Aruanne valdkondliku arengukava Eesti lõimumiskava 2008 2013 rakendusplaani täitmise kohta 2011. aastal Eesti lõimumiskava 2008-2013 (edaspidi lõimumiskava) on valdkondlik arengukava, mis sätestab Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed. Vabariigi Valitsus kiitis lõimumiskava heaks 10. aprillil 2008. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a korraldusega nr 236 anti integratsioonipoliitikaga seotud ülesanded Kultuuriministeeriumile ning lõimumiskava tegevuste koordineerimise ja elluviimise eest vastutajaks määrati kultuuriminister. Lõimumiskava eesmärk on toetada iga Eesti püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Lõimumiskava tegevused on jaotatud kolme sisuvaldkonna vahel, milleks on hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik ning õiguslik ja poliitiline valdkond. Vabariigi Valitsus kinnitas 30. juunil 2011 lõimumiskava rakendusplaani perioodiks 2011-2013, mis kajastab valdkonna prioriteete, planeeritud tegevusi ja vajalikke finantsvahendeid aastate lõikes. Lõimumiskava strateegilist juhtimist koordineerib valdkonda puutuvate ministeeriumite vaheline juhtkomitee ja operatiivset juhtimist juhtrühm. Vastavalt lõimumiskavas sätestatule teeb vastutav minister igal aastal valitsusele ettepaneku eelmise aasta aruande kinnitamiseks. Kõik aruanded on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi kodulehel 1. Aruande koostamise aluseks on lõimumiskava rakendavate asutuste poolt esitatud andmed. Aruande lisa 1 annab ülevaate kasutatud vahenditest meetmete lõikes. Lõimumiskava 2011. a rakendusplaani kogumaht oli 6,62 mln eurot, sellest riigieelarvelised vahendid 3,58 mln eurot, välisvahendid (s.h kaasfinantseering) 3,04 mln eurot. Tegevusi rahastasid Haridus-ja Teadusministeerium summas 3,07 mln eurot, Kultuuriministeerium 2,85 mln eurot ja Eesti Töötukassa 0,7 mln eurot. Finantsvahendid jagunesid valdkonniti: haridusliku ja kultuurilise lõimumise valdkond 3,05 mln eurot (47%), sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkond 1,34 mln eurot (20%), õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkond 1,1 mln eurot (16%) ning lõimumiskava juhtimise, seire, hindamise, asutuste tegevusvõime tõstmise ja rahvusvahelise koostöö valdkond 1,13 mln eurot (17%). Kokkuvõttes on Eesti lõimumiskava 2011. a rakendusplaani tegevuste elluviimine toimunud vastavalt planeeritule. 2011. a rakendusplaani eelarveks oli planeeritud 6,85 mln eurot, tegelik eelarve oli 6,62 mln eurot. Vahendite 3,36 % vähenemine võrreldes planeerituga oli tingitud peamiselt tegevuste rakendamise ja eelarveliste vahendite edasikandumisest 2012. a eelarvesse. Lõimumiskava strateegiliste eesmärkide indikaatorite täitmine 2011. a vastas seatud eesmärkidele ja valdavalt on 2013. aastaks seatud sihttasemete saavutamine praeguseid trende arvestades tõenäoline. Aruande lisadena on esitatud lõimumiskava 2011. aasta finantsaruanne ja 2012. aasta rakendusplaan (vt lisa 1 ja lisa 2). 2 Aruanne on kinnitamiseks ja heaks kiitmiseks esitatud lõimumiskava juhtrühmale ja juhtkomiteele ja kooskõlastamiseks esitatud lõimumiskava tegevuste elluviimises osalevate Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantseleiga. Aruande esitamise kontaktisik Kultuuriministeeriumis on kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Silver Pramann (tel 628 2266, e-mail: silver.pramann@kul.ee). 1 http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x1424x1432 2 http://web2010.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/file/loimumiskava_2008-2013.pdf Lõimumiskava meetmete detailne kirjeldus ja eelarve on esitatud Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie inimesed 2011. a rakenduskava aruandes.
Lõimumiskava 2011. a olulisemad tegevused Lõimumiskava rakendusplaani 2011-2013 kinnitas Vabariigi Valitsus 30. juunil 2011. a Rakendusplaan kajastab prioriteete, planeeritud tegevusi ja vajalikke finantsvahendeid aastate lõikes. Rakenduskava koostamise protsessiga alustati juba 2010. a ja selleks kaasati erinevaid sihtrühmi ning konsulteeriti rakendajate, teadlaste ja ekspertidega. Dokument on eesti, vene ja inglise keeles kättesaadav Kultuuriministeeriumi kodulehel. 3 Eesti ühiskonna 2011. aasta integratsiooni monitooringu (tekstis ka EIM 2011) tellis Kultuuriministeerium ja teostasid PRAXIS, Tartu Ülikool ja EMOR. Monitooringu läbiviimise protsessi olid kaasatud valdkonnaga seotud ministeeriumid, ülikoolid, teadusasutused ja eksperdid. Uuringu eesmärgiks oli koguda võrdlevaid andmeid, et jälgida ühiskonnas toimuvaid protsesse ja kaardistada olulisemaid lõimumisvaldkondi ja -sihtrühmi. Monitooringu tulemused avalikustati märtsis 2012. a ja vastavad materjalid on kättesaadava eesti, vene ja inglise keeles Kultuuriministeeriumi kodulehel. 4 Alates 2011. a 1. septembrist on kõigis munitsipaal- ja riigikoolides 10. klassides haridusteed alustanud noortel õppekeeleks eesti keel. 2007. a alanud reformi tulemusena õpivad 2011/2012. õ-a Eesti venekeelse gümnaasiumi 10. klassi õpilased 60% õppeainetest eesti keeles. Rahvusvaheline konverents Rahvusvähemused, kultuur ja meedia toimus 23. septembril 2011. Aastal Eesti Rahvusraamatukogus. Konverentsi teemad käsitlesid erinevate lõimumisalaste kultuuri- ja meediaprogrammide rolli integratsioonis kui kahesuunalise protsessi, kultuuridevahelise dialoogi ja ühiskonna hoiakute kujundajana. 5 Võrreldes plaanitule kasvas töötute eesti keele õppe võimaluste rahastamine. Integratsiooni- ja Migratsiooni SA Meie Inimesed ning Eesti Töötukassa vahenditest võimaldati eesti keele õpet 1903 töötule. Kasv tulenes eelkõige Eesti Töötukassa vahendite arvelt: plaanitud oli 0,45 mln eurot, tegelik eelarve 0,7 mln eurot. Lõimumiskava strateegiliste eesmärkide indikaatorite täitmine 2011. aastal Lõimumiskavas toodud kuue strateegilise eesmärgi indikaatorid on komplekssed ja nende saavutamise tulemusi iga kalendriaasta lõikes raske mõõta ning mõningatel juhtudel eeldavad süvauuringu läbiviimist. Lõimumise tulemustele avaldavad mõju ka riigisisesed kui -välised majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid, millele immigranttaustaga sihtrühm on eriti tundlik. Samuti aitavad lõimumiskava eesmärkide saavutamisele kaasa lõimumiskava välised, kuid samade eesmärkide saavutamist toetavad tegevused, mida viivad ellu teised ministeeriumid ja riigiasutused ning kohalikud omavalitsused. Visiooni eesmärkide indikaatorite täitmist hinnatakse rakendusplaani lõppedes. 1. Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud. Indikaator: Eesti keele tasemeeksamite edukalt sooritanute osakaal eksamil osalenutest tasemete kaupa. 01.07.2008. a võeti Eestis tööalase eesti keele oskuse määratlemisel aluseks Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed (A1, A2, B1, B2, C1, C2). Baastase 2007 Sihttase 2013 Eksami sooritas algtasemel 52% osalenutest (133 inimest), kesktasemel 43,45% osalenutest (643 inimest); kõrgtasemel 52,44 % osalenutest (472 inimest). Kokku 1248 inimest. Eeldame, et eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamile 3 http://www.kul.ee/webeditor/files/elk_rakendusplaan_2011-13.pdf 4 http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x1424x1931 5 http://www.etnoweb.ee/conferenceproject. aspx?id=a6c9d830-f1d4-438b-adc4-c2a6c023248a 2
