ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE

TAIRI RÕÕM ALAMPALGA TÕSTMISE MÕJU EESTI TÖÖTURULE Tairi Rõõm 1 Sissejuhatus Nagu enamikus ELiga liituvais riikides, on ka Eestis viimaseil aastail alampalka 2 märgatavalt tõstetud. See suund jätkub tõenäoliselt ka lähitulevikus, sest vastavalt Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliidu (ETK) kokkuleppele on plaanis alampalka järk-järgult suurendada, kuni see moodustab 28. aastaks 41% keskmisest palgast. Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade alampalga kujunemisest ning analüüsida selle tõstmise mõju Eesti tööturule. Siin käsitletakse seda, kuidas alampalk on lähiminevikus mõjutanud hõivet, palgakasvu ja palkade jaotust. Enamasti keskendutakse alampalga suurenemist analüüsivais uuringuis mõjule, mida see avaldab hõivele. Tavapäraseim majandusloogika ütleb, et alampalga tõusul on hõivele negatiivne mõju: selle tagajärjel suureneb töötajate palk ning kui nende tootlikkus ei suurene samal määral, muutub tööjõud kallimaks ja ettevõtted vähendavad töötajate arvu. Samas aga ei anna teoreetilised majandusmudelid ühest vastust hõive ja alampalga seoste kohta. Vastavalt teooriale sõltub alampalga mõju hõivele tööturul valitsevaist konkurentsitingimustest. Kui töötajate ja tööandjate vahelisi palgakokkuleppeid sõlmitakse täiusliku konkurentsi tingimustes, siis on alampalga mõju hõivele negatiivne. Monopsoonse või oligopsoonse 3 tööturu puhul võib aga alampalga tõus hõivet teatud tingimustel ka positiivses suunas mõjutada. Empiirilised uuringud alampalga mõjust hõivele on andnud vastuolulisi tulemusi. Ameerika Ühendriikides, kus sellel teemal on tehtud enim uurimusi, oldi 9. aastate alguseks jõutud konsensusele, et alampalga tõstmine suurendab tööpuudust. 9. aastate keskpaigas avaldati aga palju poleemikat tekitanud uuring, mille autorid David Card ja Alan B. Krueger näitasid, et alampalga tõusu tagajärjel hõive suureneb 4. Töö autorid analüüsisid seda, kuidas muutus hõive piiriäärsetes kiirsöögikohtades kahes USA kõrvutiasetsevas osariigis New Jerseys ja Pennsylvanias. New Jerseys tõsteti miinimumpalka, Pennsylvanias jäi see aga endisele tasemele. Card ja Krueger leidsid, et pärast miinimumpalga tõusu kasvas hõive New Jerseys kiiremini kui Pennsylvanias. Seda tollasele konsensuslikule arvamusele vastukäivat tulemust põhjendasid autorid kiirtoiduettevõtete monopsoonse võimuga tööturul. Hiljem on mitmed majandusteadlased Cardi ja Kruegeri uurimust kritiseerinud. Peamise puudusena on märgitud seda, et nende andmed põhinesid telefoniküsitlusel ja polnud seetõttu usaldatavad. 1 Autor on tänulik Marit Hinnosaarele, kellega koostöös valminud uurimus Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis on käesoleva artikli aluseks. 2 Alampalk (ka miinimumpalk) on väikseim töötasu, mida vastavalt seadusele on lubatud töötajaile maksta. 3 Monopsoonne tööturg on selline turg, kus eksisteerib ainult üks tööandja.oligopsoonse turu puhul on tööandjate arv väike. 4 Card, D., Krueger, A. Minimum Wages and Employment: A Case Study of the Fast-Food Industry in New Jersey and Pennsylvania. 1994. 35

KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 Valdavas enamikus teiste riikide kohta tehtud empiirilistes uuringutes on jõutud tulemuseni, et alampalga tõusu mõju hõivele on negatiivne. Positiivset mõju on lisaks USAle täheldatud ainult Suurbritannias, sealse tööturu kohta tehtud analüüsid hõlmasid aga majanduse tõusufaasi aastaid, mistõttu on raske määratleda, kas positiivne mõju hõivele oli tingitud alampalgast või muudest põhjustest. See, kui suures ulatuses hõive alampalga tõusu tagajärjel muutub (st hõive elastsus alampalga suhtes), sõltub mitmeist tegureist, mis omakorda mõjutavad uurimistulemust. Olulisim neist tegureist on see, mil määral on alampalk tööturul siduvaks piiranguks, st kui suure osa töötajaskonna palka alampalga kehtestamine otseselt mõjutab. Kui see mõjutab märgatavat osa töötajaist, siis on empiirilistes uuringutes valdavalt leitud, et alampalga tõstmise tagajärjel madalapalgaliste töötajate hõive langeb. Kui 