Ongi aeg lähemalt tutvustada

Transcription

1 Nr. 154 Veebruar 2011 Meenutusi möödunud sajandi koolielust Võmas Mullu 23. oktoobril täistas Võma Gümnaasium õppeasutuse 155. aastapäeva. Koolil on palju, mille üle ukust tunda, kuid on ka ebakindlust tuleviku sutes. Koolimajas on palju muutunud: rekonstrueeritud on algklasside ruumid, arvutiklass, rajatud on õpilaskodu aasta lõpus valmis uus spordikompleks ning käimas on staadioni eitustööd. Kooli aastapäeva ürituste üe osana oli ka kogu koolipere jalutuskäik endiste koolioonete asukotadesse. Taan lisada mitme endise õpilase ja inspektori mälestusi Võma eelmise sajandi koolielust. Aastal 1900 õppisid Võma küla lapsed (8 poissi ja 10 tüdrukut) koolmeister Jaan Säre käe all aastal eitatud reielamu ües toas. Selles majas õpiti kuni aastani. Kuna Soomeverre asutati aastal põlenud koolimaja asemele aastal Soomevere 1. Kl. Ministeeriumikool, siis Võma lapsed pidid akkama Soomeveres koolis käima. Elmar Kalmann meenutab: Pool aastat sai ainult Võma koolimajas käia ja Soomeveres oli valmis saanud uus kaekordne koolimaja ja kool viidi sinna üle. Koolimaja ülemisel korrusel oli kaks ruumi üks poeglastele ja teine tütarlastele neile õpilastele, kes olid kaugemalt ja ööbisid koolimajas. Teeolud olid alvad, kevadel ja sügisel oli raske väikse jalaga läbi saada, talvel aga lumi ja külm. Seetõttu mina ja õde Amanda ööbisime koolimajas ja kooliteenija valmistas meile toitu. Nädala lõpul tuli keegi kodustest meile obusega järgi. Niisuguse olukorraga ei olnud raul Võma lapsevanemad. Energilise asjaajamise tulemusena avatigi riigi poolt Tallinna tänaval rätsepmeister Piiri majas aasta sügisel 4-kl algkool Võma kroonualgkool. Algkooli juatajaks sai Tartu Pedagoogilises Seminaris õppinud Peeter Pratka. Maja ei olnud koolimajaks eitatud, seepärast kooliruumid kitsad ainult üks klassituba. Õpetada tuli kaes vaetuses üks liitklass ommikupoolikul, teine õtupoolikul. Maja oli renditud 1. augustini rubla aastas aastal õppis koolis 72 õpilast (31 poissi ja 41 tüdrukut). Kooli õppevaenditest olulisemad olid: gloobus, suur tavel, klassi arvelaud, telluurium, vene mõõtude tabel, 8 seinakaarti ja mitmeid kollektsioone õppetöö näitlikustamiseks. Võmalaste koolimured leidsid kajastamist ka ajakirjanduses. 22. augustil 1919 kirjutas ajalet Vaba Maa: Koalikul ravakoolil, mis juba mitu aastat kitsas erakorteris kiratsenud, oli lootus eeltuleval aastal laedamates tingimistes üle elada. Nimelt lubati alevis asuv kroonukõrts, mis ilja eitatud ja milles avarad ruumid valitsuse poolt maakonnavalitsusele nimetatud kooli jaoks. Väikese remondi järele oleks võinud kool uutes ruumides viienda jao juurde asutada. Edaspidi saaks aga mõnesuguste ümbereituste läbi oonest ilus avar koolimaja. Tegelikult koliski kool aastal uude majja, mis oli eitatud kõrtsiks. Hoone asus Tartu tänava ääres seltsimaja kõrval. Kooli ülalpidamiskulud kandis Kõo vald ndal aastal eitatud üekordses puumajas oli kooli vajadusteks juba kaks klassiruumi kool sai töötada ües vaetuses. Koolijuataja K. Saare innangul olid klassitoad siiski pimedad ja külmad, sest maja vooderdamata, toad krovimata ei pidanud tuult. Järgnevatel aastatel avati koolis ka 5. ja 6. klass, seega oli Võma kool kujunenud 1922/23. kooliaastal 180 õpilasega kõige suuremaks maakonna kulul ülalpeetavaks algkooliks. Millised on aga koolinõuniku mälestused, kuidas nemad Võma kooli indasid? Viljandi II jaoskonna koolinõunik M. Raud meenutab: Meil tuli revideerida õtusi klasse, 3-ndat ja 4-ndat. Kool kuulus keskpäraste ulka, aga selle õpetajad olid just seda tüüpi, keda Mikkelsaar (aridusnõunik) ei sallinud unised ja apaatsed. Saime järgmise korralduse: peame läbi revideerima kõik tunnid, viibides igaües terve tunni. Alajaotus oli järgmine: õpetaja töötab klassiga 20 minutit, siis võtan 20 minutiks enda kätte mina ja viimased 10 minutit käsitleb ainet Roots (Viljandi I jsk koolinõunik). Koolitöö arvustamisel kõnelen enne mina, siis Roots, kuna lõppotsustena enda kätte jääb. Tundidest kartsin ma laulmist, mida ma sugugi ei oska ja saksa keelt, mille kõnekeeles ma ästi kodus ei olnud. Õnneks ei olnud tolle päeva kavas laulmist, saksa keel aga oli ja sinna meid Mikkelsaar jutiski. Asi läks siiski libedasti. Õpetaja käsitles ainet nii puiselt, et impulsiivne Mikkelsaar välja ei kannatanud, vaid juba kümne minuti pärast tunni enda kätte võttis ja selle lõpuni viis. Mõlemad õpetajad olid nii loiud, et neid ei teinud erguks isegi ministriabi juuresolek. Mõlemad olid ka tundide vastu ette valmistamata. See ilmnes eriti eesti keele tunnis, kus käsitlusel olid mõistatused ja vanasõnad. Õpetaja tegi litsalt laskis lugeda vanasõnu üksteise järel, ilma et ütki neist oleks seletanud. Samuti käsitles ta ka mõistatusi. Kui pärast tunde olime teinud r Rootsiga arvustused, lausus Mikkelsaar õpetajaile: Olete nüüd küllalt saanud, tänaseks jätkub! Pärast koolist lakumist ütlesin talle: Oskasite ka revideerimiseks paraja kooli välja valida! Mikkelsaar naeratas: Nurisemiseks ei ole põjust, otse vastupidi taevas oli teile täna armuline: mis viga nõrka kooli arvustada! Hea või rauldava kooli analüüsimine on märksa raskem. Alates 1923/24. õppeaastast kuni 1944/45 töötas Võma kool jälle neljaklassilisena. Uus koolimaja Üleallikale eitati aastal 1936, kajuks praegu see laguneb. Artiklis on kasutatud mälestusi, milliseid on kirjutanud Elmar Kalme, Märt Raud, Malle Ladvas ning Haridusministeeriumi fondi ERA-s ja Eesti ajalooariivis talletatavaid koolide materjale. Endel Rõuk Võma kool asus selles, a eitatud majas Tartu tn 10, kuni aastani. Piiri maja Tallinna tänava ääres andis peavarju Võma koolile Põnevad ajad on ees Ongi aeg läemalt tutvustada palju kõneainet tekitanud Võma ja sõpruslinna Stende Lätimaalt koostööprojekti kultuurivaetuse osa, mille eesmärk on tutvustada vastastikku kogukondlikke kultuuritraditsioone ja luua jätkusuutlikud sõprussidemed Stende kunsti- ja kultuurikollektiividega. Parim võimalus selle saavutamiseks on õppida koos töötamise ja esinemiste kaudu. 