NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut

Size: px
Start display at page:

Download "NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut"

Transcription

1 NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on analüüsitud paljude lääneriikide autorite poolt (O Higgins, 1997; Julkunen, 1998; Ryan & Büchtemann; Hammer, 1993 etc.). Need analüüsid toovad välja noorte koolist tööturule siirdumise protsessi eripära, mida peale noorte isikuomaduste mõjutavad koolist saadud teadmised ja tööturu tingimused. Eestis ja teistes Kesk- ja Ida-Euroopa maades on siirdeprotsess kaasa toonud suuri muutusi noorte koolist tööellu liikumisel, mis on seotud siirdeprotsessi mõjutustega, kus toimub hariduse ja tööturu areng ning sotsiaalse ja majandusliku keskkonna kiire muutumine (Berde et al, 1999, Boeri et al, 1998; Commander & Corricelli, 1995 jne.). Samuti avaldavad mõju üldised trendid maailmamajanduses, nagu tehnoloogia areng, tööorganisatsioonide tegevus, paindlike töömeetodite ja -režiimide juurutamine ning mitmed teised protsessid. Eestis on läbi viidud huvitavaid ja põhjalikke uuringuid kutsehariduse seisundi ja kutseasutuste efektiivsuse hindamisel kui ka vaadeldud kutsekooli lõpetanute toimetulekut tööturul (Pavelson, 1999; jt.). Vähem on käsitletud noorte töötusega seotud probleeme ja neid mõjutavaid tegureid. Seepärast alustati noorte tööturu probleemide põhjalikumat uurimist TTÜ Eesti Majanduse Instituudis 1. Uurimistöö käsitleb noorte tööturul kohanemise probleeme, kus suuremat tähelepanu on pööratud kesktaseme haridusega noorte koolijärgsele käitumisele ja nende töötuse põhjuste selgitamisele. Käesolevas artiklis antakse ülevaade noorte majandusliku staatuse muutustest tööturul ja nende põhjustest, tööturuvoogude iseärasustest ja tööturupoliitika osast noorte töötuse vähendamisel. 1. Noorte õppimine ja tööhõive Tulenevalt aktiivse õppimise prioriteedist eluks ettevalmistamisel on noorte tööturul käitumise üheks iseärasuseks suhteliselt madal majanduslik aktiivsus. Viimasel kümnendil võib Eestis nagu ka enamuses Euroopa maades suuremal või vähemal määral märgata noorte majandusliku aktiivsuse langust (European, 1999). See trend on suures osas tingitud õppimisega seotud noorte arvu suurenemisest, mida on mõjutanud noorte töö leidmise väljavaadete vähenemine tööturul, kuid samuti mitmetes riikides nende edasiõppimise toetamine valitsuste poolt vastuseks noorte kõrgele töötusele (Unicef, 2000). Seega noorte peamised valikud on seotud õppimise ja töötamisega. Need tegevused on märgitud ka kahe esimese prioriteedina kümnest ÜRO Maailma Noorte Tegevusprogrammis. Haridusvalikutest sõltuvalt kujuneb õppijate kui ka tööturule siirduvate noorte vanuseline struktuur, kus haridus- ja tööturupoliitilises mõttes võib välja tuua erinevat osalust õppimises ja tööturul. Valdav enamus aastaste vanusegrupi noortest õpib formaalhariduses ning on seetõttu majanduslikult mitteaktiivsed (Joonis 1). Nende tööjõus osalus on madal, jäädes alla viiendiku antud vanusegrupist. Kuni 20-aastaste osatähtsus õpingutes ületab nende osaluse tööjõus (1998a.). Peale selle toimub pööre noorte majandusliku staatuse struktuuris, kus tööjõus osalemine hakkab koos vanusega kiiresti kasvama, õpingutes osalemine aga 1 Uurimistööd on toetanud Eesti Teadusfond 273

2 langema. Seoses õppimise aja pikenemisega toimub noorte tööturule siirdumise edasilükkumine vanemasse ikka. Seda näitab noorte õppimise ja töötamise struktuurilise pöörde nihkumine keskmiselt ühe aasta võrra aastal võrreldes aastaga. Peale aktiivseimat õppimisperioodi (vanusegrupis 15-19) siirdub järgmises vanusegrupis (20-24) tööturule juba kaks kolmandikku noortest astaste vanusegrupis õpib vaid 2%, kuid selle vanusegrupi tööjõus osalus on kasvanud 74%-ni, mis on pöördvõrdeline noorima vanusegrupi noorte samade tegevustega (õppis 75% ja tööjõus osales 13%). Samas on mitteaktiivsete noorte osatähtsus kasvanud vanemates gruppides, mis võib olla seletatav samuti õppimisega, kuid ka pikaajalise töötuse kasvuga, hõivega varimajanduses jne. Joonis 1. Noorte (15-29) osalemine õpingutes ja töötamine ja aastal, % vastavas vanuses rahvastikust % vastavas vanuses rahvastikust vanus õppis 90.a. töötas 90.a. õppis 98.a. töötas 98.a. Allikas: Eesti tööjõu-uuringu ja a. küsitlused Noorte tööturu nõudlus on tundlik üldiste majanduslike ja tööturu tingimuste muutustele. Paljude maade kogemused on näidanud, et majandusliku languse korral, kui ettevõtetes on vajalik vähendada töötajate arvu, siis tehakse seda nende arvel, kellel on vähem kogemusi ja väiksem tootlikkus (Unicef, 2000). Eestis oli ulatuslik sisemajanduse koguprodukti langus siirdeperioodi esimestel aastatel ( ), millele teatud ajalise nihkega on veidi aeglasemalt järgnenud tööhõive langus (Joonis 2). Vaatamata majanduse üldisele tõusule alates aastast on tööhõive jätkuvalt langenud, kuigi see langus on aastate jooksul pidevalt aeglustunud. Seejuures noorte tööhõive langus oli väiksem siirdeperioodi alguses, kuid võrreldes kogutööhõivega on noorte tööhõive langus kiirenenud viimastel aastatel. See on tingitud suurema arvu noorte edasiõppimisega, kuid ka nende madalama konkurentsivõimega tööturul ja töötuse kasvuga. Tööhõive muutumise erinevusi vanuse järgi võib põhjendada eelkõige siirdeprotsessi mõjutustega. Siirdeperioodi alguses riigisektori juhtimise detsentraliseerimise ja privatiseerimise tulemusena hakkas vähenema selle sektori tööhõive. Samal ajal arenev ja kasvav erasektor hõivas riigisektorist vabanevat tööjõudu kui ka uusi tööturule sisenejaid. Viimastest suure osa moodustasid ka noored. Seda on põhjendatud noorte kui uustulnukate kalduvusega siirduda uutele töökohtadele (Roberts, 1995). Siirdeperioodi alguses erasektori kiire areng seda võimaldas, mis seletab suhteliselt 274