7. ja 8. aastail Ühendriikide tööturu kohta tehtud uuringuis üldjuhul leiti, et alampalk avaldab hõivele negatiivset mõju, siis hilisemaid vastuolulisi tulemusi on põhjendatud sellega, et alampalga reaalväärtus 8. ja 9. aastail langes ning sellealased regulatiivaktid mõjutasid väga väikese osa (1 2%) töötajate palka. Samas on nt Prantsusmaal alampalga mõjuulatus USAga võrreldes tunduvalt suurem see mõjutab otseselt ligi 14% töötajate palka ning sealse tööturu kohta tehtud uuringuis on leitud, et alampalgal on hõivele tugev negatiivne mõju 5. Eelnevat kokku võttes võib öelda, et nii empiirilistes uurimustes kui ka majandusteoorias on (mõningate eranditega) jõutud konsensusele, et kui alampalk on tööturul siduv piirang, siis avaldab see piisava konkurentsi tingimustes hõivele negatiivset mõju. Kuna alampalga tõus mõjutab negatiivselt just nende töötajate hõivet, kelle majanduslikku olukorda selle tõstmine peaks parandama, siis on selle majanduspoliitilise meetme kogumõju töötajate heaolu seisukohalt küsitav. Hindamaks alampalga tõusu mõju heaolule, on vaja määratleda, kas töötajate agregeeritud sissetulekud selle tagajärjel vähenevad või suurenevad. (Nende sissetulekud, kes alampalga tõusu tagajärjel töö kaotavad, vähenevad, aga nende sissetulekud, kelle töökoht säilib ja kelle palka alampalga suurenemise tõttu tõstetakse, suurenevad). Kui agregeeritud sissetulekud vähenevad, siis on alampalga kogumõju heaolule negatiivne. Samas aga ei saa sissetulekute kahaneva piirkasulikkuse tõttu väita, nagu kehtiks ka vastupidine seos, st kui kogusissetulek suureneb, siis sellega ei kaasne tingimata heaolu tõus. Kuna alampalga tõstmise mõju töötajate heaolule ei ole sugugi üheselt positiivne, tekib küsimus, kas selline tõstmine, mis peaks eelkõige olema vaesuse vähendamisele suunatud majanduspoliitiline meede, täidab oma eesmärki. Millest on siis tingitud viimaseil aastail aset leidnud alampalga suurenemine Eestis ja teistes ELiga liituvais riikides? Käesoleva artikli teises ja kolmandas osas on seda küsimust analüüsitud, käsitledes võrdse tasustamise põhimõtteid reguleerivaid ELi majanduspoliitilisi suuniseid ning alampalga trende ELi liikmesja liiduga ühinevais riikides. Artikli neljandas peatükis analüüsitakse alampalga tõusu mõju meie tööturule 9. aastate teisel poolel ning viies osa sisaldab kokkuvõtet. 5 Abowd, J. M., Kramarz, F., Lemieux, T. Margolis, D. Minimum Wages and Youth Employment in France and the United States. 1997. 36

TAIRI RÕÕM Alampalga ja võrdse tasustamise põhimõtted ELis Otsides Euroopa Liidu õigusaktidest alust alampalga tõstmiseks, viidatakse Eestis ja muudes liituvais riikides sageli 1989. aastal koostatud Euroopa Ühenduse Sotsiaalhartale. Sotsiaalharta on töötajate sotsiaalseid põhiõigusi käsitlev dokument, mis ei ole liikmesriikidele kohustuslik, vaid on soovitusliku iseloomuga. Seal ei ole otseselt mainitud vajadust kehtestada alampalk, pigem käsitletakse palkade õiglase jaotuse põhimõtteid üldises vormis. Sotsiaalhartas on kirjas nt järgmine suunis: Töö peab alati olema õiglaselt tasustatud. Selle saavutamiseks tuleb, vastavalt igas riigis kehtivale korrale, maksta kõigile töötajaile õiglast palka, st sellist palka, mis tagab neile piisavalt kõrge elatusstandardi. Ka mitmed Sotsiaalhartast hilisemad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu strateegilised dokumendid käsitlevad töötajate õiglase tasustamise põhimõtteid. Lisaks palkade õigluse temaatikale rõhutatakse neis, et ka hõive suurendamine aitab kaasa vaesuse vähendamisele ja kõrgema elatusstandardi tagamisele. 2. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel üllitatud sotsiaalse tõrjutuse strateegias (Social Exclusion Strategy) öeldakse näiteks, et parim viis võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu on töökoha olemasolu. ELis ei eksisteeri ühtset vaesuse või madala palga (piisava elatusstandardi tagamist võimaldavast palgast madalama palga) definitsiooni. 1977. aastal koostatud Euroopa Komisjoni Sotsiaalhartas sisaldus soovitus, et minimaalne õiglane alampiir (decency threshold) peaks moodustama 68% antud riigi töötajate keskmisest palgast. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) definitsiooni kohaselt on madal palk töötasu, mis on väiksem kui kaks kolmandikku mediaanpalgast. Sellest määratlusest lähtuvad ELi riikidest Austria, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Portugal ja Prantsusmaa. Eurostat käsitleb madala palgana töötasu, mis jääb allapoole 6% mediaanpalgast ning sama määratlus on kasutusel Taanis. Saksamaal laialt levinud definitsiooni kohaselt käsitletakse madala palgana töötasu, mis on väiksem kui 75% riigi keskmisest palgast. Madala palga määratlus ja alampalk ei ole seega ELis üksüheselt seotud. Kõigis liikmesriikides oli riiklikult kehtestatud alampalga määr 2. aastal väiksem kui OECD definitsioonile vastav madala palga tase. Viimaseil aastail on alampalgaalane diskussioon ELi liikmesriikides aktuaalsemaks muutunud. Arutelu peamiseks objektiks on küsimus, kas alampalga kehtestamine täidab oma eesmärki. Poleemika elavnemine on tingitud sellest, et ELi liikmesriikide tööturg on viimase 2 aasta jooksul ulatuslikult muutunud. Võrreldes 8. aastate algusega, on palkade jaotus enamikus liikmesriikides muutunud ebavõrdsemaks, mis on suurendanud alampalga tõstmise pooldajate ridu. Teisalt on kõrge tööpuuduse määr põhjustanud paljudes liikmesriikides arutelu, kas ja millises ulatuses avaldab alampalk hõivele negatiivset mõju ning kuivõrd ta seetõttu täidab oma eesmärki. Alampalga areng Eestis ning ELi liikmesja liiduga ühinevais riikides Riiklikul tasemel on alampalk kehtestatud üheksas ELi liikmesriigis (Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa ja Suurbritannia). Ka ülejää- 37

KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 nud kuues liikmesriigis (Austria, Itaalia, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani) on valdav osa töötajaskonnast tänu kollektiivlepingute laiale levikule hõlmatud alampalka reguleerivate lepetega. Austrias, Itaalias ja Saksamaal kehtib alampalk tegelikult praktiliselt kõigile töötajaile, kuna kollektiivlepingutega tagatud õigused laienevad ka neile, kes ametiühingusse ei kuulu. Põhjamaades on enamik töötajaid hõlmatud kollektiivlepetega, mis tagab sealgi alampalgaalaste kokkulepete de facto laienemise lõviosale töötajaist. Joonis 1 annab ülevaate riiklikult kehtestatud alampalga tasemeist ELi liikmesriikides ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 23. a jaanuaris. Sissetulekute erineva taseme tõttu on alampalga tase neis riikides väga erinev. Kui Bulgaarias oli käesoleva aasta algul alampalk 56 eurot, siis nt Luksemburgis kehtestatud alampalk 1369 eurot ületas Bulgaaria taseme enam kui 2 korda. Keskmiselt erineb ELi liikmesriigi alampalk liituva riigi omast ligikaudu viis korda. Kuna eurodes mõõdetuna on madalaima palgataseme erinevus riigiti väga suur, siis on mitmeis liikmesriikides väljendatud kartust, et ELi laienemisega kaasnev piiride avamine toob kaasa eelkõige madalapalgalise tööjõu ulatusliku migratsiooni idast läände. Selline kartus on ka vähemalt osaliselt põhjuseks, miks ELi liikmesriigid (esmajoones nende ametiühingud) taotlevad, et liituvad riigid tõstaksid riiklikult kehtestatud alampalga määra. 1 6 1 4 1 2 1 8 6 4 2 Bulgaaria Rumeenia Läti Slovakkia Leedu Eesti Tðehhimaa Poola Ungari Portugal Sloveenia Hispaania Malta Kreeka Iirimaa Suurbritannia Prantsusmaa Belgia Holland Luksemburg Joonis 1. Riiklikult kehtestatud alampalk ELi liikmesmaades ning Keskja Ida-Euroopa riikides 23. aasta jaanuaris (eurot kuus) Allikas: Richard Clare ja Anne Paternoster. Minimum Wages in EU Member States and Candidate Countries. Eurostat, jaanuar 23. Valdav osa esimeses ringis liituvaid riike on alampalga taset viimaseil aastail regulaarselt tõstnud. Inflatsioonilises keskkonnas tagab alampalga iga-aastane tõstmine selle, et madalaim reaalpalga tase ei langeks. Kesk- ja Ida-Euroopa liituvais riikides on alampalga kasv viimaseil aastail olnud inflatsioonitempost kiirem ning peaaegu kõigis riikides on see ületanud ka keskmise palga kasvu. Enamik kandidaatriike (k.a Eesti) on seadnud eesmärgiks, et alampalk moodustaks vähemalt 4% keskmisest palgast. 38

