EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING

EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING 2013

EUROOPA REGIONAALSETE FILMIFONDIDE VÕRDLEV UURING Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus: Regionaalsete filmifondide asetumine Euroopa kaardile lk 3 3. Regionaalsete filmifondide erinevad profiilid ja fookus lk 5 4 Uurimuse põhiosa fondide lõikes. lk 6 4.1. Euroopa Liidu uuemad liikmesriigid 4.1.2. Krakow Regional Film Fund, Poola lk 6 4.1.3. Riga Film Fund, Läti lk 7 4.1.4. Silesia Film, Poland lk 8 4.2. Euroopa Liidu vanemad liikmesriigid 4.2.1. Agencia Andaluza de Instituciones Culturales, Hispaania lk 9 4.2.2. Flanders Audiovisual Fund, Belgia lk 9 4.2.3. Fondo Audiovisivo FVG, Itaalia lk 10 4.2.4. Wallimages, Belgia lk 11 4.3. Põhjamaad 4.3.1. Film i Väst, Rootsi lk 12 4.3.2. Filmpool Nord, Rootsi lk 13 4.3.3. Icelandic film incentive, Island lk 14 4.3.4. POEM, Soome lk 14 4.3.5. Filminvest Midt-Norge, Norra lk 15 4.3.6. Film Fyn, Taani lk 16 4.4. Muu maailm 4.4.1. BFC ehk Busan Film Commission, Lõuna-Korea lk 16 4.4.2. NZFC Production Financing (Uus-Meremaa) lk 17 5. Lõpetuseks lk 18 6. Kasutatud allikad lk 18 2

2. Regionaalsete filmifondide asetumine Euroopa kaardile Filmifondid Euroopas jaotatakse tavaliselt kolme alamkategooriasse: - rahvuslikud (national) - Eestis näiteks Eesti Filmiinstituut (EFI) ja Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse Kunsti Sihtkapital; - rahvusülesed (supranational) -- näiteks Eurimages ja MEDIA Programme; - riigisisesed ehk regionaalsed filmifondid (regional film funds), mis jagunevad piirkondlikeks (hõlmatud on suurem piirkond või regioon, kus osalevad nt erinevad maakonnad), kohalikeks ja munitsipaalfondideks (toetatakse nt mõne kindla linna filmiloojaid). Uuringus võetakse vaatluse alla peamiselt Euroopa, kuid mõne võrdleva näite abil ka kaugemate regionaalsete filmifondide erinevad mudelid. Käsitletakse ühtekokku 15 regionaalse või kohaliku filmifondi toimimisprintsiipe, mis varieeruvad nii oma eriilmeliste toetusskeemide kui ka filmisektorile pakutavate teenuste poolest. Uuringus käsitletud fondide erinevatest tegutsemispiirkondadest ning profiilidest hoolimata võib nende kõigi puhul välja tuua kaks ühist eesmärki: esiteks kultuuri, kitsamalt filmikultuuri ning seda toetavate kunstialade toetamine ning teiseks sotsiaalse ühtekuuluvuse ja regionaalse infrastruktuuri arendamine. Nii regionaalsete, riiklike kui ka üleeuroopaliste instantside korraldatud uuringud on korduvalt tõestanud, et kohaliku tasandi investeering kultuurisektorisse toob endaga kaasa märkimisväärse majandusliku kasu. Euroopa postindustriaalses ühiskonnas, kus alates 90-ndate keskpaigast on "kadunud" pea pooled tööstusliku sektori töökohad, kasvab loomevaldkonna ja kultuurisektori majanduslik tähtsus üha. Sektori arendamisel on aga võtmeroll just kohalikel võimustruktuuridel, kelle käes on peamised hoovad talente ligimeelitavate tõmbekeskuste loomisel ning loomemajandust soodustava ökosüsteemi kujundamisel. Kuna majanduslikud analüüsid kinnitavad, et keskmiselt toob iga 3

kohalikul tasandil filmitööstusesse investeeritud euro endaga piirkonda kaasa 2,5-eurose lisainvesteeringu väljastpoolt, siis saab selgeks, miks on viimase kümne aasta jooksul toimunud regionaalsete filmifondide sektoris hüppeline areng. Praeguse seisuga on Euroopas kohalikke, munitsipaal- ja regionaalseid filmifonde kokku ligi paarsada. Neist aktiivsemad (42 fondi 12 Euroopa Liidu riigist, lisaks Norrast ja Šveitsist) on koondunud katusorganisatsioonina toimiva Euroopa Regionaalsete Filmifondide Assotsatsiooni Cine-Regio tiiva alla, mille kaudu jagatakse oma liikmetele infot nii piirkondlike kui ka üleeuroopaliste arengusuundade kohta, tehakse lobitööd ja osaletakse ühtse Euroopa Liidu filmipoliitika kujundamisel ning mille liikmete vahel toimivad vahetud kontaktid ning koostööprojektid. Tänapäeval, kus Euroopa audiovisuaalsektoris on nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil enim levinud filmitootmismudel just filmide kaastootmine, omandab regionaalsete filmifondide olemasolu kogu Euroopa filmitööstuse eriti aga kohaliku tasandi filminduse jaoks elulise tähtsuse. Regionaalsete filmifondide hulk ning ning nende käsutuses olevad vahendid erinevad riikide lõikes suuresti: alates Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest, kus riiklikule filmi- fondile lisaks tegutseb ehk ainult üks kohalik filmifond, mille aastane eelarve jääb mõnesaja tuhande euro piiresse, kuni Euroopa Liidu n-ö vanade riikideni, kus regionaalseid filmifonde on mitu korda rohkem nii nagu nende käsutuses olevat rahagi. Viimastest võib näiteks tuua Itaalia, kus tegutseb 11 kohalikku filmifondi, millest enam kui pooled on loodud alles viimase viie aasta jooksul. Sama kiiret kasvutrendi võib täheldada ka idaplokki kuuluvas Poolas. Rääkimata lääneriikidest, Saksamaast (17 regionaalset fondi) ja Prantsusmaast (36 filmifondi), kus regionaalsete filmifondide süsteem on toiminud juba kümneid aastaid. Meie lähikonna riikidest olgu nimetatud kas või Euroopa Liitu mitte kuuluv Norra oma 6 regionaalse fondiga ja Läti, kus 2010. aastal asutatud ja tänaseks silmapaistvalt edukalt käivitunud Riga Film Fund on rahvusvahelisel areenil juba laialdast populaarsust võitnud ning linnale olulist majanduslikku kasu toonud. Üleeuroopaliselt moodustab regionaalne filmirahastus 18% kogu filmisektori rahastamisest (2004), kusjuures filmide ja lavastuslike teleprojektide avalike fondide kaudu rahastamise kogusumma on nüüdseks ületanud 2 miljardi piiri aastas (European Audiovisual Observatory 2012). 4