registreerunutest on tasemeti sarnane (erinevus kuni 5%), algtase 55%, kesktase 50%, kõrgtase 55%. 2011. a sooritas A2 tasemel eesti keele tasemeeksami 71% (1024), B1 tasemel 51% (1504), B2 tasemel 42% (1539) ning C1 tasemel 32% (424) 6 eksamil osalenutest. Kokku sooritas eksami 3600 inimest. Kuigi eksami sooritajate arv on kolmekordistunud, on eksamite sooritusprotsent langenud. 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. Indikaator: Eesti keele enesehinnanguline oskus (hästi, keskmiselt, veidi, üldse mitte). Baastase 200 7 Enesehinnanguline eesti keele oskus: hästi 22%, keskmiselt 25%, veidi 29%, üldse mitte 24%. Sihttase 2013 Eesti keele oskuse enesehinnangulise tase tõuseb. 2010. a näitajad: hästi 27%; keskmiselt 27%; veidi 28%; üldse mitte 19% 8. 2011. a monitooringu järgi on enesehinnanguline eesti keele oskus paranenud. 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. 2. Kontaktid ja suhtlus eri emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud. Indikaator: Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Baastase 2007 Eestlased: kontakte ei ole/praktiliselt ei ole 65%, on kontakte 35%. Teised rahvused: kontakte ei ole/praktiliselt ei ole 39%, on kontakte 61% [Teise rahvusrühmaga kontakte omavate ja mitteomavate isikute suhe eestlaste hulgas on 1:2 ja venekeelsete hulgas 2:1] 9. Sihttase 2013 Eeldame kontaktide tiheduse suurenemist. 2011. a andmetel eestlastel: kontakte ei ole 30%, on kontakte 47,3 %; mitte-eestlastel: kontakte ei ole 21 %, on kontakte 58 %. Andmete osas on suur regionaalne erinevus. 10 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. 3. Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud. Indikaator: Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanikkonnas. Baastase 2007 9% Eesti elanikkonnast on määratlemata kodakondsusega. Sihttase 2013 Eeldame, et määratlemata kodakondsusega isikute osakaal väheneb Eestis. 2011. a andmetel oli määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanikkonnas 6,9%. 11 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. 4. Valdav osa eri rahvustest eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki. Indikaator: eestlaste suhtumine teisest rahvusest inimeste osalemisesse ühiskonnaelus. Baastase 2005 37% eestlastest arvab, et teiste rahvuste esindajad peaksid olema esindatud/osalema Riigikogus, 47% arvab, et politsei töös, 40% arvab, et riigiettevõtete juhtkondades. 6 REKK andmetel 7 Lõimumiskava 8 Uuring Eesti lõimumiskava eesmärkide saavutamise monitooring 2010 9 2007. a uuring Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi 10 EIM 2011 11 Rahvastikuregistri andmed. 3
Sihttase 2013 Eeldame kasvavat trendi positiivses suhtumises teisest rahvusest inimestesse. 2011. a samadel alustel kogutud andmeid pole. 2011. a monitooring toob siiski välja, et eestlaste hoiakud venekeelse elanikkonna kaasamise suhtes on muutunud positiivsemaks 12. 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. Indikaator: Usaldus Eesti riigi suhtes eestlaste ja teiste rahvuste seas. Baastase 2007 24% teiste rahvuste esindajatest ja 62% eestlastest usaldavad Eesti riiki 13. Sihttase 2013 Eeldame usalduse erinevuse vähenemist eestlaste ja teiste rahvuste vahel. 2011. a andmetel 14 36% teiste rahvuste esindajatest (2008. a 23%) ja 66% eestlastest usaldavad Eesti riiki (2008. a 62%). 15 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. 5. Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda. Indikaator: Infoallikate kasutamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas. Baastase 2005 Teiste rahvuste seas on eestikeelse meedia jälgijaid palju või mõnevõrra 26% 16. Sihttase 2013 Eeldame Eesti ja eestikeelsete infoallikate kasutamise taseme tõusu. 2011. a andmed: 36% mitte-eestlastest peab oluliseks infoallikaks eestikeelset meediat 17. 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. Indikaator: Infoallikate usaldamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas. Baastase 2005 Eestis elavatest teistest rahvustest inimestest usaldavad eestikeelset meediat üldiselt või mõnevõrra 19% 18. Sihttase 2013 Eeldame usalduse tõusu. 2011. a andmed: eestikeelset meediat usaldab üldiselt või mõnevõrra 20 % teistest rahvustest inimesi. 19 Enamik neist saab teavet Eesti meedia kaudu regulaarselt ja usaldab seda. 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. 6. Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud. Indikaator: Töötuse määra erinevus eestlaste ja teiste rahvuste vahel. Baastase 2007 Töötuse määr eestlastel 3,6%, mitte-eestlastel 6,9%. Sihttase 2013 Sihttasemeks on töötuse määra erinevuse vahe alla 30%. 12 EIM 2011 13 2007. a uuring Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi. 14 EIM 2011 ja Lõimumiskava 15 EIM 2011 16 2005. a uuring Mina. Maailm. Meedia 17 EIM 2011 18 2005. a uuring Mina. Maailm. Meedia 19 EIM 2011 4
