PwC 18. iga-aastane globaalne tippjuhtide uuring CEO Survey Eesti tippjuhid tulevikuväljavaadetest Jaanuar 2015 www.pwc.com/ceosurvey
Sissejuhatus 20. jaanuaril avaldati Davosis Maailma Majanduskonverentsi eelõhtul järjekorras juba 18. PwC Global CEO Survey, mis on tippjuhtide arvamusküsitluste seas pretsedenditu nii ulatuselt kui sisukuselt. Uuringu käigus küsitleti üle 1300 tippjuhti ligi 70 riigist. Globaalsete äriliidrite kõrval olid küsitlusringis ka Eesti tippjuhid, kellelt saime üle 60 vastuse. Järgnevas kokkuvõttes jagame teiega Eesti ettevõtjate ja tippjuhtide nägemust majanduse arengutest alanud aastal ning oma ettevõtete hetkeseisust ning tulevikuprognoosidest. Millises suunas liigub Eesti töö- ja palgaturg? Kus on ettevõtete jaoks perspektiivseimad välisturud ja milles nähakse peamist kasvupotentsiaali? Kas majanduse jaoks on suuremad riskid meist ida või lääne pool? On ettevõtjate kindlustunne aastaga kasvanud või kahanenud? Mida oodatakse uuelt valitsuselt? Kõigele sellele ja paljule muule aitavad järgnevad leheküljed vastuseid leida. Täname kõiki uuringus osalenuid! 3
Põhjamaade tasemele langenud kasvuootused Kui maailma tippjuhtide usk oma ettevõtte kasvu on eelmise aastaga võrreldes jäänud samale tasemele (39% usub oma ettevõtte kasvu), siis Eesti ettevõtete kindlustunne on märgatavalt langenud. Kui aasta tagasi oli neid tippjuhte, kes olid veendunud oma ettevõtte käibe kasvus lähema 12 kuu jooksul 41%, siis seekord vaid 25%. Lisaks pidasid 38% käibe kasvu pigem tõenäoliseks, kuid tervelt 37% ennustas käibe langust. Eesti ettevõtjate optimismiindeks on sellega ligilähedane Skandinaavia kolleegide omaga, kelle hulgas on käibe kasvus veendunuid 26%. Globaalselt oli märkimisväärseimaks trendiks optimismi kasv mitmes arenenud riigis ja langus BRICS riikides. Nii näiteks oli USA juhtidest oma ettevõtte kasvus veendunud 46% (aasta varem 36%) ja Suurbritannias 39% (aasta varem 27%). Suurim langeja oli Venemaa, kus oma ettevõtte kasvu uskus vaid 16% tippjuhte (aasta varem 53%). Kolmeaastases perspektiivis on Eesti ettevõtjate optimismi langus olnud väiksem: 28% vastanuist on veendunud oma ettevõtte aastase müügikäibe suurenemises kolme aasta jooksul ning 57% peavad seda üsna tõenäoliseks. Vaid 2% vastanuist ei usu oma ettevõtte müügikäibe kasvu keskpikas perspektiivis ning 13% kahtleb selles. Maailma ja Euroopa tippjuhtidega võrreldes on meie ettevõtjate kindlustunne kolme aasta lõikes pisut nõrgem, ent taaskord Skandinaaviamaadega üsna samal tasemel. Joonis 1: Joonis 2: Kui veendunud oled oma ettevõtte müügikäibe suurenemises järgmise 12 kuu jooksul? Kui veendunud olete oma ettevõtte müügikäibe suurenemises järgmise 3 aasta jooksul? 100% 2014 2015 Olen selles veendunud 100% 2014 2015 Olen selles veendunud Pean seda üsna tõenäoliseks Pean seda üsna tõenäoliseks 80% Olen selles pigem kahtlev 80% 33% 28% Olen selles pigem kahtlev 60% 41% Ei usu käibe kasvu 60% Ei usu käibe kasvu 25% 36% 38% 56% 57% 0% - 10% 13% 25% 0% - 11% 13% 2% 12% - - 4
