/. mi< igaühel on kõigi nende ainuse»» tzsüa. Õlgu igawesti neelud ssda" ., Algus kell '/>?. TÜöar. 'ett 1. Täna ja edasi.. butcituto e«-.fato«. Esi.

Transcription

1 >5'.r?dci, VI. scbruartt. 5Jr.»ltuur?aplt«li Kehatnltu» sihtkapitali walitsus bma poolt lorraldätawad 1% iuuttfel} Hakuttuuri ISBtltf I! weebruaril f. a. Tallinnas,.Kaleu ^ Gonsiori tän. nr. itjõeiafjc wastu 26 meeskodanikku, 1, wäl)emalt 18 aastat wanad, kel lod ohru poolt kitsendamata, wöhemalt lol («J õpeaasta) haridus ja kehaliselt kiid kehakultuuri instruktori kutse pid Jt tugemaks loetaffe istkud, kes suudam Isooksia 100 meetrit 14 sekundiga, 2) h 1,30 meetrit, 3) tõugata -kuuli 8 moeti [ raskust 2 kaega 60 kilogrammi, ipilajed. ses rahuldawalt kursused lõpzd lunnistu-se lõpetamise kohta ja kehaftori nime. ^saivötmise eest maksawad õpilased õp mrla. mida -tahes osas tasuda wõib, tka siõioasmmisel ja ülejäänud osa hi lks 1020 a. lõpetajad on kohustatud wõhemalt fr' Iiri sihtkapitali loalitiuf-e poolt määv. ila õpetust andma, kusjuures neile tafi [d ja antakse prii ülespidamine eh? la sl pidamise kulud. asnida soowijate! tuleb pakmed ank. Iwecbruariks s. a. kursuste juhataja < ^allinna, Gonsiori tän. nr. 4 ja ilmu! latusele ja wastuwõtmise katsele 19.- e {. a. tefl 17.Kalewi" seltfl ruumides Olster Steamsblp I (G. Hoyn & Sons Belfa! Ekspedeerime DAWB kanda esimeseklassi aur!! igore Head" kapt* Milligan [sandmisi wõtawad wastu Ikhioldt a it isgi 10. Könetr , 13-<»> 11 * > rtt# K»«etvn«id keva!0-12. peatoimetaja telefon ' - ttv. 82 Btewauudiste ofabmd w. 3*09 Roimewjtt üldine r Telefonid erakorterites: Zeatotmetvjad 7tt ja 19-7*1 M«st«tawal toimetajal ^«ewauudiste «ja!, toim. m 15*81 rij«htl ' 441 ÄMtf** «ar]«ts«. anr. 34. Awatud kella S-5. Telefon 3^40 KtijvhawS ja.envepidamwe Pi«Utu nv«64/s9. Tel. 3.5Z Ärijuhi kõnetunnid kella e.l. TeM- *e lehtede ärasaatmise a«ju< pöörata teltfon 73AI Peatoimetajad Ads Anberkopp ia õ. Laama». t>innat* t»asa»ded: Piktid eg««sda llebt ^E»«aS^Lew" iga esmatpäew ja Srarebitaw warwitrütrs seinakalender. Tarwitamata jäänud käsikirju ilma sellekohase foowtta alal ei hstta. Aadress kirjadele ja rahasaadet.stele: Wat«Maa" Tallinnas. S i. 37 (2148) Laupäev a, 13. weebruaril 1926 a. TSna 1 Behekfllge. SkM waaut 9 ««ka. «ttfttmtft hwd: J '! 300 ; $: : #50: : 4^ Märjamaale 300 m*t ML Aadressi «untmwe 25 mvi etslmlfl w»taw»> wasw SesttS Mt postkontorid ja lehetelüaüstt wastuwötjad. Ku«kttt«st«-him»ad: kuulutuste külgedel 5 marka mm. OHS veerul, lehe eesotstls 10 mrk.. tekstis: kuulutustenrjadega 12 m. ttkttikirjaga 15 mrt. «Mm. Kohaotstmised poole hinnaga. Kuulutused ära anda kella 3-ni ilmumise eelpäewal. ~ 9. aastakäik. Ainult siis saate maitsewat ja toitwat: leiba ning saia, kui kupsetate meie suurweskis ialiwatitud iahudest. Meie suurweski jahudest walmistatud leib ja sai kerkib hästi, annab suurt luurdekqpsu la seisab kana w8rske; ta on müügil igas toiduainete kaupluses, kus rõh ku pannakse kauba headuse peale. Tarwitaja huwides oleme müügile lasknud sõreda ja pehme saiajahu 5 ja 10 naetaüstes kottides, mis meie kaubamärgi ja plommiga warustatud. Tariivifaial Indiast! ainult meie suurweski ja- 1 ui Wllffl 4ia husid ja nendest walmistatud saadusi. j* Mõned kaupmehed müüwad odawawfiärtuslist jahu meie T jahude pähe. Kahtluse korral nõudke meie originaal-pakke ja walwake, et kott ja plomm wigastuseta oleks. la Peatolliaraet annab teada, a. lastakse peatoilianu tofiskceritud kaubad sjoni ö mootorpurjek uhss moot ri tcr, 453 tk. siidist naisterah 1535 klg. wiliast riiet, 0 65 k 12 gr. kokaiini, 0,874 k riiud riiet, 4 malmist toru, 0,31 ( 22 paari siidisukki, 16 pt ikki, 3 käterätikut, 1 kleit ' a suuremal arwul tühje plekknö algus on kell 10 hommikul. Tallinna Pea tolliamet, lljandls waksall Juures llda krunti Ja pealolawad sm i$kiw aida< Qhes wõlwltud keldritega OB»» UUS. ; nndaplnna suurus 160 sülda, ludtco wõlmallk juurdo vila. Vt ust saab [allinnas, Põhja pangast; Viljandis, Sakala pangast.. Arsenal ostab 1926 a. kel! 12 suusön. ja kinnisel mukkgnise! id plekki suurus 20*X28a, paksus 10 tahwelt. (eateid ja tehnilised tingimused saab S Erika tän. 5, materjali laudkon* kelia 10!3' puhul rutuliselt odawall muqa ü.?*'! J-ubiÄ Mniw nr. 7*o, krt. 1, Ulla 11-3 paata löuqat, ŠS I I^OTsATSR.MM" V.. Urnti tn. 31 Rannawärawa puiestee nr. 21. TARTU KONTOR: PÄRIiCI KOIiTOR: 3uurturg 12, teisk Mi kolal t. 6. telef i iiwii iiipnibiiwupiiii \ ui 111 ui i iji Telegramrri aadress: Puhk Tallinn. Telefonid: 15-84, 26-15, NflRWft KONTOR: WRLGR KONTOR: WILJflNDI KONTOR: PETSERI KONTOR: Tallinna mnt. ö, telef. 27, Wabaduse t 32, tel 91. Tallinna t. 3, telef Wõru tän. 2, telef. 70. ^.äito ia iargmiied pücwad astmene atgupõrane»üaaiut»a lööjuurest jõjast. kõigi n noe..eüei oti mehes ji pvjas, wennav, i ad ja isamaa sea o»» ttig* fukcem j«/. mi< igaühel on kõigi nende ainuse»» tzsüa. (Mina süüdistan). Kurb näng 9 s. aktiz m«ailmasõjast. Suurepärased lahingustseenid. Tu Õlgu igawesti neelud ssda" getaste pidutsemine. handed laaslcgelasi. Peaosi luutus Prantsuse näitleja E«verin Mars. Kas teie ei kuule ööjel, lui põhjatuul hu'ub, kuidas miljonid suxpud hoigawad. «-ee on temata santasuli«te k»n- Röömuaa põörawad nemad taaast oma iaawesje unn^ lui weendr.wad. et nende jurm ja ohwrid asjatud polnud. ^Month Ba»k< Am. farss,.., Algus kell '/>?. TÜöar. 'ett 1. Täna ja edasi.. butcituto e«-.fato«. Esi. mest karda SaNiunaS lmitte seeria) Seemi MM» (WSitlvS n ise parast). Alltkesiaw draama 7 ja:s, n.-chakaup ejale elust T Shj-Ztanaavas. Hult kütteskawaid momente, kurj tegija tagaajamine, meeletu sõit hobustel jne. Euur.-p. waatev põlis test metiadest ja Kanaada loo.ujest. Enneolemata sisu. PeaosüdeS parem. Amecr.ka näitlejas. Wal> l ee Veerh, iludus Birbara ls M<rr. P«t' O' Mattev. ^sale tcuc: itnca natse sugulased, fcõbis Ameer. komõs^ia 3 jaos. kuulsa fromi eri BuSter Ätafon'i ka.ist. Wahetpidamata naeri Eestl-Poola Petrooleumi Ühisus ftlihi.,,eestipolmin" lil. Poola riigi naftasaaduste wabrikuie paaesitus Eestis, Tallinn, Wene tän. ll«a, krt. 10, ' i. i Pakub: petrooleumi! wärnitsaõiü, gaasi6si (mootorn»fta), masina- m bsnslinlv silindri-, masuulli auto-, Suäronl, parafiini Ja teisi naftasaadusi slsternides ja waatldes kõige odawamate hindadega. Oma Iadud, reserwu* aarid, b-nsunjaamad-automaadld ja osakönn. Talünms, Tartus, Pärnus, Wiljandis. Kuld laulatussõrmused 5$, 72, 92 proovid, minuti peal õlga kaiguga killad, kui k«muud hõ»eab]arf aetate kõige odavamalt 81 - MÄlLfl Srlst, Müürlwahe t nr. 9. Igasuguseid tõid tehakse kiirelt ja korralikult. Ostan kulda, hõbedat-ja kallisklwe Adeline Tannbaum. Mtnu 6HtUSÖÖ5t9de..Imlstam^ctcursu-ele õhtusel ajal ja lõuna-keedukursusele võtan ülesandmist wastu Harju tfin. 30, krt. 7. RKTSEPA SRI Wene t. 11. Kõnatr Walmlstima uute kewadlite moaleh* teda järela kõiksugu miitserlkkalt ja asjalundltkuu, ainult I«se J&rgu tõõ õududega. Hinnad mõõdukad. ISIIe suur saadetis kohale Jõudnud. Kõik uudised jäite saadawal, ka osa uusi Eesti platesid proowiks saadud. (Alfred Säilik. Tenno Vironl,,Estoonis" meeskwartet ja Estoonia" muus kaosakonna koor Juhan Aawiku juhatusel)* weei t na telling..esmhsphew, wäliemait pooleks aastaks. 100 marka maksab Esmaspäew" postiga ko«ju katte saates kuueks kuuks. Elektri triikraudu, äiektri pliite, Clek.rl patju. Elektri kastrulid Elaktrl teekanne, Elektri koiiwikanne ja kõiki 5isia'(tade ma* terjale m&ht» oda* WdSti soowl korral ka soodsatel osa maksu tinqmistei. Dromm<st?r & K9-. Lil 15.

2 » W a d a Ml a &4 ^aupaewal, 13. auwcuiunl Lit. 3ft Aas tuleb selle eest eriti hoolitseda? Msi< kliima on kammitsaks. Meie terawilja (eriti leiwawvja) sissewedu ätt mitmel korral nn kõne» fui ttrjutusainelz olnud. Terawilja sizsavco põhjuseid on niitmelt poolt otsitud, ühelt poolt on teda agraarreformi, crrwele pvndud. On eda-siwäiteid ositatud^'ä'pmum^jandus kui sarnane üldse ei zaffc meie' rahwäst ülewall PNxada. Kolman daks on osa põllumganduse ringkoudvide - esita» j«6 poolt tunnistatud tähtsamais põhjuseks to> vawilja kasvatuse wähenemisel selle wähest tasunmst meil, ja tolle nõutud, efc fef tcdd teral- Wilja toodangut tõsta. Kuna tevawiva srssewoo küsimusest pöhjs«pcmewkd järeldusi on tehtud, ei ole ülearuna selgitada wähe lähemalt terawilja kaswatuse tä hendust meie põllu, ja rahtvamqjan-duise^ kui ka ^lowiku wälijäwaatteid sel alal. Et leiwawilja tähendust meie põllumaiim. ZmseS hinnata, see tähendab, seda o?a ki^dl«ks määvani,' mida tema üldiseö põllumajanduse produktsioonis etendab, on waha meie palusaaduši ühise inõõdupuuga. hinnata.. Paremaks Mõõdupuuks ses suhtes tuleb pidada toiduüksustj. ZmS põhjeneb üksikute taimesaaduste toitetväärtuse peal> wõrdudes >1 toiduüksus (kühendatm M.) t nl. otradele. Sarnane mõõdupuu, on tarwvtusele wõetud mitmel maal põllütoodcmgu hindamist. > Eesti põllumajandusliku' toodangu Lohta aastatöst staästmsw andi. md? järeile lette hindamise põhjal järgmised arwud: Taim: Puudades. Toodang mizlj. toiduüksustes. SwkS 10.H69 570,0 Nisu ,8 KaunwÄr f Oder Kaer ,9 SegawW ÄdrttÄ ' ,0 Loomatoidu jmmkad ,2 LinaseömL PSldhew27.937, 447,0 Niidtchem 1.017,0 Karjamaa 445,8 KoKlt muj. widuüe ';' ÄMMA fölbitütfttfe hiwta^s läbisegi 5 mi?, ltlttg emades, et LoomcckaswQtuA meik tema praeguse seisulorra juures selle toodangu väärtust ei tõsta, waid amutt tomwle teise kuju aw- «ob, moodustab põllumajanduslik toodang kogusmmnas 22^niljardiMg wäärtufs. LeÄoawKi mooldusitab põllumajanduslikus toodangus eädatud arwude järcile kõigest 15 prots. komtoodangust. MAjsmlms leiwatm^jvi puudujäa eu ülejääk m seega UdtoodalNguga wõrrewes sedawõrd wäike^' et selle PõhM meie Frank L. Paaard. 37 Chicagosse jõudmiseks kulus tal nädal >õcega ära. Nüüd oli üheksa päewa möödunud sellest ajast kui ta Nicolo Gapriano majast' jahkus. üheksa Päewa! Nüüd oli ta New-Aorgis ja seisis waksali perroonil ja see oli just Zahekümneneljanda juuni öhwl., Ta waatas kella, kui t>a waksali ruumidest labt sammus. Kell oli pool kaheksa. Ta jättis reisikohwri pakkide hoiuruumi ja astus uulitsale. Siin palus ta politseinikult juhatust St.-Lucia wõõrastemaija minekuks. Uulitsal edasi sammudes naeratas ta mõrudalt. Kadunud oli ja ununenud kogu see targutus, mis ta kahekümneneljanda juuni wastu omale oli ette kõnelenud. Praegu oli ta teel St.-Lucia wõõraskmiaja poole ja ta jõuab sinna kella kaheksaks õhtul kahckümneneljandamal juunil. Ta naeris uuesti enba üle kibedalt ja pilkawalt. Hea, miks mitte. Ja miks mitte olla täiesti otsekoheire iseendaga? - Waatamata oma targutuste peale, teadis ta ometi kogu aeg, et ta kindlaks määratud >ajal sellele kohtamisele läheb. Ta on narr wastuwaidlemata narr! Sinna minekust ei wõi ometi midagi kasu olla ainult Millman wõib tema rumaluse 'ule lõbu tunda, kui Millman kusagilt peiduurkast tema tulekut St.-Lucia wõõrastemaija waatab. Ta on narr, seda ei salaanud ta. Kuid samuti, kui ta tuwide konm läbi inavtama oli läinud, pidi ta ka sellele kohtamisele minema, et pärast mingisugusel kahtlusel aset ei oleks. Ta peatas jälle, et politseinikult uuesti teed küsida ja weel ühte uut küsimust t temale ette panna mida sorti see St.-Äueia wõõrastemaja õieti on? Ü?s parematest." wastas politseinik. Teie olete ka warsti kohal pa»r majade rühma edasi fa seal teie oletegi." Diave Henderson naeratas uuesti enda üle. Kuid koht ei näinud tõesti sarnasena, foa oleks wõinud lõksulangemist oodata. Ta põllumajanduslikust Udisest taguvprdiminekust juttugi cis saa olla. Et meie põllumajanduse tagurpidimine?ut chk seisakut märkida, peaks: ennesõjaaegset s$fa. wedu wõrdlema praegusega.. Selleks puudllwad meiil aga igasugused ^ andmed: teiseks. wõiffid cklusew olla üdkute riihmituste üldtoõdangud aastate kestes-. Ses suhtes nikitawad leiwawilja kinvipinnad Kill märkest tagurpidiminekut ajajärgust a.. wastamm sellele ka leiwawikj«toodlcmguz, kmdsee nähtuz m aju tine. tingitud sõja cha oludest (tööjõu puudus, kunstwäetiste puitdus, maaharimine ^ jne.). 2B& mase 3 aasta jooksul mi keskmine toodang aga ennesõjaaegse normini, läbmäku wähe iile. 1lt> miljoni' Pmtdanii. tõusnud..kuigi oletada tagurprdiminekut leiwawwa kanvawses, siis wsiks üldist põllumajanduse tagurpidiminokut sellest järelda-da Ekagv ai'mn sel puhul, kui selgerks tehakse, et ka teistes toodangu harudes smnasllgune nähws esmeb. Muidu wõib meik (ja tegelikult ozrgi.see nii).sarnase nähtusega tegemist olla, et toodangu sihiikts mu jale on nihkunud. See tahendab: terawiw VaZwatuS ei ole enam meie pöll-mncqanduse pea- LoodanguharukA; si?n on seiff-ak, wõib olla, isegi tagurpidüninek. Põllumehe tähelvpanu on sälttvastu mujala juhitud. Seda ei tule aga mitte meie PõlluiwajandusjS kahjuks lugeda/, nagu mõne! pool teffäkse.. waid otse kasuks arwaba. " - Nagu iööskhes on itõõjaotus isikute ja m?aaalade wahä läbi wiidud, olenedes sellest, mis sugused rikkused kusvgil maal ownvas^ samasugused nähtused kerkiwaid estly ka põllumai anduses, selle järele, kui wiimäne nawraalnmjvpi»- danmeüt üle lähck rahamajapidamisele. ' Nir püüab wiimasel aja! iga mas<ä!a produtseerida seda saadust, kus see.kõige tagajärjerikkamm teositabawi, s. o. kõige wähemate too. ja teistö kuludegm Tekiwad miimet Mal isegi Mikud wähemad piäick-onftad!,.mis-mmlt õige piiratud arwu kultlluride arendamilsega tegemist ideewad. Sarnast nähtust wõime 'leida Hollandis, kus- cm karjakaswaklse, kartulikaswätltse, laiätvtja!» leskbulate j. t. -ringkonnad. Eestis on üwffelt tevawm kaswatamiiss tingimused jitba mõnda.aega ebasoodsateks tunniääiid. ' Whtsvm PõhjuZ selleks seisab klib? mas, mis kewadel kuäv ja järetikuilt wiljads arenemisele HM, kefksuwest sügiseni selliewasiu niiske on, seega WÄja LoriNamisÄ raskusi tekitab. Kliima kui ka teiste tegurite mõjul on tööjõu iarwe meiil mitme tevawkjvt kaswatme suhtes, WSrre>ldeS teiffe misaga, suur, ng et meis sel am wõiääda ei suuda. Hmvitawad rmdmed 'on' toodud selles MteS näit. Ameerikast, ÄtZ 1 ha. keiwawilija peale kulub aastas 29 mi«- mese tööwndv ja 69 hobuse töötundi, ehl 6 Pd. kasi, mis iseendast oli kinni haaranud taskus olewast rewolwrist, laskis selle nüüd lahti ja rippus lõdwalt küljel, kui ta edasi sammuö.. Ta waatas weel kord kella, kui ta juhatatud maja piwle pööras. Puudus wiis minu«tit kaheksast. Pool majaderühma eespool nägi ta wõõrastemaja» Da kõndis nüüd pikka-,nooda. 5wcia wõõrastemaja. Kell kaheksa õhtul. KalMimneneljandamal juunil." Need sõnad, mis kord wanglas kostsid, näisid ba üle nüüd naerma. Nagu süüdlane koolipoiss astus ta wõõrastemaja uksest sisse ja sammus selle eeskotta. Siin oli harilik pilt : läbi segi ruttamine, kõnekõmin, kusagilt kaugelt kostsid muusikahelid. Tema seljataga hakkas kell tundi lööma. Mehaaniliselt pööras ta ennast sinna poole, otsides silmadega kell«a ja keeras järsku jälle ümber, sest et üks käsi tema õlale langes. Politsei! See mõte lõi nagu wälk talle pähe. Kusagil, kuidagi moodi oli ta siiski eksinud, nad olid ta üles leidnud ja Ruttawad inimesed, walgus, kellalöömine kõik naisid järsku kadunud olema ta silmade ees seisis ainult üks inimese kogu, korralikus õhtu-ülikonnas. pani oma käe ta õlale, naeratas ja waatas selgete, hallide silmadega tema otsa.,.. Ta puudutas keeleotsaga huuli. «Millman!^ ütles ta kähisewa häalega. Teie!" Aga ja," wastas Millman rahuliselt. see on ju St.-Lucia wõõrastemaja, täna on kahekümnenelias juuni ja praegu on kell kaheksa keda mõtlesite teie siis siin kohata?" Teid." sõnas Dave Henderson ja naeris ebaloomulikult. Millmani hallid silmad tõmbusid kokku ja ta nägu muutus järsku tõsiseks. Mis telega ov, Tvve?" küsis ta tera- Walt. Daije z^endersoni Ked. rippudes külgedelt all», tõmbusid rusikasse. Millinan see siin oli Millman! Millman, keda ta ei lootnud siin kobata. Millman. keda ta oli tõotanud rtn kaua baga ajada, kuni ta teda kätte saab, ja kellega ta oli lubanud siis nii ümber käia. M teste kõik laba. i et 14. märtsil loo» sitaks Wanemuise 1 kohta 29 inimese ja 6,9 hobuse töötundi. EeStis on sama ava peale waja immese ja 240 hobuse töötundi. 6 puuda kohta seega inimese xa 23 hobuse tundi. Qn arusaadam, et sarnastes oludes meä teratvilja kaswatiöse alal konrrreevida^ kuigi tööpalgad ja töötasu meil madalam, wäga raske on. See oleks meie tööjõu alcchindaniine ehk raiskamine. Selle eest on meil teistel cmdä. esirinnas loomatoidu Ll^l-tuuride suhtes, olud pakju paremad. Samuti on wõrdlemisi head tingimised mõnede tehmilizte taimede (lina, kartuli) kaswatuse oim. Seda on anetl juba onne sõda märgaud, käesolewail ajal on nende tingi- MllSte mõjul põllumajandrts aga tegelikult suurejoonelisele üleminekule karjakaävatilse peale asunud. See ülemm<^ kavjtckastäatuseve omät poolt tingib juba järgmist: - 'Üleminek terawaja pindalade pealt uute kultuuride peale, mis loomatoiduks kohasemad, rohkom ja paremat loomatoiitu cmnawad, ^uid ühtlasi wähem kulu nõuawad, kui terawili. Siia kuuluwad, näiteks, põldheina külwialla ja kestwate rohmnaade (heina» ja karjamaade) pindala. Põldheina annab tiinult praeguste^ keskmiste saakide juures juba on'am l-oomatoitu, kui rukis, Euid nõuab mitu korda. (3 4) wahem tööjõudu. Heina toodangu «tõstmine tiinult kui ka heimimaade vajamijne on aga palju hõlpsam ühäasi, ku^ terawilja kaswaiu.se laien damine. Teiseks tähendab üleminek karjakazwäuffe peale majapidamisest saadud tewwilja sa'adusbs Valutust mitte müügiks, järcllault linnade wa«rusramiseks^ waid loomatoiduks. Swvnasel korrock ilmub terawvlv samuti turnile, kuid mitte terawilja kujukl, waid ümbertööwtult piimvlscmdustena.!. Kõige kujukama pildi, selles mõttes annab tänsämme aasta, kus näiteks Wenömaa rmijahwmcwahe E. T. K. Poolt piimalehma jõutoiduflssgudcs tarwitati, Miss-lkgune segu kõigist jõutoitudest kõige odawam tuli; niisama westakse ngist suurä määra? sisse WenemaaÜ sigadeks. ^ - Meie majandusteadlased panewad Äga kõike seda sissewedu lmnade cmvele ja teewad M oma järeldusi.- Aeg ol-eks lahenmt süweneda meie PÄlumÄjanduse arenemise schtjoontesse ja selle järel alles oma otsuseid ondi Th. Pool. kui hullu koeraga! Ja. Millman oli nüüd siin, naerdes temale näkku. Ta peas keerles metsik wiha, mis ta mõistuse ähwardas roöwida; keel otsis asjata sõnu. Oli. nagu oleks ta tugewa hoobiga uimaseks löödud. Ta ei saanud aru. Minul ei ole midagi wiga," ütles ba mehaaniliselt. ^ Ta tundis, kuidas Millmani kasi tugewasti tema käewarrest kinni haaras. Tulge üles minu tuppa," kutsus Millman rahulikult. Siin on weidi palju vahwast, eks?^ Dave Henderson ei wabastanud mitte oma kätt teise pigistusest, kuid ta teine käsi libises tähelepanematult taskusse. Uus wõimälus kerkis ta silmade ette, kui ta Millmani järele waikselt tõstetooli poole sammus. Da oli selle peale küll juba ennemgi mõtelnud, kuid siis oli ta sellest jälle loobunud. St.- Lucia wõõrastemaja paistis liiga korralik asutus olema sarnaseks wõimaluseks. Kuid nüüd tuli fee mõte uue jõuga..kui Millman kelm oli, mille juures ka mingisugust kahtlust polnud, ja kui raha tema käes oli, miks tuli ta siiski siia? Dave Hendersoni oli tarwis kõrwale toimetada. Ja selleks oli sarnane hoa, kuulsusega wõõrastemaja just kõige kohasem. Eks olnud ju ennemgi wõõrastemajas imelikke asju juhtunud. Siin oleks Millmanil kõige kergem oma plaani täide wiia. Dave Vendersoni bimled tõmbusid kokku. Olgu, kuid lõppude-lõpuks ei lähe ta siiski mitte ettewalmisbamata sellesse lõksu. Nad tõusid ilma üksteisega kõnelemata üles. Ta lvaatas külma rahuga Millmani otsa, kui tõstetool peatus ja Millman ukse awas ning käega numbritubade poole näitas. Suur wahe oli wanqimaja triibulist? riiete ja selle korraliku õhtuülikonna wahel. Ja, Mlillman oli <alati kinnitanud, et ta gentle- Man on. eks? Dave Henderson oli seda ka uskunud ükskord. Kuid fefe ei muuda mi dagi. Millman oli ikkagi kelm. Sellest silmapilgust peale, kui Millman läks tuwide kongi juure ja raha ära wõttis, oli ta kahekordx selt kelm, uus, hoopis uus hirm tuli Davtz Limitism ja tema apostel Lätis. Mis on limitism. 