2011. aastal oli töötuse määr eestlastel 9,6% ja mitte-eestlastel 18,3% (sh venekeelsed 17,9%). Erinevus 8,7 protsendipunkti 20. 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. Indikaator: Sissetulekute erinevus eestlaste ja teiste rahvuste seas. Baastase 2007 Sissetulekute erinevus 14,26%, eestlastel ekvivalentnetosissetulek: 71 299 krooni; teistel rahvustel: 61 131 krooni. Sihttase 2013 Sihttasemeks on erinevuse vahe alla 10%. 2010. a ekvivalentnetosissetulek oli eestlastel 7 020,12 ja mitte-eestlastel 5 508,74 eurot 21. Mitte-eestlaste aasta ekvivalentnetosissetulek oli 2010. a oli 21,53 % väiksem kui eestlastel. 2013. a seatud sihttaseme saavutamine praeguseid trende arvestades ei ole tõenäoline. Indikaator: Pikaajaliste töötute osakaalu erinevus eestlaste ja teiste rahvuste seas. Baastase 2006 Pikaajaliste töötute osakaal - eestlased: 1,7%; teised rahvused: 5,2%, erinevus 33%. Sihttase 2013 Planeeritud sihttasemeks on pikaajaliste töötute osakaalu erinevus alla 20%. 2011. aastal oli pikaajaliste töötute osakaal töötute koguarvust eestlaste seas 51,6% ja mitteeestlaste seas 62,3%, kahe sihtrühma osakaalu erinevus on 11% 22. 2013. a seatud sihttaseme saavutamine on praeguseid trende arvestades tõenäoline. Lisaks olulisemaid näitajaid 2011. a integratsiooni monitooringust 23 : Kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud; Määratlemata kodakondsusega Eesti elanike seas on suurenenud põhiseaduslikus mõttes kuuluvustunne Eesti rahva hulka ja kasvanud Eesti kodakondsuse taotlemise soov; Eestlaste hoiakud venekeelse elanikkonna kaasamise suhtes on muutunud positiivsemaks; Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab teavet regulaarselt Eesti meedia kaudu ja usaldab seda; Venekeelse elanikkonna enesehinnanguline informeeritus oma kodukohas, Eestis ja Euroopa Liidus toimuvast on tõusnud; Lõimumiskava olulisemad edaspidised tegevused ja väljakutsed Eesti keele ja eestikeelse õppe kvaliteedi paranemise jätkuv toetamine, mis võimaldaks kõigil Eestis eesti keelest erineva õppekeelega põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeeles; Valdkonnaga seotud kommunikatsiooni ning tolerantsuse ja võrdse kohtlemise-alase teadlikkuse tõstmine ühiskonnas; Lõimumist toetavates tegevustes arvestada erinevate sihtrühmade võimalusi ja vajadusi, tuginedes nn lõimklastritele, mis on kirjeldatud 2011.a monitooringus; Sihipärane noorsoopoliitika, mis toetab Eestikeskse eneseidentiteedi loomist muust rahvusest noorte seas, kodanikukasvatuse tõhustamine; Valdkonda puudutavate indikaatorite ja arvandmete kogumise korrastamine ja süstematiseerimine; Lisaressursside leidmine lõimumisprotsessi edendamiseks ühiskonnas ja uue valdkondliku arengukava 2014-2020 koostamise ettevalmistamine; 20 Eesti Statistikaamet 21 2011.a andmed avaldatakse 2012. a detsembris. Andmed on eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil kursiga 1 euro =15,6466 Eesti krooni. 22 Statistikaamet 23 EIM 2011 5
Lõimumisvaldkonna 2011. a olulisemad näitajad 2011. aastal langes määratlemata kodakondsusega isikute arv Eesti elanikkonnast alla 7%. Eesti Vabariigi kodakondsusega Määratlemata kodakondsusega Vene Föderatsiooni kodakondsusega Kolmandate riikide kodakondsusega EL riikide kodakondsusega 149 344 94 395 95 351 9 139 15 237 84,30% 6,90% 7,00% 0,70% 1,10% Tabel 1: Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel elavad isikud, kelle elukoht on registreeritud Rahvastikuregistris 01.01.2012. a seisuga. Joonis 2: Määratlemata kodakondsusega isikute jaotus vanuse lõikes PPA 24 andmetel 01.01.2012. seisuga Järjest vähem sünnib määratlemata kodakondsusega lapsi. 2011. a sündis selliseid lapsi 364. Neile on vanema avalduse alusel tagatud Eesti kodakondsus tingimusteta, kui mõlemad vanemad on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. Joonis 3: Määratlemata kodakondsusega sündinud laste arv aastatel 2008-2011 (01.01.2012. seisuga Rahvastikuregistri andmetel) 24 Politsei-ja Piirivalve Amet 6
61% mitte-eestlastest on oma sõnul mõõdukalt, tugevalt või täielikult lõimunud 25. Täielikult lõimunute osa võrreldes 2008. aasta tulemustega on kaks korda suurenenud (2008. a 7,5% ja 2011. a 13,2%). Samas on suurenenud inimeste osakaal, kes hindavad ennast täielikult lõimumatutena, 2008. a vastavalt 7,5% ja 2011. a 13%. Naturalisatsiooniprotsessi iseloomustab kodakondsuse taotlejate arvu stabiliseerumine. 2009. a esitati 1775 kodakondsuse sooviavaldust, 2010. a 1507 sooviavaldust ja 2011. a 1693 sooviavaldust. Joonis 4: Kodakondsuse sooviavalduste võrdlus PPA andmetel. Eestis on EL liikmesriikidega võrreldes kõige nooremad naturalisatsiooni korras kodakondsuse saajad, keskmine vanus on 11,6 aastat 26. Joonis 5: 2011. a naturalisaltsioni korras Eesti kodakonduse saanute vanuseline jaotus (PPA). Määratlemata kodakondsusega vanemad saavad avalduse alusel taotleda alla 15. aastasele lapsele Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Alla 15. aastaste laste naturalisatsiooniprotsessi Eestis on toetanud Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakond, samuti on lõimumiskava raames ellu viidud mitmeid tegevusi, mis on just suunatud antud sihtrühma lapsevanematele. Lõimumisele avaldavad mõju nii poliitilised kui majanduslikud tegurid. Majandussurutise perioodil suurenes eri rahvuste vaheline erisus tööhõives, mis tulenes kriisi erinevast 25 EIM 2011 26 Näiteks Taanis, kes on pingereas järgmine, on keskmine vanus veidi üle 20. aasta. Euroopa Liidu keskmine on 32. aastat ning kõige vanemad kodakondsuse taotlejad on Leedus (keskmine vanus 40,9 aastat). Allikas: Eurostat. 7
regionaalsest ja sektoraalsest mõjust. Ka praegu on erinevus eestlaste ja teistest rahvustest inimeste rakendatuses tööhõives on säilinud - 2007. ja 2010. a eestlaste seas vastavalt 96% ja 90%, teistest rahvustest inimeste seas vastavalt 95% ja 84%. Venemaa kaasmaalaspoliitika mõju lõimumisele. Kaasmaalaspoliitika on osa Venemaa välispoliitika nn humanitaarsest dimensioonist, mis näeb ette välismaal elavate venelaste huvide kaitset ja nende konsolideerimist ühtseks kogukonnaks. Eesti riik püüab muudest rahvustest inimesi kohalikku ühiskonda integreerida, kuid Venemaa kaasmaalaspoliitika takistab vene keele ja kultuuri kaitsmise sildi all venelastel Eesti ühiskonda sulandumist. Näiteks kritiseerib Vene Föderatsiooni välisministeeriumi 2011. a inimõiguste raport Eesti rahvusvähemuste olukorda, selgitamata, et tegemist on immigrantrahvastikuga. Koordineeritud ja meedias võimendatavate avaldustega üritatakse vene keelt kõnelevates inimestes tekitada mulje, et nende õigusi asukohariikides, sh nt Eestis, Lätis ja Soomes, rikutakse. Sellised väited ei ole rahvusvahelisel tasandil mõistmist leidnud ega oma Eesti ühiskonnas laiemat kandepinda. Samas on vene kaasmaalaspoliitikat toetavate isikute radikaalsed väljaütlemised leidnud venekeelses meedias kajastamist, kus üheks enim esile toodud teemaks olid 2011. a katsed takistada venekeelsete gümnaasiumide osalist üleminekut eestikeelsele õppele. 