VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID. Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool
|
|
- Rosaline Hampton
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS: ROLL JA PROBLEEMID Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Eestis viimase 15 aasta jooksul toimunud majandusreformide jooksul on pidevalt rõhutatud väikeettevõtluse olulist rolli majandusarengu tagamisel. Reformide algusaastail kalduti mõnikord hinnangutes liialdustesse ja nähti väikeettevõtluses Eesti majanduse peaaegu et ainukest päästerõngast. Viimastel aastatel on majanduskasvu veduriks peetud eelkõige ekspordi laiendamist, mis peamiselt tugineb suurematele ettevõtetele. Väikeettevõtlus nii suurettevõtete allhankijana kui ka elanikele vajalike teenuste tagajana ja regionaalse arengu tasakaalustajana on aga endiselt oluline. Käesolevas artiklis vaatleme, kuidas on Eestis muutunud ettevõtete arv ja milline on eri suurusega ettevõtete osatähtsus tööhõives. Käsitleme ka Eesti ettevõtjate eripära teiste endiste sotsialismimaade ettevõtjate taustal. Üldeesmärgiks on seejuures tuua välja väikeettevõtluse osakaal Eesti majanduses, võrrelda olukorda teiste riikidega ja hinnata, kas ettevõtlusalane aktiivsus Eestis vajab toetamist majanduspoliitiliste vahenditega või võib loota vaid majanduse iseregulatsioonile. Ettevõtete arv ja juriidiline vorm Eestis Enne Äriseadustiku vastuvõtmist kurdeti suure hulga riiulifirmade üle, milleks olid valdavalt 300 kroonise aktsiakapitaliga aktsiaseltsid. Samas avaldati lootust, et koos ettevõtete kohustusliku ümberregistreerimisega ja osaühingute ja aktsiaseltside minimaalse osa(aktsia)kapitali suurendamisega hakkab Äriregister edaspidi peegeldama tegelikku pilti reaalselt toimivate ettevõtete kohta. Kahjuks ei ole see lootus realiseerunud. Oleme taas algpunktis tagasi - Äriregistrisse kantud ettevõtjaid on üle (vt tabel 1) ja majanduslikult aktiivsed on nende hulgast eri hinnangutel vaid ca 55-60%. Keskäriregistris registreeritud ettevõtjad Tabel 1 Kuupäev Registreeritud ettevõtjate arv 1. jaanuar jaanuar jaanuar jaanuar jaanuar jaanuar Allikas: 1, lk 6; 2, lk 92. Vaatleme ka Äriregistrisse kantud ettevõtjate jagunemist õigusliku vormi järgi. 3. juulil aastal oli Äriregistri seis järgmine (2, lk 92): KOKKU sealhulgas osaühinguid füüsilisest isikust ettevõtjaid
2 aktsiaseltse tulundusühistuid 922 täisühinguid 288 välismaa äriühingute filiaale 308 usaldusühinguid 194 Statistikakogumikes toodud andmed annavad olukorrast paraku moonutatud pildi. Populaarseimaks ettevõtluse õiguslikuks vormiks ei ole osaühing, nagu ülaltoodud arvude põhjal võiks järeldada. Põhjus on selles, et suurem osa füüsilisest isikust ettevõtjatest (FIE) toodud numbrites ei kajastu, kuna enamus neist on ennast arvele võtnud vaid kohalikus maksuametis ega ole end Äriregistrisse kandnud a. kohta deklareeris ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjat, kellest veidi üle 30 tuhande oli arvel vaid Maksuametis (3). Samas ei ole kõik FIE samaaegselt tegevad - mõni on aasta algul juba tegevuse lõpetanud, teine aasta lõpukuudel tegevust alustanud - koondarvus kajastuvad aga mõlemad. Statistikakogumikest alguse saav ebatäpne informatsioon toob kaasa valed hinnangud erinevate ettevõtlusvormide osakaalule ja võib vastavalt põhjustada vigu ka majanduspoliitilistes otsustustes. Väikeettevõttete roll tööhõives Väike-ja keskettevõtete (VKE-de) osakaalu muutumist võib vaadelda mitmes lõikes. Vaatame kõigepealt, kuidas jagunevad ettevõtted töötajate arvust lähtudes (tabel 2). Erinevus tabelis 1 toodud ettevõtete arvust tuleneb sellest, et seal kajastusid kõik äriregistrisse kantud ettevõtted, tabelis 2 aga on toodud vaid need ettevõtted, kes vähemalt ühe töötaja eest on tasunud sotsiaalmaksu. Seega peegeldab tabel 2 reaalsemalt tegutsevate ettevõtete arvu, kuigi käivet võib olla ka ettevõtetel, kus töötajaid ei ole (juhul kui omanikud ei ole endaga töölepingut sõlminud, võtavad tulu välja dividendidena või omavad muid sissetulekuid ja konkreetsest ettevõttest teatud perioodil üldse raha välja ei võta). Eestis ettevõtete jagunemine töötajate arvu järgi aastatel (vastavalt sotsiaalmaksu tasumisele) Tabel 2 Töötajate arv ettevõttes Ettevõtteid seisuga ja enam Kokku ettevõtteid Allikas: andmed pärinevad Eesti Ettevõtteregistrist, nende algallikaks on omakorda Sotsiaalameti info selle kohta, mitme töötaja pealt on ettevõtted maksnud sotsiaalmaksu. Alates a algusest, kui sotsiaalmaksu kogub Maksuamet, ei ole võrreldavad andmed kättesaadavad. Tabelist näeme, et a alguses oli vaid 535 ettevõttes (1,8% tabelis olevate ettevõtete üldarvust) üle 100 töötaja. Ülejäänud (98,2%) võime kõik lugeda väike- ja keskettevõteteks, 500
3 kuigi selle piiri tõmbamine on alati mõnevõrra tinglik. Paljudes riikides loetakse VKE-de hulka ka märksa suuremaid ettevõtteid (Euroopa Liidu käsitlustes on piiriks sageli 250 töötajat, mõnel pool vahel koguni kuni 500 töötajat). Sama tabeli andmetel võime leida, et 74% ettevõtetest kuulub nn mikroettevõtete hulka neis on alla 10 töötaja. Seejuures ka antud andmeid moonutab paljude füüsilisest isikust ettevõtjate arvestusest väljajäämine, vastasel korral suureneks nii VKE-de kui ka mikroettevõtete osakaal veelgi. Kättesaadavad andmed ei võimalda hinnata sooloettevõtete osakaalu - nendeks loetakse ettevõtted, kus lisaks ettevõtjale endale ei ole ühtegi töötajaid. Seega jäävad nad kajastatuks mikroettevõtete hulgas, kuigi tegelikkuses on suur vahe, kas oled lihtsalt iseseisev ettevõtja või vastutad ka oma töötajate eest. Üldiselt iseloomustab