ENÜ 3. AASTA. ENÜ tegevus aastal. Laine Tarvis.

Transcription

1 ENÜ 3. AASTA EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUA AJALEHT ENÜ tegevus aastal Laine Tarvis. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) on a aktiivselt tegutsenud ENÜ tegevuskavas ettenähtud prioriteetide elluviimisel. Meie prioriteet number üks on soolise võrdõiguslikkuse tagamine riiklikul ja seadusandlikul tasandil. ENÜ osales Riigi eelarvestrateegia ja Riiklike struktuurivahendite rakenduskavade koostamisel. Esitasime omapoolsed ettepanekud riigieelarve strateegia prioriteetide kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Riiklike struktuurivahendite kasutamise valdkondlikesse rakenduskavadesse saatsime oma ettepanekud samadele ministeeriumidele. Saadetud sai ka ühispöördumine kõigile ministeeriumidele protestiks horisontaalsetest eesmärkidest soolise võrdõiguslikkuse väljajätmise pärast. ENÜ eestseisus kohtus soolise võrdõiguslikkuse voliniku Margit Sarvega. Eesistujana tegin ka kirjaliku pöördumise soolise võrdõiguslikkuse volini- Liikmesorganisatsioonide esindajad ENÜ 3. sünnipäeval Viljandi maavalitsuse hoone ees. Samas majas allkirjastati aastal 19 asutajaorganisatsiooni poolt ENÜ koostööleping. kule, et saada informatsiooni ja õppematerjali kohalike omavalitsuste eelarvete soopõhise analüüsi ja koostamise kohta. See teema on Eestis praegu kahjuks vaid pilootprojekti tasemel, kuid me loodame selles valdkonnas arengut 2007.aastal. Aktiivselt oleme tegutsenud võitluses naistevastase vägivalla eri vormidega. Märtsis ENÜ korraldatud konverentsil oli üheks aruteluteemaks Prostitutsiooninõudluse tagamaad ja tegelikkus. Prostitutsiooni nõudluse ja inimkaubanduse teemalisi teabepäevi korraldati ENÜ koostööleppega ühinenud naiste ümarlaudade poolt mitmetes maakondades nii eesti kui ka vene keeles eesmärgiga luua koostöövõrgustikud. Osalesime prostitutsioonivastases plakatikampaanias. Pöördusime Vabariigi Valitsuse poole seoses Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukavaga aastateks ja tegime ettepaneku lisada sinna ennetava meetmena seksi ostmise kriminaliseerimine ning samuti inimkaubanduse ohvrite abistamiseks vajalikud tegevused. Augustis Viljandis korraldatud ENÜ sünnipäevaseminaril mõistsid ENÜ naisorganisatsioonide esindajad hukka vägivalla augustis Tallinnas toimunud rahumeelsel paraadil osalenud naiste vastu. Eestseisuse liikmed, peasekretär Eha Reitelmann, Ene-Eha Urbala ja teised aktiivsed naised kohalikest ümarlaudadest osalesid aktiivselt uute naiste varjupaikade asutamisel ja igapäevatöös. 8. märtsil avati naiste varjupaik Ida-Virumaal. ENÜ ühines aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelise prostitutsiooniteemalise konverentsi pöördumisega Põhja- ja Baltimaade valitsuste poole seksiostu kriminaliseerimiseks Rootsi eeskujul. Alates a annab ENÜ igal aastal välja Valge Lindi auhinda üksikisikule või organisatsioonile, mis on viimase aasta jooksul kõige rohkem ära teinud naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemi teadvustamiseks ühiskonnas a tehtud töö eest andsime nimetatud auhinna Tartu Naiste Varjupaigale. Järg lk 2

2 Algus lk 1 Aktiivsed olime seadusandluse jälgimisel ka keskkonna valdkonnas. ENÜ peasekretär Eha Reitelmann esindab meid Põlevkivi kasutamise arengukava koostamise töörühmas. Et arutleda põletavatel päevaprobleemidel, osalesime aktiivselt paljudel, sh ka rahvusvahelistel seminaridel, konverentsidel ja ümarlaudadel. ENÜ jätkas Eesti esindamist Euroopa Naiste Eesti Naisteühenduste Ümarlaud korraldas koos Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega 5. märtsil Tallinna Ülikoolis järjekordse Eesti naisorganisatsioonide aastakonverentsi. Konverentsi kavas käsitleti kaht Eestis viimasel ajal avalikkuse tähelepanu pälvinud teemat perekonda ja prostitutsiooni. Perekonnast nii ja teisiti kõnelesid Tartu Ülikooli doktorant Kairi Kasearu, Riigikogu liige Evelyn Sepp ja Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Ülle-Marike Papp. Diskussiooni juhtis Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja Laine Tarvis. Prostitutsiooninõudluse tagamaid ja tegelikkust käsitlesid Euroopa Parlamendi liige Marianne Mikko, Riigkogu liige Jaanus Rahumägi, Põhja Politseprefektuuri politseijuhtivinspektor Ardo Ranne ja Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Kristiina Luht. Diskussiooni juhtis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse tegevdirektori kt Ilvi Jõe-Cannon. HARDA ROOSNA Lobby s (EWL), olles EWL täisliige.tegutseme Euroopa suurimas naisorganisatsioone liitvas ühenduses võrdväärselt teiste Euroopa riikidega soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel nii Eestis kui ka Euroopas. Oleme osalenud EWL ühistes meiliaktsioonides ja saatnud lobikirju meie valitsuse ja Europarlamendi liikmetele. EWL juhatuses esindas meid Julia Kovalenko a lõpust on esindajaks Eha Reitelmann, tema asendajaks Reet Laja. Nagu eeltoodust ja käesolevas ajalehes avaldatud materjalidest nähtub, oleme tegutsenud aktiivselt ja tublilt. Kuid alati saab paremini ja mitme ENÜ tegevuskavas ettenähtud valdkonnas peame oma tegevust aktiviseerima. Nii näiteks, tuleb meil eriti just tänavuste Riigikogu valimiste eel töötada selle nimel, et rohkem naisi pääseks otsustama ja võimu juurde. Püüame edendada koostööd naispoliitikuid ühendava Eesti Naiste Koostööketiga. Üheks sellise koostöö heaks näiteks on Keskerakonna naiskogu KENA konverentsi Inimene kui kaup - kui kaua veel? avaliku pöördumise toetamine ENÜ poolt detsembrikuus. Tänan kõiki eestseisuse liikmeid ja ENÜ koostööleppega ühinenud naisorganisatsioone aastal tehtud töö eest. Eriline tänu meie peasekretärile Eha Reitelmannile. Soovin meile edu ja kordaminekuid aastal! LAINE TARVIS ENÜ eesistuja Eesti naisorganisatsioonide aastakonverents Ülemisel pildil kõneleb Riigikogu liige Evelyn Sepp, all vaade saali.