28. aprillist kuni 1. maini osalevad 10 tantsijat gümnaasiumist ja 10 kultuurikeskuse tantsurümast Lilleke koos juendaja Heli Tammaiga Stendes 4-päevasel tööseminaril koos 20 Stende tantsijaga. Õpitakse ja õpetatakse Eesti Läti ravatantse ja esinetakse koos Stende folklooripäeval maini viibivad Võmas 4-päevasel tööseminaril 20 lauljat (täiskasvanute koor) Stendest, kus koos meie segakoori Leelo 20 lauljaga tutvutakse ja õpitakse üiselt Eesti ja Läti laululoomingut. Põiliselt õpitakse Viljandi maakonna laulupeol esitusele tulevat repertuaari, sest Läti sõbrad osalevad sellel peol koos meie kooriga juunil sõidavad Stendesse tööseminarile 10 koalikku tarbekunstnikku tutvuma Läti ravakunsti saladustega, tutvustades samas Eesti kunsti. Kindlasti kujuneb see reis väga põnevaks. 27. juulil saabuvad Võmasse tööseminarile 30 noort Läti lauljat, et kotuda meie noorte lauljatega. Mõni päev iljem lisanduvad tantsijad juulil toimuvatel Võma linna päevadel toimuvad Läti päevad, kus esinevad koos 120 lauljat-tantsijat Võmast ja Stendest. Eesti päevad Stendes saavad toimuma augustis. Sinna sõidab 60 Võma lauljat-tantsijat. Käesolev projekt kestab 2 aastat. Aastal 2012 osaleb segakoor Leelo Stendes tööseminaril ja tantsijaid ning tarbekunstnikke võõrustame meie. Kultuurivaetus on kogu üise projekti üks osa. Koolitused ja konsultatsioonid koalike kogukondade edendamise teemadel viiakse läbi projektimeeskonnale. Üise töö tulemina valmib 20-minutiline film ja trükivalgust näevad brošüürid kae linna töödest tegemistest läti ja eesti keeles. Projekti käigus uuenevad ja täienevad meie ja Stende koduleeküljed Internetis. Katlemata saab alguse teguderoke ja põnev ajaperiood ning toimuvast püüame anda ülevaateid Võma Linnalees. Riina Pakane Kultuurikeskuse direktor

2 2 NR veebruar 2011 Võma Linnalet Kesk-Eesti 6 piirkonnas 4 valla ja 1 linna üises jäätmeveopiirkonnas rakendub korraldatud jäätmevedu alates 1. märtsist 2011! V astavalt Jäätmeseaduse -le 66 on omavalitsustel koustus oma aldusterritooriumil korraldada olmejäätmete kogumine ja vedu. Korraldatud olmejäätmete veo põieesmärkideks on oida keskkonda ning õlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad kaasa arvatud need eramajad, suvilapiirkonnad ja väike-ettevõtted, kes seni ei ole veel prügiveoga liitunud. Korraldatud jäätmeveoga on õlmatud kodumajapidamises tekkivad olmejäätmed ja kaubanduses, teeninduses ning kontoris tekkivad samaliigilised jäätmed. Kesk-Eesti 4 vallavalitsust (Saarepeedi, Tarvastu, Kõo, Suure-Jaani) ja Võma linnavalitsus korraldasid üiselt avaliku konkursi soodsaima innaga jäätmevedaja leidmiseks ja jäätmeveo ainuõiguse andmiseks järgnevaks kolmeks aastaks. Saarepeedi, Tarvastu, Kõo, Suure-Jaani valdade ja Võma linna esindajate vastav komisjon tunnistas korraldatud jäätmeveo konkursi võitjaks AS-i. Valla/linnavalitsuste ja Veolia Keskkonnateenused AS-i vael sõlmiti korraldatud jäätmeveo leping 17. jaanuaril aastal. Alates 1. veebruarist a alustab uute jäätmeveoteenuse osutamise lepingute sõlmimist kõigi jäätmevaldajatega, kelle elukot või kinnistu asub Saarepeedi, Tarvastu, Kõo, Suure-Jaani valla ja Võma linna territooriumil. Korraldatud jäätmeveo rakendumisest alates, so. 1. märts a puudub teistel jäätmekäitlusettevõtetel õigus nimetatud piirkonnast korraldatud jäätmeveoga õlmatud jäätmeid koguda ja vedada. Korraldatud jäätmeveo rakendumisel leiavad aset mitmed olulised muudatused ka jäätmevaldajate igapäevaelus. Palume siinkoal juba ette klientide mõistvat sutumist korraldatud jäätmeveole ülemineku perioodil. Esimene ja ilmselt ka kõige tülikam muudatus on see, et alates 1. märtsist a lõpevad automaatselt seni ketivad jäätmeveo lepingud. Tõrgeteta teenuse osutamiseks on vajalik sõlmida uus jäätmeveoleping AS-ga. AS saadab veebruari kuu esimeses pooles kõigile jäätmevaldajatele uued eeltäidetud lepingud postiga. Juul, kui eeltäidetud leping pole jõudnud jäätmevaldajani iljemalt 16. veebruariks 2011 tuleb kindlasti võtta üendust klienditeenindusega, et enne veo algust täpsustada lepingu tingimused. Juul, kui eeltäidetud leping nimetatud ajaks pole koale jõudnud, siis litsaim ja kiireim viis lepingu sõlmimiseks on saata oma andmed meie kodulee kaudu vastava ankeedi täitmiseks leiate Veolia koduleelt klikates ülal menüüribalt Teenused, avaneb vasakul servas teenuste loetelu, klikates valikus Korraldatud jäätmevedu avaneb korraldatud jäätmeveopiirkondade loetelu, valides oma piirkonna leiate lingi saada meile oma andmed lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimiseks võib andmed meile saata ka tavapostiga Musta tee 9, Viljandi, faksi teel nr , või e-postiga: viljandi@veolia.ee. Võimalusel palume kasutada eelpool viidatud infokanaleid, korraldatud jäätmeveo rakendumise perioodil võib telefoni teel kontakteerumine olla raskendatud ja ootejärjekord pikaks venida. Postiga saadetavas eeltäidetud lepingus palume pöörata täelepanu lepingu Lisale 1, milles on kirjas iga kinnistu kota jäätmeveo aadress, konteinerite arv, suurus, veo sagedus ja konteineri omand ning esimene jäätmeveo kuupäev. Jäätmeveolepingud on koostatud valla/linnavalitsuste poolt edastatud jäätmevaldajate registri alusel, mautite suurused ja sagedused on määratud olemasoleva info (koaliku omavalitsuse jäätmeoolduseeskiri, Jäätmeseadus jne) põjal või siis korraldatud jäätmeveo miinimumtingimusi arvestades üksikelamutes, s suvilad, jäätmete veosagedus tieasustusega aladel üks kord 4 nädala jooksul, ajaasustusega aladel jäätmemauti tüjendamine üks kord 12 nädala jooksul. Eeltäidetud lepingus kajastatud tingimuste sobivuse korral tuleb lepingu üks eksemplar allkirjastada ning postitada see meile tagasi aadressil Musta tee 9, Viljandi või elektrooniliselt viljandi@veolia. ee. Jäätmevaldajad, kes