paljusid riike trend sooloettevõtjate osakaalu suurenemisele. Nt a moodustasid sooloettevõtted üle 70% Rootsi ettevõtetest. Juriidiliseks vormiks meie mõistes võib siin olla nii FIE kui ka osaühing. KA EL ja OECD koondstatistika järgi on sooloettevõte levinuimaks ettevõtlusvormiks (4, lk.136). Võrdluseks võib veel tuua, et Soomes moodustavad mikroettevõtted 94% ettevõtete üldarvust, töötajaga ettevõtete osaks jääb 5 % ning vaid 1% ettevõtetest annab tööd enam kui 50 inimesele (Soome Naisettevõtlusagentuurist saadud andmetel, 1999). Tõsi, see 1% hõlmab 56% kõigi ettevõtete töökohtadest. Eesti kohta on sama number üllatavalt sarnane - 53% (tabeli 3 viimase tulba arvude põhjal). Järgnevalt vaatlemegi erineva suurusega ettevõtete osatähtsust tööhõives Eestis (tabel 3). Tabel 3 Eri suurusega ettevõtete osatähtsus tööhõives, protsentides aasta lõpu seisuga Töötajate arv <10 5,2 8,3 14,6 15,4 15,2 15,7 16, ,2 7,1 11,0 11,6 11,6 11,9 12, ,6 13,9 17,0 17,7 17,6 17,8 18, ,8 11,3 13,9 13,6 13,6 14,0 14, ,5 31,9 27,2 25,2 25,2 22,7 22,0 >500 37,7 27,7 16,3 16,5 17,0 17,8 16,9 Allikas: Eesti Ettevõtteregister, andmete algallikaks on omakorda Sotsiaalameti info selle kohta, mitme töötaja pealt on ettevõtted maksnud sotsiaalmaksu (nagu tabelil 2). Pikema perioodi ülevaade näitab, et tööhõive struktuuris on ettevõtete suuruse lõikes toimunud olulised muutused. Kui a lõpul töötas 71,2% töötajatest enam kui 100 töötajaga ettevõtetes, siis aastaks on vastav osakaal langenud 38,9 protsendini. Vaadeldava perioodi jooksul on pidevalt tõusnud väiksemate suurusgruppide ettevõtete osakaal üldises tööhõives. Oma osa on selles ka majanduse struktuurimuutustel keskmine teenindus- või kaubandusettevõte jääb keskmisele tööstusettevõttele suuruselt kindlasti alla. Tabelist 3 näeme siiski ka seda, et üle 500 töötajaga ettevõtete osakaal on peale aastat stabiliseerunud. Seda võib tõlgendada nii, et need suurettevõtted, kes raskemad ajad üle elasid, on uutes tingimustes kohanenud ja oma positsioone kindlustanud. Väikeste ja suurte vastandamiseks polegi põhjust - majandus vajab neid mõlemaid. Selles osas, kas ettevõtete keskmise töötajate arvu langus jätkub võib olla eriarvamusi, sest välja võib tuua nii ühes kui teises suunas tõukavaid tegureid. 501
4 Ettevõtete keskmine töötajate arv on toodud tabelis 4. Kuigi antud andmetel on Eesti keskmine ettevõte enam kui poole suurem kui näiteks Euroopa Liidu keskmine ettevõte (ca 6 töötajat), näeme keskmise suuruse vaieldamatut langustendentsi. Korrektseid rahvusvahelisi võrdlusi aga takistab taas paljude füüsilisest isikust ettevõtjate arvestusest väljajäämine. Eesti ettevõtete suurus keskmisest töötajate arvust lähtuvalt Tabel 4 Aasta Keskmine töötajate arv , , , , , ,7 Allikas: 1, a näitaja - autorite arvutus Ettevõtteregistri andmetel. Eesti uusettevõtjate võrdlus Kesk- ja Ida-Euroopa kolleegidega Eesti Ettevõtteregister osaleb Euroopa Liidu Statistikaameti (EUROSTAT'i) poolt juhitavas PHARE programmi raames toimuvas rahvusvahelises projektis "Ettevõtete paneeluuring", mille eesmärgiks on uurida ettevõtete arengut Kesk- ja Ida-Euroopa maades. Projektis osaleb 11 riiki: Albaania, Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Uuringud on mitmeetapilised, andmebaasi täiendatakse igal aastal viimase aasta jooksul loodud uute ettevõtetega. Vaatleme siinkohal, mis iseloomustas a registreeritud ettevõtteid ja ettevõtjaid (tabel 5). Tabel 5 Eesti ettevõtete iseärasused 11 endise sotsialismimaa keskmiste näitajate taustal (1997. a registreeritud ettevõtete olukord a septembris toimunud uuringu andmetel) Näitaja Eesti, protsentides kõigist valimi ettevõtetest 11 riigi näitajate keskmine Füüsilise isiku poolt asutatud ettevõtete osakaal 23,8 76,2 Palgatöötajateta ettevõtete osakaal 33,6 65,9 Juhi kodus paiknevad ettevõtted 48,3 54,8 Linnapiirkonnas paiknevad ettevõtted 84,7 77,2 Pealinna piirkonnas paiknevad ettevõtted 48,8 14,1 Ühe tegevusala ettevõtted 82,5 86,0 Juhil/asutajal on keskhariduse järgne 43,9 25,6 haridustase Allikas: 5. Tabeli esimese arvuderea kohta tuleb taas ütelda, et tulenevalt enamuse füüsilisest isikust ettevõtjate äriregistris mittekajastumisest ei sattunud nad ka antud valimisse ja seetõttu ei saa Eesti näitajaid teiste riikidega otseselt võrrelda. Tabelisse on esimene rida jäetud pigem 502
5 seetõttu, et näidata FIE suurt osakaalu - 76,2 % - vaatlusalustes riikides tervikuna. Ilmselt tulenevad eelnimetatud põhjusest ka suured erinevused palgatöötajateta ettevõtete osakaalus. Mõnevõrra üllatav oli, et koguni 48,3% vaatlusalustest Eesti ettevõtetest paiknes juhi kodus (nn koduettevõte e home based enterprise). Eelmistel aastatel ( ) oli vastav näitaja olnud 1/3 lähedal. Eesti probleemiks on ettevõtluse kontsentreeritus - vaatlusalustest riikidest vaid Albaania ja Läti puhul oli ettevõtlus veel enam kontsentreeritud pealinna piirkonda. Pingereas järgmised (Leedu ja Ungari) jäid juba Eestist oluliselt maha - vastav näitaja oli neil alla 30%. Eesti Ettevõtteregistri 1998 a lõpul läbiviidud uuringu andmetel kurtsid viimase aasta jooksul asutatud ettevõtted kõige enam liiga terava konkurentsi, klientide maksujõuetuse, ressursside nappuse ja piiratud krediidivõimaluste üle. Siiski olid majanduslikult aktiivsed 68% eelmisel aastal registreeritud ettevõtetest. Ülejäänud jaotusid järgnevalt: 13% oli tegevus lõpetatud, 10% ei olnud veel tegevust alustanud, 6% olid tegevuse peatanud ja 3% ei olnud alustanud ega alustagi. Juriidiliste isikute puhul oli suhteliselt rohkem neid, kes polnud veel tegevust alustanud (12%) ja