Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU AASTARAAMAT

Transcription

1 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHINGU AASTARAAMAT Tallinn 2014

2 Toimetuskolleegium: Inga Kuljus (koostaja), Katre Riisalu, Reet Olevsoo Keeletoimetaja Kaile Kabun Resümeed tõlkinud Siivi Frey Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. ISSN Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Tõnismägi 2, Tallinn tel , e-posti aadress: Trükk: Bookmill Trükikoda, Tartu

3 SISUKORD * CONTENTS Saateks * Preface 5 KULTUURIPOLIITIKA JA RAAMATUKOGUD Katre Riisalu Kultuuripoliitika ja raamatukogud 8 VAADATES AASTATE TAHA Katre Riisalu ERÜ massiorganisatsioon või entusiastide liit? 12 Ene Riet Ajakiri Raamatukogu EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE X KONGRESS Ere Raag Eesti raamatukoguhoidjate X kongress Vali raamatukogu! 26 Triin Kaasik Strateegiline lähenemine üliõpilaste infokirjaoskuse toetamisele 35 Kaie Holm Rahvaraamatukogud vastamas väljakutsetele 43 Aiki Tibar Mida üliõpilane raamatukogus teeb? 51 Katre Riisalu ERÜ kui ühendav lüli ja kutse andja 56 PÕHJA- JA BALTIMAADE RAAMATUKOGUHOIDJATE KONVERENTS Katre Riisalu Põhja- ja Baltimaade konverents Helsingis 62 Piia Salundi Eesti rahvaraamatukogud muutuste tuules 64 Silvija Tretjakova Raamatukogud Lätis: täna ja homme 69 Alina Jaskūnienė Leedu rahvaraamatukogud 74 KULTUURIPÄRANDI AASTA Anne Valmas Väliseestlaste kultuuripärand ja selle säilitamine 78 Mart Jaanson Kes oli Hans Wühner? 84

4 ERÜ TUNNUSTAB Reet Olevsoo ERÜ teenetepreemia laureaat 2013 Rutt Enok 89 ERÜ teenetepreemia laureaat 2013 Sirje Nilbe 91 Ere Käärmaa Aasta lasteraamatukoguhoidja 2013 Margit Lättemägi 93 Elle Amor Aasta kooliraamatukoguhoidja 2013 Helve Rehepapp 95 Aasta maaraamatukoguhoidja 2013 Merle Rang 97 Sirje Lusmägi Aasta tegu teadusraamatukogus 2013 Eesti Rahvusraamatukogu 99 Kristi Märk Aasta tegu linnaraamatukogus 2013 Lääne Maakonna Keskraamatukogu 102 Parim noor raamatukoguhoidja 2013 Veronika Raudsepp Linnupuu 103 ARVUSTUSI Anu Vahter Ivi Eenmaa. Elu paralleelmaailmades 105 ERÜ TEGEVUSEST Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegevus aastal 109 ERÜ kroonika ERÜ trükisõnas ja internetis TEISED ERIALAÜHENDUSED Riin Olonen Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevusest aastal 141 Kaie Viigipuu-Kreintaal Eesti Muusikakogude Ühenduse tegevusest aastal 145 RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSESTANDARD Raamatukoguhoidja, tase Raamatukoguhoidja, tase Raamatukoguhoidja, tase SUMMARIES 173

5 Saateks Hea lugeja, hoiad käes Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) 2013., kultuuripärandi aasta aastaraamatut. Eesti raamatukogunduses oli see paljutähenduslik aasta: möödus 90 aastat Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamisest ja erialaajakirja Raamatukogu esimese numbri ilmumisest. Nendele väärikatele verstapostidele on aastaraamatus pühendatud rubriik Vaadates aastate taha. Kultuuripärandi aasta vääriliselt toimus Eesti raamatukoguhoidjate X kongress ja ettekandeid lugedes saavad ka mitteosalenud sellest suurepärase ülevaate. Kongress läheb ajalukku uusi arendusi ja innovaatilisi IT-lahendusi pakkunud kongressina. Raamatukoguhoidjad said kindlust, et võimalusterohke maailma valikutes on 21. sajandi raamatukogudel kindel koht. Laiemale üldsusele esitleti ka ühingu uut logo ja värve. Aastaid on olnud raamatukogudel vilgas rahvusvaheline koostöö aastal päädis see Põhja- ja Baltimaade raamatukoguhoidjate konverentsiga Helsingis. Eestile langes vastutus anda Põhjamaade kolleegidele ülevaade Baltimaade raamatukogudest. Ettekande jaoks riigiti kokku pandud materjalid ilmuvad eraldi artiklitena käesolevas aastaraamatus. Kultuuriüldsus valmistas ette dokumenti Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ning see ajendas ka raamatukogude esindajaid end kokku võtma ja läbi mõtlema, mis on selles valdkonnas kõige olulisem. Tuli tõsiselt pingutada, et tõestada raamatukogude vajalikkust ühiskonnas. Õnneks saab siiski tõdeda, et raamatukoguhoidjaid võeti kuulda ja raamatukogud toodi dokumendis eraldi peatükina välja. Pärast korduvaid ettepanekuid võib dokumendist lugeda, et riik toetab rahvaraamatukogude komplekteerimist ning kahtlemata on kasutajate huvides eesti kultuuripärandi laiaulatuslik digitaliseerimine. Riigikogu kinnitas dokumendi aasta algul. Kevadel kinnitas kutsekoda uue raamatukoguhoidja kutsestandardi, sellekohased tekstid on köidetud aastaraamatu lõppu. Kultuuripärandi aastale kohaselt on kirjutatud väliseestlaste kultuuripärandist ja arvustatud Eesti Rahvusraamatukogu kauaaegse peadirektori Ivi Eenmaa mälestusteraamatut Elu paralleelmaailmades. Traditsiooniliste raamatukogupäevade ajal sõitsid kaugliinibussides ERÜ ja Sebe ühisel jõul avatud bussiraamatukogud. Ettevõtmine on nii silmapaistev, et Marketingi Instituut kuulutas selle 42. nädala turundustäheks. Harjumuspäraselt esitletakse aastaraamatus aasta tublimaid raamatukoguhoidjaid ja raamatukogude tegusid ning kajastatakse ERÜ, ELNET Konsortsiumi ja Eesti Muusikakogude Ühenduse tegevust. Täname kõiki, kes aitasid aastaraamatut kokku panna ja sisukate artiklitega täita. Toimetuskolleegium 5

6 Preface Dear reader, You are holding the Yearbook of the Estonian Librarians Association (ELA) 2013, the Year of Cultural Heritage. For Estonian librarianship the Year of Cultural Heritage had a significant meaning. 90 years passed since the establishment of the Estonian Librarians Association, and the publication of the first issue of the professional journal Raamatukogu. The column Vaadates aastate taha (Recollecting the past) in the Yearbook is dedicated to these upstanding milestones. With due respect to the Year of Cultural Heritage the X Congress of Estonian Librarians was held; by reading its presentations also the non-participants will get an excellent overview of the event. The Congress will go into history as a congress offering fresh developments and innovative IT solutions. The librarians got assurance that among the choices of the ambitious world the 21st century libraries are occupying a recognisable position. Also, the new logo and colours of the Association were presented at the Congress.. For years, the libraries have had a lively international cooperation that in 2013 culminated in the Nordic and Baltic Librarians Conference in Helsinki. Estonia had the honour to give the colleagues from the Nordic Countries an overview of Baltic librarianship. The materials of the presentation were put together by countries and are issued as separate articles in the Yearbook. It was an important year for the cultural community, as the document Fundamentals of the Estonian Cultural policy to 2020 was prepared that inspired also the representatives of libraries to unite and think about the most important issues in this field. Serious efforts were needed to prove the necessity of libraries in society. Fortunately, the voices of librarians were heard and the libraries were provided with a separate chapter in the Document. After the repeated proposals the Document indicated that the state would support the acquisition of public libraries and that a wide-range digitisation of Estonian cultural heritage would undoubtedly serve the interest of users. Parliament approved the Document early in In spring, the Qualifications Authority approved a new professional standard for librarians; the relevant texts are bound at the end of the Yearbook. The approval of the new standard caused the need to refresh and reconsider also the process of granting the librarian profession in the coming years. According to the Year of Estonian Heritage there were texts about the cultural heritage of Estonians living abroad; also, a book of memories Elu paralleelmaaimades (Life in parallel 6

7 worlds) by Ivi Eenmaa, a long-term General Director of the National Library, was discussed. During the traditional Library Days, the bus libraries on the long distance buses were opened due to the joint efforts of the ELA and the internal bus company Sebe. The Marketing Institute announced this outstanding undertaking the Marketing Star of the 42nd week. As always, the Year Book introduces the best librarians and the library deeds of the year and gives an overview of the activities of the ELA, ELNET Consortium and the Estonian Music Library Association. We wish to thank the many people for their assistance in compiling the Yearbook and writing the constrictive and informative articles. Editorial Board 7

8 RAAMATUKOGUD JA KULTUURIPOLIITIKA Kultuuripoliitika ja raamatukogud Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine aasta suvel anti avalikkusele teada, et tulenevalt vabariigi valitsuse tegevusprogrammist aastateks alustab Kultuuriministeerium kultuuripoliitika arengusuundade uuendamist. Koos kultuuriavalikkusega loodeti aasta lõpuks dokument Riigikogule kinnitamiseks esitada. Arengusuundade koostamise koordineerimiseks loodi juhtrühm, kuhu kuulusid ka Eesti Kultuuri Koja esindajad Mart Meri, Tiina Lokk ja Ott Karulin, Kultuuriministeeriumist oli protsessi eestvedaja Jorma Sarv, töörühma juht Ragnar Siil. Valmis veebileht kus kõik asjast huvitatud said jälgida kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamise kulgu. Kultuurikoda nägi arengusuundade ettevalmistamise protsessi ideaalis sellisena, et ühelt poolt küsitakse võimalikult palju valdkonna tegijate arvamusi probleemide ja eesmärkide kohta ning teisalt annab valmiv uuring vahendid üksikute kitsaskohtade üldistamiseks ja laiemate suundumuste taustal analüüsimiseks. Kuna aastal kinnitatud kultuuripoliitika põhialustega juhtus, et erinevate poliitiliste jõudude vastukäivate huvide tõttu sai lõpptekst üldsõnaline, siis püüti selle kordumist vältida, hoides kogu ettevalmistusprotsessi laiapõhjalisena ja avalikkusele huvipakkuvana. Sügisel 2011 räägiti palju sellest, kuidas erinevaid osapooli ja huvigruppe on kaasatud. Raamatukogundusringkondades tekitas see aga muret, sest olime protsessist kõrvale jäämas. See ajendas pöörduma Eesti Muuseumiühingu poole küsimusega, kuidas on seis muuseumidega. Selgus, et ka muuseumid olid sel hetkel kõrvalseisjad. Novembris 2011 kutsuti Haapsallu kultuurifoorumile Eesti vaimne julgeolek ja kultuuripoliitika põhisuunad kõiki, kellele oluline, milliseks kujuneb Riigikogule esitatav dokument Kultuuripoliitika põhisuunad aastani Ligi 200 kultuuritegelase ette astusid president Toomas Hendrik Ilves, kultuuriminister Rein Lang ning paljud Riigikogu liikmed ja poliitikud. Foorum Haapsalus oli hea ettekääne mitmesuguste teemaarenduste algatamiseks. Loomulikult ei ole ükski rahvakogunemine ideaalne tööformaat dokumendi sõnastamiseks, kuid tekkis lootus, et kui need põhisuunad kunagi valmivad, siis on tegu kollektiivse loomingu ja tahtega. Haapsalu foorumi puhul tasub mainida sedagi, et ei varem ega hiljem ole suur- 8

9 foorumil erinevad esinejad nii palju rääkinud raamatukogudest. Põhjuseks kultuuriministri paar nädalat varem antud intervjuu, kus ta avaldas arvamust ka rahvaraamatukogude komplekteerimise kohta. Peaaegu igal esinejal ja sõnavõtjal oli raamatukogudega seoses tuua mõni positiivne näide. Just foorumil koorus välja, et tegu ei ole arengukava, vaid arengusuundadega. Erinevus seisneb peamiselt selles, et arengusuunad võetakse vastu Riigikogus ja need on valitsusele aluseks kultuuripoliitika kujundamisel ehk teisisõnu on arengusuunad Kultuuriministeeriumile ja ka teistele ministeeriumidele tegevusjuhiseks. Et raamatukogud valmivast kultuuripoliitika dokumendist välja ei jääks, andis ERÜ Kultuuriministeeriumile teada endast kui erinevaid raamatukogusid esindavast organisatsioonist, kes on valmis panustama, raamatukogu teemat eest võtma ja raamatukogude esindajaid ühisele arutelule kutsuma. Raamatukogu valdkonna kirjeldamiseks ning raamatukogude sisendi esitamiseks kultuuripoliitikasse kogunes veebruaris 2012 laiapõhjaline töörühm, kuhu kuulusid Aira Lepik (TLÜ), Andres Kollist (TLÜAR), Anneli Sepp (ERÜ juhatus, TÜR), Asko Tamme (ERÜ juhatus, Tartu Linnaraamatukogu), Ave Janu (ERÜ juhatus, TTÜR), Heli Priimets (ERÜ juhatus, Tallinna Majanduskooli raamatukogu), Ilmar Vaaro (TÜ VKA), Janne Andresoo (RR, ELNET Konsortsium), Jüri Järs (TTÜR), Kai Lugus (TLÜAR), Kaie Holm (Tallinna Keskraamatukogu), Kaie Viigipuu-Kreintaal (EMKÜ, Tallinna Keskraamatukogu), Kalju Tammaru (Eesti Hoiuraamatukogu), Katre Riisalu (ERÜ), Kristel Rannaääre (ERÜ), Kristina Pai (ERÜ juhatus, TÜR), Lea Rand (ERÜ juhatus, Toila Raamatukogu), Mai Põldaas (TÜ VKA), Liisi Lembinen (TÜR), Mare-Nelli Ilus (ELNET Konsortsium), Mihkel Reial (RR), Mihkel Volt (RR), Piia Salundi (ERÜ juhatus, Sauga Raamatukogu), Raile Reigo (ERÜ, Sisekaitseakadeemia raamatukogu), Raivo Ruusalepp (RR), Reet Olevsoo (ERÜ), Riin Olonen (RR, ELNET Konsortsium), Triin Soone (ELK), Triinu Seppam (Tallinna Keskraamatukogu), Vaike Kurel (ERÜ juhatus, Vanalinna Hariduskolleegiumi raamatukogu), Vallo Kelder (TÜ VKA), Õie Tammissaar (ERÜ, Lääne- Virumaa Keskraamatukogu). Kultuur 2020 juhtrühm andis ette arengusuundade dokumendi struktuurikavandi, mis sai arutelude lähtekohaks. Tõsi, sellesse raamistikku raamatukogusid sobitada oli üsna keeruline. Palusime ka Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Jorma Sarve töörühmale selgitama ministeeriumi ootusi seoses koostatava dokumendiga. Raamatukogude töörühm kogunes aastal neljal korral, arvamusi vahetati ka elektrooniliselt. Püüdsime kujundada ühist arusaamist dokumendist ning raamatukogude kohast selles. Arutelude tulemusel valmis sisend, mis saadeti arvamusküsitlusele ERÜ listi mais. Dokumendi edastasime Kultuuriministeeriumile juuni alguses ning jäime ootama järgmisi arutelusid. Neid aga ei tulnud. ( Sisendi koostamisel lähtusime Jorma Sarve sõnadest, et kultuuripoliitika arengusuundade koostamisega püütakse valdkondadeüleselt paika panna see, mis võiks kultuuripoliitikas aastaks juhtuda see on otsekui kultuuriinimeste ühiskondlik kokkulepe. Kui 9