soovivad lepinguga pakutust erinevaid tingimusi (erinev konteineri mat, veosagedus või konteineri rentimise või ostusoov), tuleb muudatustest ette teatada, et saaksime kooskõlastada jäätmeveo tingimused ja vajadusel paigutada puuduvad jäätmemautid. Juul, kui jäätmevaldaja ei oma isiklikku jäätmekonteinerit või rendib 1. märtsist ketetuks muutuva lepinguga jäätmekonteinerit mõnelt teiselt jäätmevedajalt, siis tuleb eeltäidetud lepingus täpsustada, kas edaspidi soovitakse kasutada AS rendikonteinerit või muretseb jäätmevaldaja konteineri endale ise. Seadusest tulenevalt on korraldatud jäätmeveo rakendumisest kõik jäätmevaldajad liitunud jäätmeveoga automaatselt kirjaliku lepingu mitte omamine või sõlmimata jätmine ei vabasta kedagi koustusest jäätmeid omavalitsuse poolt ketestatud tingimustel ainuõigust omavale vedajale üle anda. AS alustab jäätmete vedu kõikidelt jäätmevaldajatelt omavalitsuse poolt vedajale üle antud jäätmevaldajate registri alusel, olenemata sellest, kas jäätmevaldajaga on sõlmitud kirjalik leping või mitte. Juul, kui jäätmete väljaveopäeval jäätmeid vedajale üle ei anta, on vedajal õigus esitada nn tüisõidu arve. Palume tagada lepingus märgitud kuupäeval konteinerile ligipääs, tõrgete olemasolul tuleb vedajat ette teavitada väemalt 1 tööpäev. Juul, kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval kinnistul ja seetõttu ei teki kinnistul jäätmeid, siis saab jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist üksnes koalikult omavalitsuselt, esitades omavalitsusele vastavasisulise avalduse, mis peab sisaldama muuulgas põjendust mitteliitunuks lugemise vajaduse kota. Juul, kui jäätmevaldajad elavad korrusmajas või mitmepereelamus, on võimalik sõlmida ka üiskasutusleping, mis igapäevaelus täendab, et mitu peret akkavad kasutama üte konteinerit. Sellise lepingu sõlmimiseks tuleb saata vastavasisuline avaldus koalikule omavalitsusele, kes kontrollib üiskasutuse vastavust piirkonna jäätmeoolduseeskirjaga. Kinnituse saanud üiskasutusavaldus saadetakse omavalitsusest edasi AS-le ning avalduse esitajaid teavitatakse otsusest. Kõnealune avaldus sisaldab muuulgas ka andmeid üiskasutajate kota kes ja millisel aadressil soovivad üislepingut sõlmida, millises suuruses konteinerit kasutatakse ja kellele vedaja akkab esitama arveid. Sellise avalduse laekumisel saab AS Veolia Keskkonnateenused koostada vastavasisulise eeltäidetud lepingu, mis saadetakse kõigile osapooltele allkirjastamiseks. Meeldivam muudatus on see, et seoses korraldatud jäätmeveole üleminemisega muutuvad jäätmeveo teenuse innad senisest soodsamaks. Soodsama innaga teenuse osutamine saavutatakse eelkõige jäätmeveo ringide optimeerimise tulemusel ja seetõttu tuleb arvestada prügiauto graafikuga ka eraldi lisaveo tellimisel. Esimene veopäev on märgitud AS AS-i poolt välja saadetud eeltäidetud Jäätmeveoteenuse osutamise lepingu lisas 1. Samuti on veograafikuga võimalik tutvuda ka ettevõtte koduleel. Korraldatud jäätmevedu võib küll esmalt tunduda tülikas ja keeruline, kuid selle rakendamine annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema jäätmeid käideldakse võimalikult keskkonnasäästlikult ning parima innaga. Korraldatud jäätmeveo kota saab küsida lisainformatsiooni valla/linnavalitsusest ja AS Veolia Keskkonnateenused klienditeenindusest. Meeldivat koostööd soovides Veolia Keskkonnateenused AS Korraldatud jäätmeveo konkurss Võma linnas Lõppes MTÜ Kesk-Eesti Jäätmeoolduskeskuse poolt läbi viidud avalik konkurss korraldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks Võma linnas. Parimaks pakkujaks ja ainuõiguse vääriliseks tunnistati AS pakkumine. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmeoolduskeskuse ja olmejäätmete veoõiguse saanud AS vael 17. jaanuaril a sõlmitud lepingu koaselt alustab vedaja korraldatud olmejäätmete vedu Võma linnas 01. märtsist a. Ainuõigus olmejäätmete veoks anti vedajale kolmeks aastaks ja lõpeb 28. veebruaril a. Oma klientidega sutlemiseks teavitab AS jäätmevaldajaid jäätmeveo olulistest tingimustest kirjalikult üks kuu enne veoperioodi algust. Konteinereid akatakse tüjendama alljärgnevate indadega: Mautite suurus Hind EEK km-ga Hind EUR km-ga 80 1 mauti 32,40 2, mauti 34,80 2, mauti 44,40 2, mauti 52,80 3, mauti 94,80 6, mauti 102,00 6, mauti 204,00 13, mauti 332,40 21, mauti 564,00 36,05 Ülaltoodud innad akkavad ketima alates , kuni selle ajani ketivad praegused innad. Lepingu mittesõlmimine ei vabasta koustusest liituda korraldatud jäätmeveoga. Jäätmevaldajad, kellel ei ole jäätmekonteinerit, tuleb vastav jäätmekonteiner omale soetada või rentida. Konteineri ostu puul ketib vaba turg, neid võib osta ja rentida AS-lt või ka mõnelt teiselt ettevõttelt. Jäätmeseadus sätestab, et olmejäätmete minimaalne konteinerite tüjendamissagedus tieasustusalal on väemalt üks kord 4 nädala jooksul ja ajaasustusalal väemalt üks kord 12 nädala jooksul. NB! Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastuse võib taotleda vaid erandjutudel: kinnistul ei elata kinnistut ei kasutata perioodiline vabastamine seoses suvila või suvekoduga. Soovime kõigile jäätmevaldajatele raulikku meelt vajadusel anda vedajale tagasisidet tekkinud muudatustest postiaadressis, mauti suuruses või teistest jooksvatest muudatustest. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmeoolduskeskus

3 Võma Linnalet NR veebruar Ko²likoorem Veebruar 2011 Kooli tegemised: ttp:// Seekord lees: Olümpiaad teadmiste olümpia Kuidas pääseb politsei eest Eesti parimad suusamäed Ja muudki Nalja ka kõik otse elust 2ACm 7. klass räägib nakkusaigustest: Jälle akkab see gripiakadeemia. Mis või kes on käpalised? Nimeta 2 käpalist. (6. klass) Käpalised on loomad, kellel on käpad: alljänes, iired. Käpalised on taimed. Kassikäpp, karukäpp. Käpalised on niidul elavad väikesed loomad. Näide niidul esinevast toiduaelast (väemalt 3 lüli). Uruiir rebane põder. Jätkusuutlikkus on see, kui Sa suudad jätkata, et ei anna alla. Lepatriinu tolmleb ka taime õitel. Tolmlemine on see, kui õied läevad lati. Uus raaüik eurokroon (eurosent on ju olemas!). Raamat Onu Ööbik ja vaskuss tegelikult Ööbik ja vaskuss. Kogunud Marju Roosilet, Heli Leis, Luule Tiirmaa, Ave Leetna LÜHIDALT Traditsiooniline kooli aeroobikafestival Näita vormi toimus tänavu 20. jaanuaril. Aeroobikat tegid ja vormi näitasid klass. Üldvõitjaks osutus 12. klass. Peale värvikaid ja tempokaid etteasteid oli jaksu veel üistreeninguks koos žürii liikme ja aeroobikakuninganna 2010 Sandra Rajuga. Kolmas veerand olümpiaadiveerand Võidukas aeroobikameeskond (foto Kenno Soo). Õpilastele korraldatakse igal aastal ulgaliselt mitmesuguseid ainevõistlusi: väitluskonkursid, loomekonkursid, uurimistööde konkursid, spordivõistlused jne. Olulisemateks ainevõistlusteks on olümpiaadid, mis toimuvad paarikümnes aines. Olümpiaadid toimuvad enamikes ainetes mitmevoorulistena: koolivoorud, piirkondlikud voorud (maakonnas), lõppvoor (riiklik tase, kus osalevad piirkondade parimad). Mida annab õpilasele olümpiaadil osalemine? * see on uvitav * innustab iseseisvalt töötama, rokem ainesse süvenema * tänu oma võimetele ja tööle saavutatakse edu * saab ülevaate oma võimetest, saab ead materjali eneseanalüüsiks * saab suelda sarnaste uvide ja võimetega eakaaslastega * keerukate ülesannete laendamine on lae ja annab juurde enesekindlust. Hea tulemus olümpiaadil sünnib tavaliselt tänu omaenese tööle ja andekusele. Samas ei peaks kurvastama ka need, kes olümpiaadil esimeste ulka ei jõua olümpiaad on üks võimalus enda proovilepanekuks. Ainevõistlusi korraldab Tartu Ülikooli teaduskool, aga lisaks tegelevad sellega veel näiteks SA Arcimedes, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Väitlusselts, Junior Acievement Eesti jt. Kolmandal veerandil on õpilasi aegajalt koolis õredavõitu, keda ründab kuri viirus, keda aineolümpiaad. Täna võtame jutuks olümpiaadid: miks, kus, milleks? Mida arvavad asjaosalised ise? Õpetaja Pilvi Ailt juendab õpilasi, kes bioloogiaja keemiaolümpiaadidel osalevad. Milline õpilane on kõige olümpiaadikõlbulikum? Kas kousetundlik õppija või pigem laia silmaringiga? Muidugi kõige paremad õpilased on need, kes on laia silmaringiga ja ainet valdavad. Näiteks omal ajal oli selline Kaia Vill (Kertu Villi vanem õde). Ta võttis kõik nagu lennult vastu, mida õpetasid. Muidugi tegi ta ise järjekindlalt tööd. Kousetundlikud ästi õppivad lapsed käesoleval ajal ei ole eriti nõus olümpiaadile minema. Varasematel aastatel küll. Õpetaja tunneb ettevalmistuse ajal ära, kes saab akkama, kes mitte. Kas õpilased on tavaliselt koe nõus, või tuleb kasutada erinevaid veenmismeetodeid? Üldiselt on olnud õpilased koe nõus. Mõnele õpilasele olen teinud ka ettepaneku, et kas ta taab osaleda ja andnud tutvumiseks eelnevate aastate materjale. Tavaliselt on just gümnaasiumi õpilased loobunud. Kuidas toimub olümpiaadiks valmistumine? Keemiaolümpiaadi puul tuleb peale vastava klassi õppematerjali selgeks õppida lisateemad, mis teakse teatavaks enne poolaasta lõppu. Seega tuleb õpilastele õpetada vanemate klasside õppematerjali. Keemiaolümpiaadidel on käinud 8. ja 9. klasside õpilased. Jagan õpilastele eelnevate aastate ülesanded koos laendustega kätte. Märgin ära need ülesanded, mis on antud aasta lisateemaga sarnased. Uusi teemasid õpime koos peale tunde ja tavaliselt üks päev enne olümpiaadi. Laendame enamuse varasematest ülesannetest läbi. Põikooli bioloogiaolümpiaadiks loevad õpilased läbi oma klassi õpiku ja varasemate klasside õpikud. Õpilastel on käes eelnevate olümpiaadide küsimustikud ja vastused. Oluline on üldine looduse tundmine, õpilane peaks olema nn looduse laps, kes ei pea õpikust õppima näiteks erinevaid taime-, looma-, linnu- või putukanimesid. Kajuks jääb selliseid loodust tundvaid lapsi aastatega aina väemaks. Hästi läeb siis, kui suudad kõigele täelepanu jutida. Gümnaasiumi bioloogiaolümpiaadi materjal on ettearvamatu, küsimused võetakse ravusvaelistest olümpiaadidest. On küsimusi ka õpiku materjali põjal. Sel aastal võtsime Mikel Prantsusega gümnaasiumiprogrammi üe päevaga läbi. Kui õpilane läeb olümpiaadile, kas õpetaja pabistab ka? Minul on küll pabin sees. Olümpiaadil istudes laendan ma koe ülesanded läbi, siis selgub, kas olin kõike õpetanud ja varemõpitu üle rääkinud. Sel aastal, kui ülesanded laendatud said, ütles sisetunne, et mu õpilased peaksid oskama. Alati jääb midagi kripeldama, et tatsin midagi veel üle rääkida, aga ei jõudnud enam. Kas Sinu õpilastest on keegi jõudnud ka vabariiklikule olümpiaadile? On ikka. Kadi-Liis Leis tuli bioloogiaolümpiaadil 6. koale 9. klasside arvestuses, Kaia Vill loodusaineteolümpiaadil 10. koale. Oli aegu, kui Võma õpilased olid maakonnaolümpiaadidel ainult esikolme ulgas. Millist kasu saab õpilane olümpiaadidel osaledes? Teadmisi ja kogemusi, tunnustust. Ta on õpikud juba läbi lugenud ja tal peaks olema kergem järgnevaid teemasid omandada. Õpilane saab ettekujutuse, kui keeruline või raske on aine. Tärkab uvi ja see aitab tulevikus valida sobiva elukutse. Ja nüüd siis õpilased, keda õpetajad rokem piinavad. Vastab Erkki-Henri Meerbac 9. klass Mis aine olümpiaadidel oled tavaliselt osalenud? Kõige rokem olen osalenud geograafia olümpiaadidel (alates 7. klassist igal aastal), lisaks olen käinud veel ajaloo, eesti keele, keemia, bioloogia ja matemaatika olümpiaadidel. Kas olümpiaadidel osalemine on tüütu koustus või meeldiv vaeldus koolitööle? Mõlemat. Enne olümpiaadi õpetajad piinavad ning kui aeg käes, siis on olümpiaad meeldiv vaeldus. Olümpiaadideks õppimine annab juurde uusi uvitavaid teadmisi ning üe vaba päeva koolist. Kas sind on saadetud ka sellise aine olümpiaadile, mis sind tegelikult ei uvita, aga kus sul litsalt läeb ästi? Ja, eesti keel on selline aine, mis ei ole just mu tugevam külg, kuigi mul läeb