3. Regionaalsete filmifondide erinevad profiilid ja fookus Edasi võiks erinevaid fonde vaadelda nende esitatavate nõudmiste, toetatavate tegevuste ja pakutavate teenuste põhjal. Toetatavad tegevused võib jaotada rohkem või vähem otsesele majanduslikule kasule orienteerituks. Nimelt rõhutab osa fonde eelkõige oma kultuurilist poolt ja pehmeid väärtusi ning tõstab oma tegevuses esiplaanile kohaliku loomepotentsiaali ja valdkonna väikeettevõtjate igakülgse arendamise. Selleks võib olla nii kohaliku filmisektori ettevõtete otsene või kaudne majanduslik toetamine, filmiprojektide arendamine ning kohalike stsenaristide ja teiste filmiloojate ergutamine stipendiumite varal. Samuti on kombeks toetada just autorite esimest või teist filmiprojekti, lisaks teha igal võimalikul viisil ka filmiharidustööd kohalike laste ja noorte seas. Sellisel puhul on tegemist n-ö pehme rahastamise põhimõttega: eraldatud toetusi nende sihipärase kasutamise korral tagasi ei küsita. Teiste fondide puhul tõuseb selgemalt esile otsesema majandusliku kasu taotlemine: toetatakse peamiselt filmitootmisprojekte, mille valiku aluseks on lisaks kunstilistele kriteeriumitele (artistic criteria imposed to applicants) ka projekti potentsiaalne kommertsedu, toetussumma eraldatakse alles pärast regioonis tehtud kulude aruande esitamist (cash rebate) ja selle maht on maksimaalselt 25% kohapeal tehtud kuludest, filmiprojekt kvalifitseerub kaasrahastamiseks või toetuse saamiseks alles regioonis tehtavate kulutuste teatud piirist alates (minimum expand requirements), toetus või osa sellest tuleb tagastada juhul, kui film jõuab kasumisse (recoupable funds), kasumi jagamine vastavalt fondi osalusprotsendile kogu tootmiseelarvest kuni fondi poolt eraldatud toetussumma käsitlemiseni laenuna algusest peale. Enamasti on nii ühtede kui teiste puhul lepingu tingimuste seas ka punkt, et kohalik omavalitsus või fondi kaasomanik võib toetatud filmi- või muud audiovisuaalteost kasutada enda või oma tegevuse reklaamimiseks mitteärilistel eesmärkidel. Enamlevinud audiovisuaalteoste liigid, mida toetatakse, on film, lühifilm, kreatiivne dokk, telesari, mõnel juhul ka animatsioon, ristmeedia ning arvutimäng. Regionaalsete filmifondide poolt filmitööstusele sagedamini pakutavad teenused on abi võttepaikade leidmisel (location scout), tehnilise meeskonna komplekteerimine ning filmivõttegruppidele teenuseid pakkuvate ettevõtete (nt majutus, toitlustus, transport jt) andmebaasi ülevalpidamine. 5

Siinsete regionaalsete filmifondide puhul on kirjeldatud valikuliselt kuni 4 peamist aspekti: 1) Aastane eelarve ja rahastamisallikad 2) Missioon 3) Profiil ehk milliseid toetusi/teenuseid pakutakse 4) Toetuste eraldamise tingimus 4. Uurimuse põhiosa fondide lõikes 4.1. Euroopa Liidu uuemad liikmesriigid 4.1.1. Krakow Regional Film Fund (Poola). Krakowi Regionaalse Filmifondi tegevust korraldab Krakow Film Commission alates 2008. aastast, kasutades selleks Krakow Festivali formaati. Filmifondi aastane eelarve 2009. ehk selle asutamisele järgneval aastal oli veidi üle 576 tuhande euro ning seda rahastasid Krakowi linn (80% fondi kogumahust) ja Lesser Malopolska regioon (20%) mõlemad oma eelarvest. 20% kogu fondi eelarvemahust oli mitterahaline ehk non-cash contribution, sisaldades linna ja regiooni poolt tasuta pakutavaid teenuseid, nagu filmitegijate poolt väljavalitud ja linna omandis olevate võttepaikade kasutamine, liiklusskeemide koostamine ja lubade väljastamine, turvateenused, võttekohtadele pakutavad kommunaal- ja muud teenused. Praeguseks on fondi aastane maht majanduslanguse tingimustes stabiliseerunud 375 tuhandele eurole (see on püsinud samal tasemel alates 2011. aastast) ning lisaks kahele ülalnimetatud faktorile täiendavad fondi eelarvet tagasimaksed investeeringutelt ning vähesel määral ka kohalikud telejaamad. 6