5tuhu utaetakse prof, Shakow. Rnas suri mõne aja eest^ tuntud Wens professor K. F. Shakow, limitistliku filosoofia looja. Kadunu laiba ümber on Lätis puhkenud täieline sõda. Nimelt tahawad Shatowi järelkäijad limitistid, et nende õpetuse apostli põrm saaiks balsameeritud ja paigutatud mausoleumi. Mausoleumist aga kujuneks siis ainukene limitismi tempel maailmas. Balsameerimise asjus ongi juba kokku lepitud Läti ülikooli anatoomia professori' Starkowiffa. Wiimase arwamist mööda wõtaks laiba balsameerimine õige kaua aega, nii et prof. Shakowi mahamatmine wõiks sündida.alles 3-4 kuu pärast. Teiselt poolt aga ei Mhtwat Läti waimulikud ja ka osa li» ttütiste sarnasest asjast kuuldagi. Kuna prof. Shakowi põrmu edaspidise saatuse küsimus elawaks kõneaineks on Läti mvalikus arwamises, siis peatuwad lehed ühtlasi pikemalt limitismi õpetuse enda juures. Tähendatakse, et limitism on filosoofiline süsteem, mis endas ühendab waimlist ja materiaalset filosoofiat ning mis koosneb osaliselt kõigist senini olemasolewaist filosoofilistest õpetustest, ristiusk ja sotsialism ühte arwatud. Svna limitism wõrsuwat Ladina sõnast limes" (limitis), mis tähendab Piiri.. Ka püüdwat Prof. Shakowi õpetus selgitada olemasolu selle sõna kõige laiemas mõttes. Om-a õpetust asunud Shakow jutlustama juba Wenemaal, kys tal intelligentsi seas. õi, ge palju poolehoidjaid olnud. Enamluse Pae* ivtt Venest lahkudes, sattunud Shakow Ees«tisse, kus ta ümber tekkinud senini tegutsete järelkäijate rühm. Riias töötanud prof. Sha, kow aastast peale. Ta õhutusel asuta» tud seal Läti limitismi ühing", ja 8imitistliku filosoofia akadeemia" prof. E. E. Baroni juhatusel: ^ Kõige suuremaks õhutajaks prof. Shako, wi mausoleumi matmise ja limitismi templi loomise abal olewatki just prof. Baron. ^ Leningradist tltlewad wülja ligi 80 laewn. Leningradist metsamaterjali ^ pealekaadimist lgetawad aurikud Preu^en" ja ^.Archustow" telegrafeerisid Tallinna, et neile pünkerdamisoks süsi hoitaks. loodawad nende, päewada seos Laadimise lõpetada ja 15. weebrivaril. kui' MZermak", Lmm" ja Oktjabr" laewu wälja' tooma tulewad, wabasse wäe wälja hillc. Leningradist wälja sõitmas on ligi 30 laewa. Eestkätt wõetcikse kaasa laewad, mis sealt metsamäterjaliga tulewad. Arwatakse, et üle 10 laewa korraga wälja ei tooda. ' Leningradist trllles wõetakse ka jääsolewad aurikud Necal" ja «Prawda" karawani wa> basse wette toomiseks. Hendersonile peale. Aga, kui Millman ei käinud tuwide kongi juures; kui see ei oi* nud Millman, kes raha ära wõttis, waid kui keegi teine, näituseks Tooler, kogemata selle peale sattus. Ja selle asemel, et see summa Millmani käes oli, wõttis keegi teine selle ava ja kadus ibma jälgi jätmata. See ei olnud sugugi wõimata see oli wägagi wõimalik. Ta pea oli päris segamini waewalt kuulis Millmani sõnu, kui fee temaga kõnele-- des oma tubade ukse awas. Perekond on mul suwekuudel maal," ütles Millman naeratades, näidates käega toas ringi. ja mina pöörasin tagasi oma endise harjunud wiisi juure sestsaadik kui ma jälle waba olen oma soowisid täitma ja asusin selleks ajaks siia elama, et mitte sunnitud olla oma linnakorteris täit majapidamist pidama. Istuge, Dave, laua juure ja tundke end päris koduselt." See kõlas uskumapanewilt wäga uskumapanewalt. Dave Henderson wahtis tusaselt. Tema silmade ette kerkis pilt wangla raamatukogu toast, kus Millman ka uskuma- Panew oli kuradi uskumapanew..da peus keerlesid nüüd metsikus segaduses kõiksugused mõtted, kuid selgelt üle kõige paistis mäleztus neist kibedatest tundidest, ja päewadest. ja nädalatest, kus ta otsustanud oli seda meest kinni püüda, sedasama meest, kes.praegu rahulikult ja naeratades tema ees seisis. Dave Henderson naeris nüüd natukene kuid mitte sõbralikult. Hoa, nüüd oli ta siis Millmaniga silm ftlnra wastas. Asi peab selguma nii wõi wisiti. Kas on siin lõks üles seatud wõi mitte, kuid Millman peab end mmd ühel wõi teisel wiisil näitama. Miüd selgub ka, kas Millman wõt tis selle raha, wõi tegi seda keegi teine. Samuti peab ka selguma, kas Millman on aus wõi on ta kelm....^5 tõmbas õlad järsku tagasi: sõrmed vigwtalw wahe kowem»» rewolwrit taskus Oli ta segam? Kas oli ta tõesti mõtlc-nis- wõime faotanub? Tuhat uh- wastu wõis kinnitada, et Millman see oli, kes tuwide konqi tiihiaks tegi: sa tuhar uhe wasw wöis kihla wcdada. ct keegl telne seal ti katnud. t' ; t Rngttvanem Juhatas koosas Riigiwanem J. Temant Paranenud, et ta wäljas käibl litsuse koosolekut juba Toomj olekut juhatas isillikult Riigis Liibawi wabrikai wastu mõju cl Läti wabrikantide ühisus wääriliselt esineda 5. naihiä kuni 24. augustini s. a. Tas takse. 5!äti wäljapanekute watsetakse eriline pawiljong Läti seimilt latti toe! Nüüd on Liibawi wabri! seimile kirja saatnud, milles j summat mitte enne määrat tollitariifid kooskõlastatud ei Doetus sõjakooli li Wabariigi walitsus kinnj s. a. sõjawäe seadustekogu 731. muutmise seaduse, mil kooli lõpewjad sõjawäkke ol nima jäämise korral saawad ta warustuse ohwitseridega peale selle mk iil na. Seadus hakkab maksma Kttitsewäe wsrustl muutnlin, 'Kaitsewae kraamiga wa, täiendamise seadus kinnitati litsuse poolt 12. weebr. s. a. Seaduse täiendusega anbal walitsusele õigus tarwil pruugitud kraamiwarustust ta, olgugi et^ need praegu mc tele enam täiesti ei wasta. Kulleri miljonite wäliaministeeriui Elidine kuller Lõõtsmann «üstoeriumilt umbes neli milj! suguse summa tema omalajals Mostwa kontroll-opbeerimise > asi on nritu korda Tallinna-^ aus arutusel olnud, kuid ikka] Ja pooleli jäi asi ka eile, mil läbiwaatamisele, sest kolmandc tõmmatud end. opt.-ko-m. esim^ nud kutset kätte saanud. Tallinna sadam lael kuhjatud.! Suur Tõll" ja Tasujas sadamasse suurema laewa de kai sid sellega sadmna. Pregusel! suuda sadam laewu wastu wõs ned sillaotsad wabald. Tallinn! ruumi leida mõne pä«va pärl end kas tühjalt ehk laiaditulei walmistawad. Eesti wetes Pole xä tarwis. Äieeile õhtul jõudsid Tall! Icdš waljmna-a ka uba laewa il) abita. Ka eile olid ka-ks laewi jata. Suur Tõlli" teate järel nes kohas noor jää, millest lal! läbi pääsewad. Osmussaarest! wnba wesi. Mitmet päewa on tuul. Wcdurijulitidele es^ ühes sõjawäelaste esituswr «mätoelaäl -wedurijuhtide fj mi küsimus t^äewakorrale kerkils üzme, ongi ta üks wedurijuhti^ wa wälja tõõtanllt». Waljatõõtc aluseks wõvtud Inglise weduril worm: mustast riidest maha! kuub, ka-he rea wwlgcke nöõpvdes peal walasd kandid oleks, mis sidede lirnitaks. Müts -oleks sc see praegu on, wahcya, et rochwuswahäist kutseühingule mille keskele oleks asetatud webi Kuna MuÄvorm, millest st te wormis olcw wärw wälja jä! gus ning Ä»aw ja praktiline hrlj amctiwendade keskel ka sooia nud. Seni on raudteelast?! üh> ja nende kaiidmist on lubawds tuse juures- Kaitseliidu fwabiülel JNUtttl OfK^e Uhet Kailtsekidu skmbiülemaks ',ttl Wende. Nagu kuuleme, ol fenisä kohalt lahtuda ja tagasi! wake toemstuzse. Ulemrn'^ fliaul joodis Zcha MldW»

3 iai; id. uvweutorlu Lir. ii}* ja tema apostel Lätis. litism. Knhunfaetakse prof, Shakow. i mõne aja eest tuntud WenS 5. Shakow, limitistliku fuosoolnu laiba ümber on Lätis puhsõda. Nimelt tahawad Shato-- limitistid, et nende õpetusaaks balsameeritud ja paigulmi. Mausoleumist aga kuju- ^ene limitismi tempel maailerimise asjus ongi juba kokku lli kooli anatoomia professori' lwiimase arwamist mööda wõ» nameerimine õige kaua aega, shakowi mahamatmine wõiks >3 4 kuu pärast. Teiselt poolt Läti waimulikud ja ka osa ti- [cst asjast kuuldagi. }. Shakowi põrmu edaspidise ls elawaks kõneaineks on Läti unises, siis peatuwad lehed lnalt limitismi õpetuse enda pc, et limitism on filosoofiline lendas ühendab waimlist ja ma- Joofiat ning mis koosneb osali-. jlini olemasolewaist filosoofilisristiusk ja sotsialism ühte arlimitism wõrsuwat Ladina sõ- (limitis). mis tähendab sdwat prof. Shakowi õpetus sel- -olu selle sõna kõige laiemas tust asunud Shakow jutlustama ml, kus tal intelligentsi seas õi, sehoidjaid olnud. Enamluse pae* ihkudes, sattunud Shakow Ees, lümber tekkinud senini tegutsew phm. Ritas töötanud prof. Sha, lstast peale. Ta õhutusel asuta» ^i limitismi ühing", ja. imu fia akadeemia" prof. E. E. Bajt jremaks õhutabaks prof. Shako» ii matmise ja limitismi templi sokewatki just prof. Baron.. idist tulewat» wiilja ligi 80 laejva. sist metfcmwterjali. pealokaadimist tikud..preutzen" ja..arthustow" Tallinna, et noile punkerdamisoks N<Ä> loodawad nvnde. päowads lõpetada ja 15, weännvaril. fui' kitilt" ja Oktjabr" laewu wäljot ld. wabasse wette wälja tulla. Iwakja sõitmaz on ligi 30 laewa. sakse kaasa lootvad, mis sealt mettulävad. Arwatakse, et Ae 10 \a wälja ei tooda. ' )ist Kllles wõetakse ka jääsvlewad scal" ja «Prawda" karawani too ZiniseTS.. peale. Aga, kui Millman ei ze kongi juures; kui see ei ol- ^an, kes raha ära wõttis, waid ue, näituseks Tooler, kogemata ittus. Ja selle asemel, et seesumn käes oli, wõttis keegi teine selidus ilma jälgi jätmata. See ei J wõimata see oli wägagi wõi- >ea oli päris segamini waewalt lani sõnu, kui see tenraga kõneleade ukse awas. ^cd on mu! suwekuudel maal," ütnaeratades, näidates käega toas tina pöörasin tagasi oma endise liisi juure sestsaadik kui ma?len oma soowisid täitma ja ajaks fii-a elama, et mitte sunzma linnakorteris täit majapidai. Istuge, Dave, laua juure ja lpäris koduselt." js uskumapanewalt. wäga usftt. Dave Henderson wahtis tusilmade ette kerkis pilt wangla toast, kus Millman ka uskuma. - kuradi uskumapanew..ta peas si^ metsikus segaduses kõiksugused > selgelt üle kõige paistis maleszedatest tundidest, ja päewadest, st, kus ta otsustanud oli seda Ipiiüda. sedasama ntceft, kes prae lt ja naeratades tema ees seisis. Znderson naeris nüüd natukene!te sõbralikult. pd oli ta siis Millmaniga silm - Asi peab selguma nii wõi teisiti, lõks üles seatud wõi mitte, kuid ib end mmd ühel wõi teisel wiisil rtifib selgub ka, kas Millman wõt l, wõi tegi seda keegi teine. Sa-, selguma, kas Millman on aus, :lm. IaS õlad järsku tagasi; sõrmed pi- - kõwemlni rewolwrit taskus. Oli das oli ta tõesti mõtlemise wõime ^uhat ühe wastu wõis kinnitada, lsee on, kes tuwide kongi Mjaks f uhe wasw wõis kihla wedada. et tal ct täinud. t, t\ Rrigiwanem tettoe^ Juhatas koosolekut. Riigiwanem J. Tomant on juba näwõrd Paranenud, et ta wäljas käib. Eile peeti wa- Zitfu.se koosolekut juba Toompea lossis. Koosolekut juhatas imikult Riigiwanem. Lribalvi wabrikandid Eesti wastu mõju awaldmnas. ^Läti wabrikantide ühisus awaldas soowi wääriliselt esineda 6. näitusmessil, mis 13. kuni 24. augustini s. a. Tallinnas ära peetakse. Läti wäljapanekute mahutamiseks kawatsetakse eriline pawiljong ehimda. 'milleks Läti seimilt latti toetust paluti. ^ Nüüd on Liibawi wabrikantide ühisus seimile kirja saatnud, milles palutakse seda summat mitte enne määrata, kui Eestiga tollitariifid kooskõlastatud ei ole. Doetus sõinkooli lõpetajatele. Wabariigi walitsus kinnitas 1.2. weebr. s. a. sõjawäe seadustekogu 13. raam. art muutmise seaduse, mille Põhjal sõja-- kooli lõpewjad sõjawäkke ohwitseridena teenima jäämise korral saawad riigi Poolt tasuta warustuse ohwitseridega ühel alusel ja peale säle mk. M.lXX). ühekordse abiraha, na. Ssribus hakkab maksma 15. weebr. s. a. Kaitsewäe w«rustusfead«se muutmine. 'Kaitsewäe kraamiga warusbamise seaduse täiendamise seadus kinnitati wabariigi walitsuse poolt 12. weebr. s. a. Seaduse täiendusega anbakse t warustuswalitsusele õigus tarwitamiskõlbulikku pruugitud kraamiwaruswst kasutama hakata, olgugi et need praegu nmkswatele mustritele enam täiesti ei wasta. Kulleri miljonite nõudmine wälisministeeriumi wastu. Eninne kuller Lõõtsmann ndivah wälismid- Mstreriumilt umbes neli miljoni tnar&t, mis suguse summa tema mnalam olla vaenanud MosÄva kontroll-opboerimise «komisjonile. See asi on mitu korda Tallinna-H-acchsalu rahuko» aus arutusel olnud, kuid ikka pooleli jäänud. Ja pooleli jäi asi ka eile, mil ta oli määratud läbiwaata-nnsele, sest kolmanda isikuna asjasse tõmmatud end. opt.-ko-m. esimees Saa,r ei ols. nud kutset kätte saanud. ^ Tallinna sabam laewadega üle kuhjatud. Suur Dõll" ja Dasuja" tõi!d Tallinna sadamasse suurema laew-ade kavawaani ja täit- c 'id sellega sadmna. Pregusel srlmapilgul ei uda sadam lvewu waau wõtta ehk küll mõned sillaotsad wabckd. Tallinna sadamas wõib ruumi leida mõne Väeiva pärast, mil laewad end kas tühjalt ehk lavditule tväljasõitmisele walmistawad. Eesti wetes pole jiiälõhkuiat tarwis. Llocile õhtul jõmid Tallinna sadamasse?a^s wäl jaman ka uba laewa ilma jäälõhkuja abita. Ka eile olid kaks laewa teel jäälõhkujata. Suur Tõlli" toate järele on merel mõnes kohas noor jää, millest laewad omal jõul läbi pääsowad. Osmussaarest peale algab wnba wesi. Mitmet päewa on Puhkunpd O tuul. Vedurijuhtidele esititsworm. ühes sõjawaelaste estwswvrmiga on ka WudtcelaÄe.wedurijuhtilde keskel esituswormi küsimus väewakorrale kerkinud.. Nagu kuulome, ongi tu üks wedu-rijuhtidest w-astawa kawa wälja töötanuä. Wäljatöõtawd kamas olla aluseks wõvtud Inglise wvdurijuhtide esitusworm: mustast riidest mahapõördud kraega kuub, ka-he vea wailgäe nõõprdega, kuna kä ste peal walj^ed kandid oleks, mis wchurijuhte klaslidosjie livitaks. Müts -oleks samasugune nagu see praegu on, waheya, et. mü-tsi ees kantakse rahwuswahslist klvtfeühmgivte ^aridusmärki, mille keskele oleks as-eta-tud wedurt kuju. Oima WuNvorm, millest senine raudtvelastc wormis olew wärw wä?lja jääks, kaunis nägus ning adaw ja praktiline tulla,^ siis olla see amctlwendade Aeskel ka sooia poolehoidu leidnud. Seni on raudteelaste! ühed wormiriided ja nende Laiidmist on lubawd ainult teenisiuse xuuvesi Kaitseliidu staabiülem lahkub? K»l<ne! 5Be«de Uheb witsewsne. Kaitseliidu sdmbiülemaks on praegu kow- Nende. Nagu kuuleme, olla tol katvaisus fotifeft kohalt lachkudv ja tagasi pöörata KaitsewÄke wemstusse. Mem«^ jq-wstd^ flhml Wa MMA.. Iii. TallniBlslBr ii ViDnlscd. Rahwasllk-wabanieelsete rfihrnast labhanad la handläeertt tööerakonnas 'm Rahwaerahond otsib sldef. Relgikogu reedehommikuse koosoleku algul kandis sekretär J. Holberg ette järgmised Riigikogu juhatuse nimele tulnud kirjad: Rligikogu juhatusele. Käesolewaga on mul au teatada, et tänasest päewast peale rahwuslik-wabameelse erakonna Riigikogu rühmast wälja olen astunud ja kuni uute walimisteni Riigikogus erapooletuna töötama saan. Tallinnas, 11. weebruaril a. (Allkiri) Theodor Tallmeister." Teine kiri: Riigikogu juhatusele. Meil on au teatada, et rahwuslik-wabmneelse partei Riigikogu rühm oma koosolekul 11. weebruaril sel aastal otsustas rühma liiget Theodor Tallmeister'it rühma liikmeks mitte lugeda^ Tal linnas, 11. weebruaril a. Rahwuslik«wabameelse partei Riigikogu rühma nimel (allkirjad) A. Tamm, J. Uibopuu." * Nägu kuulchne, on Th. Tallmeister otsus tanud qelolewatel Riigikogu walimistel tööerakonna kandidaatide mmickirjas esineda. Oli ju tööerakond see, kes usuuhinkyute seaduse arutamisel kiriku, wadama arenemuse poolt ol? ja konsistoprmmi kõikiotsuptalvat kätt ei lasknud aiunotsustajaks saada. Rahvaerakonna ridadest on ellse päewa' jooksul üksikute rahwuslik-wabam«äs!e partei te^ gclaste poole pööratud ettepanekuga, kas nad' mitto rahwaprakonnaga liituda ei taha. On kuul^ da, et muu hulgas ka A.Tammega kõnet ori olnud. KaS need läbirääkimised rcvalscjid tagajärg! annawad, eji ole prchegu. teada. Kuulda on aga, et teised rvhwnslik-wabampclsctv rühma tegela sed arwamiscl olewat, et nende craldnd i s e- s e i S w a l t walimistcle peab minema. Nende hulgas, kes kindlalt seda seisukohta kaitsewad, on muu hulgas ka keskkomitee esimees Noo st kes Tallinna lmnawolinik. Huwitaw on asjaoln, et. rahwnslik-wabaweelslete rühma poolt Th. Tallmqistri rühmast waljaastunuks arwamise teadaanne ära ant? Riigikogu juhatusele alles peale Th. Tallmeistri kirja Riigikogu juhatusele, kirs ta enda lahkumisest teatab. Nähtawasti oodati seni sellega ja lasti mõju awaldamiseks tarwilikud" teated' kohalikkudesse lehtedesse, et Th. Tallmeister wälja on heidetud." PiqnldE seadme Sinlier. POUaneestekOflade iubma teselased nfinavad seaduse väljakuulutamise sekupneknl. Kas tuleb ralmafiäüetsis? Nekjapäewasel Riigikogu koosolekul handis A. Ander^kopp redaktsiooni komisjoni aruandjana ette popsistiaduse lõpulikul kujul, mis ka Riigikogu Poolt kinnitati. Sjellega on fee uuendus lõptüikult seaduseks saanud ja teda' wõiks seadu-- scua Riigi Teatajas" awaldada, wi teura wäljakuulutamise seismapanekut ei nõuta. Glse paetoa jooksul on aga see samm põllumocstekogude tegelaste poolt astutud. Nimelt on M. L a a r m a n, K. T o n k m a n, T s m m ja E. M a s i k Riigikogu j«h»tusele järgmise kirja saatnud: ^Põhiseaduse p»r. 30 j» Riigikogu kodnkorra par. 58 Põhjal nõuame, et Riigikogu poolt wastuwõetnd Kognk»nna-, asintuste- ja erarendimaade korrslduse seadus" jääks wälja kuulutamata kahe kuu kestel." 7 päewa jooksul on niiud Riiziksgn liigetel õigt^s selle nõitdmisega ühineda. On M. Laarmani ja teiste all^rjadega kokku 34 allkirja saadud, jääbki seadus wäljakuulutamata kahe kuu keötel ja hääleõiguslikku kodanikku WSiwad siis rahwahääletust nõuda. Kas saadakse aga uõuda palju allkirju? Kõigepealt on kuulda, et k r i st l a Ste ridades mitmed arwamisel on, et rahuiahäaletna soowitaw ei ole. Rahvaerakonna ena mus ei olewat samuti ses asjas J. Tõuissouiga, kes rahwahääletamise poolt PoStimehes" kirjutas, nõus ja wsewalt on loota, et sealt poolk palju allkirju saadakse. Ka põllumeestekogude end» ruhmas olewat inimesi, kes al> lakirjutsmist ei p»»lda. ' Kõike seda arwvsfe wõttvs llgnwad Toompeal kindlad kuuldused, et põllumeestekogud saaduse wäljskuuli^amiso ainult selleks ette wõtawad, et poliitilist meeleolu luua walimisteks. Tegelikult ei oldawat ka seal aga rahwahääletuse poolt, kuna see põllumeestekogude liikumiseta kahju wõiks tuua. JUHT. Wana nõukogu esimees tagandatud. Ka Tudirlinna ko gildus üldkiriku5t lahti? ipühapäewal oli Tudulinna abikoguduse täiskogu koosolek, mis ära Peeti kohalikus seltsimajas. Koosolekule oli ilmunud üle 300 liikme, waatamata. selle peale, et oli kõwa külm jä teed wõimatud wiletsad tuisu järele. Igat huwitas ja hoidis ärewil õpetaja Kuljuse asi ja milleks taheti oma otsust anda, kas Poolt wõi wastu. Koosoleku juhatajaks lvalit! Jul. Lugenberg. Koosolek tegi suure häälteenamusega järgmised otsused: 1. Tudulinna koguduse täiskogu jääb oma endiste otsuste juure, mis wäljendatud täiskogu koosolekul 1. now a. ja awaldab kinnisel hääletusel kõige kindlamalt õpetaja Kuljusele täit usaldust ja poolehoidu ning nõuab tema poolt ametikohuste jatkainist. 2. Tudolinna koguduse täiskogu otsustabpöörata koos peakogudusega konsistooriumi poole, et- wiimane oma otsused õpetaja Kul juse tagandamise asjus rewideerimisele wõtaks, lahendades küsimust koguduse foottime wastanmlt. Vastasel korral aaa üh?s Iisaku peakoqudüsecia reaistreerida iseseisvaks koguduseks. Nõukoau kohustatakse selleks wastawaid samme astuma. 3. Koosolek leiab, et nõukoau asjaajami ne on loid ja korratu, mis peaasialikult ole* neb esimebest. kes koguduse ja nõukogu enamuse wastu töötades koauduse sisemise elu tasakaalu eest ei ole hoolitsenud, on wõimaldanud Zoguduse nimel iiehcchymd saadikutej tegutseda nõukogu esimees ei suuda tema peale Pandud ülesandeid täita. Täiskogu teeb nõukogule ülesandeks uut esimeest walida. Koguduse nõukogusse waliti uuteks liigeteks: K. Tamm. O. Senter ja Foh. Kiwimägi' rewisjouikomisjoni H. Treilmann. Peale selle kinnitas koosolek a. aruande^ ja wõttis a. eelarwe wastu.!926. a. liikmemaks määrati J 80 marga peale. «Koosoleku lõpul arutati pikemalt Kehaka, nud..saadiku" küsimuse juures, kusjuures nõukogu esimehelt seletust nõuti. Esiteks ei tahtnud esimees wastust anda, wiimaks teatas. et tema sellest asjast ei tea midagi. Kuid seal üllatas koguduse liikmeid koguduso. liiae & Blum, kes nähtawasti pahas tujus wälja ütles, et tema konsistooriumis käis ning seda teinud teiste huwides. Kui aga Blumilt küsiti, kelle loaga ta ennast nõukogu liikmeks wõi nõukogu esimeheks nimetas, siis oli weel üllatawam wastus:..esimehe wolitusel." Kuid see ootamata wastus wiis mõlemaid piinlikusse seisukorda. Ja koosolek teai siis otsuse, mis eelpool toodud. Ja-ago ei sõida niipea Ameerikasse. Ettetulnud konflikti tõttu oma manafljfri dc. Meyeriga, kellega Jaago wiibis Var^iffrö. on ilma-nreister omalt pol tühistanud senise Amee rika sõidu lepingu. Jaa^» M ZlmeerÄMe i«b jeezord egslgul äca. Wärwitrükis kaaned. 