Austatud Aire Rihe Teie 8.10.2013 e-kiri Keskkonnaministeerium Meie 28.10.2013 nr 1-7/172 Aire.rihe@envir.ee Keskkonnatasude raamkava 2016+ koostamiseks ettepanekute esitamine ÜLDISELT 1. Eesti Linnade Liit (ELL) soovib üldises vaates märkida järgmist: Võrreldes enamiku teiste EL liikmesriikidega on keskkonnakasutus Eestis kõrgelt maksustatud. Erinevate maksude osakaalu osas üldmaksukoormusest, võrdluses teiste EL liikmesriikidega, väga erinevalt maksustatud (vt joonist Keskkonnamaksud EL liikmesriikides, 2009 % SKP-st). Keskkonnamaksud EL liikmesriikides, 2009 % SKP-st Allikas: Euroopa Komisjon Ahtri 8 Reg.nr.80185947 Telefon +372 69 43 411 10151 Tallinn http://www.ell.ee Faks +372 69 43 425 ESTONIA E-post info@ell.ee
Väljendame seisukohta, et keskkonnakasutuse maksustamismäärade üldise tõstmisega, seda enam hüppelise töstmisega, kaasnevad negatiivsed mõjud elanikkonnale, eriti madalamatele tuludetsiilidele, aga ka toodete ja teenuste konkurentsivõimelisusele. Eeldame, et keskkonnatasude raamkava 2016+ väljatöötamise käigus selgitatakse keskkonnatasude/kaudsete maksude otsestele ja kaudsetele maksjatele adekvaatselt järgmisi keskkonnatasude süsteemi aspekte majanduslik efektiivsus, administratiivne lihtsus, paindlikkus, poliitiline vastutus, õiglus. Meile teadaolevalt ei ole kõiki neid aspekte Eesti keskkonna kasutuse Keskkonnatasude seaduse rakendamise ulatuses kompleksselt analüüsitud. 1. Kas praegu rakendatav keskkonnatasude süsteem on efektiivne? 2. Kas praegu rakendatava keskkonnatasude süsteemi administreerimine on lihtne tasude maksja vaatepunktist? 3. Kas praegu rakendatava keskkonnatasude süsteemi rakendamine on suhteliselt odav või pigem kallis maksja vaatepunktist? 4. Kas praegu rakendatav keskkonnatasude süsteem on paindlik ja reageerib kiiresti majanduslike tingimuste muutudes? 5. Kas praegu rakendatava keskkonnatasude süsteemi juures inimesed teavad, mille eest nad maksavad? 6. Kuidas rakenduvad praeguse keskkonnatasude süsteemi puhul õigluse printsiibid? Maksusüsteemi viis omadust, millele keskkonnatasude seaduse rakendamise ulatuses ning koosmõjus maksukorralduse seadusega sooviksime tähelepanu juhtida ning mis meie arvates vajaksid selgitusi, enne kui muudatuste eelnõuni (raamkava 2016+) jõutakse: 1) Majanduslik efektiivsus: maksusüsteemi rakendamine ei tohiks takistada ressursside efektiivset jaotumist. 2) Administratiivne lihtsus: maksusüsteemi rakendamine peaks olema lihtne ja suhteliselt odav. 3) Paindlikkus: maksusüsteem peaks majanduslike tingimuste muutumisele kiiresti reageerima. 4) Poliitiline vastutus: maksusüsteem peaks olema selline, et inimesed teaksid, mille eest nad maksavad ning poliitiline süsteem saaks inimeste eelistusi täpsemalt peegeldada. Eelistada tuleb makse, mille puhul ei teki küsimust maksukoormuse ülekandumisest kuna pole selge, keda selle maksuga maksustatakse. 5) Õiglus. Õigluse kohta sooviksime saada selgitusi ja põhjendusi mõlema kontseptsiooni osas: horisontaalne õiglus ja vertikaalne õiglus. Maksusüsteemi loetakse horisontaalselt õiglaseks, kui kõigi oluliste omaduste poolest võrdseid inimesi maksustatakse võrdselt. Vertikaalse õigluse printsiip väidab, et need, kes on paremas olukorras või suudavad rohkem maksta, peavad maksma kõrgemaid makse. Allikas: J.E. Stiglitz i (1995: 390, Poltimäe 2008): http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=10&ved=0cg8qfjaj&url=http%3a%2f%2finfutik.mtk.ut.ee%2 Fwww%2Fkodu%2Friqk%2Fee%2Foppetoo%2Fmatood%2FPoltimae.doc&ei=_xVdUtCmM_SQ4gSXooDAAw&usg=AFQjCNFy54vupqUzlxj1xU -QPcyGtDiiOg&sig2=3QBBX1LZhqpBNvPgqIgpRg ) Keskkonnakasutuse tasud (saastetasud ja ressursitasud) on kõigi maksustatavate komponentide osas aasta-aastalt kasvanud (2006.a ja 2010.a hüppeline tõus) olenemata sellest, kas riigi majandus on tõusu- või langusfaasis.
