tagasipöördumine (inglise keeles return). Tagasipöördumine on vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise väljasaatmise laiem termin. Vabatahtlik tagasipöördumine- eestikeelsena on rahvusvahelist kaitset puudutavas seadusandluses, dokumentides ja kirjanduses kasutusel nii termin vabatahtlik naasmine (1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni mitteametlikus tõlkes) kui ka vabatahtlik tagasipöördumine (Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses). Ebaseaduslikult Eestis viibivate isikute kohta hetkel kehtivas seadusandluses vabatahtlikule tagasipöördumisele viitavat terminit kasutusel ei ole. Küll aga on see muutumas seoses EL Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, vastuvõtmisega. Direktiivi avaldamisest EL Teatajas on liikmesriikidel 24 kuud, et see siseriiklikku seadusandlusesse sisse viia, va art 13 lg 2 osas, mille puhul on 8

9 harmoniseerimiseks jäetud 36 kuud. Direktiiv reguleerib isikute tagasisaatmist, kui neil ei ole EL liikmesriigi territooriumil viibimiseks õiguslikku alust. 2 Väljasaatmine Eesti seadusandluse inglisekeelses tõlkes ei kasutata sõna deportation, vaid expulsion, kuigi mõlemad sõnad kuuluvad eesti keeles ühtse mõiste väljasaatmine alla. Mõningast segadust tekitab ka see, et väljasaatmist on võimalik eesti keeles nimetada ka tagasisaatmiseks (pigem kasutusel piirilt tagasisaatmisel). Väljasaatmine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine Tagasipöördujate kategooriad Erinevad lahkumisega seotud (sh isikud, kes on sunnitud lahkuma) välismaalaste grupid Eestis on: 1) isikud, kes lahkuvad oma vabal tahtel riigist ning loobuvad Eestis oma seaduslikust viibimisalusest näit. elamisloast, et asuda elama mõnda teise riiki näit. päritoluriiki. Siia gruppi kuuluvad näit. isikud, kes ei integreerunud Eesti ühiskonda; 2) isikud, kellele on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, ning nad lahkuvad riigist neile lahkumisettekirjutuses määratud aja jooksul (isikutel on õigus vabatahtlikuks lahkumiseks). Siia gruppi kuuluvad isikud, kes on ebaseaduslikult Eestis viibinud pärast riigis viibimise aluse (elamisloa, viisa 4 ) lõppemist; varjupaigataotlejad, kelle taotlus on KMA poolt tagasi lükatud või kellele on keeldutud varjupaika andmast; välismaalased, kes on alates aasta 1. juulit alaliselt Eestis elanud, kuid ei ole oma viibimist seadustanud; 3) isikud, kelle ettekirjutus lahkumiseks kuulub sundtäitmisele ja neil on lõppenud ettekirjutusega määratud aeg vabatahtlikuks lahkumiseks; 4) isikud, kellele kohaldatakse väljasõidukohustuse sundtäitmist halduskohtu loal enne lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumist või ilma eelneva ettekirjutuseta. Siia alla kuuluvad isikud, kelle väljasaatmine on vajalik avaliku korra, julgeoleku, tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuritoe ärahoidmiseks, samuti Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse 10 lg 2 5 sätestatud järelevalvemeetemetele mitteallumisel; 2 Varjupaigataotlejate ja pagulaste vabatahtliku tagasipöördumise toetamine Tallinn, 2008 Inimõiguste Keskus 3 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus 5 4 Vastavalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele 14 lg 3 2 võib ettekirjutuse teha isikule, kelle viisaga Eestis viibimise aeg on lõppenud 5 Järelevalvemeetmed on: 1) elamine kindlaksmääratud elukohas; 9

10 5) isikud, kellele kohaldatakse väljasõidukohustuse sundtäitmist ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Siia gruppi kuuluvad isikud, kes on ebaseaduslikult Eestisse saabunud; kes on ebaseaduslikult Eestis viibinud peale riigis viibimise aluse (viisa) lõppemist; samuti isikud, kelle suhtes kehtib nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta artiklis 3 nimetatud alustel tehtud väljasaatmise otsus, mis ei ole otsuse teinud riigi poolt tühistatud ega peatatud. 6 Väljasaatmisprotseduurid alaealistele ning täisealistele isikutele on erinevad. 7 väljasaatmisel tagatakse alaealiste õiguste kaitse. Alaealise 2.3. Tagasipöördumisstatistika aastatel Eestis domineerib immigratsioon kolmandatest riikidest (riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid). Valdav osa Eestisse sisserände lähteriikide kodanikest on Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide kodanikud, eelkõige Venemaa Föderatsioon. Peamised Eestist vabatahtlikult tagasipöördujad ja väljasaadetavad on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Sisserändesurve SRÜ riikidest ja muudest kolmandatest riikidest on olnud järjepidev ja kõrge, kuid hüppelist sisserändesurve kasvu seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga aastal ja Schengeni õigusruumiga aastal ei ole toimunud. Käesolevas töös antakse ülevaade KMA ja Piirivalveameti statistilistest andmetest väljasaadetavate arvu kohta ja Eesti Migratsioonifondi andmetest Eestist lahkumistoetust saanud isikute arvu kohta. Ühest ülevaadet, ega numbrit, kui palju kolmanda riigi kodanikke aastas Eestist lahkub, Eestil ei ole. 1.Tagasipöördumistoetus Eesti Migratsioonifond on alates aastast väljastanud tagasipöördumistoetust rohkem kui kolmanda riigi kodanikule, kõige suuremad rändevood olid aastatel Peamisteks väljarände põhjusteks nimetatud ajavahemikul olid: seoses Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega aastal ja uue riigikorra 2) ilmumine määratud ajavahemike järel KMA-sse registreerimisele; 3) ilmumine KMA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele; 4) KMA teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest; 5) KMA teavitamine perekonnaseisu muutumisest. 6 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus 14 7 PVA kiri SA Eesti Migratsioonifondile 6-2/