24 lehekülge kaasakis-'. kuwat lugemist ligi wiiekümue pildiga. Hind' 25 marka. Postiga 275 mk. kolme kuu peale.' Ronk" ei tohiks puududa üheski perekonnas. Rwgkonna waliitseja murd». wargaks. Riigikohtu otsus Alfred Kütti kohta. (Traaditeelmeiekirjasaat j äl t.) Tartu, 1S. weebruaril aastal wõeti Aaspere mõis riigile üle. Mõisa härrastemaija asus elama kohalik ringkonnawalitseja Mfred Kütt. Mõisa endine omani? Dellingshausen jättis mõisa maja teisele korrale vaudkappi hoiule oma wäärtasjad, kogusummas <> marga wäärtuses. Kapp asus Kütti söögitoas. 23. weebruari a. kuuldi maja alu-' mise korra elanikkude Poolt raua saagimist^ mida teisel korral toimetati. Mar ööd hiljem kuuldi, kuidas asjad ära wiidi. Dellingshauseni tagasiwlekul selgus, ^ et kadunud on tema tähtsamad wäärtasjad. Warguse toimepanemises kahtlustati Kütti, kelle juures toime pandud läbiotsimisel leiti: rauasaag ja peitel. Kütt mõisteti Mkwere-Paide rahukogu poolt poolteiseks aastaks wangiroodu. Edasikaebtusel kinnitas^ kohtupalat eelmise otsuse, ja mõistis wälja kahjukannataja kasukk marka. Nüüd oli asi riigikohtu fri*' minaalosakonnas arutusel, kus Kütti kassatsiooui-kaebtus tagajärjeta jäeti. Murdwargused Tartus. Margad tabatud. (Traaditeelmeiekirjasaat j alt.)' Tartu, 12. weebr. Öösel wastu 5. weebr. tungiti Tartus kalaturu juures asuwa Daniel Kmnnani wanakraami kalipülsse, kust ära wiidi riideid ja muud kraami, kokku ^ marga wäärtuses. Wargad olid poodi tunginud läbi lae. Varastest on korda' läinud tabada 16 as Mihkel Tmski, kes kätte saadi Tal-' kinnas ühes osa warastatub kraannga. Dema. kaaslast otsitakse. Öösel wastu 9. weebr. tungiti Mosha Kamenetsi keldriruumi, mis asub Tartus, Lai täu. Ä. Wargad wiisid äm 280 parkimata jäneseimhka ja 1 loomanaha. Sisse tungiti läbi akna. On karda läinud wargaid tabada.. Uks neist on 25 a. Jakob Kodanik, kes waremalt karistatud ja alles hiljuti wangiroodust wabanes. Teine oli potisepp Elmar Roose,. 35 a. wana. Nahad saadrti Tallinna, kus nad.miaha müüa taheiti. kuid nüüd kätte saadi. Soe järelhüüe Karl Mügile. Riia Saksa lehes. Meie endise Eesti konsuli Karl Mägi surma puhul awaldab ka Rig. Nund." soo ja järelhüüde kadunule, kus muuseas öeldud: Läti ja iseäranis Riia seltskonna laie-' mad kihid seisawad tõsise kurbtusega selle eeskujuliku inimese kirstu ääres. Ta awameelne loomus ja ta hea Pea tegid teda armastatuks kõige mitmekesisemates laagrites. Ta näis otse kutsutud olewat seks, et sõlmida tarwilikke sidemeid mõlema noore' riigi wahel ja kõrwaldada arusaamatusi. mja nende N'ahel hoolimata ühisest ajaloost olemas olid. '; j' aastal sai Karl Magi esimeseks Eesti konsuliks Riiga ja tal on määratud teened olemas Eesti-Läti wabekorra korraldamisel. Olles soojaks isamaalaseks ja positiiw^elt rabwuslisolt mõtlewaks eestlaseks, oli ta siiski läbi imbunud suurest õigl: se tundest ja mõistis. waadata palju kaugemale puhtrahwuslikust müürist. 'Kui aastal terwisline olukord te» da sundis ametist lahkuma, wõeti seda sõnumit igalpool kurbtusega wastu. Ka wälja»' maa esitajate seas oli ta mõistnud lugupidamist ja armastust wõita. Kõik kaitseliidu Tallinna null elva pidule. Pidu täna õhtul Estonias." Kaitseliidu Tallinna malewa korraldab täna õhtul Estoonias" suurejoonelise pidu, millest ükski puududa ei tohi, sest pidukomi- - tee on kõik oma jõu rakendanud pidu heaks kordaminekuks. Pidu algab tüll õhtu warakul, kuid lõpu eest peawad pidulised ise muretsema. Pidust osawõtjail awaneb wõimalus^ls-' teriiqa wõita Nõmme alewis suwila übe<^ krundiga. Palju on ka teisi smiri wõite. Pi«letite hinnad on kõigile kättesaadawad ja iga korralik kodanik peab osa wõtma kaitseliidu*; pidust, et Uitad* mk Ada aial ' h

4 a v a Wl o tf* LaopAetvak, 13. mwwsbrkl. Nr. S?, LaupSewal, 13. nowembril.... itölt 1181 Wal>a üaa" kõige lvetawam fa kõige^aadisterikkam päewaleht Eestis. Kmate pawregistev lalsnenud. Äa Tarwasw UwulK tema ouwer.m -«õw»r^«r«^swz. ^M^dmÄmn^eks: ömujõök ja Kino pärast msvtsukatõõd. ftmä*tf«4knfärih wõctakse wastu kagis wabankai postiasutustes. (Traäditeel meie kirjasaatjalt.) Wilftmbl, 12. «veebruaril, üleeile siin tabatud taudttmäugija baptistl-murdmarga Robert Annuse pa* turcgistcr, tuttu esialgul 16 murdwargusega oruwti jäkbinoai, oti paewa kestel kiiresti tõusnud. Tänaseni oa selgunud, et ta lühikese ajaga 23-ckordse murdwarga ja rööwmõrtsuka aumme" omaudauud on. Seega on ta päewaga oma paturegistrit täiendanud Lhe röswmõrtsukatöö ja kime warguse mõrra. WõimalS, et see arw weelgi suureneb. Läbiotsimise! tema korteris Wrljandis, Posti tän. 8, leiti mitmesugust kraami, mille ouumdam^e kohta ta wähiusutluvaid se letusi annab ja mida warastatuks pidada wõib. MuuseaS leidus sea! ka kiriku altari küünlaid. Eriti raske hoobiandis aga,mennale" rebenenud labakinnas, mida politsei tema korterist Kwsa wsttis. Sellega jõuti selgusele, et wcnd" Annus on muu, {fff ka rös»a»srtsttkatöö lordasaatja. Nimelt peeti kimri il. a, lõpul WlljandiS peremehe ta hobune, kes ÜheS reega ühte stssejõlduhoowi hoiule «tl. Hiljem leidis sisftsöiduhoowi omanik, et hobuse ohjad ja heinad reel on merised. Ta teatas loost po litseile. Selgus, et hobune ja regi Tarmastu lihu- «Su HanS Mäeotsa omandus, kes 26. jaanuaril mastkaimhtadega kodust Wiljandisse sõitis ja sealt enam tagafi ei tulnud. & Mäeotsa nähti mitmes restotoonis* Hiljem sõitis ta linnast «Aja kodu poole ja D jäljetult kadunuks. Auna tema surnukeha KchrgÄ leida ei olnud, siis «Zwati, et ta teä ära tapetud ja tormale toimetatud. Naga kõik suurem osa sarnastest saladuslistest te«audest saladusse jäid, nii jäi ka Mäeotsa tqunise lugu efialgu! faladiqesse. LuidaS kinnas selle loo ptlewa^ «algele tõi. Leides Annuse korterist kinda, mis wärmi poolest tosu MS kindaga, milledest iss Mäeotsa reelt leiti, halos kriminaalpolitsei kahtlema, et kas ehi AmmS kuidagi selle looga feotitb pole. Esialgul püüdis kand» limängija»baptist e»mast sellest wäja rabeleda ja tegi, vagu ei t«tt ta temale ettepandud tapmise loost ml«dagi, kui aga kindlaks tehti, et silu puiklemine asjata, sest selleks on temalt leitud kinnas kõige paremaks tunnistajaiks, siis muutis ta «aremalt antud feletusä» sa tunnistas puhtsüdamliselt üles, et Mäeotsa tapmise on korda saatnud mitte keegi muu fui tarni. Rüüd ondis ta Va Äfikasjalkfe fcicfttffe kuidas ta tapmise korda saatis ja mis pzhjustä. Tulles Tõrwast õe juurest, kus ta mõnda aega elutsedes palwetuude" korraldanud, asu» ttud ta Visandis MunW tän. nr. 3, krwiwaal«vnet«vsuga ühte maija elama. EsiaSlgul olnud Wkljandk elu kaunis meelt mõõda^ kuld hiljem kippunud kallale Jsefeistvusepäewa pühitsemitte. Eõ^mlliniÄer läseb päcwawsuga toabari^ \ ^Heiswüse S. aastcchäewal. Ä. weebrmrrll, "ns wabariim limmdes ja lwhtades, kus astorva-ril, siis soowrtatäkfe iseseiswuse aaäapäcwa puhu! korraldatawaid. pemmde pidada mitte enne kella 12, mll jumalateenistus -kirikutes fuba «kõppsnub wõib olla. Dcmtsuga seotud pwuauji 24. tveebr. Vaitjewäe ofades ja asutastes mitte korvalda-da. Ka kaitseliidu ül«m on käsu awtud kaittekridu-l " ' ' da>da. a) lnmades astudes ühendusse omawalitsu.se mmetcetud asutuste, orgailimstoonide ja isikucks doolt aktuste korraldamiseks; b) maal Paraa did ja <a$hifcb kaitseliidu üksuste vigvtu-fõl Läbi wi!ia, kaahl ku-tsuäes kohalikke asulwsi^ organi- ^Äsioone ja tegelasi. O. Strandmwtti ja A. Andcr» koppi kõnekoosolek Tartus> Püha^SvcT 14. tmsšmmm, kät chl Hommr- Ktl peebme DrrckuÄ VmWrnmsse" saalis töoerakonna ^SnÄooSoVeku-t. 5NnÄowlad rm. Q. Strandman: Meie ifsseiaouz ja tarna KMuStamme" ja tü. A. SlndeÄolpP: Meis Praegu-^ ssb päcsvcmmred." Samal Mtvckl kõnelewad»ad ka WvaS. R«rhwuswahelifed kiirsõiduwõbstlused.mllost möig msister Gh. BnrmeiÄcr cffa wäaö, cüimuad tämr RiiaS 500 ja 5000 mtr. jaokls.u^a. Pühcüpacwa! >lm 1Õ00 ja Mr. jaoks...sport"..wõuleja" 11:1. JääpÄliÄ, meiswiwästkusä! isu Ais teffes VoSsiS wsitis Kcilcw" TaLiima WõNoj«i" 1L:3 (10:0), Luna G>Pört" clsnneses MaSsiS,WM«sat" 11 il. (4:0) wöim. Eksitav» wiga nt sattmmd «teie lehe eilsesse numbrisse. PsaW^a av Mri pazju,sa!p«m^el«n hiihtv" ma?d?" on t>ä» ^endawd^ et soe waflfi* umbes pssz miljoni Soome ja ^ÄmbeZ öv miljoni EssK" Peab aga olenm: Midagi yookle näzom smat <mn5ss S mitzom GeM»«rAa ümber. raha puudus. Warsti olnud mehel peale muu wõl» gade ka mõne km. korteriüür umksmata. Kunakor» teriperenawe üür! pärast kõwaai kaelale hakanud läi»^ tna, siis hakanud ta plaani hauduma, kuidas rahakitsikusest üle saada. Esialgul pole ta selleks mingit pääseüked leidnud, sest isegi Vargused peasissetiäekuallikaks olid olnud lehmad. Lõpuks tulnud otsusele, et maja mõni nchamees wagasets teha. Kuna linnas see raäe, siis walinud ta selleks linnast umbes kümme kilomeetrit eemal asuna Riiu" mäe, kust maantte Mi jooyeb ja rohkesti talumehi liikumas. Töö" juure asunud ta 26. jalmuari õhtul, mil kadust kirmest kaasa mõttes jalgsi linnast wälja sammunud. JSudeS õhtul pdnedas Riiu" mäele, jäänud ta parajat ohwrit ootama. ' Seal ftlgunttd aga, et teel tõstamine" raäe. Talumehs sõitnud mööda hulk, kuid alati olnud need kas hanewooris" ehk jälle mitu meest ühel reel. Nii oodanud ta tüki aega, kuni lõpuks eemal hobust lähenemas näinud. Waewatt saauud mees, kcs, nagu hiljem selgus, Tarnast» lihunik Hans Mäeots oli, tema peiduurkast mõõda, kui kara, nud urkast wälja, jooksnud teel järele ja «virutanud hoobi kirwega pähe. Et ohwer aga karjuma hakka» nud, «irutanud ta esiteks ühe ja siis weäl teise hoobi pähe. Nüüd istunud ta reele ohwri kõrwale ja alustanud sõitu üle talwetee järwel ning kiskunud ohwri taskust «Aja rahatasku, mida oma põue peitnud. Sõites nõnda umbes poolteist kilomeetrit edasi, mär ganud ta talumeeste hauewoori" järele sõitmas. Kartes, et talumehed lähenedes temale hädaohtlikuks wöiwä» saada, keeranud ta hobuse, jõudes metstnoahe, lisele teele, sealt kõrwale metsa, kus siis ohwri reelt maha tõuganud ja kuuseokste alla ära peitnud. Edasi saatuud ta hobuse teele ja läinud koju. Koduteel «aatanud ohwrilt riisutud rahatasku järele ja leidnud, d feerf ei olegi enam kui marka. Küna sellest Üüriks küllalt jätkus ja weel ülegi jäi, astus ta lin nas ',Kommerts" wssrastenwija, kust peale õhtusööki ja,mnispitsi" rõõmsas meeleolus kinosse ja sealt koju magama läinud. Vaptist-kandlimängija mõrtsukas olla waga heas meeleolus ja jutustada suure mõnuga naiste petmisest oma kandlimängu ja piiblitnndidega. Ta on umbes 36 a. noormees. Muuseas leitud ta juurest ka rida mitmesuguseid piiblid ja muid raamatuid palmetõdede" mälestussalmidega. Mehe üteluse järele ov õed need temale kui pühamehele" kingituseks, kmch» «mnud. Nagu hiljem selgunud, ei ole AnnuS esimest korda oma pattude eest wastust aildmas. Ta on ka «aremalt warguse pärast kinni istunud.' ümbrllse baptistid, kellele hoop ootamata oli, seletmoad nüüd suure suuga, et kandlimees ei ollagi nen de kilda kuulunud, waid olnud ^rändajawend." Du«rwõistluÄe ootel seij-ab Tallinn. Wlhapäewail M 2 I. wäwl wäscsvcä! ka?z vtalist Eon-kurenti EllW jääipplli merstrii nma pvoit^ >,Sport"? Kalew". SamviL pääval wömetvad paolfinvja» LS 2. A. Wivuj macckoinna aneisbör Ncrrwa ieratis ja hcäey klubi! TaTinnia KUcwigv", kuna Zadu sojmail ajal oskad. sp.^lm Taa> Ju Kci!iQviga" tvõisäeb pootftitactci. - f&afifa R<rhwasteltichu wastuwõtmine. Genf, 11. weebruaril. Reede peale kindlaksmääratus Rahwasteliidw nõukogu koosolek saab wististi lühike, kuna pacwakorras ainult, üks Rijhmis seisab ja nimelt Rahwasteliidu erakorralrse täiskogu kokkutu-leku tähtaja määramine, kus Saksamaa wastuwõtt Rahwasteliitl» otsustamisele tuleb. Selle erakorralise koos» oleku ajaks on ette nähtud märts. En ne täiskogu kokkuastumist peetakse Rahwasteliidu nõmogu istangjärk, mis wististi kauem ei kesta kui wiis päewa. Poola nõuab RahWasteliidu nõuko»usse alalrst kohcha. 5tm eii saa, lahkuv RlchwaZteliidust» WarÄsaiy, 12. weobr. Poioila seimi, -liige StvonZU on csvcrldqmld War>szalvia>nskaZ" kirjatm, poamvja dc : Sine <Mv ttoat," nns ött pühendaiwd PvM lpüüme RMvaZiWliiÄu näv» fbffiiä atalist kohta saada. Pärast Jnsgilise ja SÄfa seisukoha' Kvjel-domist nimetatid iftei* ses, ütleb Str«Mi:,.On wämata 'leida Paala pmmiz-tes ettckandojdch, nii seimil km ka ka senoltiz ainuski. Nig>c^ kes mne ei wõtvlks kul ocmääw sm? aua mm" näudmbstz, et Paolale RcchwaLMiidtt nüufog^ls cmfoe k!oht õmtvks/ smnafti fift üpjamctsic. Uma fcflxs «nõudmise täannsäa et jää PocDa R<chw>aSWliÄu edasi, gedes MiitWt siimnorda, miv 1S1V. a CwtMdÄ määratt. eifuhiä tonniline, LonÄsn, 11. weebr. WNte Dtar LkneV kackvaiihing kcwmeb uius Äarwa chitamffels afu* da, mis suuöem savb?üigist ^oni. sitatud veis», jateloewadest ibnüs.^ Uue kaüva wlchutus saab S0,000 regmwtom», Vttna PvaeFmre iln«? käge suurem SaÄv MsjeÄ^c", ka Sdsr LineH" TacwozsMÄe kuu?lub, taimi suur m. UuS msveyägdans 'Nigulb maobori^e abil. AsS MMi li kkst. Walitsnse fclfuhoht wõetud. Aastas )),S mlljoul, <50 aastaga 2 miljardi. Eilsel walitsuse koosolekul wvcti waõtu uned põhimõtted maaseadusega wõõrandatud maa tasuseaduse normide kohta.. Tasumaksmise alused lähewad märksa lahklt eelmise walitsuse seisukohtadest. 1'Udine tasunorm, mis maa eest maksta tuleb, on marksa kõr«geiu wõetud. Eelmisel walitsuse! oli see 627 milj. Kapitaliseerumise protsent on 5 pealt alandatud 26,6 protsendi Peale. Wolaks arwatud summa pealt on endise ü asemele arwatud 2,66 protsentu B»»n«a Eelmise kama järele oleks aastamaksu summad tõusnud 33.V31.VVV marga peale. Uue kama järele on see ümmarguselt 33.9VV.VVV marka. Maha tuleb aga arwata tasu uma eest omanikkudele, kes iseseismuse aastate jooksul meie riigiwastast töäd teinud. Nii alaneb summa eelmise kmva normini. Wõlasumma suuruses antakse wälja pantkirjad, mis 6V aasta jooksul walja ostetakse riigi poolt. Kokku tuleb maksta vv aastaga ligi 2 miljardi marka. Rllglkogtt waumlsseadus tetfel lugemisel wastu wõetud. Rakwakääletussst sunduslik ofawõtt eitawalt otsustatud. Rsede lmnnchä MMogu' ksonateku! tvõm le waäiv, et tiwäqda, wõkdakfe mmlkrm mil- wastu MdMcmÄskde soadu e muutmise seaduz kctümandal lu-gamiisöl. SÄlg järele asuckr RRgikügw wcüži-mise, rahwahaületanriise ja rcchwaämitanrvse seaduse tei«sels kugemisele. PeaMchÄ Mkatr W. Hcr 5 s e 5- bka>tti (faim.) ÄitePcme^. mmviada eelnõu M>giLogU! waliw.-im? ja rcchwahääletannse sea duse mu'uimiso seaduseks". WöÄi! waru konngim psakt Matud pealkiri.^ üo.ooo-umrgalme kautsjon. Pae. 30 KmwZ tegi H. Anbo (>whwuavab.) Müpanekit õo.ooo^ncwmökse ikautsjiani nõuld- 'nmt eelnõust wäja jääcv. (WepcmÄ üikäi ta> 'gäsi. Rahwiahäalehtse sundus. - Pav. 37 ja 33 jmvoez, -mtis näcüvad Äte, d «HwahäWetusest osawät on summe, tegi M. J u h Z a m (täöemk.) ettapoaml, noi-d pavagrahwe sänwst WÄja Ma. Etitchcmek tvöckk wasitu. Po?. 44.ju-ureZ wõett 5^. Möina PcM esitatud redaktftoanw-ed paranduised waäu. Konnmmistide nimekirjad. Par. 49 juuirez wames O. GuÄcüv^an sel- Wõõrandatud tma t^suseadus. Nyede õhtnl Nügikogu' koosolekul kanti ette teedeminisler O. Amborgi teadktmne, et tema Riigikogu liikme wolitus^ mraha^paueb. Tema asemele on kutsutud järgmme kandidaat samast nvneilrja,st, J. Bergman (kristlikrahwaerakond. Õhtune koosolek RttgLLogus. Reede õhwsel Riigikogu koosolekul wzeti wiastu kumilansid-e seaduse muutmise seadus 3. lugemisel. J. Holberg seletas pikalt O. (ZusHawfoni stenogvammide paranduse lugu. Siis asuti walimisseaduse 3. lugemisele. Tallinna lwnapea haigus weniv. Asudes möödunud laupäewal raekojas amemohuäe 'täitmisele, wli linnupeal A. Uessonil, liig wavajase toast lahkumise.tagajärjel pärast raskemat haigust, tõrge pabawlku vll uuesk haigewoodisse heita. Nagu juba waremo»a snnkohal mär^ilm. on plkcäe wembv hai» on sim hädäarwaik. Sellest seisukohast wäljaminnes määras linnamalvtfus oma eilsel istungil «lmnapea abi J. L. Jürgensi eesistumisel tevw>ishoiuosakonna ajutiseks juhadajaks haridusosakonda juhtiwa linn-anõuniku A. Weidermani. Linna- Pea teiweks saamise järele läheb see osakond jälle tagasi hr. Jürgensi juhtimisele. Vnmnline nai&siafitfcnif surnud. Moskwas suri 9. weebruaril köhusoojatõppe 3!-aastane enamline naisajakirjanik ja luuletaja Larissa ReiSner. professor Mihail Andreewitsb Reisneri tütar. KooS isaga läks ka tütar kohe pärast oktoobri riigchöõret enamlaste juure üle. Ta tegi kaastööd paljuis nöukoqude lehtedes ja püsis silntcrtorkawal kohal enamliste luuletajäte seas. Abielus oli Larissa Reisner nõukogude Wene merejõudude juhatuse silmapaistwa tegelase Raskolnikotviga. Wnmase. mõjul töötas Qarissa iseäranis agaralt madruste walgustamise kallal ja liikus Peaasjalikult D!orvedi"!<merejõudude juhatuse) madruste klubidel le järele tvatlitud Riigikogu iliigebest wähcmcrl pooked kolhtuimlls woistlülusäe wõotuid. Gus«tawsoni seiwöht M aga wähemiköse. Wäikeste rühumde küsimus. Pav. 04 juures tädisid wcoielused, kaz wmb' lubada tväikeste riwnade lpnramisb, s. o. mää» rata, Ä esituslc MrgÄogus scrawed cimuflit need' nimekirjad, VeZ MMBlMvsise ülle maa wähemaä 2 3 liiget läbi Minud. W. H asse lblatk (saksi.) <lvmdiles sälole wazw» cmvatcz!, ot selle pkivcmri-tw tvaswüls pähismdichoga. Tema duded Mati aga tagaosi. 31 häcaega 13 tvastu otsustatr, ei ösituise saawad RiigÄag-us ai-imlk need rühmitusch, kes iisso maa wähemvä MS kcmdidac^i läbi> wiinud. (Mepaniek, seda attvu? kolmeni tõsta, jäi nräijamisfe, saades 14 häm poolt ja 26 häm wcvstu!. WähemusrahwuSte küsimus. - Selle järele tegi 25h G ri gorjew (teenel.) ettepaneku, ck see Hnrowi^e ei käi. wähemusrahwuste kohta. SÄePcmeZ lükaidb tagasi. Wõetr weel mõned redaktsioanwt laadi pa> vanduis^» tvasiwj ja jõuk teise lugemiffega hommikusä ZooZciledÄ, mis kell ZMn 'lüppck, lõpule. Ü Uus kangelastegu merel. London, 11. weebruaril. Siin kõneldakse uuest kangelastööst, mis ühe kalurpaadi meeskond Norra auriku Jmica" meeskonna päästmisel korda on saatnud, hoolimata sel lest, et meeskond ise selle juures kõige suuremas hädaohus oli. Kalurpaadi nimi on Jrene Wray." Ta on 216 tonni suur, kuna Norra auriku Jnnca" mabutuwus 664- tonni oli. Imiea" lahkus Blyth'ist, et Norrasse sõiba. Teel tabas teda raske torm, mille wasw aurik wõidelda ei suuwud ja wajuma hakkas, kuna lained teda abitult sinna ja tännia paiskasid. Laewa nähti ^ kalurpaadi ^Jrene Wray" Poolt, kes talle wiibimata^ ap- Pi tõttas, kuigi ta ise raskest tormist ^ palju oli kannatada saanud. Kaks Päästepaati ei jõudnud laewani, kuid kolmandal paadil läks korda Norra meeskond-z peale wotta ki suure waewaga kalurlaewale toimetada. Mõni minut pärast seda läks I'mica" pobja. Kalurlaew sõitis Ktavanger'i, kus ta päästetud norralased maale saatis. Plshwatus ohwrrtegtr. Berliin. 12. weebr. Mirnchenift LeatatcFse: Ettewaatamatuse tagajärjel ümberbärlnisel wääwelsüsimkuga, ekumuumide^ desinfttst.' '.rimisel, tek. kis siin ühes miwiäkorralisez- majas plcihwatuz. LuSjuures kõik n?a.ja sisemised^ seinad täiesti purustatud said, 23 inimest -said hacüvcta, nende huilgas S.raskeÄi. COOOOOOOOOQOOQOOOWOOQOQCQOOftQQO Uhisja arapiimatalitustelq teadmiseks. Laega teatame, et oleme wfil]a maksnud S. kuni 12, weebruartni s. sissetulnud wõi east, mis meile kommisjonl peale saadetud, franko ärasaate jaam I sordi eest 28S marka 1 klg. I! sordi ees* 283 marka 1 Ulg* A.-S. A. ünpaul Tallinn, Siimon! tän. 19. Telef , 20-14, 34-49, Telegr. AEtNPAUL. r Õued aj lldwe ablnõa v5õr MR.K j Tub.Kaat: «/y/i jt l w 10TK.6 MRK. Tüb.^aa/ilflOOi^* <c / - IÖtk.IÖmrob. *<34^ 1000 t k. 40X> ru L. Brei Omal ajal tuutud Tallinna Vrenjso ei saamid läinud aasta al^ wlja lunastada ja wekslid läksid usakxrjad esmsfid rahukogule Zew tunnistatcss massujöuenss. arutusel 27. okt c. Drenjewj on laupu Tallinna wnwalitfuses, toaja maksta tollimaksud; on uml peale wskckohuznch mitmelt ifffurtj jrr. sõ maja, kuid kreposteerimata. Nahukogu. leidis, ct Brcnzc-wi selj Ksed ja ei wõi Mepavast wäõrida ustas Brrnjewi wnniaada kui fiu«tufs faubanduäilul alal ja a»] wel, wiibrmata wahi alla. ' Nõudjad maksid Vrensewi ess! Za whus wõttis Vreichwi silmapilk^ na tema warandusele määrati hool snann. Selle määruse peale andiz^ Mw. Hirsch (noorem) seletuse, mi -«chukogu ei «õwud arwesse Drenj^ vu^e seisukorra üle. Ka andsid wa keate, et Brenjso cm tasunud smal vchukogule. Edasi palutaks rah^ Muuta. j Asi tuli kohtupalatis arukusele,^ zinik adw. Hirsch naitez, et Dv <&. algul mttale maja. Aga tal fcex&a, misjuures müüja Lks