3 madalamat langust noorte hõives. Tööjõu-uuringu kohaselt olid 1999.a aastased noored hõivatud valdavalt erasektoris (84%). Reformide kiiruse ja töökohtade loomise intensiivsuse langusega on suurenenud konkurents tööturul ja seega vähenenud ka noorte töö leidmise võimalused. See omakorda on mõjutanud noorte otsuseid õpingute jätkamiseks. Joonis 2. Tööhõive ja sisemajanduse koguprodukti muutus % Allikas: Eesti Statistikaameti andmed 2. Noorte töötus SKP tööhõive (15-69) noorte tööhõive (15-24) Noorte (15-24) töötuse määr on traditsiooniliselt kõrgem kui põhitööeas (25-49) oleva tööjõu töötuse määr enamuses riikides (Allison & Ringold, 1996; European, 1999). See on osaliselt seletatav töötuse määra sõltuvusega noorte tööjõus osaluse määrast. Vaadeldava vanusegrupi noorte suhteliselt suure majandusliku mitteaktiivsuse tõttu moodustas aastaste tööjõud Eestis 44% nende üldarvust 1998.aastal. 14,5 tuhat noort vanuses olid töötud, mis moodustasid 12% kõigist töötutest. Noored on mõjutanud ka üldist töötuse määra suurenemise suunas, sest nende liikumine töötusesse on olnud suurem kui hõivesse. Selle tulemusena on pidevalt suurenenud lõhe noorte ja põhitööeas tööjõu töötuse määrade vahel. Kuid lisaks töötutele on muret tekitav nende noorte osa, kes ei õpi ega osale tööturul. Näiteks aastaste grupis oli aastal mitteaktiivsete osa (7%) Eestis isegi suurem kui sama vanusegrupi töötute osatähtsus (5%) (Unisef, 2000). Noorte töötuse määra pidev kasv ja mitteaktiivsete noorte suur osa viitab vajadusele tööturupoliitika kaudu rohkem kaasa aidata noorte kiiremale integreerumisele tööturul, sest nagu näitavad uuringud, peale kooli lõpetamist töötuks jäämine suurendab töötuks jäämise riski ka edaspidises elus. (Venesaar et al. 2000). Paljude maade kogemused näitavad, et noorte töötuse määr on otseses seoses nende haridustasemega. Näiteks keskharidusest madalama haridustasemega aastaste noorte töötuse määr oli Rootsis ja Taanis keskmiselt 21%. Arvestades pürgimist üldise keskhariduse poole võib eeldada, et sellest madalama haridusega isikute tööhõive küsimused võivad jääda probleemiks kogu tööeluks aastaste keskharidusega noorte olukord oli vaadeldud riikides veidi parem: töötus Rootsis oli 12%, Taanis 8%. Euroopa Liidu riikidest kõrgeim töötuse risk keskharidusega noorte hulgas on Hispaanias (töötuse määr 27%), Soomes (18,5%), Prantsusmaal (15%), Kreekas (16%) ja Itaalias (17%). Kuid kõrgharidusega noorte töö leidmine on eelmistest 275