seal ästi. Matemaatika on ka üks neist, kus ülesanded on rasked ja tüütud ning erinevad toutult tunnis antavatest ülesannetest. Kas olümpiaadil saavutatud kot on sulle oluline? Ei ole. Olümpiaadidel jagatakse aju ergutamiseks šokolaadi, millesse ma sutun kui preemiasse, et ma olümpiaadist üldse osa võtan. Kellel on olümpiaadil osalemist vaja? Kasu saavad kõik. Õpetajad oma eade õpilastega iilata, õpilane uusi teadmisi ja kogemusi ning kool kuulsust, kui õpilane saavutab kõrge koa. Vastab Viktoria Kirpu 8. klass Mis aine olümpiaadidel oled tavaliselt osalenud? Olen osalenud matemaatika, keemia, eesti keele ja Üistreeningut teeb aeroobikakuninganna 2010 Sandra Raju (foto Kenno Soo) geograafia olümpiaadidel. Lisaks osalen Taru Ülikooli Teaduskooli kursustel. Kas olümpiaadidel osalemine on tüütu koustus või meeldiv vaeldus koolitööle? Minu jaoks on see meeldiv vaeldus koolitööle, sest olümpiaadidel saan kontrollida oma teadmisi lemmikainetes. Samas saan ettevalmistamisel juurde uusi oskusi ja kogemusi. Kas sind on saadetud ka sellise aine olümpiaadile, mis sind tegelikult ei uvita, aga kus sul litsalt läeb ästi? Ei. Kui mulle tõesti mingi aine ei meeldi, siis ma litsalt keeldun olümpiaadile minekust. Kas olümpiaadil saavutatud kot on sulle oluline? Muidugi on. Kuid veelgi tätsam on anda endast kõik ja endas mitte pettuda. Kellel on olümpiaadil osalemist vaja? Soovitan osaleda eelkõige neil, kellel on uvi antud aine olümpiaadi või uute teadmiste vastu. Siinkoal taan tänada kooli ja kõiki õpetajaid, kes on võimaldanud mul olümpiaadidest osavõttu. Vastab Agnes Alas 8. klass Mis aine olümpiaadidel oled tavaliselt osalenud? Matemaatika olümpiaadidel. Kas olümpiaadidel osalemine on tüütu koustus või meeldiv vaeldus koolitööle? See on tüütu koustus. Kas sind on saadetud ka sellise aine olümpiaadile, mis sind tegelikult ei uvita, aga kus sul litsalt läeb ästi? Ja. Kas olümpiaadil saavutatud kot on sulle oluline? Ei. Kellel on olümpiaadil osalemist vaja? Vaja on koolile, sest siis on kool esindatud, õpetajale, sest see näitab, kui ästi ta õpetab, ja õpilane saab sellest kasu, sest talle õpetatakse natuke rokem kui teistele. Küsitles Marju Roosilet

4 4 NR veebruar 2011 Võma Linnalet Maakonna kooliletede infopäev 21. jaanuaril toimus Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis (VPG) maakonna kooliletede infopäev. Võma Gümnaasiumist võtsid osa Marten Roelpuu, Kristi Ennemuist, Teele Vatra ja Marju Roosilet. Avamisel kõneles Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi uvijut Kaija Mägi, VPG ajalee Vikerkaar peatoimetaja Karin Kiilaspä ning ÕE president Krista Koval. VPG meediaõpetaja Hille Alvar esitas kokkuvõtte üle-euroopalise uuringu EU Kids Online 2010 meediauuringust. Ajalee Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand rääkis ajakirjaniku argipäevast. Pärast seda oli väike sirutus-paus ning saime lõunat makarone ketšupiga. Siinjuures võin mainida, et mulle meeldivad meie koolis pakutavad makaronid rokem. Pärast pausi jätkas Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Paar nädalat tagasi nägin telerist saadet Rooside sõda, kus esitati vägagi intrigeeriv küsimus: nimetage ametnik, kellega te kõige väem taate kokku puutuda. Suurima äälte arvu kogus vastus politseinik. Üldiselt ei puutu politsei tavakodanikega kokku, kui just inimesed ise selleks mingil viisil soovi ei avalda. Seadusekuulekat, korralikku ja viisakat noort ei tülita ükski politseinik. Samas, väga litne on reegleid eirates sattuda küllaltki suurtesse probleemidesse. Toon välja mõned soovitused, kuidas mitte sattuda paandustesse. Ära tule ülemeelikus tujus tänavale Koit Toome Mälestusi laulma! Teisi äiriv laulmine ja/ või laulu valik tõmbab igal juul politseinike täelepanu ja neil tekib soov teiega vestelda. Seda eriti, kui ülemeeliku tuju põjuseks on lonks alkooli. Joobe olemasolu antud juul pole määrav. Ära viibi valel ajal vales koas! Eirates öisel ajal alaealistele ketestatud õues viibimise piirangut, jääte politseinikele kergesti silma. Veel ullem, iilides valedokumentidega alaealisena ööklubisse, võite sattuda näiteks kakluse tunnistajateks, alvemal juul kakluses osalejaks. Kui te seejärel esitate politseinikele oma võltsitud dokumendid, millega klubisse pääsesite, olete igal juul paandustes. Koolileti indavad Kaarel Tarand ja Marko Suurmägi, protokollib Karin Kiilaspä (foto Krista Koval). Vali sõpru! Riigikogu valimistel te võite eksida ja keegi ei pane teile seda paaks. Hoolikalt tuleb aga valida oma sõpru. Valede sõpradega ringi sõites ja neile korraldatud narkoreidi käigus uurimise alla sattumist panevad teile paaks kool, vanemad, teised sõbrad. Rau ei anna teile ilmselt ka siis enam iseenda südametunnistus. Mõtle enne kolm korda, kui midagi Facebooki, Orku sse või Ratesse kirjutad! Rannapidu 5000-le inimesele, Joome ära 2010 ja alasti läbi linna jooksmise kutsed pälvivad võrdselt politsei täelepanu. Lisaks sellele võite sutluskanalites sattuda selliste inimeste uviorbiiti, kellega muidu kokkupuudet pigem väldiksite. Usu lastevanemate, õpetajate ja öövalvurite supervõimetesse! Haistmis- ja kuulmismeelele lisaks on neil ka suurepärane võime diagnoosida õpilaste aigusi, mille tekkepõjuseks on alaealistele keelatud ainete (tubakas, alkool) tarbimine. Õpetajate täelepanekute edastamisel direktorile võib asi päädida politsei vestluse või koguni väärteoprotokolliga. Kui julged tea, julge ka vastutust võ a! Üsna totter on politseinikele väita, et te polnud teadlik teie auto pagasiruumis jänest sõitvatest klassivendadest; alkoolijoobe tekitas veinikastmes valmistatud kana; koni Pika ajakirjaniku- ja pressitöökogemusega Tarand tegi tagasivaate nii maailma kui eesti ajakirjanduse ajaloosse. Tänu interneti ja infotenoloogia arengule on ajakirjanduses toimumas sarnane murrang, nagu oli omal ajal Gutenbergi trükipressi kasutuselevõtt. Kuigi internetti on kasutatud