11 kehtestamisega tundsid paljud kolmandate riikide kodanikud soovi naasta oma etnilisele või kodakondsusjärgsele kodumaale; paljudel oli soov kodumaale naasmiseks ka varem olemas, kuid puudusid materiaalsed vahendid selle elluviimiseks. Seoses Eesti Migratsioonifondi juurde loodud toetustesüsteemile see võimalus tekkis; Venemaa Föderatsiooni jurisdiktsiooni all oleva endise Nõukogude Liidu okupatsiooniarmee lõplik lahkumine Eestist a 31. augustil. Võrreldes möödunud kümnendiga on kolmandate riikide kodanike lahkumispõhjused muutunud palju isiklikumaks, enam pole suuri sotsiaalseid ühiste tunnustega gruppe, nagu näiteks erusõjaväelased ja tagasipöördumistoetuse taotlejate arv on aasta-aastalt langenud. Käesoleval kümnendil on lahkumise põhjuseks enamasti eakamate inimeste soov naasta sünniriiki sugulaste juurde. 8 Kokku maksti tagasipöördumistoetusi aastal 237 isikule, aastal 216 isikule, ja aastal vastavalt 107 ja 112 isikule ning aastal 69 isikule. Enamik tagasipöördujatest olid naissoost isikud (umb. 55% naisi, 45% mehi). Joonis 1. Tagasipöörumistoetuse saajate arv kokku, sooline eristus naisi mehi 8 M.Eberi vastus Migratsioonifondile 6-2/

12 Kõige enam on tagasipöördumistoetust taotlenud Venemaa Föderatsiooni kodanikud (joonis 2) ja ka tagasi on kõige enam pöördutud Venemaa Föderatsiooni (joonis 3), kuid aasta-aastalt on tagasipöördujate arv langenud. Joonis 2. Tagasipöördumistoetuse saajad kodakondsuse järgi Kokku Venemaa Föderatsioon Ukraina Valgevene Kasahstan Iisrael 1 1 Nigeeria 1 1 Armeenia 4 4 Aserbaidžaan 3 3 Malaisia 1 1 Kodakondsuseta Joonis 3. Tagasipöördumistoetust saanud isikute sihtriik Venemaa Föderatsioon Ukraina Valgevene Aserbaidžaan 6 4 Kasahstan 2 Iisrael 1 Nigeeria 1 Armeenia 4 Austraalia 2 12

13 SWE 9 1 Ameerika Ühendriigid 1 Poola 10 1 Soome 3 Gruusia 1 Tagasipöördujatest pooled on pensioniealised üksikud inimesed, kes lahkuvad lootuses leida koduriigis nende eest hoolitsevad sugulased ja lähedased. Teise poole lahkujatest moodustavad tööealised pered s.h. vanemad lastega. Nende lahkumise põhjuseks on tihti paremad väljavaated koduriigi tööturul aastal lahkus 43 tööealist isikut ja 33 pensionäri ning 17 last aastal lahkus 34 tööealist välismaalast, 33 pensionäri ja 2 last. Joonis 4. Tagasipöördumistoetuse saajate sotsiaalne staatus tööealine pensionär laps Erinevate toetatud tagasipöördumise projektide statistika Vaatamata sellele, et üldine immigratsiooni surve Euroopa Liidule jätkuvalt kasvab on see kasvutrend Eestit varjupaigataotlejate arvu osas senini suhteliselt vähe mõjutanud. Sellegipoolest on ka varjupaigataotlejate arv Eestis vähehaaval suurenema hakanud. Kui nii aastal kui ka aastal esitati Eestile 14 varjupaigataotlust, siis a augusti lõpuks oli esmaseid varjupaigataotlejaid 18. Nii aastal, kui ka aastal anti rahvusvaheline kaitse kokku neljale isikule aastal tunnustati 2 isikut pagulasena ja 2 said täiendava kaitse aastal tunnustati 4 kaitsesaajat pagulaseks aasta augusti lõpu seisuga on rahvusvaheline kaitse antud kahele välismaalasele, neist 1 pagulasena ja 1 täiendava kaitse saajana. Pärast Eesti liitumist Schengeni ruumiga on kasvanud teiste Dublini 9 Malaisia kodanik asus elama Rootsi 10 Vene kodanik asus elama Poola 11 Riikliku pensionikindlustuse seadusele vastavalt on vanaduspensionär isik, kes on saanud 63-aastaseks 12 Eesti Vabariigi Lastekaitse seadusele vastavalt peetakse lapseks kuni 18-aastasi inimesi 13