27 Kogu lõimumist toetava protsessi juures on seni üheks suuremaks takistuseks olnud valdkonna ja sihtrühma politiseeritus, mis aktiviseerub enne valimisi, takistades elluviimise sihikindlust ja efektiivsust. Poliitilistes sõnavõttudes on lõimumistemaatika esitatud tihti lihtsustatuna, enam kui 100 rahvusrühma esindajaid on kirjeldatud eksitavalt vene kogukonnana. 2011. aasta üheks lõimumisprotsessi näitajaks on vene rahvuspõhise partei liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Valimiste eel pidas Keskerakond ühinemisläbirääkimisi Eestimaa Ühendatud Vasakparteiga (end. Konstitutsioonierakond). 2011. a käsitlesid lõimumisprotsesse Eestis ka mitmed rahvusvahelised institutsioonid ja uuringud: - OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Knut Vollebaek külastas Eestit 2011. a juunis. Volinik kiitis heaks ülemineku eestikeelsele õppele ja rõhutas, et sellega seoses jälgitaks õppetöö sisulist kvaliteeti. Volinik tunnistas, et Eestis puudub rahvusgruppidevaheline vaenulikkus. Eksisteerivad erimeelsused on omased demokraatlikule riigile ning keeleinspektsiooni osas soovitas ta toetavat ja motiveerivat tegevust. - MIPEX (Migrant Integration Policy Index) http://www.mipex.eu/ Euroopa riikide immigrantide integratsioonipoliitikate võrdlevas uuringus leitakse, et kuigi Eesti integratsioonipoliitika üldiselt on oma liberaalsuselt ja avatuselt Euroopa võrdluses keskmisel tasemel, olles osades valdkondades, nagu immigrantide ligipääs tööturule ja pikaajalise elamisloa andmise reeglid isegi lubavam kui Euroopa riikides keskmiselt, on Eesti kodakondsuspoliitika Euroopa üks konservatiivsemaid. - Avaldati Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) uuring 28 Venemaa poliitikast lõimumise takistamisel Eestis, mida tutvustati Eesti Välisministeeriumis (06.09.2011). Uuriti 2009-2010. aaasta noorte Eesti venelaste ja eestlaste ning Venemaa noorte meelsust, keskendudes eelkõige Venemaa kaasmaalaspoliitika eesmärkide saavutamise edukusele. Uuring tunnustas Eesti senise lõimumispoliitika edusamme. VF kaasmaalaspoliitika osas toodi välja eesmärk kasutada teiste riikide elanikke, piiriülest infovälja ja identiteediloomet oma riiklike eesmärkide saavutamiseks. Sedastati VF riikliku poliitika elluviimise huvides tegutsevate libavabaühenduste (GONGOd) olemasolu Eestis. Uuringus leiti, et Eestis elavate vene meedia jälgijate silmis on Venemaa kuvand parem kui vahetu kogemusega Venemaa elanikkonna seas. Uuringu soovitused olid sarnased 2011. a integratsiooni monitooringu soovitustega. Lisaks soovitati valitsusel ühiskondliku sidususe huvides mitte toetada rahvuspõhiseid ühendusi. 27 VF rahvusliku julgeoleku strateegia aastani 2020, VF föderaalseadus riiklikust poliitikast suhetes kaasmaalastega välismaal, CSIS uuring, rebaltica.lv, meediaallikad 28 http://csis.org/files/publication/110826_conley_russiansoftpower_web.pdf 8
I LÕIMUMISKAVA 2011. aasta rakendusplaani eelarve ja finantsvahendid 2011. a rakendusplaani eelarveks kujunes 6,62 mln eurot, planeeritud oli 6,85 mln eurot. Vahendite vähenemine võrreldes planeerituga oli tingitud peamiselt tegevuste rakendamise edasikandumisest järgmisesse aastasse ja MISA poolt esitatud täiendavate projektitaotluste mitterahastamise otsustest. Kasutamata vahendid viidi üle 2012. a eelarvesse. 2011. a rakendusplaani tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium summas 2,86 mln eurot (plaan 3,14 mln), Haridus- ja Teadusministeerium 3,07 mln eurot (plaan 3,28 mln) ja Eesti Töötukassa 0,7 mln eurot (plaan 0,42 mln). Välisvahenditest rahastati tegevusi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), programmist Keeleõppe arendamine 2011-2013, mida rakendas Haridus-ja Teadusministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (EIF), mida rakendas Kultuuriministeerium. 2011. a finantsvahendid jagunesid valdkonniti: haridusliku ja kultuurilise lõimumise valdkond (V1) 3,05 mln eurot (47%), sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkond (V2) 1,34 mln eurot (20 %), õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkond (V3) 1,1 mln eurot (16%) ning lõimumiskava juhtimise, seire, hindamise, asutuste tegevusvõime tõstmise ja rahvusvahelise koostöö valdkond (A) 1,13 mln eurot (17%). Joonis 6: Lõimumiskava 2011. a rakendusplaani planeeritud ja tegelike finantsvahendite võrdlus 2011. a viisid lõimumiskava tegevusi ellu Kultuuriministeerium 0,73 mln eurot, Haridus- ja Teadusministeerium 1,32 mln eurot, Eesti Töötukassa 0,69 mln eurot ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 3,88 mln euro ulatuses. MISA tegevusi rahastati Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas olevatest välisvahenditest ning lepingutega üle antud riigieelarvelistest vahenditest. Tegevusi viisid ellu ligi 400 lepingupartnerit, peamiselt MTÜ-d, KOV hallatavad asutused, ülikoolid ja eraettevõtjad. II LÕIMUMISKAVA 2011. aasta olulisemad tegevused ja tulemused VALDKOND 1: Haridusliku ja kultuurilise lõimumise valdkond Valdkonna üldeesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused hariduse omandamisel ühtses haridussüsteemis ning tingimused oma keele ja kultuuri säilitamisel. Haridusvaldkonna eesmärgid lõimumiskava rakendusplaanis aastateks 2011-2013 9
2011 2013 Meede Indikaator Plaan Tegelik 29 Sihttase Põhikooli eesti keele kui teise keele M1 lõpueksami sooritajate eksami keskmine tulemus. 68 punkti 65,4 punkti 75 punkti M2 M1.1 M1.2 M1.3 M1.4 M1.5 Laste, kelle emakeel ei ole eesti keel, osalusprotsent eestikeelses õppes. Põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksami sooritajate eksami keskmine tulemus. Eesti keele kui teise keele gümnaasiumi lõpueksami sooritajate protsent. Kutsekooli lõpetajate eesti keele kui teise keele lõpueksami sooritajate protsent. Täiendavas eesti keele õppes (kõrgkoolides) osalejate arv. 78% 78% ** 75% 68% 61,60% 82% 80% 97,91%* 30 85% 25% 17,5** 31 30% 50 154 70 Koostöötegevustes ja keeleõppes osalenud noorte arv. 5050 3748 5500 M2.1 Keeleõppes osalevate noorte arv. 1200 1298 1500 M2.1 Koostegevustes osalenud noorte arv. 3850 2450 4000 * kõik eesti keele eksami sooritajad. Indikaator vajab korrigeerimist. ** 22% kõikidest õpilastest, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleb eestikeelses õppes. Indikaator vajab korrigeerimist. Olulisemad tegevused ja tulemused 2011. aastal Haridus Alates 2011. a 1. septembrist on kõigis 10. klassides haridusteed alustanud noortel munitsipaalja riigikoolides õppekeeleks eesti keel. 2007. a alanud reformi tulemusena õpivad 2011/2012. õ- a Eesti venekeelse gümnaasiumi 10. klassi õpilased 60% õppeainetest eesti keeles. Eragümnaasiume eestikeelsele õppele ülemineku kohustus ei puuduta. Vabariigi Valitsus andis loa jätkata õppetööd vene keeles 2 täiskasvanuharidust andvale munitsipaalkoolile - Tallinna Kalamaja ja Narva Täiskasvanute Gümnaasiumile põhjusel, et koolides ei olnud rakendunud eesti keele täiendava õppe võimalusi. 