10 raamatukogude esitatu lühidalt kokku võtta, siis sõnastasime raamatukogutüüpide kaupa soovitud seisundi aastaks 2020, kirjeldasime kogusid ja Eesti digitaalraamatukogu, kuid ei jätnud kõrvale ka füüsilist keskkonda ning nimetasime renoveerimise prioriteedid. Tõime välja erinevate ministeeriumide ning kohalike omavalitsuste rolli, rõhutasime koolituse (sh täienduskoolituse) vajadust. Prioriteetidena pidasime oluliseks piisava rahastuse tagamist, Eesti digitaalraamatukogu arendamist, autoriõiguse nüüdisajastamist, käibemaksu ühtlustamist füüsiliste ja e-väljaannete puhul. Järgnes pool aastat vaikust, Kultuuriministeeriumist ei tulnud mingit tagasisidet ega toimunud arutelusid, kuni aasta esimeses Maalehes tõstatas Jürgen Rooste teema artiklis Kas meil üldse on kultuuripoliitika?. Kommentaar kultuuriministrilt oli: Natuke kurb on, et valdkondade enda panus selle dokumendi loomisse on seni olnud üsna vilets. Ollakse kinni vanades mõttestampides. Loodetavasti see ka muutub koos protsessi arenemisega. Paratamatult tekkis küsimus, et kui valdkonna sisendiga rahul ei olda, siis miks ei antud tagasisidet, miks ei juhitud tähelepanu ega väljendatud töörühmadele selgemalt oma ootusi. Kui see protsess oli tõsimeeles mõeldud dialoogina, siis miks seda ei toimunud. Veebruaris jõudis töörühma kätte Kultuuriministeeriumis kokku kirjutatud kultuuripoliitika arengusuundade dokument, kust selgus, et raamatukogusid ei ole peetud oluliseks kajastada eraldi peatükina, vaid neid on põgusalt mainitud peatükis Sõnakunst. Et selgitada raamatukogude seisukohti ja teha dokumendi kohta omalt poolt ettepanekuid, kohtus kultuuripoliitika töörühm märtsi algul Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Meeli Veskuse ja asekantsleri Anton Pärnaga. Märtsi lõpus esitas ERÜ Kultuuriministeeriumile täiendused, millest kõige olulisem oli ettepanek luua uus alateema Raamatukogu koos sinna kuuluva sisuga. Enne jaanipäeva avalikustas ministeerium Kultuuripoliitika 2020 viimase versiooni, millega said kõik huvilised avalikult tutvuda ja parandusettepanekuid esitada. ERÜ tegi veel viimase pingutuse, et sõnastada autoriõigust puudutavaid sätteid, rõhutada rahvaraamatukogude komplekteerimiskulude katmise vajadust nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi eelarvest, et riik toetaks raamatukoguhoidjate erialase pädevuse arendamist ning eestikeelne raamat oleks kättesaadav raamatukogude võrgu kaudu. Septembris esitasime parandusettepanekud ka osalusveebi, mis on ellu kutsutud valitsusele ettepanekute tegemiseks. Veebruaris 2014 kinnitas Riigikogu Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused aastani Jaak Allik kirjutab 15. jaanuari aasta Postimehes: Kui palju erineb praktiline kultuuripoliitika teoreetilisest, näitab tõsiasi, et kõik Kultuuriministeeriumi juhid, kes olid otseselt seotud põhialuste väljatöötamisega (minister, kaks asekantslerit ja arendusosakonna juhataja), on nüüdseks ministeeriumist juba lahkunud. See, mis aga põhialuste 73 prioriteedist ka tegeliku sisu saab ja mis vaid kauniteks hüüatusteks jääb, sõltub muidugi ennekõike neist inimestest, kes ministeeriumis töötavad. Kui uute kultuuripoliitika arengusuundade koostamist alustati, olid paljud üsna elevil, 10

11 kuivõrd tahe valdkondade esindajaid kaasata oli ministeeriumil olemas. Nüüd tuleb aga tõdeda, et elevus on kadunud. Positiivsena saab siiski öelda, et raamatukoguhoidjaid võeti kuulda ja raamatukogud toodi eraldi peatükina välja ning pärast korduvaid ettepanekuid võib dokumendist välja lugeda, et riik toetab rahvaraamatukogude komplekteerimist ja kahtlemata on kasutajate huvides eesti kultuuripärandi laiaulatuslik digitaliseerimine. Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Oma roll selles protsessis on täita ka raamatukogudel. 11

12 VAADATES AASTATE TAHA ERÜ massiorganisatsioon või entusiastide liit? Ettekanne ERÜ 90 aasta juubelile pühendatud aastakoosolekul Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine Kui vaadata ajas tagasi, siis raamatukoguhoidjate ühingu loomise aega, XX sajandi kolmanda aastakümne algust, on peetud Eesti riigi kõige demokraatlikumaks ajajärguks. Tegu oli Eesti kultuuriajaloo vaimuliikuvuselt ühe eredama perioodiga, uute julgete, teed rajavate ideede tekkimise ajaga, mil ajakirjanduses võis rääkida ja kirjutada kõike. Noor Eesti riik toimis, loomeinimesi respekteeriti ja nende sõna arvestati riigilaeva tüürimisel. Läbirääkimised valitsusasutustega kirjanduse ja kultuuri toetamise asjus kandsid vilja: toetati Eesti Kirjanduse Seltsi ja selle teadusajakirja Eesti Kirjandus, loodi Eesti kultuurfond ja kirjanike pensionikassa, seejärel Eesti Kultuurkapital. Kahtlemata oli kultuuriline iseseisvus, loomulikult selle osana ka eesti keel ja eestikeelne kirjasõna, üks Eesti riigi loomise aluseid. Selles taustsüsteemis ei ole imekspandav, et 90 aastat tagasi kogunes Tallinna Keskraamatukokku raamatukoguhoidjate I kongressile 54 raamatukoguhoidjat üle Eestimaa, et asutada Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ). Ühingusse koondusid peamiselt Tallinna ja Tartu, aga ka teiste suuremate linnade raamatukoguhoidjad Virust Võruni aastal nenditi, et maa- ja väiksemate linnade raamatukoguhoidjaid on vaid 5% ühingu liikmetest, kuigi ühingu usaldusmehed olid aastaks peaaegu kõigis linnades. Ühingu mõtte algatajateks ja eestvedajateks olid tookordne Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul, kes oli juba aastate eest seadnud eesmärgiks koondada raamatukoguhoidjad ja asutada ka Eestis raamatukogutegelaste ühing, ja Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja Friedrich Puksoo. Sibul esimehena ja Puksoo aseesimehena juhtisid ühingu tegevust kuni aastani. Juhatuse asukohaks määras põhikiri Tallinna, seda dikteeris asjaajamine riiklike asutustega. Enamik ühingu liikmetest elas Tallinnas ja Tartus, viimases isegi rohkem, kuna Tartus asus kolm suuremat raamatukogu. See tingis kahe linna koostöö vajaduse. Koostegutsemise esimestel aastatel ei kujunenud kontakt Tallinna ja Tartu vahel küllalt tihedaks. Tekkis lahkarvamusi, juhtkonnale Tallinnas heideti ette vähest aktiivsust. Ka praegu tegutseb ühingu tegevust koordineeriv ja toetav büroo Tallinnas. 12

13 90 aastat tagasi toimunud raamatukoguhoidjate I kongressil käsitleti pakilisi päevaprobleeme: raamatukogude võrdväärsust kooliga, raamatukoguvõrgu tihendamise ja mitmekesistamise võimalusi, raamatutoetuste jagamise seaduslikku reguleerimist, raamatukoguhoidjate kutseharidust ja palgamäärasid aasta resolutsioonid kujutasid endast omalaadset raamatukogunduse arendamise tegevusprogrammi. Liikmeskond Iga ühingu tegutsemise eelduseks on liikmeskond. Viimasel ajal on ühiskonnas muutumas ettekujutus organisatsioonist ning väärtustatakse just inimesi, kes koos ühise eesmärgi nimel tegutsevad. Kindlasti peab tegus organisatsioon olema õppiv, intelligentne ja meeskondlik. ERÜga liitumine on olnud ja peabki jääma vabatahtlikuks aasta lõpuks oli liikmeid 151, mis on umbes 20% tolleaegsete töötajate üldarvust aasta alguses oli ühingu liikmeid 506 ehk 16% raamatukogutöötajatest aastal oli ühingu liikmeid 797, mis teeb 30% raamatukoguhoidjate üldarvust aastaks oli 58% raamatukoguhoidjaid töötanud ühel kohal rohkem kui viis aastat, mis on raamatukoguhoidjate ohvrimeelsuse ja armastuse tunnistajaks oma töö vastu, kirjutas Helene Johani. Usun, et praeguste raamatukoguhoidjate seas on seda ohvrimeelsust ja armastust oma töö vastu veelgi enam. Suur osa praegustestki ühingu liikmetest on töötanud raamatukogus kauem kui viis aastat. Algselt viieliikmelisest juhatusest on nüüdseks saanud üheksaliikmeline juhatus. Selle liikmed ja esimehed on aegade jooksul olnud aktiivsed kogukonna liikmeid ja neid on seetõttu peetud sobivaks suunama ühingu tegevust. Ühingu juhtorganite valimisel on tõenäoliselt lähtutud isikutest. Mõnikord ka lihtsalt soovist valida esindaja sellest või teisest piirkonnast, raamatukogutüübist või raamatukogust. Arvesse peaksid tulema aga ka valitava arvamus ühingu tegevussuundade kohta ja kavad, mida ta tahaks teostada. Millise töölõiguga meelsasti tegeleks, kui juhatusse valitakse. See annaks valijaile rohkem võimalusi kujundada ühingu tegevust ja mõjutada selle tõhusust. Samas on võimalik, et valimisi mõjutab teatav mugavus: las rabavad! Kui igapäevasele tööpingele ja koormusele lisandub ka töö juhatuses, siis paratamatult tekib ühel hetkel väsimus, pealiskaudsus, rutiin. Nii ongi praegu kõige suurem puudus noortest hakkajatest raamatukoguhoidjatest, kes tahaksid ja suudaksid tuua uusi mõtteid ja tegevusi ühingu ellu ning kelle kriitiline meel oleks ühendatud ideerikkuse ja teotahtega. Juhatuse tegevuse aluseks on praegu ERÜ arengukava aastateks Sealt leiab vastuse küsimusele, millega ühing õigupärast tegeleb. Need on aruteludes läbi käidud teemad ja kokkulepped, millest oma igapäevases tegevuses juhindume. Väärtuslik oli kogemus, mille andis ERÜle osalemine aastatel EASi mentorprogrammis. Koolitused, kohtumised teiste MTÜdega ning arutelud on andnud väärt teadmiste baasi. 13

14 Aasta pärast on ees juhatuse uute liikmete ja esinaise valimised. Kutsun kõiki mõtlema oma lähemate või kaugemate kolleegide peale, et esitada kandidaate. Kutsun üles mõtlema sellele, kes, kuidas ja mis suunas võiks juhtida ühingut järgmised kolm aastat. Aasta peaks olema piisav aeg, et leida üles entusiastlikud särasilmad, kel on jaksu ja tahtmist innustada vabatahtlikus tegevuses kõiki teisi. Ühingu tegevusest Raamatukoguhoidjate kutseoskuste edendamisel on ühingul oluline roll olnud täita igal ajal. Nii esimese Eesti Vabariigi päevil kui ka nüüd pärast taasasutamist. Enne aastat osales ERÜ raamatukogujuhatajate kutselises ettevalmistuses ja kutseeksamite kavade koostamises. 1. ja 2. järgu eksami sooritas aastaks 79 raamatukoguhoidjat. Uue aluse kutsesüsteemile Eestis pani aastal kehtima hakanud kutseseadus. Käsil on kutsesüsteemi ümberkujundamine vastavalt tööturu vajadustele paindlikumaks ning inimeste elukestvat õpet toetavaks. Ühtne kutsestandard tagab rahvusvahelise võrreldavuse. Möödunud aastal jõudis lõpule uue kutsestandardi töörühma tegevus ning kinnitamiseks esitati uued raamatukoguhoidja kutsestandardid 6, 7 ja 8. Uus süsteem peaks kehtima hakkama aastal Seni kutsun kõiki üles taotlema raamatukoguhoidja kutset praegu kehtiva korra järgi. Edaspidi antakse kutse tähtajaliselt, kuid veel sel aastal taotletav on eluaegne. Praeguse seisuga on kutse saanud 897 raamatukoguhoidjat. Vabatahtliku ja omaalgatusliku organisatsioonina on oluliseks peetud ja tegeldud töötajate erialase koolitamisega. Koolitused, seminarid, teabepäevad need ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis toetab laiemate eesmärkide saavutamist. Kõige massilisemaks ja kasutatavamaks vormiks raamatukoguhoidjate koolitamisel olid enne aastat kursused. Nende vajalikkuse tingisid olud, sest raamatukogude töökorraldus nõudis asjatundlikku juhtimist, kuid eriharidust Eestis ei antud. Enne aastat jõuti ERÜ ja haridusministeeriumi koostöös korraldada 36 kursust 19 eri paigas. Kursustel käis kuulajat. Lühiajalistel kursustel ei olnud võimalik anda põhjapanevaid ja ammendavaid teadmisi. Arvestades aga tookordset olukorda, olid kursused niisugusel kujul maal ja väiksemates linnades ainsaks kättesaadavaks erialaste teadmiste saamise võimaluseks. Elementaarsed teoreetilised teadmised ja praktilised oskused sai sealt siiski. Ja mitte ainult seda. Kursused aitasid ka raamatukogude vajalikkust ja tähtsust sügavamalt inimestele selgitada. Helene Johani, kes oli aktiivne lektor 1930ndatel aastatel, meenutab, et sageli ei piirdutud õppekavas ettenähtuga, vaid jätkati vestlusega töökogemustest, raamatukoguhoidja kutseeetikast jne. Kursustest osavõtt ei olnud sunduslik, sinna tuldi omast ajast ja vabal tahtel, ajendatuna huvist ja armastusest töö vastu. Niisuguste inimestega oli hea koos töötada. Lühemaajaliste kursuste kõrval toimusid ka näiteks üheksapäevased kursused, kus oli 33 tundi loenguid. Kava oli aukartust äratav, kujutades endast ülikooli miniprogrammi. Üks kursustel osaleja on kirjutanud tagasisidena, et üldiselt jäin kursustega rahule, sai nii palju 14

15 uusi muljeid ja hääd õpetust tuleviku jaoks. Viimase 25 aasta jooksul on ühing peaaegu igal aastal korraldanud keskmiselt 20 koolitust. Ühe aasta jooksul on osalejaid olnud Seega on aastate jooksul koolitustest osa saanud tuhanded raamatukoguhoidjad. Struktuurist tulenevalt on meie organisatsiooni peamiseks jõuks sektsioonid-töörühmad-toimkonnad, kes korraldavad seminare-teabepäevi-õppekäike. Need on mõeldud eelkõige raamatukoguhoidjatele kompetentsuse tõstmiseks ning toimuvad vajadusi ja võimalusi arvestades. Aastast 2012 võiks esile tuua kaks laiapõhjalist seminari, kus oli osalejaid eri tüüpi raamatukogudest üle Eesti: kevadel arutles ligi 40 raamatukoguhoidjat Margit Sutropi juhendusel raamatukoguhoidja põhiväärtuste ja eetikakoodeksi üle ning aasta lõpus toimus turundusseminar Teenuste turundamine ja suhtekorraldus raamatukogus. Viimases koolitustsüklis osales ligi 30 raamatukoguhoidjat. Paljud raamatukogud jagasid ka oma praktilisi kogemusi ning kuulda sai, kui põnevaid üritusi korraldatakse näiteks Haapsalus ja Saugas ning kui nutikaid lahendusi laste lugema meelitamiseks on kasutatud kooliraamatukogudes. Nii 1930ndatel kui ka 1990ndatel aastatel olid populaarsed ekskursioonid, tutvuti lähimate naabrite kogemusega nii Soomes kui ka Lätis, ühiselt külastati raamatukogude kõrval kunstinäitusi. Praegu võib vaid kadedust tunda, et 1930ndatel aastatel andis ERÜ raamatukoguhoidjatele stipendiume stažeerimiseks välismaal: Tšehhis, Taanis, Soomes aastal käisid Aleksander Sibul ja Helene Johani õppeekskursioonil Nõukogude Liidus tutvumas Moskva ja Leningradi raamatukogudega. Tänusõnadega tuleb meenutada Ivi Tingret, kes aastal 2010 lõi omanimelise allfondi Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures, toetamaks raamatukoguhoidjate stažeerimist. Sel aastal jäi stipendium välja andmata, et summa kogunevate intressidega veidi toekamaks muutuks. Ivi Tingre fondi põhikapital oli aasta lõpu seisuga 8055 eurot ja annetused on oodatud. Omal ajal oli ühingu rahaliste stipendiumide andmine võimalik tänu sellele, et aastal saadi loteriide korraldamise luba. Sealt saadud tulu moodustas 75% ühingu tuludest. Raha kasutati ajakirja Raamatukogu väljaandmiseks, ekskursioonideks ning stipendiumideks. Praegu on ürituste korraldamine võimalik tänu Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu rahalisele toetusele. Ühingu eelarvesse laekub sihtfinantseeringuna 45% ning ürituste osavõtumaksudest 28%. Aegade jooksul on ühingu liikmetel olnud ka mitmeid soodustusi. Mõned markantsed näited aastast 1937: raamatukoguhoidjate päevale Tallinna 28. veebruaril saabus rohkesti osavõtjaid üle 90, sest ERÜ juhatus oli muretsenud 50% hinnaalanduse kohalesõiduks rongiga. Puudusid ainult Saaremaa ja Petseri esindajad. Samal aastal oli ühingu liikmetel võimalik tellida ajakirja Looming 50% allahindlusega, raamatukoguhoidjatest tellijaid oli 64. Kommunikatsioon ja suhtlus meediaga Tänapäeval on olulised kommunikatsioon ja suhtlus meediaga. 15