füüsilistest isikutest 21% olid jõudnud tegevuse juba lõpetada (Allikas: Ettevõtteregister). Ettevõtjate järelkasv ei ole garanteeritud Vaatamata sellele, et paljudes Euroopa riikides kasutatakse aktiivseid meetmeid ettevõtluse ergutamiseks, jääb uute ettevõtete moodustamise aktiivsus seal USAle ja Kanadale oluliselt alla. Mitmetes riikides (nt Soome või Austria) näitavad küsitlused, et ettevõtjaks saamise soov on suhteliselt madal - seda ka siis, kui ettevõtjate prestiiz' ühiskonnas on kõrge. (Ida- Euroopas lisandub oht, et ettevõtjaid peetakse endiselt mõnigi kord "ärikateks"). Inimesed lihtsalt soovivad vältida riski, nad ei taha kaotada kindlat sissetulekut ja seada ohtu oma sääste. Lisandub ka oht enda liiga suureks sidumiseks ettevõttega (e vaba aja puudumine). Sageli on ju ettevõtjal raske eristada tööaega vabast ajast - veidi liialdatult võib öelda, et kättesaadav tuleb olla 24 tundi päevas. Paljude arvates nõuab ettevõtjaks olemine palgatöötajaks olemisega võrreldes liiga palju - võrreldes selle rahalise tasuga, mida ta pakub. Kõrgharidusega isikud eelistavad sageli tööd suurettevõtetes või avalikus sektoris. Üldine positiivne suhtumine ettevõtlusse jääb vaid sõnadeks. Aastate jooksul on harjutud sellega, et ettevõtlusalane aktiivsus on Eestis küllaltki kõrge, kuigi probleemiks on olnud selle suured regionaalsed kõikumised. Samas ei saa olla kindel, et nii jääbki. Kuigi ettevõtete arv on jätkuvalt kasvanud on alustamine muutunud üha raskemaks. Staaz'ikamad ettevõtjad meenutavad imestusega, et kui nad omal ajal tegevust alustasid, tehti seda sageli minimaalse stardikapitaliga ja väheste teadmistega. Tehti palju vigu, õpiti nende kaudu ja jäädi siiski ellu. See oli võimalik, kuna turg oli tühi, nõudlus rahuldamata ja konkurents nõrk. Enamusel tegevusaladel on olukord oluliselt muutunud. Näiteks autorite poolt läbi viidud TTÜ ärikorralduse kutsemagistrantide küsitlus näitas, et need, kes ei kavatse ettevõtjaks saada, toovad sagedamini välja järgmised põhjused: "puudub võimalus vajaliku stardikapitali omandamiseks", "eelistan pingevabamat elu", "eelistan suuremat kindlustunnet palgatöötajana" ja "ma ei sobi oma isiksuseomadustelt ettevõtjaks". Edukaks olemise saladus on väga lihtne: tuleb lihtsalt langetada õigeid otsuseid. Ettevõtja vajab selleks mitmetel põhjustel tänapäeval rohkem tuge kui varem. Näiteks on aeg uue ettevõtte rajamisest ekspordi alustamiseni oluliselt lühenenud. Seega peab juba ettevõtte 503
6 stardistrateegia sageli hõlmama ka rahvusvahelisustumise strateegiat, mis eeldab täiendavaid teadmisi ja informatsiooni. Koolituse vajadust tunnetatakse, kuid sageli ei leita õpinguteks aega. Samas heidetakse pakutavale koolitusele ette praktikakaugust, liigset akadeemilisust. Soovitakse saada täienduskoolitust, mis võimalikult täpselt vastaks ettevõtja ärilistele vajadustele. Eeltoodud muutused seavad uued nõuded ka Eesti ettevõtluse tugisüsteemi ette. Tugisüsteem on ühelt poolt küll aastatega edasiarenenud, kuid samas on tegevust häirinud pidevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja ressursside nappus. Kindlasti on ettevõtjaid, kes jõuavad oma ettevõtte rajamiseni igasuguses olukorras ja erinevate raskuste kiuste. Samas peab enamus Lääne Euroopa riike otstarbekaks uus- ja väikeettevõtjaid ühel või teisel viisil toetada, leides, et vastavad kulutused tasuvad end ära vähenenud tööpuuduse ja sotsiaalsete pingete ning kasvanud maksulaekumiste arvelt. Senisest suuremat tähelepanu vajaks ettevõtluse tugisüsteem Eestiski, ettevõtjad ei ole sageli tema komponentidest informeeritudki, rääkimata siis arvestatava mõju tunnetamisest. Kokkuvõte Ligikaudu 30 tuhandest majanduslikult aktiivsest Eesti ettevõttest 98% moodustavad väikeja keskettevõtted kuni aastani tõusis vähem kui 100 töötajaga ettevõtete osatähtsus tööhõives 28,8%-lt kuni 61.1%-ni. Pidevalt on langenud ettevõtte keskmine töötajate arv. Eesti ettevõtete struktuur töötajate arvu järgi on muutunud suhteliselt sarnaseks lähemate Lääneriikide - Soome ja Rootsi näitajatega. Ettevõtjate lisandumine on olnud aktiivne, kuigi probleemiks on olnud suured regionaalsed erinevused ning majandusliku aktiivsuse liigne kontsentreerumine pealinna piirkonda. Samas on konkurents pingestunud, uue ettevõttega alustamine nõuab varasemast rohkem nii teadmisi, kogemusi kui ka stardikapitali. Endiselt kõrgeks jäävad aga ettevõtjaks olemisega seotud riskid ja pinged. Siit tuleneb vajadus ettevõtluse tugisüsteemi täiustamise järele, kui soovime, et ettevõtjate järelkasv ei väheneks. Senised tugisüsteemi komponendid (ettevõtluskeskused, sihtfondid jms) on oma panuse andnud, kuid erinevatel põhjustel (ressursside piiratus, kogemuste nappus, pidevad ümberkorraldused jne) on nende summaarne mõju jäänud siiski tagasihoidlikuks. Ettevõtluse toetamise poliitika vajab senisest enam järjekindlust ning stabiilsust. Kasutatud kirjandus 1. Ettevõtlus arvudes Ettevõtteregister, Tallinn, Eesti Statistika Kuukiri. 2000, nr S. Oll. Maksukergendus FIEdele. Äripäev, 2000, 10. oktoober. 4. Hult, E-B., Ramström, D. The Swedish solo-entrepreneur extension and characteristics. Proceedings of the 11th Nordic Conference on Small business Research, June 18-20, Aarhus, p Eurostat. New enterprises in CEC in edition. Summary SMALL BUSINESS IN ESTONIA: ROLE AND PROBLEMS 504