Fondi sõnastatud missioon on rahaliselt toetada filmitootmist Krakowi linnas ja seda ümbritsevas piirkonnas (Lesser Malopolska regioonis), panustades seeläbi kogu piirkonna turismi- ja ärivõimaluste reklaamimisse ning aidates kaasa piirkonna positiivse imago tugevnemisele. Samuti leitakse, et fondi olemasolu toetab regiooni püüdlusi nii kodu- kui välismaiste filmitootjate kohalemeelitamisel. Profiil ja tingimused. Kord aastas toimuval projektikonkursil (Film Production Support Competition), mis on suunatud mängufilmide, täispikkade dokumentaalfilmide (sh ka televisoonile mõeldud) ja animafilmide arendamise, tootmise ja levitamise toetamiseks, hinnatakse projekte, mille tootja omarahastuse osakaal on vähemalt 10% ning mille valikukriteeriumitena on nimetatud projekti kunstilise taseme ja eetiliste väärtuste kõrval regioonis asuvaid võttekohti ja sealt pärit osatäitjaid, tulevase filmiteose potentsiaali regioonist positiivse imago loomisel, eelarve ja kulude struktuuri ning projekti üldist professionaalset taset. Fond saab endale ka varalised õigused valmivale filmile seda proportsionaalselt fondi osalusega filmi tootmise eelarves. Lisaks toetab fond teatud määral ka koolitusi ning muid filmivaldkonda arendavaid kohalikke tegevusi. Peale toetuste eraldamise tegeleb Krakowi Regionaalne Filmifond filmivõtete organiseerimisega Krakow Film Commissionile. 4.1.2. Riga Film Fund (Läti) Riia Linnavalitsuse (The Riga City Council) kaasfinantseeritud programm "Riga Film Fund" loodi 2010. aastal. Fond korraldab filmide kaasfinantseerimist neli korda aastas toimuvate pakkumiste (tender) väljakuulutamise kaudu peamiselt välismaistele tootmisprojektidele, kes plaanivad filmivõtteid Riia linnas või mujal Lätis. Fond on kolme tegutsemisaasta jooksul kasvatanud oma mahu pea kahekordseks: 2011. aasta 692 tuhandelt eurolt 1 miljoni ja 138 tuhande euroni aastal 2013. Niisuguse fondiskeemi peamiseks eesmärgiks on Riia Filmifondi asutajate sõnul eelkõige välismaiste fimiprojektide ja -meeskondade kohalemeelitamine. Täpsemalt: programmi käivitamisega soovitakse propageerida välismaiste filmide tootmist Riias, et luua sinna uusi töökohti ja meelitada juurde investeeringuid, julgustada kodumaise filmitööstuse arengut ning reklaamida Riiat kui sihtkohta kõikjal välismaal. Tingimused. Kuni neli korda aastas toimuva pakkumise võitjail on võimalik saada tagastust 7

maksimaalselt kuni 20% ulatuses fondi eeskirjade kohaselt selleks kvalifitseeruvatest filmitootmiskuludest, seda aga pärast filmivõtete lõppu ning vastava aruande esitamist (cash rebate system). Kvalifitseeruvad kulutused peavad olema seotud Riia linna infrastruktuuriga, nagu näiteks transport, rendikulud (ruumid ja tehnika), majutus ja toitlustus, avalikes kohtades filmimise load, avalike hoonete ning ehitiste kasutamine ning loov- ja administratiivtöötajate töötasud. Pakkumisel osalemise tingimuseks on rahvusvaheline kaastootmisprojekt ja minimaalselt 50% rahastuse olemasolu kogueelarvest. Toetatakse ainult täispikkade mängu- ja (tele)dokumentaalfilmide tootmist, mille eelarve algab 700 tuhandest eurost. Maksimaalse toetuse ehk 20% suuruse tagastuse kõigilt eelnimetatud viisil kvalifitseeruvatelt kuludelt saavad projektid, milles Riia on kesksel kohal (ehk filmid, mille stsenaariumisse on Riia filmi tegevuskohana sisse kirjutatud vähemalt 20% ulatuses filmi ekraaniajast) ning miinimumtoetuse 10% juhul, kui filmivõtted toimuvad küll mujal Lätis, kuid kasutatakse Riias asuvate filmiettevõtete teenuseid. Taotlus esitatakse ja leping sõlmitakse ainult kohaliku kaastootja kaudu ja osavõtul. 4.1.3. Silesia Film Fund (Poola) Silesia Filmifondi tegevust korraldab Silesia Film Institute alates selle asutamisest aastal 2008. Selle aastane maht on veidi üle 370 000 euro. Oma viieaastase tegutsemisaja jooksul on fond toetanud 34 erineva filmi tootmist, mille hulgas on olnud nii Poola kohalikke kassahitte kui ka välismaise filmi Oscari nominente. Toetust saavad projektid, millel on kokkupuutepunkte Sileesia piirkonnaga olgu siis teemapüstituselt või selle poolest, et filmivõtted või neid toetav tegevus korraldatakse kohapeal. Toetatakse mängufilme, teledraamasid, dokumentaalfilme, animatsioone ja lühimängufilme. Valik toimub avaliku konkursi kaudu ning fondi võimalik toetus piirdub 50% kogu projekti eelarvest. Juhul kui projekt osutub väljavalituks, saab Silesia Film Institute'ist ametlik kaastootmispartner koos vastavate õiguste ja kohustustega. 8