Koduturu stagnatsioon sunnib innovatsioonile? Küsisime tippjuhtidelt ka seda, milliste ärivõimaluste ja geograafiliste turgudega nad oma lähema aasta kasvuootusi seovad. Kui mullu nähti ülekaalukalt suurima kasvuallikana loomulikku kasvu Eesti turul (48%), siis nüüdseks on kasvuvõimalused koduturul paljude ettevõtete jaoks ammendumas (seda näeb peamise kasvumootorina veel 33% juhtidest) ja esile on tõusnud panuste tegemine uutele toodetele ja teenustele (26% võrreldes aastataguse 16%-ga). Pisut enam kui veerand juhtidest panustab loomulikule kasvule olemasolevate välisturgudel ning vaid üksikud näevad peamise kasvuallikana teiste ettevõtete omandandamist või uute välisturgude vallutamist. Joonis 3: Millist ühte loetletud ärivõimalustest pead enda ettevõtte jaoks kõige olulisemaks käibe kasvu allikaks järgmise 12 kuu jooksul? Loomulik kasv Eesti turul 2014 2015 45% 2014 43% 2015 33% 35% 30% 25% 15% 10% 5% 0% 43% 33% 27% 26% 16% 26% 6% 9% 9% 7% Uued tooted/teenused Loomulik kasv Eesti turul Loomulik kasv olemasolevatel välisturgudel Uued tooted/teenused Ettevõtete omandamine või ühinemine (M&A) Laienemine uutele välisturgudele 2014 16% 2015 26% 5
Joonis 4: Millist kolme välisturgu pead oma ettevõtte käimasoleva aasta käibe kasvu seisukohalt kõige olulisemateks? Riik 2014 2015 Läti 21% 41% Soome 36% 38% ~ Rootsi 27% 28% ~ Leedu 17% 26% Saksamaa 11% 14% Venemaa 9% Norra 6% 7% ~ Välisturud ei ole meie ettevõtte käibe kasvuks olulised 29% 21% Ei saa me läbi Lätita Käibe kasvu seisukohalt kolme olulisima välisturu hulgas nimetati tänavu Lätit kaks korda enam kui mullu, seega oli lõunanaaber kaardil peaaegu poolte ettevõtjate (41%) jaoks. Järgnesid mullusega samal tasemel Soome (38%) ja Rootsi (28%). Tempokalt on kasvanud ka Leedu turu olulisus (26%), seevastu huvi Venemaa turu vastu on järsult kukkunud (9% võrreldes aastataguse ga). Kahanenud on ka ettevõtjate arv (21%), kelle jaoks ei ole välisturud kasvu seisukohalt olulised. Globaalselt on olulisimaks arenguks USA esile kerkimine kõige atraktiivsema välisturuna tervelt 38% maailma tippjuhtidest ootab sealt oma ettevõtte põhilist kasvu. Viimased viis aastat valitsenud Hiina on langenud atraktiivsuselt teisele kohale 34%ga. 6
Joonis 5: Töötajate arvu tegelik muutus möödunud aastal 60% 21% 23% 19% 18% 36% 0% 28% - 13% 12% - 11% 19% -60% 2013 2014 Kasv üle 5% Kasv kuni 5% Sama Langus kuni 5% Langus üle 5% Töökohti peaks siiski juurde tekkima Hoolimata kahanenud kasvuootustest on siiski rohkem neid Eesti ettevõtteid, kes kavatsevad töötajaid juurde värvata (49%), kui neid, kes plaanivad töökohti kärpida (23%). Võrreldes aastatagusega on suurenenud nii töökohtade suurendajate kui vähendajate arv, mis näitab, et paigaltammumine ei ole enamiku ettevõtete jaoks sobivaks lahenduseks. Joonis 6: Töötajate arvu eeldatav muutus alanud aastal 60% 18% Kasv üle 5% 23% 29% Kasv kuni 5% Sama 0% 28% Langus kuni 5% - - 10% 9% 13% 10% Langus üle 5% -60% 2014 2015 7