5 13. nsmcbtsrtt. Nr. 57, LaupSewal, 13. aowembril. Nr. 37. pf9 d 6 fi Maa" m fa kõige «iibi#te«aleht Eestis. iaksuta kaasauneteks: pmdega nakalender. Tellimisi isutustes. 1 KR. Istud. laga 2 mnjardk. Ikawa järele oleks aastamaksu smn- Id VVV marga peale. Uue I on see ümmarguselt 33.SVV.VVV uta tuleb aga arwata tasu vum eest Je, kes iseseismuse aastate jooksul lastast tööd teinud. Rü alaneb lise kawa normini, nma suuruses antakse wälja pant- 60 aasta jooksul malja ostetäfe j Kokku tuleb maksta 6V aastaga rbl marka. iffel wastu wõetud. ifaroött eitawalt wõkdakfe nimlfnah, mililitud MigÄogu ängctest wähcmcrll [ijjfirlg wqstutufäe wõäuä. Gus«kchi M aga wahemme. ' päikeste ruhuwde küsimus. j:mres tekkisid wcnelused, kaz wmö kcmc richmado Piiramist, s. o. mää» ruse MigiZoguA saawed cmum need' fe MMTlMlZse iüic man wähvmaä 1 läbi Zviinud. W. Hasselblatk idills sellole wazbu. cwwatca, oi 'selle ^astolus pöhisc^dulsega. Temo pawcmaga tagagi. 31 höckega 18 wastu osrtulse saowad RiigÄoMZ cri-nulk ^'e^, kes iile maa wöihemvlt MS jcäbi1 toimub. EÄepaüwk, seda ottuu) ta, jm ivöihcmuzsc^ saades 14 hääw zämt wasdv. ^ähemusrahwlrste küsimus, ele tegi W. Grigorjew (wowl.) ck seochnroimi^ ei käi wähemusrcch«(ätepcmcz lükat? tagasi, mõned väaktsiocmmst laadi pa-!laäu ja jõuti teise lugmri>sega hom> pmem, mis -kell p&ol Mm 'lüppek, Ü kangelirstegu merel. I, 11. weebruaril. Siin kõneldakse Igelastõõst, mis ukie kalurpaadi!orra auriku Jmica" meeskonna korda on saatnud, hoolimata sel- :skond ise selle juures kõige suurezhus oli. Kalurpaadi nimi on cay." Ta on 216 tonni suur, kuauriku Jmica" mabutuwus ^ Imiea" lahkus Blyth'ist, et Nor- Teel tabas teda raske torm, niifc mrik wõidelda ei suutnud ja walas, kuna lained teda abitult sinna spaiskasid. L-aewa nö^ii kalurpaadi :at)" poolt, kes talle wiibimata ap-! kuigi ta ise raskest tormist inb«skannatada saanud. Kaks Päästemdnud laewani, kuid kolmandal korda Norra meeskond-a peale suure waewaga kalurlaewale toime- ;i minut pärast seda läks I'mica" lurlaew sõitis Ktavanger'i, kus ta norralased maale saatis. chwatus ohwriteglr. s. 12. woebr. Münchenist tcatcäcfse: ratui^ tagajärjel ümberkäimisel waäjes chmiumibo dosmfm.rmrisol, te?. & -milmlkorraliseö M'2jas plcchwatuz. nt ma-ja sisemised sein kd täicsti pu. 23 inimest -said haoüvlita, NQids laökesti. erapilmatalitusiele dmisaks. latame, et oleme wftlja maksnud Il 12. weobruarlni a, või east, mis meile kommisjonl tud, franko Srasaste jaam rdl eest 289 marka i klg. 'dl «eal 289 marka 1 blg«a.-s. fl. EInpaul Tallinn, Slimoni tän. 19. Telef. 22 2t, 20-14, Telcgr. AEINPAUL* * i Õued ajakohased paberossisordld. Ubtne abinõu võõrakeelsete sinetsste rabvallkaks tegemiseks. Gori jooniäu^. TUb.K&&.t: 1Ö00t.1n.2sot> Y^rt I//A P Ytfb.ifddli loootjtf.st Isoar L. Brenjew wanglast wabastatud. Omal ajal tu«wd Tallinna naha?aupm«s Lasar on vlemas eelleping. KLik Vrenjao ei saanud läinud aasta algul oma kohustusi wälja lunastada ja welslid läksid protesti. Wölausaldajad esinesid rahukogule palwega» et Laisar Bren- Kew tunniaatals maksujõuetiss. Rahukogus oli afi «mwsä 27. okt a. Brenjew s^etas, et temal on kaupu Tallinna tolliwakrtsuses, kuid selle eest on waja maksta tollimaffud; vn umbes poole miljoni peate wõkckohustusl mitmelt iffkult; on PoÄa tän. jn. 36 maja, kuid krepostserimata. Rahukogu, leidis, et Brenjewi selewsed on suusõna- Ksed ja ei wõi «sellepärast wäörida tähelepanu, ja otsustas Brenjewi tunnistada kui kaupmeest maksufiuetuls fcmbanduäikul alal ja wõttv, nõudjate pal- WÄ, wiibrmata wahi alla. ) Nõudjad maksid Brenjewi «st ülespidamise raha Za kohus wõttis Brechewi silmapilksett wabi alla, tu xia tema warandusele määrati hooldajak adw. Haarmann. Selle määruse peale andis Brenjewi wolinik Äw. Hirsch (noorem) seletuse, milles lõnekdafse, et ^uk vulse AOkJOOM, Tt>b> Ka.a.tJ iooot»^ 1000 a- kohustuse!» on kannud Brenjsw: maiksnnd kule wazkl kinnituse, maksud jne. KUi fektgi tahetasse makfuwõimetuks tunnistada, siis ei ole sellest wsel küll, et ist! on olnud kauwneez ja tal wölga vn, ning kui maksu nõudmine esitati, raha ei olnud. EBtftb tooja on ühtselt kreeditoridega selgu sele jõuda, fui PaHu on kcmpmehä waranduft ja kui palju on tal wslgu. Mtte puhaz vaha ei ole tähtist, waä> tettve warandus. On wa-rvndust roh?em kui wõlga, siiõ ei saa maksuwõimetur wnnistamine kõne alla tulla. Mõlemapoolse andmete otsustamine on lohtu ülesanne, aga mitte selle üle otsustamine, fct inimesel teatud silmapilgul juhtus olema puhast raha toõt mitte. Ärimehele on äriliselt maksuwõimetuks tunnistamine surm. Rahukogu otsuse jõusse jäämine tähendaks sama, m!z elawa inimese surnuks tunnistamine kobin poolt, kui «kohtul olid puudnlttud andmed. Aohwpalat otsustas rahu?ogu otsuse ära muuta ja asjatoimetust Brenjewi kohta ära lõpetada. teate, et Brenjew on tasunud oma wölad, «t3 esitati»w0lu (t)c «hukogule. Edasi palutaks «hvzogu otsust ett MSwed Saksa Zched kmniilawvd, nagu smcuvtruuta. dsts Soikfa wäitsm lähemal ajsl aialrhe Asi tuki kohtupalatis anztusete, kus Bvenjen»»vo«Deuksche Wgememe Zeitung" ja tess selle i.mil adw. Hirsch näitas, et Brenjew on ostnud ama HLAÄanÄMS. Ühenduses seega muutu» i. algul mftalc maja. Aga tal ajal ei foa*md krepos- wat PA^ipanewaÜ Za -Deutsche Mgemeine Aei. teerida, nnsjmrves müüja!äs Wesemaale. Prvegn tungi" scht ja ta kckmsme koosm, Odaw wluamuqk. Teatan kõigile oma austatud kaubatarwitajatele, et 4a Skp«peale lasen hooaja wäljamüügilo kodu- ja wäljamaa saapa ka uba tasawarad. Kõige austusega nua mmm. S. Karja ts». 13. Tallinn,. Riiglteeniiate uued piin Rahaministril Mndel tahtmine HlalteediMe pswasld paranäaäa. Pa!fflsrgl ri8s usi^sals Eile, 12. skp. oli riigikassas järjekorraltne tasudenormeerimise erikomisjoni istung. Arutusel oli riigiteenijate keskliidu Poolt kokkuseatud ja meie neljapäewases numbris toodud riigiteenijate uus palgaredeli kawa. Lahku läheb keskliidu kawand riigikassa omast just alamates astmetes: Zteskl. kawas m., riigik m. n tt » V Et see lahkuminek aga riigikassale umbes miljonit lisakulusid juure toob, ei oska riigikassa selles küsimuses järele anda. 5duid ka riigiteenijate keskliit on Pärast igakülgseid kaalutlemisi otsusele jõudnud, et palga alammäär alla mk. ei tohi langeda. Nelja waielnse all olewasse palgaastmesse f V marka) kuulub umbes 50 prots. meie ametnikkude iildarwust. Esmaspaewaks selgub ka rahaministri seisukoht selles tähtsas küsimuses. Edasi pooldawad rahaministeeriumi esitajad mõtet, et palga ülemmäära tuleks kõrgendada kuni margani (riigiteenijate kawas ) TeeniStuswanustasu peaks rahaministeeriumi.arwates niimoodi korraldatud ^saama, et kõik riigiteenijad (kuni ministrini) iga wäljateenitud kolme aasta tagant wiis korda wanustasu saaks. WanuStasu protsent oleks 4-st (alampalga aste) kuni 3 prots. (ülem aste.) Teenijate esitajad ei tagane 5-Protsendilisest teenistuswanuse lisatasust alamate astmete jaoks, kusjuures nõusolekut awaldawad, et ka kõrgemate riigiteenijate kohta 5. kõrgendust wõiks maksma panna, alandades selle juures aga lisatasu protsenti kõrgematel astmetel kuni 4-ni. Mamastmed wõiks sellega 15-aaStase teenistuse järgi 25 prots. (5 korda a 5prots.) algvalgale juure saada,^kuna kõraemad palaaastmed 20 prots. wõrra vasar (5 korda a 4 Prots.) sama aja jooksul suure-» neksid. Ettepanek wõetakse wastu. Laste abiraha kohta lähewad arwamised lahku. Üksmeelselt tunnistatakse, et lapse abiraha normide liigitamist elukoha järele linnas, maal ei wõi õigeks pidada (maal maksetakse kaks korda wähem kui linnas.) Riigiteenijate esitns pooldab abiraha suurena damist kuni mrk iga lapse kohta. Nahaministeeriumi kawatsuses on aluseks wõetnd lapse wanus. SelleS küsimuses loodab komisjon fiiski kokkulepet faawntada. Poolda>»es üldiselt abiraha suurendamise wajadust. Kui palju nõuab tasu nor m ide reguleerimine riigilt lisakulusid? Rahaministril on kindel tahtmine^ riigi» teenijate palgaolnsid parandada. Riigikassa wastawate kalkulatsioonide järele läheks Palgarrform maksma miinimum 400 miljonit. Wäiksema palgaliste tasnnormide tõstmine neljas rühmas keskliidu kawa järele übes WanuStasu Protsendi osalise kõrgendusega tõstaks lisakulude üldsummat weel miljoni marga wõrra, nii et kogu kawa ten?-- tamine miljoni piirides wõiks sündida. Rabaminister on arwamisel. et uite Pal gaseaduse kinnitamine jääb pnbt-tebnilistel po^inntel titlewase Riigikogu ülesandeks ia et selle tõttu uued palgad wõiks maksma hakata alles ti»lewa aasta kestel, s. o. 1. oktoobrist a. Kuni uute Palkade maksmapanekuni ta» hetakke riigiteenijate rasket ainelist srisnkorda sellega latiendada, et neile kolmweerand aasta jooksnl s. a. 1. jaan. kuni 1. oktoobrini kolm korda (arwatawasti marssi lõvus^ juunis ja septembris) wäljamakseta?^ lisa^ tasn praeguse vooleknu Palga suuruses. Kmunv- mmmaimtbbbk IMit \m Prokuröri süüdistus o kaitsekõned. (Traaditeel meie Tartu, 12. weebruaril. Terme ennelõunane kohtuplew kulus täna prokuröri süüdistuse kõne ja kaltsjäte kõnede jaoks. Prokurör tahendab, et protsessi jooksul ettetoodud materjalidest on selge, et kaebealused süüdi on. Et wastupidkst tõendada, peaks eitawalt wastanm järgmise kolme küsimuse peale: Slas oli sotsinal» füofoojtttnc ühing rikglwastane organisatsioon, kas kuulus ia Ühisesse wõcrinda ja milles awaldus konkreetselt üksikute tegelaste tegewus. Wastates esimese küsimuse peale, tähendab prokurör, et kindlasti selge on, et ühing riigiwastane organisatsioon oli. ühingu ni>vräirjas olid riigimastased komniunistid. Alguses oli ühingul teaduslõk eesmark. Knid oma tegewust lakendades, kaldus ta kõnoale esialgsest eesmargist ja ühines kommunistlise parteiga. Ühingu poolt wõeti nmstu otsus, pidada referaate poliitilise silmapilgu üle. WaldniStel laotati laiali proklamatsioone, m!s kutsu sid AeS asutama ühist üleilmlist tööliste peret ja endast raputama kodanlist iket. Teise küsimuse peale wastates toonitas prokurör, et ühingu juhatus wastu mõttls otsuse toetada ühise waerinna häälekandjat. 1V2Z a. sügisel kuulus ühingu toetajate tegelaste hulka rida tähtsaid kommunistlisi tegelasi, nagu Weimm, Neesen ja teised. Ka pöörati tähelepanu koolinoorsoo peale, keda taheti organiseerida kommunistlises mai- «us. Juhatus otsustas muretseda ja ühingu ruumi- ^esse üles panna Bikwr Kingissepa pilti. See sündis 5 oktoobril 1023 a. Oldi otsekoheses ühenduses põrandaalliste kommvttistliste tegelastega. Nii tegi Heideman etteheiteid, et ühingu juhatus liiga loiult tegutfeb, ühendus ühise wärriniwga oli ka kindel. Otftrstati wälja anda ühist häälekandjat. Ka oldi nõus osawstma kogukonna walimistest ühise waerinna siurrkirjades. Lõpuks palus prokurör kaebealuste kohta kinnitadä endist kohtu otsust. Seda ei jaa enam kõrgendada, sest kirjasaatjalt.) eelmise otsuse peale pole prokurör edasi kaeba,md. Järgnesid kaitsjate kõned. Kaitsja adw. Sepp tähendab, et ühingus oli täpne asjaajamine. Koosolekuid peeti teadusliku sisu, ga. Tõsi on, et kommunistid ühingusse tungisid, kuid sama on juhtunud ka teistes kodanlistes organisatsioo, nides. Kaitseb eriti Cheri ja palub teda õigeks mõista» Adw. Lui Oleski arwates poleks seda protsessi üldse olemas, kui kodaniku põhiõigused kindlasti maksma oleks pandud. Pole põhjust inimesi karistada mõtete pärast. Pole ka põhjendust, et kommuuistlinc partei on seaduse wastm^e. Ta tegutseb kõigis riikides, ega pole seal keelatud. Paragrahw 192 täiendu seks maksma pandud seadus on antud 1. detsembri hirmu mõjul. Selle peale teeb eesistuja kõnelejale märkuse, et seadust el saa kritiseerida. Edasi tähendab kaitsja, et Wahtmanni kohta oa olemas aimllt agentuurteated. N«d aga pole^kooskõlas. Hiljem antud seletused ci käi kokku warem au» tutega. Adw. Jauram jaotas ühingu tegewuse kolme ossa. Esimeses ja kolmandas polnud kommunistlist kalduwust. Seda oli ainult teises järgus 1923/24 a., kui kommunistid wõimul olid. Nende kadumisel jät» kus teaduslik tegewus. Kell weerand kaks tehti kahetunniline lõmnuvoheaeg.»jlmn PosLa" remont lõpu» Loeral. MereasMnduse peawali-tsusest kuuleme, et hiljior Tallinna reidil omo krmvi kaotnimd Jaan Poska." uuesti sõi-dukorda seatakse j«pühapacüval proowisõitu loodetakse tehs. Ja!an Poska" juure tulemisega on Dallinu? jadama sisennne töö kergendatud.

6 »fe a b a M a af Laupäeval, 13. «oiucmürii. Nr. 37. LaupSewaZ, 13. nt WWW» Esil. Pirn lina- ja lakuketramise wabrik Pärnus R Chr.Fröhllngl saeveski Juures. Telei. 2*37. W li ketrab kõige paremat lina ja takust löngs. & H Palume meie vastuwötm. kohti t&hela Panna. S WWgil mumm intnie Eelnõu estmesel lugemisel wastu wõetud. Riigikoguneljapäewa õhtusel " koosolekul W. Hasselblatt (saksl.) artvab, et wõeti tvastu esimesel lugemisel kuldbilanside terwet walimisseadust ei tarwitseks uuesti sedause muutmise seadus, mis sisaldab. mõne läbi wõtta, waid piirduda ainult tarwilikku- Talwel lumel maikuul õrn Omandage julgest! T loositäht VõvandaaluAte lendlehtede wabrrk sots.-filide" ühingits. Sa laduslikud kirjad. Teisel kohtupäewal, kuika esimese päewa õhtuxovlel on saal pealtkuulajatest, peaasjalikult ülikooli noorsoost, täis kiilutud. Silma paistmvad ka mõned tvanemad inimesed, nähtawasti kaebealuste omaksed, Zes huwiga asjakäiku jälgkvad. Ornem sugu" on pealtkuulajate hulgas tugvwasti esitatud. Teise päewa õhtupoolsel istangul on publikut «saal eriti tungil täis. Oodatakse, et õbtul juba kohtuotsus walja kulutatakse. Istekohti on wähe ja needki on jutu wa rakult okupeeritud. Ajakirjanikkude jaoks isteplatse ette nähtud ei ole (ka siin on, nähtawasti, ^varitsemas maade, et ajakirjanikud sa- «a-sugused harilikud Pealtkuulajad on, kui teisedki ja sellepärast.oma uudichimu" rahuldada wõiwad, kui platse teistelt ükk jääb!). Peaaegu oleks tulnud awalikul anvainisel" salist lahkuda, sest püstiseidad aetakse saalist wälja. Alles wiimasel silmapilgul läheb korda firfcrgilt paar tooli ka aja-kirjanikkudele saada. Kohus jätkab asitõenduste lugemist. Ei ole need emrm ühingu protokollid ega tcgewuse aruanded, waid ZMsed kirjad äärmiselt tumeda ja saladusliku sisuga. ühes kirjutab keegi Ali" doktorile, lelle all tuleb vnst mõelda kaebealust Tulpi, muuseas, et tema lä kitab selle suure perepoja naist wõtma. Keegi kolmas isrl" ähwardawat kirjasaatja peale 'kuningale" Tallinnasse kaebama minna jne. Teises kirjas räägitakse Me,'et keegi naine tohtivat kindralile kaebama minna. Samas kirjas, mis nähtawasti peale 1. det sembri sündmusi kirjutatud, kurdab kirjutaja, et tema peab ü'?silduses wiibima. Kui hea meelega tahtwat ta saaniga linnas paar tiim teha, aga ei saatvat seda. Meeleolu olla rabal. Nähtawasti 1. detsembri sündmuste nurjamineku puhul trööstib, ta sotsial-filosoosilise ühingu tegelasi, et ühe övga ei ole kusagil midagi läbi wiidud. Enmm tuleb koiva wundament luua, ja siis alles tegutftda. ^Koguge jõudu ja andke siis otsustaw hoop! Kui nii edasr läheb, siis on -see asjakt:jõu kulutamine ja weve valamine." Edasi loetakse ette Skge -nrüsmne kiri mingisugusele «kuningale", ^ fee ilmuks ama saatkonimga 17. Veebruaril Pidule, mis pidi enne jõulu ära peehid sirama. Nähtawasti on nende kirjade sisu hoopis.teise znõistega, wähemalt osalt, kui kirjutatud. Huwitaw on ühingu liikme Calme Wuswu 7iri Tallinnast ühingu Tartu suhtiivatele tegelastele. Kiri sn saadetud peale seda, kui ühingu liikmed Mei ster ja Sepre politsei kätte langesid. BuSvu rtiägib, et temale vn ülesandeks tehtud Geimeri ja Cepre jaoks adwokaati muretseda. Ise ohkab ta sekle juures: Mis kasu on adwokaadist kodanlises.riigi??!" Edasi?üfib ta, kas sotsial-filosoofinne ühing ei tahaks wnnistada, et Weimer ja Sepre olid ideelised EeSti wabariigi poolehoidjad. K^aS^ei sa<vks ka ülikoolilt tunnistust selle kohta, et kaebealused ülikoolis õige palju tööd tegid? Lõpuks arwab aga ise, et sellest Zõiglst midagi wälja ei tule. Ta olla Eeprega rääki nud ^a see olla ütelnud, et tema ei tahagi Protsessi? esineda üliõpilasena, waid hoopis töölisena. Ka ei tahtwat Sepre ühingut protsessi kvasa tõmmata, sest sel olla kahjutoow mõju. Samal seisukohal asinvat wist lo. Weimer. Jutuajamisel olla pärinud S<Pre, kas ÜDingus ka uusi liikmeid, mis Wahtmann teemat jne. Kirjasaatja pärib, 'kas Lõuna-Eesti kinniwõtmiste puhul fa ühingus wõõrsil" käidud. Pakub tänu edasi anda Äixchele mingisuguse asja eest (Kixche on käesoletvas protsessis kaitsetunnistaja), terwitab ka Lipsthali ja tähendab, et see muidugi endiselt tugew ja punetaw on. Temal aga olla kõrge' palawik. Järgmine kiri 24. ott, a^ on jälle nähtatvasti Wuswult. Allkirjaks on ^SaZme." Küsib ühin- Ault, kas see ei teeks Meeri RiUole ettepaneku ühingu toetajatekogu liikmeks aswda. Räägib Anatole France'i õhtust, mida ühwg?awatseb korraldada ja tähendab, et kirjaniku kohta leiaks materjali pahem- <poo!isete8' (Wene) lehtedes, kuid need lehed, nagu ta ütleb, ei ole meie silniadele." Meil aga ajakirjandust ei ollagi. Edasi järguewad igasugused materjalid kontsert- «iitingute korraldamise kohta jne. - - Paberite wahelt ilmuwad pzcmawalgeke ' anuctuslehed Mngu Nigete Arnold Weimerr ja Artur Walterl heals, kes arreteeritud olid. Annetajate ja annetuste korjajate hulyas on peaaegu kõigi kaebealuste nimed, nende hulgas?* Weimeri wenna, statistika kemtroo «näse ametniku ja Kvhila mässumceste juhi Rudolf Beimen nimi. Wiiniane, nagu teaba^ lari sõjavzäljakchtu otsu-sel maha. " JArgnewad «mvmektkknd, «iz Mfda«a> anõusid Eesti tõöstusettewõkete f» tsölisie lohi». andmed walimiswsajärgede ja walis«te kohta, liiz?te nimekirjad, ettepanekud annetusi Ivrjatu poliitiliste w^ngide heaks, ettepanekud toetajäte kogu MmvkS aswda jvs. wäikese redaktsioonilise paranduse äsja Niigi-.de paranduste wastuwõtnüsega.