TAIRI RÕÕM Joonised 2 ja 3 annavad ülevaate alampalga tasemest võrreldes keskmise palgaga OECD ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. OECD riikides on tavaks mõõta alampalka protsentides mediaanpalgast, liituvad riigid seevastu avaldavad alampalga suhet aritmeetilisse keskmisse palka. Erinevate suhtarvude kasutamine raskendab alampalga taseme võrdlemist liikmesja liituvais riikides. Omavaheliseks taseme kõrvutamiseks saab kasutada Euroopa Ameti- 7 6 5 4 3 2 1 Prantsusmaa Austraalia Iirimaa Belgia Luksemburg ELi keskmine Holland Uus- Meremaa Kanada Suurbritannia Eesti Portugal Ameerika Ühendriigid Jaapan Hispaania Korea Joonis 2. Alampalga suhe mediaanpalka Eestis ja Majanduskoostöö ning Arengu Organisatsiooni (OECD) riikides 2. aastal Allikas: Keese, M., Puymoyen, A. Changes in Earnings Structure: Some International Comparisons Using the OECD Structure of Earnings Database. OECD Labour Market and Social Policy Occasional Papers, 21. Eesti autori arvutused. 6 2 21 22 5 4 3 2 1 Läti Leedu Slovakkia Ungari Poola Tðehhimaa Bulgaaria Eesti Sloveenia Joonis 3. Alampalga suhe aritmeetilisse keskmisse palka Keskja Ida-Euroopa riikides aastail 2 22 Allikas: Emmanuel Mermet. Wage Formation in Candidate Countries. Second Part: Answers to the ETUC Questionnaire. European Trade Union Institute, aprill 22. 39

KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 ühingute Konföderatsiooni andmeid 6. Vastavalt neile oli alampalga suhe keskmisse palka ELi liikmesriikides vahemikus 34% (Hispaania) kuni 57% (Portugal). Joonisel 3 toodud andmete alusel ulatus sama vahemik liituvais riikides 3%st (Eesti) 54%ni (Sloveenia). Seega on alampalga suhteline tase ELi liikmes- ja liiduga ühinevais riikides enamvähem ühesugune. Jooniste 2 ja 3 põhjal ilmneb, et praegu Eestis kehtiv alampalk on suhteliselt madal, seda nii võrreldes ELiga ühinevate riikidega kui ka ELi liikmesriikidega. Samas on meie alampalk suhtena keskmisse palka kõrgem kui nt USAs, Jaapanis ja Koreas. Arvestades EAKLi ja ETK kokkulepet, millest oli juttu käesoleva artikli alguses, on alust arvata, et alampalga ja keskmise palga suhe jõuab Eestis lähiaastail tasemeni, mis ületab nii liituvate kui ka liikmesriikide keskmise. Millises ulatuses avaldab alampalga tõstmine mõju tööturule nii palkade jaotusele kui ka hõivele, see sõltub esmajoones sellest, kui suurt osa töötajaist alampalga tõus otseselt puudutab. See mõjutab otseselt aga neid töötajaid, kelle palk tõusule eelnenud perioodil jääb vahemikku, mis on endisest alampalga tasemest kõrgem ja uuest peatselt kehtestatavast tasemest madalam. Ka sellest vahemikust kõrgemat või madalamat töötasu saavaile töötajaile võib alampalga tõstmine mõju avaldada, ent sel juhul on tegemist kaudse mõjuga, mis avaldub läbi asendusefekti. Joonis 4 annab ülevaate alampalga siduvusest tööturupiiranguna Eestis ja reas tööstusriikides, kelle kohta vastavaid andmeid leidub. Alampalk 18 16 14 12 1 8 6 4 2 Hispaania Suurbritannia Holland Iirimaa Portugal Ameerika Ühendriigid Eesti Prantsusmaa Luksemburg Joonis 4. Täisajaga töötavad töötajad 21. aastal, kelle töötasu oli võrdne alampalgaga (% kõigist täistööajaga töötajaist) Allikas: Richard Clare ja Anne Paternoster. Minimum Wages in EU Member States and Candidate Countries. Eurostat, jaanuar 23. Eesti autori arvutused (keskmine % aastail 1995 2) 6 Emmanuel Mermet. Wage Formation in Candidate Countries. Second Part: Answers to the ETUC Questionnaire. European Trade Union Institute. Aprill 22. 4