juba 20 aastat, ei ole veel ästi välja mõeldud, kuidas see saaks toimida kasutoova meediaärina. Kaarel Tarand rääkis ka iseloomuomadustest, mis peavad eal ajakirjanikul olema. Uudisimu on põiline. Ajakirjanik peab toppima oma nina sinna, kuu tavaline inimene ei topi. Ilmaasjata ei peeta ajakirjaniku ametit üeks stressirokemaks ja eluotlikumaks. Teiseks oluliseks omaduseks pidas ta missioonitunnet. oli teil käes, sest soovisite maast leitu prügikasti toimetada. Politseinikel on paljude rikkumiste eest võimalik määrata suuline oiatus ja kokkupuude ametnikuga võib jääda silmapilgupikkuseks, kuid igasugune vaidlemine ja vassimine pikendab ilmselgelt vestlemise aega ja üldjuul ka travi suurust. Tunnista vigu ja vabanda! Kui pannkoogipidu sõbrannadega on läinud lärmakaks ja naaber tuleb teid keelama, siis arvestage, et oolimata kellaajast ketib kõikidele õigus raule ja vaikusele. Kui alumine naaber on tööl öövaetuses ja saab teki alla kell 10, siis ei soovi ta kuulata läbi seinte, lae või põranda kostuvaid Power Hit Radio parimaid palasid. Sellele vastu vaieldes kutsutakse vaekotunikuks tavaliselt politseipatrull. Kanna elkurit! Pime aeg, teil pole elkurit põjust küllalt, et politseiauto teid märgates peatub. Helkuri puudumisele täelepanu pöörates võivad politseinikel tekkida küsimused ka sõbra suitsupaki kota teie jope taskus või vanaemale viinasokkide jaoks sõbra poolt ostetud Viru Valge pudeli päritolu kota. Ületa teed õiges koas! Sakala uudistetoimetaja Marko Suurmägi selgitas meile uudiste tekkimise põimõtteid. Etteasted lõppenud, teti Sakala uudiste põjal viktoriin. Meie kool sai III koa. Auinnaks saime VPG luubid, et oleks parem leti lugeda. Lõpus anti tagasisidet kooliletedest. Kõik koolid said tänukirjad koos žürii innanguga. Lisaks anti leed kommentaaridega, kuu said pausi ajal kõik osalejad enda arvamust leest kirjutada. Leiti, et koolilee ilmumine linnalee vael on ea mõte. Üldiselt oli päev väga uvitav. Kuulis teistest kooliletedest ning sai meediaalaseid näpunäiteid. Loodame, et meie koolileele Ko2likoorem jätkub ikka nii lugejaid kui ka kirjutajaid. Teele Vatra 10. klass Politsei soovitab: 10 võimalust,kuidas vältida paandustesse sattumist Vales koas sõidutee ületamine on politseinikele nagu kutse kaekõne alustamiseks. Pigem tee paar lisasammu ja ületa sõidutee õiges koas, kui et jooksed teele koas, kus sõidukijuid sinuga arvestada ei oska. Oma laiskusega mitte kasutada vöötrada võite panna otu lisaks enda elule ka kellegi teise elu ja seetõttu igal juul politsei reageerib. Pöördu politseisse vaid siis, kui soovid saada abi! Reede öösel patrullauto aknale koputamine ja politseinikele küsimuse Kas teil pole reede õtul alb tööl olla, sest kõik joovad ja teie ei saagi juua? esitamine võib kuuluda uudisimu rauldamise ja kajutunde avaldamise, kuid kindlasti mitte abi palumise kategooriasse. Samas, kui mure tundub olevat väike, ei maksa karta, et politseinikud teie juttu tõsisena ei võta või sellele ei reageeri. Iga teade kontrollitakse ja mine tea, võib-olla jäi tänu sinu infole suurem mure tekkimata. Kui te eirate Piiblis kirjeldatud kümmet käsku, paandate jumalat. Kui eirate siin kirjeldatud kümmet soovitust, paandate kokkuvõttes kõige rokem iseennast. Ükski ülaltoodud soovitus ei eelda suurte raaliste väljaminekute tegemist või toutut käitumise muutmist. Piisab natukesest. Politseid ei tarvitse aga kindlasti mitte karta. Seda enam, kui teil on reaalselt politsei abi tarvis elistage alati julgesti iga kell lüinumbrile 110 ja külastage meie internetileekülge Facebookis või aadressil Maarja Punak Lõuna Prefektuuri noorsoopolitseinik LÜHIDALT Püapäeval, 6. veebruaril osales Võma kooli tantsutrupp One Direction Koolitantsu festivali eelvoorus Ugala teatris. Ugala laval tantsisid meie tüdrukud kolm tantsu: Glamuur, Volüüm ja Sisemine jõud. Kuidas läks, selgub märtsi alguses. Tantsutrupi juendaja Ketlin Allmaa pälvis Viljandi Kultuuriakadeemia täienduskoolituse eripreemia. Eesti suusakeskused Te v a n d i S p o r d i - keskust peetakse Eesti talvekeskuseks number üks. See asub Otepää külje all Va l g a m a a l. Tevandil on oma külalistemaja, mis mautab korraga kuni 69 Tevandi spordikeskus. (foto Internetist) inimest ning selle läeduses asuv pukemaja kuni 10 inimest. Talvisel ajal on spordisõpradele pakkuda v a l g u s t a t u d kunstlumerajad, jõusaal, k e l g u m ä g i ning mootorkelgurada. Spordivarustust on võimalik laenutada Tevandi peaoone läedal asuvast Fan-Spordi spordivarustuse laenutusest. Lisaks arrastajatele mõeldud sportimisvõimalustele on Tevandil täiskompleks spordirajatisi professionaalidele: K90 suusaüppemägi, Apteekrimäe suusaüppemägede kompleks, staadionikompleks koos uue lasketiiru ja pealtvaatajate tribüüniga. Tevandilt saavad alguse ka mitmed populaarsed ravaspordiüritused Tartu Maraton, Tartu Rattamaraton, Tartu Jooksumaraton, Otepää rattasõit ja palju muud. Kuutsemäe Pukekeskus asub Eesti talvepealinnast Otepääst 14 km kaugusel Otepää kõrgustikul. Aastate jooksul on sinna tekkinud populaarne vabaajaveetmise paik. Mäesuusatamises on aastakümnete jooksul välja kujunenud kindlad käitumistavad, mis aitavad nõlvadel tagada outu ja üksteist arvestava liikumise. Mäesuusa- ja lumelauauvilistele pakutakse seitset erineva raskusastmega laskumisnõlva. Pikkused varieeruvad alates 214 meetrist 514 meetrini. Ansomäe Suusakeskus asub 1,5 km kaugusel Otepää linnast. Ansomäel saab snowtubing it arrastada kolmel 300 meetri pikkusel Snowtubing. (foto Internetist) rajal, mida teenindab tõstuk. Avatud on ka lumelauapark. Külastajate päevane tippulk ulatub kuni 300 inimeseni. Otepää kõrgustiku idaosas asub kuplikujuline Munamäe Suusakeskus. Mäel on kaks ooldatud laskumisnõlva, võimalus rentida lumelaua- ja suusavarustust ning toitlustus otse laskumisnõlva all asuvas palktares. Väike Munamäel on suusatamisega tegeletud alates aastast. Siin on korraldatud Eesti meistrivõistlusi mäesuusatamises, kiirlaskumises ja lumelauasõidus. Kütioru keskosas asuv Kütioru Pukekeskus pakub aktiivse- ja looduspukuse võimalusi aastaringselt. Seal paiknevad mäesuusakeskus, Kütioru maaskulptuuri rada ja looduskaitselised sitkaitsevööndid. Kütiorus on avatud viis erineva raskusastmega laskumistrassi: läänenõlval õppetrass 200 m, keskmise raskusastmega trass 300 m, lumelaua-suusakrossirada 250 m, idanõlval sporditrass 250 m, keskmise astmega trass 500 m, ekstreemtrass, lumelauduritele metsarajad. erinevad Viktoria Kirpu ja Sirle Anvelt 8. klass Ko²likoormat toimetasid: Marju Roosilet, Marten Roelpuu, Kristi Ennemuist, Kelli Hramov, Teele Vatra

