Lühiülevaade IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2009 tulemustest Anne Roos Artikkel annab lühiülevaate Rahvusvahelise Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) kolmandast kodanikuhariduse uuringust The Internationale Civic and Citizenship Education Study (ICCS), mis toimus 2009. aasta kevadel (esimene uuring viidi läbi 1971, kolmas 1999). Selles osales rohkem kui 140 000 põhikooliõpilast, 62 000 õpetajat ja 5 300 direktorit maailma 38 riigist. ICCS-ga samal ajal toimus ka Euroopa teemaline küsitlus 24 Euroopa riigis, milles osales üle 75 000 õpilase ja 35 000 õpetaja rohkem kui 3000 koolist. Eestis osales 140 kooli 2743 õpilasega (neist 113 eestikeelset kooli 2243 õpilasega ja 27 venekeelset kooli 500 õpilasega). Õpetajaid vastas küsimustikule 1863 (1541 eesti- ja 322 venekeelsetest koolidest). IEA ICCS 2009 tulemused olid võrreldes PISA ja TIMSS uuringutega ühtmoodi kõrged tulemused Soome, Korea Vabariigi, Taiwani ja Hongkongi vastajatel. Eesti tulemused olid rahvusvahelises pingereas 12. kohal ja postkommunistlike riikide võrdluses 2. kohal. Ühena vähestest riikidest polnud Eestis kodanikuteadmiste tase võrreldes CIVED 1999. aasta küsitlusega langenud. IEA ICCS 2009 eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas noored on valmis kodanikuna ühiskonnas osalema ning mil määral ja viisil suunavad ja mõjutavad noori vanemad ja kool. Uuringuga selgitati välja, millised on VIII klassi (14-15-aastaste) õpilaste kodanikuteadmised, -hoiakud ja - väärtused ning teadmised demokraatiast rahvusvahelisel ja kogukonna tasandil. Uuringu küsimused hõlmasid nelja valdkonda: - ühiskond ja selle süsteemid: kuidas õpilased mõistavad kodaniku rolli, tunnevad kodanikuõigusi, -kohustusi ja võimalusi, valitsemise, õiguskorra ja kodanikuühiskonnaga seotud institutsioone ja vastastikuse koostöö võimalusi; - demokraatia põhimõtted, mille küsimused keskendusid märksõnadele õiglus, vabadus, sotsiaalne sidusus; - kodanikuosalus: kas ja kuidas tegutsevad õpilased otsustus- ja toimimisprotsessides ning on kaasatud kogukonnas osalema; - kodanikuidentiteet: kuidas õpilased määratlevad end ühiskonnaliikmena ning milline on nende seotus ja kuuluvustunne erinevate kogukondade suhtes. 1
Sarnaselt PISA testile moodustati ICCS 2009 uuringu käigus õpilaste tasemerühmad, mis lähtusid küsimuste raskusastmest ja õpilaste vastustest. Tulemuseks oli kolm tasemerühma. Selgus, et mida kõrgem tasemerühm, seda parem on õpilaste arutlus- ja analüüsioskus. - I tasemerühm: mõistavad, mis on õiglane ja ebaõiglane ning teevad lihtsaid järeldusi; - II tasemerühm: tunnevad ühiskonna süsteeme, institutsioone ja mõjureid, saavad aru ühiskonnas toimivatest vastastikustest seostest, on valmis tegutsema kogukonnas; - III tasemerühm: omavad terviklikke teadmisi ühiskonnast ja demokraatiast, suudavad anda hinnanguid ja põhjendada seisukohti, näha ette tegutsemise tagajärgi, mõistavad, et kodanikuaktiivsus on oluline vahend oma eesmärkide saavutamiseks; Eesti õpilastest oli väga nõrkade teadmistega 8% vastajatest, ülejäänud tasemegrupid jaotusid suhteliselt võrdselt. Võrreldes teiste riikidega oli Eestis alla I taseme olevaid õpilasi kaks korda vähem kui 38 riigis keskmiselt ja kõrgemasse tasemegruppi kuuluvaid õpilasi