2011. aasta sügisel algas uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele üleminek, mille valitsus kinnitas 2010. a alguses. Õppekava näeb ette, et venekeelse õppekavaga koolides jõutakse põhikooli lõpuks keeleoskuses tasemeni B2 ja gümnaasiumi lõpuks tasemeni C1 alates 2014. aastast. Üleminek osalisele eestikeelsele õppele gümnaasiumi astmes tekitas ajakirjanduses palju diskussiooni. Vastuseisu üleminekule õhutamisel kasutati ka VF kaasmaalaspoliitika instrumente 32. Osalisele eestikeelsele õppele ülemineku üheks suurimaks väljakutseks on kvalifitseeritud õpetajate leidmine eestikeelse aineõppe läbiviimiseks. Reformi toetavad eelkõige noored ja 29 Andmed tabelis: EIM 2011, MISA ja REKK 30 50,11% eesti keele kui teise keele gümnaasiumi lõpueksami sooritajatest läbib eksami tasemega B2. 31 Kutsekoolis lõpueksami tegijad, kes sooritavad eesti keele eksami tasemele B2. Eesti keele eksami sooritab 80,09 % kutsekooli lõpetajaid. 32 http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/voitlus-venekeelse-hariduse-eest-algas-kremli-rahaga.d?id=64107843 10
õppijad ise, kellest pea pooled usuvad, et saavad vaatamata raskustele hakkama 33, kuid vajalik on täiendav selgitustöö. Uuringutest ilmneb veel lapsevanemate soov alustada üleminekuga juba nooremas eas. Võrreldes 2010. aastaga on 2011. a õpilaste seas keeleoskajate hulk kasvanud 71%-lt 87 %-ni. Ülemineku ettevalmistamiseks eraldati 52 kohaliku omavalitsuse koolidele 600 000 eurot dotatsiooni ainete õpetamiseks eesti keeles. Koolidel on võimalus täiendavale õpiabile eesti keeles õppivatele mitte-eestikeelsetele lastele. Tallinna 11 ja Narva 6 gümnaasiumi taotlesid haridus- ja teadusministrilt ajapikendust. Haridus- ja teadusministeerium ja kohalik omavalitsus viisid läbi kohtumised koolidega ning probleemide kaardistuse, mille tulemusena pikendati kahe täiskasvanute gümnaasiumi taotlust kuni 2016. a. Taotluse esitanud 17 kooli on aastatel 2007-2010 saanud üleminekutoetust summas 290 000 eurot, neist kolmes ei olnud enam 10. klassi ja koolid olid muutunud põhikoolideks Õiguskantsler I. Tederi hinnangul vastab gümnaasiumi riikliku õppekava uus redaktsioon eesti õppekeelele üleminekul põhiseadusele. Üldine teadlikkus üleminekust on paranenud. Eestikeelse õppe suhtes on kõige positiivsemate hoiakutega õpilased, keda üleminek vahetult puudutab, ebakindlamad on õpetajad. Eesti keel võõrkeelena riigieksamite tulemused on veidi paranenud võrreldes 2010. a tulemustega 57,6-lt 57,7-le, eksami sooritas 3098 õpilast. Venekeelsete koolide riigieksamite tulemused on aastaid olnud nõrgemad, kuid 2011. a tõusid vene õppekeelega koolide tulemused Tallinnas ja Narvas eksamitulemuste pingereas. Kõige suurem on eksamitulemuste vahe eestikeelsete ja venekeelsete koolide vahel ühiskonnaõpetuses. Eesti koolides pidas 49% õpetajaid oluliseks kujundada õpilaste teadmisi ühiskonna institutsioonidest, vene õppekeelega koolidest ainult 11%. Samas pidasid venekeelsed koolid kaks korda enam oluliseks õppekavas keskkonna temaatikat ja oskust lahendada konflikte. 34 Monitooringu 35 andmetel on kasvanud eestikeelse kõrghariduse eelistus venekeelse elanikkonna seas. 2008. aastal märkis 19% vene või muu emakeelega vastanutest eelistatud kõrghariduse keelena eesti keele, 2012. aastal oli nende osakaal kasvanud 26%-ni. Venekeelse ja võõrkeelse kõrghariduse eelistajate osakaal pole muutunud. Soodustamaks eesti keelest erineva emakeelega õpilaste Eesti kõrgkoolides õppimist, on haridus- ja teadusministri määrusega kõigil immatrikuleeritud üliõpilastel võimalus õppida eesti keelt kui riigikeelt süvendatult, kui nende eesti keele oskuse tase ei vasta kõrgharidustasemel kehtestatud nõuetele. Riikliku koolitustellimuse alusel toimub keeleõpe üliõpilastele tasuta. 2011. a rahastati Eesti ülikoolides 300 õppuri täiendavat eesti keele õpet. Kasvanud on sotsiaalne tellimus eestikeelsele alusharidusele 36. 2008. aastal pooldas 59% vene vm emakeelega inimestest kõige rohkem varianti, kus kõik lapsed käivad ühises eestikeelses lasteaias, kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad, siis 2012. aastal oli selliste vastajate osakaal 65%. Keelepõhiselt eraldatud lasteaedu pooldas 2008. aastal 32%, praegu 28% vene vm emakeelega vastanuid. Riik panustab eesti keele õppe ja eestikeelse aineõppe kättesaadavusse ja kvaliteeti kõigil haridustasanditel. 2011. a sai 31 lasteaeda toetust eesti keele õppe korraldamiseks. Lisaks rahastati lasteaedade tugisüsteeme ja kahe metoodikakeskuse tööd, töötati välja õppekomplekte. 2011. a said osalisele aineõppele ülemineku toetust 12 vene õppekeelega põhikooli. Koolijuhtidele ja õpetajatele korraldati koolitusi tööks mitmekultuurilises keskkonnas. Keelekümblusprogrammi (KKP) rakendamine laieneb. 2011. a liitusid programmiga 4 lasteaeda. Käesolevaks ajaks rakendavad KKP-i kokku 34 kooli ja 37 lasteaeda. Osalises KKP-s osaleb 300 ja täielikus KKP-s üle 700 lapse. 330 õpetajat läbisid keelekümblusprogrammi- ja 346 metoodikakoolituse, toimus suvekool ja lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK 37 õppe) nädala raames konverents. 2011. a keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedade ja koolide 33 EMOR 2011. 34 A.Toots, Kodanikuhariduse uuring 2009. 35 EIM 2011 36 EIM 2011 37 Lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK õpe) on katusmõiste, mis hõlmab enam kui tosinat erinimelist õppekorralduslahendust, sealhulgas keelekümblusprogramme. 11