5 Võma Linnalet NR veebruar Emapension väärtustab emade tööd laste kasvatamisel Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat Viljandimaal ja Järvamaal nr 298 Eesti Vabariigi põllumajandusminister Isamaa ja Res Publica Liidu üks peaeesmärk on alati olnud lastega perede toetamine. Eelseisvateks märtsivalimisteks oleme keskse lubadusena välja käinud emapensioni ketestamise. Tegemist oleks pensionäridest emadele või isadele makstava pensionilisaga, mille suurus sõltuks laste arvust. Emapensioni maksmisega soovib Isamaa ja Res Publica Liit väärtustada vanemate tööd laste kasvatamisel. Soovime emapensioni ketestada juba järgmisest aastast selliselt, et seda akkaksid saama kõik praegused ja tulevased pensionäridest emad. Lapsevanematel oleks võimalik kokku leppida ka selles, et ema asemel akkab emapensioni saama lapse isa. Juul, kui lapse ema pole täitnud oma ülalpidamiskoustust ja last on kasvatanud isa, siis kuuluks emapensioni saamise õigus lapse isale. Lapse ema surma korral läeks emapensioni saamise õigus üle lapse isale. Oleme esialgu emapensioni suuruseks rekendanud natuke üle 150 euro (ligi 2500 krooni) aastas üe lapse kota. Näiteks kate last kasvatanud ema akkaks aastas saama natuke üle 300 euro (ligi 5000 krooni). Kuivõrd mullu oli keskmine vanaduspension pea 5000 krooni kuus, siis täendaks emapensioni saamine kate last kasvatanud emale üe kuu suurust lisapensionit aastas. Kokku kuluks emapensionide maksmisele aastas esialgu 19 miljonit eurot (ligi 300 miljonit krooni). Eesti majanduse kosudes on sellise summa leidmine riigieelarvest kindlasti jõukoane. Möödunud 20 aasta jooksul on Eesti elanikkonna iive olnud negatiivne meil on surnud rokem inimesi, kui lapsi on juurde sündinud. Kaanev ja vananev ravastik on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes riikides. Ravastikuprobleemidega lääneriikide, nagu näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Taani kogemused on näidanud, et immigrantide sissetoomine ei laenda probleeme, vaid oopis süvendab neid, kuna võõrad ei suuda või ei taa uute oludega koaneda. Riigi ja ravusena suudame püsima jääda aga üksnes siis kui meie iive muutub positiivseks. Meie toetusel seati aastal sisse vanemaüvitis, mis on innustanud paljusid eesti peresid laste planeerimisel ja toetanud laste sünnijärgset kasvatamist. Emapensioni sisseseadmise üeks eesmärgiks on sündivuse suurendamine. Oleme veendunud, et pensionäridest emadele laste arvust sõltuva pensionilisa ketestamine innustab ka praeguseid noori peresid lapsi sünnitama ja kasvatama. Iga eesti lapse sünd on kirjeldamatuks rõõmuks tema vanematele, kuid see on samuti oluline meile kõigile, kui soovime riigi ja ravusena püsima jääda. Hea kaaskodanik! Kui Sa toetad eelseisvatel valimistel Isamaa ja Res Publica Liitu, siis toetad emapensioni ketestamist, millega väärtustame emade tööd laste kasvatamisel ja anname oma panuse eestlaste sündivuse suurendamiseks. Kui vares kolm korda vaagub. siis tuleb kevad. Uus algus. Loodus valmistub talvisest roidumusest välja tulema, kõik algab otsast. Uut ootab ka üiskond. Mitte küll kevade tulemise pärast, aga sellepärast, et muutused on vajalikud. Niinimetatud Eesti eduloos (areng kaekümne aasta jooksul) on paljud Eesti inimesed pidanud edust, mis nagu ka neile kuuluks, tegelikult kõrvale jääma. Selle on tinginud litsakoeline majandus- ja maksupoliitika ning tõsiste sotsiaalsete probleemide laendamise edasilükkamine. Kujunenud probleemide laendamiseks ei ole litsaid laendusi. On loosungeid, lubadusi, lootusi.. Sotsiaaldemokraadid mõistavad, et vaesust ja Eesti inimeste odavat tööd ei saa ülistada. Nemad peavad oluliseks tarkust ja aritust. Tark majandus algab targast ravast. Kui loodad uut algust ja ootad, et muutuks sutumine inimesse igaüt väärtustataks, pead õigeks seda, et igaüks oma töö eest väärilist palka saab, loodad, et maal elamine jääb võimalikuks, taad näa, et omakasu asemel suunab otsuseid ja arenguid selge sit rava elujärje parandamiseks ning riigi keele ja kultuuri säilimiseks.., siis on sinu mõttekaaslasteks sotsiaaldemokraadid. Kandideerin Riigikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku erakonna Järva- ja Viljandimaa nimekirjas. Elan Võmas aastast, praegu töötan Võma Gümnaasiumi õppealajuatajana. Saan aru, et millegi muutmiseks tuleb ise panustada. Luule Tiirmaa Sinu kandidaat Järva- ja Viljandimaal (nr 431) Loodan, et Võma inimesed kasutavad neile omast arukust tees valimistel sellised valikud, mis võimaldavad uue alguse. Kui alati valida samu inimesi, ei saagi midagi muutuda. Mõni aeg tagasi, kui Võma tunnustatud aukodanik lauatennise treeneri töö maa pani, ei osanud keegi arvata, et Võmas on küll mitte treeneri-paberitega, kuid tubli ja kousetundlik lapsevanem, kes oma töö kõrvalt edukalt viib läbi Võma karikasarja ja treenib ka Võma noori lauatennisiste. See mees on Indrek Valo. Järjepidev töö noortega on kandnud vilja, sest Viljandimaa koolidevaelistel karikavõistlustel lauaten- Mängud toimusid 29. jaanuaril 2011 Adaveres. Omavalitsuste üldparemusjärjestuses tuli Võma linn III koale 50,5 punktiga. Võitis Põltsamaa linn 59 punktiga, talle järgnes koe 56 punktiga Põltsamaa vald. Alljärgnevalt on