^ Komisjoni kogu poolt wastuwõetud kuldbilanside seadu se juure, tehes'ühtlasi wäikese erandi ühistegeliste^ asutuste j«oks. Wõeti wastu 3. lug. riigi põlewkiwi tööstusele maa sundwõõvandamise seadus. Sellele järgnes Riigikogu walimise, rähwahaalytamise iil toetust annud wangisolewatele Tuulele ja OSjmnetsale, samuti 7a Weimerile ja Walterile. Wlimaselo rahwaalgatamise seadus. Aruandj-a A. Anderkopp '(töoer.)' on raha walja antud, nagu ta ise tõendab,.tarwilis- andis üksikasjalise ülewaate seaduses ettewõetud muudatustest. Walimisi ei korraldcr tvks ja mittetarwilisteks wäljaminekuteks." Eestimaa tõõrabwa partei"noorte osakonnalt jä enam Riigikogu juhatus, waid lvalimiste'peakomitee, kelle otsuste peale wõib kaewata rii» ühise wäerinna walimiäomisjonilt on ühing laenu saanud. gikohtusse. Nimekirjade esitajad wõtawad osa Ühingu materjalide hulgas leidmvad ka kurikuulsad n\0 nõudmist", milledele'36 organisatsiooni esi- peakomitee koosolekutest sõnaõigusega. Rohkesti'muudatusi on leitud rahwahääletuse ja^ tajad alla kirjutanud. rahwaalgatuse korras. Riigikogu walitnistel' Tallinnast kirjutata?se ühingule, et Olga Künnapuu wangistamisel politsei ära wiinud ta ühingu sekohe walimiste peakomiteele, 60 päewa en- rulewad kandidaatide nimekirjad esitada ot- toetajate kogu raha 2500 mrk. ne walimiste esinrest päewa. Nimekirjade soo«loetakse ette ka kiri, mis M. Tulpile maale saadetud. SelleS kirjas palutakse saadetud lendlehed laiali witajate allkirjad peawad olema tõestatud kogukonna asutuste poolt. Nimekirja nummer on ära jäetud. Need on tähtsamad laotada. Alla kirjutanud keegi Arno." Kassaraamatust selgub, et ühing..tõõrahwa Häälele" toetust annud 2000 marga suuruses, toetajalt muudatused, mis walitsuse poolt esitatud eelnõu sisaldas. Riigikogu komisjon wõttis kogult tähtsamatelt kommunistidelt saanud omalt poolt weel mõned muudatused wastu. ühing ise toetust 5000 mrk. Nendest on tähtsamad: nõutakse ' kautsjoni Tähelepanu äratawad Wäike-Maarja gümnaasiumi õpilaste kirjad, kus kaebatakse rõhumiste ja sur marga suuruses Riigikogu kandidaaiide nimekirja ja rahwahääletuse nõudmise we üle. esitamisel: rabwahääletus on sunduslikitks Ettekantud kivjade, puhul tähendab kaebealune tehtud, karistades neid, kes ilma wab-andawa põhjuseta hääletamisest eemale jääwad Tulp, et paar neist olnud temale isiklikkude tuttawate poolt saadetud. Mingisugustest poliitilistest lendlehtedest ei wönrat juttugi olla. Tema olla laiali,, laota te kafttks. Riigikogu kandidaatide nimekirja trahwiaa 100 marga suuruses omawalitsus- nud ainult lerw!shom toriwum Sicaartxl mw chterntfcfs toctaffc KMwfcB, kui see 5 wastu wõitleinise lendlehti. Aliga" olnud temal isik lik ivahekord. Sots-silidc" ilhingus lendlehtede wabrik. Kuulatakse teist lorda üle poliitilise politsei komissar R. Vachmann. Tema räägib täiendawalt, et Tulp käinud a. Lutikul tõõrahwa parteid or ganiseerimas. llbingu shapirograasiga on walmistawd põranda-. aluseid kommunistlisi lendlehti. Lendlehti, on walmistanud Tulp ja Wahtmann. Lendlehtede sisu on kirjutanud Weimer, Heidemann,, Tulp ja Wahtmann. Lendlehtede, kohta tähendab ta weel üldiselt, et trüki-. tud' lendlehed ainult Tallinnast tulnud, teised aga kohapeal tehtud. SoDal-silosoosiline ühing annud oma tegewuseft aru tõörahiva parteile, mis juhtiwam ösa töörahwc ühises wäcrinnas." Kaebealune Nael olnud heidemanniga isiklikus lä-' bikaimnes. Muud erilist ei tea tunnistaja tema 'tehta'" ötchht. " Kaitsjate ja Nachinanni «Ahel trkib konflikt. L. Olesk küsib, kas??ael on olnud tõõrahwa partei nimekirjas? TunniStasa jaatab. L. Olesk: Kas aga tõesti just see-mees oli seal nimekirjas. kas mitte tema wend ei.olnud? Dachmann: Ei, wend olj lõõksalga nimekirjas, ^ tema aga töörahwa partei nimekirjas. Olefk: AuidaS on selle Naela eesnimi? Dachmann: Ei mäleta. Olest:'Kuidas wõite stis ütelda, et?just see- Nael on partei ^nimekirjas.. Kaitsja Jauram omakorda seletab, et kaebealused ei olla olnud tõõrahwa -partei nimekirjas. Bachmann: Olid kõik neli peale Cheri. Eher astus aga aasta sügisel. Nimeliri on lewadel kokku seatud. Sügisel oli. liigete arw palju suurem, ligi 1V0. Jauram: Wõib olla, teie aga eksite, et need neki olid nimekirjas? Bachmann: Ei eksi! Teie eksite!? Edasi räägib tunnistaja, et el ole.õigus,, imguoleks Wahtmann hulk aega Tartust eemal. olnud. AadrosSlaua andmed näitawad - wastupidist..neli kaebealust on elanud wangiwahi Suuri korteris, Roost, tän. nr. 45. See on kommunistide.wana sonsvira-. tiiw korter. Seal tabati.ka. tuntud kominunisti ^ei- hääleõigusliku kodaniw Poolt soowitajatena on alla kirjutatitd. Registreeritud ora^niiatsionn! keskjuhatusel on õigus keelata üksikutel nimekirjadel tarwitada organisatsiooni nimetusi. lasta seda nimetust nimekirja eestotsast maho kustutada. WäikeSte rühmituste esinemilt otsustati piirata, misjuures äga komisjonis bääled lahku läksid, kas lubada RiigijWna kahe- wõi kolmeliikmelist rühma alamäära. Tööerakond rabwak^"setnfe funduslikufs tegemise wastn. M. Juhkam - (tööer.): Wõib põhjendada sunduslikku wäeteenistust, koolisundust, aga raske on põhjendada hääletussundust. Meie rahwas ei armasta sundust, kodanikul Peab õigus.olema bääletamisel ka erapoolctuks jääda. Kui kodanikku küsimust niiwõrd tähtsaks peab. et seda rahwahääletulele panewad, siis ei täbenda weel. et terwe rahwas ka seda küsimust nii tähtsaks peab pidama ja hääletusest sunduslikult osa wõtma. eelnõus on tugewasti walimiseõigust ptiwtud. Wäikeste rühmade piiramine on hädaohtlik tee. Miks peab rühma alammäär olema 2 3, miks mitte wiis, sest käel on wiis näppu, wõi miks mitte 12, sest oli kord 12 apostlit. Täna piiratakse rühmade alammäära 3 liikmega, homme wõidakse juba 10 wõi 12 piirata. Rohkem wabadust isikute walikus. J. J a a k s o n (rahwaer.) tenpitab ettewõetud muudatusi. Loeb aga tarwilikuks anda walijale suuremad õigused. kandidaatidewalikus. ülesseadmises ja allakriipsutamises, et rahwaesituse koosseis tugewam saaks, kui' praegu, sest rahwaesitusel on suured üles-. anded. Tuleks eelnõu tagasi anda komisjoni, et saaks kindlate kandidaatide nimekirjade' asemele seatud liikuwad nimekirjad. J. Jans wäikeste rühmituste kaitseks. J. Jans (sots.) artvab, et eelnõu niipalju walimisseadust ei muuda, waid walimisõigust. Miks on wõetud kautsjon^ marga suuruses, aga mitte wähem ehk rohkem (M. Martna: No üks summa peab olema!) Miks ei piirata nimekirjade uputust mõne teise kitsendusega? Meie Matsi" erakonna nimekiri.oli tõesti nali; (M. Martna: Ajaloolik nali.) Aga seadusega oleks wõidud piirata sarnaste nalja-.' nimekirjade esinemist, (J. Laidoner: Ei > ole keegi selgeks teinud, kus nali lõpeb ja tõsi algab.) marka ei btc niiwõrd: suur summa, et sellepärast maksaks piikemurda, aga seda wõidakse warsi tõsta, ja! margalise kautsjoni juures kaduda - ka need erakonnad, kellel kindel eluõigus.- Teine kitsendus on wäikeste erakondade piiramine. Mehaanilise wäikeste erakondade { parlamendist wäljaarwamise teel loodetakse l luua tööwõimelist parlamenti. (J. H o i-. berg: Häi^ra Porman on siis mehaaniline, wäike erakond!) Kuid see wõte läheb sihist' mööda. WLgiwald. A. Tamm (rahwuswab.) waidleb waikeste rühmituste piiramise wastu. Meil ei ole weel tugewäid traditsioone, tugenxlid erakondid Saadikute arwuks, mis üks nintekir-. jade liit peab läbi wiima, wõtta 2 3, see on wägiwald. wägistamine wäiksemate rühnutuste kallal. Peale A. Tamme kõnet wastas aruandja- A. Anderkopp asjalikult kõigi ettetoodud' wastuwäidete peale. Hääletvmiscll fiim J. Iwak-soni cmhcmek,. eelnõu infcmi komisjoni mida, tagasi ja wõeti ' eelnõu esimesel liipgemisä wastu. ' ' Havsn panga meheb., Põllumehed ia rahwaerakond süüdi üksteise peale tamas. ^ - kiige härra Neljapäowase Riigikogu koosoleku' lõpiul Ki"tll aga^ on üks rahtvaerakonna. Wõeti- wastu paarkümmend paragrahivi' maapanga Põhikirjast teisel lugemisel. Selle juures tuli wäike kokkupõrge põllumeeste ja rahwaera-. konna ir«ahel. O. Litgand (rahwaer.) arwustas endist kr<dndipoliit'lcat ja tavvrtas nmnftas ütelust:..kõigile on tuttamad mitmekordselt tuli selt laineid löönud waielused m-eie krmidi- weere- Normak Harju Hanga direktoriks olnud kuni. selle maksujõuetuks jäämiseni. Sellele kostis O. Liigand (nahuxrer.): Mina pean tähendama, et härra Norniak, kellest siin kõneles härra.^olbora ei ole esinenud rah^aerakonna nimekirjades ja ei ole rah^aeraionna poolehoidja. See on õieti küll kõrioali^m asi) poliitika üle, eriit tollest Vblll tvuvjfc ajast, u kus jufil scda vm.' VVU äsja. tui^i kas tema' VU Wt rahwaerakonna U 1V UUVV V lj poolehoidja f IU!H Uil IUU\ on wõkjuhtisid wäga Wttawad tegelased põllumeeste- mitte, sest härm Normak, kui teise järgu ntoes kogudest ja waewalt kull julgeb keeh weel kaith- Harju Pangas, katsuti sinna allcs yilscm ja ta meie tolleaegset majanduspoliitikat praegu, teuna püüdis kõigi abinõudega panga asju kus mere seisame tolle poliitika tagajärgede neevida. Juhtiwad mehed oüib panaa jnhatuoemannl eelkäija eerlam Zirrooluse Krookuse staap. Jauram: Kas»as ^Atlanta", Harju Panga, Wene-Balti tehaäe ses rohkem kui ligidased isikud põllume-este demanni ko-- Krookus ei tabatud Leitmanni luurest, Noosi tatt.. 35< a waremetel." gufcelc, need olid Madis Jaakson, härra Man- Bachmann: Osa paberisi saadi kätte Leitmanni prügl- See ajas harja punaseks noorel rits põllume- ja teised. " ' Samuti ' olid panga nõukvguk kastist, kmd Krookuse kas^a^ oli Suuri korteris. hel J. HolLergil, kes seletas:..härra Rligiko- põllmneestekoc;u otsekohesed liikmed: cudinö-' Konlinunlst Kruusamägi tas.ust leitud aadresside ^ liige Liigand tähendas muuseas oma kõncs Niui!f.r>anem \a lugupeetud Niigikog" maksujõuetuks jäänud ' ärilistest ettevõtetest, Konstantin Päts ja endine ülemjnhatc. muu lmlgas Harju Pangast. Harjn Pank olewat jäänud parenia poole, näidates ral Laidoner. Mi siis ei ole igatahe! põllumees- hulgas oli ka Suur! korteri aadress. WmmuniStidel on kombeks, kui üks korter paljastatakse ehk nagu nad ütlewad: läbi põleb", teise tagawara korterisse kolida ja sellepärast on neil terwe rida samaseid kindlaid korterid olemas, üheks oli Suuri korter... Ette loetakse wzcl Hans Heidemanni tunnistus. Selles ei ole midagi, mis kaebealustele kahjulik wõiks. olla. Prokurör esitab akti dokumendid, milledest näha, et neli kaebealust peale Echeeri tõesti tõõrahwa partei nimekirjas olnud. Ka esitatakse wangrmaja,ülem >seletus, millest selgub, et kaebealused wäljast järekind-- lalt toetust saanud. Misama pammkse akti politsei andmed koosolekute kohta, mida kaebealused pidanud. JZtung katkestatakse kell 7 õhtul...tõuterwis" korraldab fm»> reimt Wõistlustöö. Ceöti kugeenika selts Tõuterwis" on arstiteaduskonna üliõpilastele wäljakuulutauud wõistlustõö. Töö jeemiks on walitud: Perekonna koosseisu uurimine mõnede seltskonna kihtide üle Eestis."' Esimeseks auhinnaks on. selts; psm Wäq- SdoK Wlewaö. HviitunAid, et ühing xatud matis* / ' ' õig-e etteheiteid teha, nagu oleks rabwc te tiiwale, süü läbi umksujmietuks. FakttÜise. juww olnud Harju Pangas ja märkusena tahaksin tähendada, et nam awali- hukkumises. ktch audmed näiiawad, 6i ole ükski p-õllumcostv Koosolek lõvves kwoorumi puudu rühma kmlluw isik üks neist olnud, kes olvks pool kümme. Kvoorumi küsimuse tos Harju Panga juuioes juhatuse tegelane olnud. J. Jans. amsasssab Ruidas keett käänatakse? Allpool toome rrsite, kuidas meie riigikeelega ümber käiakse. See on kujukas küllalt, nii et seletusi juure lisada waja ei ole. Kirja kirjutajaks on Tallinna adwokaat Maydell, kes armastab alla kriipsutada oma seisust,.juure lisada allkirjale baron." Mri käib järgmiselt: M. D.'ile. ' Teie asi seisab mitte üsna hea. Ministeerium oli mitte tähele pandud, et koht sai juba minewal aastal teile lubatud ja on see koht juba E. wäbja rentitud. Scöüd need wõiwad seda enam mitte ümbermuutama ja soowiwad, et. teie peate weel ÄS aasta ootama. TullewakS aastas teie peate' koht tingimata kätte saada. Aga minu palwe peal need lubasiwad järele kuulama, kas oleks mitte wõimatik teil ühe aasta peale üks teine maatüa anda. Need herrad ütlesiwad ise, 4 nen^e pom W MAS etb«tulnud. -> ja süüd M osänvad seda parandama. Mina rääkisin kä saate selle läbi suur 'kahju, aga kroonuga w teha..ja see asi on ka nüüd raske õiendama. Ne, wad küll mõisa walitsesale kirjuma, et E. koht muud ühe aasta Peale, ja et siis on I lubatud. Adwolat Baro Kohsle jõudnud! Pariisi js Wünl kawedq nddishanb2 mantli*, kostüümi- ja kleidiriidcd wõ!st!emata odava hinnaga soowi Km. 3. Her kowlsscli Wka t i» i» Kristlased fõt KrisMu ra^vtttirakou hääl" teab huwitawaid asj! Waercdkonna ridadest kõnel Nagu rahwaevakonw mitmelt povlt kuulda, ei hul J. Tõnissoni ja A.. Riigikogus. Nahwaerakond J. Tõntsson oma kärsitu is wa ümberkäimisega on lõh liidu ning annud suure Ho fe. Kui J. Tõnisson mõ maallikult rxleks Lalrdamtd, demokraatlik liit. J. Tõnisson oina kõnec IavFsvni walitsuse. A. Kel põlluiõöministoeriumis onj tust sünnitanud. Ka asunikud ei taha A. kirja wõtta. J. Jaanis olla? sisse tol ). Tõnissoni Joala mõil /on end awalikult Rmzij Strandmanni oos wabandc olla J. Jaanis sisse woda dit hr. K. Tamme popside waär kukkus hrlbigaud ha mts,.?u5 ta hr. K. Tammes Riigikogu kõnetoolilt awald -neldazse Riigikogus, et temc Tõuissoitile Riigikogus ko! oja etendawat. Mitmed rahwaevakondl^ et need kolm Pkut etram 3.1 ^ kandideerida, sest wastat iuuved. lõhed rahwaerakonnj J. Tõnissoni kohda kõn konnas, et teda kuhugike wc ja narwide parandamisele..j O. Gustawifott Riis Reede hommikuse Riix^ mrsek wõttis sõna.isiklikus a^ so n ja raaks järgmist: hommikuse koosoleku stenoci Riigikogu sekretär, hr. HolbcZ korralise teadaande puhul p] tel minu kõne ajal minu aa! hüüdnud: Teie olete ehk sija." Ja edasi:,mina ol wiisi teie kõnedest maha ku< peale olete kirjutanud, sest teist, kui stenogrammis par^ härra Hvlberg järjekorras nud, et tema on kõnelejates gramme läbi waadates teinkust:,sjääb endine maksm< temal olnud aluseks see, trükk on ikka alus, ega wälja mõelda." Kõige selle lises asjus seletada järgmis Härra Holbergi esin.eue! olete ehk protokollide wõltsi mitte Riigikogu stenogramm komisjoni protokollide kohta! riks olen olnud. See wahe^ ma tsiteerisin üht riigi 1!j põllutõõministeeriumi eelai tokelli, mis minu kirjutatud.! Protokoll nr. 40 ette kantt ei ole selle kohta mingisugu! Siis järgneski härra Holbej hüüe. Ma pean kõige kategi teerima sarnase jultunud u- seda kõlbmatum, et ta tuleb tmmmmmmmmmammmsamm Imelikul wiisil tulnud mõrtsl Mehel noatera mitu U Soomes tuki hiljuti tme Tuks mõrtsukatöö, mis jul tehti. SukkavÄ, Kesk-Soonj weski töölised koos pummei kis nonde wahel Üakelus ja d Kakeluse ajal lõi üks piirm noaga pähe. Mees, keda lj kukkus põgenemisel kõrgelt he wgckva? põrutuse. Et agal kaklejad seletasid, et mmfli? piirituse rõõwimist pole oln ametrwõimud ka asjasse sett Noaga löödud haaw ka^ afi näis kõigiti korras olen pärast pidi moes minema \ kus ta järgmisel päewal <i i.»*.«r.

7 läctuni, 13. uoiuemüril. Nr. 37«- LanpSewal, 13. nawembrll. Rr. Z7. ata VI a «* stu wõetud^ sselblatt (saksl.) arwab, et imisseadust ei tarwitseks uumi waid piirduda ainult tarwilikkuiste wastuwõtmisega. - komisjoni tugewasti walimiseõigust piivaestc rühmade piiramine on häda- Miks peab rühma alammäär olemiks mitte wiis, sest käe! on wiis i miks mitte 12, sest oli kord 12 ina piiratakse rühmade alammäaega, homme wõidakse juba 10 wõi kem wabadust isikute walikus. akson (rahwaer.) tenvitab ettemdatusi. Loeb aga tarwilikuks an- : suuremad õigused. kandidaatidelesseadmises ja allakriipsutamises,, ituse koosseis tugewam saaks, fui; it rahwacsitusel on suured üles-. leks eelnõu tagasi anda komisjoni, indlate kandidaatide ^ nimekirjade ttiid liikuwad nimekirjad. ts wäikeste rühmituste kaitseks, ns (sots.) arwab, et eelnõu niilmisseadust ei muuda, waid wali- Miks on wõetud kautsjoni arga suuruses, aga mitte wähem -l (M. Martna: No uks summa a!) Miks ei piirata nimekirjade mõne teise kitsendusega? ^ Meie akonna nimekiri.oli tõesti nali - r t n a: Ajaloolik nali.) Aga seacks wõidud piirata sarnaste nalja- «esinemist, (J. Laidoner: Ei> elgeks teinud, kus nali lõpeb ja -.) marka ei õle nnwõrd ^ na, et sellepärast maksaks' piike ;a seda wõidakse warsi tõsta. irgalise kautsjoni juures kaduda - erakonnad, kellel kindel eluõigus.- indus on wäikeste erakondade pii- Mehaanilise wäikeste erakondades lift wäljaarwamise teel loodetakse! -võimelist parlamenti. (J. K o U '» ärra Porman on siis mehaaniline. Kuid see wõte läheb sihist' WLgiwald. l m m (rahwuswab.) waidleb wainituste piiramise wastu. Meil ei ugewaid traditsioone, tugenxrid eraööbikute arwuks, mis üks nintekivleab läbi wiima, wõtta 2 3, see >ald, wägistamine wäiksemate rühallal. A. Tamme kõnet wastas aruandjakopp asjalikult kõigi ettetoodud' zete peale. rcrmifcit TiiltoH J. ^vcnaffcni ettepanek,. komisjoni mibo, tagasi ja Joõcil: mcfrf lin>gemisel waäu. ' ' meheb* stksteise peale weereon ii'?s rahvaerakonna liige härra ^arjll Panga direktoriks olnud kuut. ujõuetnks jäämiseni. ^ c kostis O. Liigand (rahntxtcr.): Mina; mdama, et härra Normak, kellest siin. ärra f»o!b?ra ci ole esinenud raljtoa* niniekirjades ja ci ole ra hüva era konna ja. See on õieti küll körwalisem ast; rahwaerakonna poolehoidja on wõbt härra Normak, fui teise järgu moes angas, kutsuti sinna alles hiljem ja idis kõigi abinõudega panga asju sa-«juhti-wad mehed ostid panga juhatu-- m kui ligidased isikud põllumeeste fo* eed olid Madis ^aakson, l>ärra Maul?ised. Samuti olld panga' nõukogils Z-tekoc^u otsekohesed liikmed: endini ^em sa lugupeetud Niigikog" in Päts ja endine ülemjnhatc )ncr. Nii siis ei ole igatahei heiteid teha, nagu oleks rahwc luud Harju Pangas ja süüd?s. c>lek lõvbes kwoorumi puudu me. Kwoorumi küsimuse tõs parandama. Mina rantijin TÜl läbi suur lsahju, aga kroonuga w lasi on fa nüfib rasle õiendama. No> jmõisa walitsezale kirjuma, ct E. ühe aasta peale, ja et siis on! Adlvolat Baro Kohale Jõudnud! p?ifsi laa WUnl kawadlq dlsifällte lar.tü*, kostüümi* ja kieidiriided imata odawn hinnaga soovi I. ierhowlisch Wiral i» Matimiste tulekut Kristlased kõnelrwad suurtest lahkumine kutest rahlvaerakonnas. Mlks o» sakslased lü'ls. KrffMu rahw^räkonna leht Kodumaa hääl" teab huwitawaid asju oma naabri, rcch- Waerwkvnna riidadest kõnelda. Da kirjutab: ^ Nagu rnhwaevakomm tegelaste keskelt mitmelt povlt kuulda^ ei olda seal ^ sugugi rahul J. Tõnissoni ja A. Keremi tegävusega Riiaiko^us. R«ahwaera>kondlased kõnewwiab, et J. Tõnisson oma kärsitu iseloomu ja mittesobiv. Ma ümberkäimisega on lõhkunud demokraotliku liidu ning cmnud suure hvobi rahwaerakonna-^ te. Kui J. Tõnisson mõistli-kult ning diplomaatlikult»leks talitamld, ei olvks lagunenud demokraatlik liit. J. Tõnisson oma kõnegq olla matnud J. Jaa.yvni walitsuse. A. Kerem mncv tegewuses põllutõömirriäeerimnis on suurt rahu5olematust Mnnitanuld. Ka asunikvid ei taha A. KeremA oma nimeklrja wöbta. «; J. Jaams ollcv sisse wedanud" mnw kiide- Z. Tõnissoni Aoaia mõisa-gja, nii et J- TSson end Mxllikult Rn^dkiogu lkõnetomilt O.. Strandmanni oes wabandama pidi. Niisamaolla J. Jaanis «sisse/wckanud" ka hr. Liidandit hr. K. Tamme popside lepingutega. Teatawasti kukus hrlbigand haledasti sisse RngiSkxmtS,.?uk ta hr. K. DaMme popside lepmguid Riigikogu kõnetoolilt awaldas. J. Jaanisest kõ-- neldakse Riigikogus, et tema ainu-lt uudiseid J. TõniSsoMlie Riigikogus korjawat ja reporteri ssia etendawat... ' Mitmed rahwaerakondlased on apvamisel, et need kolm isikut emim 3. Riigikogusse ei tohr 'kandideerida, sest tvastasel korral wõiwad suured, lõhed rahwaevakonnas tekida. J. Tõnissoni kohta kõneldakse rahwaerakonnas, et teda tühugile waljamaale puhkusele ja närwide pavanidamisele tuleks saata, -kuna J. Jaanise kohta arwatakse,. es ka. Rakveres koolipõllul uuesti tööle peaks asuma." * Balti sakslaste vmawahelise tuli kohta on neä päewa' uusi teateid tulnuh. Nimelt on Dartu Aitajad pmle seda, kui nende poolt esitatud kandidaadid läbi kukkusid, koosolekult lahkunud, vt sellega Tartu nimel protesti awaldada. Tartu/lehes ott sealsed sakslased pikema kirju-, tuse'awaldanuä^ kus Tallinnaga lahku-mineku põhjuseid' selgitatakse. Tallinnale heidetaks^ ette, et see P õh l se-a du sest,pa l j u ' ei ho ja faksbaste olulärda põhiseaduse abil kaitsta ei taha. Tänawate nimetuste laudadel -majade külies. puuduwat Saksa keel,'kirju ei wada saksakeelse pealkirjaga, riigi laenupoliitika ei ole hakslaste püüetega kooskõlas, sakslasi ei wõeta küllalida selt riigi, ametisse, ühe sõnaga sakslased olewat! t e i s e j ä r y u k o d a n i k u d. Selle all kannatätvat aga sust sakslaste keskringkonnad, kes Tartus asuiwad. Sellega aga ei ar-' westawät Balti Saksa erakonna keskkoha tege- Hoia Juudase eest. KMlik rahwaerakond on oma kolm soowrawalduft kristlastele <mmldanud. Nad kõlawad järgmiselt:. 