uuringu keskmisest rohkem. Selle põhjal võib järeldada, et Eesti üldhariduskool tegeleb enam nõrkade kui andekate õpilaste arendamisega ja saab sellega tulemuslikult hakkama. Venekeelsete koolide õpilaste tase oli madalam kui eestikeelsete koolide õppurite oma, samas maa- ja linnakoolide vastajate tulemustes olulisi erinevusi ei esinenud, ka tasemegruppide osakaal küllaltki sarnane (erinevus oli linnakoolide kasuks ainult kõrgemas tasemegrupis). Nii nagu ICCS 2009 uuringu tulemused üldiselt, näitasid ka Eestis tüdrukud paremaid teadmisi kui poisid. Tüdrukud olid rahvusvahelises pingereas 8. ja poisid 12.-13. kohal. Tabel 1. Riikide klastrid vastavalt saavutustasemele (Toots 2011: 30) Eestist oluliselt kõrgema tasemega riigid Eestiga sarnased riigid Eestist madalama tasemega riigid Soome Poola Tšehhi Taani Island Venemaa Korea Vabariik Šveits Leedu Taiwan Itaalia Austria Hongkong* Slovakkia Hispaania Rootsi Inglismaa Läti 2
Sloveenia Norra Belgia (flaami kogukond) Uus-Meremaa Liechtenstein Kreeka Bulgaaria Küpros Malta Madalmaad* jne * Hongkong ja Madalmaad ei saavutanud vajalikku vastamismäära, mistõttu nende riikide tulemusi tuleb käsitleda reservatsiooniga. Teadmiste mõjurid Uuring kinnitas, et õpetajal ja koolil on oluline roll kodanikuteadmiste kujundajana, kusjuures õpetajate kompetentsuste tase on seotud õpilaste teadmiste tasemega. Eesti õpilased tunnevad paremini kodanikuvabaduste- ja õiguste valdkonnaga seotut, samuti tunnevad õpetajad end antud teemade käsitlemisel kindlamalt. Nõrgemad teadmised on õpilastel majanduse ja demokraatia ohtude valdkonnas ning ka õpetajate vastustest ilmnes, et nimetatud teemade õpetamisel tuntakse end ebakindlamalt. Tulemuste analüüsi põhjal võib väita, et valdavalt on ühiskonnaõpetuse põhieesmärgiks teadmiste andmine, sest vaid kümnendik pedagoogidest pidas aine õpetuslikuks ja arenduslikuks eesmärgiks praktiliste oskuste kujundamist, erinevate tegevuste kaudu osalemiskogemuse saamist koolielu ja kogukonna ühistegevuses ning erinevate etniliste või religioossete gruppide mõistmist. Õpetamismeetodid on enamikes maades (sh Eestis) valdavalt konservatiivsed. Eesti õpetajate poolt tunnis kasutatavad nn konservatiivsed õpetamismeetodid ei tähenda, et pedagoogid ei valda aktiivõppemeetodeid või infotehnoloogilisi võimalusi. Pigem on konservatiivsus põhjendatav faktiderohke ainekavaga, mis ei võimalda ajanappuse tõttu loomingulisi õpimeetodeid kasutada. ICCS 2009 põhjal ei selgu positiivset seost uuenduslike õppemeetodite rakendamise ja õpilaste teadmiste vahel. Samuti ei leidnud kinnitust, et õpilaste kaasamine koolis tehtavatesse otsustusprotsessidesse tõstaks kodanikuteadmiste taset. Küll aga on omavahel positiivselt seotud õpilaste teadmiste tase ja soodne õpikliima klassis. Selgus, et riikides, kus õppe-eesmärgiks on kriitilise mõtlemisoskuse arendamine, toimub tundides enam diskussioone ja õpilaste testitulemused olid seetõttu kõrgemad. Eesti tulemused olid veidi vastuolulised: 80% vastanud õpilastest väitis, et õpetajad suunavad neid oma arvamust 3