välja toodud spordialade, millest osa võtsime, parimad. Suusatamine. Poisid a: 3. kot Rainer Valo ajaga 6,02. Poisid a: 3. kot Andres Sild ajaga 8,04. Meed a: 1. kot Alar Assor ajaga 13,45. Males esines tublilt Teele Vatra, kes saavutas I koa. SPORDIST Lauatennisest Võmas nises saavutati I kot, kus võistkonnas mängisid Siim Vingissar, Rainer Valo ja Birgit Kondel. III koa said Ralf Raaga, JosiaWütric ja Cätlyn Taškin ning V koa kolmas võistkond Võma Gümnaasiumist. Terve sügistalvine aeg on andnud võimaluse lauatennisistidel võistelda erinevatel võistlustel. Suur ulk mängijaid võttis osa Viljandimaa meistrivõistlustelt, kus erinevates vanuseklassides olid tublimad Erlend Ono, Janek Võrk, Võistkondlik paremusjärjestus: Võma linn 65 punktiga II kot. Lauatennis. Tüdrukud a: 1. kot Viktoria Kirpu; 3. kot Kristi Vendelin. Poisid kuni 12-a: 1. kot Rainer Valo, 3. kot Ragnar Kondel. Poisid a: 2. kot Janek Võrk; 3. kot Mirko Porsin. Naised: 1. kot Julia Kirpu Võistkondlikult saavutaski Võma linn I koa 115 punktiga, edestades Põltsamaa valda vaid 10 punktiga, kuid III koale jäänud Kolga-Jaanit juba 77 punktiga. Koroona. 1. kot Rainer Kristi Vendelin, Ralf Raaga, Rainer Valo, Jaagup Tabur, Cätlyn Taškin, Rauno ja Raiko Valo. Kui nendele nimedele lisada Julia Kirpu, Siim Vingissar, siis võib öelda, et Võma on kindel lauatennisekants just tänu Indrek Valo ja Aleksandr Kirpu entusiasmile. Täname neid ning soovime meelekindlust ja vastupidavust selle spordiala edendamisel. e Järvik Põltsamaa Jõe XXIX talimängud Õnnitleme lapse sünni puul! Inna Vidanoval ja Ruslan Gorgodzel sündis 26. detsembril poeg DAMIR Lidia Volkoval ja Randar Kaljulal sündis 16. jaanuaril tütar LISELL Katrin Veskisel ja Kunnar Raestikul sündis 19. jaanuaril tütar KEITI PILISTVERE KOGUDUSE TEATED Ajupera; 3. kot Ralf Raaga. Võistkondlikult sai Võma linn I koa 86,5 punktiga Kolga-Jaani 73,5 punkti vastu. Sasku. II koa võistlesid välja Adi Kaldamäe ja Raivo Vares. Kokkuvõttes tuli Võma linn 28,5 punktiga II koale, kaotades Põltsamaa linna 37 punkti vastu. Mälumängus jäid e Järvik, Karl Nõmm ja Indrek Valo jagama Imavere valla meeskonnaga kota. Protokollidega tutvus Indrek Valo, Kokkuvõtte koostas Angela Härm Koksvere veski müüb erinevaid TÄISTERA- JA PÜÜLIJAHUSID, samuti TRADITSIOONILISI HELBEID. Samas ostame ka ea kvaliteediga toiduteravilja, ka maevilja. Tel veebruar, N Eesti Vabariigi aastapäeva jumalateenistus. Algus kell Külas noorkotkad. Tuleskulptuur. 26. veebruar, L Noorteõtu. Algus kell märts, R Lasteetendus "Kakuke" Algused kell ja märts, P Jüri Vilmsi sünniaastapäev Jumalateenistus talvekirikus. Algus kell Jumalateenistus Pilistvere talvekirikus igal püapäeval kell Iga kuu 1. püapäeval on kaetud armulaud Kontakt: Hermann Kalmus ermann.kalmus@eelk.ee Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus

6 6 NR veebruar 2011 Võma Linnalet MARY MC CARTHY Tðiili ravuslind Tagasi tulema Detsiaar Kreeka eepos Elemendi osake Amper Sengali pealinn Neljas Lebas Läti linn Üleaednik Imestus Väärtus Tsentner Raiskaja Tuiksoon Rediees Baikalimaa mäed Kelvin Vae Ainestik Tesla Kuradipuu Hämmastab Auk Gallium Gruusia raa Aabrami poeg Spordikool Kõnetlus Baski org. Aasia riik Taim Millel Siberi irv Sasima Lämmastik Tootsi koolivend Evima Sõduri peakate Värdjas Poosid Nutma Mee nimi Neljas Ranniku lind Vene lennuk Kodupoolis Ese Ränikivi teisend Aafrika riik Pindala Samuti Suuäälik Mongoli karjus Laisik Alumiinium Jood Türgi linn Väävel Tera Aer Võumõõk Lämmastik Näiteks Malend Tonn Viga Roupood Teti lati Jood Millal Aabrami naine Neljas Naisenimi Läti linn Eksimus, Jood Pügal Väike kauss Soo La-bemoll JO-LE-MI aste Muutub titi Auk Supinõud Identne Planeet Keskkool Ida kirjanudsliik Kummatseb Näkk... Hermeliin Telluur Karjuvad Mi Töölõik Hektar Saatus Arseen Kellel Roll Laurentsium Ebajumal Vesilik Amper Veeber Raadius Nurm Kartlikud Takõrr L-Am jõgi Podisev Samuti Tonn Iriidium Peruu Kanada pealinn Kilttursk Sammal Kaslane La-bemoll Toel Gonörröa Banglades Direktor Kaunis Suurepärane Punktivõrk Hüüdsõna Ratsaväelane Lärm Kala Nutulaul Irisemine Klytaimestra ema Liide Raadiojaam Saar Egeuse meres Eedi Germaani keel E.W poliitik Piik Vene lennuk Neoon Hapnik Infotenoloogia Soome järv Outustenika Maailmajagu Vokaalsoolo Muusikadraama Meenimi Untsantsakad Kirjavaemärk Moor Kartlik Tesla Raadius Partituur Üllas idee ETV saade Faatum Saksa k. art Küla Abja vallas Zola romaan Ristsõna Vastus tumedalt ääristatud ruutudes. Koostas Heino Laagus. Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: Kaugele ei jõuta teistest üle käies, vaid teisi edasi viies. Õigeid vastuseid laekus 30. Loosiõnn naeratas Riina Paltsile. Õnnitleme võitjat ja ootame uusi laendusi. Vastusekupongid palume tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auinna) või panna I korrusel asuvasse postkasti. S Õ B R A - Üritused märtsis kultuurikeskuses: 13. märtsil kell mälumängu III voor. P Ä E V A TANTSUÕHTU 26. veebruaril kell Võma kultuurikeskuses Tantsuviisidega meelitavad Mai t Ja Margus. Suupisted ja muu meelepärane võtke ise kaasa. Sissepääs 4 eurot, sõbrale 3 eurot, seega 7 eurot kaele. Ootame kõiki SÕPRU! 25. märtsil kell eakate klubi ELULÕNG liikmed kotuvad Kabala pensionäridega. Pukeõtu. 29. märtsil kell kultuurikeskuse suures saalis Eesti Karskusliidu AVE ümarlaud. Võma Linnalet nr. VASTUS: NIMI ja AADRESS: Mälestame TAIMI LOOG SALME LINDEBERG Soovide kaevul ei olegi põja Leia sealt kaevust Sa tugevat tervist, sõprust ja ellust ja oolitsust. Suuremat aaret elus olemas pole, kui omaste, sõprade läedus ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI! LINDA KIIMAN HELJO PÄEVA VAIKE SAUL JÜRI LIIGUS HELJU ENNUK HILJA KANDLA ANU-REET ROSENFELD LEA LEON HELLE ILMJÄRV NIKOLAI AKULIN Võma Linnalet Tiraaž 1000 Võma Linnalete esindab: Angela Härm tel Aadress: Tallinna Võma Küljendus ja trükk: Vali Press OÜ Põltsamaa, tel