7 Aleksandra Teder, Juhan Teder Tallinn Technical University The aim of the article is to show the proportion of small business in the Estonian economy, compare it with the situation of other countries and estimate whether entrepreneurship in Estonia should be supported by measures of economic policy or will economic selfregulation be sufficient. The role of small business has been constantly increasing in the course of economic reforms in Estonia. In 1999, among the about economically active enterprises in the Business Register the number of enterprises with more than 100 employees was 535. The remaining 98.2% can thus be classified as small and medium-sized enterprises. In addition, there are a large number of self-employed persons, who are not registered in the Business Register. If we take these into account, the proportion of small businesses would be even larger. Of the enterprises in the Business Register 74% are the so-called microenterprises, having fewer than 10 employees. From 1992 to 1999 the proportion of enterprises with over 100 employees in the total employment fell from 71.2% to 38.9%. One of the reasons for such a fall is structural changes in economy: the proportion of services has been increasing and that of industry has been decreasing. On the other hand, since 1995 the proportion of large enterprises in total employment has stabilised the enterprises that survived the most difficult years have found under the changed conditions themselves new products and markets and by today they have a sound position. Business activity has been high in Estonia, but its great regional differences have been a problem. Besides, we cannot be sure that a new generation of entrepreneurs will find their place. As compared with the situation prevailing 7 8 years ago starting a new enterprise is much more complicated: the competition has become much tougher, and thus more starting capital is needed, one has to be ready to rapidly develop foreign relations and start exporting. This poses additional requirements to education as well as the whole business support system. 505
Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses EHK nõukogu
Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses 27.05.2016 EHK nõukogu ELANIKE TERVISENÄITAJATEST Eesti on eeldatava keskmise eluea ja tervishoiukulud per capita näitaja osas OECD riikide seas heal tasemel
More informationSOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU. Katrin Olenko University of Tartu
SOME OPTIONS FOR THE ACCESSION COUNTRIES IN DETERMINING THE EXCHANGE RATE REGIMES BEFORE JOINING THE EMU Introduction Katrin Olenko University of Tartu It is commonly accepted that the exchange rate regime
More informationNOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA. Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut
NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA Sissejuhatus Urve Venesaar Reet Maldre TTÜ Eesti Majanduse Instituut Noorte tööturul kohanemine on tõsiseks probleemiks enamuses riikides. Selle iseärasusi on
More informationGlobaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport
1 2 Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport Eesti Arengufond 3 Toimetaja: Rivo Riistop Keeletoimetaja: Sven Maanso, Keeletoimetus OÜ Kujundaja ja küljendaja: Tuuli Aule Kaane illustratsioon:
More informationPRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL. Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool
PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL Sissejuhatus Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik,
More informationAino Siimon Tartu Ülikool. Euroopa Liidus täisosalemise eelised ja puudused
Sissejuhatus EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE EELISED JA MÕJU EESTI VÄIKEETTEVÕTETE ARENGULE Aino Siimon Tartu Ülikool Euroopa Liiduga ühinemine moodustab Eesti ettevõtjate jaoks olulise osa euroopastumisest,
More informationKsenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON Magistritöö
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusmatemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Ksenia Guštšenko SOOLINE PALGALÕHE EESTIS: OAXACA-BLINDERI DEKOMPOSITSIOON
More information5926/12 tht/mkk 1 DG F2A
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 2. märts 2012 (05.03) (OR. en) 5926/12 INF 8 API 8 JUR 41 I/A-PUNKTI MÄRKUS Saatja: Informatsiooni töörühm Saaja: COREPER II / nõukogu Eelm dok nr: 5925/12 Teema: Üldsuse
More informationTÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES
TÖÖTURG MAJANDUSKRIISI TEISES POOLES Yngve Rosenblad Statistikaamet Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr a rekordilise 19,8 protsendini,
More informationEesti Noorsoo Instituut
Eesti Noorsoo Instituut Tallinn 2010 Hea lugeja, hoiad käes Noortemonitori sarja esimest väljaannet, mis käsitleb noorte olukorda Eestis. Monitor on esimene taoline katse anda statistiline ja võrdlev ülevaade
More informationPILK TÖÖELLU A GLIMPSE INTO THE WORKING LIFE
Kogumik esitab ülevaate töövaldkonnast Eestis käesoleva kümnendi keskpaigas. Käsitletakse üldisi trende tööturul, haridusvalikute seoseid tööturuga, töökoolitust, eestlaste ja mitteeestlaste, meeste ja
More informationEESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS. Raul Eamets Tartu Ülikool
EESTI TÖÖTURU PAINDLIKKUS EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE KONTEKSTIS Sissejuhatus Raul Eamets Tartu Ülikool Eduka majandusarengu võtmeks Eestis muude mõjurite seas on olnud tööturu paindlikkus, mis on võimaldanud
More informationSOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS
SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA SOTSIAALTRENDID SOCIAL TRENDS TALLINN 2013 Koostanud Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond (Urve Kask, tel 625 9220).