avaldama, kuid õpetajate vastustest ilmnes, et vaid vähem kui pooled õpilastest on valmis tunnis arutlema. Eestikeelsete koolide õpetajad pidasid kriitilise mõtlemisoskuse arendamist olulisemaks kui nende kolleegid venekeelsetest koolidest, sealjuures hindasid venekeelsete koolide õpilased klassikliimat vähem vabamaks kui eestikeelsete koolide õppurid. Uuringu põhjal selgus, et õpilaste teadmised sõltuvad ka sotsiaalmajanduslikust taustast. Eestis mõjutavad õppurite teadmisi ühiskondlik-sotsiaalsed pinged nagu joomarlus, töötus, vaesus ja viletsad elutingimused. Venekeelsete perede ja madalama tööalase positsiooniga vanemate lapsed olid nõrgemate teadmistega. Võib väita, et kõrgharidusega vanematega peredes tuntakse rohkem huvi poliitika vastu, jälgitakse sündmusi nii maailmas kui kodukohas ja vesteldakse sagedamini ühiskondlikel teemadel. Kool kui sotsiaalne keskkond Eestis hindavad õppeprotsessi osapooled koolide sotsiaalset keskkonda heaks ja suhteid usalduslikeks. Koolikeskkonda ja õpilase-õpetaja suhteid hindas positiivselt 90% õpetajatest ja 2/3 õpilastest. Samas tundis 1/10 õpilastest end tõrjutuna. Ligikaudu 2/3 õpetajatest on ise aktiivsed koolielus osalejad, kuid see näitaja on Eesti koolides rahvusvahelise tasemega võrreldes madalam. Eestikeelsete koolide õpetajad peavad koolikiusamist olulisemaks probleemiks kui venekeelsete koolide õpetajad. Mõlema keelegrupi pedagoogid peavad suurimateks sotsiaalseteks probleemideks põhjuseta puudumist, vägivalda, vandalismi, 5-10% õpetajatest ka alaealiste alkoholi tarvitamist. Üle ¾ kõigi maade õpilastest pidas oluliseks, et igas koolis oleks õpilasomavalitsus, ja leidis, et ühistegevusega on võimalik saavutada positiivseid muutusi. Sarnane tendents ilmnes ka Eesti õpilaste arvamustes, kus vaid 7% väitis, et nad on ühistegevustest kõrvale jäänud. Valdavalt tegeletakse taidlusega (61%) ning kooli- ja klassisisese ühistegevusega. Kõikides riikides on tüdrukud aktiivsemad koolielus osalejad kui poisid. Eesti maakoolide õpilased peavad ühistegevusi tähtsamateks kui linnakoolide õpilased. Ka hindavad eestikeelsete koolide õpilased ühistegevust enam kui venekeelsete koolide õppurid. 4
Tabel 2. Kas Sa oled koolis osalenud järgmistes tegevustes? % õpilastest, kes on osalenud viimase aasta jooksul või varem (Toots 2011:55) Tegevus Eesti kool Vene Kool Tüdrukud Poisid Maakool Linnakool Hääletamine klassivanema või õpilasomavalitsuse valimistel Osalemine muusika- või näitemänguprojektides väljaspool tunde Aktiivne osalemine väitlustes Kandideerimine klassivanemaks või õpilasomavalitsusse Osalemine õpilasomavalitsuse töös Osalemine kooli juhtimist puudutavates otsustes 75 65 80 67 73 73 74 66 82 62 76 71 36 28 35 34 39 32 31 24 36 24 35 28 23 25 29 18 30 21 21 31 27 19 25 22 Demokraatlikud hoiakud Uuring näitas, et õpilased tunnistavad demokraatia põhiväärtusi. Oluliseks peetakse arvamusvabadust, vabade valimiste korraldamist, erinevate poliitiliste ja sotsiaalsete gruppide aktsepteerimist ning protestimisõigust ebaõiglase seadusandluse vastu. 38 osalenud riigi hulgast olid Ladina-Ameerika riikide õpilased ja õpetajad demokraatia suhtes optimistlikumad kui eurooplastest vastajad. Eesti õpilaste suhtumine sarnaneb rahvusvahelise keskmisega. Sarnaselt eelnevate kodanikuhariduse küsitlustega varieerub õppurite suhtumine demokraatiasse kooli õppekeele, mitte asukoha järgi. Väärtushoiakutes linna- ja maakoolide õpilaste vahel erinevusi 5