TAIRI RÕÕM mõjutas 21. aastal otseselt kõige suuremat osa töötajaist Prantsusmaal ja Luksemburgis, kus alampalgaga võrdset palka teenis neist vastavalt 13,9 ja 15,5%. Eestis mõjutas alampalk otseselt 5% töötajaist. Teistes joonisel toodud riikides oli alampalga mõjuulatus väiksem, vahemikus,9% (Hispaania) kuni 4% (Portugal). Alampalga mõju Eesti tööturule 23. aastal viisid artikli autor ning Eesti Panga majandusuuringute osakonna analüütik Marit Hinnosaar läbi empiirilise uuringu, hindamaks alampalga tõstmise mõju Eesti hõivele ja palkade jaotusele 9. aastate teisel poolel 7. Uuringu ajendiks oli viimaseil aastail aset leidnud ja tulevikus tõenäoliselt jätkuv alampalga kasv keskmise palga suhtes. Uuringut alustades püstitasime hüpoteesi, et alampalga tõus vähendab hõivet, ning see hüpotees leidis uuringu käigus ka kinnitust. Selle eelduse aluseks oli asjaolu, et Eestis on olukord tööturul pingeline eelkõige madalapalgaliste töötajate jaoks. Seda, et tööpuuduse määr on kõrgeim madalapalgaliste ja ühtlasi madala haridustasemega töötajate hulgas, illustreerib joonis 5, kus on toodud tööpuuduse määrad haridustaseme järgi aastail 1997 22 8. Sealt ilmneb, et kõrgharidusega töötajate seas oli tööpuuduse määr üle kolme korra väiksem, kui põhiharidust või sellest madalamat haridustaset omavate töötajate hulgas. Põhiharidusega 25 põhi- või väiksem haridus kesk- ja kutseharidus kõrgharidus 2 15 1 5 1997 1998 1999 2 21 22 Joonis 5. Tööpuuduse määr (%) haridustaseme järgi Eestis aastail 1997 22 Allikas: Statistikaamet 7 Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo 23. 8 Kuna töötute kohta palgastatistika puudub, siis ei saa hinnata töötuse taset sissetuleku järgi. Saamaks ülevaadet sellest, kui suur on tööpuuduse määr sissetulekute lõikes, võib ära kasutada asjaolu, et palk ja haridustase on omavahel positiivses seoses. Eesti tööturu-uuringu andmeil ületas aastail 1995 2 keskharidusega töötajate palgatase kuni 9 aastat koolis käinute (kuni põhiharidusega inimeste) palgataseme 12,8% ning kõrgharidusega töötajate palgad olid 39,7% kõrgemad keskhariduse omandanute palkadest. 41

KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 elanikkonna seas, st nende töötajate seas, kes traditsiooniliselt kandideerivad madalapalgalistele kohtadele, ületab tööpuuduse määr 2%. Suur lõhe tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel palgaskaala alumises otsas annabki alust arvata, et alampalga tõus avaldab madalapalgaliste töötajate hõivele negatiivset mõju. Sellele, et alampalk Eesti tööturgu moonutab, viitab ka asjaolu, et küllaltki suur osa töötuist oleks nõus tööle asuma alampalgast väiksema tasu eest. Tabelis 1 on toodud töötute reservatsioonipalgad aastail 1998 21. Reservatsioonipalk on madalaim palgatase, mille eest töötu on nõus taas tööle asuma. Tabelist 1 ilmneb, et nende töötute osatähtsus, kes Tabel 1. Nende töötute osatähtsus, kelle reservatsioonipalk oli väiksem kehtivast alampalgast. II kv 1998 II kv 1999 I-IV kv 2 * nende töötajate osakaal, kelle reservatsioonipalk oleks jäänud allapoole alampalga taset, kui 21. aastal oleks netoalampalk olnud 2 krooni. (Kui 21. aastal oleks alampalk moodustanud 41% keskmisest palgast, siis oleks selle suuruseks olnud 2259 krooni. Võttes arvesse 26%st tulumaksu ja 1kroonist tulumaksuvaba miinimumi, vastab 2259kroonisele brutopalgale 1931kroonine netopalk.) Allikas: Marit Rõõm. Reservation Wages in Estonia. Working Papers of Eesti Pank No 1, 23. Sulgudes toodud andmed põhinevad vähem kui 2 vaatlusel. I-IV kv 21 I-IV kv 22 Kehtestatud alampalk 1 1 1 25 1 4 1 6 2 259 Selliseid töötuid kokku 15, 6 11, 7 7, 1 4, 1 33,4* Piirkonnad P õhja-eesti: Harju ( 4,3) ( 2,8) ( 3,9) ( 1,6) 26, 2 K esk-eesti: Järva, Lääne-Viru, Rapla ( 13,5) ( 13,7) ( 8,) ( 2,3) 2, 9 Kirde-Eesti: Ida-Viru 19, 7 2, 8 13, 3 7, 5 41, 8 L ääne-eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare ( 18,8) ( 13,2) ( 4,6) 5, 9 35, 3 Lõuna-Eesti: Jõgeva, Valga, Viljandi, Võru Majandussektorid Põlva, Tartu, 18,4 1, 1 ( 1,9) 4, 9 3, 5 Põllumajandus, metsandus, kalandus 25, ( 12,1) ( 8,8) ( 5,) 46, Tööstus 14, 1 1, 1 6, 2 4, 5 31, 7 Teenused 1, 8 11, 7 6, 7 ( 3,7) 31, 7 Amet Lihttöölised 29, 8 17, 5 18, ( 9,6) 49, 7 Oskustöölised 13, 3 1, 4 4, 5 ( 3,1) 29, 8 T eised ( 6,3) ( 5,3) ( 4,7) ( 3,5) 32, 6 Haridustase Põhiharidus või madalam 27, 18, 5 1, ( 4,3) 4, Kesk- ja kutseharidus 12, 1 9, 7 5, 2 3, 8 32, K õrgharidus ( 9,5) ( 7,4) ( 1,5) ( 4,9) 28, 6 Muud demograafilised näitajad Eestlased 15, 4 11, 1 7, 2 4, 7 34, 8 Muulased 15, 8 13, 6, 9 3, 7 32, 5 Naised 19, 6 15, 7 9, 6 5, 7 44, 1 Mehed 12, 3 8, 9 5, 2, 8 24, 2 Vanus 15-24 16, 1 1, 9 ( 6,4) ( 2,3) 28, 4 Vanus 25-49 12, 9 9, 5 5, 6 3, 4 31, 5 Vanus 5-74 23, 8 2, 1 11, 8 8, 2 44, 42