16 Mida on ERÜs selles vallas teinud? - Suuremate ürituste eel saadetakse välja pressiteated, aastas kuni kümme intervjuud aastas. - Artiklid ajakirjanduses, eelkõige info raamatukogupäevade toimumise kohta, maakonnalehtedes ilmub kuni 30 artiklit. - Raamatukogupäevade tutvustamiseks on valminud videod, mis on vaadeldavad ka YouTube is, möödunud aastal näidata neid ka ETV kultuuriuudistes oktoobri lõpus. - Pidevalt uuenev koduleht. - Facebooki kontod. - Koostamisel on eestikeelne infovoldik ühingu tegevuse kohta, ingliskeelne on valmis. - Ühingu tegevust tutvustavad artiklid ajakirjas Raamatukogu. Vähetähtsad ei ole ka avalikud pöördumised, märgukirjad, et pöörata tähelepanu meile olulistele teemadele. Seoses kultuuriminister Rein Langi arvamusavaldustega viimase poolteise aasta jooksul on teele läinud kaks avalikku pöördumist. Neist viimasele, selle aasta algul, kirjutasid alla ühiselt ERÜ, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Möödunud aastal pöördus rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm seoses komplekteerimisega Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku poole ning maaraamatukogude sektsioon tegi ühispöördumise kohalikele omavalitsustele, juhtides tähelepanu maaraamatukogude olukorrale. Aga ka 1930ndatel aastatel koostati pikemaid ja lühemaid märgukirju, resolutsioone ja pöördumisi, kus juhiti tähelepanu vajadusele tõsta avalike raamatukogude toetust, luua raamatukogundusnõuniku ametikoht, nõuti raamatukoguhoidjate palga võrdsustamist õpetajate palgamääradega. Paraku tuleb tunnistada, et ka toonased märgukirjad ei leidnud vastukaja ning ettepanekud jäid tihti tagajärjetuks. Suhtluses avalikkuse ja ka meie oma kogukonnaga on oluline visuaalne keel. 90 aastat tagasi, kohe ühingu loomise järel, valmis aasta juunikuuks ühingu logo, mis on senini meie märgina kasutusel olnud. Nüüd, tuginedes arengukava aruteludes tehtud ettepanekutele, asus juhatus möödunud aastal senist märki uuendama. See sai tehtud tänapäevasemaks. Samuti on olnud praktiline vajadus mitme erineva versiooni järele, mida vastavalt vajadusele kasutada: värviline, mustvalge, piltmärk, sõnamärk, logo, embleem jmt. Selle väljatöötamisel on lähtutud soovist näidata ühingut nüüdisaegsete visuaalsete lahendustega, rõhutades järjepidevust, traditsioone ning seda, et tegutseme püsiväärtuste edasikandjana. Vanast logost on üle võetud raamat ja päike kui vaimuvalguse sümbolid ning lisatud on ühingu ingliskeelne nimi. Partnerlus ja koostöö Koostöös omavad erakordselt suurt tähtsust nii Eesti kui ka Balti raamatukoguhoidjate 16

17 ühised kongressid, olles üheks teetähiseks raamatukogude arengus. Kongressi ajal tehakse kokkuvõtteid ja seatakse uusi sihte. Ühisüritused koondavad meid, raamatukoguhoidjaid, ning teadvustavad raamatukogude rolli ühiskonnas laiemalt. Nii taotlevad kongressid tunduvalt laiemaid eesmärke kui korraks kokkusaamine. Sel aastal jõuame juba X kongressini, mis toimub mail Pärnus hotelli Strand konverentsikeskuses. Programmitoimkonna mõte on vaadata sel korral digitaalsesse tulevikku, samas püüda saada riigi vaadet raamatukogudele. Arutleme raamatukogu kui sotsiaalse ruumi üle ning räägime ootustest raamatukoguhoidjatele. Igal ajal on oluline olnud koostöö Balti riikidega aasta sügisel toimunud Balti raamatukoguhoidjate IX kongress elavdas ühingute omavahelisi suhteid. Paljuski ajaloolistest põhjustest lähtudes on ellu kutsutud meie kolme riigi raamatukoguhoidjate kongressid. Kolme Balti riiki seovad ühine aeg ja ühine kogemus. Mida tihedamini oleme omavahel seotud, seda kergem on meil ületada raskusi ja olla edukad. Lühikese aja jooksul olen Leedu kolleegide kutsel osalenud Leedu ühingu ettevõtmistes: 80 aasta juubelikonverentsil ning möödunud kevadel ka aastakonverentsil. Tihe suhtlus nii Läti kui Leedu ühingu presidendiga on võimaldanud võrrelda ühingute tegevust. Võrreldes Eesti ühingut naabrite omaga, võib küll öelda, et meil on hulk ettevõtmisi, millega võime rahule jääda. Alustades arengukavast, mille koostamise ja vastuvõtmiseni oleme jõudnud, aga ka arvukad seminarid, teabepäevad, mida Eestis korraldatakse, ning Eesti raamatukoguhoidjate tunnustussüsteem, millega tuuakse esile erinevates raamatukogudes töötavaid inimesi. Vahepealsetel aastatel kaduma läinud kontaktid on taastatud ning arvan, et koostöö Euroopa riikide vahel võib olla, aga Balti riikidel omavahel peab olema. Rahvusvaheline koostöö Aasta 2012 oli tervikuna rikas rahvusvaheliste kohtumiste ja kontaktide poolest. ERÜ bürood väisasid Taiwani ja Soome ühingu esindajad ning olulisim oli osalemine IFLA Helsingi kongressil. Oleme IFLA liikmed peaaegu rahvusvahelise organisatsiooni loomisest alates (1928). Esimene ametlik Eesti esindaja oli Friedrich Puksoo. Esimese Eesti Vabariigi ajal osaleti näiteks aktiivselt rahvusvaheliste laenutusreeglite väljatöötamisel. Taasasutamise järel on ERÜ IFLA liige ning viimastel aastatel on ühingu esindajatena tegevad olnud Mai Põldaas hariduse ja koolituse sektsioonis ning Sirje Nilbe liigitamise ja märksõnastamise sektsioonis augustini Helsingis toimunud raamatukogunduse maailmafoorumile lähetas ERÜ juhatuse liikmed Katre Riisalu, Ave Janu ja Anneli Sepa. ERÜ tegevust tutvustati poster-ettekandega, mida kajastati ka kohaliku raamatukoguveebi Kirjastokaista videopäevikus. Soome raamatukogud olid koondunud nn library boulevard ile, kus viiekümne raamatukogu kõrval oli ka Balti nurgake. Seal tutvustasime kolmel roll-up il Eesti raamatukogusid ning meie e- võimalusi. Huvi Eesti ja meie raamatukogude vastu oli tõesti ootamatult suur. 17

18 Võimalust Eesti raamatukogusid ja Eestit tutvustada kasutasime nii palju kui võimalik. Tänu Kultuuriministeeriumi rahalisele toele õnnestus IFLA järel korraldada Eestis ka kaks ühepäevast raamatukogutuuri, kus tutvustati rahva- ja kunstiraamatukogusid. Ilmusid Eesti raamatukogusid tutvustav väljaanne Estonian libraries ning ühingu tegevust kajastav ingliskeelne voldik. Ajakiri Raamatukogu Koos ühinguga tähistab oma 90. sünnipäeva ka ajakiri Raamatukogu, mille esimene number nägi trükivalgust juunis Samal aastal hakkas ilmuma ka Eesti Kirjanike Liidu häälekandja Looming. Meie erialaajakiri kutsuti ellu, et aidata kaasa raamatukogudealase teadlikkuse süvendamisele Eestis. Riiklikult vähe toetatav ja hinnatav ala vajas eluõiguse tõestamiseks ja raamatukoguhoidjate koondamiseks kutsealast trükisõna, mis saigi teoks ajakirjana. Ühingu piiratud sissetulekute tõttu oli ajakirja väljaandmine juba tol ajal seotud suurte raskustega. Kulud kaeti peamiselt tellimuste ja ajakirjas avaldatud kuulutuste eest saadud rahaga. Ajakirja esimest numbrit aastal trükiti 1000 eksemplari. Järgmisi juba 500, tiraaž tõusis 750ni. Riikliku toetuse saamise järel ilmus ajakiri 1000 eksemplaris. Tasuta jagati ajakirja liikmetele aastal 1923 ja aastal alustas ajakiri taas ilmumist ning aastast ilmub regulaarselt kuus numbrit aastas. Praegu annavad ajakirja välja ERÜ koos Eesti Rahvusraamatukoguga. Väljaandmisega seotud kulud kaetakse suuresti tellimustele toetudes. Ühingu panus on ajakirja trükikulude tarvis fondidest raha taotlemine. Ajakirja tiraaž on viimastel aastatel langenud ning sel aastal jõudnud 600ni. Kokkuvõtteks Püüdes mõista emotsiooni, mis oli ühingu taasasutajatel 25 aastat tagasi, rääkisin ühingu esimese presidendi Evi Rannapi ja ühinguga kõik need aastad tihedalt seotud olnud Linda Kasega. Jõudsin tõdemusele, et ajad, olud ja inimesed on selle veerandsajandiga muutunud. Tol ajal tingisid muutusi kriisiolukord ning iseotsustamise soov ja tahe. Oli veendumus, et ühisel esindusorganil on suurem jõud, ning toetus tuli ka toonase Kultuuriministeeriumi raamatukogude inspektsioonilt ja Ivi Tingrelt. Ministeeriumis ei seatud kahtluse alla, kas ühingut on vaja. Oli tugi, mõistmine ja väärt koostöö. Initsiatiivgrupp, kuhu kuulusid toonase ENSV Riikliku Raamatukogu teadus- ja metoodikaosakonna töötajad, pedagoogilise instituudi õppejõud ning suuremate rahvaraamatukogude direktorid, tundis, et on võimalus ise midagi ära teha. Ühing tervikuna ongi just nii tugev, kui tugevad on ta liikmed, kui tublid ja ettevõtlikud on organisatsiooni kuulujad. Ühing on alati väärtustanud omaalgatust ja ettevõtlikkust ning peab lugu ideede pakkujatest. 18

19 Tänan kõiki ühingu esinaisi, kes on olnud eestvedajateks ning panustanud oma aega ja kogemust vabatahtlikku ühistegevusse. Tänan juhatuse liikmeid, nii neid, kes on praegu tegevad, kui ka kõiki neid ligi sadat juhatuse liiget, kes on viimase veerandsajandi jooksul aktiivselt tegutsenud. Tänan toimkondade, sektsioonide, töörühmade juhte, kes korraldavad igapäevast tegevust. Tänan ühingu toetajaliikmeid: Harju Maakonnaraamatukogu, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Valga Keskraamatukogu ja Viljandi Linnaraamatukogu. Tänan igaüht, kes on ühel või teisel moel töödest-tegemistest ja ettevõtmistest osa saanud ja ühistesse tegevustesse oma panuse andnud. Ühingu paberimajanduse korraldamise vastutus on pikki aastaid olnud büroojuhataja Reet Olevsoo ja Linda Kase õlul. Suur tänu teile. Kui nüüd lõpetuseks tulla tagasi tänase ettekande alguse juurde, kas ühing on massiorganisatsioon või entusiastide liit, siis tuleb tõdeda, et arvuliselt võiksime kuuluda massiorganisatsioonide sekka, kuid suuresti on ühing seisnud entusiastide najal. Aegade jooksul on aegumatuna kõlanud küsimus: mida ühing mulle annab? Aga veelgi tihemini võiksime endalt küsida: mida mina võin ja saan ühingule pakkuda? Usun, et 90 aastat ühistegevust on tee, mida mööda tasub edasi minna, ja pole mingit põhjust ühisest tegutsemisest loobuda. Ikka seni, kuni leidub vabatahtlikke ja entusiaste. Palju õnne kõigile meile Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 90. sünnipäeva puhul! Kasutatud allikad ERÜ taasasutamine ja tegevus aastal. Tallinn, Esimene üleriikline raamatukoguhoidjate kongress. // Päevaleht (1923), 26. veebruar. Hansen, H. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu sisetööst. Tallinn, Laak, M. Eesti Kirjanikkude Liidu algusaegadest. // Sirp (2012), 12. oktoober. Läll, L. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegevus : diplomitöö. Tallinn, Märkmeid meie raamatukogunduse minevikust. // Areng (1940) nr 3 5. Puksoo, F. Miks vajame Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingut. // Vabaharidustöö (1930) nr VI. Raamatukogud kasvanud kolmekordseks: üleriiklik raamatukogude hoidjate kongress vabaduspäeval. // Postimees (1933), 26. veebruar. Raamatukoguhoidjate päevamuresid. // Areng (1937) nr 4. Valmas, A. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing // ERÜ aastaraamat 2008 (2010). 19

20 Ajakiri Raamatukogu 90: taasiseseisvusaastate erialaajakiri Ene Riet Ajakirja Raamatukogu toimetaja Raamatukogu raamatukoguhoidja aken maailma Tellin, loen, teen kaastööd ja - olen informeeritud, - mõjutan meie eriala arengut, - aitan toimunut talletada, - toetan raamatukogundust, - mind toetab lai erialavõrgustik. Kas Eesti raamatukoguhoidjad, kes oma I kongressil aastal asutasid erialaajakirja Raamatukogu, julgesid loota, et nende algatatu peab vastu igasugustele takistustele, alustades kroonilisest rahapuudusest majanduslanguse ajal ja lõpetades riigikordade vahetumisega, ning võib nüüd tähistada juba 90. tegevusaastat? Sissejuhatuseks Ajakirja Raamatukogu (RK) väljaandmisest nii aastail kui ka nõukogudeaegses ja taasiseseisvunud Eestis on viimasel paaril aastakümnel kirjutatud korduvalt ja mitmest aspektist. RK 60. aastapäeva tähistas ülevaade Hans Jürmanilt ja Kalju Tammarult (1984), 70. aastapäevaks kirjutas Reet Kukk (ERÜ aastaraamat 1993, ilmus 1994), 80. aastapäevaks Ene Riet (ERÜ aastaraamat 2003, ilmus 2006). Ene Rietilt on ilmunud ka artikleid RK-s, Tallinna Keskraamatukogu 100. aastapäevale pühendatud kogumikus, RRi väljaandes Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseisvunud Eestis (2002) ja kaks artiklit inglise keeles rahvusvahelistes kogumikes. Sellepärast piirdun siin vaid ülevaatega viimase paarikümne aasta tegevusest taas ajakirjana. Koostamisest ilmumiseni aastal asutatud ajakiri Raamatukogu, mis Nõukogude ajal suleti ning aastal taasloodi info- ja metoodikaväljaandena, alustas aastast taas ajakirjana. Ajakirja annavad koostöös välja Eesti Rahvusraamatukogu (RR) ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ). 20

21 1990. aastate algul kandis RR Raamatukogu põhiväljaandjana kõik kulud ja seda peeti loomulikuks, sest RR oli rahastanud ning kõigile raamatukogudele tasuta jaganud ka eelnenud info- ja metoodikaväljaannet. Turumajanduse arenemisega sai aga selgeks, et Eesti raamatukogude ühist ajakirja peaksid üleval pidama raamatukogud ühiselt aastast muudetigi RK raamatukogudele tasuliseks ja sellele kehtestati tellimishind. Kahjuks ei katnud siis ega kata ka praegu tellimishind kõiki ajakirja kulusid. Ajakirja toimetus kuulub rahvusraamatukogu koosseisu osalt isemajandavana, mis tähendab, et rahvusraamatukogu rahastab osalt töötasusid ja kannab majanduskulud. Trükikulude ja autorihonoraride maksmisel on olnud abiks Kultuuriministeeriumist saadav dotatsioon, hasartmängumaksu nõukogu toetus või Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali stipendium. Olukord on aastati olnud erinev: toetust küsiti ja saadi kord rahvusraamatukogu, kord ERÜ vahendusel ja toetussummadki on olnud erinevad. Viimased kolm aastat on RR ja ERÜ sõlminud RK väljaandmise tagamiseks koostöölepingu. Vastavalt lepingule on ERÜ kohustuseks leida raha ajakirja trükikulude katteks. Allikaid on otsitud ja seni ka leitud, näiteks kirjutati aastal projekte kultuurkapitalile ja saadi kõikide numbrite trükitoetus. Raamatukogud tellivad Raamatukogu kas toimetuse (rahvusraamatukogu) või Eesti Ajakirjanduslevi kaudu aastate alguse tiraaž 1500 on aastaks kukkunud 600 eksemplarini. Tellimuste arv vähenes märgatavalt masu ajal, kui teadusraamatukogud lisaeksemplaridest loobusid. Hiljem on vähenemist mõjutanud ühend- ja vallaraamatukogude loomine, mis on põhjustanud selle, et igasse külaraamatukogusse tellimise asemel käib kogu valda ehk valla keskraamatukogusse vaid üks Raamatukogu ja seda loetakse kordamööda. Kahjuks ei ole raamatukoguhoidjate hulgas populaarne ka ajakirja tellimine endale koju, kuigi ERÜ kaudu võimaldatakse eratellijail saada RK aastaks lausa poole hinnaga algul ilmus vaid neli numbrit Raamatukogu aastas ja needki üsna ebaregulaarselt ning mõnikord topeltnumbritena, mis tekitas RK ilmumisse kuni pooleaastasi pause aasta viimasest numbrist peale ilmub RK suureformaadilisena ja aastast ka kindla ilmumisgraafiku alusel kuus korda aastas mahuga viis trükipoognat number. Ajakirja trükkimiseks on igal aastal otsitud kõige odavamaid lahendusi, seetõttu on trükikvaliteet kõikuv, seda kohati isegi ühe aasta piires. Raamatukogu on resümeedena kättesaadav internetis rahvusraamatukogu veebilehel nii eesti kui ka inglise keeles aadressil Eelmiste aastate ajakirjanumbrid on PDF-vormingus loetavad elektroonilises arhiivis DIGAR ( kus trükifailid tehakse lugejaile kättesaadavaks aasta pärast paberversiooni ilmumist. Ajakirja toimetajate arv ja toimetuse alluvussuhe on käsitletud perioodil mitu korda muutunud. Esimesed kümme taasiseseisvusaastat kuulus toimetus rahvusraamatukogu raamatukogunduse osakonna koosseisu algul viie-, siis kolmeliikmelise sektorina aastani 21