3 ENÜ koostöö EWLiga Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on juba kaks aastat olnud Euroopa Naiste Lobby (EWL) täisliige ning me oleme võrdväärselt kõigi teiste Euroopa riikide naisorganisatsioonidega tegutsemas soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel nii oma riigis kui Euroopas tervikuna. Aasta 2006 algas EWL koostatud soolise võrdõiguslikkuse juhiste tõlkimisega eesti keelde ja väljapanekuga ENÜ kodulehele jaanuaril toimus Tallinnas Inimõiguste Teabekeskuse korraldatud rahvusvaheline seminar ajakirjanduse rollist võitluses soolise ja rassilise diskrimineerimisega, kus esines EWL sekretariaadi töötaja Cecile Greboval. Seminaril osalesid ENÜ eestseisuse liikmed Harda Roosna, Eha Reitelmann ja Ilvi Jõe-Cannon, samuti mitmed Venekeelsete Naisteühenduste Ümarlaua liikmed Leena Blum, Marina Tervonen jt. Seminari korraldajaks oli Julia Kovalenko, EWL juhatuse Eesti poolne liige. Cecile Greboval kohtus ka ENÜ eestseisusega ja külastas ENUTit jaanuaril osales Julia Kovalenko Brüsselis toimunud EWL juhatuse koosolekul, mille peatähelepanu oli suunatud EWL strateegia arutelule. Strateegia arutelu jätkus läbi terve aasta. EWL a üheks oluliseks tegevussuunaks oli võitlus prostitutsiooni nõudluse vastu. Veebruari lõpul-märtsi algul toimusid mitmed meilikampaaniad võitluses jalgpalli MM võistlustega kaasneva plahvatusliku prostitutsiooni leviku kasvuga Cecile Greboval, Ilvi Jõe-Cannon ja Julia Kovalenko seminari lõunapausil aru pidamas. Saksamaal, mida EWL toetas ja milles osalesid ka Eesti naisorganisatsioonid. Nendeks olid näiteks, CATW-i meilikampaania Seksi ostmine ja sport ei kuulu kokku ja PES inimkaubanduse vastane meilikampaania. Jätkus a alanud koostööprojekt CATW-ga Ennetusmeetmete edendamine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubandusega võitlemiseks. Anti välja käsiraamat Prostitutsiooni ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vahelised seosed, mis novembris sai tõlgitud ka eesti keelde. Eestikeelse käsiraamatu andis välja ENUT. Väga oluliseks sammuks Euroopa tasandil oli Soolise võrdõiguslikkuse juhendi avaldamine Euroopa Komisjoni poolt a märtsikuus. Juhend langeb paljus kokku EWL poolt koostatud juhistega. Eesti keelde tõlgitud juhend on kättesaadav ka kodulehel mail Brüsselis toimunud kõrgetasemelisest EL võrdõiguslikkuse juhiste konverentsist võttis osa ENÜ eestseisuse liige Reet Laja mail toimus Viinis Eha Reitelmann peab Viljandis sünnipäevakõnet. järjekordne EWL juhatuse koosolek, millest võttis osa Reet Laja. Muuhulgas kiideti Viinis heaks EWL seisukohad hooldeteenuste kohta ja kampaania Kes hooli(tse)b?, samuti EWL seisukohad religioonide ja naiste inimõiguste osas. EWL pöördumisele Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine hooldeteenuste parema osutamise kaudu Euroopa Liidus on kuni 8. märtsini 2007 võimalik elektrooniliselt oma allkiri anda aadressil ewl.horus.be/site/ form_3.asp. Pöördumine on tõlgitud ka eesti keelde ning on kättesaadav ENÜ kodulehel. 19. augustil Viljandis toimunud ENÜ aastapäevakoosolekul valiti järgmiseks kaheks aastaks ENÜ esindajaks EWL juhatuses Eha Reitelmann, tema asendajaks Reet Laja oktoobril osalesid Eha Reitelmann ja Reet Laja Prahas toimunud EWL üldkoosolekul ja sellele eelnenud hooldeteenustele pühendatud seminaril. EWL üldkoosolekul kinnitati EWL a tegevus- ja finantsaruanne, samuti võeti vastu a tegevuskava ja eelarve. Kuulati ära aruanne eelmisel aastal esitatud liikmesorganisat sioonide ettepanekute elluviimise kohta ja hääletati läbi ettepanekud järgmise aasta tegevusprioriteetide osas. Julia Kovalenko poolt koostatud Eesti ettepanekut toetati sealjuures ühehäälselt. 22. oktoobril toimunud EWL juhatuse koosolekul valiti juhatuse esinaiseks tagasi Kristi Kolthoff. (Vt ka lk 4 ülemine foto). Aasta lõpp tõi aga ootamatu teate, et kauaaegne EWL peasekretär Mary McPhail, kes aastal ka Tallinna külastas, lahkub oma ametikohalt. EHA REITELMANN

4 Karine Henrotte-Forsberg, Mary McPhail ja Kirsti Kolthoff European Womens Lobby Viini kogunemisel. ENÜ osalemine projektides ENÜ osales EWL projektis Ennetusmeetmete edendamine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubandusega võitlemiseks. Projekt haaras 12 Euroopa riiki: Bulgaariat, Kroaatiat, Tðehhit, Eestit, Ungarit, Kosovot, Lätit, Leedut, Moldovat, Poolat, Venemaad ja endist Jugoslaavia vabariiki Montenegrot. Projekti koordineerisid European Wo-men s Lobby (EWL) ja Coalition Against Traffic-king In Women (CATW). Projekti rahastasid Rootsi ja USA valitsused. Eesti poolseks partneriks oli Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ), mille sekretariaadi kohuseid täitis Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT). Eesti koordinaatoriteks olid Ilvi Jõe-Cannon, Eha Reitelmann ja Julia Kovalenko. Eestis olid kavas järgmised tegevused: Olemasoleva inimkaubandust ja prostitutsiooni puudutava seadusandluse ning poliitikadokumentide kaardistamine. Lobitöö vajalike seadusemuudatuste ja poliitikadokumentide vastu- Kristiina Luht Ida-Virumaal loengut pidamas. võtmiseks. Seminarid maakondades ja suuremates linnades MTÜde ja avaliku sektori esindajatele, nii eesti kui vene kogukonnale. Võrgustiku loomine kohalikest aktivistidest maakondades. Plakatikampaania. Lobitöö: a juunis ja a veebruaris saatsime Eesti Naisteühenduste Ümarlaua poolt seoses inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava vastuvõtmisega kirjad vabariigi valitsusele, milles tegime ettepaneku muuta karistusseadustikku ja kriminalisee-rida seksiostmine. Kahjuks meie ettepanekuid selle dokumendi koostamisel ei arvestatud, kuid arengukava ülevaatamise protsessis saame oma ettepanekuid korrata. Seminarid ja konverentsid: 5. märtsil 2006 Tallinnas toimunud konverentsil osalesid esindajad kõigist maakondadest, esinesid prostitutsiooni nõudluse teemaliste ettekannetega Euroopa Parlamendi ja Riigikogu liikmed, Ilvi Jõe-Cannon ENUTist, Kristiina Luht Sotsiaalministeeriumist, Ardo Ranne Põhja Politseiprefektuurist. Tutvustati kaht allkirjade kogumise kampaaniat prostitutsiooni vastu Saksamaa jalgpalli MM võistlustel CATW ja PES oma. 19. augustil oli Viljandis üle-eestiline seminar, kus osales 35 naist erinevatest Eesti maakondadest. Prostitutsiooni nõudluse teemal rääkis seal Ilvi Jõe- Cannon. Augustis toimus ka maakondlik seminar Raplas, kus esines Ilvi Jõe-Cannon. Järg lk 5