14 menetlusega hõlmatud riikide poolt Eestile esitatavate varjupaigataotlejate vastuvõtmispalvete arv (2007. aastal 5, a 14 ja aasta augusti lõpu seisuga 23). Enamik vastuvõtmispalvetest on esitatud EL Nõukogu määruse 343/2003 art 9 (4) alusel, st isikule on väljastatud Eesti viisa, kuid isik on tegelikult läinud teise EL riiki ja taotlenud seal varjupaika a toetatud vabatahtliku tagasipöördumise projekti (TVT projekt) raames nõustati kokku kaheksat sihtgrupi liiget 14 ning esitati 3 projektis osalemise taotlust, millest 1 rahuldati. Tagasipöörduja oli Venemaa Föderatsiooni kodanik ja ta pöördus tagasi Venemaa Föderatsiooni a TVT jätkuprojektis nõustati otsese materiaalse ja sotsiaalse toe saamiseks ning kodumaale naasmiseks 7 isikut, neist 4 esitas taotluse projektis osalemiseks ning materiaalse toetuse saamiseks. Nendest neljast omakorda kaks vastasid projekti tingimustele, said materiaalset toetust ning pöördusid tagasi kolmandasse riiki, milleks mõlemal juhul oli Valgevene aastal augusti lõpu seisuga on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise projekti (TVT II) raames tagasi pöördunud 3 välismaalast. Kaks isikut olid Vene Föderatsiooni kodanikud ja pöördusid tagasi Venemaa Föderatsiooni ning üks oli Mongoolia kodanik, kes pöördus tagasi Mongooliasse. Joonis 5. Toetatud vabatahtlike programmide raames tagasipöördunud isikute arv 13 Siseministeerimi kiri SA Eesti Migratsioonifondile 6-2/ Sihtgrupi liikmed on täpsustatud 4. peatükis 14

15 Väljasaatmistoetus Kuni aastani hüvitas Eesti Migratsioonifond väljasaadetavaga seotud transpordikulud või dokumentide hankimisega seotud kulud väljasaatmist läbiviiva asutuse avalduse (KMA, Piirivalveamet) alusel. Väljasaadetav ise Eesti Migratsioonifondi poolt mingit materiaalset toetust ei saanud. Alates aastast muutusid Eesti Migratsioonifondi väljasaadetavate toetamise põhimõtted 15. Peamiseks muutuseks oli, et humaansetel kaalutlustel võib Eesti Migratsioonifond maksta väljasaadetavale rahalist toetust sihtriigis olevasse elukohta või peatuspaika jõudmise reisi- ja elatuskuludeks. Enne sai väljasaadetava toetust taotleda vaid väljasaadetavat väljasaatev asutus, nüüd saab toetust taotleda väljasaadetav ise. Uutel alustel on käesoleval aastal saanud 5 väljasaadetavat toetust sihtriigis olevasse elukohta või peatuspaika jõudmise reisi- ja elatuskuludeks. Toetust hakatakse arvestama hetkest ja paigast, kust Eesti ametivõimud väljasaadetava üle annavad. Peamised väljasaatmistoetust saanud isikute sihtriigid on olnud Aserbaidžaan ja Moldova. Joonis 6. Väljasaadetud isikute arv, kellele on makstud väljasaatmistoetust 15 Eesti Migratsioonifondi Rändetoetuste maksmise põhimõtted otsus jõustus

16 aastal maksti väljasaatmistoetust 4-le väljasaadetavale, 2003-l aastal 14-le, aastal 28-le, aastal 7-le isikule, aastal 37-le väljasaadetavale ja aastal 17-le aastal ei makstud ühelegi väljasaadetavale toetust. 4. Piirivalveameti statistika Kuna Piirivalveameti projekt Sunniviisilise tagasipöördumise rakendamine käivitus alles aastal, siis ei ole võimalik veel statistilisi näitajaid aasta lõikes välja tuua, küll aga planeerib amet toetada ligi 30 isiku sunniviisilist väljasaatmist riigist aastal saatis Piirivalveamet välja 9 isikut ning aastal vastavalt 19 isikut. 5. KMA statistika KMA projekt Sunniviisilise tagasipöördumise rakendamine on samuti käivitunud alles aastal seisuga on finantseeritud 13 isiku väljasaatmise korraldamist (konvoi ja sõidukulud siseriigis, kulutused reisidokumentidele). 16 Projekti käigus on planeeritud toetada 30 isiku väljasaatmist. Eelnevatel aastatel on KMA välja saatnud maismaad pidi keskmiselt 28 isikut aastas. Samuti on aastal käivitunud teine KMA projekt Materiaalse toetuse eraldamine väljasaadetavale. Augusti lõpu seisuga ei ole toetatud veel ühtegi sihtgrupi liiget. 17 Projekti käigus on plaanis toetada 10 isiku väljasaatmist. 6. Väljasaatmiskeskuse juhataja otsusel makstud väljasaatmistoetus aastal toetas KMA 8 väljasaatmiskeskuses viibinud isiku tagasipöördumist päritoluriiki aastal KMA väljasaatmiskeskuses viibinud isikuid toetanud ei ole KMA kiri Eesti Migratsioonifondile 6-2/ KMA kiri Eesti Migratsioonifondile 6-2/