22 tegutses kolme töötajaga toimetus omaette üksusena turundusjuhi alluvuses aastal koondati üks ametikoht ja aastal teine. Üksi jäänud toimetaja Ene Riet viidi algul teadusja arenduskeskuse koosseisu ja aasta algusest avalike suhete osakonda, mis aasta 1. aprillist on nimetatud turundusosakonnaks. Toimetuskolleegium, mis koosneb raamatukogude ja Kultuuriministeeriumi ning ERÜ esindajaist, annab toimetuse tööle hinnangu ja määrab tulevikusuunad. Ajakirjal on ka kindel lisa: aasta viimase numbriga saavad tellijad järgmise aasta Raamatukogu seinakalendri, mis sisaldab kuupäevade kaupa tähtsamaid sündmusi Eesti raamatukogunduses. See annab raamatukogudele võimaluse oma tööd paremini planeerida. Ajakirja sisu ja autorid Raamatukogu lugejaiks on kõik Eesti raamatukoguhoidjad nii rahva-, kooli-, eriala- kui ka teadusraamatukogudest, sellepärast on ajakirja temaatika n-ö seinast seina. Toimetus on püüdnud käsitleda kõiki Eesti raamatukogunduse arengus olulisi küsimusi ja tutvustada arengusuundi maailmas, sidudes neid omavahel. Kirjutiste puuduse üle pole toimetusel põhjust kurta. Üle kahekümne aasta järjepidevat ilmumist kindla graafiku järgi on muutnud ajakirja lugejate ja kirjutajate silmis usaldusväärseks. Laienenud on ajakirja autorite ring. Peale meie oma raamatukoguhoidjate, õppejõudude ja üliõpilaste on avaldatud kaastöid välisautoritelt. Kõige rohkem on sõna saanud soomlased ja teiste Põhjamaade esindajad, kuid üha enam ka kolleegid teistest Euroopa riikidest, Kanadast ja USAst. Ajakirja korrespondentidena tegutsevad Eestis hariduse saanud, aga mujale elama asunud raamatukoguhoidjad. Nende kaasahaaramisel on olulist osa mänginud rubriigi Persoon avamine aastal, kus Ene Riet tutvustas Eesti päritolu raamatukoguhoidjate kaudu ka teiste maade raamatukogunduse eripära. Väliseestlastest alguse saanud persoonilood on ajakirja tõmbenumbriks praeguseni. Aastate jooksul on aktiivsemateks autoriteks olnud toimetajad ise, kes enamasti on avaldanud ülevaateid, sõnumeid ja infot ning refereerinud või tõlkinud välismaa erialaajakirjanduses ilmunut. Ajakirja toimetajad on sisu kujundamisel lähtunud ümbritsevast kultuuritaustast. Taasasutamisel aastal, mil ilmus vaid nõukogude võimu määratud piiratud arv ajakirju, vajasid kiiresti arenev riiklus ja kultuurikorraldus rohkem kirjandus- ja kultuuriküsimusi käsitlevaid väljaandeid. Nii seadsidki Raamatukogu toimetajad eesmärgiks kujundada ajakiri raamatukogunduse eripäraga kultuuriajakirjaks. Oma osa etendas ka ajakirja positsioon meediaturul: on ju tegevust alustades hea tähelepanu võitmiseks laiemat publikut haaravat temaatikat kasutada. Seepärast avaldaski aastani vaid raamatukogunduslikku ainest (enamasti Eesti-ainelist) sisaldanud ajakiri üle kümne aasta kirjutisi ka laiematel kultuuriteemadel: kultuuri üldküsimuste, kirjanduse, raamatuloo, raamatukujunduse, bibliofiilia, pedagoogika, andragoogika, vabahariduse, psühholoogia, kirjastamise jms kohta. 22

23 Need kirjutised moodustasid ligi kolmandiku ajakirja mahust. Kahjuks ei kaasnenud sellega lugejaskonna märkimisväärset kasvu. Nii oli järgmisel kümnendil põhjust pöörduda tagasi põhiliselt raamatukogundusteemaliste artiklite juurde. Siin mängis oma osa ka raamatukoguhoidjate ja üliõpilaste üha kasvav soov oma tegemistest ja uurimistöödest ajakirjale kirjutada, mistõttu täidavad erialaartiklid kogu ajakirja. Iga ajakirjanumber sisaldab põhiosas kirjutisi mingil teemal, kindla raamatukogu või raamatukogutüübi kohta, millele lisanduvad konkreetsemad, kogu aasta ajakirjanumbreid läbivad rubriigid. Ajakirja jaotus rubriikideks on paindlik ja need muutuvad vastavalt vajadusele. Nii on üheksakümnendail aastail olnud olulised sellised teemad nagu Automatiseerimine, Arvutiharidus, Eesti mõttelugu, viimastel aastatel aga Arendustegevus, Raamatulugu, Noor spetsialist arvab, Pane tähele! jms. Enamasti on käsitletud ka päevakorral olevat. Nii avaldasime näiteks aastal läbi viie numbri rubriiki Euroopa Liit ja meie, kus käsitlesime Euroopa kultuuri-, sotsiaal- ja majandusküsimusi aastal tähistasime Fr. R. Kreutzwaldi aastat ning ERÜ ja ajakirja Raamatukogu 80. aastapäeva aastal pöörasime seoses Tallinna Bibliofiilide Klubi 30. sünnipäevaga tähelepanu bibliofiiliale. Sageli on ajakirjanumber pühendatud mingile kindlale sündmusele või raamatukogule, enamasti tähistame raamatukogude aastapäevi või raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õpetamise tähtpäevi. Eraldi toon esile aastal koostatud Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäeva numbri, kus said sõna kooli kõik raamatukogunduse õppejõud ning paljud endised ja praegused üliõpilased. See oli ühtlasi viimane aasta raamatukoguhoidjate koolitamist Viljandis. Eesti Kultuurkapital toetas numbri suuremat tiraaži ja lisaeksemplare jagati juubeliürituse külalistele. Erilisena läheb ajalukku aasta, mil rahvaraamatukoguhoidjailt ilmus teravaid probleemikäsitlusi: kuidas valida raamatuid, mida raamatukokku osta, milles seisneb raamatu väärtus ja kas maksab tema heaks kihutustööd teha, kas ja kuidas suunata lugeja lugemishuvi. Raamatukoguhoidjad olid komplekteerimise ja eesti kirjanduse soovitamise küsimustes sattunud kirjandusrahva surve alla ja Raamatukogu pakkus selgeks rääkimise võimalust. Avaldasime ka üldisemaid lugemisprobleemide käsitlusi lugemise uurijailt aastal diskussioon jätkus. Kui aasta varem olid raamatukoguhoidjad tõmbunud enesekaitsesse reageeringuna kirjanike etteheidetele, siis aastal hakati arutama raamatukoguhoidjate igapäevatööd. Fookusesse võeti raamatukoguhoidja maine ja erihariduse sisu. Nende teemade juurde jõuti tänu Olga Einasto kirjutisele lugejateenindusest, lugejast kui kliendist, mis ilmus aasta viimases ajakirjanumbris. Nii tõusis tähelepanu keskpunkti lugejateenindus, mis seni oli ajakirjas vähe kajastamist leidnud. Suure osa RKst moodustab info ERÜ, tema sektsioonide ja töörühmade tegevuse kohta. Kuna ERÜ annab alates aastast raamatukoguhoidjaile kutset, siis on RK avaldanud järjepidevalt ka kutse saanute nimekirju. 23

24 Kuni aastani ilmusid RKs regulaarselt raamatukogunduse uudiskirjanduse nimestik ja raamatukogude statistika. Nüüd on raamatukogunduse uudiskirjanduse nimestik kõigile kättesaadav rahvusraamatukogu veebilehel, aastast asendab statistikatabeleid eelmise aasta töö analüüs keskraamatukogude aruannete põhjal. Mõni oluline fakt veel Ene Riet on ERÜ taasasutajaliige aastal andis ERÜ kutsekomisjon Ene Rietile raamatukoguhoidja V kutse. Ajakirja toimetajaid on ka meeles peetud. Maire Liivamets sai RRi meene RRi 80. sünnipäeva puhul 18. detsembril 2003 ja ERÜ aastapreemia 28. veebruaril Ene Riet pälvis aastal Kultuuriministeeriumi tänukirja, mis anti kätte Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongressil Viljandis 10. juunil, ja ERÜ teenetepreemia 2012, mis anti üle ERÜ kõnekoosolekul aasta algul. Kokkuvõtteks Raamatukogu on kajastanud ja kajastab üsna ammendavalt nii Eesti kui ka välismaa raamatukogunduse hetkeseisu ja suundumusi, mõjutades Eesti raamatukoguhoidjate mõtteviisi ning raamatukogunduse arengut tervikuna. Raamatukogu on kogu oma tegevusaja jooksul maadelnud rahaliste raskustega, sest tellimishind ei kata väljaandmise tegelikke kulusid. Pidevalt on otsitud toetusi ja aeg-ajalt ka saadud, kuid kõige kindlam toetus oma erialaajakirjale peaks tulema raamatukoguhoidjailt. Viimast rõhutas ka ERÜ esimees Katre Riisalu üldkoosolekul 28. veebruaril 2014 peetud aruandekõnes: Ühingu tegevustest ilmuvad regulaarselt artiklid ka ajakirjas Raamatukogu. Siinkohal kutsun kätte võtma ajakirja Raamatukogu ning seda sirvima, lugema ja ka tellima. Kuus korda aastas RRi ja ERÜ ühistööna ilmuv ajakiri on suurepärane võimalus olla kursis Eesti raamatukogunduses toimuvaga ja saada ka asjalikke ülevaateid naabrite tegemistest ja tähelepanu väärivatest ettevõtmistest. Ajakiri ilmub just meie raamatukoguhoidjate jaoks. Ja regulaarselt ilmuvat ajakirja on vaja ikka meile endile. Kuigi tänasel päeval on võimalus infot hankida arvukate kanalite vahendusel, siis kas pole see mitte uskumatult hea võimalus lugeda asjatundlikke ja toimetatud kokkuvõtteid, ülevaateid, tutvustusi. Kui me ise ka ajakirja ei loe, kes siis veel seda peaks tegema. Ajakirja ilmumine sõltub tellimustest: kui me ise ei loe ega telli ajakirja, siis ei saa ka seda välja anda. Kui ei ole ajakirja, siis pole meil põhjust oma töödest ja tegemistest artikleid kirjutada, mis omakorda toob kaasa erialase sõnavara kängumise. Kõlab küll loosunglikult, aga tellides ajakirja Raamatukogu, toetad Eesti raamatukogunduse arengut. Eks ta muidugi mõnevõrra patuasi ole, kui 1930ndatel aastatel oli Eestis paar-kolmsada raamatukoguhoidjat ja ajakirja tiraaž Nüüd, kui raamatukoguhoidjaid on pea 3000, on ajakirja tiraaž 600. Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse tollase juhataja Mihkel Voldi initsiatiivil 24

25 võeti aastal toimetuskolleegiumi koosoleku päevakorda e-ajakirja väljaandmine. E- ajakirja mudeli loomisel otsustati kasutada üliõpilaste abi aasta lõpul oligi üliõpilane Eva Suik toimetuskolleegiumi ees, et tutvustada kokkuvõtet lugejaankeetidest, millest valmis lõpuks magistritöö. Ühiselt leiti, et trükiajakirjast ei tohiks vähemalt esialgu loobuda, kuid praegustes majandusoludes käib kahe ajakirja trüki- ja e-ajakirja väljaandmine üle jõu ning seepärast jätkatakse trükiajakirjaga. Kas raamatukoguhoidjail on ka kümne aasta pärast vaja oma erialaajakirja ja millisel kujul ilmub 100. aastakäik, näitab tulevik. Kasutatud allikad Jürman, H., Tammaru, K. Ajakiri Raamatukogu // Raamatukogu: metoodikat. Informatsiooni. 1984, aprill. Lk Kukk, R. Raamatukogu: tähtpäev ja taassünd. // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1993, 5. Tallinn, Lk Maran, K. Saatesõna. // Raamatukogu (1990) nr 1, lk 3. Riet, E. Hea lugeja // Raamatukogu (1992) nr 4, lk 2. Riet, Ene. 75 aastat Raamatukogu: ajakiri Raamatukogu // Raamatukogu (1998) nr 1, lk Riet, Ene. The development of Raamatukogu as a special library journal of independent Estonia. // Slavic & East European Information Resources. Libraries in Open Societies: Proceedings of the Fifth International Slavic Librarians' Conference. (2002) nr 2/3, lk

26 EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE X KONGRESS Eesti raamatukoguhoidjate X kongress Vali raamatukogu! Ere Raag Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja mail 2013 toimus Pärnus Eesti raamatukoguhoidjate X kongress juhtmõttega Vali raamatukogu!. Konverentsikeskusse Strand kogunes 193 raamatukoguhoidjat üle Eesti, et teha kokkuvõtteid kahe kongressi vahelistest sündmustest, mõtiskleda raamatukogu rollist ühiskonnas ja arutleda tuleviku üle. Kongressi juhatasid sisse ERÜ juhatuse esinaise Katre Riisalu, Pärnu linnapea Toomas Kivimäe ja Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna tervitussõnad. Toomas Kivimägi nimetas raamatukoguhoidjaid raamatu kõige suuremateks sõpradeks ning raamatukogu parimaks õppimispaigaks ja üheks heaks valikuks laste kasvatamisel. Ta oli veendunud, et tänapäeva raamatukogu ei ole ainult raamatute laenutamise paik, vaid ka kultuuri-sotsiaalkeskus. Anton Pärn tänas raamatukoguhoidjaid, et nad heitlikust majandusolukorrast hoolimata on oma valdkonna lippu kõrgel hoidnud. Ta kinnitas, et Kultuuriministeerium soovib raamatukogutöötajatega koostööd, ausat dialoogi ja mõlemat poolt rahuldavaid lahendusi eelkõige raamatuosturaha, e-raamatu ja raamatute sihtotstarbelise ostmise üle otsustamisel. Raamatukogud on ja jäävad ning pearahasüsteem ongi selleks, et ka väikesed asulad säilitaksid raamatukogu kui kohtumispaiga. Eraldi peatus ta kultuuripoliitika arengukaval, kinnitades, et tegemist ei ole üksnes visioonidokumendiga. Kongressi avaistungi Raamatukogud multimediaalses maailmas (moderaator Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo) ettekannetes käsitleti raamatukogude lähiminevikku, tänast päeva ja tulevikku. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Jaak Allik alustas oma ettekannet Eesti riiklik kultuuripoliitika ja raamatukogud 1998 ja 2013 liigutava pöördumisega raamatukoguhoidjate kui tarkade, aga vaeste naiste, väärika tänamatu töö tegijate poole. Oma kõnes rõhutas ta raamatukogude ja raamatukoguhoidjate olulisust Eesti riigis, nimetades rahvaraamatukogutöötajaid maa soolaks, kuigi nende palk on 30% Eesti keskmisest. Rääkides raamatukogude positsioonist Eesti riigi kultuuripoliitikas, viitas ta raamatukoguhoidjate vestlusringis 26