5 Algus lk 4 Seminari kajastas Rapla maakonna ajaleht Nädaline. Septembrikuus toimusid maakondlikud seminarid veel Jõgeval, Tartus, Viljandis, Kärdlas ja Jõhvis. Enamikul neist esines Ilvi Jõe-Cannon, lisaks olid esinejateks Kristiina Luht ja Ella-Mai Velling Põhja Ringkonnaprokuratuurist. Oma maaakonna seminari kajastasid ajalehed Vooremaa, Sakala ja Hiiu Leht. Oktoobrikuus toimus maakondlik seminar Paides, kus esinesid Ilvi Jõe- Cannon ja Kaia Kapsta. Tallinnas toimus seminar Naiskodukaitse liikmetele Eesti erinevatest piirkondadest. Esinesid Eha Reitelmann ja Harda Roosna. Selline on sõnum, mida soovime edastada Eesti avalikkusele ühe osana 12 Euroopa riiki hõlmavast seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva naistega kaubitsemise vastasest kampaaniast. Nõudlus seksikaubanduse toodete järele kui inimkaubanduse räpast äri käigushoidev faktor on seni jäänud piisava tähelepanuta. Iga mees, kes ostab seksi, aitab sellega kaasa kaasaegsele orjapidamisele. Tahame oma kampaaniaga panna Eesti mehi, kellel kõigil on ema, enamusel ka õed ja /või tütred, mõtlema selle üle, kas tõelise mehe väärikusega sobib kokku naisekeha ostmine. Võrdlus seksi ostmise ja loomaaias jahi pidamise vahel on pärit noore Eesti mehe suust, kes sellist käitumist õigeks ei pea. Võtsime selle oma kampaania hüüdlauseks, sest peame võrdlust tabavaks. Tõepoolest - jahimehe auga ei käi kokku põgenemisvõimaluseta looma mahanottimine. Sama abitus ja väljapääsmatus olukorras on tegelikult ka seksitööstuse ohvriks langenud naised, paistku neid vangis hoidva puuri trellid pealtnäha kuitahes kuldsed. Loodame oma kampaaniaga panna oktoobril osalesid Saaremaa naisorganisatsioonide esindajad Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud seminaril võrgustiku loomiseks Saaremaal ja tutvustasid meie projekti. Kokku osales eestikeelsetel seminaridel ja konverentsidel 286 inimest. Prostitutsiooni nõudluse ja inimkaubanduse teemalisi teavitusseminare korraldati ka vene keeles. Korraldajateks Julia Kovalenko, Leena Blum ja Maia Meos. Septembris toimus kolm venekeelset seminari Tallinnas. Esinejaks Julia Kovalenko. Samuti toimus venekeelne seminar Sillamäel. Esinesid Ilvi Jõe-Cannon ja Natalia Ivanova. Tallinnas toimus oktoobris venekeelne seminar koolinoortele (esinesid Ilvi Jõe-Cannon ja Julia Kovalenko) ning koolipsühholoogidele jt noortega töötavatele inimestele (esinesid Natalia Ivanova ja Ilvi Jõe-Cannon, sündmust kajastas ajaleht Molodjoþ Estonij). Kokku oli venekeelsetel seminaridel osavõtjaid 114. Võrgustikud: Lootust on, et tänu tublidele kohalikele koordinaatoritele Hiiu (Harda Roosna), Ida-Viru (Ene-Eha Urbala), Järva (Marika Bõstrov), Jõgeva (Ülle Liit), Rapla (Asta-Aino Laurimaa), Saare (Laine Tarvis), Tartu (Tiiu Laan) ja Viljandi (Kadri Vollmann) maakonnas jäävad seal toimima seminaride käigus tekkinud võrgustikud, kuhu kuuluvad peale naisorganisatsioonide esindajate ka erinevate valdkondade spetsialistid. Plakatikampaania: Trükiti plakat tekstiga Bordellis käimine on sama hea kui jahipidamine loomaaias. Tõeline mees ei osta seksi, mida on levitatud kõigis maakondades ja Tallinnas. Tallinnas oli väljas 30 suurt plakatit bussiootepaviljonides, 900 väiksemat plakatit on ürituste käigus jagatud erinevate organisatsioonide esindajatele üle Eesti. Kõigil seminaridel üle Eesti on lisaks plakatitele jagatud eesti- ja venekeelset teatmikku prostitutsiooninõudlusest ja selle tagamaadest. EHA REITELMANN Tõeline mees ei osta seksi kasvõi mõned mehed mõtlema selle üle, kas nad ka tegelikult tahavad leppida kaubaga inimsuhete asemel või on nad väärt midagi muud.

6 ENÜprojekt 2006 Naised keskkonna kaitsel Projekti avaüritusena toimus 2. augustil Tuhalas ENÜ eestseisuse ajurünnak, kus arutasime muuhulgas oma strateegiat ja tegevusplaani seoses ENÜ esindaja osalemisega Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava (PÕKK) ümarlauas. ENÜ esitas oma ettepanekud põlevkivi arengukavasse Keskkonnaministeeriumile 14. augustil. Järgmisel päeval korraldasid Lääne-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaua esindajad väljasõidukoosoleku Ida-Virumaale Maidla valda, kus toimus PÕKK strateegilise keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu. Kohapeal esitati ka Lääne-Virumaa naiste ettepanekud. Lääne-Viru naiste aktiivne keskkonna-alane tegevus jätkus järgmistel kuudel. Oktoobris toimunud ümarlaual otsustati saata kiri peaministrile ja valitsuse liikmetele, novembris osaleti Lääne-Virumaa arengukonverentsil. Keskkonnateemalised ürituse toimusid ka teistes maakondades. 30. novembril räägiti Raplamaa Naisteühenduste Ümarlaua seminaril Raplamaa keskkonna olukorrast. 6. detsembri Ida-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaua ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ühisseminaril oli päevateemaks jällegi põlevkivi kaevandamine. Osalejad toetasid Maidla vallavolikogu poolt formuleeritud ettepanekuid põlevkivi arengukava tööversiooni. Olulisimaks ENÜ keskkonna-alaseks ürituseks oli aastal 10. detsembril Tallinnas toimu- Poliitikud konverentsil Puhast vett, mitte viina naiste küsimustele vastamas. nud konverents Puhast vett, mitte viina. Konverentsi keskkonnateemalises osas Kuidas kasutame rahvuslikku rikkust rääkis Toomas Trapido teemal Põlevkivi kaevandamine ja kliimamuutus mõjutavad meid kõiki. Madis Metsuri ettekande teemaks oli Kas ja kuidas on kaitstud Eesti põhjavesi. Olime kutsunud erakondade seisukohti Eesti loodusvarade kasutamise osas tutvustama kõigi parlamendierakondade ja vastloodud Roheliste Erakonna esindajad. Keskkonnaküsimusele olid vastama tulnud Kadi Pärnits Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Heido Vitsur Eesti Keskerakonnast, Mart Opman Eestimaa Rahvaliidust, Igor Gräzin Eesti Reformierakonnast ja Marek Strandberg erakonnast Eestimaa Rohelised. Kahjuks jäi vastustest mulje, et enamikul praegustel parlamendierakondadel puudub oma selge poliitika ja konkreetne tegevusprogramm Eesti Lääne-Viru Naisteühenduste Ümarlaua liikmed põlevkivikaevanduste pealetungi üle muretsemas. loodusvarade kasutamise ja energeetika niisuguse arengu osas, mis säilitaks elamisväärse keskkonna nii praegusele kui tulevastele põlvedele. Aasta lõpul koostasime projekti raames ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaua a tegevust kajastava infolehe, mis saab elektrooniliselt kättesaadavaks ka ENÜ ko- dulehel Projekti finantseeris Friedrich Eberti fond. EHA REITELMANN, projektijuht