Palgaralli aeglustub? Kui mullu plaanis 90% uuringus osalenud Eesti tippjuhtidest oma ettevõttes töötajate palku tõsta, siis tänavu plaanib palgatõusu 72% vastanuist (neist enamik alla 5%). Mulluse 10%-ga võrreldes oli tänavu neid, kes arvavad, et palgad jäävad samale tasemele (27%), oluliselt enam. 1% vastanuist plaanib palku vähendada. Tippjuhtide endi palgaootus on pisut tagasihoidlikum: need arvatakse tõusvat pisut enam kui pooltes (58%) ja jäävat samale tasemele pisut vähem kui pooltes (42%) ettevõtetes. Joonis 7: 10 Kas töötajate palgad tänavu tõusevad? 2013 2014 2015 100% 22% 80% 11% 10% 60% 62% 59% 68% 0% 27% 10% 27% 3% 1% - Jah, tõstame üle 5% Jah, tõstame kuni 5% Ei, jäävad samale tasemele Ei, langetame - Joonis 8: Aga tippjuhtide palgad? 100% 2013 2014 2015 80% 60% 54% 58% 58% Jah, tõstame Ei, jäävad samale tasemele 0% 46% 42% 42% - - 8
Riskid ja valmisolek Kui eelmisel aastal oli Eestis äri- ja majanduslike riskide edetabeli tipus kvalifitseeritud tööjõu nappus (väga oluline 36% ja oluline 51% vastanute jaoks) ning järgnes tööjõukulude kasv (vastavalt 34% ja 36%), siis tänavu oli esikohal oodatult geopoliitiline ebakindlus (väga oluline 36% ja oluline 42%), järgnesid kasvav maksukoormus (väga oluline 28% ja oluline 48%) ning vajalike oskustega tööjõu puudus (väga oluline 27% ja oluline 49%). Suhteliselt ebaoluliseks peetakse seevastu korruptsioonist ja avalikkuse usaldamatusest tulenevaid riske, küberriske ning tarneahela katkestusi. Vastustest hinnangule Eesti majanduskeskkonda mõjutavate riskide osas selgus, et olulisimaks peetakse arenguid Euroopa Liidus ja eurotsoonis (87%) ning Venemaal (70%). Samuti peetakse märkimisväärseks riskiks nafta maailmaturu hindade võimalikku mõju (65%), seevastu Eesti parlamendivalimiste tulemusi peab enamik tippjuhtidest äri seisukohalt pigem ebaoluliseks. Võimalik, et see näitab Eesti ühiskonna piisavat küpsust ühtegi võimalikest valitsuskoalitsioonidest ei peeta ärile hukutavaks. Joonis 9: Kui oluliseks pead alljärgnevaid majanduslikke ja poliitilisi riske oma ettevõtte kasvuootuste suhtes? Geopoliitiline ebakindlus 22% 42% 36% Kasvav maksukoormus 5% 18% 48% 28% Tööpuudus/ tööjõupuudus 2% 24% 47% 27% Seadusandlik ülereguleerimine 15% 22% 42% Valitsuste (ebaadekvaatne) reaktsioon eelarvepuudujäägi ja/või võlakoorma probleemidele Ühiskondlik ebastabiilsus 14% 37% 34% 15% 10% 41% 39% 10% Riikliku infrastruktuuri mittevastavus ettevõtte vajadustele 44% 31% 5% Maailmas laienev riiklik protektsionism (siseturu kaitse) 12% 59% 25% 3% Laenukapitali kättesaadavus 31% 42% 19% 8% Pandeemiad 41% 47% 7% 5% -100% -80% -60% - - 0% 60% 80% 100% Üldse mitte Mitte eriti Mõnevõrra Suurel määral 9
Joonis 10: Kui oluliseks pead alljärgnevaid äririske oma ettevõtte kasvuootuste suhtes? Vajalike oskustega tööjõu ebapiisav kättesaadavus 2% 22% 49% 27% Uute konkurentide sisenemine turule 8% 37% 44% 10% Muutused tarbijakäitumises ja ostujõus 3% 44% 42% 10% Tehnoloogilise arengu kiirus 7% 53% 36% 5% Kõrged või kõikuvad energiahinnad 17% 38% 35% 10% Katkestused ettevõtte tarneahelas 14% 39% 39% 8% Avalikkuse usalduse kahanemine ärivaldkonna vastu 31% 31% 33% 