27 Raamatukogude areng on osa demokraatia arengust väljaöeldule (Sirp, ). Tänu aastal vastu võetud rahvaraamatukogude seaduse koostajate tarkusele ja ettenägelikkusele on paljud rumalused ära jäänud. Ivi Tingre oskas raamatukogundust hoida, sama joont on järginud Tiiu Valm, Anne Valmas, Meeli Veskus. Lõpetuseks soovis Jaak Allik meele- ja järjekindlust ning tarkust oma põhimõtete kaitsmisel. Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Rein Ahas andis ülevaate regionaalsetest muutustest ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tormilisest arengust tänapäeva ühiskonnas. Need muutused mõjutavad ka raamatukogusid. Muret tekitavad näited rahvaarvu vähenemise kohta aastatel , samuti arengu tsüklilisuse, institutsionaalse keskkonna ja ruumilise mobiilsuse kohta aitasid mõista, kui oluline on arendada infrastruktuuri. Videoettekandes, mis puudutas teadusraamatukogude tulevikku, rõhutas raamatukogude olulisust Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik, kes peab ennast hingelt raamatukoguhoidjaks. Ta on veendunud, et raamatukogu ühendab inimesi ja raamatuid. Vaja on rohkem populariseerida raamatukoguhoidja elukutset. Ta kiitis raamatukoguhoidjaid rohkete ideede eest, ent veel olulisemaks peab nende teostamist, see aga maksab. Väljapääsu näeb ta ühistegevuses ning soovitaski teadusraamatukogudel tegutseda rohkem ühiselt, näiteks saata koos tippspetsialiste välismaale stažeerima. Raamatukoguhoidjate IT-oskused peavad paranema, sest raamatukogu on avatud institutsioon, kust teadlastel on väga oluline kiiresti infot leida. Ühtlasi vajavad teadusraamatukogud erineva akadeemilise tausta ja erineva erialaga inimesi, kes teavad, kuidas raamatukogu toimib. Kasvav trend on konsultatsioonide andmine, lugeja õpetamine, sest infootsinguoskus on vajalik juba gümnaasiumis. Siin saavad raamatukogud appi tulla. Pärastlõunaistungil ja hilisemas vestlusringis, mida juhtis Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor Asko Tamme, rääkisid raamatukogu kui sotsiaalse ruumi tähtsusest raamatukogude esindajad ja kasutajad. Huvitava ettekandega Rahvusraamatukogu kõigile esines Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, alustades tagasivaatega uuendustele, mis on pärast eelmist kongressi lugejateeninduse ja kogude valdkonnas rakendunud. Raamatukogu kasutaja vaade kinnitab, et eri kasutajagruppidel on erinevad ootused. Rahvusraamatukogus on palju enam, kui teatakse ja osatakse ära kasutada. Selgelt defineeritud sihtgruppide vajadusi tuntakse hästi ning neile osatakse abi ja lahendusi leida. Kasutajad peavad teenindust väga akadeemiliseks ja e-teenuseid tavakasutajaile keeruliseks. Tulevikusuundadest rääkides märkis Janne Andresoo e-raamatukogu arendamist, raamatukogu muutmist tootekesksest kasutajakeskseks ja lugejasõbralikumaks. Tähtsaks peetakse töötajate koolitust, sisekoolituse võimaluste suurendamist ja personalivahetust. Raamatukogu loob sotsiaalset ruumi kultuurisündmuste ja konverentside korraldajana. Järgmised esinejad (Andres Kollist, Aiki Tibar ning Katre Arniste) tutvustasid ülikooli- 27

28 raamatukogude töö eripära ning lugejate ootusi nii raamatukogule kui ka raamatukoguhoidjatele. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist arutles teemal Ülikooli raamatukogu sotsiaalne ja virtuaalne ruum. Tänapäeva inimene veedab suure osa ajast ruumis, keskkonnas, mille loomisel on inimene ise osalenud. See keskkond loob omakorda inimest. Ülikoolid ja nende raamatukogud loovad vaimse keskkonna, millel on määrav osa vaimsuse ja hoiakute kujundamisel. Raamatukogu on ülikooli eluruum. Oluline on kaasa minna elektroonilise kirjavara kui tulevikuvõimaluse arenguga. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ettepanek on: digiteerida ühisel jõul Eesti teadustekstid. Tänapäeva unistus on eestimaise oivalise digiruumi loomine. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu teadus- ja arendustalituse juhataja Aiki Tibari ettekanne Mida üliõpilane raamatukogus teeb? (vt lk 51) tugines aasta lõpul raamatukogus korraldatud uuringule, mille eesmärgiks oli välja selgitada lugejate rahulolu raamatukogu teenuste, töötingimuste ja -keskkonnaga. Tartu Ülikooli psühholoogiatudengi Katre Arniste ettekande aluseks olid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikoooli tudengite arvamused ülikoolide raamatukogude kohta. Hinnati raamatukogu nähtavust (ülikoolilinnakus ja internetis kuidas teavitakse tudengeid eelseisvatest sündmustest või korralduslikest küsimustest); teenindust (rahulolu teenindava personaliga), raamatukogude pakutavaid võimalusi (e-õpikud, andmebaasid, haruldased raamatud, fonoteek jms), ruumi ja interjööri. Tudengi jaoks on ülikooliraamatukogul oluline tähendus eelkõige raamatute laenamise ja õppimise, aga ka vaba aja veetmise kohana. Raamatukogu on üliõpilasele teine kodu, seetõttu on oluline ruumide hubasus ja avatus, et oleks piisavalt õpikohti ja odavaid söögikohti. Raamatukogust sooviti saada rohkem häid emotsioone. Teenindust peeti heaks, kuigi veidi akadeemiliseks, mis võib tuleneda tudengi vähesest teadlikkusest küsijana. Oluliseks peetakse raamatukogu nähtavust veebis: koduleht peab olema selge, atraktiivne. Hea näitena nimetati Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu, mis tekitab tunde, et oled oodatud. Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm võrdles oma ettekandes Rahvaraamatukogud vastamas väljakutsetele (vt lk 43) Soome ja Eesti rahvaraamatukogude ees olevaid väljakutseid ning seda, kuidas mõlemad nendele vastamisega hakkama on saanud. Ettekandes keskendus ta põhiliselt kolmele teemale: strateegiline planeerimine, muutunud rollid ja personal. Kõlama jäi mõte, et raamatukogud peavad olema pidevas arengus ning vajavad kompetentseid raamatukoguhoidjaid. Ettekannetele järgnenud Asko Tamme oskuslikult juhitud vestlusringis räägiti raamatukogu muutunud rollidest, võttes põhjalikuma arutelu alla 21. sajandi raamatukogu kui avaliku sotsiaalse ruumi teema. Raamatukogu on koht, millel on lisaväärtus. Oluline on see, mida raamatukogu kui mitmekihiline ruum pakub inimestele: raamatud, arvutid, andmebaasid. Suurtel ja väikestel 28

29 raamatukogudel, sealhulgas pargi- ja rannaraamatukogul, on ruumina oma erinevused. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ilusaid ruume märkavad ka kasutajad; Teaduste Akadeemia raamatukogul on lisaväärtus, kuna seal püütakse hoida 60ndate õhustikku (mööbel, õdus puhkenurgake); Eesti Rahvusraamatukogul on väärtus kultuurikeskusena. Iga raamatukogu peaks olema omanäoline, aga mitte liiga akadeemiline ei tohi esitada lugejale nõudmisi. Oluline, et kasutaja saaks vabalt sisse ja välja liikuda. Pärnu Keskraamatukogu üks arhitekte Kalle Komissarov tõi raamatukogukesksesse arutellu ruumi kvaliteedist arhitekti vaatepunkti. Esimese päeva lõpul oli soovijail võimalik külastada Pärnu Keskraamatukogu ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži raamatukogu. Valisin keskraamatukogu, sest kuigi kümme aastat tagasi spetsiaalselt raamatukoguks projekteeritud ja ehitatud Pärnu Keskraamatukogus olin mitu korda käinud, oli esimest korda võimalik külastada raamatukoguhoonet pärast lõplikku valmimist aastal. Avaras valgusküllases ja lugejasõbralikus majas avaldasid eriti muljet kaunilt kujundatud lastenurk ja juurdeehitusega pinda juurde saanud muusikaosakond. Kongressi teise päeva avaistungil Ootused raamatukoguhoidjatele, mida juhtis moderaatorina Kaie Holm, oli rõhuasetus erialaharidusel. Kuulati kõrgkoolide esindajate ettekandeid erialakoolituse võimalustest, sekka raamatukogunalju Kaie Holmilt. Erialakoolitusest ja vilistlaste uuringust Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rääkis akadeemia infoteaduse lektor Mai Põldaas. Ettekandes tugines ta aastal lõpetanute seas tehtud esimese laiaulatusliku vilistlasuuringu tulemustele. Vaatluse all olid erialavalikut mõjutanud tegurid ja hulk õpingutega seotud aspekte; õpingutejärgne tegevus; töökohal vajalikud pädevused võrreldes enda taseme ja ülikooli panusega nende arendamisse ning lõpetamisjärgne koostöö kooliga. Lõpetanud andsid õpingutele ja õppekavale kõrge positiivse hinnangu. Enamik lõpetanutest kinnitas, et läbitud õpe oli õppekavaga seotud ootustega vastavuses. Õpingute käigus omandatud teadmisi kasutavad paljud lõpetanud oma igapäevatöös. Valdavalt on Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud rahul nii eriala (93%) kui ka õppeasutuse valikuga (97%). Suurem osa vilistlastest asus pärast lõpetamist elama piirkonda, kus nad enne õpinguid elasid. Töötuid on vilistlaste seas vähem kui 1%. Suur osa lõpetanutest (59%) on olnud kooliga kontaktis ka pärast lõpetamist. Peamiselt jälgitakse infot kooli kodulehelt või sotsiaalmeedia vahendusel (42%), veerand lõpetanutest on osalenud kooli pakutud täiendusõppes ning kümnendik on pidanud tunde või teinud ettekandeid Viljandi Kultuuriakadeemias. Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi dotsent Aira Lepik käsitles ettekandes Infoteadused tasemeharidus Tallinna Ülikoolis ja rakendus tööturul ülikoolis aastatel realiseerunud õppekavaarendust ja vilistlasuuringu tulemusi. Huvitav oli teada saada, mida on uut õppevaldkonnas: tänapäevane õpikeskkond, veebipõhine ja paindlik tsükliõpe, üliõpilasvahetus. Õppekavade arendamist käsitletakse 29

30 pideva protsessina, mille aluseks on õppevaldkonna tulevikuvajaduste analüüs ja hindamine, mida sidustatakse õppijate ootuste ja vajadustega ning tööandjate ja tööturu vajadustega. Infoteaduse eriala lõpetanute tööhõivet, sidet lõpetatud erialaga ja konkurentsivõimet tööturul käsitleva uuringu tulemuste põhjal oli ametikohaga seotuse näitaja 30,3%, s.o 76st lõpetanust 23 töötavad erialasel ametikohal. Ettekandes rõhutati vilistlasuuringute järjepidevuse vajadust, mis omakorda annab võimaluse saadud tulemusi õppekavade arendamisel kasutada. Tallinna Ülikooli rahvusvahelisest ühismagistriõppekavast Digital Library Learning andis ülevaate ja õppekava raames omandatud kogemusi analüüsis infoteaduste professor Sirje Virkus. Erasmus Mundus on Euroopa Liidu kõrgharidusalane koostöö- ja vahetusprogramm, mille mõte on edendada Euroopa kõrgharidust, avardada ja parandada üliõpilaste konkurentsivõimet tööturul ning soodustada dialoogi ja mõistmist eri rahvaste ja kultuuride vahel eelkõige kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu. See on kaheaastane rahvusvaheline magistriprogramm info- ja raamatukogutöötajatele, kes kavatsevad töötada digitaalraamatukogude valdkonnas. Õppekava valmis koostöös Tallinna Ülikooli, Oslo Ülikooli kolledži ja Parma Ülikooliga. Esimesed üliõpilased asusid magistriõppekava alusel õppima aastal ning Euroopa Liit toetab programmi kuni aasta augustini. Üliõpilased õpivad igas ülikoolis vähemalt ühe semestri ning valivad riigi ja õppeasutuse, kus kirjutada oma magistritöö. Viie aasta jooksul on magistriõppekava alusel õppinud 92 üliõpilast 48 riigist, magistritööd on Tallinnas kaitsnud või kaitsmas kokku 32 üliõpilast. Infokirjaoskus on muutunud tänapäeva infomaailmas omaette pädevuseks, mis toetab inimest elukestvaks õppijaks kujunemisel, aidates õppijat õppima õppimisel. Infokirjaoskus toetab eelkõige üliõpilaste iseseisvust õpingutes. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu õpikeskuse juhataja-referent Triin Kaasik käsitles oma ettekandes (vt lk 35) strateegilist lähenemist üliõpilaste infokirjaoskuse toetamisele, mida saab arendada vaid koostöös. Oluline on võtmeosapoolte määratlemine ja tunnustamine. Keskseks osapooleks võib pidada raamatukogu, kuna raamatukogul on infokirjaoskuse õpetamisel kompetents ja kogemus. Erihariduse ja koolituse teema võtsid kokku ERÜ juhatuse esinaine Katre Riisalu ja juhatuse liige Anneli Sepp kutsekoolitust käsitleva ülevaatega ERÜst kui ühendavast lülist ja kutse andjast (vt lk 56). Ettekandes keskenduti Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistiku muutumisele ja arenemisele kümne aasta jooksul, mis ei ole jätnud ka raamatukoguhoidjaid puudutamata aasta kutseseadus kehtestas Eestis senise viietasandilise raamistiku asemel kaheksatasandilise. Lähemalt räägiti kutse taotlemise võimalustest ja kutsekvalifikatsiooni omandamisest. Aastatel on raamatukoguhoidjatele välja antud 890 kutsetunnistust. ERÜ on igal aastal andnud oma panuse raamatukoguhoidjate erialasesse täienduskoolitusse (aastas ligi 30

31 20 seminari, teabe- või õppepäeva, koolitust või laagrit, kus osaleb ligi 800 raamatukoguhoidjat). Ühingusse kuulumine on igaühe vaba valik. Seda rõõmustavam on teadmine, et kongressil astus ERÜsse 15 uut liiget. Kõigi ettekannete sõnum oli ühene: populariseerida raamatukoguhoidja elukutset ja otsida võimalusi, kuidas muuta see noortele huvipakkuvaks. Raamatukoguhoidja roll ja vastutus kasvavad, sest lugejad ei suhtle arvuti, vaid ikka inimesega, mistõttu on infokirjaoskus eriti oluline. Kongressi lõputeema Innovatsioon ja arendused raamatukogudes Pecha Kucha formaadis tekitas elevust, sest enamikule saalis viibijaist oli see esmane kokkupuude uue esitlusvormiga. Pecha Kuchast teadsin enne vaid seda, et see on uudne lühiesitlusformaat, kus ettekandjal on 20 slaidi ning iga pilti näidatakse 20 sekundit. Kokku teeb see koos tutvustusega seitse minutit. Sellises vormis ettekanne on konkreetne, huvi ei jõua kaduda ja peamine see annab rohkematele inimestele võimaluse ennast näidata. Kolmteist esitlust andsid suurte raamatukogude arendusprojektide kõrval ülevaate ka väikeste raamatukogude innovaatilistest lahendustest: infosüsteem ESTER ja andmebaas ISE, Eesti Rahvusraamatukogu otsinguportaal ja ERB Eesti rahvusbibliograafia andmebaas; organisatsioonisisesed karjäärivõimalused ja -vajadused Eesti ülikooliraamatukogudes, e- teenus: lugeja tähelepanekud Tartu Ülikooli Raamatukogus; raamatukogu oma näo otsingud Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu näitel; URRAMi kodulooportaal kasutaja vaatenurgast. Huvipakkuvad olid ERÜ tunnustuse Aasta tegu 2012 saanud lahenduste tutvustused: Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus uudsel RFID-tehnoloogial põhineva teavikute laenutus- ja tagastussüsteemi rakendamist ning digiteerimiskeskust tutvustav ettekanne; kirjandus- ja kultuuriloolise veebilehe Tartu ilukirjanduses ning Tallinna Keskraamatukogu tarkvaralahenduse ELLU tutvustus. Viimase abil saab raamatukogu osta ja laenutada ning kasutaja lugeda epub-formaadis e-raamatuid. Kõiki rõõmustas teadasaamine, et Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi, kus hoitakse eesti kultuuripärandi seisukohalt olulisi veebisaite. Sellest on abi, kui mingil põhjusel on vaja kasutada veebist kadunud või oluliselt muutunud lehti. (Veebiarhiiv on alates 27. novembrist 2013 avatud aadressil Otseselt lasteteeninduse valdkonda puudutati vaid ühes ettekandes: Epp Raudsepa Viljandi Linnaraamatukogu lastetööd tutvustav esitlus Lastega filosofeerimine raamatukogus oli tõeliselt inspireeriv. Pecha Kucha rakendamine õnnestus hästi tänu Tartu Ülikooli Raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto vaimukale ja oskuslikule juhtimisele, alustades avasõnadest 31