7 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua koostööleppega ühinenud ühendused seisuga Aktiivse Tervise Stuudio ReetTer Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Eesti Maanaiste Ühendus Eesti Maanaiste Ühenduse Saare Naised Eesti Naiste Liiga Eesti Naiste Varjupaikade Liit Eesti Puuetega Naiste Ühing Eidapere Naisselts ELT Sinilill Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon Harjumaa Naisteühenduste Ümarlaud Hiiumaa Ühenduste Naiste Ümarlaud Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik Ida-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaud Inimõiguste Teabekeskus Integratsiooni Algatuskeskuse Pärnu osakond IRL Naiste Ühendus Nõustamisgrupp Järva Maanaiste Ühendus Järvamaa Naisteühenduste Ümarlaud Jõgeva Maanaiste Ühendus Jõgevamaa Naisteühenduste Ümarlaud Keila Naisselts Kõpu Piirkonna Arendusselts Valguskiir Lõuna-Eesti Erivajadustega Perede Ühing Läänemaa Naisteühenduste Ümarlaud Lääne-Virumaa Maanaiste Ühendus Lääne-Virumaa Maanaiste Ühendus Lääne-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaud Mea Culpa Meremäe Maanaiste Seltsing Sipelgas MTÜ Karukäpp MTÜ Karukäpp Naised Suudavad Naiskodukaitse Naiskoolituse Keskus Naiste Klubi Lüüra Naised Noorteühendus Siin Kodukant Viljandimaa naised Raplamaa Naisteühenduste Ümarlaud Res Publica Naiskogu Naiskogu Kadri Tallinna Naiste Tugikeskus-Varjupaik Tartumaa Naisteühenduste Ümarlaud Tartu Pereliit Tartu LPEMÜ Halastus Saaremaa Naisteühenduste Ümarlaud Seltsing Seadus Sinule Simuna Naisteklubi Valgamaa Naisteühenduste Ümarlaud Venekeelsete Naisteühenduste Ümarlaud Viljandi Maanaiste Ühendus Viljandimaa Naisteühenduste Ümarlaud Võrumaa Perekeskus Võrumaa Naisteühenduste Ümarlaud Võrumaa Naiste Ühendus WIIS-Est ENÜ sünnipäevapeol. Materjale tassivad Anne Vahemäe ja Eha Reitelmann, transport Ennu poolt. Naised ümarlauakaaslasi maavalitsuse treppidest üles-alla kandmas. Tänu toreda peo eest Kadri Vollmannile!

8 ENUTi aasta 2006 Eesti Naisuurimus ja Teabekeskuse (ENUT) aasta algas lähisuhtevägivallale pühendatud rahvusvahelise seminariga, mis toimus Daphne programmi projekti Notes raames. Eestisse olid tulnud ENUTi partnerid Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist ja Leedust. Seminaril esinesid Tallinna abilinnapea Merike Martinson, Riigikogu liige Evelyn Sepp ja Tartu ning Tallinna naiste varjupaikade esindajad. ENUTi poolt koordineeris projekti Eha Reitelmann a jätkus koostööprojekt organisatsiooniga Coalition Against Trafficking in Women (CATW). Projekti juhiks oli Ilvi Jõe- Cannon. Projekti käigus anti välja Ilvi Jõe-Cannoni koostatud prostitutsiooni nõudluse alane teatmik, mis tõlgiti vene, läti ja leedu keelde. Teatmik on kättesaadav ka inglise keeles. 8. märtsil ilmus sama projekti raames Eesti Päevalehes 33 meessoost Eesti avaliku elu tegelase kiri, milles nad mõistsid hukka prostituutide teenuste tarbimise kui inimkaubanduse peamise käivitava jõu. Sama projekti raames toimus 28. aprillil Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents prostitutsiooni nõudluse teemal, kus esinesid muuhulgas esindajad Soome ja Rootsi saatkondadest Eestis, CATW tegevjuht Janice Raymond USAst, ministeeriumi nõunik Gunilla Ekberg ja vanemprokurör Lise Tamm Rootsist. Eesti poolt võtsid sõna justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja siseministeeriumi esindajad. Konverentsi modereeris Ilvi Jõe-Cannon. Osalejate hulgas olid ka Põhja- ja Baltimaade naisorganisatsioonide esindajad, kes olid kogunenud Põhja- ja Baltimaade naisorganisatsioone ühendava võrgustiku NOKS järjekordsele kokkusaamisele. NOKS võrgustiku esindajate kohtumine Tallinnas, pildil vasakult teine Ilvi Jõe Cannon. Tallinna Naiste Varjupaiga esindaja Ülle Kalvik, Tartu naiste varjupaiga esindaja Sirje Otstavel ja Riigikogu liige Evelyn Sepp vägivallavastasel seminaril Tallinnas. Konverentsil võeti vastu pöördumine Põhja- ja Baltimaade valitsuste poole seksiostu kriminaliseerimiseks, millega Eesti poolt ühines ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaud. Samal õhtul toimus Rootsi Mihkli kirikus Soome pianisti Sinikka Holma-Peetsi heategevuslik klaverikontsert Tartu ja Ida-Virumaa naiste varjupaikade toetuseks. Organisatsiooniga CATW tegime koostööd ka teise projekti raames, kahe projekti ühistöös viidi läbi plakatikampaania Tõeline mees ei osta seksi, millest lähemalt loe lk 5. ENUT oli a kaasatud kahte EL EQUALalgatuse poolt finantseeritud projekti. Nendeks olid Choices and Balance ja Prostitutsiooni kaasatud naiste, sh inimkaubanduse ohvrite integratsioon legaalsele tööturule. Esimese projekti raames keskendus ENUT peamiselt kahele tegevusele: sihtrühma seas uurimuse läbiviimisele ja sihtrühmaga kontakteerumisele, et neid kaasata koolitusele. Uurimuse eesmärgiks oli selgitada välja millised on väikelaste emade-isade probleemid ning vajadused töö- ja pereelu ühitamisel. Keskenduti emade-isade poolt tööle antava tähenduse ja töömotivatsioonide ning probleemide väljaselgitamisele, mis kaasnevad väikeste laste kõrvalt töötamisega. Analüüsil pöörati suurt tähelepanu uuritavate väärtushinnangutele ja hoiakutele seoses töö, pere, isa- ja emarolliga. ENUTi peamine roll koolitus-nõustamisprogrammi testimisel oli sihtrühmaga koduste, kuid töötada soovivate emadega kontakteerumine ning emade koolituse sisu ja vormiga seotud vajaduste ja ootuste väljaselgitamine. ENUT valmistas sellise informatsiooni saamiseks vajalikku uurimust ette a detsembris ja viis selle läbi a esimestel kuudel. ENUTi poolt koordineerib projekti sotsioloog Marion Pajumets marion.pajumets@enut.ee. Järg lk 9

9 Algus lk 8. Teise projekti eesmärgiks oli prostitutsiooni kaasatud naiste sotsiaalne rehabilitatsioon ja nende toomine tööturule. Kaudseks eesmärgiks prostitutsiooni leviku vähendamine avalikkuse teadlikkuse tõstmisega ning rehabiliteerimise tulemusel naiste majandusliku sõltumatuse suurendamine ja võimete väljaarendamine, mis võimaldaks neil saavutada ühiskonnas täisväärtuslikku positsiooni. Projekti esimesel etapil oli ENUTi ülesandeks nelja koolituskava ja õppematerjali koostamine noorsootöötajatele, kutse- ja karjäärinõustajatele, politseiametnikele ja naisorganisatsioonidele ning nende avalikustamine veebilehel. Lähtusime materjalide koostajate valikul põhimõttest, et koostajate seas oleksid nii oma eriala praktiliselt tundvad inimesed kui inimkaubanduse valdkonna spetsialistid. Tegevuse käigus leidsime, et vajalik on enne avalikustamist õppematerjale testida sihtgrupile korraldatud pilootkoolituste käigus, mis toimusid septembrisoktoobris. Järgmisel etapil on ENUTi ülesandeks korraldada koolitused 300 erinevate elualade spetsialistile üle Eesti a septembrikuus algasidki koolitused noorsootöötajatele, kutse- ja karjäärinõustajatele, politseiametnikele ja naisorganisatsioonide liikmetele, mis kestavad a juulini. Koolitajateks enamasti koolitusmaterjalide koostajad ise. ENUTi poolseks projektijuhiks Eha Reitelmann. 25. septembril jõudis kätte tähtis päev, mil Okupatsioonide muuseumis esitleti avalikkusele kaua aega ette valmistatud kogumikku Eesti naiste elulugudest Carrying Linda s Stones. An Anthology of Estonian Women s Life Stories. Selle koostamisega olid vaeva näinud Susanne Lie, Ilvi Jõe- Cannon, Lynda Malik ja Ruth Hindrikus. Raamat on saanud mitu positiivset Vasakult juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon, ENUTi üks asutajatest ja esimene akadeemiline direktor Susanne Lie, ENUTi liige Ülle-Marike Papp ja juhatuse esinaine Reet Laja üldkoosolekul. arvustust nii Eestist kui ka valismaalt ja selle müük on olnud hea nii raamatupoodides Eestis kui ka Põhja-Ameerikas. Lähemalt loe lk septembril toimunud ENUTi üldkoosolekul pani oma ameti maha mitmeid aastaid tegevdirektori koormat kandnud Ilvi Jõe-Cannon, kes jätkab edaspidi ainult juhatuse liikmena. Ilvi Jõe-Cannon on täitnud olulist rolli ENUTi rahvusvahelise maine edendamisel. 14. juunil esines ta näiteks World President Organizations seminaril ettekandega Eesti naistest. ENUT jätkas a naisuurimus- ja teabekeskusena. ENUTi raamatukogu ja selle kasutus kasvasid jõudsalt. Koostöös Tallinna Ülikooliga jätkus soouuringute lisaeriala projekt, kus sügissemestril said üliõpilased valida mitut vastavasisulist õppeainet. Kolmandat aastat oli ENUT ka Eesti Naisteühenduste Ümarlauda ( ENÜ) teenindav organisatsioon. REET LAJA, ILVI JÕE-CANNON, ENUTi juhatuse liikmed Raamatuesitlusel okupatsioonide muuseumis. Sirje Maala koolitamas oma kolleege Ida-Virumaa tööhõiveametist. Harda Roosna naisorganisatsioonide koolitusel Tallinnas.