4.2. Euroopa Liidu vanemad liikmesriigid 4.2.1. Agencia Andaluza de Instituciones Culturales (Hispaania) Agencia Andaluza de Instituciones Culturales (The Andalucia Institute of Arts and Letters) on Andaluusia Kultuuriministeeriumi alluvuses tegutsev kultuuriinstituut, kelle peamine roll on arendada ja ellu viia erinevaid kultuurivaldkondi toetavaid programme. Muude valdkondade seas on instituudi vastutusalas ka audiovisuaalvaldkonna ja filmitööstuse arendamine ja toetamine regioonis. Seda teostatakse allüksuse Consejeria de Cultura Andalucia kaudu, mis muu hulgas jagab toetusi mängufilmidele ja dokumentaalfilmidele, lühimängufilmidele ja animafilmidele. Toetatakse filmitootmise kõiki etappe, lisaks ka filmilevi ja turundust. Fond asutati juba aastal 2000 ning selle kogueelarve 2009. aastal oli 4,5 miljonit eurot, mis majanduslanguse tingimustes langes 2 miljonile eurole. 4.2.2. Flanders Audiovisual Fund (Belgia) Flanders Audiovisual Fondi (VAF) peakorteriga Brüsselis asutas 2002. aastal Flandria valitsus ning fond koosnes veel hiljaaegu kahest alafondist, üks loodud filmitööstuse toetamise tarbeks ja teine meediatööstuse ehk teisisõnu kvaliteetse teletoodangu toetuste tarbeks. Neile kahele loodi 2012. aastal juurde kolmas, arvutimängude ehk gaming industry sisuloome arenduseks asutatud alafond. VAF'i aastane eelarve on ligi 20 miljonit eurot (sellest 13 miljonit tuleb otse Flandria valitsuselt), millest erinevate toetustena jagatakse laiali ligi 18 miljonit. Oluline osa ehk 15 miljonit aastas suunatakse ainuüksi filmitootmise toetuseks. See omakorda jagatakse kohaliku filmitoodangu toetusteks ja kaastootmise toetusteks regiooni saabuvate sise- ja välisriiklike projektide vahel. Sihtidena sõnastab fond 3 eesmärki: piirkonnas jätkusuutliku audiovisuaalse tööstuse arendamine, esilekerkivate talentide julgustamine ja toetamine ning Flandria kaasaegse audiovisuaalse kultuuri teadvustamine laiemalt. Nende eesmärkideni jõudmiseks on VAF omakorda sõnastanud ka neli suunda: audiovisuaalse toodangu rahaline toetamine ja selle reklaamimine nii Flandrias ka kui piiri taga; stipendiumite eraldamine, erialaste koolituskulude katmine ja õpikodade korraldamine ning audiovisuaalset valdkonda puudutavate teaduslike uuringute tellimine. Oma tugevad küljed on Flandria regionaalfond sõnastanud nii: kombineerides omavahel filmitööstuse kolme võtmeelementi 9

-- projektiarendust, tootmist ja turundamist -- on VAF võimeline ellu viima sidusat strateegiat piirkonna audiovisuaaltööstuse hüvanguks ning tagama Flandria audiovisuaaltööstustoodangule soliidsed turundusmehhanismid. Filmifond toetab kõiki filmitootmise etappe (alates stsenaariumi kirjutamisest ning lõpetades filmide turundamisega) ja kõikvõimalikke filmi alaliike. Eraldi on toetusliigina välja toodud eksperimentaalfilmide ja eksperimentaalse meedia tootmistoetused. Regiooni filmitoodangu promotsiooniks on asutatud eraldi allüksus Flanders Image, kelle ülesanne on tegeleda Flandria piirkonna filmide reklaami ja turundusega Belgias laiemalt ning kogu maailmas üldse, esindada Belgiat kõikidel suuremate filmifestivalidel ja filmiturgudel ning korraldada Flandria filmi promoüritusi kogu maailmas. Arvestatav summa, miljon eurot, on filmifondi eelarvest korraliselt planeeritud ka erinevate erialaste koolituste kulude katmiseks ja õpikodade korraldamiseks, mille kaudu on ka noortel filmitegijatel võimalus omandada kogemusi ja enesekindlust ning mis annab audiovisuaalvaldkonna töötajatele võimaluse jätkuvalt oma kutseoskusi täiendada. 4.2.3. Fondo Audiovisivo FVG (Itaalia) 2006. aastal asutatud Friuli Venezia Giulia Audiovisual Fund ehk Fondo Audiovisivo FVG on suhteliselt väike filmifond, mille aastane eelarve on 800 000 eurot. Eesmärkidena toob fond välja kohalike filmitootmisettevõtete toetamise ning nende audiovisuaaltoodangu reklaami ja turundamise nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Fond on võtnud sihiks tegutseda kolmes peamises sektoris ja sõnastanud selle järgnevalt: - koolitused ja treeningprogrammid: julgustada ja toetada regiooni audiovisuaalsektori esindajate osavõttu rahvusvahelistest koolitustest; - projektide arendus: toetada kõiki filmiprojekti arendamisega seotud tegevusi alates stsenaariumi kirjutamisest ja valitud teema taustauuringutest kuni filmi osatäitjate valikuprotsessi korraldamise, rahastajate leidmise ja tulevase filmprojekti reklaamiklipi tootmise ja selle presentatsioonini välja; - tootmine: koos projekti promotsiooniga sisaldab see etapp ka kulude katmist, eesmärgiks konkurentsivõimelisema filmitoodangu sünd. Oma tavapärase tegevuse kõrval on Fondo Audiovisivo FVG korraldanud ka mitmeid üritusi ja seminare, pannes aluse võrgustikele, mis toovad regiooni kokku filmiprofessionaale kogu maailmast ning aitavad seeläbi tugevdada kohalikku 10