32 Lugupeetud reisijad, kinnitage turvavööd, kiirus tuleb suur! ning iga ettekande sissejuhatamisest teemakohase eesti vanasõnaga. Kartus, et Pecha Kucha võib olla kuulajaile igav, osutus asjatuks. Vastupidi, see oli võluvalt haarav, nii et uuest esitlusformaadist innustunult jagasin maakonna raamatukoguhoidjaile kongressimuljeid juba Pecha Kucha vormingus. Esimest korda said kõik raamatukogud võimaluse oma tööd tutvustada traditsiooniliste suuliste etteastete kõrval ka stendiettekannetega üles astuda. Võimalust tutvustada kolleegidele oma järgimist väärivaid ettevõtmisi kasutati rohkesti ja tulemus oli märkimisväärne. Kõik plakatid olid omanäolised, tutvustades raamatukogundust mõjutavaid innovaatilisi ettevõtmisi. Neis väljendus uhkus ja rõõm nii õnnestunud projektide kui ka meeleoluka ühistegevuse üle. Postritega said kõik kongressil osalejad kahe päeva jooksul tutvuda ja nende hulgast oma lemmiku valida. Laekunud 33 posteresitluse seast valiti parimaks pilkupüüdva kunstilise lahendusega Viljandi Linnaraamatukogu kõige olulisemale sihtgrupile kasvavale põlvkonnale ehk lastele ja noortele mõeldud ettevõtmisi tutvustav plakat Üritav raamatukogu. Teise koha vääriliseks tunnistati Narva Keskraamatukogu plakat Raamat avab maailma, kus tutvustati raamatukogu lasteosakonna koolivaheaegade traditsioonilisi üritusi. 3. koht kuulus rahvusraamatukogu kunstide teabekeskusele. Plakat Koos tegutsemise rõõm andis ilmeka ülevaate töökate raamatukoguhoidjate sportlikest ühisüritustest ning hinge kosutavast ühistegemise rõõmust. Eesti raamatukoguhoidjate X kongress läheb Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juubeliaastale vääriliselt ajalukku uusi arendusi ja innovaatilisi IT-lahendusi pakkunud kongressina. Raamatukoguhoidjad said kindlust, et võimalusterohke maailma valikutes on 21. sajandi raamatukogudel kindel koht. Kongress oli hästi korraldatud ja vastas ootustele. Eriti tahan esile tõsta kongressi moderaatorite paindlikkust ja oskust publiku meelsust tajuda. Õnnestumisele aitas kaasa sujuv töökorraldus: tõsiste tööjuttude kõrval oli aega suhelda ka oma kutse- ja ühingukaaslastega. Meeldis ettekannete rohkus ja lai teemade ring, mis sai võimalikuks tänu uudsele lühiesitlusviisile Pecha Kucha ja kõigile antud võimalusele oma raamatukogu tööd stendi- ja posteresitluste kaudu tutvustada. Kohapeal sai tutvuda 3M Eesti OÜ toodetega: RFIDsüsteemil toimivate laenutus- ja tagastusautomaatidega ning süsteemi toimimiseks vajalike turvakleebiste/turvaelementidega. Kongressi jääb meenutama mälupulk-nimesilt kongressi materjalidega. Kaugematest piirkondadest osalejate kongressile jõudmine oli muudetud võimalikult mugavaks. Nii liitusin minagi ERÜ Tartumaa kogu rõõmsameelse seltskonnaga, et ühisbussiga päikeselisel maihommikul Tartust Pärnu poole vurada. Kongressi õnnestumisse andis suure panuse programmitoimkond, kuhu kuulusid Janne Andresoo, Kaie Holm, Mare-Nelli Ilus, Maire Killar, Gerda Koidla, Liisi Lembinen, Kai Lugus, 32

33 Mai Põldaas, Tiiu Reimo, Asko Tamme ja Katre Riisalu. Oma panuse andsid kolleegid Pärnu Keskraamatukogust ja TÜ Pärnu Kolledži raamatukogust. Õhtusel vastuvõtul andsid nauditava etenduse Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuse folkloorirühm Viisukesed ja Pärnu Muusikakooli kandleansambel. Kongressi korraldust toetasid rahaga Kultuuriministeerium ja hasartmängumaksu nõukogu. Kongressi lõpuistungil tegid osavõtjad pöördumise, milles rõhutati vajadust tagada raamatukogude riiklik finantseerimine vähemalt aasta mahus, et võimaldada Eesti inimestele võrdne kohtlemine ning teabe ja kirjasõna kättesaadavus kõigis piirkondades. Eesti raamatukoguhoidjate pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse, Riigikogu kultuurikomisjoni, Kultuuriministeeriumi ja kõigi eesti keelt ja kultuuri hindavate kodanike poole. Raamatukogud on demokraatliku riigi alustalad. Eesti inimene on harjunud lugema ja raamatukogu kasutama. Nii nagu teisteski riikides, on raamatukogu üks populaarsemaid kultuuriasutusi iga kolmas Eestimaa elanik on rahvaraamatukogu kasutaja ja keskmiselt käiakse raamatukogus viis korda aastas. Väiksemates maakohtades on raamatukogu sageli ainus allesjäänud kultuuriasutus ning kohaliku kogukonna kokkusaamise ja sisuka vaba aja veetmise koht. Raamatukokku tullakse vajadusest ja harjumusest. Raamatukogu on turvaline, kommertsist vaba avalik ruum, mis, keskendudes inimesele, loob usaldust. Ta on ühtaegu nii haridus-, kultuuri-, sotsiaal- kui ka ajaviiteasutus, toimides tervikuna just kirjeldatud mitmekesisuses. Raamatukogu on kõige avatum ühiskondlik institutsioon, ainuke asutus, mis pakub võrdseid, tasuta kultuuritarbimise võimalusi kõigile, sõltumata nende sotsiaalsest staatusest, haridusest, rahvusest, vanusest ja sissetulekust. Raamatukokku on alati oodatud kõik, alates ministrist, lõpetades kodutuga. Raamatukogu ei kohusta, vaid pakub infot ja abi. Igaüks otsustab ise, mida lugeda. Raamatukoguhoidjad peavad vältimatult vajalikuks: - algatada raamatukogude üleriigilise arengustrateegia ja tegevuskava koostamine, et tagada tugeva raamatukogude võrgu toel kultuuriliselt rikka ühiskonna säilimine; - lisada raamatukogud kui kultuuri oluline osa Kultuuriministeeriumi koostatavasse dokumenti Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020 ; - tagada raamatukogude riiklik finantseerimine vähemalt aasta mahus, et võimaldada Eesti inimestele võrdne kohtlemine ning teabe ja kirjasõna kättesaadavus kõigis piirkondades. Eesti raamatukoguhoidjate X kongress Pärnus 21. mail

34 Vastuseks raamatukoguhoidjate X kongressi pöördumisele Kultuuriminister Rein Lang tänas Eesti raamatukoguhoidjate X kongressil osalenute pöördumises raamatukogunduse käekäigu kohta tehtud tähelepanekute ja ettepanekute eest. Vastuskirjas andis kultuuriminister teada, et on raamatukogude ettepanekuga arvestanud ja dokumendis Esti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020 kajastatakse raamatukogunduse valdkonda eraldi osana. Arengustrateegia arutamiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud töörühm, kelle ülesandeks on rahvaraamatukogude arengusuundade väljatöötamine, aga ka riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli täpsustamine nende tegevuse korraldamisel. Töörühm esitab sügisel kultuuriministrile ettepanekud ja nende järgi kavandatakse edasine tegevus. Rahvaraamatukogude toetamisel on Kultuuriministeeriumi esmane ülesanne olnud tagada rahastamise stabiilsus ja määratleda teaviku ostmise riigipoolsed prioriteetid. Kultuuriministeerium teeb kõik, et aasta eelarves teavikute soetamiseks rahvaraamatukogudele ette nähtud summa ei väheneks. Kultuuriminister rõhutab ka, et kirjasõna kättesaadavus üle Eesti tuleb lahendada koostöös kohalike omavalitsustega, kes korraldavad rahvaraamatukogude tööd ja võrgustikku. Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnum oli, et toetatakse igati arengusuundade väljatöötamist ning riigi tasandil eri osapoolte rollide ja kohustuste kokkuleppimist, tagamaks kirjasõna kättesaadavuse ka maapiirkondades. Vastuseid vahendas Reet Olevsoo (Raamatukogu nr 4, 2013). Kultuuripoliitika 2020 viimase versiooniga said kõik huvilised avalikult tutvuda ja parandusettepanekuid esitada. ERÜ tegi veel viimase pingutuse, et sõnastada autoriõigust puudutavad sätted, rõhutada rahvaraamatukogude komplekteerimiskulude katmise vajadust nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi eelarvest jm. Katre Riisalu esitas parandusettepanekud veel 19. septembril osalusveebi. 21. novembril 2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ( Kultuuripoliitika uued arengusuunad kinnitab lõplikult Riigikogu. Kultuuripoliitika põhialuste dokument sätestas, et riik peab oluliseks rahvaraamatukogude elukestvat õpet edendavate algatuste elluviimist. 34

35 Strateegiline lähenemine üliõpilaste infokirjaoskuse toetamisele Triin Kaasik TLÜ Akadeemilise Raamatukogu õpikeskuse juhataja-referent Infokirjaoskuse termin Infokirjaoskuse termin võeti kasutusele 20. sajandi II poolel. Praeguseks on infokirjaoskus muutunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire arengu tõttu omamoodi pädevuseks. Infokirjaoskuse terminil on kitsamaid ja laiemaid seletusi. Termin on tihedalt seotud elukestva õppega: infokirjaoskus kui elukestva õppe eeldus ja alus; infokirjaoskus toetab õppijat õppima õppimisel. Infokirjaoskuse termini (information literacy) võttis aastal kasutusele Ameerika Ühendriikide Infotööstuse Assotsiatsiooni (Information Industry Association) president Paul Zurkowski, kes ütles, et informatsioon ei ole lihtsalt teadmised või mingi hulk teadmisi, vaid kontseptsioon, mis muudab inimese reaalsusemõistmist ja tegutsemisvõimet. Info muutub alles siis teadmiseks, kui sellega on n-ö manipuleeritud. Infokirjaoskuse tuumaks on teadmine sellest, kuidas mingit infot efektiivselt probleemi lahendamiseks kasutada. Lihtsalt hulgast infost ei piisa, sellega tuleb osata midagi peale hakata. Tänu Zurkowskile muutus infokirjaoskus omaette mõisteks ja uurimisobjektiks. (Virkus, 2007; Badke, 2010) Raamatukoguhoidjate jaoks on ilmselt kõige enam teada infokirjaoskuse definitsioonid, mille on kirja pannud raamatukogudega seotud ühendused, näiteks aastal valminud Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni raamatudefinitsioon (ALA, 1989) ja laialt tuntud seitsme samba mudel, mille töötas aastal välja Society of College, National and University Libraries (SCONUL, 1999) ning millest on aastal valminud ka uuenenud ja laienenud kontseptsioon (SCONUL, 2011) aastast on tuntud Beacons of the Information Society Alexandria deklaratsioon infokirjaoskuse kohta (Alexandria Proclamation, 2005). Varasemates definitsioonides on kesksel kohal infootsing: infovajaduse äratundmine, info asukoha määramine, efektiivne ja õiguslik info kasutamine ja hindamine. Neid mudeleid on ilmselt kõik raamatukogutöötajate koolitajad oma koolituste alusena kasutanud. Uutes määratlustes on infokirjaoskus juba laiem termin, näiteks SCONULi uues mudelis ja Alexandria deklaratsioonis on selgelt kirjas ka elukestva õppe mõiste ning infokirjaoskuse seotus sellega. Ka Eesti haridusstrateegias ( ) peetakse infokirjaoskust põhjapane- 35

36 vaks pädevuseks, mis on aluseks kõigi teiste võtmepädevuste kujunemisel ( Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia Projekt ). Seega, ühest küljest on infokirjaoskus väga konkreetsed mõõdetavad pädevused, teisest küljest on tegu laiema fenomeni ja filosoofiaga. Infokirjaoskus ülikooli kontekstis Kui nüüd asetada infokirjaoskus ülikooli konteksti, siis võib küsida, miks on üldse vaja ülikoolis üliõpilaste infokirjaoskust toetada. Selleks on mitu põhjust ning peamisteks pean järgmisi: Tasemeõpe on osa elukestvast õppest (on erinevaid elukestva õppe definitsioone ja tõlgendusi, kuid lähtun sellest, et tasemeõpe on osa elukestvast õppest). Infokirjaoskus toetab teadustöö kirjutamist ja iseseisvust uurijana (toetun oma kogemusele õppija ja koolitajana). On leitud, et mida varasemas järgus tudengile infokirjaoskust tutvustada, seda vähem esineb plagiaati (Freeman, Lynd-Balta, 2010). Õpikeskkond muutub aina enam elektrooniliseks ning on paratamatult seotud tehnika arenguga. Uue tehnikaga seoses kogevad täiskasvanud õppijad hirme, on tekkinud moodne haigus nn tehnostress (Cooke, 2010, 219). Leian, et infokirjaoskus võiks vähendada infotehnoloogiaga seotud hirme. Infokirjaoskus on üks oskustest, mis toetab hiljem tööturul hakkamasaamist (Bridgstock, 2009, 37). Ülikoolilõpetajatele on suured nõudmised. Neilt oodatakse metakognitiivseid oskusi: refleksioonivõimet ning sügavat arusaamist oma õppimisest. Õppima õppimine ülikoolis on kompleksne isiklik arenguprotsess. Ülikoolis õppijal on vaja metakompetentse, mis võimaldavad uusi oskusi ja teadmisi omandada. Üheks metakompetentsiks peetakse infokirjaoskust. (Wingate, 2007; Lloyd, 2003) Infokirjaoskust on ka ülikoolilõpetaja eraldi oskusena välja toodud. Ülikoolilõpetaja peab oskama kasutada informatsiooni efektiivselt erinevates kontekstides. Joonisel on infokirjaoskus kõige kõrgemal kohal. (Barrie, 2004, 270) (Barrie, 2004, 270) 36

37 Ehk lühidalt, selgelt ja kokkuvõtvalt: ülikoolis õppija ja ülikooli lõpetanu peab olema infokirjaoskaja, kuna see toetab õppijat õppima õppimisel. Infokirjaoskuse õppimise toetamise praegune praktika Tallinna Ülikoolis Uurisin infokirjaoskuse praegust praktikat ja toetamist Tallinna Ülikoolis (TLÜ). Siinkohal räägin nende üliõpilaste toetamisest, kes ei õpi erialana infoteadusi. Pean lisama, et loomulikult ei ole üliõpilaste infokirjaoskuse vähene toetamine TLÜ spetsiifiline probleem. Minu järeldus on, et Tallinna Ülikooli üliõpilaste infokirjaoskuse toetamine on ebapiisav. Toetus on ebaregulaarne, ei läbi tasemeid ning on vähe integreeritud, selles on vähe koostööd ning see ei jõua kõikide tudengiteni. TLÜ infoteaduste instituut pakub üliõpilastele üldainet Infootsing: allikad ja meetodid (TLÜ tugi- ja üldained ASIOs), kuid aine on bakalaureusetasemel ega ole kohustuslik. Seega ei saa sellest osa kõik üliõpilased ning see ei toeta tudengit ka kogu õpinguaja jooksul. Infokirjaoskuseteemalisi koolitusi pakub ka ülikooli raamatukogu (TLÜ Akadeemilise Raamatukogu koolituste kasutusstatistika ), kuid need on ebaregulaarsed. Põhjuseks võib pidada seda, et need koolitused ei ole seotud õppekavadega, samuti kasutavad instituudid pakutavaid koolitusi vähe. TLÜ dokumentide analüüs näitab, et ülikooli instituutide õppekavad, arengukavad ning aastaaruanded ei käsitle infokirjaoskuse toetamist või teevad seda ebapiisavalt (TLÜ instituutide õppekavad, arengukavad, aastaaruanded kooli kodulehelt). Seega võib öelda, et infokirjaoskuse õppimist toetatakse Tallinna Ülikoolis üksikute valikainekursuste ja koolituste kaudu ning koostöö infokirjaoskuse õppimist toetavate üksuste vahel on väike. Ülikoolil puudub ühtne arusaam mõistest, infokirjaoskus ei kajastu selgesõnaliselt strateegias, õppekavaga seotus on nõrk. Lühidalt, puudub strateegiline lähenemine. Strateegiline lähenemine infokirjaoskusele Kui vaadelda infokirjaoskuse häid praktikaid maailma ülikoolides, siis joonistub selgelt välja mudel, mis toetab üliõpilaste infokirjaoskust kõige paremini. Selleks on strateegilise lähenemise mudel. Mida strateegiline lähenemine endast kujutab? Järgnevalt vaatlen lähemalt selle peamisi tunnuseid. Integreerimine/lõimimine Infokirjaoskuse integreerimiseks või lõimimiseks on kaks tasandit: - Integreerimine õppekavasse, sihtrühmaks tudengid. (Salisbury, Sheridan, 2011) - Veelgi laiem lähenemine institutsionaliseerimine ehk integreerimine kogu institutsiooni tasandil, eesmärgiks infokirjaoskajast ülikool ehk sihtrühmaks kogu ülikooli töötajaskond ja tudengid. (Hunt, Birks, 2004; Corrall, 2007; Weiner, 2012) 37