10 Eesti Maanaiste Ühendus aastal sai Eesti Maanaiste Ühendus (EMÜ) kümneaastaseks. Aastapäeva tähistasime konverentsiga Maanaine rikas või vaene Harkujärve peokeskuses. Teemakohaste ettekannetega esinesid Ülle-Marike Papp Sotsiaalministeeriumist, Jaan Leetsar Eesti Maaülikoolist, Kaul Nurm Eestimaa Talupidajate Keskliidust, Laine Tarvis Saaremaa õppekeskusest ja Kadri Vollmann Viljandi Maanaiste Ühendusest. Aukülalisteks olid meie ammused sõbrad ja toetajad Karin Jönsson ja Ruth Gustafsson Rootsist. Eesti Maanaiste Ühendus asutati 7. märtsil taluperenaise ja maanaise poolt. Eeskujuks Rootsi Farmerite Föderatsiooni (LRF) juures tegutsev naisteorganisatsioon LRF-Kvinnor, mis tegi tihedat koostööd meie Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. See oli aeg, kus mälestus maanaiste seltside tegemistest Eesti Vabariigi ajal polnud veel kustunud, aga Põhjamaade kogemus näitas, et uuel ajal on ka uued vajadused. Päris palju vaeva tuli näha selleks, et luua maanaistele iseseisev organisatsioon. Kuna üleriigilise MTÜ tegutsemisluba kuulus tollal EV Valitsuse pädevusse, tuli lausa valitsuse tasemel selgitada, miks ühenduse juhi ametinimetus on esinaine ja mitte esimees, nagu seni oli harjutud. Esimesel kahel aastal tegutsesime Ühendus ETKL-i Naised nime all, alates 1998.aastast oleme ametlikult Eesti Maanaiste Ühendus (EMÜ). Algusest peale on EMÜ tegutsenud selle nimel, et luua maanaistele sotsiaalne, kultuuriline, haridusja arenguvõrgustik kogu Eestis. Eesmärgi saavutamiseks püüame avalikustada maal elavate naiste probleeme, leida aktiivseid kaasalööjaid igast Kauaegsed Eesti Maanaiste Ühenduse juhatuse liikmed Tiiu Soans ja Helju Viilip. külast, valida rohkem naisi omavalitsustes, aidata kaasa sotsiaalsete probleemide lahendamisele maal, uurida ja tutvustada Eesti maanaiste liikumise ja talukultuuri ajalugu, väärtustada maaelu, taastada seltsitegevus, ühisüritused, talgud jms, kaitsta ja säilitada keskkonda, teha olulistes küsimustes koostööd teiste organisatsioonide ja võrgustikega. Ühendus töötab võrgustikuna, hõlmates 14 maakonda. Igast maakonnast kuulub üks esindaja EMÜ juhatusse. Algusaegadest tänaseni on organisatsiooni juhatusse kuulunud Helju Viilip, Laine Tarvis ja Tiiu Soans. Juhatus on kõik kümme aastat töötanud tasuta. Ühendusse kuulub üle 700 liikme. Alates 1999.a ilmub EMÜ infoleht Kaja, milles käsitletakse peale maanaiste tegemiste ka selliseid olulisi teemasid nagu sooline võrdõiguslikkus, naistevastane vägivald ja prostitutsioon, Euroopa Liit, Eesti naiste koostöö, koostöö meestega, ettevõtlus, tervislik ja kohalik toit, toimetulek, keskkond, maalaste haridus ja huviharidus, maanaiste tervis ja sotsiaalsed tagatised, pärimuskultuur, rahvakalendri tähtpäevad ja palju muud. EMÜ tegevust on rikastanud paljud projektid ja koostöö teiste organisatsioonidega, milledest olulisemad on olnud: a alanud koostöö Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja hiljem liitunud Valgevene maanaiste vahel, nn. AWAB projekt; - mitmed ühisprojektid Rootsi LRF-Kvinnor organisatsiooniga. Projekti Maanaiste toetuseks raames saime esmast koolitust ka soolise võrdõiguslikkuse osas, millest pea 10 aastat tagasi Eestis veel üsna vähe räägiti. - AEF ja Taani Suursaatkonna rahastatud projektide Maanaine ja Euroopa Liit ja EL ja maanaised raames korraldati kõigis maakondades koolituspäevi meeste ja naiste võrdsete võimaluste ning Euroopa Liidus naistele avanevate võimaluste tutvustamiseks. Samuti toimus neli üle-eestilist koolitusseminari, mille teemadeks alternatiivne tootmine maal, maanoortele avanevad võimalused Euroopa Liidus, organisatsioonidevaheline koostöö a koordineerisime ENÜ poolt Friedrich Eberti Fondilt taotletud projekti Eesti naised Euroopa Liidus, mille raames tutvustasime kümnel eri maakondades toimunud seminaril Euroopa põhiseaduse lepet. EMÜl on oma lipp, oma laul, oma perepäevade traditsioon. Kümne aasta jooksul oleme arendanud kohalikku elu ja arenenud ise, õppinud kodu kaunistama ja ise kenad olema, uurinud seadusi ja püüdnud neid paremaks muuta, süüvinud võrdõiguslikkuse tagamaadesse ning rakendamisse tegelikkuses. Oleme koos reisinud, käinud külas ja võtnud vastu külalisi, teinud koostööd ja ühisüritusi. Oleme korraldanud konverentse, õppepäevi, heategevust. Kutsunud esinema oma ala asjatundjaid, poliitikud, esinenud ka ise. Me ei ole kunagi midagi teinud raha pärast ega jätnud olulisi asju tegemata selle puudumisel. TIIU SOANS, EMÜ esinaine