TAIRI RÕÕM nõustuksid töötama alampalgast väiksema tasu eest, on küll viimaseil aastail vähenenud, kuid alampalga kiire tõstmise korral võib see märgatavalt suureneda 9. Keskmisest suurem on alampalgast madalama töötasuga nõustujate osakaal nt ida-virumaalaste, põllumajandustöötajate ja naiste seas. Tabeli 1 viimases veerus on toodud nende töötute suhtarv, kelle reservatsioonipalk oleks jäänud allapoole alampalga taset, kui see oleks juba 21 aastal moodustanud 41% keskmisest palgast ehk 2259 krooni. Ilmneb, et sellise alampalga taseme korral oleks kolmandik töötuist (33,4%) olnud nõus asuma tööle madalama palga eest. Seega alampalga tõstmisel 41%ni keskmisest palgast, nagu see on plaanis vastavalt EAKLi ja ETK vahelisele kokkuleppele, selle majanduspoliitilise meetme negatiivne mõju hõivele tõenäoliselt süveneb. Käesoleval aastal Eesti Panga poolt läbi viidud uuringus 1 jaotati töötajaskond palga alusel gruppidesse ning hinnati alampalga mõju palgasaajaile gruppide lõikes. Uuringus analüüsiti alampalga mõju kolmest erinevast aspektist. Esmalt hinnati seda, kas alampalga tõstmise tagajärjel hõive muutus. Teiseks vaadeldi alampalga mõju reaalpalga kasvule ning kolmandaks analüüsiti alampalga ja palkade jaotuse seoseid. Töös kasutati mikroandmeid, mis pärinevad Eesti tööjõu-uuringu (ETU) failidest aastate 1995 2 kohta 11. Alates 1996. a algusest tõsteti Eestis alampalka regulaarselt iga aasta alguses, valdavalt jaanuaris. Ülevaade alampalga kujunemisest on toodud tabelis 2. Alampalga tõstmise kuupäev * prognoositav keskmine palk 1.7. 1992 Tabel 2. Alampalga areng Eestis 1.1. 1993 1.9. 1994 1.1. 1996 1.2. 1997 1.1. 1998 1.1. 1999 1.1. 2 1.1. 21 1.1. 22 Allikas: Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo 23. 1.1. 23 Uus alampalga tase (kr) 2 3 45 68 845 1 1 1 25 1 4 1 6 1 85 2 16 Keskmine palk (kr) 549 1 66 1 734 2 985 3 573 4 125 4 44 4 97 5 51 6 144 6 448* Alampalga ja keskmise palga suhe (%) Nominaalse kasv (%) alampalga Reaalse alampalga kasv (%) 36,4 28, 1 26, 22, 8 23, 6 26, 7 28, 2 28, 5 29, 3, 1 33, 5 5, 5, 51, 1 24, 3 3, 2 13, 6 12, 14, 3 15, 6 16, 8 1,6 16, 3 22, 8 11, 7 2, 3 1, 7, 7 8, 12, 3 13, 4 Uuringus kasutatud palgagrupid moodustati suhte alusel keskmisse palka. Nende moodustamise reegleist annab ülevaate tabeli 3 esimene veerg. Sellest, kui suur osa töötajaist 9 Tabelis 1 toodud töötute jaotus pole statistiliselt täpne, kuna reservatsioonipalgad on Eesti tööjõu-uuringute andmefailides toodud mitte pideva, vaid diskreetse muutujana (st töötu käest küsitakse, kas ta oleks nõus tööle asuma, kui tema palk ületaks 5, 1, 2 jne krooni). Seetõttu on tabelis toodud andmed töötuist, kes nõustuksid alampalgast väiksema töötasuga, tegelikest väiksemad ning vaadeldava perioodi jooksul see nihe suurenes (st oli 21. aastal suurem kui 1998. aastal). 1 Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo 23. 11 ETU failides sisalduvad palgaandmed on saadud töötajate küsitlemise teel. Sel teel hangitud andmed on adekvaatsemad kui ettevõtete maksudeklaratsioonide põhjal saadud andmed, kuna viimastes ei sisaldu ümbrikupalgad. 43

KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 erinevaisse palgagruppidesse kuulus, saab ülevaate sama tabeli teisest veerust. Sealt ilmneb, et 8% töötajaist teenis töötasu, mis oli praegu kehtivast alampalgast väiksem. Selliste töötajate suhteliselt suur osatähtsus näitab, et alampalgaalaseid regulatiivakte eiratakse Eestis küllaltki sageli. Selliste töötajate osakaal, kes saavad alampalgast väiksemat tasu, on maakonniti väga erinev. Vastavalt ETU andmeile oli neid 9. aastate teisel poolel enim Jõgevamaal (15,7%) ja Põlvamaal (11,2%). Kõige vähem oli neid Harjumaal (v.a Tallinn; 4,5%) ja Saaremaal (5,3%). Üldjuhul oli regioonides, kus keskmine palk on väiksem, ka alampalgast madalamat töötasu saavate töötajate osatähtsus suurem. Proport- sioon Tabel 3. Palgagruppide statistika Naised