4 gruppidest soodsam enamuses Euroopa Liidu maades, va. Itaalias ja Hispaanias, kus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu nõudlus on madalam kui haridussüsteemis ette valmistatakse (OECD, 1997). Tööjõu-uuringute alusel võib Eestis leida analoogseid tendentse hariduse mõjust noorte kohanemisele tööturul. Hariduse kasvuga töötuks jäämise risk väheneb, kuid viimastel aastatel on kõigi haridustasemete korral noorte töötuse määr Eestis oluliselt kasvanud. Analüüs näitas, et kesktaseme haridusega noortele pakub paremat kaitset töötuse vastu peale gümnaasiumi omandatud kutseharidus. Kõrgharidus kindlustab küll paremad tööhõive võimalused tööturul, kuid kui selle haridusega rahvastik ületab nõudluse majanduses, siis võib suureneda ka kõrgkooli lõpetanute töötuks jäämise risk, pikeneda tööotsingute aeg või tuleb haritud spetsialistidel vastu võtta madalama kvalifikatsiooniga töö (Forgeot & Gautie, 1997; Eesti, 1999). Eestis on avalik ehk registreeritud töötuse määr tunduvalt madalam kui töötuse määr Eesti tööjõu-uuringute andmetel. Selle erinevuse põhjusena on toodud puudujääke seadusandluses, töötute sotsiaalsetes garantiides kui ka tööhõivetalituste ebaefektiivsust tööotsijatele töökohtade leidmisel tööandjatelt (Eamets, 2000). Seepärast mitte kõik tegelikult ilma tööta ja samal ajal tööd otsivad isikud ei registreeri end tööhõivetalitustes. Kuid Eesti tööjõuuuringu andmetel töötute kõrvutamine nende tööhõivetalitustes registreerimise ja mitteregistreerimise järgi näitab, et registreeritud töötud on nii noorte kui vanemas vanusegrupis väiksema konkurentsivõimega ja majanduslikult halvemas seisus, mistõttu on neil suurem risk jääda töötuks võrreldes iseseisvalt tööd otsivate töötutega. Registreeritud töötutele on iseloomulik pikem töötuse kestus. Näiteks aastal 68% registreeritud noortest oli töötud üle kuue kuu võrreldes 47% mitte-registreeritud töötutega 2. Peale selle on registreeritud noorte töötute hulgas rohkem töö kaotanuid kui omal soovil töölt vabastatuid, mis näitab registreeritud noorte mittesobivust töökohtadele, kust nad vabastati. Majandusliku kindlustatuse seisukohalt on registreeritud töötud samuti raskemas seisus. Olgugi, et töötu abiraha on äärmiselt madal, on registreeritud töötutele töötu abiraha ja teised toetused sagedamini esinevaks sissetulekuallikaks. Samal ajal tööhõivetalitustes mitteregistreeritud noorte kui ka vanema vanusegrupi töötute puhul on pere ja vanemate toetus suurem, mistõttu neil on väiksem vajadus end töötuna registreerida. Lähtudes eelnevast võib registreeritud töötuid käsitleda tõsise riskigrupina tööturul, kelle konkurentsivõime tõstmiseks tööturul on vajalik rakendada tööturupoliitilisi meetmeid. 3. Tööturuvood: liikumised töötusesse ja töötusest välja Eesti Tööjõu-uuringute andmebaasi alusel on analüüsitud noorte (15-24) liikumisi tööturul seoses töötusega, st voogusid töötusesse ja sealt välja, kusjuures arvesse on võetud kõik liikumised aasta jooksul. Seoses vajadusega tuua välja noorte tööturu voogude erisusi ja nende töötusega seotud probleeme on paralleelselt võrdluseks toodud ka põhitööeas tööjõu vood. Noorte tööturuvoogude analüüs 1998.aastal näitab, et noored liiguvad tööturul sagedamini ja ebaühtlasemalt kui põhitööeas tööjõud (Joonis 3). Noorte vood töötusesse on palju suuremad suvel, peale kooli lõpetamist. Samal ajal vood töötusest välja on sagedasemad kui vood 2 Arvutused on tehtud Eesti Tööjõu-uuringu andmebaasi alusel 276

5 töötusesse kevadel (aprillis-mais) ja sügisel (septembris-oktoobris), kus noored siirduvad aktiivsemalt tööle. Võrdlusena, põhitööeas tööjõu vood on suhteliselt ühtlasemad ja nende vood töötusesse ületavad vastupidised vood peamiselt suveperioodil ja aastal ka oluliselt aasta lõpupoole, kui nende töötuse määr kasvas. Peale töötust tööhõivesse siirduvate noorte arv oli 1998.a. kevadel suhteliselt kõrge, mis seejärel hakkas langema kuni saavutas madalaima seisu enne kooliaasta algust. Need, kellel ei õnnestunud õppima asuda või kes olid lõpetanud kutse- või kõrgkooli suvel, hakkasid nüüd tööd otsima. Seega hakkasid noorte vood tööhõivesse kasvama, kuid aasta lõpupoole liikumine hõivesse siiski langes. Eesti Majanduse Instituudi küsitluse järgi asusid noored sagedamini tööle kolm kuud peale kooli lõpetamist, edasi töö leidmise sagedus vähenes. Seejuures väiksem tõenäosus oli tööd leida noortel, kellel puudus eelnev töökogemus. Seega vajavad noored peale kooli lõpetamist tööpraktika võimalusi ettevõtetes või erialastel kursustel. Joonis 3. Liikumine töötusesse ja töötusest välja aastal, % vanusegrupist aastased aastased % vanusegrupist % vanusegrupist töötusesse töötusest välja sh. hõivesse Allikas: Eesti Tööjõu-uuringu aasta küsitlus Töötute voogude analüüs näitas, et enamus töötuks jäänud noori on kas kaotanud töökoha, lõpetanud kooli, vabanenud kaitseteenistusest või on üliõpilased. Töökoha kaotanuid oli aastal ligi 18% rohkem kui eelmisel aastal, mille põhjuseks on konkurentsi tugevnemine tööturul, kuid mis osaliselt võib olla seletatav ka suurema arvu noorte siirdumisega õppima samal aastal. Peale töötust siiski suurem osa noori siirdus tööle. Tööturuvoogude ulatuse ja sesoonsuse tundmine aitab täpsemalt määratleda tööturupoliitika meetmeid noorte töötuse vähendamiseks. 4. Tööturupoliitika Eesti tööturupoliitika ei haara poliitilisi meetmeid noorte koolist tööellu integreerumise abistamisel. Samuti ei ole noortele suunatud ühtegi teist eriprogrammi, mis oleks mõeldud 277