1) Kui te: oma- koosolekuid peate, siis pangetagatrepi uks lukku... 2) Kui te oma koosolekuid'peate, siis pango tähele ukse pragu, millest ehk sisse poeb Juudase wari. A) Kui te oma koosolekuid peate,.siis kaske. Wik liikmed, oma nime " kirjutada «Aumeeste pühaliku toäuse" raamatusse. Jultunud ulakus 44 GüSttMfott Riigikowt -fel-tetätuj. Holbergb stetwgrmwvxibt pmtdamlsest. Reede hommikuse Riigikogu koosoleku al- poolt. - Ma heidan Härra Holbergi aadressil gusel wõttis sõna.isiklikus asjas O. G u.s t a w- awaliku süüdistuse, et ta jämedalt waletab. son ja rääas järgmist: Mgu RiiOkogu elle-^ Edasi,^^ Äis puutub härra Hölbergi- teise hommikuse koosoleku stenogrammis näha, on wahelhuüdesse, et ta minu kõnedes ridade wiisi Riigikogu sekretär hr. Holberg hr. Keremi era- maha.tymmanud, siis wõib ta ju seda tõesti korrasse teadaande puhul peetud läbirääkimis-. teinud olla...ma pean aga konstateerima, et iel minu kõne ajal minu aadressil kohalt wahele mina sellest mitbe midagi ei tea. Kodukorra hüüdnud: Teie olete ehk protokollide wõlt 109 Põhjal wõiwad oma kõnede kohta ainult sija." Ja edasi: Mina olen pidanud ridade kõnelejad ise märkusi teha. Nagu Riigikogu wiisi teie kõnedest maha kustutama seda; mis abisekretär Piiskar juba seletas, on siiamaakse peale olete kirjutanud, sest teie kõnelete sootu praktika järgi arusaamatuste puhul mõne paranduse suhtes alati pööratud kõneleja poole, teist, kui stenogrammis parandate." Edasi on härra Hvlberg järjekorras- sõna wõttes seläanud, et tema on kõnelejate parandatud steno-- 'Ja teisiti ei saa see ollagi, sest wastasel kor wiimasega koos arusaamatused lahendatud.' gramme läbi waadates teinud ääre peale märkusi: ^JNb endine maksma", selle juures olla muutuks üldse tarbetuks kõnede parandamine. ral tekiksid weel suuremad arusaamatused ning temal olnud aluseks see,,mis trükitud", sest Härra sekretär ütleb, et ta oma mahatõmbamised on teinud selle järgi, mis trükitud, sest tvükk on ikka alus, ega keegi ei wõi midagi wälja mõelda." Kõi^e selle puhul on mul isiklises asjus seletada särgmist: sekretär Hokberg oma parandused siiski enne trükk olla rkfia alus. Ma olaban siiski, et härra Härra Holbergi esimene wahelehüüe: Teie. teeb, kui Riigikogu protokollid trükki lähewad: olete ehk protokollide wõltsija käib nähtawasti Kui ta aga selle truki all mõtleb parandamata mitte Riigikogu stenogrammide, waid nende stenogramme, siis. on see trükk" igatahes õige komisjoni protokollide kohta, kus mina sekretäriks olen olnud. See wahelhüüe tehti siis, kui nud wist tähele panna, kui palju seda trükki, kahtlane alus ja iga Riigikogu lilge on wõi- ma tsiteerisin üht riigi aasta eelarwe kui ainuõiget alust usaldada wõib. põllutõõministeeriumi eelarwe komisjoni protokolli, mis minu kirjutawd. Ma ütlesin mmelt: rane arusaamine tema kui sekretäri. Äga mmd ei pane härra Holbergi omapä-- ülesanne- Protokoll nr. 40 ette kantud ja harra Arras test, sugugi imestama. - Oletada seda, et üks ei ole. selle kohta mingisugust märkust teinud." härra, kellel julgust jätkub Riigikogus awali- Siis järgneski härra Holbergi inetu wahel- kult õhutada wabrikute mahapõletamist, peaks hüüe. Ma pean kõige kategoorilisemalt protes- Riigikogu sekretärina jagama tawalisi traditteerima sarnase jultunud Ulakuse wastu, mis siooue, peale muu ka stenogrammide parandaseda kõlbmatuim, et ta tuleb Riigikogu sekretäri misel, on lootusäa illusioon. Imelikul wiisil awalikuks tulnud mõrtsukatöö. Mehel noatera mitu kuud peaajus. Soomes tuli hiljuiti imelikul wiisil awaliiklks mõrmcckõö, mis juba 1(924 a. sügisel tehti. Sullaväl, Kefl-Soomes olid mõned saeweski töölised koos Mnunvldanud. Hiljem tekkis nende wahel kiakelus ja piiritu.se röõwimine. Kakeluse ajal lõi üks piirituse rööwijatest toist Uit» fimaaa Tnnht. tiõtzenes^kuid : za sär ha- Tõrf tetscld kabelust ega r iis ei saanud mnetiwõimud ka asjasse segada. Noaga löödud haaw kahwas peagi kinni ja asi näis kõigiti korras olewat. Kuid mõne kuu pärast pvdi mees minema Wiiburi haigemaija, kus ta järgmisel päewal suri. Oma haiguse põhjuseks oli meeis mainiwd õnnetuse, mis talle töö juures juhtunud. Peale surma tehtud lahkamisel leiti aaa mehe pealuust toana arm ja selle alt peaajust 2-/5 tsontim^etrit pikk ja 1^5 tsent imeedrit lai noatera ots. Asja hakati uurima ja siis selgus,.et nuga wõis mehe pähe ainm a. kawlusas saäuda. Nüüd on pussitaja wa-ngla-i ja ileda süüdistatakse tapmw. Lätis antakse plahwatuste toimepanejab sõjakohtu alla. Kuna wiimasel ajat Läti lehtede toimetustes õige sageli pommiplahwatusi ette on tulnud, siis arutas ka Läti waläsus oma neljapäewasel koosolekul seda küsimust.. Sarnaste terroristlikkude aktide kordumise ärahoidmiseks kawatsewat Läti walitsus plahwatuste süüdlasi tulcwikus sõjakohtu alla anda. Seni on wangistcckrd neli isikut, keda kaht lustatakse. PlahwatuZte tcmnepaneklla. 17 meest jääpangal ulgmwerele aetud» Jäälökkuja kukkujad pssftuud. TM maad eemvt Riia rannast juhkus neil Haewil õudne katastroof Muritvga. Suur hull kalureid, kellest enamus päru oki 5?emmemüst, sõitsid kolmapäewa õhtu! walja merele ValaPüügÄe... ranna läheduses wesi külmanud oli, tahtsid kalurid paate jääd mööda lohistada Paimani, kus algab lahtine wesi. Hoolimata kõwast tuulest, mis nende «^asiliiku-' mist wäga^rasikendas, jõudsid nad kuidagi Ma wälja lahtise weeni. Wrimcqel silmapilgul, kus Valurid pawaijasti oma paate wette hcäasrd lasb-' ma, rebenes aga süur jääpank, mil nad tootafid, ülejäänud jäworra Mjest lahti ja hakas walju üiule mõjul ulgumere poole liikuma. Õnneks sattus jääpank edasi liikides tuule sisse, mis tuletorni suunas puhus. Sealt oli kalureid-awariste juba mävgatud. Mis kaluritess? puutub, siis andsid nad ka kogu aeg majaka sihis signaale. Tuletornist teatati asjast Riia prefciktuuri ja sadamawalitmsse, kust jää lõhkuja LatjhpLesis" wälja. käsutati kaluritele abi andma. Wahepeal Khuiias tuul jääpaiäa 17 kalu riga meestele soodsas suunas edasi. Siis aga muutus äki tuul ja jääpank meestega liilkus müte enam tuletorni, waid juba ulgumere suunas. Kolmap.äewa hiliseks õhtutunniks teatati tuletovnm- Miga, et merehadamte Wkuriöe sig naale ^ tuletornilt enam näha polnud. 5ba siiz. km..latjhplesis" tuletornist mooda sõitis, ^ & paistnud kaluritest silmapiirt enam ühtegi'jälge. Pimedus, jää ja kaunis tugew tuul raskeudasid jäälõhkuja otssnisetõõd. > Abi!s kaluritele läkitati Riiast wakja ka Äs puksiir: kuid suure jää tõttu ei pääsenud seeüldse awavale merele wälja. Jääpangal tuulest merele paisatud kalurite otsimine jatkus terwe õo. Wahepeal oli kuuldus kcrlurrtö kadumisest. Kemmerni elanmude seas lewmenud ja terwö- 33 läbi ockas rannas suur rahwahulz, enamuses kcckuri-te perekondade liikmed ja omaksed^' ahastuse ja hirmuga sündmuse edaspidist areuemist. Hommikul kella 5 Paiku aga märganud jaa>-. lõhkuja kauguses hukkuwaid kalirreid. Nende seisukord olnud wäga kri^mine, sest suur jää pank, mil nad merole sattusid, M wahepeal pragunenud mitninks õlaks. Pärast tunnipikkust rasket tööd läinud jääfshkujäl lõpuks korda hukkiyaile läheneda ja neid päästa. Kalurid olnud kõik waga kurna. ^ tud õudsest õõst ja mitmel neist olid kaed ja jalad külmast wõetud. Einlrebaste Kaswatamlne. Ameeriklaste reklaam" arrvawad soomlased, rootslased sa norralased. LämÄ» saztal asutati Mustjõel (Aegwndu lähedal) eftmene hõbe rebaste kaswatus Eestis. Nagu' iga uire Ältse juures, loodetakse hellest katsest häid tagajärgi. Jutustatakse, et see ala wörks kusuneda meiz uueks majcmduslrseks tuluallikals, kus prots. käsu saads ning 'soowitalse, et wöimalikult mitmed alustaks rebaste kaswatamist ZaruSnahlade produtseerimife mõttes. ' Sini- ja höberebaste tõuloomad tuucckfs Amsenfast, täpsemalt öeldud Lääne-Kvnaadast. Paar paremaid tõuloomi mccksawad umbes ka?swhat dollarit, see on umbes Eesti marka. Wörreldes hinda' riäiga, eriti weel, kui neid peab kallis wmswalmrtas ostma, tuleks stin ettevaatlik olla ja täheke panna teistes 'põhjamaades '-saawutatud kogemusi. Toome siin asjatunejate arwamisi Soomest, Rootsist ha Norrast, kus katfüd sellel alal juba'pikemat aega tehwd. Soome loodusekitse büroo juhataja mag. Palmgren on tzels. Sanomates" awaldamrd asja kohta järgmist: Soomes on mitmel pool asutatud vebasokaswawse asutusi. Seni on Soome toodud Ameerikast ja Kaanadast wähemalt 50 paari sini- ja HSbevebcrseid. KoAu on nende eest wiidud wakuutat wälja um bes 3 miljoni Soome (umbes 30 miüjmu Eesti) marka. Olen samal arwamisel kui Rootsi ja Norra asjatundjad, nimelt rebaste kasvatusasutuste asuta mise suhtes tuleks jääda ootawale seisukohale, enne kui selleks suuremaid vabasummasid kulutatakse. Pole weel sugugi kindel, 'kas sellest Põhjamaade kliimas ja oludes kasu on. Ameerillased ja kamvadalased kull seletawad, et rebaae kaswatamrse "abil wõib mõne aasta jooksul suured Varandused Tolku ajada. Asja teeb kahtlaseks see, et sealtpoolt Atlandi nii wäga neid tõuloom! Euroopasse pakutakse. Harilikult ei ole hea ettewõue leidja ja asutaja nõus kohe omake Võistlejaid õpetama ja abinõudega warustama. Kahtlemata on meil (SoomeS) kliima rebaste 7aswatamrsele soodne, tuid teine küsimus on: kas mujalt toodud rebaste sort pikapeale endises headuses areneb. Ameerikas ja Kvanadas on fauaaegse waliku abil saadud hea tõug sini- ja hõberebaseid. Kas see tõug aga nii puhas on,' et järeltulijad halwemaks ei lähe, on küsitaw. Seletatakse agentide ja kirjanduse abil et rebasenabkade nõudmine ilmas on kumme korda suurem kui pakkumine, selle tõttu?a hinnad Cörged. See rek>- Zlaam on ka kahtlane. Nõudmine karusnahkade turul ripub täiesti moest. Jääwad rebasenahad moest wälja, siis on ta rebasekaswawsse paigutatud kapita^ wette wisatud. Praegu wõib seda wõrrelda hasartmänguga. 5!ootsi koodufe?aitse seltsi sekretär Högdahk 5rr«- jutab ühes Stokholnri lehes samast asjast: Oleksime kottpimedad, kui meie näeks seda ehtameerikalikku reklaami, millega rebaste kaswatamise näol meie kchwa maad õnnistatakse. On raske aru saada sellest wennalikkusest ja sõbrusest, mida misuguftd suurriigid, nagu Ameerika, Kaanada ja Briti dominioonid meie Pisikese Rootsi kohta rebaste näol näitawad. Iseäralik on sealjuures eriti see, kuidas meile' tahetakse anda tööstus, millega miljonisid tee nida wõib. Seletus on vlhtne: 10 lõ aastat Põhja- Ameerikas tehtud katsete järele on selgunud haletsemisewaäriline ebaõnnestumine ja nüüd tahetakse määrida meile «kaela kallid tõuloomad. Rebasenahkade moest ärajäämine tuleb warsti kui see mitte juba praegu käes ei ole. Vangistatud rebaste nahad pole kunagi nii head kui wabadufes kaswanute. Hõberebased pole iseäraline tõug, waid juhus- 5ik muudatus harilikkudest. Kunagi ^ole kindel^ et Trende pojad ka bõberebafed faawad olema. Pole?2lltmõtet wangistada loomi selleks, et «endest' HaabaZfe ainult teisi tõuloomi, kes omakorda atnult tõulooma deks Dlbawad. Vangistatud rebased wõiwad?a ker-' gesti põgeneda ja wabaduses rivuda kodumaa rebasetõu ning anda edasi wõõraid haigusi. Olen Põhjo Ameerikast importeeritud rebaste kaswalamtse wastu, olgugi, et Põhja-RootsiS nende kasvatamiseks kohane Viima ja muud. eeldused olemas. See äärmiselt pealetükkiw propaganda, mida Ameerikast Euroopas tehakse, on juba ulatanud Soome, Daani, Rootsi, Hollandi, Norra, Prantsusmaale ja mujale. Lõpuks tähendab tzögdahl, et ta ainuke motikw asjast kirjutad«on hoiatada warketalupidajaid ja teisi hädaohtu» dest, mis ameeriklaste wõrku sattumisel rebaste kas-' watamises algatajat ähwardab. Ta nõuab, et Rootsi kaubandusministeeriumil tuleks talitada Norra eesfirfu' järele,?. o. panna toime põbzali? uurimine jar hoiatada inimesi äpardustest, mis tekkida wõiwad. Högdahli arwamisi toetawad kia kuulus metsloomade kaswataja, uurija ja loomaaia juhataja Alarit Behm ning osaw rebaste püüdja ja tundja direktor Fohn Mõllerswärd. Norralaste arwamist awaldab ühes Stadangerr ajalehes wntud Norra kirjanik Jens Kjelland jävg-' miselt: Norra ^wllutõöministeeriumi uurimised ja- hoiatus' suhwda rebaste kaswatusse ettewaatlrkult on pä ris õige. Karusnahkade turul on naha sort Wige tähtsam; wilelt hõberebase nahk on halwem kui kodujänese oma. Uurimised on näidanud, et Norras alustatud loodusest toodud sinirebaste kaävatus on' täiesti surmale mõistetud. Reklaam, mida kanaadalased on teinud oma rebaste müügi õhutamiseks, näib sihtiwat sinnapoole, et Võimalikult suur hulk wäikeialupidajaid ja teisi ohwerda-ks oma «summad rebaste ostmiseks Kaanada st. On asi tõesti, nagu ministeeriumi uurimused näitawad, siis on küsimuses see, mida nimetatakse ^lihtsaks petmiseks." Eelpool toodud asjatundjate arwamisi -Peaks ka meu need, kes asjast huwitatud, apvesse wotma. On ju meil küllalt igasuguseid õnnetuid -katseid tchtud. Pankrotti jäänud ettewõtete arwu. ei tohiks kahtlaste «katsetega suurendada. Tuleks oodata, mida' mujal isaawutata^se. Norras on katse äpardanud, Rootsil nõutakse uurimisi ja Soomes waadatakse asja peale ' umbusklikult. <Suur kommunistide protsess jsoomes. Läinud sügisel arvotesriti Soomes suurema? hulgal kommunistliku noorsooliidu tegelasi.' Nüüd on naid toodud Turu õuekohtu ette, kus neid süüdistajas riigipöörde walmistamises ning nõutakse mainitud liidu kui kommunistlifir ja riigimaäase organisatsiooni sulgunrist. Süüdistawid on kokku 31 isikut. Nende ülekuulamine algas esmaspäewal ja kestab arwatawasti mitu päewa. Soome kommunistid, pavafi feda 'kui nende Partei 1924 a. dohwvtsuse põhjal su luti, keski-' tasid oma tc^wuse noorfooliitu, mida tol korral weel ei suluitud. Tähendatud liidus oli larnud suwel, nagu kohtus ülol-uulamisel seletati. 197 kohalist organisatsiooni ja nendes umbe? 5Q00 liiget. Arwaitaks'?, et ka see ^ organffah«sioon kommunistidel sulutakse. Siis jääwad neibe ainult põrandaalused organisatsioonid, rühm edusku-nnasse, rida ametiühisusi ja nendo liitusid ning ajakirjandus kasutada.

8 8 jfb a B a Sl «Laup^wal, 13. umsembril. Nr. 5Z zslupaewal, lii* iiotöcmünl Surnud Katariina 2. juures. Kiontrrewolutsiovni rtfhttbte sarkofmrgrst. Enamlaste komissari mälestused. Leedu ainetiwõunud \a wennaksed Gobrilozoitshid. Kulleritele kallaletungijad spekiileerimas ja salakaupa wedamas. Ka Leedil ainetiwõimude poolt toinietatakse praegu audmete kogumisi Wene kulleritele' 'Moskwa-Niia rongil kallale tunginud wennaste Gabrilowitshite asjus. Senini on korda läinud selgitada, et Gabrilowitshid õige tumedate asjadega tegemist tegid, üks mõrtsukaist nimetanud end ikka pollutööliseks ja fcinc kaupmeheks. Politsei kahtlustab neid kokaiini letvitamises ja selle salajases wäljaweos. Leedust Läti- õaudu nõukogude Weuesse. Enamasti ikka, asunud Gabrilowitshid Leedu wõimude audinetel Janishkis, kus neil spekulantide ja kontrabandistide kuulsus olnud. Sageli sõitnud nad Janishkist Riiga^ ja: wedttnud salakaubana paberosse ja kokaiini, mida ilad Riiast edasi toimetmmd. Läinud kewadel ilmunud ^eedu pealinna keegi Pirro nimeline isik. kes esinenud feal körd würst Wjasemskinä, kord endise Nowoe Wremja" kaastöölisena, 'sa kes lõpuks Hutunud enamlise^ks komissariks. Hiljem Riiga sattumisel wangistatud Pirro. Kui tä uuesti wabaks saanud, hakanud' ta Riw Wene lehes Slowo's" ilmutama oma mälestusi, pealkirja all: «Kahjatsen ja nean." Mõnclpoõl arwatakse. et mälestuste atvaldäja on.seesama tshekist prowokastor Albert Pirrq. kes a. suwel 5diiewi elanikkude püüdmiseks tsheka.ülesandel Kiiewis. ellu kutsus kurikuulsa Brasiilia 'konsulaadi,"- kuhu meelitati usaldusekiillaseid inimesi, kes ihladasid wälja pääseda nõukogude paradiisist. Mitmed «Brasiilia konsulaadis" käinut isikud lastud hiljem maha. ' Toome Pirro mälestustest ära selle osa. kus jutustatakse Katariina 2. kirstu awamist' nõukogude wõimumeeste poolt:. Põrandal lasub midagi rasket, metallist. See on särgofaag, kus puhkawad ühe möödunud sajangu suurima naise jäänused. ' Nelrwiis isikut töökuubedes askeldatvad sarkofaa-' fii ümber. Nad püuriwad. ^taotvad wasaraga t^älja kruwisid, millega kinnitatud sarkofaa gi mõlema osa ääred. Wastäwatc aparaatwtzcsa sulatawad nad tinutust. Töölisi juhib wäiksekaswuline ^ mees siletaks pügatud/närwilise näoga, kes tvälimuselt litccle tuletab, kokaiinist^ ja morfiunljst mürgitatud Pariisi sutenööri. ' ^ _ See on Pjeters ise. ' Inimene, kelle südametunniswsel ^asuwad kümnete tuhandete tapetute ja m-ahalastute hinged. Samuti kur. elawate laipadega. käib ta ümber ka surnute omadega. Wihemagi halastüse, lugupidamise ja Häbitün-' deta. ^ j ' '* " " ' " ' > Ärge hoidke, seltsimehed, wld ja hoope kokku! Ta on nii oma koore sisse pugenud, d kas -wõi wõta dünaniiit abiks! ' Kuid töölised, kel südametunnistust roh kem, toimilvad rahuliselt ja põhjalikult, püüdes wõimalikult wähe rikkuda sarkofaagi walimust.. ' Möödutvad tund teine, kuid faan; ei wabane ikka weel alumise ösä Mjest.' ' ' Waatlen -teiste^ juuresolijate'^ nägusid,- Nende seas silman mõnda naist. Mis on neid' tvonud siia? Kas kohustus,* wõ: uudis-' himu^. " ^ ' Pea ^hargneb mõistatus. See'on ju kuu-. lus^ Balabanowa koos -oma - naisstäabiga. Kominterni liige ja Petetff ning Äsershinski ainetiõdc kontrrewolutsiooni wäljarookimi- ffe" alal. Ta tuli imetlema wazgete nimekirju." mida hoidwat oma 'juures ivarjul.katariina 2: - - / ' Seltsimees, nii ~ pöördub Petersi poole professori wälimusega wanein isik. üks komisjoniliigetest. ' $as me ei jätaks selle, tarbetu toöseisma? On ju selgelt näha, et seda sarkosaagi keegi pale puutunud ja et ta ' wiibib' samasuguses seisukorras nagu ^ saja aasta eest! - - ' Noh, see pole meil-? weel teada. Kodanlised närukaelad nwistawad hästi oma t^iöjälgi warjatä: wasbas Peters. töö jätkub. * Lõpuks on sarkofaagi ülemine osa eemalöatud-ja meie pilgule awaneb kollakat wärwi puükirst' massiiwsete hõbe kaunismstega kül gedel ja kaane ülemisel osal. Kaunistused koösnewad üksteisest^läbipõimitud palmi- ja ^ loorberiokstest neil mänglewate inglikestega. Kõik1 see on kinnitatud imekaunilt nikerdatud õhukestele hõbeplaadi kestele. Kaane ülemisel laual silman risti ühes lunastaja kujuga.. Sealsamas koltunud sinise siidipaelaga kinniseotud pergamendi rull, mis kinnitatud suure Wahapitsatiga. Komisjoni liikined seawad sarkofaagi-awamise kokta akti ^ kokku. Oeters tahab pergamendirulli awada, kuid selle wastu waidleb ägedalt komisjoni esimees. Algab sõnelemine, mis lõpeb kompromiskokkuleppega: dokumendilt wõeiakse pitsat maha- Lunatsharski juuresolekul, kes sarnaste asjade armastaja ja kes läh Päewil Peeterburi pidi tulema. ümberolijate nägudel pettumus ja pahameel: huwitaw oleks olnud, näha, mis pergamendile kirjutawd.. ^ Wahepeal asuwad töölised puukaane eemaldamisele. Kümne minutiga on kõik kruwid wäljas. Weel silmapilk... ja meie pilgule awaneb kirsw sisemus. Publiku ja komisjoni liigete seas on ärewust märgata.. ^ ^..Mõtlen endamisi: Kas tõepoolest saa-- me' näha naist, kelle ees põlwitasrd tõlla aja Euroopa paremad inimesed ja kelle ees warisesii^wäljamaa walitsejad. Naist, kes mõist!s armastada ja walitseda. karistada ja andestada.. Seltsimehed. Palun weidi eemale astiiba/ ' need komisjoni esimehe sõnad tõid' mind tõelikhlse juure tagasi. ' 'Kilid seltsimehed ei kuule'sõna ja tormawad kirstu suunas edasi. Nende (\ seas ka mina. '. Tundub kopituse ja Hamj lõhna. Keisrinna laipa kattis kord'paksu broöaatriide kord', aeg- aga on selle häwitanud ja niipea kuk üks komisjoni liigetest teda puudutab, wariseb ta tolmuna 'kokku... Surnuriided on alalhoidunud, osade Põh? sal^ka nähtawasti tehtud olnud helesinisest brokaatriidest. mis oli aga hoopis õheiw kui Liniku oma. Lai^ise oli omalajal balsanreeri-. üld. kuid halwasti. Mipalju kui nägiine. oli alale jäänud ainult kollalas-pruun >nahk,ja see-ka mitte igälpool-. waid ainult- näol^ pea-'' luul. kätel. Kohusetäitmise hoost wallatud Peters tahtis komisjoni esimehe keelust hooliinata näha saada, mis peitub kondikawa alal. Seks pistis ta kaunis toorelt ühe kepikese keisrinna jäänuste rinna alla. Mdunenud riided anbfib järele kepile ja riide prao wahelt wilksata-sid paljad ribid.. Juuksed peas olid täiesti alles, et'ml mid pealuu küljest ' ära olid langenud. Nadon' samasuguses seisukorras, millistena- neid' omalajal peidetud ^oli "paruka alla, mis walgest nüüd olid^muütunud tühmiks. rohekaskollaseks. - - Käed olid rinnale kokku pandud. Sõrme-, del oli nahk-alal hoidunud,-kuid ka' Kollavaspruuniks, muututtuti.'