11 Tänavu neljandat tegevusaastat tähistanud Tartu Naiste Varjupaik on Eesti esimene lähisuhetes vägivalda kogevatele naistele mõeldud varjupaik. Mittetulundusühing loodi kahe naise poolt 8. juulil Järgnes ruumide otsimine varjupaiga jaoks ning tagantjärele mõeldes oli meil palju õnne saime Tartu linnalt tasuta rendile ruumid viieks aastaks. Rendileping sõlmiti meie MTÜga 1. oktoobril 2002 ning pärast seda tegime väga kokkuhoidliku remondi varjupaiga ruumides. Varjupaiga uksed avasime 25. novembril Nii et sel sügisel sai meil täis neli tööaastat. Nelja aasta jooksul on varjupaika abi saama pöördunud 430 naist. Kokku on naisedlapsed ööbinud meie varjupaigas rohkem kui 8000 ööd. Meie käsutuses on 156 ruutmeetrit põrandapinda ning 15 voodikohta. Varjupaiga aadress ei ole avalik. Teeme koostööd kõigi selle valdkonna probleemidega kokku puutuvate ametiasutuste ning mittetulundusühingutega. Haldame veebilehekülge Alates veebilehe valmimisest märtsis 2003, on seda külastanud üle inimese. Alates a suvest on meil Tartu linnaga sõlmitud teenuse osutamise leping, kuni sinnamaani tasus linn varjupaiga kommunaalkulud a lõpus sõlmisime Tartu linnaga esmakordselt kolmeaastase teenuse osutamise lepingu, millest võib välja lugeda, et meie tööga ollakse rahul. Varjupaigatööle on aastate jooksul lisandunud lähisuhtevägivalla teemalised loengud ja koolitused. Nii näiteks korraldasime a Avatud Eesti Fondi toetusel ja koostöös Lõuna Ringkonnaprokuratuuriga kaks kahepäevast koolitust prokuröridele ja kohtunikele, kus Tartu Naiste Varjupaik Auhinna võtab Laine Tarviselt vastu Tartu Naiste Varjupaiga juhatuse liige Reet Hiiemäe. oli 64 osalejat. Oleme koostööd teinud erinevate naisorganisatsioonidega Soomes, Austrias, Sak- 8.märtsil 2006 avati kolmandana Eestis Ida-Virumaa Naiste Varjupaik. Pildil juhatuse liikmed Riika Okas, Ene- Eha Urbala ja Sirje Maala. samaal, Kasahstanis, Gruusias, Armeenias. Viimastel aastatel püüame sõna sekka öelda lähisuhtevägivalla-teemal ka meediaväljaannetes. Tänavu teenisime tunnustuse Valge Lindi auhinna Eesti Naisteühenduste Ümarlaualt Lundy Bancrofti raamatu Miks ta seda teeb. Kuidas mõtlevad vägivaldsed ja kontrollivad mehed eesti keelde tõlkimise ja väljaandmise eest. Bancrofti raamatu väljaandmise idee sündis üsna juhuslikul moel, nagu paljude heade asjadega ikka juhtub. Üks meie töötajatest osales a juunis Viinis seminaril ning seal soovitas üks Ungari kolleeg Bancrofti raamatut lugeda. Teos sai tellitud ning läbi töötatud ning otsekohe sai selgeks, et vajadus sellise raamatu järele Eestis on ilmselge. Niisuguse raamatu väljaandmine võimaldab hädavajalikku infot paljudele. Kõik raamatus kirjeldatu on meie varjupaigatöös ka kinnitust leidnud. Raha raamatu tõlkimiseks ja toimetamiseks saime ühisprojektist soomlaste Naistenlinjaga, trükikuludeks võtsime laenu pangast ning selle summa peame tagastama pangale 9 kuu jooksul a aprillis taotlesime ja saime Avatud Eesti Fondi projektikonkursil raha raamatuesitluste korraldamiseks Eesti neljateistkümnes linnas. Viimase aja tööks on meie osalemine Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuval Lähisuhtevägivalla Ennetamise ja Tõkestamise Arengukava (LETA) väljatöötamisel. See arengukava saab aluseks lähisuhtevägivalla ohvrite mitmekülgsemal abistamisel aastatel a suvel taotlesime Tartu linnalt uusi ruume ja taas sõlmiti meiega tasuta rendileping viieks aastaks. Detsembris 2006 alustasime uutes ruumides remonti, mida rahastavad Tartu linn ja Hollandi Päikeselille Fond. SIRJE OTSTAVEL, MTÜ Naiste Varjupaik juhatuse liige

12 Naiskoolituse Keskus 2006 Naiskoolituse Keskus (NKK) on asutamisest saadik st ligi 15 aastat tegutsenud loosungi all Parem tulevik naistele. Ka a jätkas keskus tegevusi naiste poliitilise ja tööalase karjääri toetamist ning positsiooni parandamist Eesti ühiskonnas a parlamendivalimistel naistele suurema toetuse kogumiseks korraldasime Sotsiaalministeeriumi ja Avatud Eesti Fondi rahastatud projekti Rohkem naisi poliitikasse raames koolitusi nii eesti- kui vene keelt kõnelevatele naistele. Novembrikuisel konverentsil arutles ligi 40 naist Eestist koos naisküsimuste edendajatega Rootsist ja Lätist, sh European Women s Lobby asepresident Iluta Lace, Eesti tuntud naispoliitikute Evelyn Sepa, Kadi Pärnitsa ja Reet Lajaga naiste rolli üle poliitikas. Koos püüti leida lahendusi, mida saaksid naised ühiselt teha selleks, et naiste tarkus ja nende elunägemus jõuaks poliitilistesse otsustesse ja viiks tasakaalustatuma ühiskonnani. Seitsmendat aastat konsulteerivad NKK liikmed Lena Blum ja Reet Laja arengukoostöö maades mittetulundussektori tegevust. Sel aastal peamiselt Gruusias, kus aidati läbi viia naisorganisatsioonide koalitsiooni suurt rahvusvahelist konverentsi ja valmistati ette naisorganisatsioonide paralleelne kampaania naiste toetamiseks kohalikel valimistel. Reet Laja nõustas ka Makedoonia riigisektorit, analüüsides riiklikku võrdõiguslikkuse tegevuskava ja tehes soovituse uue tegevuskava koostamiseks. NKK on toonud Eestisse teadmisi soolisest võrdõiguslikkusest, sh ka naiste positsioonist tööturul ja selle parandamise meetmetest a laiendas keskus nägemust naiste tööalase karjääri edenda- Reet Laja diskuteerimas Gruusia parlamendi spiikri Nino Burdzanadze ja Armeenia teadlase Jemma Hasratyaniga demokraatlike valimiste teemal rahvusvahelisel konverentsil Tbilisis juunil. mise võimalustest, kasutades selleks Euroopa partnerite oskusteavet ja parimaid kogemusi a osaleti Leonardo da Vinci projektis Karjääriedendus ja nõustamine: võrdsete võimaluste vahendid Euroopa laienenud tööturul koos partneritega Itaaliast, Austriast, Hollandist, Taanist, Ungarist ja Lätist. Projekti põhikasu Eesti naistele seisnes välispartnerite poolt välja töötatud nõustamismeetodi katsetamises. Projektis väljatöötatud ingliskeelse käsiraamatu võib huviline leida aadressilt: s e c o n d e / partnershipframeen.asp a märtsis korraldasime projekti raames Eestis rahvusvahelise konverentsi, kus välispartneritele tutvustati Eesti naiste olukorda. Esinejate hulgas oli ka Riigikogu liige Katrin Saks. NKK on korduvalt olnud naiste jaoks uute teemade Eestisse maaletooja rollis aastal kujunes Eesti jaoks suhteliselt uueks teemaks võrdõiguslikkuse kontekstis puuetega naiste seksuaal- Vasakult Riina Kütt, Niina Oja, Mare Abner, Intras e esindaja Loreto Cantero ja Leena Blum Valladolidis. sus. Välispartneritega kahasse teostatavasse ja Euroopa Komisjoni finantseeritavasse projekti kaasati Puuetega Naiste Ühing (PNÜ). PNÜ esindajad kohtusid projekti peapartneri, Hispaania organisatsiooni Intras esindajatega nii Tallinnas ENUTis kui rahvusvahelisel konverentsil Valladolid is Hispaanias. Euroopa vastav parim praktika on koondamisel a algul ilmuvasse käsiraamatusse. Trükis läheb levitamisele ka Eestis teema alustanud organisatsioonides: Astangu Rehabilitatsioonikeskuses, Eesti Seksuaaltervise Liidus ja Puuetega Naiste Ühingus a alustas NKK uue Grundtvig projektiga Vanemapuhkuse ajal omandatud kogemuste ja oskuste panus ettevõtete ja ühiskonna arengusse. Sellega jätkame pikaajalist koostööd oma Saksa partneritega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks Eesti ühiskonnas. REET LAJA, RIINA KÜTT, NKK juhatuse liikmed