polnud, küll aga esinesid erinevused eesti- ja venekeelsete koolide vastajate võrdluses. ICCS 2009 põhjal selgus, et kodanike põhiväärtusi toetatakse enam kui varasema CIVIC 1999 põhjal. Samas ollakse sallivamad onupojapoliitika ja meediamonopoli eksisteerimise suhtes. Näiteks sugulastele ametikohtade jagamisse suhtusid pooldavamalt Ladina-Ameerika, kuid ka Korea ja Norra vastajad ning meediamonopoli olemasolusse taas Ladina-Ameerika riikide vastajad. Eesti vastajate tulemused sarnanesid rahvusvaheliste näitajatega. Tabel 3. Toetus kodanikuõigustele ja -vabadustele. % vastajaist, kes olid väitega täiesti nõus ja nõus (Toots 2011: 65) Väide Eesti 1999 Eesti 2009 Uuringu keskmine 2009 Igaühel olgu õigus vabalt avaldada oma arvamust Poliitikud ei tohiks anda riigiametis tööd oma pereliikmetele Üks ettevõte või valitsus ei tohiks omada kõiki ajalehti Kõigi inimeste poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi tuleks austada Inimestel peaks olema vabadus avalikult valitsust kritiseerida Kõigil kodanikel peaks olema vabadus valida oma juhte Inimesed peaksid saama protestida ebaõiglaste seaduste vastu Erinevus vaeste ja rikaste sissetulekutes peaks olema väike 79 99 98 85 77 68 80 80 73 63 96 95 69 74 78 79 92 94 66 90 92 73 77 78 6
Soolist võrdõiguslikkust toetavad eestikeelsete koolide õpilased rohkem ja tüdrukute toetus naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele ühiskonnas on kõrgem. Seegi tulemus sarnaneb 1999 aasta uuringuga. Kasvanud on õpilaste poolehoid naiste osalemisele poliitikas ja nende võrdsele kohtemisele tööturul. Vastused immigratsiooniga seotud küsimustele näitasid, et noored on tolerantsed. 92% uuringus osalenud õpilastest arvas, et immigrantide lastel peaksid olema samad õigused ja võimalused haridusele kui teistel. Kõige vähem (60%) toetati väidet, et sisserännet tuleks piirata töökohtade vähesuse korral. Eesti õpilaste arvamus sarnaneb rahvusvahelise tulemiga. Venekeelsete koolide õpilased on sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud kui eestikeelsete koolide õpilased. Väitega, et immigrantidel on õigus säilitada oma keel, nõustus venekeelsetes koolides 89% ja eestikeelsetes koolides 54% vastajatest (erinevus 35%). Sellest järeldub, et õpilased on ühiskonnas toimuvast informeeritud ja mõjutatud. Toetus rahvusrühmade õigustele on võrreldes eelmise uuringuga kasvanud, olles kõrgem uuringu kesknivoost. Antud valdkonnas on eesti- ja venekeelsete koolide õpilaste tulemused erinevad: eestikeelsete koolide õpilased toetavad enam erinevate rahvusrühmade õigusi kui vene koolide õpilased. Viimased ei pidanud lugupidamise suurendamist erinevate rahvusrühmade vastu kooli ülesandeks. Võõrkeelte õppimist nimetasid oluliseks nii eesti- kui venekeelsete koolide õpilased. Kodanikukasvatus Eesti noorte huvi ühiskonnaprobleemide vastu on rahvusvahelises plaanis keskmisel tasemel, kuid võrreldes CIVIC 1999 küsitlusega langenud. Vähenenud on poliitiliste ja sotsiaalsete teemade arutamine vanemate ja sõpradega, see-eest jälgitakse enam uudiseid telest, Internetist ja ajalehtedest. Uuringu tulemustest selgub, et Eestis arutlevad tüdrukud (30%) mõnevõrra enam poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide üle kui poisid (26%). Sarnane tendents oli ka uuringu vastajatel üldiselt (tüdrukud 