.^. <. - c Kahel-kolinel sõrmel sõrmused Nlurte briljantidega. -. ^alas olid keisrinnal wõrdleinisi hästi alalhoidunud walged kingad wäikeste kuldpannaldega. Roosad sukad oli aeg täiesti hawitanud. ' Üle rinna oli tõmmatud suur ordülint. Sealsamas üleni teemantidest ülekülwatud aumärk,'katariina briljantne salakiwi ja kuldrist sahsiiride ja rubiinidega^ Parukas sädeles kalliskividest diadeem. Linikule oli paigutatud wäikene jumalaema kuju. Kirstu külgedel ja siin-seal leidunmis tühjades paikades '.võis märgata ärakuiwanud usside kuhjasid, mis kõige õrnema kokkupuutumise juures nulutusid tolmuks. Näete, nüüd Peters. et siin midagi komprometeeriwat pole. tähendas naer des üks komisjoni liigetest. ^ Nähtawasti polnud Katariina wee/ jõudmtd end nõukogude wõinni wastaste ridadesse üles kirjutada!, ' Meie aga kirilltame teda praegu üles ja konfiskeerime selle põbzal need tühised asjakesed! ironiseeris Peters, kawatsedes cenlaldada auinärki keisrinna rinnalt. Komisjoni liikmed ei lase seda sündida. Hiljem keelas Lunatsharski kirstude edaspidise rewideerimiie" ära. GabrilowiMite niajas,' toimepandud lä biotsimisel leitud 10 rewolwriküuli. Samuti; leitud üles kiri, mis.riiga olnud adresieeri-. tud. kuid ärasaatmata jäänud. Karjas tähe::-- datud. et ivennaksed Riiga lähewad raha tegema." ^.Wiimast korda nähtud Gabrilowitshid Janishkis 3. weebruaril. Qma tuttawaile seletanud nad, et nad Riiga sõidawad ja arnwtawasti pikemaks ajaks. Kiirrongiga sõitnud nad Leedust 3. weebruaril.walja ja jõudnud ^ samal päewal Riiga, f Janishki tuttaivate Made põhjal elanud Gabrilowitshid kaunis kitsastes oludes. Rootsi krr^anikud ja raadio. Rootsis on wiimas-el ajal läinud nwodv kirjmrdu.se anmiäamäie üldraadio kaudu. See aga ei nreeldi- sea?bj!otole 'kjrjcrnikktlidele ja nad on awaldaiutd raadioarwustu.se" ivasw ma: riidu uemvl ägedat protesti. AMkirjandusele ou rida paremaid kirjmikke «wonäani^;, et raadi'0 Pole tohauc 'kirjanduse arwustamiseks. M s!«m sinerl Rlles,hiljuti ilmusid müügile uued, wõrdlemata hea maitsega. ^ paberossid PIDU tk' 25 mk. Ärge jätke neid proowimata. Laupäewai 13. weebruaril s. a. kell V#9 õhtul Noortemeeste Kristliku Ühingu saalis Kaarti tfinaw nr. 3. LATI-EESTI / maawõistluse katsewõistl. poksis paremate sportlaste osavõttel., Ekrawelltt, Piiritüli linna 9newirawau all Mändi päri-jad ähwiardawad toe sulguarrse^a. V EM eyvvda. Kes tallmlastest ei' tunneks meie ilusamal mere- Uus tee fcrfi o-salt fa Mändi krundist mmtal Pirita-Kose tee ääres käidawamat teed ahta- Mändi pärijad esinesid maa eest tasu nõudm^ega ja 7ese7s suruwat pi^auiatusega Mändi ja Mürkese krunti lumatöalifcjus pak?us neile 300 matsa tee dki wöetud oma inetu aiaga. ^ Juba. algusest peale on see krunt maa ruutsüllast. v^nud Tallinna läwe ees kommistuskiwina ja 7erkib 2Rüiti>i pärijad ei ole aga nõus ruutsülda Lmnanüüd uues terawuses esilc.»vartsuse poolt ettepandud 300 nravga. eest tn» Müüma, Mõnd ja J. Mürkes -ostsid aastal Mrwa waid jääraab lindlaks oma endise, hinna juure, 16 maantee ja Pirita tee wahä asuwad kinniävarad ftrlbtrüom (1500 mi.) cuiüsülb. L3.V00 rbl. eest. Juha ošfrmrfiiftgi Tortdl watitses öiri aga. Kose tee nr. 3 frundi mereranna wõõvmdannsega linnawaiitsu^ wõimakkuks leiab ülejäänud nende liinnävarade asetuse ja piiride suhtes selgusetus. Ostu»mütlgi lepingu põhjal on müüdud?inniswarade krundi osa ommmudega -sõlmitawas ostu-müügi Ic a-supaiga ja? piiride findlaks tegemine ostjate asi ning pingus ette naha tecctmvad eesõigused ranna kasutami ses, nswss: mere adru korjamine, supelusma-jade muujad ei kanna selles suhtes mingit. wastutust a. alustasid Mänd ja Mürkes linna wastu ja gxrädistldade ehitamine jne., siis wõiwad nemadv protsessi ringtoimalohms ^mereranda nende omcrks krundi müügi hinda ruutfülla pealt 2 'kuldkrooni wõr«tunnistamise asjus. Ringkonnakohtu otsus e! olnud ra alandada, lugedes ruutsülla hinnaks 13 Tuldksoni ivist nende kasuks, sest?aeb<rsid ebafi iohtupalatlzse. (1300 mk.). See otsustas merevann<r kreisi maamõõtja RafumowÄr Kui Nnnawaütsus Karl Mändi pärijatega ^eda asja walmistatud kohtu -ekspertii.zkaardi järele Mäilna ja ei lahenda suni 15. weebruariks, siis ähmardasvad Mürkesi omakö. wiimased tui krundi ommritud iscctmsltliil teel enda Limmwalitsuse rcwisjonlaebtus säeti smatis tvga- õigused linnavalitsune pooü tööde alla wõetud Trundi ja^eta..siis algatas Änmuvalitisus protsessi mere-' osa kohta ma?sma panna. ranna Mändi za Mürkese nimeke 5repost«rimise histamiseks, millest aga hilsem ise?ovbus.' ' 1910 aastal teatas linna maamõõdu osakond, et Mändi ja Mürki krundid sisa^dawad kohapealse zärelmõõtmise M)jal enam maad kui nmamõõya RasumowL?i.kaardil näidatud ja. 'krepostiraaü^atusse selle põhjal sisse kantud. ' Rcrsumowsli kaam järele pidi olema 42 tiinu il70 niutsülda/tum aga leidis 5 tib> nu 1950 ruuffülda rohkem. Kar!-Mändi pärijatena on alla kirjutanud Natal!e Mend, M Mend, g. Tschupllina^. K. > Ierwan ja M. Riiberg,?es linnawalitsusega' läbirääkimrstefz wolita» zmd kolmrel W. Riibe'rgi. Rahaasjanduse ZmniSjom poolt on Karl Msndi Ämnt ^mererand) S066 rmmrlda Kvfe teel nr. k all 7^ ^ts. 19Sö humatud ainun 100 mk. ruutmi Lnna" maisus tannse otstarbel. Äinna nlajanduäomitjon oma neljapäma öhtusel Linnawolikogu ühines 1. märtsvl ILW kinnawalit-' ' -istungil otsustas jääda limlatoalitsuse poov juba po?u suse ettepatiekul jüriinlise fomisjvnr vtfusegre, tunnis- tud 300 margw juure ruutsüllast.- tades, et Protsessi algamniseks nõudega Mändi ja >. Ka sinnävalitsus otfuatas reedesel, 12. skp. istun- Mürkesi wastu, nimelt tähendatud 'fohwotsuse uuesti, gtl oma esialge ^ilmmse juure jääda, jättes järelrevideerimise alla wõnniseks, mingit wõimaltlst ei ole. duseta Mänd^ pärijaks Ergema nõudmise, ühtlasi ^ ^Mõödmmd^SMvdel alustas'linnanxäitsus Maarja-^ Mm 5üstMs^.^u^ÄdMUlti^e». et seda lahendada maa mäest mõõda wiiwa rannatee Mtcrmist Plrita sunniwõõymätse ^l Mändi pärijatelt. Tallinnast KooliõpAased K. Miiqi tööd» näitusele. ^ Kooliwalitsus'^ soowitab ringkirjas. Talkinna kaalidele, et õpelastele korraldaidakse ekskursi oonr praegu Tallinnas o.watud Emistni? K. Mägi tööde näitu.sele.. Sisftytinok õpi tas-' te truppides on 10 mk. õpilase pesalt. Ehtekiri kooltdesse. Tallinna kooliwalidtsus on koolidvle teatanud niue kirjuwämhn ilmumisest, niiäes õpe-- tatakse 'kirjutama. elmkiha, >kmm wiintanetanvililk 'taubanduslises tegävuses, ^ tehnikas ja inundel aladel, soowitab looliumlitsus ilmu** nud raamatuga koolidel tu!twnneda> mng keskja kittftkoolides ning algkoolide wanenvates klassides wõ imaluse korral la käsitada. Vkrrjatee tehas Linda". LinnawaMsuse reedesel istungil registreeriti keemiatehas Linda", omanik A. Wirhmann. Tehases, Telliskiwi tän. 19, hakatakse walmistama ja pcrkkinm nmrjateed. K^cnlbÄNdus-tööstuse Lõnekoosolekud. 5i.-t.-?oja sektsioon kawatseb korraldada roa kõnckoosoleku-id, uus kannaksid puht-tea-- duslikkn ilmet. Pühapäewal, M. skp. 'kell 1Ä päewal ofiiteli Tallinna Eesti kanpn^este seltsi ruumides, Harjld tän. 19, meie parin: majandusteadlane N. Köstucr ettekandega Meie vaharesornn" üle. See kaub.-tööstuskoja S.' sektsiooni poolt?orraldataw järjekorraline re feraat ^ tõotab igatahes oige hmvitaw olla'meie kaupmeestele, mispärast rohket osawotlu loota on tööta töölist. Mullusest 600 ivähem. Linna tööbörsel jäi tcnmseks, pärast w'1- masel ajal registreerimisel kaunata jäännte mahakustütannst, tööotsijate Nmtekirj-a W0 meest ja ivaist, kokku 902 tööta töölist. Mne wal aastal sanial kuupäewal oli registreeritudtoom töölisi Tallinidas 934 meest ja f>16 naiste kokku li52<7 tööotsijat. Waba kohti on irüüd 85 mehele ja 61' nai-, sele, kokku 146 teenistuskohta; mullb samal ajal 1<Ö8 waba kohta. llhiskondlistole töödele on tööbörse ikaudu paigutatud käesiilewa hooaja kestel 713 nieest- M 321 noist; kokku 1031 tööta töölist. Pandormile" er mrta alkoholiluba...pänbovnni" sewsi jichakuk esines' Rwratva' MsuisÄe pmvegcv. et Tuba saada Mohalipuhweti! amannseks WäiZke TcMv. -maanteel 25, end..^laotuse" nnturides. SecilfcmÄas asub?a Rckh- WateMr". ' ' j LMMÄviailitsnS aga MuAaS j?ailwe 12. MtiugU 'järädusew. iääoi. NeiKscÄnrrdes rmämdez awoholiga emelckuia ÄvumbsoG andis lümawamsus Ml warem Tall. WabataWiku Dulõetõrjg 'seltiske ltrbaz. km>d majaomaui^ Juzlntis Kruus lloobus esicvlgsest trnyiimsest ja, -esines uuega, suih ag-a iscwsile womu. wõcääv ei olnud.' Niiüd ei' oüniuä KtmW ka une imrnikuga «LkohlLilpuMekiK 'Snne. - ' Tallinna kirjanduseselitsi aastakoosolek.... DaMznm kwjandwe seltsi 4>äcžmiMtiEuZ itdf«jctpacidqi õtzwll esines esrmees 'J. MändimÄZ AewaosbeNtt 'Wsr tegevusest möödvnud aasital. ' 1 WÄja<nmuMW oli. säm zivrvka, fflejääfa 64.2B9 inarka. EÄmisÄ tessärmseaa-stal kawmemse jätkata tegewust senises sihis. Soowitati 'kantmi! itun^ teiste' samvwwslega uvgalnscifioouibc^ffct! ning tööd> teha Äjanduiölifo eüiii ergiltaiin i sem. Seltsi eelarwe wõvtc SvV-- tu mairgalisea tasakaalud. JlHatusse 1va!li'ti ning ziaoitasiä amo ivdhel anretid äöa moe jnlhatuse NMneÄ järgnmät: esimees Ed. abid pr. Kirschbcmm jäi pt. Warma, sekretär' M. Aitsanr.. abi- -ptol. M. laekahowa hr. ParikaZ», abi hiz. J. MänÄnwtK.' Koksi hind linna gaasiwabrikus. Ann esse ivõttes, et limm.gmiwobrikuk cttn kauplejatega' wöistclda, tuleb. Kunitcks Irimawcvlitsit^ 12. silp. järgmised lftunaö: jänie 79 ja> peenike?ok.s ili5 iiiarfct puud WaMftt ladus. Meremeeste ball. Eelmiste aastate eeskujul 'korraldab 7a läesolewal aastal Lacwanduse" selts traditsioonilise kinnise lontsert-balli seltsi liikmeile ja nende lüürlistele. Ball lorraldatalse Uhistlubi" ruumides, Pikk tän. 42. ffl«9 õhtul. Konlscrwsas ettekanded ipar t Eesti lunstnilclt Ṫätmne itui. Reede hommikul ja lõunal oli külma C. j.: Tal«linnas 6 ja 3 kraadi; Tartus 6 y3; Narwa" Iõesuus 6 3, Kihelkonnal 3 1 ja Pärnus 7 1 kraadi. Laupäevaks ennustab ülikooli ilmajaam: KefknnjV' kiirusega lõunakaarte tuul. C-uur vilwitus. Paiguti lumesajud, lterge külm.' i' im t» {U j Svamm w\ Ui Omna ohäuä^anond on S. Tc zja tänawa sihis Qasnazmäega iil vvks projektii töbcui seadnud. Osatol zõw projew teoäada kogiäondli?^ tölmtoga. Pravgu on suuremal arwuil mevcikailda TindluÄ?eal lõpavad tööd lvc^etawqäi 'käe^ ^MöawM nende tööde jckcrls mäij ^o^eka^minisäoenumv kawale. Tallinna I läuuseunal loosifähega s Sa L EÄcMve järele Lcheks LaZnc projekti! illaäamiaie J ijta maest töö-hoctll5ka!ndlmini- Atleks mcllckcv, linna L6S.999 motäa. LaZnamöv tee ait Timtö^Cacmj ÄMmmüe PÄrkonnvi 'likumfft üogii gawcw ' piemmünisteels. Teii wod tuilcwrkus rajatawad dännra Lasnamäe ala. Qn arwatud üheu^ mäe teod tuzewikus almni.se linna guga ÜÄmsl kohal: NmSva mecurtc Ziš HundÄurWiLw lahedat, $öffrld ^enbeiflx äänadva ISPlrl "ja Lubja tc 2oHgL Nefft Lolimest Ächast on 2: suu ilimvcse kõ-igs läheda-m mnif ü MML köigepsan ju.st siin fcžö >lod Odaw veel TÄlswUIane Wefdfrilc lõppelt lal TÄlsw. dfikonnar. 1 s. l TÄlswUIane flanell Flanell ia mullon Krelono Siid ESTONIA ALL Hammasr kõigis suuruses, kroom, nikkel] odawalt walmisdatud, hööwelducf flhtlasi wõetakse wastu kõiksi traktorite ja põllutööriistad HBHAANIKA TÖÖKODA [. Scbmledel Hollandi tän. 50. Tallinn. Wajatakse weel suurei metsfiö Ligemtid teateid: Wene tän. Kfirewere ÜhispUmatalltus meierei peaie kutseõigusllst meie Walimlno 21. weebr. s. a. asob Kfirewere Jaama Juures (J8i mirte tarvilik. Kohtukul Rakwere-Paide ringkonna Ra^e Selle aluioöt Lafinurme asunduses SMflJ Lpd. sead. 561, 293, 205 ja 809 Pohlj UtccflUnc ewloht teadmata, lur kostx" vn-se asjas tema Mihkel Metsa - mise raha pärast, Ä0.V00 marga i: ia oma praegust elukohta teatama, NUcii Teatajas" «valdamrie Paewast I pastwsel korral- kutse temale kättcant' arutusele wõetcche... Nõudepalwele on Mre lihitud lau, «ÄnnisetunnistuS nrmr. 21 ja -434 krtseiulema tunnistus nr. 384/^- Ilmumata jäämise taga^aried on?a jarflvnstes ette nähwd.. Raitrere-Paide rahuk. nngk. Raile Kobtukuts Tall inna «Haapsalu rabuksgu tiinnl Tfiw. kpd. -sead » ja N3 Poi Luits'it. lelle elukoht teadmata» neljl kuuluwse ilmumise paewast ^Nnqi tust andma Lilli-Helene-Elisabeth Lubja, nõudmises Mfred Augusti pl lahuwmrse pärast, hoiatusega, et niit kostjale kättozntnks loetakse ja asi a Mitteilmumise tagc^ai?ed on Tsn 71? ära -äbentxrtud. \ Nõudepalwele, mis rahukogus >ea^ juure ftfatub Ittilamsetunnistus, Zuse ew. luch. -kiriku poolt 26. fept. wasivwate ärakirjadega. Tallinnas, 6. weäruaril 1926 <i. Aoihukogu abiesnsehe «st: (allkiri).

9 i' v5/i."' A^-JK i 'alstiviiak ftii&ažii? ^ *-1 1Z. novembril. Nr. 87. *wal 13. veebruaril s. a. kell Vt9 õhtul Jjrlemeeste Kristliku Öhingu lits Kaaril ttnaw nr. 3. TI-EESTI maavõistluse lewõistl. poksis tmate sportlaste osavõttel., E k r a w e 1111, awa" all. \ stllgwnisegit. v Iosalt ka Mändi krundist IM Wtsta. Id esinesid maa eest tasu nöudmisegä ja jpakkus neike 300 marka tee alla wöetud st. bijüb ci ole oga. nõus rauifütbc Ewnflf ettepandud 300 marga eest ava. müüma, > iindlaks oma endise, hinna juure, 1b mk.) ruutsüld. ^osc tee nr. 3 krundi mereranna wõõvcmiwaiitsus wõimakkuks leiab ülejäänud ^anilkudega sõlmitawas ostu-nmügi Tt* [tõ^a teatawad eesõigused ranna kasutamere adru korjamine, supelusmajade [e ehitamine jne., siis wõiwad nemad^. hinda ruutsülla pealt 2 tfüiwrootn wõr«j lugedes riwthulla hinnaks 13 TuMKvoni Litsus Karl Mändi pärijatega seda asja lm 15. weebruariks, siis ähwardowad I krundi omanikud seaduslikul teel enda Ivalitsuse pool! tööde alla wõetud krundi ssma panr^a. )i värinatena on alla kirjutanud Mtalie lend, g. Tschupllinä,. K. > Ierwan ja M. ^innawaki isusega läbirääkimiäekz «õlita- Riibergi. Iduse komisjoni poolt on Karl Mendi ^nd) 3066 rmmlda Kvft t«k nr. s all ziimatud armilt 100 irtf. tinuffilb Sn»,' I otstarbel. ^duäonnsjon oma neljapäev» õhtusel >s jääda linnawalitsuse poo» luba palujuure ruutfüllast. crlitsus otsuatvs reedesel, IL. skp. istun- Igse pakkumise juure jääda, jättes järel- Ii- pärijate Ergema nõudmise, ühtlasi juriskõnjultile,. et 'seda lahendada maa lje teel Mändi pärijatelt'' 1 ei anta alkoholiluba.?nnr" scwsi juhakus esmez' RM.atvow xa, et ihtfca saada vwohalipuzhweti Jäifc TcaÄv. «maanteel 26, end. punudes. SecklfamÄs asubka R«ch- I litsua aga MsuStus ^alws 12. flp. loiduseta iaw. jadas rmänidcs Moholiga emdküta udis lin-niawcmsus <5HC totoront Tall. Ju DtslZetõrze feftpfe Iit&at, Bxrb vm» fu:?ii 5druuZ loobuz esialgsest «tingileneš uuoga, snis aga feecfiftlc waäuloünub. Nüüd ei ottjnulb KrUvM ka iga «ütoh MpuArveä!iA 'õnne. ' ' inna kirjanduseseltsi aastakoosolek. thsjanfcuife seltsi 4x!dSoaMtiEuI tidt* esines esrmoes J. MändmÄS to^ovu.sest möödwiu-dlinotiiüb oli smsk zi«w?a, [269 uiarsct. EÄmiscl tegmuseaas- \xä)c jätkata tegewust senises sihg.?antaki! iluuia feizte' samoschiläega Imndtga inng itööd> Ma klipjandujs-- utl'.:n i s<m. ScW eolarwe wövtr <ivas> linorgalms' tafalaakua. ise waw ning jläasä oma w'am > liire juhatuse llikknred järgirmät:.^u-üoll. abid pr. Klrschbcmm ja pr. rltär» M. -Jiiifajn, M> Ptol. M. K^sk, iirifas, abi hn. J. McüMlLts.'!si hind linna gaasiwabrikus. ivöite?., et li mm.qaasitvabrilul eva^ wöiotclda» tu>leb. KnnltcO kmnawajärgmised.-hinnad: jmue 7l) scckö il5 niarkcr P^titb''ftfaMIkt ladus'. Meremeeste bsll. eeskujul korraldab Ta käesolewok lindusc" selts traditsioonilise kinnise koni- Ii liikmeile ja nende külalistele. Ball üf)i$llubi" ruumides, Pikk tän. 42. M«?iul. Konlsertosas ettekanded pareniailt kelt Ṫänane iün. imikul ja lõunal oli?ama C. j.': Tal«kraadi; Tartus 6 y,3; Narwa- Kihelkonnal 3 1 ja Pärnus 7 ls ennustab ülikooli ilmajaam: Keffmisi? lakaartc tuul. T-uur pilwitus. Pdgtiii knjc külm. J II!» I' 8 '.'3 il lv k1 o \ \ - V II õupäevxu, 13. nowembnl. vir. 37.,.Lv a 0 a &l a a4 0 Svamm wilakse Lasnamäele. Uue tõustee katva. Mma «HÄuSiMlmd on S. Tcstu. momickeed üfa tänawa s!his Lasnsmäega ühendawa tee ^föjeöij ToLöui seadnuld. Osakonna «rwaies i»öäs projekti teoäada ftvguigoqitlife tööna töötõämogai. Provgu im suur arwnkl töata WMsi '^aejmnää mevcikakda TinNuÄmMe töödel. ^eot lõpewad tööd TiacÄebawcMi TäeScMvaT kuuli. zmmiawm nende tööde jckols määvm-d töö- ^o^^cmdeminiäeeriumi- kcttvalo. Tallinna Eesti Muuseumi loositähega saata: Tavtu maatäsels tösfem rsta QaSmMÜge juba osustazuld. TMu <chitcmrine on sirm hõwun, kui mujail, >nm. Narwa maontee wob &add<nat kohal, kus LaSnaimäe nawak Törgem ja järsum. Ka LaSnamäe iänawa enefe sihrs <on töus Dar«tu lmaamiem Lasnamäele jär!u kuni 10 prots. sellepärast <on tsuäeele tvalitud- asend Tartu mlmntee Ähedat, Lubja tän. Ms nnvg. edasi I& bi läinud aaäal linnale omandatud krmd? S. Tartu. mnt. 73.roo^astMu Lubja tänawale, kua UÜÜvQZ iliamedam.» PrchÄtiö an. Lubja tän., mwe laius praegu 6,6 imlndaitud meetrini. Tömast havgmö tõustes, 18 meetrit lai, QaÄramas tänawa PcWle. Lubja tänvwa 'suur la'ius cm t?.-wgaud sellest, et teamrfc?aw söi- ' duteed täeb: tõuaee ja. wwhe.se ibanmmsega Wilmsi täzwwa povle wiiw. MAema teie wc^ hele jääb muruga kaetud näwak. TõvMeeke Eeilarwe jär^e WheLs LaZnamäe ühendris- I mllionärlkf 13. mail t* B. I projekti imsdxankici miarta maw- I itta, mältüst ävö-hooilmmdeamnmclnwn-i' kanda vtleks 2.S m-cttcka, linna Sainda jääls ^ m<äka. LaSnamöv tee va: ( Liwra^LaanB evrwatud QaSncanäe Mrkonnvj ÄÄumisb Nsg-uwM ja- ^awcw ' pjeocii&ilmij&teeföl Temvist hargnvpzvd tuilewrkus irajatawad tänawad We kogu Lasnamäe ala. On arwrckud ühendada Las!m> mäe teöd MewikuS alumise linna tancüvawõeguga Mmel kohal: Narwa maantee tötffu.jmvres HundÄu^MiLu) kähsdä, KMevi Wõi> Wvv«Svnbergi! ltäncüva lõpuä ja Šuöjaf 4än<Ma iöttfit 2ohoL Neist LoÜmvst Lchast an LMa tcmawa suu TinnvZe Mgs lahedain mnig ühcmdufv lov- Mme köigepwa jzu.st sim sedai ^lommääumi, ei Odav veebraarilinu. on arwatud sõidutee jaoks 3, tän-awvaudtoäe 6 ning kõnniteedele 2 ja 3 meetri' laiust. Lubja ümawa lvivndusm tuieg- omandada St Seebergi. krundw S. Tartu emiit. 7, uxnbes 217 rmckfülda eh.äuawla maad. Krundi oina- NÄ on seäega nõus. Linna chikmo-mi-kjon tunnetas esitatud projvkli tgoäaünise tarwaauka. tingimisel, kui tanawraudtee olsvziond ewatawa teo tänawraudtev liikumisele soodsais peab. Tänawvaudtee osatonna jichcsa^a poak> piroj Meeritud tee ÄMritrammi MkmnüsÄs Lui ka iugksvamajõimstvle mootorwagunäels Wl^l-t kchasels. Enne Nüüd Enne TÄIswfHane Weldlrlle Südi piüüsh Ma^anduM)miAxcm, LHmedcZ ^hrtuseamiajoniga, määras» «omand atawa krundi hiinnab 11» W msvk., millega malomanä La ühi> nenud.» LinncbvaTAfuÄ esitab uue teo kawa wo!klogul? lühema kestmidalasäe!ovsolekule Emm. tamisels. teates. Täna Tschaikowski ovher «Padaemand." KaaStegewad: Einer, Weem, Helne, Romanowa, Lippand, Ots, Wiitol, Arder, Hermann, PõlluaaS.j. t. Homme kell yi3 p. I. Rubinsteini ooper ^Deemon." Õhtul GalSworchy JnimsSber" EttswaLmistusel H. Raudsepa ^Kohtumõistja Simson." Estoon!a" kontsertsaal. 22. rahwa?ontserdrl, pühapäewal,!4. weebr., esmeb solistina endine Maria teatri artist J. F. Filippow (bass). Dvaamastuud io Rahwaetendustzls täna, 13. weebruar'!!, Sa?sa teatri ruumes wiimast lorda Max Mohri kolmewaawsline komöödia ^Improvisatsioonid juums." Õpilastele on reserveeritud loowd 26 margaliste paäsetühtedega õpikiskaardi ette näitamisel. vnillonsrlks 15. mai! t a. Mlfniea! Wmwä W i 0 NQÜd foppeft lai Willane plflflsli, Täisw. üllkonnar. 