13 Lääne-Viru Naisteühenduste Ümarlaud Lääne-Viru Naisteühenduste Ümarlaua esitas ENÜ a keskkonnaministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta keskkonnateo preemia nominendiks. Lääne-Viru Naisteühenduste Ümarlaud, kuhu kuulub 13 naisoganisatsiooni on aa aktiivselt sekkunud keskkonna- ja põlevkivikaevanduste teemalistesse aruteludesse, teinud ettepanekuid põlevkivi kasutamise arengukavasse, muretsenud põlevkivikaevanduste mõju pärast põhjaveele, keskkonnale ja inimeste tervisele ning seisnud uute põlevkivikaevanduste avamise vastu Lääne-Virumaal. Lääne-Viru naised on kutsunud ümarlaudadelearuteludele kohalike omavalitsuste juhte, kohaliku keskkonnateenistuse esindajaid, maavalitsuse arenguosakonna juhi ja keskkonnaministri, et küsida murelikke küsimusi ning teavitada võimalike kaevanduse mõjudest maakonna inimeste tervisele. Keskkonnateema eestvedajateks Lääne-Viru ümarlauas on olnud Ilme Lääne-Viru Naisteühenduste Ümarlaua liikmed kogunemisel. Vasakult esimene kauaaegne keskkonnaspetsialist Taimi Parve. Post ja Taimi Parve. Viimane kuulub ka Keskkonnekud keskkonnaminis- Lääne-Viru naiste ettepanaministeeriumi juures teeriumile. tegutsevasse Põlevkivi 16. oktoobril otsustasime saata PÕKK-ga seon- kasutamise arengukava ümarlauda. duvates küsimustes kirja Selle aasta 15. augustil peaministrile ja valitsuse korraldasime 26 osavõtjaga väljasõidukoosoleku 15. novembril osalesid liikmetele. Ida-Virumaale Maidla Lääne-Viru Naisteühenduste Ümarlaua esinda- valda, kus toimus põlevkivi kasutamise arengukava jad Lääne-Virumaa arengukonverentsil. (PÕKK) strateegilise keskkonnamõju hindamise 22. detsembril Tallinnas programmi avalik arutelu. Kohapeal esitasime ka munud Eesti rahvusraamatukogus toi- Looduskaitse Seltsi (ELKS) aastakonverentsil Aktuaalset loodushoiust 2006 sai visa ja järjekindla töö eest looduse säästmisel uute põlevkivikaevanduste rajamisel kiita ka Lääne- Viru Naisteühenduste Ümarlaud. Meile anti üle tänukiri tekstiga Kodukandi looduse tarmukale kaitsjale. HELJU VIILIP, Lääne-Viru Naisteühenduste Ümarlaua koordinaator Venekeelsete Naisteühenduste Ümarlaud Venekeelsete Naisteühenduste Ümarlaud loodi 5. märtsil 2005 eesmärgiga aidata kaasa venekeelsete naiste aktiivsele osalemisele Eesti Naisteühenduste Ümarlaua töös. Kujundamaks venekeelsete naiste ühiseid seisukohti olulistes ühiskonnaelu küsimustes, et seeläbi edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Tsiviliseeritud ühiskonnas omab inimene mitte ainult õigust lihtsalt äraelamisele, vaid ka eneseteostusele. Kuid inimene ei saa seda teha üksi, tal on vaja sotsiaalseid partnereid. Seepärast ongi vajalik arendada koostööd ja koolitada inimesi ühistegevuseks. Euroopa naistel pole raske üksteist mõista, kuna meil on üsna sarnased huvid ja mured rahu säilitamine naiste endi ja meie lähedaste heaolu nimel. Nii on ka naised Eestis, sõltumata rahvusest, rohkem hoolivamad kogu ühiskonna arengutest. MAIA MEOS, Venekeelsete Naisteühenduste Ümarlaua koordinaator. Venekeelsete Naisteühenduste Ümarlaua veebruarikogunemine Tallinna ülikoolis.

14 Konverentsi Puhast vett, mitte viina pöördumine Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Eesti rahva poole Tõdeme, et Eesti Vabariigi liberaalne alkoholipoliitika on tõsiseks ohuks meie põhiseaduse poolt seatud eesmärgile tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti jõudmine viie Euroopa jõukama riigi hulka ei ole võimalik ilma Eesti viimiseta Euroopa viie kõige kainema riigi hulka. Alkoholi tarvitamisega kaasnev materiaalne kahju vähendab meie riigi konkurentsivõimet ning pikemas perspektiivis halvab riigi arengu. Kui riigikassasse laekub alkoholiaktsiisi näol igal aastal 2 miljardit krooni, siis alkoholi tarvitamisega seonduv kahju läheb meie ühiskonnale maksma viis-kuus korda enam. Need kahjud maksab kinni Eesti rahvas. Oleme olukorras, kus ühelt poolt kultiveeritakse materiaalsetele väärtustele suunatud, isiklikule edukusele ning läbilöögivõimele tuginevas tarbimisühiskonnas aina enam lõbu ja naudingut kõrgeimaks väärtuseks pidavat elustiili. Teiselt poolt turvalisuse puudumine, varakult väljakujunenud (väljakujundatud) toimetulematuse stress, isikliku väärtusetuse tunne on mitmesuguste sõltuvusprobleemide tekkimise põhjuseks. Ajal, mil alkoholi tarvitamist propageeritakse kõikvõimalikes reklaamides, peame meeles pidama, kes selle propaganda tulemusel kannatavad. Need on eelkõige lapsed, kelle alateadvusesse istutatakse varakult teadmine, et alkoholi tarbimine on lõbus ning alkoholitarbijad tegijad ; lapsed, kes kasvavad üles alkoholi poolt mõjutatud perekondades kogedes alkohoolikutest vanemate vägivalda ja hoolimatust. Muutmaks tekkinud olukorda, on vaja muuta Eesti ühiskonnas väljakujunenud väärtushoiakuid. Me ei tohi leppida faktiga, et alkoholi tarvitamisega seotud traumade ja haiguste tagajärjel sureb Eestis igal aastal ligikaudu 2000 inimest. Me ei ole rahul sellega, kuidas meie riigis senini on käsitletud alkoholi liigtarbimisest tingitud probleeme. Nõuame olukorra kontrolli alla võtmist ja Eesti alkoholistrateegia vastuvõtmist. Selleks teeme ettepaneku: 1. Tugevdada kehtivate seaduste järelevalvet, tagamaks, et alaealised ei saaks alkoholi kätte. 2. Säilitada kehtivad alkoholiga seonduvad seadusesätted, mis keelavad avalikus kohas alkoholi tarvitamise ja sätestavad nulltolerantsi autosõitja vere alkoholisisalduse suhtes. 3. Alkoholiaktsiisi tõstmise kaudu tõsta alkohoolsete toodete hindu. 4. Illegaalse alkoholi levimise takistamiseks anda Eesti Politseile vajalikud vahendid illegaalse alkoholiga kauplejate tabamiseks ja nende äritegevuse lõpetamiseks. 5. Alkoholi kättesaadavust vähendada, - rakendades üleriigilist öise alkoholi jaemüügi keeldu ; - keelates alkoholimüügi tanklates; - piirates jaemüügikohtades alkoholimüügiks mõeldud alade suurust; - karmistades kontrolli, et alkoholi ei müüdaks alaealistele, joobes isikutele ning selleks mitte ette nähtud ajal ja kohas. 6. Keelustada igasugune alkoholireklaam. 7. Keelustada spordi ja kultuuri sponsoreerimine alkoholitootjate poolt. 8. Lisada alkoholi tarvitamisega seotud kahjude temaatika kõikidesse kooliastmete õppekavadesse, käsitledes seda nii inimeseõpetuse ainekavades kui ka integreerituna teistesse sobivatesse õppeainetesse. 9. Lisada alkohoolsetele toodetele hoiatussõnumid alkoholi tarvitamisega kaasnevatest ohtudest (mõju lootele, sõltuvusoht jne). 10. Välja töötada Eesti Vabariigi teaduspõhine alkoholistrateegia, mille eesmärgiks peab olema alkoholiga seonduva kahju vähendamine ning tarbitud alkoholikoguse langetamine11 liitrilt 6 liitrile absoluutalkoholile elaniku kohta vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni seatud eesmärkidele. 11. Määrata konkreetne vastutaja alkoholistrateegia elluviimise eest. Vastu võetud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua korraldatud konverentsil Tallinnas, 10. detsembril 2006.a