17 3. POLIITILINE JA SEADUSANDLIK RAAMISTIK 3.1. Õigusaktid vabatahtliku tagasipöördumise ja sunnitud väljasaatmise teemal Eestis. Riigist vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise väljasaatmise protseduur Tagasipöördumise valdkonda reguleerivad Eestis peamiselt järgmised seadused ja määrused: Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus sätestab välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra. Välismaalaste seadus, mis reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid. 19 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, välismaalase õiguslikku seisundit ja Eestis viibimise aluseid, lähtudes välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest. 20 Euroopa Liidu kodaniku seadus - reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise aluseid. Samuti sätestab seadus, et Euroopa Liidu kodaniku Eestisse sisenemise keelamine ja Eestist väljasaatmine on reguleeritud Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. 21 Riigipiiri seadus - sätestab Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise, piirirežiimi ning vastutuse piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest. Seadus reguleerib ka välispiiri ületamist välispiiri ületamiseks annab piirivalve loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestist lahkumise nõuded. 22 Siseministri 13. veebruari 2003 määrus nr 30 Väljasõidukohustuse sundtäitmise korraldamine reguleerib Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse rakendamist. Schengeni piirieeskirjad tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 562/2006. Alates 21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni õigusruumi, Eestile kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 562/2006, millega kehtestatakse 18 KMA kiri Eesti Migratsioonifondile 6-2/ Välismaalaste seadus 1 lg 1 20 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus 1 lg 1 21 Euroopa Liidu kodaniku seadus 22 Riigipiiri seadus 9 17

18 isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) ning sellega seoses muudeti märkimisväärselt Eesti õigusakte. Seadusemuudatused jõustusid Eesti lõplikul ühinemisel Schengeni õigusruumiga 21. detsembril 2007 ja osaliselt ning puudutavad muu hulgas ka välismaalaste maalt väljasaatmist. 23 Näiteks punktid, mis puudutavad Schengeni sissesõidukeeldu, isiku kinnipidamist ja vastavust nõukogu otsusele 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, , lk 55 57). Eestil ei ole riiklikku programmi või strateegiat ei rahvusvahelise kaitse saajate, varjupaigataotlejate ega Eestis ebaseaduslikult viibivate isikute vabatahtliku tagasipöördumise toetamiseks. Esimesteks sammudeks selles on Euroopa Pagulasfondi Mitmeaastane programm perioodiks Nüüd kaardistab riikliku tagasipöördumise strateegiat Euroopa Tagasipöördumisfondi Mitmeaastane programm perioodiks , seega on hakatud vabatahtliku tagasipöördumise toetamist teostama toetudes Euroopa fondidele aastal vastu võetud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse 75 lõikes 4 nähti ette riigieelarvelise toetuse maksmist, mille maksmise korra pidi kehtestama Vabariigi Valitsus määrusega. Seda määrust tänase seisuga vastu võetud ei ole. 26 Põhimõtteliselt tähendab see seda, et antud sätet tegelikkuses rakendada ei saa. Siseministeerium ei näe selle määruse vastuvõtmiseks põhjust, kuna antud funktsiooni täidab niigi juba Eesti Migratsioonifond. Laiaulatusliku riikliku programmi väljatöötamine ei ole arvestades Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute väikest arvu ka mõistlik. 27 Ka väljasaatmiskeskusest vabanemisel võib väljasaatmiskeskuse juhataja otsusel erandlikel asjaoludel ning kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid, maksta väljasaadetavale ühekordset rahalist toetust summas, mis ei ületa kehtivat minimaalsetest tarbimiskulutustest 23 Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis on esitatud ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 40 alusel selle pakti kohaldamise kohta 24 Programm on leitav Siseministeeriumi kodulehelt: 25 Programm on leitav Siseministeeriumi kodulehelt: 26 Endises pagulaste seaduses (RTI, , 19, 306) oli samuti sarnane säte. Selle põhjal võeti vastu ka määrus, mis sätestas, et sellise toetuse maksab välja Sihtasutus Eesti Migratsioonifond (Vabariigi Valitsuse 4. veebruari a. määrus nr. 27 Eestist alaliselt lahkuvale pagulasele toetuse maksmisetingimuste ja korra kinnitamine). 27 Varjupaigataotlejate ja pagulaste vabatahtliku tagasipöördumise toetamine, Inimõiguste keskus,