esindajatele korraldati 3 piirkondlikku õppevisiiti, mais 2012 valmis Keelekümblusprogrammis osalevate koolide kooli meeskondade täienduskoolituse kava. Oktoobris 2011 korraldati keelekümblusprogrammi arendajatele õppereis Hispaaniasse Baskimaale. Nagu ka varasematel aastatel, pakkus Integratsiooni- ja Migratsiooni SA 2011. a vene õppekeelega koolide õpetajatele täiendõppe võimalusi. Eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide ajaloo- ja ühiskonna õpetajate koolitusel osales 88 õpetajat ja eesti keeles aineid õpetavate õpetajate täienduskoolitusel 150 õpetajat. Jätkati nelja piirkondlikku metoodilise nõustamiskeskuse töö toetamist eesti keeles ainet õpetavate venekeelsete koolide õpetajate toetamiseks. Kokku võimaldati 920 tundi nii individuaal- kui rühmanõustamist 199-le õpetajale. Lõimumiskava vahenditest toetati kõiki venekeelse õppekeelega gümnaasiume, et toetada üleminekut osalisele eestikeelsele õppele. E-õppe keskkonnas efant http://www.efant.ee/student/ loodi Eesti ajaloo teemaliste tekstide, ülesannete ja kontrolltestide kogum, mis on eelkõige suunatud kasutamiseks vene õppekeelega gümnaasiumides eesti ajaloo kursuse eestikeelse õppe toetamiseks, aga on kasutatav ka laiemalt eesti keele õppe ja eesti ajalooga tutvumise eesmärgil. Kutsekoolide õpetajate täienduskoolitustel osales 2011. a 41 õpetajat ja täiendavat eesti keele õpet said 99 kutseõppurit, õpilaste toetuseks loodi karjääri- ja õpinõustamise 3 ainekava. Kutseõppeasutuste nõustamise süsteemi arendamise raames jätkas tegevust 12 nõustajat. Valmisid uuringud, mis on kättesaadavad Haridus-ja Teadusministeeriumi kodulehel http://www.hm.ee/index.php?044674: Muukeelne laps eesti õppekeelega koolis, Kooli keelekümblus varajase ja hilise keelekümbluse programmide rakendumine, Lasteaia keelekümblus- keelekümblejate õppekava-alased saavutused lasteaia ja I klassi lõpus ja Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes. Koolivälise noortetegevuse raames toetati jätkuvalt 740 lapse keeleõppelaagris ja pereõppes osalemist ning 558 noort said osaleda laagrites, kus oli eesti keele ja kultuuri programm. Koolidevaheliste koostööprojektide raames osalesid 400 üld- ja kutseharidusasutuse noort, noorteorganisatsioonide koostegevustes osales 2050 noort. Kultuurivaldkonna eesmärgid lõimumiskava rakendusplaanis aastateks 2011-2013 2011 2013 Meede Indikaator Plaan Tegelik 38 Sihttase M3 Erinevast rahvustest inimeste vaheliste kontaktide osakaal. 49% 52,50% 55% M4 M3.1 Rahastatud rahvusvähemuste kultuuriseltside arv. 240 seltsi, 40 projekti 250 seltsi, 58 projekti 260 seltsi, 50 projekti M3.2 Rahastatud pühapäevakoolide arv. 19 23 22 Koostöötegevustes osalejate arv. 4000 4140 4300 Kultuur Rahvusvähemuste kultuuriseltside arv on kiirest kasvanud: 2007. a oli 156 seltsi, 2011. a toetati 17 katusorganisatsiooni kaudu ligi 250 rahvusvähemuste kultuuriühenduse ja 23 pühapäevakooli tegevust. Kultuuriministeerium toetas 58 rahvusvähemuste kultuuriseltside projekti etnilise kultuuri säilitamiseks ja tutvustamiseks. 38 Andmed tabelis EIM 2011, MISA ja REKK 12
Tegutsevad seltsid on koondunud katusorganisatsioonide alla, kuid seltsid on väikesearvulised ja omavahelist koostööd teevad vähesed. Praeguse seltside suure arvu juures muutub üha olulisemaks seltside tegevuse toetamine ja nõustamine, et tagada töö kvaliteeti ja jätkusuutlikkust. 2011. a jätkati Pühapäevakooli Õpetajate Liidu toetamist, mis on HTM-i koostööpartneriks. Korraldati koolitusi pühapäevakoolidele LAK-õppe (Lõimitud aine ja keeleõpe) programmi rakendamiseks ja õppereis Lääne-Virumaale. 2011. a jätkati Eesti ajalooliste põlisvähemuste panuse toetamist nende kultuuripärandi säilitamiseks ja uurimiseks ja eksponeerimiseks. Jätkus Peipsiveere kultuuriprogramm 2009-2012 rakendamine, mille eesmärk on toetada Peipsiäärsete rannakülade, eelkõige vene vanausuliste kultuuriruumi elujõulisuse hoidmist. Tegevustoetust anti vanausuliste ühe katusorganisatsiooni kaudu 5 liikmesorganisatsioonile. Riigieelarvest toetati ingerisoome ja eestirootsi kultuuriautonoomiaid. Tihedat koostööd rahvusvähemustega tehti uute Eesti kultuuripoliitika põhialuste väljatöötamisel aastani 2020, lõimumiskava rakendusplaani koostamisel, integratsiooni monitooringu ettevalmistamisel ja tulemuste tutvustamisel. Tegevust jätkas Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda, mis tegutseb kultuuriministri nõuandva organina ja kuhu kuuluvad 32 kultuuriühingu esindajad. Kultuurinõukoja istungid toimusid neli korda aastas ja protokollid on avalikustatud kultuuriministeeriumi kodulehel 39. Kultuuriliselt mitmekesise Eesti tutvustamiseks avaldas Integratsiooni ja Migratsiooni SA koostöös rahvuskultuuri seltsidega sarjas Rahvused Eestis 2011. a valgevenelasi ja tšuvašše tutvustava raamatu. Traditsioonilist Eesti rahvuste päeva tähistati Tallinnas Rahvusraamatukogus toimunud rahvusvahelise konverentsiga Rahvusvähemused, kultuur ja meedia 23. septembril 2011. Jõhvi Kontserdimajas toimus traditsiooniline rahvusrühmade kultuurifestival Jõhvi Loomepada 25.septembril. Eesti kirjanduse tutvustamiseks venekeelsetele elanikele rahastati lõimumiskava raames 2011. a 18 projekti. Toetati eesti- ja venekeelsete etendusasutuste koostööd sõna-, muusika- ja tantsulavastusteks ning eestikeelsete etenduste sünkroontõlkeid vene keelde. Eesti kodanikest ja kolmandate riikide kodanikest noorte ning täiskasvanute koostöötegevusi toetas Integratsiooni ja Migratsiooni SA 2011. a projektikonkursiga Teeme koos 27 projekti, mis kestavad 2012 aastani ja kus osaleb 3400 inimest. Tegevused toimuvad Tallinnas, Harju, Lääne, Pärnu, Tartu, Võru ja Ida-Viru Maakonnas. VALDKOND 2: Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkond Valdkonna eesmärk on eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele omandamise toetamisega tagada majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused. Valdkonna eesmärgid lõimumiskava rakendusplaanis aastateks 2011-2013 M1 M2 2011 2013 Meede Plaan Tegelik 40 Sihttase Eesti keele tasemeeksamite edukalt sooritanute arv. 4000 3600 4100 Kohanemiskoolituses osalevate uusimmigrantide 60 63 130 arv. 39 http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x1424x1488x1489 40 Andmed tabelis EIM 2011, MISA ja REKK 13