44% ja poisid 40%). Venekeelsete õpilaste huvi ühiskonnaelu vastu on keskmiselt 13% kõrgem kui eestikeelsete koolide õpilastel, kusjuures eelkõige huvitutakse Eesti riigi ja kohaliku poliitikaga seotud teemadest. Poliitilise enesetõhususe raames uuriti, kui hästi suudavad õpilased enda hinnangul poliitikast aru saada, aruteludes osaleda ja erinevate poliitiliste tegevustega hakkama saada. Poliitilise enesetõhususe hinnang oli võrreldes CIVIC 1999 küsitlusega kõrgem. Eesti vastajatest ligi pooled arvasid, et nad saavad poliitilistest teemadest ja probleemidest aru. Eestikeelsete koolide õpilased hindavad oma arusaamisi poliitikast kõrgemalt kui venekeelsete koolide õpilased. 7
Selgus, et kõrgema teadmiste tasemega õpilased usuvad enam oma võimetesse. Suurenenud on õpilaste hulk, kes tähtsustavad kodaniku rolli ühiskonnas ja osalevad ise ühiskondlikus tegevuses. Kõigis riikides oli poiste planeeritav poliitiline aktiivsus kõrgem kui tüdrukutel. Eesti vastajad pidasid valimistel hääletamist vähem tähtsaks kui teiste riikide õpilased. CIVED 1999 ja ICCS 2009 tulemusi võrreldes on 10% võrra kasvanud õpilaste hulk, kes soovib osaleda Riigikogu valimistel. Täiskasvanuna valimistel osalemist peetakse oluliseks, aga info kogumist kandidaatide kohta enne hääletamist mittevajalikuks. Õpilased on valmis abistama valimiskampaania perioodil, tegutsema ametiühingus ja kohaliku omavalitsuse volikogus või erakonna liikmena. CIVED 1999 tulemuste põhjal kavatses erakonnaga liituda 11% tüdrukutest ja 20% poistest. ICCS 2009 oli see näitaja nii tüdrukutel kui poistel 15%. Venekeelsete koolide õpilastest planeerib erakonnaga liitumist 22% ning eestikeelsetest õpilastest 13%. Venekeelsete õpilaste informeerituse tase on kümne aastaga kaks korda kasvanud, ka poliitikas osalemist toetavad nad enam kui eestikeelsete koolide õpilased. Mõlema keelegrupi 14-15-aastased noored ehk 2/3 vastajatest on olnud kaasatud ühiskondliku elu tegevustesse väljaspool kooli. Peamised tegevused on heategevuseks raha kogumine, osalemine keskkonnalases tegevuses ja vabatahtlikus töös kodukohas. Rahvuslik ja Euroopa identiteet Toetus oma koduriigi suhtes on võrreldes CIVIC 1999 küsitlusega kasvanud, samas on õpilastele oluline ka Euroopa identiteet. Eesti kahe keelerühma õpilaste vastuseid võrreldes on suhtumine erinev. Eestlastes on patriotismitunne kasvanud ning venekeelsete koolide õpilastes võib täheldada selle vähenemise tendentsi. Suhtumine avaldus küsimuse kaudu, kui oluliseks peavad noored Eestisse jäämist ja seotust Eestiga. Eestikeelsete noorte hulgas pole lahkuda soovijate arv kümne aastaga muutunud, kuid venekeelsete õpilaste seas on see aastatega kaks korda kasvanud. 49% õpilastest tunneb Eestis elamise üle uhkust, kuid 56% eelistaks alaliselt elada mõnes muus riigis. Usaldus institutsioonide vastu on Eesti noortel jätkuvalt madalam kui Lääne-Euroopa ja Skandinaavia riikides. Täitevvõimu usaldatakse (28% enam, kui 1999. Aastal, samas kui Riigikogu usaldusväärsus pole aastatega muutunud. Eestikeelsed noored usaldavad enam Vabariigi Valitsust ja Kaitseväge, venekeelsed noored aga rahvusvahelisi organisatsioone ja erakondi. 8