15 Valge Lindi auhind 2006 Tartu Naiste Varjupaigale Eesti Naisteühenduste Ümarlaua poolt kolmandat korda välja antava Valge Lindi auhinna pälvis a Tartu Naiste Varjupaik. Valge Lindi auhinda vääriv aasta tegu on Ameerika meesterapeudi Lundy Bancrofi raamatu Miks ta seda teeb. Kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed avaldamine Tartu Naiste Varjupaiga poolt eesti keeles. Auhind kuulutati välja rahvusvahelisel naistevastase vägivallaga võitlemise päeval 25. novembril ja anti pidulikult üle konverentsil Puhast vett, mitte viina, mille 10. detsembril 2006 korraldasid Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Maanaiste Ühendus ning Eesti Naisuurimus ja Teabekeskus. ENÜ annab Valge Lindi auhinda välja igal aastal. Auhinna saajaks võib olla üksikisik või organisatsioon, kes viimase aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemi teadvustamiseks ühiskonnas. Valge Lindi auhinna esimeseks nominendiks valiti aastal Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Joosep Kaasik, kelle töö tulemusel viidi Eesti Sotsiaalprogrammide Keskusega koostöös läbi pilootprojekt, tänu millele täiustati perevägivalla kajastamist Eesti politseistatistikas aastal anti auhind Põhja Tallinna Valitsusele, kes eesotsas tollase linnaosavanema Sirje Potissepaga toetas esimese linna ametiasutusena praktiliste sammudega Tallinnas naiste varjupaiga avamist. HARDA ROOSNA Auhinnakingi annab konverentsil Puhast vett, mitte viina üle Tiiu Soans.

16 2005. a Rohelise teo tegi Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Postimees, Selgusid aasta roheline tegu ja karuteene Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) nimetas keskkonnale tehtud karuteene tegijaks valitsuse, kes endiselt pole täitnud rahvusvahelisi merekeskkonna kaitse alaseid kohustusi, aasta rohelise teo sooritas Eesti Naisühenduste Ümarlaud, teatas Carrying Linda s Stones: An Anthology of Estonian Women s Life Stories ENÜ lugemissoovitus: EKO. EKO hinnangul pole valitsus rakendanud meetmeid, et tagada riigi suutlikkus merekeskkonna kaitsel, pole taganud ja tõhustanud ametkondade vahelist koostööd. Samuti ei ole valitsus EKO arvates hankinud piisavalt vajalikke vahendeid, et tagada merereostuse seire Eesti territoriaalvetes ning valmisolek reostuse operatiivseks likvideerimiseks avamerel ning rannikul. Nimetusega «Roheline tegu» pärjati Eesti Naisühenduste Ümarlauda 2005.aastal kodanikualgatuse korras keskkonnaminister Vilju Reiljanile ja avalikkusele suunatud pöördumiste eest seoses uute põlevkivikaevanduste avamisega Pandivere piirkonnas. Oma möödunud aasta novembrikuises pöördumises tuletasid naisühenduste esindajad keskkonnaministrile meelde tema kohustusi ning neist tulenevalt kaitsma Eesti põhjavett, taastades selleks aastal loodud ning tänaseks likvideeritud Pandivere veekaitseala. Varasematel aastatel on Karuteene tegija nimetuse pälvinud ka keskkonnaminister Heiki Kranich, aktsiaselts Balbiino ning valitsus. Rohelise teo eest on varem ära märgitud Edelaraudtee, osaühing Ökosahver ja riigikontroll. Lundy Bancroft Miks ta seda teeb? Kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed. Raamat, mille nime eesti keeles võiks tõlkida kui Tassimas Linda kive: valimik Eesti naiste elulugusid sisaldab viieteistkümne ajaloo hoovustesse sattunud Eesti naise mälestusi. Elulood on kaasaegseks illustratsiooniks sajanditepikkusele võõrvägede invasioonile ning valitsemisele Eestis ja keskenduvad ajale, mis hõlmab Teist Maailmasõda, nõukogude okupatsiooni ja iseseisvusele üleminekut. Naiste elulood hõlmavad endas kolme, erineva kogemusega inimgruppi: suuresti läbi uurimata eestlaste populatsioon, kes jäi nimetatud perioodi vältel Eestisse; inimesed, kes küüditati massirepressioonide käigus Siberisse ja aastal ning ka neid üksikuid, kes saksa okupatsiooni ajal saadeti välja; inimesi, kes põgenesid nõukogu- de okupatsiooni eest Läände. Toimetajad: Suzanne Stiver Lie, Lynda Malik, Ilvi Jõe-Cannon, Rutt Hinrikus. Eessõna: Aldona Wos, USA suursaadik Eestis. Elulood on tõlkinud inglise keelde Ilvi Jõe-Cannon ja Elin Toona Gottschalk. Väljaandja: Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) koostöös Tallinna Ülikooli Kirjastusega. Lähisuhtevägivalla põhjusi käsitlevas ligi 500 leheküljelises raamatus otsitakse vastust küsimusele, mille paljud naised on pidanud endale esitama Ta ütleb, et armastab mind. Aga... miks ta siis seda teeb? USA meesterapeut Lundy Bancroft on raamatu pühendanud tuhandetele julgetele naistele, lähisuhtevägivallavastase liikumise rajajatele ja edasiviijatelening arvukatele meestele, kes on selle võitlusega liitlastena ühinenud. Bancroft on püüdnud mõista vägivaldsete meeste mentaliteeti ja käitumist ning vorminud aastatepikkuse uurimistöö raamatuks. Nimetatud raamat on Eesti kontekstis uudne selle poolest, et siin räägitakse põhiliselt just vägivallatsejatest. Autor rõhutab, et vägivaldsus ei tulene kontrollikaotusest ega toimetulematusest oma vihaga - vägivalla aluseks on hoiakud ja väärtushinnangud, mitte tunded, ning vägivallatseja on võimeline tõeliselt muutuma alles siis, kui ta on oma hoiakutesse korrektiive teinud a ilmunud raamatu eestikeelne variant ilmus trükist a. Tartu naiste varjupaiga töötajate algatusel.