audiovisuaaltööstust. Selliste tegevuste peamiseks eesmärgiks on uute koolitusvõimaluste ja värskete platvormide pakkumine, kus professionaalid saaksid omavahel kohtuda, kogemusi vahetada ja uusi koostööprojekte algatada. 4.2.4. Wallimage (Belgia) Belgia filmifondi Wallimage'i ja tema tütarettevõtte Sowalimi asutas Valloonia regionaalne administratiivvalitsus 2001. aastal kui investeerimisfondi, mille eesmärgiks on audiovisuaalsektori toetamine Valloonia regioonis. Regiooni ajalooline keskus Brüssel moodustab nüüdseks omaette piirkonna, kus tegutseb iseseisev kohaliku munitsipaaltasandi filmifond. Aastal 2008 Wallimage laienes ja struktureeriti ümber ning praeguseks on fondi käsutuses erinevad finantshoovad, millega opereerivad selle kaks allüksust: - Wallimage Coproductions (endise Sowalimi uus nimetus), mille aastane eelarve on 3,5 miljonit eurot ning mille fookuses on filmide ja telesarjade (sh animaseriaalide) kaastootmise rahastamine; - Wallimage Enterprises (endise Walloon Digital Incubatori uus nimi), mille eelarve on 6 miljonit eurot ja mis investeerib kohalikesse filmitootmis- ja järeltootmisettevõtetesse (seda ka madalaprotsendiliste laenude kaudu). Lisaks on Wallimage koostöös Brüsseli linnavõimudega välja töötanud rahastamisskeemi, mis pakub veel lisaks 2 miljonit eurot võimalike kaastootmiste tarbeks, kui filmitootmine puudutab ka Brüsseli ettevõtteid või linna. paremini struktureerida ja tööstust. Peamiseks stratee- protsessis (kas põhi- või tehnilist personali kaasavate Wallimage'i kui fondi eesmärk on aidata innustada Valloonia regiooni arenevat filmigiliseks tegevuseks peab fond oma tootmisjäreltootmise juures) kohalikke filmitalente või täispikkade mängufilmide toetamist. Kaastootmises osalemine ja selle tingimused otsustatakse selektiivsetele mehhanismidele toetudes: Wallimage analüüsib tootmisfirmadelt laekunud pakkumisi ning teeb seejärel vastavad soovitused Wallimage Coproductionile, kes liitub projektiga kas investeeringu või laenu kaudu kui kaastootja. Fond selgitab, et omavahel konkureerima kvalifitseeruvad kõikmõeldavad filmi- ja teleprojektid, millel on potentsiaali rikastada Euroopa kultuurilist pärandit erinevate regioonide koostöö najal. Välistatud on projektid, mis õhutavad vägivalda ja rassilist vihkamist või massirahutusi. Samuti ei 11

toetata reklaame, muid ärieesmärkidel toodetavaid filme ega meelelahutussaateid, poliitika- ega spordiprogramme telejaamadele. Lisaks pakub Wallimage ka praktilist abi, nagu näiteks kohalike filmitootmisettevõtete andmebaasi haldamist, ning koordineerib Valloonia regiooni kohalike film commission'ite tööd. 4.3. Põhjamaad 4.3.1. Film i Väst (Rootsi) Film i Väst on regionaalne filmitööstuse teabe- ja tootmiskeskus, mis loodi Göteborgi lähistel aastal 1992 väikesesse Trollhättani-nimelisse linnakesse. Viimase kuue aasta jooksul on Film i Väst kaastootnud rohkem kui 90 filmi. Fondi rahastus, mille eelarve on pea 11 miljonit, pärineb kohalikelt võimudelt Loode-Rootsist, Västra-Götaland'ilt, Euroopa Liidu Regionaalse Arengu Fondilt, Rootsi Filmiinstituudilt ning fondi enda investeeringutelt ja tuludest. Ettevõtte missioon on sõnastatud julgelt: tuua Lääne-Rootsi rahvusvahelise filmitööstuse kaardile kui parim filmitootmisregioon Põhja-Euroopas. Osaletakse vaid kvaliteetsete ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliste filmide tootmises. Fondi peamine ja tuntuim tegevusvaldkond on täispikkade mängufilmide toetamine, kuid toetatakse ka kohalikke filmitegijaid ning nende püüdlusi lühi- ja dokkfilmide arendamisel, filmilevi Rootsis ja regiooni noorte talentide täienduskoolitusi. Samuti püütakse edendada kohalike filmifestivalide tegevust. Film i Väst'i kaugemaks eesmärgiks on üles ehitada ärivaldkonda hõlmav mastaapne filmiinsitutsioonide klaster. Alates 1998. aastast on regioonis asutatud ja püsima jäänud 70 filmitootmise ja meediavaldkonnaga seotud uut ettevõtet. Koostöös ülikooli ja täiendõppekeskustega on korraldatud lugematul hulgal koolitusi, et edendada filmitootjate kutseoskusi ja kompetentsi. Samuti pakub Film i Väst samu teenuseid mis tavaline film commission. Film I Väst finantseerib kuni 1/3 filmi kogueelarvest, juhul kui filmivõtted toimuvad Lääne- Rootsis. Fondi käsutuses on suurepärane võttepaviljon ja hästi välja arendatud infrastruktuur. Lisaks saab lähipiirkonnast kergesti komplekteerida kõrgel professionaalsel tasemel töötava filmimeeskonna. 12