Keskkonnatasude mõju keskkonnakasutusele ja keskkonna kvaliteedile ei ole otseselt seiratud. Meile teadaolevalt puuduvad vastavad uuringud või ei ole need avalikud. Väljendame seisukohta, et Keskkonnatasude raamkava 2016+ koostamise ja kavandatava tasude suurendamise kontekstis on vajalik iga keskkonnatasu komponendi suhtes läbi viia analüüs tasu suuruse ja mõõdetava keskkonnakasutuse mahu näitaja ning keskkonnakvaliteedi näitaja muutuste vastavuse osas. Positiivsed muutused on eelkõige tingitud olnud Euroopa Liiduga liitumisel kohustuslikuks muutunud regulatsioonidest, mis võeti üle EL keskkonnanõuetega vastavuse saavutamiseks ning tehtud investeeringutest, millest suur osa on tehtud kohalike omavalitsuste poolt EL eelstruktuurivahendite ning struktuuritoetuste abiga ning märkimisväärses osas kohalike omavalitsuste tulubaasi vahendeid kasutades. Näiteks kasvava veehinna tõttu on majapidamised veekasutust vähendanud. See tendents on välja toodud ka Eesti Keskkonnaülevaates, mille järgi oli aastane olmevee tarbimine 1992. aastal 69 m3, 2004. aastal 30 m3 ning 2011. aastal 26 m3 inimese kohta (Keskkonnateabe Keskus). Märgime, et veekasutus on olmes langenud tasemele, kust allapoole ei tohiks see enam langeda nii hügieenilistel kui ka tehnoloogilistel kaalutlustel. Väljendame seisukohta, et keskkonnakasutuse maksustamisel tuleb arvestada ka sellega, et mitte ohtu seada suure osa elanikkonna (madalamad tuludetsiilid) heaolu vähendamist alla talutava taseme, kuna kaudselt maksavad suure osa keskkonnatasudest vee, elektri ja soojuse hinna kaudu kodumajapidamised. On täheldatav, et konkurentsivõime ja toimetuleku aspekt muutuvad ka Eestis järjest olulisemaks ning seda tuleb tasumäärade/kaudsete maksude kehtestamisel edaspidi järjest enam arvesse võtta. Eeldame, et keskkonnatasude raamkava 2016+ väljatöötamise käigus selgitatakse keskkonnatasude/kaudsete maksude otsestele ja kaudsetele maksjatele adekvaatselt järgmisi keskkonnatasude süsteemi aspekte majanduslik efektiivsus, administratiivne lihtsus, paindlikkus, poliitiline vastutus, õiglus. Oluline on, et raamkava väljatöötamise käigus defineeritaks täpselt ja üheselt, millest me Eesti kontekstis räägime keskkonnamaksudest või keskkonnatasudest. Keskkonnamaksud (ingl k environmental taxes, green taxes, ecotaxes) on fiskaalsed instrumendid, mille eesmärgiks on edendada jätkusuutlikku arengut. OECD ja Euroopa Komisjoni ühise definitsiooni kohaselt on keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik või selle proksi (European Commission 2001: 9, OECD 2001: 15 c/o Helen Poltimäe. Eestis eestikeelses teabes näiteks ei kuulu saastetasud ja loodusvara kasutusõiguse tasud keskkonnamaksude alla. Eesti kohta inglise keeles esitatavas teabes aga kuuluvad nad keskkonnamaksude alla. Näide: 1 Note: In Estonia, the wording charge is used for environmental taxes. Environmental charges have been considered to be a form of environmental taxation in Estonia, as they are used to tax the use of natural resources and release of waste or pollutants into soil, water or ambient air [Estonian Institute for Sustainable Development, 2009]. Allikas: European Commission, Roadmap for Estonia. Support to Member States in improving waste management based on assessment of Member States performance. 070307/2011/606502/SER/C2.