5% Küber-riskid s.h ebapiisav andmekaitse 19% 49% 27% 5% Altkäemaksud ja korruptsioon 29% 53% 10% 8% -100% -80% -60% - - 0% 60% 80% 100% Üldse mitte Mitte eriti Mõnevõrra Suurel määral Joonis 11: Mil määral mõjutavad alanud aastal Sinu ettevõtte majandustegevust alltoodud sündmused? Majanduslikud arengud Euroopa Liidus ja Eurotsoonis 3% 10% 50% 37% Poliitilised ja majanduslikud arengud Venemaal 5% 25% 46% 24% Nafta maailmaturu hinna muutused 5% 30% 53% 12% Muutuvad valuutakursid (sh dollari tugevnemine) 8% 42% 36% 14% Poliitilised ja majanduslikud arengud Ukrainas 17% 39% 36% 8% Eesti parlamendivalimiste tulemused 37% 34% 8% -100% -80% -60% - - 0% 60% 80% 100% Üldse mitte Mitte eriti Mõnevõrra Suurel määral 10
Ülesanded uuele valitsusele Traditsiooniliselt uurisime ka ettevõtjate hinnangut sellele, millised peaksid olema valitsuse prioriteetsemad tegevusvaldkonnad ja kuidas ollakse nendega hakkama saanud. Suurim ootus kevadel ametisse astuva valitsuse majanduspoliitikale on innovaatilise, majanduskasvu toetava keskkonna loomist riigis, olles ainus teema, mille nimetasid kolme olulisima prioriteedi seas enam kui pooled (63%) vastanuist. Ligi pooled vastanuist pidas väga oluliseks ka majanduskeskkonna stabiilsuse tagamist, tõhusalt toimivat avalikku sektorit, nõudlusele vastavat kutseharidusõpet ja oskustega tööjõu tagamist ning tõhusa ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomist. Riikliku infrastruktuuri, toimiva kapitalituru ning tööandjatetöövõtjate sotsiaalse tasakaalu osas on ettevõtjate ootused valitsusele oluliselt madalamad. Valitsuse senist hakkamasaamist ettevõtjate jaoks olulistes valdkondades hinnates pälvisid väga positiivse hinnangu digitaalse infrastruktuuri edendamine ning majanduskeskkonna stabiilsuse tagamine. Innovaatilise majanduskeskkonna ning konkurentsivõimelise maksusüsteemi osas jagunesid positiivsed ja negatiivsed hinnangud enam-vähem võrdselt. Seevastu tõhusa avaliku sektori ja eriti kutseharidusõppe süsteemi osas on arvamused valdavalt negatiivsed. Joonis 12: Millised peaksid märtsivalimiste järel valitsuse moodustava koalitsiooni jaoks olema kolm prioriteetseimat valdkonda? 63% 48% 48% 45% Innovaatilise, kasvu toetava majanduskeskkonna loomine Tõhusalt toimiva avaliku sektori loomine Majanduskeskkonna stabiilsuse tagamine Nõudlusele vastav kutseharidusõpe ja oskustega tööjõu tagamine 43% Tõhusa ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomine 17% 15% 13% Sotsiaalse tasakaalu hoidmine tööandjate ja töövõtjate vahel Riigi füüsilise infrastruktuuri edendamine Toimiva kapitalituru edendamine 5% Riigi digitaalse infrastruktuuri edendamine 11