taotleda kogemustega filmiprodutsent, juhul kui tegu on projektiga, millel ülejäänud rahastus ja levitaja on garan- võtted (kas või osaliselt) peavad toimuma kohapeal. Film i proportsioonis võtete regioonis toimumise mahuga ning kas rahaliselt ja/või tehnika, stuudio vms rendi või muude Fondist saab toetust kvaliteetse filmiteeritud. Filmi- Väst'i osalus on projekte toetatakse teenuste osutamise kaudu (in kind). 4.3.2. Filmpool Nord (Rootsi) Põhja-Rootsis asuv Filmpool Nord, mis asutati 1992. aastal Norrbotteni ja Rootsi Lapimaa regiooni suurimas linnas Luleás, on Rootsi suuruselt teine regionaalne filmi- ja teletootmise keskus (Lõuna-Rootsis asuva Film i Västi järel), mis töötab aktiivselt ka regiooni laste ja noortega. Filmpool Nordi juhitakse kui korporatsiooni ning selle omanikeks on Norrbotteni ja Norrbotteni Maakonnavalitsuse munitsipaalüksused. Fondi aastane käive on 2,8 miljonit eurot, palgal on seitse täiskohaga töötajat ning lisaks neile kasutatakse ka projektipõhiselt töötavate inimeste teenuseid. Visoon. Tänu regionaalsele filmifondile saab Norrbottenist tuntud filmipiirkond Euroopas, mida rahvusvahelise filmitööstuse poolt võttekoha ja produktsioonikeskusena tihedalt kasutatakse. Filmija muu audiovisuaalsisu tootmine tugevdab regiooni majandust ning rikastab Põhja baasteadmisi uute kogemuste ja erialaste väljakutsetega. Profiil. Fond toetab ja kaasfinatseerib lühimängufilme, dokumentaalfilme ning täispikki mängufilme, samuti ristmeediaprojekte ja animafilme. Fondil keskmine aastane tootmismaht on 4--6 täispikka mängufilmi ning pea 30 dokumentaal- ja lühifilmi. Fondil on oma võttepaviljon. Projektid. Lisaks põhitegevusele on Filmpool Nord alati käivitanud ja hoidnud töös erinevaid projektipõhiseid ettevõtmisi, mis on adresseeritud mõne kindla audiovisuaalvaldkonna sektori arendamisele. Hetkel on käigus kolm projekti: esiteks "Filmpool Nord Development", mis on kavandatud inkubatsiooniprojektina audiovisuaalvaldkonna ideede ja uute mõistete väljaarendamiseks Norrbotteni piirkonnas, projekti rahastatakse Euroopa Liidu Struktuurifondide toel ning selle eelarve on 28,5 miljonit Rootsi krooni. "Film Arc" aga on kolmeaastane interregionaalne projekt, mis kaasab teised põhjapoolsed regionaalsed filmifondid, nagu Film i 13

Västerbotten, Film Camp AB in northern Norway and POEM in northern Finland, eesmärgiga arendada omavahelist koostööd. Projekti eelarve on 27 miljonit Rootsi krooni. Kolmandaks on fondil käsil projekt "Swedish Lapland Film Commission", mida rahastavad lisaks Euroopa Liidu Struktuurifondidele ka Norrbotten County Council, the County Administrative Board of Norrbotten and the municipalities of Norrbotten ning mille eesmärgiks on turundada Norrbotteni maakonda kui atraktiivset regiooni, kuhu võiks planeerida nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist filmitootmist, teletoodangut ja reklaamitootmist. 4.3.3. Icelandic film incentive (Island) Icelandic film incentive on Islandi riiklik stimulatsioonisüsteem välismaistele filmitootjatele ehk programm, mis näeb ette kohapeal tehtud kulude hüvitamist 20% ulatuses. Islandil on vastu võetud spetsiaalne seadus- emuudatus, mille eesmärgiks on esile tõsta kohaliku kultuuri eripärasid ning reklaamida Islandi loodust ja ajalugu ja mis reguleerib rahvusvaheliste mängufilmide ja teleprojektide tootmise toetamist Islandil. Osaliselt hüvitatakse filmivõtete ja teletoodanguga seotud kulutused, mis on tehtud Islandil: produtsendid saavad kulude hüvitamist taotleda otse Islandi Riigikassast kuni 20% ulatuses filmi- või teletootmisega seotud kuludest. Kui Islandil on aga kulutatud rohkem kui 80% filmi või teletoodangu kogueelarvest, võetakse 20%-lise kuluhüvitisena tagasimakstava summa aluseks filmi- või teleprojektile Euroopa Majanduspiirkonnas tehtud kulutused kokku. Niisugune kuluhüvitamise meede ei kehti aga reklaamfilmide ja muusikavideote tootmisel. Protseduuriliselt on hüvitise taotlemine lihtne: enne tootmise alustamist tuleb taotlus esitada Islandi Tööstus- ja Innovatsiooniministeeriumile (Ministry of Industries and Innovation), kes vaatab taotlusi läbi pidevalt. Lisaks sellele toimib Islandil ka Islandi Filmifond, kes toetab nii kodumaist toodangut kui ka välismaiste filmiinstitutsioonidega kaastootmises valmivaid projekte. 4.3.4. POEM, Regional Film Fund in Oulu (Soome) Soomes aastal 2006 Oulu linna ja Oulu Ülikooli (Oulu University of Applied Sciences) ning Oulu Linnanõukogu (Oulu City Council) asutatud regionaalne filmifond POEM on Soome esimene regionaalfond. Fondi asutamisele järgnevatel aastatel on toetanud ka näiteks Soome Kultuuriministeerium, European Regional Development Fund, mitmed Põhjamaade 14