More informationKui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub? ametnike arvu, siis riigi ülalpidamise
Riigimasin teema- Erilehe väljaandmist finantseeris Eesti Koostöö Kogu ja kujundas Eesti Ajalehtede ja erilehtede osakond Konverentsi Eesti kui väikeriik eriväljaanne Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu: Roheline
More informationHOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES
HOW WILL ACCESSION TO THE EUROPEAN UNION INFLUENCE ESTONIAN ECONOMIC POLICY? ALTERNATIVE OPTIONS AND FUTURES Ivar Raig University Nord, Tallinn, Estonia Research Center Free Europe 1. General impact of
More informationName of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008
Name of legal analyst: Hannes Veinla Date Table completed: October 2008 Contact details: Hannes.veinla@ut.ee Country: Estonia I. General context (responsible bodies) and quality of transposition The main
More informationCROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES
University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration CROSS-BORDER LABOUR FLOWS FROM ESTONIA TO NEIGHBOURING COUNTRIES Tartu 2013 ISSN-L 1406-5967 ISSN 1736-8995 ISBN 978-9985-4-0752-3 The
More informationValge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks.
Valge paber* Riigikogule Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks. Tööversioon 27.04.09, Tallinn * Valge paber (White paper) on raport või suunis, milles tuuakse välja probleeme
More informationKAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK AASTAL
KAUBAVAHETUSE PUUDUJÄÄK 29. AASTAL Allan Aron, Riina Kerner Statistikaamet 29. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda
More informationEesti eksportööride konkurentsivõime uuring. Lõpparuanne
Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring Lõpparuanne 25.11.2015 1 EY Sisukord Kokkuvõte... 3 Summary... 8 Mõisted ja lühendid... 13 Sissejuhatus... 15 1. Eesti eksportööride ülevaade... 18 1.1 Eesti
More informationEesti elu. Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED THESE ARE ESTONIANS
Eesti elu Estonian Life SELLISED NAD ON, EESTLASED Eestlastega suheldes tuleb silmas pidada järgnevat: ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks eestlased peavad ennast skandinaavlasteks
More informationMAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Gete Grahv MAJANDUSVABADUSE JA MAJANDUSKASVU VAHELISED SEOSED ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationThe Estonian American Experience
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA June 2013 The Estonian American Experience In our March newsletter we posed the question Do you need Estonian to be Estonian? and invited our readers to share their thoughts.
More informationSME SUPPORT POLICY IN EUROPEAN UNION AND BALTIC STATES: PRINCIPLES AND PROBLEMS
41 st Congress of the European Regional Science Association SME SUPPORT POLICY IN EUROPEAN UNION AND BALTIC STATES: PRINCIPLES AND PROBLEMS Kristiina Kasemets (kiku@mail.mtk.ut.ee) Raili Kriisa (railik@mail.mtk.ut.ee)
More informationEESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA
EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI STATISTIKA 1921 2011 EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA TALLINN 2011 Koostanud Mihkel
More informationAivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja
Juba kümnes! Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Siin ta on. Juba kümnes number Riigikogu Toimetisi, läbi viie aasta ja ikka kaks korda
More informationEestis on suhteliselt väiksemad klassid kui OECD riikides keskmiselt, mis annab head õpetamistingimused.
OECD iga-aastane haridusindikaatorite kogumik EAG: OECD Indicators annab usaldusväärset, täpset ja asjakohast teavet hariduse kohta maailmas. Ülevaade sisaldab andmeid OECD 34 liikmesriigi ning mitmete
More informationMIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Helina Vesilind MIGRATSIOONI JA MAJANDUSKASVU VAHELINE SEOS VALITUD OECD RIIKIDE PÕHJAL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Kadri Lühiste EESTI VALIJATE VASAK-PAREM VAATED Juhendaja: MA.Rein Toomla Tartu 2002 SISSEJUHATUS 4 1. TEOREETILINE RAAMISTIK 7 1.1.
More informationEesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs
LISA 3 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra tervikanalüüs Sisukord 1. Regionaalse arengu suundumused Eestis... 2 1.1 Riigi sisesed regionaalsed erinevused on märkimisväärselt suured... 2
More informationEesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia
Eesti Statistika Kvartalikiri Quarterly Bulletin of Statistics Estonia Intervjuu endise peadirektoriga Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Residentsuse indeks Tegelik ja registripõhine elukoht Põllumajanduslikud
More informationVARIMAJANDUSE VÄHENDAMINE EESTI NÄITEL
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Karoliina Veermaa VARIMAJANDUSE VÄHENDAMINE EESTI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kerly Randlane, MPA Tallinn 2014 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž: Finantskolledž
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationTÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI. Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool
TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUS EUROOPA LIIDUS JA EESTI Alice Lugna Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Liitu (EL) integreerumise protsessis on vaieldamatult üheks oluliseks teemaks töötajate liikumisvabaduse probleemistik.