6 nende töötuse vähendamisele. Kuid noored võivad võrdselt täistööeas tööjõuga kasutada tööturuteenuseid, näiteks osaleda tööhõivetalituste poolt korraldatavatel kursustel, taotleda stardiraha ettevõtluseks jm. Kahjuks puudub täpne informatsioon tööturuprogrammides osalemise kohta vanusegruppide kaupa. Seepärast püüti tööturupoliitika mõju hinnata üldiselt töötuse vähendamisele Eestis. Regressioonanalüüs ei näidanud olulist seost aktiivse tööturupoliitika ja töötusest hõivesse liikumiste vahel. Analoogseid tulemusi tööturupoliitika hindamisel võib kohata mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa maade uuringutes (Puhani, 1999; Lehmann, 1996). Siiski Eesti Majanduse Instituudi uurimuses hinnatud keskharidusega noorte töötute hulgas oli tööturukoolituse läbinud noorte rakendumine 31% kõrgem võrreldes teistega, kes koolitust ei saanud (Venesaar et al. 2000). Euroopa Liidus kulutatakse tööturupoliitikale 3% SKPst, sellest aktiivsele tööturupoliitikale 38%. Euroopa Liidu maade aktiivne tööturupoliitika sisaldab kulutusi koolitusele (28% aktiivse tööturupoliitika kulutustest), noorteprogrammidele (15%), töökohtade subsiidiumidele (10%), töökohtade loomisele avalikus sektoris (15%) ja meetmetele puuetega inimestele (13%). Euroopa Liidu maades on tööturupoliitika suunatud rohkem töötust ennetavale tegevusele, näiteks uue ettevõtluskultuuri juurutamisele, erialase ettevalmistuse kvaliteedi tõstmisele formaalhariduses, sotsiaalse partnerlusel põhineva koostöö tugevdamisele, võrdsete võimaluste tagamisele jne. Eestis kulutatakse tööturupoliitikale alla ühe protsendi SKPst, kusjuures aktiivse tööturupoliitika meetmetest moodustab ulatuslikuma osa tööturukoolitus (60%) ja subsiidiumid tööandjale (13%). Käesoleval ajal on Eestis suur nõudlus mitut liiki koolituse (välja-, ümber- ja täiendõpe) järele. Probleem on selles, kuidas on võimalik muuta haridussüsteem paindlikumaks ja kuidas korraldada tööturukoolitust, et suurendada noorte konkurentsivõimet tööturul. Samas on vajalik suurendada noorte osa ka teiste tööturuteenuste kasutamisel. Pikemas perspektiivis vajavad arendamist töötust ennetavad noorteprogrammid. Tööturupoliitika arendamise sihiks on Euroopa Liidu neljale sambale toetuva tööpoliitika järk-järguline kohandamine Eesti oludele. Kokkuvõte Viimasel kümnendil võib Eestis kui ka teistes Euroopa riikides täheldada noorte majandusliku aktiivsuse langust. See trend on suures osas tingitud õppimisega seotud noorte arvu suurenemisest. Selle tulemusena muutub tööturule siirduvate noorte hariduslik ja vanuseline struktuur. Kuigi siirdeperioodi alguses oli noorte tööhõive langus Eestis suhteliselt aeglane (võrreldes kogu tööhõive langusega), on see viimastel aastatel kiirenenud, mida oluliselt on mõjutanud noorte edasiõppimise kasv, nende madal konkurentsivõime tööturul ja sellest tingitud töötuse kasv. Tööturuvoogude analüüs näitas, et noorte liikumine töötusesse on pidevalt kasvanud võrreldes liikumisega tööhõivesse, mis on mõjutanud ka üldist töötuse määra suurenemise suunas. Noorte töötuse vähendamisele aitaks kaasa tööturupoliitika suunamine nende kiiremale integreerumisele tööturule peale valitud hariduse omandamist. See kehtib eriti nende noorte suhtes, kes on tööhõivetalitustes registreeritud, sest nende risk korduvalt või pikaajaliselt töötuks jääda on suurem. Eesti tööturupoliitikas ei ole noortele suunatud eriprogramme. Noored võivad kasutada kõiki pakutavaid tööturuteenuseid võrdselt täistööeas tööjõuga. Kuid nagu näitas analüüs, Eesti aktiivne tööturupoliitika ei ole seni olnud piisav probleemide lahendamisel, kuigi enim abi on 278

7 siiski saadud tööturukoolitusest. Seega on noorte tööturul kohanemise parandamise esmaseks tingimuseks Eesti tööturupoliitika suunamine eelkõige noorte koolitusnõudluse rahuldamisele, kuid ka teiste meetmete osa suurendamisele noorte hulgas. Kuid pikemas perspektiivis vajaksid arendamist töötust ennetavad noorteprogrammid toetudes Euroopa Liidu strateegilise tööpoliitika suundadele. Kirjandus 1. Allison C. & Ringold D. (1996) Labour Markets in Transition in Central and Eastern Europe World Bank Technical Paper no. 352: Social Changes in Transition Series, The World bank, Washington; 2. Berde, E., Petro, K., Venesaar, U., Viies, M., Maldre, R. (1999) Post-Matriculation Prospects on the Labour Market in Estonia and Hungary /In the book: Harmonization with the Western Economics: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks. Eds. Ülo Ennuste and Lisa Wilder, Tallinn, pp ; 3. Boeri T., Burda M., Köllö J. (1998) Mediating the Transition: Labour Markets in Central and Eastern Europe. Forum Report of the Economic Initiative No Commander S., Coricelli F (Eds.)(1995) Unemployment, Restructuring and the Labour Market in Eastern Europe and Russia, Washington, DC, World Bank/EDI; 5. Eamets R., Philips K., Annus T. (2000) Eesti tööturg ja tööpoliitika, Tartu Ülikool; 6. Eesti Statistikaamet (1999a) Eesti Tööjôu-uuring Tööjõud 1998, Tallinn; 7. Eesti Statistikaamet (2000) Eesti Tööjôu-uuring Tööjõud 1999, Tallinn; 8. European Commission (1999) Employment Policies in the EU and in the mamber States. Joint Report, Employment & Social Affairs, Luxenburg; 9. Forgeot G. & Gautie J. (1997) Overeducation and the Youth Labour Market in France, EALE Conference Paper; 10. Hammer T. (1993) Explanations of Youth Unemployment, Young, Vol. 1, no. 4; 11. Julkunen I., Malmberg - Heimonen I. (1998) The Encounter of High Unemployment among Youth. A Nordic Perspective, ministry of Labour, Helsinki; 12. Lehmann H. (1996) Labour market Flows and the Evaluation of Labour market policies in Poland: In: Labour markets by Design? (Eds. H. Lehmann, J. Wadsworth), Köln, pp ; 13. OECD (1997) Education at a Glance. Centre for Educational Resesrch and Innovation; 14. O Higgins Niall(1997) The Challenge of Youth Unemployment. Employment and Training Papers No. 7, ILO; 15. Roberts K. (1995) Youth and Employment in Modern Britain, London, Oxford University Press; 16. Pavelson M. (1999) Kutseharidus kui karjääri lähtekoht. Tallinna Tehnikaülikool; 17. Puhani P. (1999) Estimating the Effects of Public Training on Polish Unemployment by Way of the Augmented Matching Function Approach, Centre for European Economic Research (ZEW), Mannheim; 18. Ryan P., Büchtemann C.F. (1997) The School-to Work Transition. In: Schmid G., O'Reilly J., Schömann K. International Handbook of Labour Market Policy and Evaluation, Edward Elgar, UK; 19. Unicef (2000) Young People in Changing Societies, Florence, Italy; 20. Venesaar U., Koljajeva I., Maldre R. (2000) Kesktaseme haridusega noorte kolijärgsed stsenaariumid ja tööturul kohanemise probleemid. Eesti-Ameerika Ärikolledži Toimetised, Tallinn. 279