2 ü. lai Uberil saiäfln TAIswillane flanefl Z Inim. wateerjt. lekid Flanell Ja muüon t, Krelonc Tfiisw. palilur. 2 a. lai SUd Froitc ESTONIA ALL Nt 10. Hammasrattaid kõigis suuruses, kroom, nikkel! terasest, saavad odawalt walmisdatüd, hööweldud ja tsementecritud; ühtlasi võetakse vastu kõiksugused mootorite, traktorite ja põllutööriistade parandused. MIHAANIKA TÖÖKODA B. scbmledeliers ]a Ro. Hollandi tän. 50. Tallinn. Telefon 24-72* Wajitakse weel suuremal arvul metstöölisi Ligemaid teateid: Wene tän. 16 O-ü..EKO" Kfirewere Ohlspilmatalltus vajab oma aurujfiulls meierei peale kutseõigusüst meierit. Wallmihe 21. weebr. s. a. meierei ruumes, m*» asub Karewere jaama juufes (JBrwamaalJ. Islkl k Ilmuwlrle tarwillk. Juhatus. Kohtukutse. Rakwere-Paide ringkonna ÜfatFfc jaoskonna rahukohtunik, Me asukobt L^Lmurme asunduses Waqewa?audu, kutsif Aiw. kdd sead. tzs ük», 293, 295 ia 309 Pohzal, Mchkel Met^ selle pvaeaune elukoht teadmata, kui Astjat Anetie Mets^r nõud- -nn^e asjas tema - Mihkel Mets'a wastu laste ulalplda» mise raha pärast, ÄO.OlXZ marga suuruses, waaust andma ta mna praegust elukohta teatama, nelja kuu pofful, selle kutse Äiiai Teatajas" «valdamise päowast arwates, hoiatusega, et pasmel korral kutse temale katteanwks tunmäatakfe ja asi ^"^NöudepaÄeon juure lisawd laulawsetmmisws nr. 74S, riäimisetunnistus nr.nr. 2>1 ia 2434 ja Tallinna 6. zä. Po litseiülema tunnistus nr. 3&i/m. Ilmumata jäämrse tagaiaried on Tsiw. lpd. sead. 14o Nt särgonstes ette nähtud.. Ralwere-Paide rahuk. ring!. Rakke,Ä. rahukoihwmk: lamri). ESretari as.: samiri). Kohtukutse. Minita>S»a»f(,Iü «SuloM Himiittjrfmii ftrtfuj fthcja Tfiw. kpd..sead ja AK Põhja? Alfred Augusti P. Cuits'it. kelle elukoht teadmata, nelja kuu I^ffu^.arwate3?uuluwse ilmumise päevast Lkiiqi TeataiaS,?m wstjat wastust andma Lilli-Helene-Elisabeth Ja-ksbi^. Suitsr, >u,d. Lubja, nõudmises Msred AuguZti P. Sutts", wa«u attew lcchutvmise pärast, hoiatusega, et niltteilmumise korrrä kutse Astjale kätteantuks loetakse sa asi arutusele wleo.. Mitteilmumise tagajärjed on Tsiw. kpd. seas. s8 719 jc 719 ära täbentxrwd. '... Nõudepalwele, mis rahukogus saadud W. slwobril 1SW a.,»i: juur.' Itfötub laulatuse tunnistus, wälja antud Tartu Pauluse ew. Jutfj. kiriku poott 26. fcpt a. nr ÜheS wasiawate ärakirjadega. Tallinnas, S. weebruaril 1926 a. Nr c. Mtchukogu abi«fimehe eest: (allkiri). E^tretäri eest: <almrk). Plflflsh triibuline Plüuserife lälsvfillane Plhee lekid Akna kardinad Kasuka kraed. Walge pesurlle Enne Nüüd Kanpmcestele oäaw ostakobt. KSlksap restlä stmres waflkss. kega uuni»«g«tellimast sawinöusid Sfiwitööstus Oh..Sawl' ladust Lodupldoja Cfrl Lubera Wlikq Tortu m. 8, kõne tr Ilukirjandust ostate kõige kasulikumalt Harju tonaw nr. 34 "Waba Maa* kauplusest. Kohtukutse. Tallinna-Haapsalu rahukogu ringkona 7, jä. rahukohtunr? ts. lhp. s sa SVO^ põhjal kutsub Eduard ja EmUie NSgene, kelle elukoht teadmata, nelja ftm joosssul. kuulutuse ilmumise päewast Rii<n Teatajad arwatud. kui kostjat n>astust anda Paulina Wiiberg'i nõudmises Eouard ja Emilie Nogene waäu 3600 mk. pärast, hoiatusega, et mitteilmumise korral tähendatud aja jooksul see kutse endise elukoha järele kätteantuks loetakse ja asi arutusele tulev. Mitteilmumise tagajärjed on W>. s ja 719 Wendatud. TallimiaS, 10. weebruaril 1920 a. Nr. 2S4. Rahukohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Kohtu-otsus. Tallinna-Haapkalu rahukogu Wviik-osakond kuulutab Tsiw. kvd. sead. ^ 726 põhjal, ei tema oma kinnisel kohtuistungil 5. detsembril 1925 a. Müriel-Wtktoria 5flliminsky nõudmise asjas Heinrich--Teoba!d Illimins?y wasw abielu lahutamise varast otsustas tagaselja: Müriel--Wiktoria Illiminski (sünd. Sternberg) sa Heinrich-Teobald IlliminM abielu. millesse neid õpetaja J. Grünbew 5. oktoobril 1912 a. Peterburis ew.-luteruse usu Ieefus-kirikus laulatas, ära lahutoda; sellest abielust sündinud laps Eugenie-Walerie-Weronika tema ema juure jätta; kohtu kulud 8085 (kolmtuhat kaks kümmend toits) mavka mõlemate poolte kanda ühetasaselt määrata, otsus seatud korvas wälja kuulutada. Tallinnas, 6. weebruaril 1926 a. Nr c. Rahukogu abiesimehe eest: (alltiri). Sekretäri eest: (allkiri). Kõige parem ja odawam rlldekauba osiukoht F. Plsarev'1 rit«t«8rl S. Tartu mnt nr. 1, soovitab pruutpaaridele villist ja sildi kleidi riiet, pruuttoori, t»ikee, vaateerihiid ja willa* seld wooäiwtipu, sulepatju ia sntge. Slldlrfitikuid, shalitd. suured villased rätikud 1250 marka. Willane kleidiriie 135 m. kog*., puuvillane kleidlrtla 1Õ0 m. k. Meeste rahva palitu ja fillkonn ärile 2 ers. lal 250 nirk. küünar. Pesu riided 10% odavam. pbisukese lõimed 170 m.nae! Kõige austusega P«Piiarav. Min Jmnio" 23. Karja tän. 1. Cn-groS ja en-detail. Soswitab vdawasü isldrekuid, tstxk ja kimbreid, lambik aase. R^ti- ja hiirelõksusid, tee-, rotina* j, napsuklaase jne. Tulnud wäike mu>t taksikoer. Kätke wsib saada 3 päewa jooksul söilgt ja kuulutuse ku» lude eest. WaStasel korral oman koera. Uus Kalamaja nr. 36, kork. 10. Riigi lflumolitsufe loiuiistusosalond ostab Kaliifel võistluspattumlsel umbel 1900 panda 10 naelal. 1SD0 puuda 11 naelal. musta katuseplakhi!«1800 pmza 12 naelal, tsingitud hasusqplqkks Pakkumised Mk. 20. tempelmavgiga.pitseerilud ümbrik, ludes. pealkirjaga «Plekk' ära anda WarustuSosakonda tehnika tän. 16-a. tuba märtsil ls26,kell12päen.al Sealsamas, tuba 20. tehnili ed tingimi.ed ärakirjutami seks, iga Päew kclla D 13. oovltod vms -nehaanllisest ööstusest odovosti sinult häid mööbleid, nahkkabinett, piiiüssaalimöõblcid, tammepuust söögi- Ja maga mistube, tualetpeegleld, suurt saalipeeg leid, raamatu-, riiete, pesu la puhwetlkpppa, kirjutusja söögilaudu, woodiwarje. postamente, dilwzne, sohwa* std jne. Te limisod laide takse korralikult. Pikk tänaia weebruaril oksjoni ai oie. m aa sm Muua vähepruugitud.s1nger* jalaga õmblusmasin. RlUka t&naw nr Zottan von Vasarhelyi wttulikontsert. Sissetulek kooliõpilaste heaks. Laupäewal, 13. skp. korraldab Ungari wnulikunsttn! Zoltan von Wasarhelyi linna tütarlaste kommertskoon saalis (Vabaduse Puiestee) kontserdi, mille eezkawa koosneb huwitawatest paladest. Erilist tähelepanu wääriwad Bachi meisterlik wiiulisonaat (a-moll), Ungari kuulsama helilooja S. v. Dohnanyi wiiulikontsert, Joachimi wariatsioonid Ungari stiilis, K?ei> leri, Zoltan, Kodaly ning Rimslli-KorsaZowi teosed. Z. v. Wasarhelyi on juba waremast ajast tallin. taztcls tmmid peenemaitselise kunstnikuna, mis taga«tiseks, et kontserdi «kunstiline Wg faav hoa. serdi Pulzta sissetuleku.on kunstnik lubanud terwelt tüt. kommerts- ja kaubanduskooli lehwemate õpilastv toetamiseks. Po k stwõ iftlused algawad täns õtyvil 9KMÄ ivõinmlas katse» wmftllowna eels^uwa 2. Gcsti^Läti nmqwöisb» lujselk. Otme*n*oh fa htirifö3> Sööb i«u salgab. Mihkel Wapper teatas potttseile, st temal nmrasdatud Sitsi tän. ääres ehituskrundi! mitme sugust ehitusmaterjali. Kuna kahtlus war-- guscs famal tänawal elutsevate wennaksete poisikesw Eduard ja Willem R. peaie langes, siis pandi wiimaste juures läbiotsimine toi-me. Wurastatud kraam leitigi kahtlusaluste kmirist, kuid wiimased selle peale waaiamata, et nende süü kindel, salqawad seda.,hnndit»" inimesi Puremas. Wene teh. nr. 116 elutsewaie Olga Pullmannile tungis hundikoer Kopli tän. kullale, kiskus palitu lõhki ning lõi hambad jalasäärde. mlllonärihi 15. mail t- A. 9 Tehti kindlaks, et hunt" on Kopli tän. nr. 27 mazaomaniku warakaits-ja." Samal pävtval tungis Jõe tän. nr. 7 elut. sewale pmsi'kesele Leopoldile peni kallale ja pures teda silmnäost. WaZtutaw toimetata Enne Nüüd Pleekimata pesurlle 23 mk. alates Rootsi riie Lõtmed 175 mk. alates NiU 15 mic. rull Mantlf wooder top. lal WatUn ESTONIA Ml B3r. 10 Wällamüük vabriku h nnaga BOT^ySSi sametkandiga K-m. nseka" Wene turg nr. 1, N^rwa maantee nurgal. ^nkoch Wann. adw. abi Pikk tsn. 6. Kõnetraat Kõnetunnid ja VaS V?7. Tui»' et sepal jas ruumipuuduse pzrc.st palun isikuid kellel wa!. mistööd on, kuu aja jooksul järele tulla. Arwatcs 13. weebruarlst is2õ a. 2ni tähi.?. jaks pole era wiidud, jääwad asjad minu omanduseks L?ao wallas, Wäike-Maarjas WesioruS, K. Kleitsmann. vsnu puid- ja hõbe Rootsi rahasid, niisama Eesti-, Lliwl- ja Kuramaa linns rahasid. Pakkumised saata MaaUri tön R. Landmann. eesõigusega asuniku krunt ^oilas nr. 3. K. Lepler. Krunt on 26 tiinu 8 tiin:: vv du. 8 liinu heinariaad. ü cjäänud oja on karjamaa Krunt on mere ääres.?iadreis: Toila, K. Lepler.» M3» I* Neeru-, põie- ja suguhai gused. V/ira tän. nr. 12. Wastuwõtmine kl Ja 4 H pdhap e.1. Ta'1'aaa Eesti Kaupmehe tän. 10 kõnetraat WüStH wõqsqksq, sünnitajaid, naiste-, haawa-, slse- ja iastehaigcid. öö-püqwa tasus I kl. 500 mic. U kl. 430 mk. Iil kl. 300 mk.. Juhatus. * VStÄ Rakkes, HäSdald maias (Seltsimaja wastas) Mammast parandus, wa'u*a wäljalõmiia* minej Scunsihambacä ja käik gnuud haigus. Wsstswiim. IM aja}. Halstehsigused. Kõnetunnid 12 1 Wiru t. 8 krt. 4, telcf JA9 9 ja 4 5, korteris fsarwa m. 52-a, tclef Hambaarst ll.gurevitsch S. Karja t. 20/3. Wastuw. kl 10 1 ja 4 7, Kõnstr takweres Hmmaemand Tallinna tänaw nr. 50. Kõnetraat 211.

10 * " f i ^ t** 10 istbt t 1* * LsWPZLWsL, 13. tkmwmbrl. Nr wcebruaril s. a. suri Dawos'is insener Karl Mäggl (endine konsul Riias) Mälestab Eesli Saatkond Ellas.,.l«^hapäewal, 14. weebruaril Estonia [ürafonlfta orkestri 21 Juhataja: Zuhaa Aawit. Solist: endine Maria teatr: artist J. F. Filippow (bass) Eeskawas: Offenbach. Massenet, Godard. Gounod, Delibes, Berlioz,. Lacombe, Berdi. Algu» kell» õhtul. ^ PüLsetähed m. La pä.»wal. 13. weebruaril Kaitseliidu Tallinna maleva kontsert Kaastegewad: pr. Gorifijansen, pr. Milk-Kruli, prl. Saar- «an. h«rid B. Sanfett, Zürgenson, Müller. Tenno-Vironi 5lguS kell.8.30 õhtul. Piletid müügil Estoniat. WlSvSlWl altsellldü Tallinna maleva KINNINE kiiisiri-till Esmewad: pr. Alterman, B. Äansen, P. Pittna Balle. Algus kell 10 õhtul. Kutsed malewtondade ja malewa staapides. Estonia teater. LaupSewal, 13. weebruaril leu Va8 õhtul..pasaemani" tschäikowski ooper, 7 pildi» PühapLewal, 14. weebruaril lell Vj3 p. k. Mavdatud hindadeta..vssmsn" t. Rubmsteini ooper Z waat. Kell Va8 õhtul. Älaudatttd hindadega lnlms5ber" Zohn GalSwonhy tragiks» möödia 3 waatuses..rskmstesw?'. JHt. ^flul Pilm^ -Kõnetraat U-32. LaupSewal, 13. weebruaril kellas õhtul Wra seisata tänava nurga!" R. Äneifdi nali 4 waatuses. CantS. PllhapSewal, 14. weebruaril Kev 3 paewsl Lldhwdadega ä 15 mrk. Wttmasttorda..WHnamäe LM' Operett 3 waatuses. SUB 8 õhtul EfiLiendtZseZK. Ickenl. M mszslavze laausuä Muinasjutt!0 pildis, muusika laulu ja tantsuga. K. Johansoni mnusika. Law»Stsja bll. MemS. ^ Uued deksratstsomh. Cs?»LS. J 6. i?«feraaril fe* S Shtnl VMlS Wk KZr»LWSl salja paladega? aul Pinna juhatusel ja kaastegewusel. Püäse!ähed: naisterahw, Zö mk., mister- l)s mt. *Wv^V*J b*7.v» vkssma-ztiiuao LaupSsvsl, 13. vesbruaril Saksa teatri ruucnas Rahvaetend uteks Improurlsatsisoaid juunis M. Mohrt komöödia 3 vaat Näitejuht R. Engelberg. Dekoraator R. Wunderlldv Algus ke!l 8 õhtul. Kassa avatud 11 1 ja 5 8 E. s. ^Lootus" OmiS untes mugawaiö ruumes Lai tän. nr. 5. LaupSewal. 13. weebruaril Publikumi soowil 2. korda Omal 16 ui" A. Zärwa^ase algupärane rahwätittk lauludega'3 waal. kirjaniku isik ilul lahkel kaas abil, kogu näiteseltskonna kaastegewusel, peale selle abtjõud (t«or) Näitejuht: Ed. NiiluS. Muusikajuht: J. Jakobson. TanlS. Algus kell 8 õhtul. BäLsetäbed eeskawale 5l) mk. tantsule 50 marka. PühapLewal, 14. weebruari..jaanituli" Ä. Sudermanni näidend 4w. Kogu näiteselts onna ka-isteg. Äl. Nranbergi lawa^tus. Kunstnik Ed. Polandl poolt tükile eriti wa.mistamd uus de oratstvon. Näitejuht Ed. Nillu». Äkgus lell 8 õhtul. PSLielähed i eeskawale a 50 mk., tantsule a Sl) mk. Tall. IrUkitööllsta Ühisus RöÖtti tsn korral Laupäeval. 13. weebruar. HMSE-BBIL i.i Tantsuks mängib T. T. Ü. salong* or*cstar. fvgus kell õht., lõpp kell 2 öösel. PöfisetBhed 75 mk., mas kid ja liikmed 50 mh. Tallinna Esstl ' Kajpmezsts Selts Laupäewal, 13. lue.brtnttt..kanpmseste Hsäa" ruumides ib^tju tän. 19, Suurejooneline eislli-plü sega eeslawaga. hra Paul Pinna kaastegew. Algus kell 9 õhtul. Suurendatud orkester. Jszz-Banili Pileti htnv 50 mrk. ^ühapäewal, 14. weebruiril Tintsi-Slti AlguS kell S õhtul. Pileti hind 25 mrk. ZuhatuS. K. U. $ I I» E" korraldab 13. weebruaril f. a. Mündi ta». 3 (tteslllubis) Suure mitmesuguste lõbuztusteg-». kvdinnas omawad need. teda publikum ksiz- rohke.» svsiab Amoei post ksartidezs^ Sottst lnkd StzeS sbikassa- Seza kutsete niiitamisel prii, iysirad meeslsr. 75 mrk., naister. 5J mrk. Algus kell 8 öht.. lõpp lell 2 öösel.. Soimffvnd»!U» S.«'««' I 4 4 '«'» > > > V«> > t Hr. (Miia- lo dralstknurh! Noormees 5 kl. keskkooli haridusega otsib walli- ehk alewiwaiitsuse kantseleiametniku kohta, wõin ka sekretäri abi kohuseid taita. Olen waremalt 2 aastat nimetatud kantseleides töötanud. On head tunnistused. Teatada slt. P. J". Tallinna Aktsia Pank Tallinn, Wene BBn. nr* 8, peapostlametl wastas Telegrammi aadress: AKTOBflNK Teiefonld: & 33*85. Codes: Petersons 1 & 2 Ed. Rudolf Mosse Beniley's KÕIKSUGU PflNGa TRANSAKTSIOONIDE TOIMETAMINE SiSE- JA WftLJflMflflL, SAATMINE WENEMflflLE» TSHERWONTSiD praegu: ost 1920, müük WäljamQük on siis ainult kasulik, kui ostja töestt odavalt osta saab. kõikide hooaja kaupade pealt on hinnaalandus näituseks: Haisterahwa maniiid, mii enne maksid 5030 marka ma*sawad nüüd 3500 marka, nõndasama ka meesterahwa ühriided. hõige kauba pealt on wõlmallk «uur o/o hinnaalandust, mis kestab kuni 24. veebruarini, väljamüügi aeg. Suur waflk meoitor.- a naister. Qllrildolda LEO SCHWARZ W. Karja tin. nr. 1«Telefon nr. 25* 12. Wee^r* ^ hom. Narwa linna raekojas fi renditakse wälja kinnistel enampakkumiste1 Narwa - Jõesuu suwituskoha Raarsaal a Suws^sattr, ühes kõrwaiiste hoonetega (wäijaarwatud linnawalitseja, kojamehe ja end. postkontori maja ja poeruumid), kolmeks aastaks, arwatud 1. aprillist aastast Aastarendi alghind marka. Kirjalikud pakkumised, warustatud 20 mrk. tempelmargiga, ühes mrk. esialgse tagatise sissemaksuga wõetakse wastu iga tööpäew kuni kella 11 hom. 19 weebruaril. Lähamad rendi tingimised on näha linnawaiitsuses tuba nr. 6. Narvas, 4. weebruaril 1926 a. Nr Linnapea: J. LUTS. Sekretärr FR. WERBERG. Parim tee on aia etiketiga. Uf.KTnus irnimukü C»AS '.,w ** i*"» *» mtiui n ei Müüa: lokomosiil 26 h. j. õige wähe pruug.tud Kraasmastuad 1 sats (3 masinat) kõi.ie uuemat süsteemi. LaiuS 50 tolli 2 ludumistelge 1 ühe. 1 doppett laiuses ühcs poolimise ja poomimise masi naga. Aurupress willase ja linase riide tarvif ^oowiaweldused saata kirja tikult W. Suhke-itali nr. 25. A. Timalko A Äinda waljalaool wsist. l»st m»lsan öriljanlide plüätins, kusa. hõbeda ja ka wene % paberire eest Wene t. 4. Demin.i m. ihiämüm III sefilsiton (wäikekaupmehed) korraldab pühapäewai, 14. weebr. kell 12 päewal Tallinna Eesti Kaupmeeste Seltsi ruumes Harju tän. nr. 19 kaupmeestele awa.iku kõnekoosoleku Kõneleb härra N. KÖSTNER aine üle:..meie paharefarssis!" Kõne tähtsa sisu tõttu palutakse kõiki kaup mehi koosolekule ilmuda. LaupSewal, 13 weebruaril 19.'6 a. Juudi gümnaasiumi soojes, mugawais saalides Karu t Linna 19 algkooli heaks. Suur «astla konlsert-bali. Lahkelt aitavad kaasa: Sokolskl-Sorlnl koor, näitlejad: pr. Woskressenskaja, W. V.ileiskaja, Willamowa, Sakkeus, Pavlova, h-rad Werctennikow. Küsnetsow, Karl Kümnik. Lehar. Caiina Tchirnawskajs õpil. Scheff-sr }. t. Klaweril hr. Opris. Kotiljon. Einelaud. BHniid. TANTS. Jazz-Bandi saatel. Algus kell Vi9 õhtul. Pä&setätud 10J marka eel müügil 19. Unna algk. (Pikk 69) ja Juudi gümnaasumi uksehoidja juures. Laewasõidu ja Merikaubanduse Edendamise selts,laewandusa korraldab laup. 13. weebr. s. a...ohisklubi" ruumides, Pikk tfln. 42, traditsioonilise kinnise.öiitaert - balli mitmesuguste muude lõbustustaga. Al^us kell 9 6h{. Kutsekaardid saadaval' seltsi iiikmsi.e ja nende soowilatud küialiste'e R/S. Tallinna laewaühisuses. Balti Pääsicsclisis, Tallinna sadama kaptenilt, merikoolis ja merimeeste kodus. Juhatus* Mm". ismu StaüiiMAL, EES KSiga suurem valik Pianiinod. Haweriif la harmoonlnmid kõige kõrgema tehnilise ja kunstilise w&artusec Esimese klassi kodu- ja väljamaa vabriku.! Ka on müügil vähepruugitud tilbklav Beehsteln soowitab mõõdukata hindade mm. Tallinn, Kuninga tfln. 5. flsut e!mmj>ja^ajamaa j - Soovitan soodsate maksutingimlstega Ir Ruston 8t Hornsby i&esõitjiid ja veetia REHEPEKSUGHÜMITUU Mootorrehapeksumi^inaid, petrooleumimor: Rootsi Viking 1 ja 2 hob. HEINANIiDUMASINI a 1 Ja 2 hob. lõikusaparaate, helnariisumlsre.i-.ii, wiljalõikajaid Ameerika Walker Ä. V/ood WlLlALÕIKiJAlO Saksamaa I. Woiport & SShne SIIFIIRSHEFSKSOIlSHSlHmD ja veevärke. Mootorrehepeksumaslnaid. Roo si KOORELAHUTAJAID Wega, Rego, Olympic, Komet, Drott ja teis'est vabr Randaalfikked, lalaltküivimasinaid, kisii-ülvu masinaid, kulti vaatore d, vedrulkkeld 1 ja 2 hob. sahkasld, secmendamtsahkasld tuulimasiniid, > hekslimaslnald jne. Hinnad võistlemata odavad Hinnad võistlemata odavad H. SINISOFF PÕLLUTÖÖRIISTADE JA MASINATfi LADU Tallinn, Walll tan. nr. 10. Kõnetraat Teadaanne eietrlmlii tarvitaiafj Silmaspldadet/ et paljudes elektriseadetes wssl 'arwltusel on puust alusele asetatud kaitsja J, jaotus- ja 'ülltusktlbid, samuti ka wooljm^otjid, ju^ib eektnja.ims juhatus tarvitajate- tahalpnnu sellele, ei e!;ktri tugsvwoolu seade e ehitus- ja laliluseetktrjade 9 a Jörele on lubatud puud tarvitada ainult kilpide s sssraamim seks ]a käsipuudeks, mitte aga kilpije<>- Elektri ^eadstes, kui nad asuvad nl skete-s tuhkardatava as kohti Ist ja puumajades peavad nõuetele m tte wislawad :aaad kuni 1-se maini 1926 a. ümbarwahelatud saama, vastasel korrai on elektrijaama juhatus sunnitud seades wooluandmist sulguma ja omanikku vastutusele võima. Elektrijaama juhatus. Tallinna linnawalitsuse ehituseosakond QSfab 200 kubik sülda I Ja 90 kubik sülda Brftglfamise m Tempelmargiga warustatud kinnised pakku mised, märgu.õnjde ^SILLUTKSK Wi" ja,paas" all, tulevad 18 weebr s. a. Ehitnsosakonda ärjanda. Pakkumise kindlustuseks tuleb 1,% pakutawast hinnast 1 nnakassasse sisse maksta ja kwiitung osakonnale esitada^ ehk wastawa summa peale panga girsntii pakkumisele juureiisada. Lihtmaid teateid saab igapäew ehitusosa konnast kella L ine enaakonnawalitsus annib kinnisel wühempakkumisei wälja: Hnapsalti linnas asuwa endise krahw Brewern de ia Gardie lassi haigemaja tarvis, ühes weewärgi, kanalisatsiooni ja keskkü te sisseseadmisega. Wähempakkumine on 20. weebr a. kell 2 päewal, Haapsalus msakonnawalitsus ruumes Pakkumisest osawõtjatel tuleb enne pakkumist maakonnavalitsuse kassasse 10 Vs pakutavast hinnast pakkumise kindlustuseks siisemiksta ehk wastaw pangagarantii esitada. Lähemaid teateid tööde kirjelduse ja tingi miste kohti saab Lääne maakonnavalitsuselt. Maakonnawalitsus jätab omale õiguse töid ka mitlewähempakkujaie wälja anda ehk hoopis väljaandmata Ma.. i Ptt? a* mu 99, ««Xi KA«et«nntd kella Peatoimetaja Vdrfoa fietoowtbifte ofakvud rr. C^imctnfcl fittiae m Telefonid erakorterites: 9f«fe!n«fajab 7«S2 ja VaStvtawal toimetajal ^äewmmditte vist. toim. rijuhil ' &*ut9t tiau ttr. 34. ^rijuhatvs ja arwepkdamine Ärijuhi könetun» UM» tf#fr a lehtede Lrasaatmi *Nr. 38 (2149)1 ASjata kula ett saadsaie Nad «Wfid wäk, HLSti ise eneselt ja sealjuures EeStU wasrilisett wõls olla tvlefsöia. EllüeS B«ta UoüSaMi Uusa raha ja ka n -e f nr m fi 5 ea*» «XTB jssa *"' 8>st 18-m rah w3iia< Comil Teatame omi on boroi Pikalt 1 nr. 31 Wlil NSllelinalt 1. Merem> W. Craleton'i k. bed ja werised kon vaiste lemmik' Täna ja edafi. Suure! Ioowas 7 s. jaos LanS Land'i ^ &ase üleswstted.... j 21 Ame^ 0*0*99* 2 Kinoteater J Bi-Ba-Bo %» Wiru IBnav nr. 9. J A'gus kell ö, 7 ja 9. Z OOM«««Qf