19 lähtuvat toimetulekupiiri. Nimetatud toetuse võib väljasaadetavalt või tema Eestisse kutsujalt pärast väljasaatmiskeskusest vabastamist Välismaalaste seaduses ettenähtud korras sisse nõuda. 28 Lisaks on mõningatel juhtudel katnud nende isikute väljasaatmiskulud oma eelarvest ka Eesti Migratsioonifond (toetuse liiki nimetatakse väljasaatmistoetused, rohkem infot 4. peatükis). Veel võib üheks põhjuseks, miks riiklikku programmi toetatud tagasipöördumise jaoks ei ole, on asjaolu, et vastavalt Eesti Migratsioonifondi uuendatud põhikirjale, mille kinnitas aastal siseminister, on Eesti Migratsioonifondi üheks tegevuseks varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse toetuse saanud isikutele toetuse maksmine ja nõustamine. Alates aastast on Eesti Migratsioonifondi juures käivitatud vabatahtliku tagasipöördumise projekt varjupaigataotlejatele. Alates aastast on toetuse saajate ringi laiendatud, ning nüüd saavad vabatahtliku tagasipöördumise toetust taotleda ka riigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased Riigist lahkumise protseduurid: Riigis viibimiseks peab olema seaduslik alus ning kui see lõpeb või puudub, siis peab Eestist lahkuma. Need isikud, kellel puudub seaduslik alus riiki sisenemiseks saadetakse piirilt tagasi. A. Vabatahtliku tagasipöördumise protseduur (vabatahtlik lahkumine annab isikule õiguse taotleda lahkumistoetust) Vabatahtlik tagasipöördumine jaguneb: 1) isikud, kes lahkuvad oma vabal tahtel riigist ning loobuvad Eestis oma seadusliku viibimisaluse näit. elamisloa, et asuda elama mõnda teise riiki näit. päritoluriiki. Siia gruppi kuuluvad isikud, kes näit. ei integreerunud Eesti ühiskonda. Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti Migratsioonifondist. Tagasipöördumistoetuse taotlemiseks vajalike dokumentide nimekiri on leitav Eesti Migratsioonifondi kodulehelt: 2) isikud, kellele on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, ning nad lahkuvad riigist neile lahkumisettekirjutuses määratud aja jooksul (isikutel on õigus vabatahtlikuks lahkumiseks). Siia gruppi kuuluvad isikud, kes on ebaseaduslikult Eestis viibinud pärast riigis 28 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

20 viibimise aluse (elamisloa, viisa) lõppemist; varjupaigataotlejad, kelle taotlus on KMA poolt tagasi lükatud või kellele on keeldutud rahvusvahelise kaitse andmisest; välismaalased, kes on alates aastast alaliselt Eestis elanud, kuid ei ole oma viibimist seadustanud. Vabatahtliku tagasipöördumise toetust saab taotleda Eesti Migratsioonifondist TVT II projekti kaudu. Eesti Migratsioonifond teeb toetatud vabatahtliku tagasipöördumise projekti 29 elluviimiseks tihedat koostööd KMA-ga. Koostöö paremaks sujumiseks on kahe asutuse vahel sõlmitud Hea Tahte koostöölepe. Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise võimalusi saavad kasutada kõik Eestis viibivad varjupaigataotlejad ja isikud, kes on vaidlustanud varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, samuti rahvusvahelise kaitse saajad. Kui varjupaigataotleja esitab varjupaigataotluse, siis informeerib KMA ametnik teda põgusalt toetatud vabatahtliku tagasipöördumise võimalusest. Lisaks saab ta kas KMAst või Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusest vastavasisulise brošüüri, mis tutvustab toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmi võimalusi. Lisaks eelpool nimetatud sihtrühmadele saavad alates aastast toetust vabatahtlikuks tagasipöördumiseks taotleda kõik muud Eestis viibivad kolmandate riikide kodanikud ning kodakondsuseta isikud, kes (enam) ei vasta riiki sisenemise ja/või riigis viibimise tingimustele. Ka need isikud saavad informatsiooni toetuse taotlemise kohta KMA-st olemas on vastavasisulised brošüürid, mis on kättesaadavad ka KMA regionaalosakondades. KMA teavitab Eesti Migratsioonifondi uutest varjupaigataotlejatest telefoni, e-kirja või faksi teel. KMA-lt teate saamise järel võtab Eesti Migratsioonifond varjupaigataotlejaga ühendust ja varjupaigataotleja nõusolekul tutvustab talle toetatud vabatahtliku tagasipöördumise võimalust. Samuti teavitab KMA Eesti Migratsioonifondi nendest isikutest, kes ei vasta Eestis viibimise tingimustele, ja kes pärast esmast konsultatsiooni KMA-s avaldavad soovi toetatud tagasipöördumise programmis osaleda ja toetust saada. Seega, kui varjupaigataotleja või Eestis ebaseaduslikult viibiv isik näitab üles huvi vabatahtliku tagasipöördumise vastu, pakub Eesti Migratsioonifond talle personaalset nõustamist, võimalusel ja vajadusel korduvalt. Nõustaja tutvustab toetusprogrammi võimalusi, aga ka seda, mida programmis osalemine kaasa toob ning varjupaigataotlejate puhul - kuidas võib see mõjutada varjupaigataotluse läbivaatamist. Toetuse taotlejal on võimalus ka iseseisvalt tutvuda internetis oleva infobaasiga ning suhelda Eesti Migratsioonifondi töötajaga telefoni, e-kirja, faksi või kirja teel. Üldjuhul 29 Fondi projektidest pikemalt 4. peatükis 20