Olulisemad tegevused ja tulemused 2011. aastal Immigrant-taustaga elanike eesti keele oskus on üldiselt paranemas, mis on jätkuvalt üks olulisi lõimumist toetavaid tegureid. Gerli Nimmerferdt doktoritöö 41 toob välja, et keele vähene oskus ei ole takistuseks seotuse tunnetamiseks, kuid samas keeleoskus soodustab seotuse tunnet, kontakte ja informeerituse taset. Eesti keele õppimise ja assimilatiivse surve tajumisel omavahelist seotust ei täheldatud. 2011. a Inimarengu aruanne rõhutab samuti keele omandamise sotsiaalset mõõdet ja mõju parema hakkamasaamise tunnetamisel. Märkimisväärne on ka asjaolu, et küllalt suur hulk eesti keelt võõrkeelena kõnelevaid inimesi eelistas vastata 2011. a integratsiooni monitooringu küsimustikule eesti keeles, mis annab tunnistust heast keeletasemest ja enesekindlusest. 2011. a alustati eesti keelt võõrkeelena kõneleva 600 avalike teenistuse töötajat erialase eesti keele täienduskoolitusega. Jätkati mentorprogrammi haridustöötajatele ning töötati välja keeleklubide metoodika (keeleklubid alustavad 2012. a) ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse kodulehel avaldati vastav käsiraamat 42. Jätkuvalt võimaldati riigikeeleõppe kättesaadavust ka mitte-eestlastest töötutele, pensionäridele ja puuetega inimestele. 2011. a kompenseeris MISA 828-le inimesele keeleõppekulud peale eksami sooritamist. Valmis erivajadustega õppijate eesti keele metoodika ja käsiraamat 43 ning 300-le töötule võimaldati läbi MISA tasuta eesti keele koolitust. Eesti Töötukassa poolt osales rõhuasetusega tööalasel eesti keele õppel 2011. aastal 1 603 inimest (2010. aastal 681 inimest). Lisaks korraldati erialakoolitusi koos eesti keele õppe mooduliga ning tutvustati erinevaid e- õppe võimalusi keeleoskuse iseseisvaks täiendamiseks, vt eesti keele e-kursus algajatele (0-A2 tasemele) 44. Vaatamata üha paranenud riigikeele oskusele pakuvad riigiasutused vajadusel infot ja nõustamist ka vene ning inglise keeles. Eesti keele tasemeeksami tulemuslikkus ei ole paranenud. Pisut vähem kui 50% eksamile registreerunutest ei saavuta keeleoskuse tasemenõuet ehk 60 punkti Ainsana on kasvanud on B2 tasemel täiskasvanutel eksami sooritajate protsent. Vajalik oleks täiendavalt analüüsida keeleõppe taset ja kvaliteeti. 2011. a suurenes võrreldes varasemate aastatega nende täiskasvanute arv (vanemad kui 17- aastased, kes ei õpi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses), kes positiivselt sooritasid B2 tasemel eksami. Vajalik oleks täiendavalt analüüsida keeleõppe taset ja kvaliteeti. Joonis 7: Eesti keeleeksami sooritajate arvu võrdlus (REKK) Jätkuvalt on kõrgeim B1 tasemel eksami sooritajate arv. B1 tasemel keeleoskus on vajalik Eesti kodakondsuse taotlemiseks ning eksami sooritajate arv lubab oletada, et inimestel on huvi ja ka 41 Identiteedilise integratsiooni mõtestamine ja mõõtmine teise põlvkonna Eesti venelaste näitel, TÜ, 2011 42 www.meis.ee/library?book_id=251&action=download2 43 www.meis.ee/library?book_id=163&action=download2 44 http://www.tootukassa.ee/index.php?id=14693; http://www.tootukassa.ee/index.php?id=14696 ja www.keeleklikk.ee. 14
võimalus kodakondsuse taotlemiseks. Ainsana on vähenenud kõige kõrgemal tasemel (C1) keeleoskuse sooritajate arv. Langus võib olla tingitud asjaolust, et üha enam siseneb tööturule eesti keelest erineva emakeelega inimesi, kes on omandanud tasemehariduse eesti keeles (nt kõrghariduse) ja vastavalt keeleseadusele ei pea tasemeeksameid sooritama. C1 tase on vajalik tööks juhtivatel kohtadel avalikus sektoris. Seoses uusimmigrantide arvu kasvuga on selgunud tendents, et uusimmigrandid sisenevad Eesti ühiskonda läbi venekeelse info- ja kultuuriruumi. Seda kinnitavad vestlused kohanemiskoolitustele kandideerijatega. Seetõttu on oluline võimalikult varakult võimaldada Eestisse elama asunutel osa saada kohanemisprogrammist, mis võimaldab eesti keele õpet ning kultuuri ja inforuumi tutvustust ka inglise keele baasil. Uusimmigrandina käsitletakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi raames kuni 3 aastat Eestis elanud inimesi. Hinnanguliselt on neid ligi 3000 inimest. 2011. a osalesid 60 uusimmigranti kohanemisprogrammi koolitusel Tallinnas ja Harjumaal. Töötati välja uusimmigrantidele tugiisikuteenuse juhend ja koolitati 20 tugiisikut. VALDKOND 3: Õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkond Valdkonna eesmärk on aidata elanikel, kelle emakeel ei ole eesti keel, elada sisse Eesti ühiskonda ning saada aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. Valdkond toetab etniliste rühmade ja kultuurigruppide vastastikuse tolerantsuse suurendamist, ühise riigiidentiteedi teket ning tegevusi naturalisatsiooniprotsessi edendamiseks. Valdkonna eesmärgid lõimumiskava rakendusplaanis aastateks 2011-2013 2011 2013 Meede Indikaator Plaan Tegelik 45 Sihttase Eesti Vabariigi kodakondsuse ja M1 põhiseaduse tundmise eksami 1050 895 1200 sooritanute arv. M1.1 Hoiak Eesti kodakondsuse suhtes on valdavalt positiivne. 46-64%** - M2 Koostöötegevustes osalenute arv. 1000 1500* 1400 M3 ERR ja Eestis toodetud venekeelse meedia usaldus. 20% 20% 25% M 3.1 ERR (s.h Raadio 4 ja ETV/ETV2) jälgitavus venekeelsete elanike hulgas. 58% 54% 63% M3.2 Toetatud inimõiguste organisatsioonide arv. 2 2 2 * tegevused osaliselt kandunud 2012. aastasse. ** protsent määratlemata kodakondsusega inimestest, kes soovivad Eesti kodakondsust. 2008 oli vastav näitaja 51%. Olulisemad tegevused ja tulemused 2011. aastal Naturalisatsioon EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritusprotsent on tõusnud 2009. a 78-lt % 2011. a 81%-le. 2011. a sooritas eksami 895 inimest. 45 Andmed tabelis EIM 2011, MISA, REKK ja Kultuuriministeerium 46 Hoiakuid määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas mõõdetakse integratsiooni monitooringuga ja seetõttu ei ole võimalik iga-aastast näitajat välja tuua. 15