Vanus 16 19 Vanus >5 < kesk- haridus > kesk- haridus Välis- firma Väikeettevõte Kogu valim 1, 5, 5 1, 7 23, 3 3, 6 26, 1 6, 6 51, 4 palk<mp1 8, 1 61, 2 3, 9 36, 39, 3 19, 2, 5 64, 6 mp1<palk<mp2 5, 63, 8 1, 7 3, 4 43, 3 14, 1 2, 4 68, 3 mp2<palk<mp2*1,4 12, 2 63, 4 2, 2 26, 9 39, 1 14, 6 3, 5 61, 9 mp2*1,4<palk<mp2*1,8 14, 6 59, 2 1, 6 23, 35, 1 16, 6 5, 6 54, 9 mp2*1,8<palk<mp2*2,2 12, 7 54, 6 1, 5 22, 2 3, 9 22, 2 6, 8 5, 5 mp2*2,2<palk<mp2*2,8 15, 9 48, 4 1, 4 2, 5 28, 9 27, 3 7, 2 47, 7 mp2*2,8<palk<mp2*3,7 15, 9 41, 1 1, 22, 1 24, 5 32, 3 8, 2 45, 7 mp2*3,7<palk 16, 4 31, 1, 8 19, 4 19, 8 45, 1 11, 7 44, 6 Märkused: mp1 = hetkel kehtiv alampalk; mp2 = uus, peatselt kehtestatav alampalk; proportsioon = nende töötajate osakaal (%), kelle palk oli vastavas palgavahemikus; naised = naiste osakaal (%) vastava palgavahemiku töötajaist; vanus 16 19 = 16...19 aastaste osakaal (%) vastava palgavahemiku töötajaist; vanus > 5 = üle 5aastaste osakaal (%); < keskharidus = põhi- ja kutseharidusega töötajate osakaal; > keskharidus = kõrgharidusega töötajate osakaal; välisfirma = välisomandis olevais ettevõtteis töötajate osakaal; väikeettevõte = töötajate osakaal vähem kui 5 töötajaga ettevõtteis. Allikas: Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo 23. Tabeli 3 järgmistes veergudes on toodud töötajaskonna erinevate segmentide (naised, noored, põhiharidusega töötajad jne) osatähtsus igas palgavahemikus. Naiste osakaal on keskmisest suurem madala palgaga gruppides. Sama kehtib ka tabeli järgmises kolmes tulbas toodud gruppide 16 19aastaste noorte, enam kui 5aastaste ning põhi- ja kutseharidusega töötajate kohta. Kõrgharidusega töötajad saavad keskmisest kõrgemat tasu, mistõttu nende osakaal on suurem ülemistes palgagruppides. Tabeli 3 kahes viimases veerus on toodud ära välismaises omandis olevate ettevõtete ja väikeettevõtete töötajate jaotumine palgagrupiti. Välisfirmad maksavad Eestis keskmisest suuremat töötasu, samas on aga väikeettevõtete töötajate palgad keskmisest väiksemad. See, et ettevõtete keskmine palgatase on positiivses seoses ettevõtte suurusega, ei ole iseloomulik ainult Eestile. Sama seaduspära on täheldatud ka mujal. Regressioonsõltuvuse uurimine alampalga mõju kohta töötamise tõenäosusele andis tulemuse, et alampalga kasv mõjutas 9. aastate teisel poolel negatiivselt nende töötajate hõivet, keda see muutus otseselt puudutas, st kelle palgatase jäi alampalga tõusule eelneval perioodil tol hetkel kehtiva ja uue alampalga taseme vahele. Kõigi teiste palgagruppide hõivele (k.a need töötajad, kelle töötasu jäi alampalgast madalamaks) alampalga tõstmine statistiliselt olulist mõju ei avaldanud. Nende puhul, kelle palgataset 44

TAIRI RÕÕM alampalga tõus otseselt mõjutas, oli hõive elastsus alampalga suhtes -,662 (st kui alampalka tõsteti 1%, siis nende töötajate hõive vähenes,66%). Võttes arvesse, et alampalka tõsteti aastatel 1996 2 iga aasta algul keskeltläbi 26%, võis alampalga tõstmisest tulenev kumulatiivne hõive langus selle töötajate grupi hulgas ulatuda enam kui 8%ni. Teise aspektina analüüsiti uuringus seda, kuidas on alampalga tõus mõjutanud reaalpalga kasvu ja jaotust. Protsentuaalset palgakasvu alampalga muutuse suhtes regresseerides saadi tulemus, et alampalga tõstmine ei ole reaalpalgale statistiliselt olulist mõju avaldanud. Ka palkade jaotuse analüüs, mis põhines mitteparameetrilistel jaotusfunktsioonidel, andis regressiooniga analoogse tulemuse: vaatamata alampalga küllaltki kiirele kasvule ei muutunud palkade jaotusfunktsiooni kuju aastail 1995 2 märgatavalt (vt joonis 6) 12. Kui alampalga kasv oleks avaldanud tööturule soovitud mõju, st vähendanud palkade ebavõrdsust, siis pidanuks palkade jaotusfunktsioon olema 2. aastal kitsam kui 1995. aastal. Pigem võib aga täheldada vastupidist: palkade dispersioon vahemikus 2 8 krooni mõnevõrra hoopis laienes. 