21 käivad Eesti Migratsioonifondi töötajad ise varjupaigataotlejate juures neid nõustamas Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses.. Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise alase info küsimine ei tohi kuidagi mõjutada isiku varjupaigataotluse läbivaatamist. Samuti, seni kuni varjupaigataotleja pole Eesti Migratsioonifondile esitanud allkirjastatud programmis osalemise avaldust, ei ole Eesti Migratsioonifond kohustatud teavitama KMA-d isiku huvist toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmi vastu. Küll aga teavitab Eesti Migratsioonifond KMA-d juhul, kui fondi poole pöördub isik, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks ning kellele ei ole tehtud ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Kui isik on otsustanud lahkuda toetatud tagasipöördumise projekti abiga, täidab ta vastavasisulise avalduse. Avalduse saab ta kas Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusest, Eesti Migratsioonifondist või KMA-st ja samuti on see allalaetav Eesti Migratsioonifondi kodulehelt. Avaldus tuleb täita, allkirjastada ning esitada isiklikult või saata posti teel Eesti Migratsioonifondi. Protsessi kiirendamiseks võib avalduse koopia saata ka faksi või e-kirja teel. Vajadusel viib Eesti Migratsioonifondi nõustaja seejärel läbi lisaintervjuu. Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise taotluse esitamine ei katkesta varjupaigataotluse läbivaatamist ega kohusta isikut riigist lahkuma. Samas võib fakt, et isik on valmis päritoluriiki naasma, mõjutada KMA poolt tehtavat otsust. Taotlusankeedis on klausel, et taotleja nõustub sellega, et taotluses olevad andmed edastatakse KMAle. Eesti Migratsioonifond teavitab KMA-d varjupaigataotleja, rahvusvahelise kaitse saaja või kolmanda riigi kodaniku, kellel ei ole (enam) seaduslikku alust Eestis viibida toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmis osalemise otsusest ja edastab KMA-le programmis osalemise taotluse koopia. KMA kontrollib taotluses esitatud andmete vastavust KMA valduses olevatega, teavitab Eesti Migratsioonifondi erinevustest ning kui esineb asjaolusid, mille tõttu isik ei saa osaleda toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmis teatab sellest Eesti Migratsioonifondile. Varjupaigataotlejate puhul teavitab KMA Eesti Migratsioonifondi kõikidest varjupaigataotluse suhtes tehtud otsusest või varjupaigataotluse tagasilükkamisest või tagasivõtmisest. Programmis osalemise taotlusele antakse lõplik kirjalik vastus niipea kui võimalik. Kui isik soovib pöörduda tagasi kolmandasse riiki (mitte päritoluriiki), peab ta koos avaldusega esitama ka dokumendid, mis põhjendavad tehtud valikut ning tõestavad valitud riigi valmisolekut isik vastu võtta. Välismaalased, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, peavad lahkuma Eestist vabatahtlikult enne lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumist. Kui välismaalane tähtaega ei järgi, 21

22 algatatakse tema suhtes väljasaatmise täideviimine ning isikul ei ole enam võimalik vabatahtlikult riigist lahkuda ega selleks toetust taotleda. Kui tagasi pöörduda otsustanud välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud rahalised vahendid, soetab Eesti Migratsioonifond lennu vm transpordivahendi piletid soovitud sihtkohta ning võib maksta ka rahalist tagasipöördumistoetust, mis antakse üle vahetult enne isiku riigist lahkumist. Kui toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmis osaleja lahkub Eestist avalduses märgitud aja jooksul ja tema suhtes ei ilmne muid sanktsioone tingivaid asjaolusid, ei saadeta isikut Eestist välja sunniviisiliselt ning ta ei saa ka edasist sissesõidukeeldu Eestisse ning teistesse Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile. Taotleja soovil saadab teda ka Eesti Migratsioonifondi nõustaja, kes jälgib, et järgitaks isiku õigusi vastavalt seadusele ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele. Vajadusel võib Eesti Migratsioonifondi toetatud vabatahtliku tagasipöördumise nõustaja rahalise toetuse välja maksta ka piiril, vahetult enne isiku riigist lahkumist. Kuna isik võib esitada rahvusvahelise kaitse taotluse mitu korda, ei saa välistada ka mitmekordset toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmis osalemist välistada, kuigi see on vähetõenäoline. B. Sunniviisilise väljasaatmise protseduur Seadusest 30 tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kelle viibimisalus lõpeb, kui seda ei pikendata, ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust. Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Vastavalt seadusele peab väljasõiduks kohustatud välismaalane Eestist lahkuma viibimisaluse kehtivusaja jooksul. Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus haldusakt, millega teda kohustatakse Eestist lahkuma (tehakse lahkumisettekirjutus) või seadustama oma Eestis viibimist (tehakse seadustamisettekirjutus). Välismaalane on kohustatud ettekirjutuse täitma lühima võimaliku aja jooksul. Ettekirjutus vormistatakse kirjalikult, selles märgitakse muu hulgas ka ettekirjutusega välismaalasele pandud kohustus, hoiatus ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede kohta, kohaldatavad järelevalvemeetmed, ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud ja kohaldatavad õigusnormid, samuti viide ettekirjutuse vaidlustamise kohta. Lahkumisettekirjutus võidakse jätta tegemata 30 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukohustuse seadus 3 lg 2 22