filmivaldkonna toetusprogrammid ja Soome riigitelevisioon YLE. Eesmärgiks on seatud filmitööstuse ja filmikultuuri arendamine ning Oulu linna esitlemine filmi- ja telefilmitootmise silmapaistva regionaalse teabe- ja arenduskeskusena. Poem alustas tootmistoetuste jagamisest, muuhulgas ka investeeringute vormis. Toetusprogrammid loodi eraldi nii dokumentaalfilmidele kui ka tele- ja mängufilmidele ning toetati stsenaariumitoetuse, projektiarenduse ja filmidega kokku oli Poemi aastane maht aastas. Üle 90% toodangust valmis Põhja- tootmise erinevaid etappe tootmise vallas. Kodumaiste keskmiselt 15 filmi- ja teleprojekti Soome ettevõtete kaasabil. Praegusel ajal on Poemi tootmistoetuste eraldamine ajutiselt peatatud, kuna toimub linna ettevõtlusarenduse programmide ümberstruktureerimine. See-eest peab Poem tänapäeval oma tugevuseks filmiprojektide laiapõhjalist arendusprogrammi, mille käigus luuakse tihedad töised sidemed projekti läbiviijatega ning pakutakse muuhulgas ka kõikvõimalikku konsultatsiooniabi. Rahaliselt toetatakse stsenaariumikirjutamisele eelnevaid taustauuringuid, stsenaariumikirjutamist ning sellele järgnevat filmiprojekti arendust kuni esimese võttepäevani välja. Filmifond Poem korraldab Põhja-Soome Film Commissioni (The North Finland Film Commission (NFFC) tööd ning pakub väljastpoolt tulnud produtsentidele n-ö täisteenust, mis sisaldab meeskonna kokkupanemist, kohaliku eelarve koostamist ning võttekohtade administreerimist filmivõtete toimumise ajal. Fondi käsutuses on põhjalik fotokogu regiooni unikaalsetest võttekohtadest, samuti andmebaas kõikvõimalikest teenusepakkujatest alates tehnikarendist ja lõpetades toitlustus- ja majutusteenustega. 4.3.5. Filminvest Midt-Norge (Norra) Filminvest Midt-Norge loodi samuti aastal 2006 ning selle asutajaks oli Sør- and Nord Trøndelag maakonna ja Trondheimi Linnavalitsus (Sør- and Nord Trøndelag county and Trondheim municipality), eesmärgiga pakkuda lisatoetusi filmide, telefilmide ja arvutimängude sisu toomiseks regioonis. Fondi eesmärk on julgustada filmi ja teletootmist, mis tõstavad kohaliku filmivaldkonna, aga ka Kesk-Norra regiooni mainet üldisemalt. Fond haldab nii avalike vahendite eraldamist kui ka erainvesteeringuid antud valdkonda. 15

4.3.6. Film Fyn (Taani) Film Fyn asutati Taanis, Funen saare lõunaregioonis, aastal 2002 ning on sellest ajast peale oma aastase eelarve kaudu, mis on liikunud ühe kuni pooleteise miljoni piirimail, toetanud nii teledraamasid kui filmiprojekte -- alates animatsioonist ja dokumentaalfilmist ning lõpetades täispikkade mängufilmidega. Toetatakse kõiki projekte, mille puhul filmi eelarvest vähemalt pool on kulutatud Fune saare lõunaosas. Lisaks toetatakse ka filmiharidust, ent üle kahe kolmandiku kogu fondi rahastusest panustatakse siiski tootmistoetustesse. Eelkõige toetatakse täispikki filme, lähtutakse ka klauslist, et kaalutakse kõikvõimalike formaatide toetamist, mille puhul on lootust investeeringute tasuvusele. Fondile kuulub saarel oma filmistuudio ehk võttepaviljon ning postproduktsioonistuudio. Samuti toimib Film Fyn ka kui kohalik Film Comission, pakkudes filmitootmisega seotud kõrvalteenuseid. 4.4. Muu maailm Lõpetuseks vaatleme veel kaht rahvusvahelist filmitootmist toetavat fondi kaugemalt. 4.4.1. BFC, Busan Film Commission (Lõuna-Korea) Kolme ja poole miljonilise elanikkonnaga metropol Busan on juba iseenesest väga atraktiivne potentsiaalne filmivõttekoht, nagu ka seda ümbritsev maastik oma paljude mägede, merelahtede ja jõgedega. Sellele lisaks on aga kohaliku omavalitsuse poolt koostöös erainvestoritega välja töötatud stimulatsioonisüsteem, mille raames soovitakse kohale meelitada veel rohkem filmiäris liikuvat raha. Lühidalt võiks öelda, et süsteem jagab kahte sorti toetusi: -lokatsioonitoetus, mis tasub kõikide Busanis tehtud kulutuste pealt tagasi tervelt 30% kogusummast (maksimumsummana kuni 100 000 dollarit ühe projekti kohta). - võimalike võttekohtade leidmiseks pakutav toetus, mis eelneb filmivõtete planeerimisele ning millega linn ja projektiga liitunud partnerid pakuvad välja tasuta majutuse kolmele võttemeeskonna liikmele, kelleks on tavaliselt filmi režissöör, operaator ja näiteks kunstnik. Kokku pakutakse välja 16