8 Summary YOUTH EMPLOYMENT AND LABOUR MARKET POLICY IN ESTONIA Urve Venesaar Reet Maldre Estonian Institute of Economics at TTU It is noteworthy that the labour force participation of the young has been declining in Estonia as well as in other European countries during the last decade. This trend is much due the increasing number of young people in education, which is changing the educational and age structure of young people entering the labour market. Though the youth employment rate in Estonia declined relatively slowly (compared with the total employment) in the early stage of the transition period, this has accelerated in recent years, which is also due to the increasing number of young people in education, but also their low competitiveness in the labour market and the ensuing growth of unemployment. An analysis of labour market flows indicated that the movement of young people into unemployment has been increasing compared with the movement into employment, which has also influenced the total unemployment rate to rise. Direction of the labour market policy toward a faster integration of young people into the labour market after obtaining the chosen education would help to reduce youth unemployment. This especially applies to these young people who have registered themselves in employment offices as unemployed, because they are more likely to stay unemployed repeatedly or for a longer period. The Estonian labour market policy lacks youth-targeted programmes. Young people can use all labour market services available for the adults equally with them. However, as the analysis indicated, active labour market policy in Estonia has not been sufficient for solving labour market problems here, though employment training has contributed most to this. Thus, the primary condition for improving the adaptation of young people in the labour market is targeting the Estonian labour market policy primarily at satisfaction of the youth training demand, but also at increasing the role of other measures among young people. In longer term, however, unemployment preventive youth programmes need to be developed, based on the strategic labour policy directions of the European Union. 280

PILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE

PILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE Kogumik esitab ülevaate töövaldkonnast Eestis käesoleva kümnendi keskpaigas. Käsitletakse üldisi trende tööturul, haridusvalikute seoseid tööturuga, töökoolitust, eestlaste ja mitteeestlaste, meeste ja

More information

TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES

TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES Yngve Rosenblad Statistikaamet Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr a rekordilise 19,8 protsendini,

More information

CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES

CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES Tartu 2013 ISSN-L 1406-5967 ISSN 1736-8995 ISBN 978-9985-4-0752-3 The

More information

Eesti Noorsoo Instituut

Eesti Noorsoo Instituut Eesti Noorsoo Instituut Tallinn 2010 Hea lugeja, hoiad käes Noortemonitori sarja esimest väljaannet, mis käsitleb noorte olukorda Eestis. Monitor on esimene taoline katse anda statistiline ja võrdlev ülevaade

More information

EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool

EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud

More information

SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu

SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU Introduction Katrin Olenko University of Tartu It is commonly accepted that the exchange rate regime

More information

EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE

EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT NOORTE TÖÖHÕIVE 1. SISSEJUHATUS Noorte abistamine tööturule sisenemisel ja seal püsimisel on majanduskasvu ja paremate elutingimuste poliitika tähtis osa. Selline

More information

AKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS

AKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS Poliitikauuringute Keskus PRAXIS AKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS Reelika Leetmaa Andres Võrk Raul Eamets Kaja Sõstra Tallinn 2003 Poliitikauuringute Keskus PRAXIS 2003 Estonia pst.

More information

Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö

Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusmatemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON

More information

EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA

EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI STATISTIKA 1921 2011 EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA TALLINN 2011 Koostanud Mihkel

More information

KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL

KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK 29. AASTAL Allan Aron, Riina Kerner Statistikaamet 29. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda

More information

VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool

VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Eestis viimase 15 aasta jooksul toimunud majandusreformide jooksul on pidevalt rõhutatud väikeettevõtluse

More information

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel

More information

HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES

HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES Ivar Raig University Nord, Tallinn, Estonia Research Center Free Europe 1. General impact of

More information

MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL

MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Helina Vesilind MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor

More information

Tööhõive alased trendid ja probleemid Eestis. Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus Praxis

Tööhõive alased trendid ja probleemid Eestis. Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus Praxis Tööhõive alased trendid ja probleemid Eestis Reelika Leetmaa Poliitikauuringute Keskus Praxis 17.1.214 Töö- ja sotsiaalpoliitika programm Praxises Maksud ja toetused Ligipääs tööturule ja osalemine tööelus

More information

TÖÖTUSKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE VÕRDLEV ANALÜÜS EUROOPA LIIDUS

TÖÖTUSKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE VÕRDLEV ANALÜÜS EUROOPA LIIDUS Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Maria Borzova TÖÖTUSKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE VÕRDLEV ANALÜÜS EUROOPA LIIDUS Lõputöö kava Juhendaja: Paul Tammert, MSc Tallinn 2011 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž:

More information

ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE

ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE TAIRI RÕÕM ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE Tairi Rõõm 1 Sissejuhatus Nagu enamikus ELiga liituvais riikides, on ka Eestis viimaseil aastail alampalka 2 märgatavalt tõstetud. See suund jätkub tõenäoliselt

More information

E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT

E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT E UROPEAN CURRICULUM VITAE FORMAT Last updated 20 November 2009 PERSONAL INFORMATION Name VÕRK, Andres Address TÄHE 91A-12, TARTU, 50107, ESTONIA Telephone +372 5277 923 E-mail andres.vork@praxis.ee Nationality

More information

Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1

Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1 Poliitikaanalüüs Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009 Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1 Ühe vanemaga pered ja nendes kasvavad lapsed kogevad

More information

Kui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise

Kui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise Riigimasin teema- Erilehe väljaandmist finantseeris Eesti Koostöö Kogu ja kujundas Eesti Ajalehtede ja erilehtede osakond Konverentsi Eesti kui väikeriik eriväljaanne Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu: Roheline

More information

TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool

TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Liitu (EL) integreerumise protsessis on vaieldamatult üheks oluliseks teemaks töötajate liikumisvabaduse probleemistik.