23 välismaalasele, kes lahkub Eestist 7 päeva jooksul pärast viibimisaluse lõppemist. 31 Seitse päeva on periood, mil isikul on õigus riigist lahkuda vabatahtlikult ja saada vabatahtliku lahkumise toetust. Lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele 8. päevast. Ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehtud ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 7. päevast ettekirjutuse tegemisest arvates. Samas, kui ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele, kelle elamisluba on tunnistatud kehtetuks või kelle elamisluba on lõppenud, tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 60. päevast ettekirjutuse tegemisest arvates. 32 Seega on isikul 59 päeva periood, mil tal on õigus riigist lahkuda vabatahtlikult ja saada vabatahtliku lahkumise toetust. Väljasaatmise seadusliku aluse sätestab Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse 14, mille kohaselt: 1. Välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. 2. Enne lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumist või vaidlustamise tähtaja lõppemist või ilma eelneva ettekirjutuseta võib välismaalase välja saata halduskohtu loal, kui see on vajalik avaliku korra, julgeoleku, tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks, samuti käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmetele mitteallumisel. 3. Ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. 4. Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba, saadetakse vabastamise või tingimisi enne tähtaega vabastamise korral Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. 5. Viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaja või riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu, muu välislepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aeg on lõppenud, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. 6. Välismaalane, kelle suhtes kehtib nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta 33 artiklis 3 nimetatud alustel tehtud väljasaatmise otsus, mis ei ole otsuse teinud riigi poolt tühistatud ega peatatud, saadetakse Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. 31 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus 7 lg 4 32 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus 8 lg 2 33 Nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ, , lk

24 Eelpool nimetatud punktide 4 ja 6 juhtudel puudub isikul õigus riigist vabatahtlikult lahkuda ja samuti saada toetust vabatahtlikuks lahkumiseks. Teistel loetelus esitatud juhtudel ei ole võimalus vabatahtlikuks lahkumiseks ja toetus vabatahtlikuks lahkumiseks välistatud. Samuti sätestab seadus juhud, kui väljasaatmist ei kohaldata ning juhud, kui väljasaatmine peatatakse. Seaduses sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul peab piirivalveametnik, KMA ametnik või politseiametnik välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise. 34 Vastavalt KMA ja PVA vahelisele kokkuleppele konvoeerib piirivalve rahvusvaheliste suhete teenistus väljasaatmisel ka neid välismaalasi, kelle on kinni pidanud KMA, kuid kelle sihtriigiga puudub Eesti Vabariigil ühine riigipiir. Tagasipöördumine päritoluriiki jaguneb kolmeks: 1. Vabatahtlik riigist lahkumine - selle all tulevad arvesse isikud, kes otsustavad vabatahtlikult (oma vaba tahte alusel) lahkuda ilma, et neid selleks kohustataks. 2. Riigist lahkumise kohustus - selle all mõeldakse nii vabatahtlikku tagasipöördumist, kui ka sunniviisilist väljasaatmist. Vabatahtliku tagasipöördumise all mõeldakse seda, kui isik lahkub riigist talle ettekirjutusega määratud aja jooksul. Sunniviisiline väljasaatmine tähendab seda, et isik ei lahkunud talle määratud ajal. Seejärel tehakse välismaalasele väljasaatmise otsus ning isik võidakse paigutada väljasaatmiskeskusesse 35, millele järgneb sunniviisiline riigist välja saatmine 36. Vahetult enne väljasaatmist koostatakse isikule väljasõidukohustuse sundtäitmise protokoll. Peale sunniviisilist väljasaatmist lisatakse väljasaadetav sundtäitmisprotokolli alusel sissesõidukeeluga isikute registrisse Kohene väljasaatmine selle all on mõeldud isikuid, kes on üles loetletud Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse 14 punktides 4 ja 6. Õigus toetusele: Tagasipöördumistoetusele on õigus inimesel, kes on Eestis elanud vähemalt 10 viimast aastat ja pöördub nüüd tagasi elukohariiki. Tagasipöördumistoetuse saamise tingimuseks on tagasipöörduja kohustus Eestist lahkuda. Eestisse tagasi tulla on isikul võimalus ainult 34 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, 15 lg 1 35 Isik paigutatakse väljasaatmiskeskusesse juhul, kui tema väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul arvates tema kinnipidamisest 36 ERV uurimustöö III Eesti raport. Tagasipöördumine, Vastavalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele 33 1 lg 3 24