Joonis 8: EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritajate arvu võrdlus (REKK). Oluliseks toeks naturalisatsiooniprotsessi toetamisel on olnud tasuta eesti keele õppimise ja kodakondsuse eksami ettevalmistuskursused. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit on võimalik teha ka põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami lisana, kuid sooritajate arv on seni väike - 2010. ja 2011. a. sooritas eksami 19 õpilast ning sooritusprotsent oli vastavalt 75% ja 61%. Jätkuvalt kasvab naturaliseerunud kodanike arv. Eestit iseloomustab määratlemata kodakondsusega isikute suur hulk, mis on järjepidevalt vähenenud ning jõudnud 2012. a alguseks 6,9%-ni (võrdluseks 1992. a 32%, 2008. a 9 %). Naturalisatsiooniprotsessi iseloomustab kodakondsuse taotlejate arvu stabiliseerumine. 2009. a esitati 1775 kodakondsuse sooviavaldust, 2010. a 1507 sooviavaldust ja 2011. a 1711 sooviavaldust. 2011. a. rahvastikuregistri andmeil moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud vanusegrupis 0-29 aastat 17% (neist vanuses 0-14 aastat 2% ja 15-29 aastat 15%). Samal ajal 2011. a moodustas see vanuserühm Eesti kodakondsuse saajatest 80% (vanuses 0-14 aastat 615 isikut ja 15-29 aastat 581 isikut). Suuremaarvulisem vanuserühm (30 a. ja vanemad) moodustab kodakondsuse taotlejatest vaid 20%. 45-aastaste ja vanemate määratlemata kodakondsusega isikute (kokku 54 %, umbes 52 840 inimest) hulgas on Eesti kodakondsuse taotlemine minimaalne (2011. a kokku 181 inimest, 12% saajatest). Kõige potentsiaalsem sihtrühm, kelle hulgas Eesti kodakondsuse taotlejate hulk saaks kasvada, on alla 45-aastased inimesed. Kui 2008. aastal märkis vaid 51% määratlemata kodakondsusega vastajaist soovi saada Eesti kodakondsust, siis 2011. a on nende osakaal suurenenud 64%-ni. Võrreldes 2008. aastaga on vähenenud nende osakaal, kes ei soovi üldse mingit kodakondsust (16%-lt 6%-le) 47. Jätkuvalt tehakse naturalisatsiooniprotsessi edendamiseks tööd erinevate sihtrühmadega. Määratlemata kodakondsusega lastevanematele jagatakse informatsiooni võimaluste kohta omandada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras. Piiratud teovõimega või puudega isikutele võimaldatakse kodakondsust taotleda eritingimustel. 2010. a sai kodakondsuse eritingimustel 21 inimest ja 2011. aastal 28. Jätkati tasuta infotelefoni 800 9999 rahastamist, kus saab teavet nii Eesti kodakondsuseksamiks ettevalmistamise kui ka erinevate eesti keele õppimise võimaluste kohta. Infotelefoni tööd koordineerib MISA. Meedia Venekeelse elanikkonna enesehinnanguline informeeritus oma kodukohas, Eestis ja Euroopa Liidus toimuvast on tõusnud 48. Eestis toimuvast peab end hästi informeerituks 79% (2008 oli vastav näitaja 70%). Euroopa Liidus toimuvast peab end hästi informeerituks 58%, võrreldes aastaga 2008 oli vastavaks näitajaks 45%. Meedia roll ühiskonna arvamuse kujundamisel on väga suur. Viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud mitte-eesti päritolu inimeste kasutamine reklaamides, telesarjades, uudistes, 47 EIM 2011 48 EIM 2011 16
diskussioonisaadetes, meelelahutussaadetes ja nende eluolust kirjutamine ka eestikeelses ajakirjanduses (näiteks ajakiri Naine algatas eraldi rubriigi). Palju vähem kajastab Eesti venekeelne meedia tunnustatud mitte-eestlastest kultuuri- ja spordi-, ühiskonnategelasi või teadlaseid ja tippspetsialiste ning venekeelne elanikkond tunneb neid vähe. Samuti on uusimmigrandid enam kajastatud eesti- kui venekeelses meedias. 2011. a. toetati kokku 13 ühise info- ja kultuuriruumi arendamist soodustavat projekti, sh Eesti loovisikuid, nende loomingut ning kultuurisündmusi kajastav venekeelne ERR saatesarja Batareja ja ühiskondlik-poliitilisi debatte kajatavat saatesarja Kolmnurk, samuti toetati inglisekeelset ja venekeelset uudisteportaali news.err.ee ja rus.err.ee ning mitme infoportaali tõlkimist vene keelde, et soodustada venekeelse elanikkonna kaasatust ja osalust ühiskonnaelus. 2011. a läbi viidud monitooringu tulemused viitavad, et sihtgrupiti on muutumas venekeelse auditooriumi meediatarbimine. Vene noorte avalikku arvamust kujundab üha enam sotsiaalmeedia, mida peetakse usaldusväärsemaks kui riigipoolseid sõnumeid ja infot. 49 2011. a rahastas MISA 20 ajakirjanikule suunatud lõimumist ja rahvussuhteid käsitlevat koolitust. Kontaktid ja koostöö Rahvustevahelised kontaktid on kasvanud 50. Teiste rahvuste seas on eestlastega suhtlevate inimeste ring laienenud, teiste rahvuste esindajatega suhtlevate eestlaste ring on jäänud samasse suurusjärku. Samas on osa eestlasi sagedamini hakanud suhtlema teistest rahvustest inimestega. Uuringu andmetel ei puutu 45% eestlastest ühe kuu jooksul teiste rahvusrühmade esindajatega üldse kokku ning 27% väidab, et tema lähemas tutvuskonnas pole üldse teisi rahvusi. Teiste rahvuste esindajatest ei ole eestlastega kuu jooksul suhelnud 20% ning eestlasi ei ole lähemas tutvuskonnas 12%-l. Monitooring viitab, et teiste rahvuste esindajate kontaktid eestlastega on aga pigem laienenud: 2008. aastal ei olnud kuu jooksul ühtegi kontakti 33%-l, 2011. aastal vaid 20%-l ja sagenenud, sagedasi kontakte oli 2008. aastal 30%-l, ja 2011. aastal 43%-l. Kontaktide tihedus on seotud rahvusvähemuste paiknemisega peamiselt kahes maakonnas Harju- ja Ida- Virumaal ja pealinnas - ja see on ka peamiseks põhjuseks, miks eestlastel on mujal teistest rahvustest elanikega proportsionaalselt vähem kontakte. 2011. a rahastatud koostöötegevused viiakse suuremas osas ellu 2012. aastal. Kodanikuidentiteet Eesti kodakondsuse väärtustamiseks jätkati 2008. a alustatud vastnaturaliseerinud Eesti kodanikele kodakondsustunnistuste piduliku üleandmise tseremooniate korraldamist. 2011. a toimus 3 tseremooniat Tallinnas ja 1 Narvas. Samuti tähistati kodanikupäeva ja nädalat, kaasates koole ja riigiasutusi. 2011 a. kodanikupäeva moto oli Kodanikuks kasvanud ja aasta kodanikuks valiti naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud jalgpallur Konstantin Vassiljev. See tõi palju tähelepanu spordi ja ühistegevuste positiivsele mõjule tervikuna lõimumisprotsessi edendajana just eestikeelses meedias. Kasvanud on kodumaatunne 51, Eesti pidamine ainsaks kodumaaks. Kui 2008. aastal pidas Eestis oma kodumaaks 66% teistest rahvustest Eesti kodanikke, siis 2011. aastal oli nende osakaal kasvanud 76%-ni. Määratlemata kodakondsusega Eesti elanike seas olid vastavad näitajad 48% (2008) ja 68% (2011) ning Venemaa kodanike seas 20% (2008) ning 38% (2011). Vene jm emakeelega inimeste enesehinnangulised eesti keele osaoskused (arusaamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine) on võrreldes 2005. aastaga veidi tõusnud. Eesti keelt võõrkeelena kõnelevate elanike kodanikuidentiteet (s.h riigiasutuste usaldus) on keskmine. 52 Siiski on kogu venekeelsele elanikkonnale iseloomulik eestlastest tunduvalt madalam usaldus Eesti riigi kui terviku vastu. Eriti suured on rahvuslikud erinevused valitsuse, Riigikogu ja presidendi usaldusnivoos. Muudest rahvustest kodanike usaldusnivoo 49 EIM 2011 50 EIM 2011 51 MEIS 2011 52 EIM 2011 17