Joonis 13: Kui tõhusalt on meie valitsus nende eesmärkide saavutamisega hakkama saanud? Riigi digitaalse infrastruktuuri edendamine 2% 18% 53% 27% Majanduskeskkonna stabiilsuse tagamine 8% 15% 22% 48% 7% Tõhusa ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomine Sotsiaalse tasakaalu hoidmine tööandjate ja töövõtjate vahel 10% 28% 23% 35% 3% 5% 17% 47% 32% Innovaatilise, kasvu toetava majandus-keskkonna loomine 2% 33% 38% 27% Riigi füüsilise infrastruktuuri edendamine Toimiva kapitalituru edendamine 5% 30% 38% 23% 3% 27% 30% 23% Tõhusalt toimiva avaliku sektori loomine Nõudlusele vastav kutseharidusõpe ja oskustega tööjõu tagamine 15% 30% 33% 22% 13% 42% 5% -100% -80% -60% - - 0% 60% 80% 100% Täiesti ebatõhusalt Pigem ebatõhusalt Nii ja naa Pigem tõhusalt Väga tõhusalt 12
Joonis 14: Uuringust Ettevõtte enamusosalus 32% Eesti erakapital Eesti riik või mõni kohalik omavalitsus Eesti tippjuhtide uuring viidi läbi internetiküsitlusena PwC globaalse tippjuhtide uuringu raames jaanuaris 2015. Uuringu küsimustik tugines globaalse uuringu küsimustikule ja oli kohaldatud Eesti oludele. Uuringus osales üle 60 Eesti ettevõtte tippjuhi. 57% 12% väliskapital Ettevõtetest 32% olid valdavalt Eesti ja 57% välismaa erakapitalile kuuluvad ning 12% riigi või munitsipaalomanduses. 43%uuringus osalenud ettevõtete aastakäive ületab 40 miljonit eurot. Joonis 15: Ettevõtte viimase majandusaasta käive 27% Alla 10 miljoni euro 10 miljonit kuni 40 miljonit eurot 43% Üle 40 miljoni euro 30% 13
Kontaktid Ebbe Käo +372 6141 800 ebbe.kao@ee.pwc.com Ago Vilu +372 6141 800 ago.vilu@ee.pwc.com www.pwc.com/ceosurvey PwC firms help organisations and individuals create the value they re looking for. We re a network of firms in 157 countries over 195,000 people who are committed to delivering quality in assurance, tax and advisory services. Tell us what matters to you and find out more by visiting us at www.pwc.com. This publication has been prepared for general guidance on matters of interest only, and does not constitute professional advice. You should not act upon the information contained in this publication without obtaining specific professional advice. No representation or warranty (express or implied) is given as to the accuracy or completeness of the information contained in this publication, and, to the extent permitted by law, PricewaterhouseCoopers does not accept or assume any liability, responsibility or duty of care for any consequences of you or anyone else acting, or refraining to act, in reliance on the information contained in this publication or for any decision based on it. 2015 PwC. All rights reserved. Not for further distribution without the permission of PwC. PwC refers to the network of member firms of PricewaterhouseCoopers International Limited (PwCIL), or, as the context requires, individual member firms of the PwC network. Each member firm is a separate legal entity and does not act as agent of PwCIL or any other member firm. PwCIL does not provide any services to clients. PwCIL is not responsible or liable for the acts or omissions of any of its member firms nor can it control the exercise of their professional judgment or bind them in any way. No member firm is responsible or liable for the acts or omissions of any other member firm nor can it control the exercise of another member firm s professional judgment or bind another member firm or PwCIL in any way.