38 Samas ei jookse nende kahe lähenemise vahel selget piiri, üks ei välista teist ning ka õppekavasse integreerimist nimetatakse institutsionaliseerimiseks, kuna see vajab kogu organisatsiooni toetust. Õppekavasse integreerimise puhul on oluline, et toetus oleks tasemeid läbiv ja regulaarne, et see haaraks üliõpilase kogu õpiperioodi alates ülikooli tulekust kuni lõpetamiseni. Teadvustamine ja tunnustamine Infokirjaoskuse toetamist ülikoolis takistab vähene arusaam infokirjaoskusest ja selle väärtustest, näiteks arvatakse, et infokirjaoskus on lisa- ( extra ), mitte keskne väärtus ning selle tarvis ei eraldata piisavalt aega ja inimesi. Samuti valitseb teaduskondades arvamus, et tudengid omandavad vajaliku kompetentsi kuskil mujal teises aines, teisel kursusel. (Weiner, 2012, 288) Teaduskondadel ei ole tihti realistlikku pilti tudengite infokirjaoskusest. Oletatakse, et ülikooli astujad on juba infokirjaoskajad, kuid tegelikult puuduvad neil uurimistööd toetavad oskused. (Hunt, Birks, 2004; Harkins, Rodrigues, Orlov, 2011) Probleemiks on ka tudengid ise, kes ülehindavad oma infokirjaalaseid võimeid. Tegelikult ei käsitle nad infot sügavuti ning nii ei toimu süvaõpet. Tihti kasutatakse küsimuste lahendamiseks kitsast ja kindlast ringist pärinevaid allikaid. Nn Google i põlvkonnal on raskusi leitud info relevantsuse hindamisel. (Weiner, 2012, 288; Salisbury, Sheridan, 2011, 186) Tudengite puhul on probleemiks ka nn ma-juba-tean-sündroom ( I already know this syndrome ehk IAKT Stephen Bell). Tudengid arvavad tõsimeeli, et nad juba teavad, mida raamatukoguhoidja hakkab neile rääkima. (Ross, Furno, 2011) Ülikoolil on vaja teadvustada ja tunnustada infokirjaoskuse tähtsust, näha praegust olukorda realistlikult ning saada aru, et infokirjaoskus on arendatav, see ei ole kaasasündinud pädevus. Defineerimine Terminil peatusin alguses pikemalt. Lisan vaid, et oluline on, et kõik osapooled saaksid terminist ühtmoodi aru või leiaksid selle käsitlemisel konsensuse. Koostöö Nüüd kõige olulisema juurde. Strateegilise lähenemise aluseks on igasuguse kahtluseta võtmeosapoolte koostöö. Infokirjaoskuse toetamise osapoolteks võib ülikooli kontekstis nimetada raamatukogu, administratsiooni, teaduskonda/õppejõudusid, teisi töötajaid ning tudengeid. Keskseks osapooleks pean raamatukogu, kuna raamatukogul on üldjuhul infokirjaoskuse õpetamisel juba kogemus ja kompetents. Raamatukoguhoidjad on tihti peamiseks infokirjaoskuse propageerijaks ja toetajaks ning 38

39 selle tõttu on nende roll infokirjaoskuse õpetajana aina kasvanud. Leitakse, et koostöö õppejõududega aitab raamatukoguhoidjatel jõuda suurema hulga tudengiteni ning see annab neile akadeemilises keskkonnas rohkem usaldusväärsust (Salibury, Sheridan, 2011, 187). Kuid miks koostöö praegu ei toimi? Partnerlus ja koostöö on infokirjaalases kirjanduses korduv teema, eriti suhted raamatukogu ja õppetooli/õppejõudude vahel (Corrall, 2008). Öeldakse, et infokirjaoskuse arendamine saab toimuda raamatukogu ja ülikooli koostöö kaudu. Koostöö peab olema norm, mitte ebatavaline juhtum. (Andretta, Pope, Walton, 2008, 46) Ühe probleemina, mis takistab koostööd, on välja toodud see, et teaduskondades kardetakse raamatukoguhoidjate liigset tungimist oma territooriumile (Andretta, Pope, Walton, 2008, 41). Raamatukogudel ei ole keskset rolli tihti ka seetõttu, et neil endal puudub infokirjaoskuse arendamisele strateegiline, jätkusuutlik ja laia auditooriumi kaasav lähenemine. Raamatukogud ei ole saanud või osanud kaasata kogu ülikooli. Infokirjaoskuse propageerimine toimub endiselt n-ö alt üles: infokirjaoskus on raamatukogu initsiatiiv ülikooli suunas. (Salibury, Sheridan, 2011, ) Strateegiline lähenemine võimaldab raamatukoguhoidjatel määrata infokirjaoskuse suundi ja prioriteete, samuti selgitada enda eesmärke. Tuleb mõelda ja tegutseda strateegiliselt ning seostada raamatukogu tegevused institutsiooni plaanide ja haridusmissiooniga. (Salibury, Sheridan, 2011, 186; Corrall, 2008) Infokirjaoskus on kogu institutsiooni mure. Strateegiat on vaja infokirjaoskuse kogu ülikooli tasandile viimiseks ehk institutsionaliseerimiseks. Infokirjaoskus peab kajastuma ülikooli poliitikas, dokumentides ja lõpetajate pädevustes (tingimustes). Tudengite toetamiseks on tähtsad infokirjaoskuse intgreerimine/lõimimine õppekavasse, k.a infokirjaoskuse tasemete määramise mehhanism, selle hindelisus ning nüüdisaegsed, õppijakesksed meetodid. Strateegilise lähenemise aluseks on koostöö ja selle teadvustamine ning kokkulepitud, üheselt arusaadav infokirjaoskuse definitsioon. Strateegilise lähenemise all infokirjaoskusele peetakse silmas seda, et infokirjaoskuse arendamine on tugevalt seotud institutsiooni eesmärkidega. Strateegilise lähenemise mõte on viia infokirjaoskust puudutav debatt kogu institutsiooni tasandile. Järeldused ja kokkuvõte Strateegiline lähenemine toetab infokirjaoskuse arendamist. Infokirjaoskuse strateegiliseks toetamiseks on vaja siduda infokirjaoskuse arendamine ülikooli üldiste eesmärkide, poliitika ja missiooniga. Infokirjaoskus peab välja paistma ülikooli dokumentidest ning kajastuma lõpetajate pädevusnõuetes. Strateegilise lähenemise eesmärgiks võib pidada infokirjaoskuse integreerimist tervesse ülikooli ning vastupidi, infokirjaoskuse integreerimiseks ülikooli tasandil on vaja strateegilist lähenemist. 39

40 Strateegilise lähenemise aluseks peetakse osapoolte koostööd: osapoolte ja vastutajate kindlaksmääramist ja tunnustamist. Samuti infokirjaoskuse olulisuse teadvustamist ja ühtset arusaama mõistest. Mõistet tuleb vaadata laiemalt kui pädevuste nimekirja. Infokirjaoskus on elukestva õppe alus. Strateegiline lähenemine tagab infokirjaoskuse toetamise jätkusuutlikkuse, süsteemsuse ja järjepidevuse, mis paljudes ülikoolides praegu puudub. Infokirjaoskajast ülikoolil on haridusturul eelis. Infokirjaoskajatest ülikoolilõpetajatel on eelis individuaalses, ühiskondlikus elus ja tööturul. Mis saab edasi? Ettekanne on osa minu magistritööst, mille loodan kaitsta aasta pärast. Töö lõppeesmärk on töötada välja TLÜ üliõpilaste infokirjaoskuse toetamisele strateegilise lähenemise kontseptsioon. Kasutatud allikad Andretta, S., Pope, A., Walton, G. (2008). Information Literacy Education in the UK. Reflections on perspectives and practical approaches of curricular integration. Communications in Information Literacy, 2 (1), Badke, W. (2010). Foundations of Information Literacy: Learning From Paul Zurkowski. 0Information%20Literacy/Research/Foundations%20of%20%20Information%20Literacy.pdf Barrie, S. C. (2004). A Research-Based Approach to Generic Graduate Attributes Policy. Higher Education Research and Development, 23 (3), Bridgstock, R. (2009).The graduate attributes we ve overlooked: enhancing graduate employability through career management skills. Higher Education Research and Development, 28 (1), Cooke, N. A. (2010). Becoming an Andragogical Librarian: Using Library Instruction as a Tool to Combat Library Anxiety and Empower Adult Learners. New Review of Academic Librarianship, 16 (2), Corrall, S. (2007). Benchmarking strategic engagement with information literacy in higher education: towards a working model. Information Research, 12 (4). Corrall, S. (2008). Information literacy strategy development in higher education: An exploratory study. International Journal of Information Management, 28, Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia Projekt. Freeman, E., Lynd-Balta, E. (2010). Developing Information Literacy Skills Early in an Undergraduate Curriculum. Collelge Teaching, 58 (3),

41 Harkins, M. J., Rodrigues, D. B., Orlov, S. (2011). Where to start? : Considerations for Faculty and Librarians in Delivering Information Literacy Instruction for Graduate Students. Practical Academic Librarianship: The International Journal of the SLA Academic Division, 1(1), Hunt, F., Birks, J. (2004). Best Practices in Information Literacy. Portal: Libraries and the Academy, 4 (1), Information Skills in Higher Education: A SCONUL Position Paper. (1999). Society of College, National and University Libraries (SCONUL). Lloyd, A. (2003). Information Literacy. The Meta-Competency of the Knowledge Economy? A Exploratory Paper. Journal of Librarianship and Information Science, 35 (2), National Forum on Information Literacy. (2005). Beacons of the Information Society. The Alexandria Proclamation on Information Literacy and Lifelong Learning. United Nations Educational Scientific and Cultural Organization. URL_ID=20891&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html Presidential Committee on Information Literacy: Final Report. (1989). American Library Association (ALA). Ross, A., Furno, C. (2011). Active Learning in the Library Instruction Environment: An Exploratory Study. Portal: Libraries and the Academy, 11 (4), Salisbury, F., Sheridan, L. (2011). Mapping the journey: Developing an information literacy strategy as part of curriculum reform. Journal of Librarianship and Information Science, 43(3), SCONUL Working Group on Information Literacy. (2011). The SCONUL Seven Pillars of Information Literacy. Core Model for Higher Education. Tallinna Ülikooli tugi- ja üldained ASIOs. Tallinna Ülikooli kodulehelt instituutide õppekavad, arengukavad, aastaaruanded. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu koolituste kasutusstatistika (2012). Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu erialainfo osakond. Virkus, S. (2007). Infokirjaoskus ja infokäitumine infouuringute kontekstis. Rmt. S. Metsar, T. 41

42 Loogväli (Koost.). Ülikooliraamatukogu väärtused, võimalused ja väljakutsed. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu 60. aastapäeva teaduskonverents 4. aprillil Tallinn: Tallinna Ülikool, Weiner, S. A. (2012). Institutionalizing Information Literacy. The Journal of Academic Librarianship, 38 (5), Wingate, U. (2007). A Framework for Transition: Supporting `Learning to Learn` in Higher Education. Higher Education Quaterly, 61 (3),

43 Rahvaraamatukogud vastamas väljakutsetele Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu direktor Oma ettekandes ei kiida ma rahvaraamatukogude saavutusi seekordse ja eelmise raamatukoguhoidjate kongressi vahelisel ajal. Mitte et saavutusi, mida esile tõsta, ei oleks. On ikka. Võinuksin teha huvitavamatest algatustest kokkuvõtte ja rääkida näiteks Tartu Linnaraamatukogu veebilehest Tartu ilukirjanduses, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eestvedamisel toimuvast ülipopulaarsest raamatulaadast või Viljandi Linnaraamatukogu Kultuurikonksust ja Kultuurikonksukesest. Aga ei tee seda seekord, sest neid kohti, kus me omavahel häid kogemusi jagame, on teisigi. Võiksin rääkida sellest, mis tähendus on rahvaraamatukogul demokraatlikus riigis ja miks on vaja raamatukogu toetada, aga sellelgi ei ole suurt mõtet, sest saalis on meie enda kogukonna inimesed, mitte riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud, kellele tuleks raamatukogu tähtsust meelde tuletada. Käsitlen ettekandes selle asemel teemasid, mis minu meelest võiksid olla meie rahvaraamatukogudes senisest suurema tähelepanu all, lähtudes meie ees seisvatest väljakutsetest. Võrdlen ettekandes meie rahvaraamatukogusid Soome omadega. Raamatukogunduse valdkonnas on eestlastel, ja mitte ainult eestlastel, põhjust ikka ja jälle Soome poole vaadata. Soomet on nimetatud raamatukogude maaks, raamatukogud on soomlase igapäevaelu osa ning raamatukogude kasutajanumbrite poolest on Soome tipus kogu maailma mõistes. Meil on põhjust Soome poole kiigata, et näha, kuidas on seni arenenud ja kuhu arenevad seal raamatukogud, ning hinnata selle põhjal meie raamatukogude käekäiku ja planeerida arengut. Neile, kes tahaksid vastu vaielda põhjusel, et eestlastel läksid kaduma 50 aastat, mille käigus Soome raamatukogud said demokraatlikus riigis areneda, ning seetõttu ei tohiks meid võrrelda, vastan vabariigi presidendi sõnadega iseseisvuspäeva aktuselt selle aasta veebruaris: Eesti riik on saavutanud 22 uue iseseisvuse aastaga nii palju, et me ei võrdle enam tänast päeva okupatsiooni või laulva revolutsiooniga. Me võrdleme end riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on iseenesestmõistetav. See on õige, koguni ainuvõimalik. Me oleme ja peamegi olema oma riigi suhtes nõudlikumad. Ent demokraatliku riigi puhul tähendab see, et me peame olema nõudlikumad ka iseenda suhtes. Ka Eesti rahvaraamatukogud on uue iseseisvusaja aastate jooksul saavutanud palju, nii et Soome raamatukoguhoidjad ei häbene tunnistada: neil läks mingite muudatuste tege- 43

44 miseks rohkem aega kui meil pärast iseseisvuse taastamist ning nüüd on neil juba põhjust tulla mõnda asja meie juurde õppima. Just nõudlikkus iseenda suhtes, millest rääkis president, võiks aga olla meie raamatukoguhoidjatel kogu aeg meelel. Nii peakski Soome rahvaraamatukogude endale eeskujuks seadmine olema meile just paras, enda suhtes nõudlik eesmärk. Kuidas aga mõlema riigi rahvaraamatukogudes eesmärkide seadmisega lood on? Soome rahvaraamatukogude hästi sõnastatud arengudokumente on meist küllap paljud lugenud. Soome kultuuri- ja haridusministeerium seisab hea riikliku raamatukogupoliitika, raamatukogude arendamist toetavate strateegiate väljatöötamise eest. Neist viimane, Soome rahvaraamatukogude poliitika 2015 valmis aastal Samuti koostab ministeerium avalikele raamatukogudele kvaliteedisoovitusi (viimane valmis 2010) eesmärgiga toetada ja ergutada nende arengut. Ka on Soome haridus- ja kultuuriministeerium koostanud rahvaraamatukogude personali kvalifikatsiooninõuete kohta dokumendi Raamatukogupersonali sobivusnõuded, tööle värbamine ja koolitus, mis sätestab soovitused personali hariduse kohta. Nõuded kehtestati aasta alguses ja neid tuleb täitma hakata kuue aasta jooksul. Nende dokumentidega ei püüta kohalikele omavalitsustele täpselt ette kirjutada, kuidas tuleks raamatukogusid kohapeal arendada, vaid antakse ette teatud tegevusraamid, mille sees iga raamatukogu saab valida oma prioriteedid. Ministeeriumi eesmärk dokumentide koostamisel on seista hea raamatukogude arengu ja teenuste ühtlase kvaliteedi eest. Meil on seadus ja rahvaraamatukogude töökorralduse juhend mõlema uuendamine on praegu juba lausa hädavajalik. Mingeid strateegilisi dokumente meil aga ei ole. Kes oskab küll öelda, mille taha on jäänud Eestis rahvaraamatukogude arengukava tegemine? aastal tulid Kultuuriministeeriumis kokku erinevate raamatukogutüüpide ning ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajad, mõttes ühine raamatukogude arengukava. Igal raamatukogutüübil valmis sisend (märkusena võib vahele öelda, et rahvaraamatukogude sisend polnud tolle ajahetke kohta sugugi kehv), mille kohale oleks pidanud tekkima ühisosa. Kultuuriministeeriumi algatusel tuli aasta lõpus kokku koostöökoda, kes koostas tegevuskava ja leppis kokku edasise tegevuse. Ja sinna see kõik jäi. Praegu pärineb kultuuriministeeriumi kodulehel ainus raamatukogude arengut puudutav info aastast See on teadusraamatukogude arengukava projekt, kusjuures dokumenti ennast sealt ei leia, on vaid nimetus ja selle taga tühjus. Rahvaraamatukogude sisendis on nõrkuste all toodud: Raamatukogude strateegiline positsioon kogukonnas ja ühiskonnas on kajastamata, mitmel pool ei mõisteta raamatukogude potentsiaali ja tähtsust. Olen seisukohal, et riikliku strateegia puudumine väga pika aja jooksul on üks põhjus, miks Kultuuriministeeriumi väljaütlemised rahvaraamatukogude teemal on praegu sellised, nagu need on olnud, ning avalikkuseski kõlavad rahvaraamatukogude vajalikkust kahtluse alla seadvad seisukohad. Kuna meil on endal sõnastamata ja 44