1995 2 vastavat palka saavate töötajate osakaal,4,3,2,1 2 4 6 8 1 reaalpalk (kr) Joonis 6. Mitteparameetrilised reaalpalga jaotusfunktsioonid aastail 1995 ja 2 Allikas: Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm. Labour Market Impact of the Minimum Wage in Estonia: An Empirical Analysis. Eesti Pank, mimeo 23. Vaatlusalusel perioodil suurenes alampalga ja keskmise palga suhe 23%lt 28%le, mistõttu oleks võinud eeldada, et palgajaotus muutub alampalga tõusu tagajärjel kitsamaks. Millega seletada alampalga vähest mõju palgajaotusele? Tõenäoliselt leidis samal ajal aset palgatulu suhteliselt kiirem kasv palgajaotuse ülemistes segmentides. Sellest tingitud tasustamise ebavõrdsuse suurenemine kompenseeris alampalga tõusu mõju. Osaliselt võib palgajaotuse 12 Märgatav oli jaotusfunktsioonide erinevus vaid palgaskaala alumises osas. Selle põhjal ilmneb, et väga väikest töötasu saavate töötajate osakaal oli 2. aastal tunduvalt väiksem kui 1995. aastal. See viitab töösuhete suuremale legaliseerimisele. 45

KROON&MAJANDUS Nr 3, 23 inertsust seletada ka alampalgaalaste regulatiivaktide eiramisega. Ja lõpetuseks, tööturu pingelisus madalapalgaliste töötajate jaoks tingib selle, et kui alampalka tõstetakse, siis osa neist töötajaist kaotab töö, selle asemel, et nende palk suureneks. Kokkuvõte Käesolevas artiklis refereeritud Eesti tööturu-uuringu põhjal selgus, et alampalga tõstmise tagajärjel 9. aastate teisel poolel madalapalgaliste töötajate hõive vähenes ning tööpuudus nende seas suurenes. Samas ei ilmnenud uuringust, et alampalk oleks avaldanud reaalpalgale positiivset mõju. Ka ei toonud alampalga kasv vaatlusalusel perioodil kaasa palgajaotuse kitsenemist. Need põhjused annavad alust arvata, et vaesuse vähendajana Eestis on alampalk olnud ebaefektiivne meede. Kuna Eestis on madalapalgaliste töötajate hõive madal ning tööpuuduse määr nende seas kõrge, võib arvata, et ka edasised alampalga tõstmised avaldavad selle tööturu segmendi hõivele negatiivset mõju. Hõivet vähendav efekt on seda tõenäolisem, et lähiaastail tõuseb alampalk keskmisest palgast kiiremini, mistõttu see mõjutab suuremat osa töötajaskonnast. Ka võib alampalga järsk kasv põhjustada inflatsioonisurvet. Alampalga kiire tõusu korral on võimalik, et käivitub palkade inflatsioonispiraal: alampalga tõusu tagajärjel tõuseb keskmine palk, keskmise palga tõus toob omakorda kaasa vajaduse tõsta alampalka, kuna alampalk määratakse suhtena keskmisse palka jne. Inflatsioonilist efekti saaks vähendada, kui alampalga tõstes kasutataks sarnaselt Lääne-Euroopa riikidele mõõdupuuna mediaanpalka, mitte aritmeetilist keskmist. Mediaanpalk on palgaskaala alumise osa muutuste suhtes vähem tundlik kui keskmine palk. Võttes arvesse, et Eestis on alampalga tõus madalapalgaliste töötajate heaolu pigem vähendanud kui suurendanud, kerkib mitu küsimust. Esiteks, kuidas seda negatiivset mõju vähendada, st millised meetmed aitaksid suurendada palgaskaala alumise osa töötajate tootlikkust? Teiseks, kuidas tagada madalapalgaliste töötajate õiglasem tasustamine, ilma et sellega kaasneks nõudluse vähenemist nende tööjõu järele? Efektiivsed majanduspoliitilised vahendid, mis aitaksid tootlikkust tõsta, peaksid olema suunatud inimkapitali suurendamisele. Inimkapital suureneb tööstaaži kasvu ja haridustaseme tõusu abil. Aktiivsed tööturupoliitika meetmed, mis suurendavad tööotsingute tõhusust, ning madala haridustasemega töötajate koolituse subsideerimine on näited meetmeist, mis toovad kaasa tootlikkuse tõusu. Kui tööturg on efektiivne, siis kaasneb tootlikkuse suurenemisega palgatõus. Kui eesmärgiks on vähendada vaesust, st suurendada töötasu palgaskaala alumises osas, ilma et sellega kaasneks madalapalgaliste töötajate hõive vähenemine, siis selleks on efektiivseim vahend vähendada madalapalgaliste töötajate maksukoormust. Kavandatav tulumaksureform, mille käigus järgneva kolme aasta jooksul suurendatakse maksuvaba miinimumi 2 kroonini kuus, seda rolli ka täidab. Maksukoormuse vähendamise eelis võrreldes alampalga tõstmisega on see, et töötajaile tagatakse suurem palk, samas aga ei põhjusta palgatõus ettevõtete tööjõukulude kasvu. Selle poliitilise meetme miinuseks tuleb lugeda aga seda, et palgatõus jääb riigi, mitte ettevõtete kanda, mistõttu vähenevad riigieelarve tulud. 46