More information

SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS

SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS TALLINN 2013 Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Urve Kask, tel 625 9220).

More information

Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks.

Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Tööversioon 27.04.09, Tallinn * Valge paber (White paper) on raport või suunis, milles tuuakse välja probleeme

More information

ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas,

ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas, ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, dr. theol., sotsiaaleetika dotsent, Führungsakademie der Bundeswehr (Hamburg) Sellised sündmused nagu terrorismivastane sõda

More information

5926/12 tht/mkk 1 DG F2A

5926/12 tht/mkk 1 DG F2A EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse

More information

VI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium

VI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO

Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO Taustainfo: Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides

More information

Eestis on suhteliselt väiksemad klassid kui OECD riikides keskmiselt, mis annab head õpetamistingimused.

Eestis on suhteliselt väiksemad klassid kui OECD riikides keskmiselt, mis annab head õpetamistingimused. OECD iga-aastane haridusindikaatorite kogumik EAG: OECD Indicators annab usaldusväärset, täpset ja asjakohast teavet hariduse kohta maailmas. Ülevaade sisaldab andmeid OECD 34 liikmesriigi ning mitmete

More information

VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL

VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Projekt on toetatud Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Uuringuraport Eesti Sotsiaalministeeriumile Sten Anspal Epp Kallaste Poliitikauuringute

More information

DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS

DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTATIONES RERUM OECONOMICARUM UNIVERSITATIS TARTUENSIS 5 REALLOCATION OF LABOUR DURING TRANSITION. DISEQUILIBRIUM AND POLICY ISSUES THE CASE OF ESTONIA RAUL EAMETS TARTU 2001 1 Faculty of Economics

More information

ESTONIAN PATENT OFFICE

ESTONIAN PATENT OFFICE PCT Applicant s Guide National Phase National Chapter Page 1 ESTONIAN PATENT OFFICE (PATENDIAMET) AS DESIGNATED (OR ELECTED) OFFICE CONTENTS THE ENTRY INTO THE NATIONAL PHASE SUMMARY THE PROCEDURE IN THE

More information

In-work poverty and labour market segmentation

In-work poverty and labour market segmentation www.peer-review-social-inclusion.eu Estonia In-work poverty and labour market segmentation A Study of National Policies Mare Viies Tallinn University of Technology Disclaimer: This report reflects the

More information

Ööbimisega külastajate saabumised, Arrivals of overnight visitors, (miljonit billions)

Ööbimisega külastajate saabumised, Arrivals of overnight visitors, (miljonit billions) TURISM 2008 Anneken Metsoja Helga Laurmaa Statistikaamet Turismiga sisustavad tänapäeval oma elu sajad miljonid inimesed. Turism hõlmab inimese vaba liikumist, aga ka teenuste sfääri, mis on arenenud turistide

More information

PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL. Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool

PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL. Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL Sissejuhatus Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik,

More information

AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL

AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Ann Greetel Varunov AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL

More information

Aino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused

Aino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused Sissejuhatus EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE EELISED JA MÕJU EESTI VÄIKEETTEVÕTETE ARENGULE Aino Siimon Tartu Ülikool Euroopa Liiduga ühinemine moodustab Eesti ettevõtjate jaoks olulise osa euroopastumisest,

More information

37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES

37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES 37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES Tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksude vabastused Kirjeldus Legislative act 37(2) fragment of law reg 819/83 saadused, mille ühenduse

More information

Eestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond

Eestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond Eestlaste väljaränne Soome uuringu kokkuvõte Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond Tartu 2011 Sisukord I Sissejuhatus... 3 II Probleemi kirjeldus... 4 2.1. Eesti-Soome ränne... 5 III Uuringu

More information

Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( )

Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( ) Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2008, 57, 4, 255 264 doi: 10.3176/proc.2008.4.08 Available online at www.eap.ee/proceedings Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators

More information

European Economic Area environmental grants in the period

European Economic Area environmental grants in the period European Economic Area environmental grants in the period 2009-2014 Through the EEA Grants, Iceland, Liechtenstein and Norway contribute to reducing social and economic disparities and to strengthening

More information

Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport

Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport 1 2 Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport Eesti Arengufond 3 Toimetaja: Rivo Riistop Keeletoimetaja: Sven Maanso, Keeletoimetus OÜ Kujundaja ja küljendaja: Tuuli Aule Kaane illustratsioon:

More information

Järeldused ja soovitused

Järeldused ja soovitused Peatükk 9 Järeldused ja soovitused Autorid Marju Lauristin Triin Vihalemm Laura Kirss Anu Masso Kirsti Nurmela Külliki Seppel Peeter Vihalemm Maiu Uus 228 9.1 Esitamise põhimõtted Integratsiooni monitooring

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004. RIIS Tehnilised tingimused. Rice Specification

EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004. RIIS Tehnilised tingimused. Rice Specification EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004 RIIS Tehnilised tingimused Rice Specification EVS-ISO 7301:2004 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO 7301:2004 Riis. Tehnilised tingimused

More information

Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs

Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs LISA 3 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs Sisukord 1. Regionaalse arengu suundumused Eestis... 2 1.1 Riigi sisesed regionaalsed erinevused on märkimisväärselt suured... 2

More information

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET 19.10.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 351/3 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,

More information

Eesti tööjõu-uuring. Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY

Eesti tööjõu-uuring. Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY TALLINN 2012 Kogumikus

More information

EMIGRATION AFTER EU ENLARGEMENT: WAS THERE A BRAIN DRAIN EFFECT IN THE CASE OF ESTONIA?