kuni 30 (3 x 10) tasuta ööd linna soliidsetes hotellides ning sisuliselt on tegu lahke sõnumiga: "Tulge ja tutvuge meie linnaga ning viige oma filmivõtted läbi just siin!". Lisaks on kohapeal olemas filmi võttepaviljonid ja maailmatasemel järeltootmiskeskus. 4.4.2. NZFC Production Financing (Uus-Meremaa) NZFC Production Financing on Uus-Meremaa filmitööstusele suunatud investeerimisfond, mis omakapitali investeeringute (equity investments) varal toetab valitud filmiprojekte maksimaalselt 2 miljoni Uus-Meremaa dollari ulatuses ühe projekti kohta. Peamised kriteeriumid, mida toetusotsuse tegemisel silmas peetakse peale selle, et taotleja peab olema Uus-Meremaa kodanik või alaline resident, on sõnastatud järgmiselt: 1) kultuuriline aspekt ehk kas film kajastab Uus-Meremaad ja selle inimesi; 2) sihtrühma saavutamine ehk kas filmil on potentsiaali jõuda oma planeeritud sihtrühmani; 3) kunstiline ehk kas film saavutab kriitikute tunnustuse; 4) karjääriedendamine ehk kas antud filmi juures töötamine tõstab protsessis osalevate kohalike spetsialistide mainet; 5) toetuse kasutegur ehk kas taotletav toetussumma on proportsionaalne kõigi nelja eelnevalt loetletud eesmärgi saavutamisel ja antud filmiprojektiga seonduvalt. 17

5. Lõpetuseks Eelkirjeldatud viieteistkümne filmifondi valiku teiste paljude regionaalsete filmifondide hulgast tingis eelkõige nende eriilmelisus. Eesmärgiks oli anda lugejale võimalikult ülevaatlik loetelu mudelitest, mille puhul ühe loomevaldkonna toetamise kaudu toetatakse kogu kohalikku kultuuritööstust, majanduselu ning ka kogukonna identiteeditunnet palju laiemalt. Kõikjal Euroopas ja ka mujal maailmas on mõistetud, et filmisektori väljaarendamise teel on võimalik isegi kõrvalistesse piirkondadesse meelitada rahvusvahelisi investeeringuid ka piiri tagant ning sel moel ehitada üles piirkonna mainet ning edendada turismi. Kokkuvõtteks veel mõned üldisena näivad seaduspärad, mis selle uuringu käigus välja joonistusid. Peamine ja olulisim regionaalsete filmifondide initsiaator ja rahastaja on igal pool kohalik võim. Suurte riikide puhul, nagu näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa, on oluline roll olnud ka meedia(tele)kanalitel, kuid tänapäeval on see trend kiirelt kahanemas. Lisaks on kaasrahastajate seas ka riiklikke filmifonde, kultuuriministeeriume jne. Fondides, mille ülesehituse juures on oluline osa investeeringute tasuvusel, näib nendest saadav tulu moodustavat keskmiselt paarikümneprotsendise osa fondide aastaeelarvest. Regionaalsete filmifondide asutamisel on mitmel juhul kasutatud ka Euroopa Regionaalsete Arengufondide (ERDF) vahendeid, lisaks on panustanud pangad, loterii- ja hasartmängufondid, muud väiksemad üksused või teised fondid, mis tegelevad kultuuri rahastamisega regionaalsel tasandil. Regionaalsete filmifondide loomise eesmärgid võiks jaotada laias laastus kahte kategooriasse. Majanduslikud: - meelitada regiooni filmitööstust ehk raha; - toetada keskmise suurusega ja väikeettevõtete arengut; - arendada kohalikku turismitööstust; - luua uusi töökohti. 18

Kultuurilised: - arendada filmikunsti; - toetada kohalikku audiovisuaaltööstust; - rõhutada kultuurilist identiteeti; - tõsta filmikunsti mainet üldisemalt; - pakkuda strateegilisi suundi audiovisuaalvaldkonnas. Võrreldes aga regionaalseid ja rahvuslikke filmifonde, võib esimeste puhul selgelt eristada järgmisi tunnusjooni: a) regionaalfonde on tunduvalt rohkem kui rahvuslikke; b) regionaalsete filmifondide osakaal filmiprojektide rahastamise kogumahust on üldjuhul väiksem kui rahvuslikel (v.a Saksamaa); c) suurim panustaja regionaalfondidesse on kohalik omavalitsus; d) regionaalfondide rahastamise peamine sihttegevus on tootmise toetamine; e) regionaalfondide eesmärk on enam majanduslik kui kultuuriline. 6. Kasutatud allikad Uuringus on kasutatud ajavahemikus 2004-2013 teostatud uuringute tulemusi ja erinevaid rehvusvahelisi andmebaase ning uuringus kajastatud fondide ja teiste organisatsioonide internetikodulehekülgi ning kirjavahetust nende eestvedajatega. Enimkasutatud andmebaasid on KORDA (Database on public funding for film and audiovisual works in Europe), Euroopa Nõukogu Audiovisual and Media Policies koduleht ning Cine-Regio.org. 19