More informationQuality of Estonian science estimated through bibliometric indicators ( )
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2008, 57, 4, 255 264 doi: 10.3176/proc.2008.4.08 Available online at www.eap.ee/proceedings Quality of Estonian science estimated through bibliometric indicators
More informationMaailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks
VALGE PABERI* RIIGIKOGULE TAUSTAPABER NR 2 27.04.2009 Maailmamajandusest Eestile tulenevad piirangud ja võimalused kriisi ületamiseks ja uueks kasvuks Valge paberi Riigikogule taustapaberis nr 1 Eesti
More informationSISETURVALISUSE ARENGUKAVA
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISUKORD... 2 SISUKOKKUVÕTE... 3 1. TURVALISUSE KÄSITLUS... 4 2. OLUKORRA ANALÜÜS... 5 2.1. Siseturvalisuse arengu kujundamise lähtekohad... 5 2.2. Elanike
More informationÜlevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO
Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides TAUSTAINFO Taustainfo: Ülevaade lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides
More informationDIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
DIVERSITY IN THE CONVERGENCE EESTI PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES ETTEVÕTLUSKESKKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Urmas Varblane University of Tartu Urmas Varblane rahvusvahelise ettevõtluse professor 23.10.2008 Ettevõtluskeskkonna
More informationESTONIAN PATENT OFFICE
PCT Applicant s Guide National Phase National Chapter Page 1 ESTONIAN PATENT OFFICE (PATENDIAMET) AS DESIGNATED (OR ELECTED) OFFICE CONTENTS THE ENTRY INTO THE NATIONAL PHASE SUMMARY THE PROCEDURE IN THE
More informationAvatud Eesti Fondi
Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Avatud Eesti Fondi almanahh 2001-2006 Tometanud Mart Orav, keeletoimetaja Triin Kaalep, Tekstid tõlkinud Wiedemanni Tõlkebüroo, kujundanud Janno Preesalu, Avatud
More informationEUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET
19.10.2017 ET Euroopa Liidu Teataja C 351/3 EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE AMET Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti otsus,
More informationENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, Handling Fear, Death and Mourning in the Armed Forces Andreas Pawlas,
ENGLISH SUMMARIES Arutelu ülekuulamismeetodite karmistamise üle Volker Stümke, dr. theol., sotsiaaleetika dotsent, Führungsakademie der Bundeswehr (Hamburg) Sellised sündmused nagu terrorismivastane sõda
More informationSIHTKOHA ARENDUSORGANISATSIOONI VÕIMALUSED TURISMIETTEVÕTETE EKSPORDIVALMIDUSE EDENDAMISEL SA LÕUNA- EESTI TURISM NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Silvia Linn SIHTKOHA ARENDUSORGANISATSIOONI VÕIMALUSED TURISMIETTEVÕTETE EKSPORDIVALMIDUSE EDENDAMISEL SA LÕUNA- EESTI TURISM NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Heli Müristaja,
More informationÖöbimisega külastajate saabumised, Arrivals of overnight visitors, (miljonit billions)
TURISM 2008 Anneken Metsoja Helga Laurmaa Statistikaamet Turismiga sisustavad tänapäeval oma elu sajad miljonid inimesed. Turism hõlmab inimese vaba liikumist, aga ka teenuste sfääri, mis on arenenud turistide
More informationEessõna. Introduction
1 Eessõna Introduction Alates 2005. aastast tegutseb Tarbijakaitseameti koosseisus Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mille eesmärgiks on nõustada tarbijaid nende õigustest sooritades oste Euroopa
More informationPagulased. eile, täna, homme
Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme Pagulased eile, täna, homme. Käsiraamat Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 2007 Pagulased eile, täna, homme Käsiraamat on valminud MTÜ Ida-Virumaa
More informationEesti tööjõu-uuring. Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY
Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti tööjõu-uuring Estonian Labour Force Survey METOODIKA METHODOLOGY TALLINN 2012 Kogumikus
More informationVI osa. Integratsioon tööturul. Tellija: Rahandusministeerium
Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne
More informationVAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA
VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA VAESUS EESTIS POVERTY IN ESTONIA TALLINN 2010 Kogumiku koostamist on toetanud Euroopa Komisjon ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.
More informationEESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool
EESTI MAAKONDADE KLASTERANALÜÜS JA REGIONAALPOLIITILISED VALIKUD * Annemari Päll Tartu Ülikool Sissejuhatus Regionaalsete erinevuste tekkimine on juba teooria kohaselt loomuliku majandusarengu tulemus
More informationex machina, Rumsfeldi Vana- ja Uus-Euroopa. Viimane jaotus tugineb lähiajaloole ja sellesse
Üks ühine Euroopa Liit ja 25 erinevat Venemaad Kaido Jaanson (RiTo 9), Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete õppetooli hoidja Euroliidu riikide erinev suhe Venemaaga ei ole tingitud mitte üksnes geopoliitilisest
More informationProjekti koordinaator: WAVE Co-ordination Office / Austrian Women s Shelter Network, Bacherplatz 10/4, A-1050 Viin, Austria
SISUKORD Eessõna... 4 Terminoloogia... 5 1. Sissejuhatus... 6 2. Teoreetiline taust... 8 3. Naiste varjupaiga eesmärgid ja põhimõtted... 19 4. Naiste varjupaiga rajamine ja rahastamine... 25 5. Naistele
More informationALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE
TAIRI RÕÕM ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE Tairi Rõõm 1 Sissejuhatus Nagu enamikus ELiga liituvais riikides, on ka Eestis viimaseil aastail alampalka 2 märgatavalt tõstetud. See suund jätkub tõenäoliselt
More informationHUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Kristo Kiipus 106778 IABM HUVIDE KONFLIKTI TUVASTAMINE TUGINEDES AVAANDMETELE NELJA KOHALIKU OMAVALITSUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Innar Liiv Ph.D
More informationSEI väljaannenr. Säästva Eesti Instituut 10
SEI Säästva väljaannenr.10 Eesti Instituut Muutused Eesti elanike keskkonnateadlikkuses ja keskkonnateadvuses 19942007 Võrdlusjooni Euroopaga Mai 2008 Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn Turu-uuringute
More informationEesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 Strateegiliste arengukavade
More informationVÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross
VÕTA: INSTITUTSIONAALSE ETNOGRAAFIA SUGEMETEGA marin gross TAUSTAKS VÕTA uurija since 2006 VÕTA arendaja since 2009 VÕTA koolitaja since 2009 VÕTA praktik, hindaja since 2010 VÕTA assessor since 2012 VÕTA
More informationVÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL
Projekt on toetatud Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames VÄHEMUSRAHVUSTEST NAISTE OLUKORD EESTI TÖÖTURUL Uuringuraport Eesti Sotsiaalministeeriumile Sten Anspal Epp Kallaste Poliitikauuringute
More informationPOSTIPOISS. Nr 208 kevad 2007
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr 208 kevad 2007 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2007.a. VES Executive Board Esimees/President Thomas Pajur 778 882-7109 Marie Kaul-Rahiman 604 946-4409 Abiesimees/ VP Liisa Suurkask
More informationTAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride
Sisekaitseakadeemia Politseikolledž Jelena Peganova PK-030 TAPMISTE KRIMINALISTIKALINE ISELOOMUSTUS Ida ja Lõuna Politseiprefektuuride tööpiirkonnas aastatel 2005-2006 Lõputöö Juhendaja: Raivo Öpik Tallinn
More informationEdukas majandus. Blossoming economy. Kiire majanduskasv. Rapid economic growth
Edukas majandus Blossoming economy Kiire majanduskasv Rapid economic growth Euroopa tulevane majanduse jõukeskus moodustub Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, kuna nimetatud riikide majandused on maailma
More informationTeel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis
Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Teel tasakaalustatud ühiskonda Naised ja mehed Eestis II Tallinn 2010 Käesolevas kogumikus avaldatud artiklid väljendavad autorite isiklikke seisukohti.
More informationAKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS
Poliitikauuringute Keskus PRAXIS AKTIIVSE TÖÖPOLIITIKA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS EESTIS Reelika Leetmaa Andres Võrk Raul Eamets Kaja Sõstra Tallinn 2003 Poliitikauuringute Keskus PRAXIS 2003 Estonia pst.
More informationToidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes. Stockholm Environment Institute, Project Report
Stockholm Environment Institute, Project Report 2015-08 Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes Harri Moora, Evelin Urbel-Piirsalu, Kerlin Õunapuu Toidujäätmete
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Madis Roll VENEMAA VÄLISPOLIITIKA DÜNAAMIKA BALTI RIIKIDE SUUNAL Juhendaja: Heiko Pääbo, M.A. Tartu 2006 Sisukord 1. Sissejuhatus...3
More informationTeadus- ja arendustegevuse strateegia Teadmistepõhine Eesti (TE II) 20. september 2005
Teadus- ja arendustegevuse strateegia Teadmistepõhine Eesti 2007-2013 (TE II) 20. september 2005 TE II koostamise protsess 16. juuli 2004, HTM ministri käskkirjaga moodustati komisjon: J. Engelbrecht (esimees),
More informationMittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine aastatel Eesti Vabariigi näitel
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 43 KARL STERN Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine 1930. aastatel Eesti Vabariigi näitel 1 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 43
More informationISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS
ISIKU TUNNUSTE VÕI SOTSIAALSE POSITSIOONI TÕTTU ASET LEIDEV EBAVÕRDNE KOHTLEMINE: ELANIKE HOIAKUD, KOGEMUSED JA TEADLIKKUS Uuringuraport Mikko Lagerspetz Krista Hinno Sofia Joons Erle Rikmann Mari Sepp
More informationEestlaste väljaränne Soome. uuringu kokkuvõte. Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond
Eestlaste väljaränne Soome uuringu kokkuvõte Kristi Anniste Tartu Ülikooli Geograafia osakond Tartu 2011 Sisukord I Sissejuhatus... 3 II Probleemi kirjeldus... 4 2.1. Eesti-Soome ränne... 5 III Uuringu
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond. Bakalaureusetöö. Taavo Lumiste. Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Politoloogia osakond Bakalaureusetöö Taavo Lumiste Režiimi siirded: Valgevene ja Ukraina Juhendaja: M.A Evald Mikkel Tartu 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö
More informationRiigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 IVO JUURVEE Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918 1940 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 30 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS
More informationGlobaliseerumise keskkondlikud aspektid Environmental aspects of globalization
MONTHLY BULLETIN OF ESTONIAN STATISTICS Globaliseerumise keskkondlikud aspektid Environmental aspects of globalization Tarbijahindade harmoneeritud indeks, mai 2008 Harmonised index of consumer prices,
More informationTARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Adeline Nadarjan SEKSUAALTEENUSTE OSTMISE KRIMINALISEERIMISE VÕIMALIKUD MÕJUD EESTIS ROOTSI JA SOOME KOGEMUSTE
More informationEANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon
EANC NEWSLETTER ERKÜ TEATAJA March 2015 EANC Announces Special Fundraising Drive 2015 a. erakordne korjanduse aktsioon Because of the critical Ukrainian situation, the Estonian American National Council
More informationSotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1
Poliitikaanalüüs Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009 Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed Hede Sinisaar, Piia Tammpuu 1 Ühe vanemaga pered ja nendes kasvavad lapsed kogevad
More informationKohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon
TARTU ÜLIKOOL BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND GEOGRAAFIA INSTITUUT Janek Valge Kohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon magistritöö inimgeograafias Juhendajad: vanemteadur Hill Kulu, vanemteadur Tiit
More informationDETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse osakond Meelis Aunap DETSENTRALISEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS, SELLE EELISED JA PUUDUSED RIIGI KUTSEÕPPEASUTUSTE LAHTIRIIGISTAMISE NÄITEL EESTIS Magistritöö
More informationEESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL
EESTI TEADUS- JA KÕRGHARIDUSSÜSTEEMI KONKURENTSIVÕIME JA ARENGUPOTENTSIAAL Hinnang olukorrale ja ettepanekud edasisteks tegevusteks Kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava koostamise ja organisatsioonide
More informationR.J.B. BOSWORTH TÕLKINUD TOOMAS TAUL
R.J.B. BOSWORTH TÕLKINUD TOOMAS TAUL Originaali tiitel: Mussolini R.J.B. Bosworth Hodder Education 2002 Tõlgitud väljaandest: Mussolini New edition R.J.B. Bosworth London and New York 2010 Toimetanud Leino
More informationKOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Siiri Leskov KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE VÄLJASAATMISEGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS Magistritöö Juhendaja: Egert Belitšev, MA Kaasjuhendaja: Mairit Kratovitš,
More information37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES
37 (2) TOLLIPROTSEDUURI RIIKLIKUD LISAKOODID 37(2) NATIONAL CODES Tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisimaksude vabastused Kirjeldus Legislative act 37(2) fragment of law reg 819/83 saadused, mille ühenduse
More informationEesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest
PwC 18. iga-aastane globaalne tippjuhtide uuring CEO Survey Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest Jaanuar 2015 www.pwc.com/ceosurvey Sissejuhatus 20. jaanuaril avaldati Davosis Maailma Majanduskonverentsi
More informationVähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis
A VATUD ÜHISKONNA INSTITUUT EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE SEIREPROGRAMM Vähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007 hinnang 2002
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004. RIIS Tehnilised tingimused. Rice Specification
EESTI STANDARD EVS-ISO 7301:2004 RIIS Tehnilised tingimused Rice Specification EVS-ISO 7301:2004 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO 7301:2004 Riis. Tehnilised tingimused
More informationEesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Rahvusvaheliste suhete osakond Tallinna Ülikool Eesti välispoliitika Hiina suhtes: võimalused ja valikud Käesolev uuring on teostatud Eesti Vabariigi Riigikogu
More informationLÄÄNEKAARE POSTIPOISS
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr. 236 kevad 2014 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2014.a. VES Executive Board Esimees/President Olev Rumm Marie Kaul-Rahiman Abiesimees/ VP Thomas Pajur. Mae-Helena Mägila Laekur/Treasurer
More informationLühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest
Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Anne Roos Artikkel annab lühiülevaate Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) kolmandast kodanikuhariduse
More informationAVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Ann Greetel Varunov AVALIKU SEKTORI KULUTUSED PERETOETUSTELE: MÕJUDE ANALÜÜS OECD RIIKIDE BAASIL
More informationEUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING
EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING 2013 EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus: Regionaalsete filmifondide asetumine Euroopa kaardile
More informationSISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED
SISEKAITSEAKADEEMIA TOIMETISED 2012 (11) ViAble Security Haritud Turvalisus Peatoimetaja: Lauri Tabur Tegevtoimetaja: Annika Talmar-Pere Tallinn 2012 The Editorial Board: Lauri Tabur: Rector of the Academy
More informationÜLIKOOLIDE JA ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ AASTAL 2015: MÜÜDID JA TEGELIKKUS. Tartu Urmas Varblane
ÜLIKOOLIDE JA ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ AASTAL 2015: MÜÜDID JA TEGELIKKUS Tartu 8.5.2015 Urmas Varblane Ettekande struktuur Miks on vaja ettevõtete ja ülikoolide koostööd? Senine koostöö ülikoolide ja ettevõtete
More informationAktiivne NFE - ettevõtte esindaja kinnitab, et ettevõtte tegevusala on muu kui eelnevalt loetletud
(N) 1(6) Juriidilisest isikust kontoomaniku kinnitus Täitmiseks Luminoris kontot omavatele ettevõtetele FTC ja CRS nõuete rakendamiseks Enne vormi täitmist lugege palun leheküljel 4 olevaid juhiseid Kontoomaniku
More informationKODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL
KODAKONDSUSESE IDENTITEEDI TAHKUDE TÜPOLOOGIA EESTI-PORTUGALI PEREDE NÄITEL 1. Sissejuhatus Kaasaegset ühiskonda iseloomustab üha suurem sisemine keerukus ning iden titee tide pal ju sus (Giddens 1991).
More informationAJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Siiri Laanemets AJUTISTE RESIDENTIDE ROLL SIHTKOHA ARENDAMISEL SUVEHIIDLASTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Tatjana Koor, MSc Kaasjuhendaja: Merle Looring, MSc Pärnu
More informationPalju õnne Tarja Kaarina Halonen, Soome üheteistkümnes president!
Sisukord Toimetajalt Palju õnne, Tarja Halonen! Inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja Eesti seaduste kohandamine EL seadusandluse valguses / Julia Vahing Mida tähendab gender mainstreaming Võrdne tasustamine
More informationNõukogude piiritsoonis
Nõukogude piiritsoonis TIINA PEIL Tallinna Ülikool, EHI maastiku ja kultuuri keskus sena kui sotsiaalia või humanitaaria valdkonda kuuluva distsipliinina. Viimase kümne aasta vältel on teadusharu vaevelnud
More informationBakalaureusetöö inimgeograafias. Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestist lähtuva ajutise töörände geograafilise päritolu erinevused Allan
More information2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT
1 2 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT 3 4 EESTI VÄLISPOLIITIKA AASTARAAMAT Disclaimer: This project was funded, in part, through the U.S. State Department, and the opinions, findings and conclusions or
More informationEESTI SUVERÄÄNSUS *
EESTI SUVERÄÄNSUS 1988 2008 * Sissejuhatus Kui prof Marju Luts-Sootak ja magister Hent Kalmo tegid mulle ettepaneku kirjutada kaastöö suveräänsuse muutumist käsitle vale raamatule, mõlkus mul esialgu meeles
More information