EMIGRATION AFTER EU ENLARGEMENT: WAS THERE A BRAIN DRAIN EFFECT IN THE CASE OF ESTONIA? University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration EMIGRATION AFTER EU ENLARGEMENT: WAS THERE A BRAIN DRAIN EFFECT IN THE CASE OF ESTONIA? Kristi Anniste, Tiit Tammaru, Enel Pungas, Tiiu

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED Juhendaja: MA.Rein Toomla Tartu 2002 SISSEJUHATUS 4 1. TEOREETILINE RAAMISTIK 7 1.1.

More information

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade

More information

Estonia must focus on the grand challenges of our time: The process of the implementation of the Knowledge Triangle

Estonia must focus on the grand challenges of our time: The process of the implementation of the Knowledge Triangle Estonia must focus on the grand challenges of our time: The process of the implementation of the Knowledge Triangle Aksel Kirch Abstract Knowledge and innovation for growth became one of the three main

More information

EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon

EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA March 2015 EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon Because of the critical Ukrainian situation, the Estonian American National Council

More information

Pagulased. eile, täna, homme

Pagulased. eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme. Käsiraamat Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 2007 Pagulased eile, täna, homme Käsiraamat on valminud MTÜ Ida-Virumaa

More information

Avatud Eesti Fondi

Avatud Eesti Fondi Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Tometanud Mart Orav, keeletoimetaja Triin Kaalep, Tekstid tõlkinud Wiedemanni Tõlkebüroo, kujundanud Janno Preesalu, Avatud

More information

The Estonian American Experience

The Estonian American Experience EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA June 2013 The Estonian American Experience In our March newsletter we posed the question Do you need Estonian to be Estonian? and invited our readers to share their thoughts.

More information

Eessõna. Introduction

Eessõna. Introduction 1 Eessõna Introduction Alates 2005. aastast tegutseb Tarbijakaitseameti koosseisus Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mille eesmärgiks on nõustada tarbijaid nende õigustest sooritades oste Euroopa

More information

HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL

HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Kristo Kiipus 106778 IABM HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Innar Liiv Ph.D

More information

VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL

VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Johan Skytte poliitikauuringute instituut Karita Karotam VENEMAA VASTUSANKTSIOONIDE MÕJU EESTI PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORDILE AASTATEL 2014-2016 Bakalaureusetöö

More information

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike

More information

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike

More information

European Union European Social Fund I RI

European Union European Social Fund I RI European Union European Social Fund I RI S This publication was written within the framework of the Headway Improving Social Intervention Systems for Victims of Trafficking Project, funded by the EQUAL

More information

KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS

KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Siiri Leskov KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Magistritöö Juhendaja: Egert Belitšev, MA Kaasjuhendaja: Mairit Kratovitš,

More information

Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest

Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Anne Roos Artikkel annab lühiülevaate Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) kolmandast kodanikuhariduse

More information

VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA

VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA TALLINN 2010 Kogumiku koostamist on toetanud Euroopa Komisjon ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.

More information

Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008

Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Contact details: Hannes.veinla@ut.ee Country: Estonia I. General context (responsible bodies) and quality of transposition The main

More information

Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring. Lõpparuanne

Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring. Lõpparuanne Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring Lõpparuanne 25.11.2015 1 EY Sisukord Kokkuvõte... 3 Summary... 8 Mõisted ja lühendid... 13 Sissejuhatus... 15 1. Eesti eksportööride ülevaade... 18 1.1 Eesti

More information

ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS

ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS Uuringuraport Mikko Lagerspetz Krista Hinno Sofia Joons Erle Rikmann Mari Sepp

More information

EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS

EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Tartu Ülikool Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Jelena Lõgina EESTI- JA VENEPÄRASTE NIMEDE TÄHTSUS TÖÖLE KANDIDEERIMISEL TEENINDUSSEKTORIS Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks

More information

Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja

Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda

More information

SEI väljaannenr. Säästva Eesti Instituut 10

SEI väljaannenr. Säästva Eesti Instituut 10 SEI Säästva väljaannenr.10 Eesti Instituut Muutused Eesti elanike keskkonnateadlikkuses ja keskkonnateadvuses 19942007 Võrdlusjooni Euroopaga Mai 2008 Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn Turu-uuringute

More information

1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006

1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 1 KIIRGUSKESKUS 10 Tallinn 2006 2 Koostajad ja toimetajad: Kristel Kõiv, Merle Lust, Toomas Kööp, Tõlkijad: Merle Lust ja Meaghan Burford Kaanekujundus: Aldo Tera Fotod: Kiirguskeskus Kiirguskeskus Kopli

More information

Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud

Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Rahvusvaheliste suhete osakond Tallinna Ülikool Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Käesolev uuring on teostatud Eesti Vabariigi Riigikogu

More information

Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses ( )

Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses ( ) JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 212 Marianne Paimre Narkoprobleemide kajastamine Eesti ajakirjanduses (1993-2009) JYVÄSKYLÄ STUDIES IN humanities 212 Marianne Paimre Narkoprobleemide kajastamine Eesti

More information

Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis

Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Tallinn 2010 Käesolevas kogumikus avaldatud artiklid väljendavad autorite isiklikke seisukohti.