25 tingimusel, et ta maksab tagasipöördumiseks saadud summa riigile tagasi 38. Toetust makstakse välja Eesti Migratsioonifondi kaudu. TVT II projekti kaudu saavad toetust tagasi pöördumiseks varjupaigataotlejad, rahvusvahelise kaitse saajad ja riigis ebaseaduslikult viibivad isikud. Toetust makstakse välja Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Siseministeeriumi rahastamisel... Isikule, kes juba viibib väljasaatmiskeskuses on keskuse juhatajal õigus määrata toetust elukohariiki naasmiseks, sel juhul maksab toetust KMA. Sellist toetust makstakse väljasaadetavale, kelle elukoht asub vastuvõtva riigi piiripunktist või lennuväljalt kaugel, samas on isikutel vaja rahalisi vahendeid, et oma elukohta jõuda. Samuti on väljasaadetaval õigus taotleda Eesti Migratsioonifondilt väljasaatmistoetust. KMA projektid, mille kaudu on võimalik katta eelkõige haavatavatele gruppidele mõeldud tagasipöördumiskulud ja ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste sunniviisilise väljasaatmise kulud ja Piirvalveameti projekt, mille kaudu on võimalik katta konvoeeritava väljasaatmiskulud need toetused ei ole mõeldud otsetoetusena isikule vaid pigem KMA-le ja Piirivalveametile kulude katteks ja tegevuste teostamisteks. Toetusi makstakse Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Siseministeeriumi rahastamise kaudu. Erinevaid tagasipöördumistoetusi on pikemalt kirjeldatud peatükis Vastavalt Välismaalaste seadusele 12 lg 9 p-le 4 tuleb elamisloa andmisest keelduda, kui isik on saanud Eestist lahkumiseks toetust 25

26 Joonis 7. Vabatahtliku tagasipöördumise ja riigist väljasaatmise etapid, ning võimalikud toetused erinevatel etappidel Tagasipöördumistoetus TVT II projekt Väljasaadetava toetus, KMA ja PVA projektid Toetus väljasaatmiskeskuse juhataja otsuse Väljasaadetavat vastuvõttev riik Väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist. 39 Juhul, kui väljasaadetaval puudub vastuvõttev riik, kaalutakse väljasaatmise võimalikkust ja perspektiivikust. Väljasaatmise perspektiivikus sõltub lisaks kodakondsuse olemasolule ka muudest asjaolust, sealhulgas vastuvõtva riigi olemasolust, milleks võib olla ka kolmas riik. Perspektiiv, et mõni riik võtab vastu Eestis pikaajaliselt elanud isiku, kes pole tema kodanik, on märgatavalt väiksem kui vastava riigi kodaniku või selles riigis elamisluba omava või 39 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus 17 26

27 omanud isiku puhul. Uuritakse väljasaadetava sidemeid asjaomase riigiga ning pelgalt etnilise tunnuse ja lähisugulaste olemasoluga selles riigis ei saa põhjendada seisukohta, et vastav riik võib määratlemata kodakondsusega isiku jaoks olla vastuvõtvaks riigiks. Sellest põhimõttest lähtutakse ka pikka aega Eestis elanud endise NSVL liiduvabariikidest pärit kodakondsuseta isikute puhul. Kui Eestist ei ole õnnestunud isikuid mõnda riiki sellest riigist sõltuvatel põhjustel välja saata või kui seda on õnnestunud teha haruharva, siis tuleb väljasaatmine antud riiki lugeda väheperspektiivikaks. Samas KMA kaalub ja hindab iga väljasaadetava puhul väljasaatmise perspektiivi eraldi, lähtuvalt isiku taustast ja kujunenud elulistest asjaoludest. Riigikohus on oma 13. novembri 2006 otsuses (haldusasi ) põhjendanud, et kui väljasaatmine on vastuvõtva riigi puhul väheperspektiivikas, siis ei tohiks isikut sellesse riiki väljasaatmise eesmärgil väljasaatmiskeskusse paigutada, sest väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on intensiivne sekkumine põhiseaduse 20 lõike 2 punktiga 6 kaitstud vabadusõigusesse. 40 Alates 1. maist 2003 sätestab Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, et välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Välismaalase väljasaatmine peab olema kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni (koos 31. jaanuari aasta pagulasseisundi protokolliga) artiklitega 32 ja 33. Riigipiiri seaduse 9 1 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult riigipiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Piirilt tagasisaatmise korraldab ja kulud kannab vedaja, kes transportis või kelle esindaja transportis piiripunkti isiku, kelle piiriületuseks luba ei antud. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse 22 kohaselt, kui vastuvõttev riik keeldub väljasaadetavat vastu võtmast või kui selguvad muud väljasaatmise lõpuleviimist takistavad asjaolud, peetakse väljasaadetav halduskorras kinni kuni tema väljasaatmise 40 Eesti Vabariigi kolmas perioodiline aruanne, mis on esitatud ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 40 alusel selle pakti kohaldamise kohta 27