45 läbi arutamata raamatukogu muutunud roll, siis jääme jänni ka selle selgitamisega avalikkusele. Me ei ole püstitanud endale kaugemaid eesmärke ja nii kipume põhjendama raamatukoguteenuse tähtsust vaid traditsioonilisele raamatukogukasutusele toetudes. Viljandi Kultuuriakadeemias meie eriala õppiv Mari-Liis Niit tegi sel aastal seminaritöö linnade ja maakondade keskraamatukogude arengukavade teemal. Arengukavad olid olemas pooltel raamatukogudest, nende hulka olid arvatud ka need, kellel oli arengukava aegunud või tegemisel. Ülejäänutel ei ole üldse arengukava, ka mitte aegunud arengukava. Pole mõtet tuua põhjenduseks, et mis sellest arengukavast teha, kui raha niikuinii ei anta ja kohalik omavalitsus arengukava tegemist ei nõua. Arengukava on kindlasti suunatud väljapoole, raamatukogu omanikule, lugejatele ja avalikkusele ning sellega saab näidata oma rolli ühiskonnas, oma saavutusi, arengut ja efektiivsust. Arengukava on oluline juhtimisinstrument oma töötajate motiveerimiseks ja ühes suunas tegutsema panekuks. Üha enam räägime sellest, et raamatukogude roll on muutunud. Aga kuidas on küll nendes raamatukogudes, kus arengukava ei ole, kokku lepitud uute eesmärkide poole liikumine? On üsna arusaamatu, kuidas uued eesmärgid töötajatele selgeks tehakse, et kõik nende nimel tegutseksid. Eesmärkide seadmine ja arengukava koostamine on raamatukogu juhi ülesanne. Rahvaraamatukogude juhtidel on, mille üle mõelda. Praeguse kultuuripoliitikaga oleme mingis mõttes jõudnud suluseisu. Kultuuripoliitika arengusuundade esimeses töövariandis oli vaid paar raamatukogusid käsitlevat punkti. Millisel kujul ja mis sõnastuses jäävad raamatukogude ettepanekud lõplikku teksti, on praegu raske öelda. Kui kultuuripoliitika tegemine aastal algas, tegin siis veel Kultuuriministeeriumis arendusosakonna juhatajana töötanud Ragnar Siilile ettepaneku vähemalt vaadata üle olemasolev rahvaraamatukogude sisend ja tuua sisse uued teemad. Meie põgus meilivahetus lõppes kohas, kus leidsime, et võimalus oleks ära kasutada kultuuripoliitika arengusuundade koostamist ja koos sinna raamatukogusid käsitleva teksti koostamisega asuda ka rahvaraamatukogude arengukava ette valmistama. Ja sinna see kõik jäi. Eks mul ja kõigil keskraamatukogude direktoritel tuleb endale tuhka pähe raputada, kuna me ei ole suutnud aastate jooksul ministeeriumi nii palju survestada, et meil oleks strateegiline plaan, kuidas rahvaraamatukogusid arendada. Mis saab edasi? Kultuuriministri algatusel käib koos töörühm, kelle ülesandena on ministri käskkirjas nimetatud rahvaraamatukogude arengusuundade väljatöötamist, riigi ja kohaliku omavalitsuse rollide täpsustamist rahvaraamatukogude tegevuse korraldamisel ja kultuuriministrile ettepanekute tegemist. Töörühm esitab oma ettepanekud kultuuriministrile 1. novembriks, nii et vara on veel öelda, millised need on. Ei teagi, millise vanasõnaga seda võimalikku lõpptulemust kirjeldada: kes maksab, see tellib muusika või oma tahtmine om iki pääasi. Midagi ei ole kuulda sellest, kuidas nähakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil raamatukoguvõrgu muutumist praegusel valdade liitmise ajal, millised on soovitused raamatukoguvõrgu 45

46 muutmiseks liituvatele valdadele. Tundub, et tegu on suuresti otsustamatuse kaasabil end ise juhtiva protsessiga. Milline roll peaks olema igal maakonna keskraamatukogul praegusel valdade liitumise ajal? Kas keskraamatukogud saavad, tahavad ja suudavad kaasa rääkida? Kas Soomes oleks võimalik selline olukord nagu Järva-Jaanis, kus raamatukogu ei sulgenud laupäeval uksi mitte seetõttu, et raha kokku hoida või et lugejaid ei olnud, vaid seepärast, et lugejaid oli ainult et suures osas teiste kohalike omavalitsuste lugejad. (Väljavõte Järvamaa Keskraamatukogu aasta aruandest: Järva-Jaani raamatukogu on lugejatele avatud nüüd vaid tööpäeviti, kuna laupäeviti käis raamatukogus palju lugejad väljastpoolt teeninduspiirkonda, aga komplekteerimissummade vähesus nõuab mõtlemist eelkõige oma valla inimeste peale. ) Kas Soomes ei oleks kaks kohalikku omavalitsust maha istunud ja koos lahenduse leidnud? Meil Eestis pandi raamatukogu laupäeval kinni. Raamatukogud on ühiskonna kindel osa. Kui muutub ühiskond, siis peavad muutuma ka raamatukogud. Meil tuleks Soomest eeskuju võtta ning tegelda raamatukogude arendamisel läbimõeldumalt ja ettepoole vaadates, mitte muudatustel sabas sörkides. Selleks on meil vaja riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke strateegiaid, et info ja kultuuri kättesaadavus tagada. Suurema koostöö vajadus riiklikul ja piirkondlikul tasandil tuleneb ka võrguteenuste arendamise vajadusest. Kas rahvaraamatukogud peaksid ühiselt pöörduma Kultuuriministeeriumi poole nõudmisega kutsuda kokku arengukava koostamise töörühm? Või teha arengukava ilma ministeeriumita ERÜ egiidi all, et saaksime saata avalikkusele sõnumi? Rahvaraamatukogude arengukava oleks väikestele raamatukogudele väga vajalik nende oma nn väikese arengukava tegemiseks. Mul on üks võimalik visioonisõnastus juba välja pakkuda: tugev raamatukogu tugev kogukond. Viis, kuidas inimesed õpivad, infot otsivad, loevad ja kirjutavad, on praeguseks muutunud ja see muutub ka tulevikus. Samuti muutuvad viisid, kuidas soovitakse raamatukogu kasutada. Ja peab muutuma ka raamatukoguhoidja. Soome raamatukogupoliitikas rõhutatakse, et kvaliteetse teenuse esmane tingimus on eriharidusega töötajad. Samuti paneb Soome arengukava raamatukoguhoidjatele südamele, et tänapäeva lapsed ja noored määravad selle, kas nad vajavad raamatukoguteenuseid ka tulevikus. Ehk kui raamatukogud ei suuda tehnika arenguga, mis on lastele ja noortele enesestmõistetavad, sammu pidada, siis ei pruugi raamatukogusid tulevikus vaja olla ja maksumaksjad ei pruugi olla enam nõus raamatukogusid rahastama. Seetõttu peavad raamatukogud pidevalt arenema ja olema valmis ka selleks, et raamatukoguhoidjate kompetentsusele esitatakse aina kõrgemaid nõudmisi. Eesti rahvaraamatukogude üheks suuremaks väljakutseks on põlvkonnavahetus. Rahvaraamatukogudes on 38% raamatukoguhoidjatest vanemad kui 55 aastat ja 18 34aastasi on vaid 10,7%. Kui rahvaraamatukogude töötajate vanuselist koosseisu kajastavat tabelit aasta alguses rahvaraamatukogude direktoritele näidati, siis raputas enamik meist pead ja tõdes, et näe, ei arvanudki, et pilt on nii kaldu. Kuid kuidas siis edasi? 46

47 Tabel 1. Rahvaraamatukogude raamatukoguhoidjate vanuseline statistika aasta jaanuari seisuga Töötajaid kokku Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Kohtla-Järve Läänemaa Lääne-Virumaa Narva Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Sillamäe Tallinn Tartu Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Kokku % 1,6 9,1 16,8 34,0 29,5 8,9 100 Võib ju piirduda tõdemusega, et palgad on raamatukogudes väikesed, ja lasta kõigel isevooluteed minna. Või tasub siiski vaadata, kuidas on muutunud juhtimisteooriad ja kuidas püütakse mujal hakkama saada elanikkonna vananemise ja inimeste liikumisega suurematesse linnadesse, samuti tiheneva konkurentsi, inimeste muutunud ootustega tööelule, tehnoloogia arenguga jne. 47

48 Üha enam räägitakse inimeste juhtimist käsitlevas kirjanduses juhtimisparadigmade muutumisest ja mitte niivõrd ligipääsust rahale. Näiteks soovitatakse inimeste arendamise klassikalise mudeli (saadame inimesed koolitusele) asemel kasutada arendavat juhtimist. Ehk siis edukas on organisatsioon, kes suudab kujundada arengukeskkonna, mis päästab valla inimeste potentsiaali: loovuse, uuenduslikkuse, intellektuaalse uudishimu, empaatia. Arendava juhtimise propageerijad soovitavad organisatsioonidel mõelda töötajatest kui talentidest, keda organisatsioon toetab nende unistuste täideviimisel. Andekas töötaja valib organisatsiooni, mis aitab tal oma unistusi ellu viia. Ja edukas on see organisatsioon, kes suudab värvata enim talente. Iga saalis istuv juht võiks mõelda, kas ta on juhtinud oma organisatsiooni nii, et see päästab valla töötajate uudishimu. Vaevalt et selleks peab alati rahakott puuga seljas olema. Mõtlesin meie rahvaraamatukogudele, kui lugesin märtsis Eesti Ekspressist Hans H. Luige artiklit, mille ta kirjutas siis, kui Politsei- ja Piirivalveameti juhi kohale kaaluti üht järjekordset kandidaati. Ta kirjutas, et juhi esmane ülesanne on saavutada organisatsiooni eesmärgid, luua organisatsioonis tingimused, et inimesed saaksid areneda ja nii üha enam organisatsiooni panustada. Mitte olla hea inimene, hoidmaks organisatsioonis inimesi, kes ei taha või ei ole võimelised arenema. Kas meil ei peaks keskraamatukogu juht sagedamini südame kõvaks tegema, et koondada kaks ametikohta, mida täidavad selles tabelis viimasesse veergu kuuluvad raamatukoguhoidjad, et saaks tööle meelitada kodukandist pärit ja nüüd ülikooli lõpetava noore, kes, väga võimalik, suudab oma paremate infotehnoloogiliste oskustega nende kahe töö sama ajaga ära teha. Tema teadmised uutest praktikatest ja uued ideed on veel pealekauba. Ma ei taha sellega öelda, et juhid ei peaks hoolima pehmetest väärtustest või et raamatukogus ei võiks töötada pensionieas inimesed, kui nad on uuendustele avatud ja kiire õppimisvõimega, kuid juhi esmane ülesanne on saavutada raamatukogu eesmärgid. Kahjuks edeneb põlvkonnavahetus juba raamatukogu juhtide hulgas väga vaevaliselt, siin ehk ongi nii mõnegi probleemi juured peidus. Kas iga raamatukogu juht, osakonnajuhataja ei võiks sisimas teha endaga kokkulepet, et kui mitte varem, siis vähemalt ajal, kui täitub pensioniiga, astub ta ise juhi kohalt tagasi ning jätkab, kui ta seda soovib, raamatukoguhoidjana, kuid mitte juhina? Ma ei arva, et vanus on ainus kriteerium töötaja töö tulemuslikkuse hindamisel. Endagi raamatukogus näen jätkuva rahuloluga töötamas raamatukoguhoidjaid, kelle sünniaasta on 1940ndate alguses. Peame muutma oma senist suhtumist personali planeerimisse ning andma noortele signaali, et me lihtsalt ei räägi vajadusest noorte järele, vaid meie tegevus nende meelitamisel raamatukokku on reaalne, läbimõeldud ja noorte ootusi arvestav. Meil ei ole põhjust oodata, et noored talendid oleksid valmis tulema raamatukokku, kui lootus mingitki erialast karjääri teha ja nii kõrgemat palka saada peaaegu puudub. Soome arengusuundades aastani 2015 on kirjas, et lugejate vajadused, mitte aga juurdunud tööharjumused on raamatukogu toimimise ja teenuste aluseks. See nõuab uut laadi 48

49 mõtlemist, suhtumiste ja traditsioonilise teeninduskultuuri ümberhindamist. Lewis Carrolli raamatus Alice peeglitagusel maal kohtub Alice keerulise malemängu käigus Musta Kuningannaga, kes sunnib teda jooksma kiiremini, kui ta ise kunagi on võimalikuks pidanud. Seejärel hinge tõmmates leiab aset järgnev dialoog. Noh, kui meie maal, alustas Alice ikka veel pisut hingeldades, joosta tükk aega hirmus kiiresti nii nagu meie tegime, jõuame harilikult teise kohta. On teil alles aeglane maa, märkis Kuninganna. Kuid siin, kas tead, pead sa jooksma kõigest väest, kui tahad paigal püsida. Kui sa aga tahad mõnda teise kohta jõuda, siis pead jooksma veel kaks korda kiiremini. Rahvaraamatukogud võiksid sellest on eesmärkide seadmisel lähtuda. Kasutatud allikad Carroll, Lewis. (2008). Alice Imedemaal. 3. tr; Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi. 2. tr. Tallinn: Tänapäev. Finnish Public Library Policy National strategic areas of focus. (2009). Finnish Ministry of Education and Culture. [WWW] ( ) Ilves, Toomas Hendrik. (2013). Vabariigi President iseseisvuspäeva kontsert-aktusel Estonias 24. veebruaril [WWW] /index.html. ( ) Järvamaa Keskraamatukogud aastal: Aastaaruanne. [WWW] matukogud_2012.pdf ( ) Kekki, Kirsti. (2011). Kirjastoammatillisen henkilöstön kelpoisuusvaatimukset, rekrytointi ja koulutus. Yleiset kirjastot. Opetus- ja kulttuuriministeriö. [WWW] lpoisuusvaatimukset_rekrytointi_koulutus.pdf ( ) Eesti Teadusraamatukogude arengukava projekt seisuga Kultuuriministeerium [WWW] ( ). Luik, H. H. ( ). Andke töökaid autiste!. Eesti Ekspress, lk 4. Niit, Mai-Liis. (2013). Keskraamatukogude arengukavade võrdlus ja analüüs. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Viljandi. [Seminaritöö]. Quality recommendation for public libraries. (2011). Finnish Ministry of Education and Culture. [WWW] n ( ). 49

50 Raamatukogunduse arengukava: Rahvaraamatukogud. (2008). Autori valduses. Raamatukogunduse koostöökoja tegevuskava: koostatud Türi-Allikul Autori valduses. Töörühma moodustamine rahvaraamatukogude arengusuundade väljatöötamiseks. Kultuuriministri käskkiri nr 129. Vesso, Signe. ( ). Kuidas uus ajastu muudab inimeste juhtimist ja arendamist: Töökoht on selleks, et oma unistusi ellu viia. Äripäev, lk

51 Mida üliõpilane raamatukogus teeb? Aiki Tibar TTÜ Raamatukogu teadus- ja arendustalituse juhataja Tallinna Tehnikaülikoolis õpib üle üliõpilase. Nende õpingute toetamiseks teeb TTÜ raamatukogu kättesaadavaks nende vajadustele vastavad infoallikad ning arendab teenuseid. Ülikooli uus raamatukogu avati lugejatele aasta septembris. Raamatukoguhoone on galeriide kaudu ühendatud õppehoonetega ja asub mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel üliõpilaselamutest. Raamatukogus on 500 lugejakohta, sealhulgas 90 arvutitöökohta, 26 individuaaltööruumi ja kuus kaheksakohalist rühmatööruumi. 21kohaline arvutiklass on avatud kõigile lugejaile e-ressursside kasutamiseks. 16 infokioskit sisaldavad e-kataloogi ESTER, artiklite andmebaasi ISE, avakogu juhti ning individuaal- ja rühmatööruumide reserveerimise süsteemi. Raamatukogus on mitu iseteeninduslikku seadet: kaks laenutusautomaati, tagastusautomaat, kolm printerit/koopiamasinat ja neli skaneerimistöökohta. Wifi leviala võimaldab kasutada sülearvutiga internetti igal pool raamatukogus aasta lõpul korraldas TTÜ Raamatukogu uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada lugejate rahulolu raamatukogu teenuste, töötingimuste ja -keskkonnaga. Nelja nädala jooksul ( ) täitis küsimustiku 291 lugejat, neist 84% olid üliõpilased. Järgnev ülevaade üliõpilaste tegevustest ja hinnangutest põhinebki uuringu tulemustel. Raamatukogu külastamise sagedus ja eesmärk 61% uuringus osalenud üliõpilastest külastas raamatukogu mõni kord nädalas, 23% mõni kord kuus, 12% iga päev ja 4% mõni kord aastas.96% üliõpilastest külastas raamatukogu õppimise või uurimistöö vajadustest tulenevalt ja 93% käis raamatuid laenamas või tagastamas. Käidi veel printimas, koopiaid tegemas, skaneerimas (59%), infot otsimas (53%), raamatuid lugemas/sirvimas (52%), wifit (49%) ja arvuteid (48%) kasutamas, vaba aega veetmas (33%) jne (joonis 1). 51

52 Joonis 1. TTÜ Raamatukogu külastamise eesmärk. Raamatukogu arvuteid kasutasid üliõpilased info otsimiseks (72%), õppe- või uurimistöö eesmärgil (55%), printimiseks (44%), meelelahutuseks ja ajaviiteks (40%). Uuringu ajal paigaldati lugejaarvutitesse uus tarkvara (MS Office 2010), mida paljud üliõpilased olid juba varem soovinud. Mõned üliõpilased tahaksid aga, et raamatukogu arvutites saaks kasutada ka muud tarkvara, näiteks AutoCadi jt. Rahulolu raamatukogu teenuste ja keskkonnaga Joonisel 2 on toodud üliõpilaste hinnangud raamatukogu teenustele ja keskkonnale. Tudengid väärtustavad kõrgelt võimalust kasutada raamatute laenutus- ja tagastusautomaate: hinnangu rahul või väga rahul andis vastavalt 99% ja 95% uuringus osalenud üliõpilastest. Üle 40% nii laenutustest kui ka tagastustest vormistavad raamatukogu lugejad automaatide abil. Joonis 2. Rahulolu TTÜ Raamatukogu teenuste ja keskkonnaga. 52