More information

MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL

MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Gete Grahv MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

EESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL

EESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL EESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL Hinnang olukorrale ja ettepanekud edasisteks tegevusteks Kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava koostamise ja organisatsioonide

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2011 RIIS Tehnilised tingimused Rice Specification (ISO 7301:2011) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-ISO 7301:2011 Riis. Tehnilised tingimused

More information

Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix

Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix Innovation studies Evaluation of Estonian RTDI Policy Mix 10 2007 Results of OMC Peer Review Report 2007 Country Report for Estonia Reviewers: Wolfgang Polt Per Koch Boris Pukl Arjan Wolters Joanneum Research

More information

SUNNIVIISILISE TÖÖ JA TÖÖJÕU ÄRAKASUTAMISE EESMÄRGIL VILJELETAV INIMKAUBANDUS EESTIS. Maris Kask Anna Markina

SUNNIVIISILISE TÖÖ JA TÖÖJÕU ÄRAKASUTAMISE EESMÄRGIL VILJELETAV INIMKAUBANDUS EESTIS. Maris Kask Anna Markina SUNNIVIISILISE TÖÖ JA TÖÖJÕU ÄRAKASUTAMISE EESMÄRGIL VILJELETAV INIMKAUBANDUS EESTIS Maris Kask Anna Markina Kaanekujundus Kalle Paalits Prevention of and Fight against Crime 2009 With financial support

More information

Maailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks

Maailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks VALGE PABERI* RIIGIKOGULE TAUSTAPABER NR 2 27.04.2009 Maailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks Valge paberi Riigikogule taustapaberis nr 1 Eesti

More information

Talendipoliitika käsiraamat tegevused ja teenused talentide vastuvõtmiseks ja lõimimiseks Läänemere-äärsete riikide linnades ja muudes piirkondades

Talendipoliitika käsiraamat tegevused ja teenused talentide vastuvõtmiseks ja lõimimiseks Läänemere-äärsete riikide linnades ja muudes piirkondades Talendipoliitika käsiraamat tegevused ja teenused talentide vastuvõtmiseks ja lõimimiseks Läänemere-äärsete riikide linnades ja muudes piirkondades Osaliselt rahastatud Euroopa Liidu vahenditest (Euroopa

More information

Eesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS

Eesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks

More information

ülesannetest. Need ülesanded on kirjas põhiseaduse peatükkides Riigikogu ning

ülesannetest. Need ülesanded on kirjas põhiseaduse peatükkides Riigikogu ning Peatoimetaja veerg Aare Kasemets (RiTo 1), Riigikogu Kantselei Kui peaksin koolipoisina kujutama Eesti parlamentaarset demokraatiat, siis joonistaksin talle kena paljusilmse ja -suulise tarkpea, mille

More information

MAAILMAKLASSI ÜLIKOOLI MEISTRIKLASS 6/2010

MAAILMAKLASSI ÜLIKOOLI MEISTRIKLASS 6/2010 MAAILMAKLASSI ÜLIKOOLI MEISTRIKLASS 6/2010 Raporti autorid: Bernd Wächter on alates 1998 a. ülikoolide rahvusvahelistumist ja koostööd edendava üle-euroopalise mõttekoja ACA (The Academic Cooperation Association)

More information

SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED

SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED 2012 (11) ViAble Security Haritud Turvalisus Peatoimetaja: Lauri Tabur Tegevtoimetaja: Annika Talmar-Pere Tallinn 2012 The Editorial Board: Lauri Tabur: Rector of the Academy

More information

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET 25.8.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 281/5 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,

More information

Projekti koordinaator: WAVE Co-ordination Office / Austrian Women s Shelter Network, Bacherplatz 10/4, A-1050 Viin, Austria

Projekti koordinaator: WAVE Co-ordination Office / Austrian Women s Shelter Network, Bacherplatz 10/4, A-1050 Viin, Austria SISUKORD Eessõna... 4 Terminoloogia... 5 1. Sissejuhatus... 6 2. Teoreetiline taust... 8 3. Naiste varjupaiga eesmärgid ja põhimõtted... 19 4. Naiste varjupaiga rajamine ja rahastamine... 25 5. Naistele

More information

Bakalaureusetöö inimgeograafias. Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused

Bakalaureusetöö inimgeograafias. Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused Allan

More information

Ülevaade töötervishoiust ja tööohutusest Eesti põllumajanduses

Ülevaade töötervishoiust ja tööohutusest Eesti põllumajanduses Ülevaade töötervishoiust ja tööohutusest Eesti põllumajanduses Autorid: Marina Kempinen, Estonian Occupational Health Centre, Töötervishoiu Keskus Kari Kurppa, Finnish Institute of Occupational Health

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖANDJA BRÄNDI ARENDAMINE ESTONIA SPA HOTELS AS-IS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖANDJA BRÄNDI ARENDAMINE ESTONIA SPA HOTELS AS-IS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut Merite Liidemaa TÖÖANDJA BRÄNDI ARENDAMINE ESTONIA SPA HOTELS AS-IS Magistritöö Juhendaja: MBA Taimi Elenurm Kaasjuhendaja: MA Mart

More information

DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS

DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse osakond Meelis Aunap DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Magistritöö

More information

EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool

EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool Sissejuhatus Regionaalsete erinevuste tekkimine on juba teooria kohaselt loomuliku majandusarengu tulemus

More information

rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson

rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016 Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile Mari-Liis Jakobson rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016 Euroopa

More information

Kohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon

Kohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon TARTU ÜLIKOOL BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND GEOGRAAFIA INSTITUUT Janek Valge Kohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon magistritöö inimgeograafias Juhendajad: vanemteadur Hill Kulu, vanemteadur Tiit

More information

Nõukogude piiritsoonis

Nõukogude piiritsoonis Nõukogude piiritsoonis TIINA PEIL Tallinna Ülikool, EHI maastiku ja kultuuri keskus sena kui sotsiaalia või humanitaaria valdkonda kuuluva distsipliinina. Viimase kümne aasta vältel on teadusharu vaevelnud

More information

Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis

Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 IVO JUURVEE Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918 1940 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Taavo Lumiste Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina Juhendaja: M.A Evald Mikkel Tartu 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö

More information

TAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride

TAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride Sisekaitseakadeemia Politseikolledž Jelena Peganova PK-030 TAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride tööpiirkonnas aastatel 2005-2006 Lõputöö Juhendaja: Raivo Öpik Tallinn

More information

DIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS

DIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS DIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Urmas Varblane University of Tartu Urmas Varblane rahvusvahelise ettevõtluse professor 23.10.2008 Ettevõtluskeskkonna

More information

2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT

2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 1 2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 3 4 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT Disclaimer: This project was funded, in part, through the U.S. State Department, and the opinions, findings and conclusions or

More information