Väljendame seisukohta, et Eesti kontekstis on keskkonnatasud muutunud fiskaalseks instrumendiks, mille eesmärgiks on edendada jätkusuutlikku e säästvat arengut. Sisult maksuks, mida millegipärast ei soovita eesti keeles nimetada maksuks. Keskkonnatasude mõju tarbijale/elanikule on aga ebapiisavalt uuritud. Tõstatame ka küsimuse kuidas suurendada hoolivust? Väljendame seisukohta, et tuleks kaaluda regressiivsete maksude mõjude vähendamiseks leevendavate meetmete (ex ante) ja kompensatsioonimeetmete (ex post) rakendamist. Leevendava meetme näide: Holland, kus energia väiketarbijatele on kehtestatud null-maksumäär esimese 800 m 3 gaasi või 800 kwh elektri kohta aastas (OECD 2001: 89). Lihtne, selge, arusaadav. 2. Kohalike omavalitsuste keskkonnaülesanded ja vahendite laekumine KOV tulubaasi nende ülesannete täitmiseks KOV ülesannete täitmiseks keskkonna valdkonnas, sh keskkonnajärelevalve valdkonnas, ei piisa KOV eelarvetes (KOV tulubaasis) vahendeid. Kohaliku omavalitsuse üksuste keskkonnakaitsekulutused ületavad linnade ja valdade eelarvetesse laekuvate keskkonnatasude/kaudsete maksude laekumist mitu korda. Allikas: Helena Lind, 24.01.2012 Tulude osa kuludest Tallinn Harju Hiiu Ida- Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne- Viru Põlva Pärnu Saare Rapla Tartu Valga Viljandi Võru 1% 39% 34% 321% 48% 29% 28% 33% 10% 27% 62% 17% 16% 6% 17% 20% Üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud (ELL koos EMOL-ga) peab vajalikuks, et oleks tagatud KOVide keskkonnavaldkonna ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid keskkonnatasude laekumise mitmekesistamisega ja suurendamisega nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade korral. Rahandusministeeriumi andmebaasi kohaselt on KOV-del keskkonnakulutusi viies kulukategoorias (jäätmekäitlus, heitveekäitlus, saaste vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse ning haljastus ja muud keskkonnakaitsekulud). Statistikaameti käsitluse järgi on KOVdel keskkonnakulu kategooriaid üheksa (välisõhu ja kliima kaitse, heitvee käitlus, jäätmekäitlus, pinnase-, põhja- ja pinnavee kaitse, müra ja
vibratsiooni, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse, teadus- ja arendustegevus, muu keskkonnakaitsetegevus). KOV-de keskkonnakulutused ületavad keskkonnatasude laekumist mitu korda[5]. Keskkonnatasude seaduse 4 lg 2 sätestab Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse käesoleva seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Väljendame seisukohta, et keskkonnatasude seadusega sätestatud ulatus tuleks täies ulatuses üle vaadata ning sätestada iga tasu ja iga tasu komponendi osas tasu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse näiteks 90 % ulatuses. Ka keskkonnatasude 25.09.2013 ümarlaual esitati ettevõtjate esindaja poolt väide, et üle tuleks vaadata jaotuspõhimõte KOVde ja riigi vahel ning suunata raha tagasi sellele, kes selle mõju all kannatab. See on kompensatsioon vallale. 01.10.2010 ümarlaual väideti ettevõtluse esindaja poolt näiteks: Riik ei tohiks dikteerida, kuidas KOVd kaevandamisest saadud finantse kasutavad. Kui soovitakse kasutada neid avalikeks huvideks, siis me oleme sellega nõus ja see on kompensatsioon kaevandamise mõjude eest. Ka 02.10.2013 ümarlaual esitati ettevõtjate poolt ettepanek, et saastetasudest suurem osakaal läheks KOVi, kus ettevõte tegutseb. Toetame Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ettepanekut täiendavate ümarlaudade kokkukutsumiseks. Kohtuda tuleb seni kuni tõstatatud probleemidele leitakse adekvaatsed lahendused. Olete seni toimunud ümarlaudadel teavitanud, et koondate teabe senistest uuringutest ja analüüsidest ja muust olulisest asjasse puutuvast ning teete need kõik ühes kohas ka kõigile elektrooniliselt kättesaadavaks. Peame seda väga oluliseks. Esitame palve kajastada ja teha kättesaadavaks: Keskkonnatasude kasutamine omavalitsustes keskkonnakaitsekulutuste rahastamiseks, Kersti Salu, magistritöö, Tallinna Ülikool, Tallinn 2009 Keskkonnakulutuste analüüs, Kralik, Silja, Risto Kaarna, Mari Rell 2012.Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis The relationship between governance and performance in water services provision in Estonian municipalities, Peeter Peda, Dissertationes rerum oeconomicarum Universitatis Tartuensis 45, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Võigemast Tegevdirektor Irja Alakivi, 694 3417