Riiklike institutsioonide asendamist üle-euroopaliste institutsioonidega ei toeta sarnaselt Eesti vastajatele ka teiste Euroopa riikide noored. Uuring näitas, et Lõuna-Euroopa noored toetavad enam Euroopa süvaintegratsiooni kui Põhjamaade või Ühendkuningriigi noored. Vastajate tulemused demokraatlike hoiakute suhtes on vastuolulised. Toetatakse demokraatlikke väärtusi, kuid uuringu üldiste tulemuste kontekstis on Eesti kõikide väärtusskaalade suhtes kesknivool või alla selle (v.a. toetus erinevate rahvusgruppide õigustele). Teadmised Euroopa Liidust Euroopa uuring jagunes kaheks mooduliks. I moodulis küsiti EL-ga seotud põhifakte. Üldlevinud fakte teadsid õpilased hästi, detailsemates kodanikuteadmistes (nt õigusaktide ja poliitilise korraldusega seotud küsimustes) orienteerusid vastajad kehvemini. Teadmised eurost ja euroalast olid suhteliselt head. Selgus, et teadmised ei sõltu sellest, kas riik on eurotsooni liige või mitte. Eesti õpilaste teadmiste tase oli enamike küsimuste puhul keskmisest kõrgem. Eesti õpilaste euroga seotud teadmisi mõjutavad reisimine ja vanemate tööränne Euroopa riikidesse. Õpilased toetasid EL ühist poliitikat, mis käsitleb erinevate valdkondade poliitikate rakendamist ja ühisrahaga seonduvat. Euro leidis õpilaste seas tugevat toetust, toetati ka Eesti EL liikmelisust, vähem pooldati EL edasist laienemist. Üldjuhul tundisid õpilased selle üle uhkust, et nende riik on EL liige ja tundsid end osana EL-st. Euroopa küsitluse II moodulis uuriti, millised on õpilaste hoiakud ja väärtushinnangud seoses EL migratsiooni-, majandus-, haridus- ja kultuuripoliitikaga. Vastajad toetasid võrdsete õiguste andmist erinevatele etnilistele ja rassilistele gruppidele ning sisserändajatele üle Euroopa. Poolehoid kodanike vabale liikumisele, õigusele elada ja töötada Euroopas oli eriti kõrge nn uutes demokraatiates, mis liitusid EL-ga hiljuti. Eestis toetasid nii vene- kui eestikeelsete koolide õpilased võõrkeelte õppimist, sest see aitab kaasa teiste kultuuride mõistmisele, töö- ja õppimisvõimaluste avardumisele. Selgus, et tüdrukud peavad keeleõpet olulisemaks kui poisid. Kokkuvõtteks - Kodanikuhariduse edendamine toimub nii formaalse, mitteformaalse kui informaalse haridussüsteemi kaudu. Kodanikuhariduse stabiilsemaks ja demokraatlikumaks muutmisele aitavad kaasa mitmed strateegiad, näiteks,,kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014, 9
,,Education and training 2020. Kodanikuharidust toetavad nii riiklikud kui ka kolmanda sektori institutsioonid. - Õpilaste teadmised on eelkõige mõjutatud klassis ja koolis valitsevatest inimsuhetest ning kodusest sotsiaalmajanduslikust olukorrast. - Eesti õpilaste kodanikuhariduse alased teadmised on valdavalt rahvusvahelisel keskmisel tasemel või kõrgemad ja toetavad demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti õpilased ja õpetajad peavad klassi- ja koolikeskkonda usalduslikuks ja positiivseks. Eestikeelsete koolide õpetajad peavad oluliseks teadmiste kujundamist sotsiaalsetest, poliitilistest ja avalikest institutsioonidest, venekeelsete koolide õpetajad aga keskkonna temaatikat ja konfliktide lahendamise oskust. Eelneva põhjal on võimalik selgitada, miks on venekeelsete õpilaste teadmiste tase eestikeelsete koolide õpilaste omast madalam. - 1999 ja 2009 aasta küsitluste andmeid võrreldes on noored muutunud ühiskondlikult aktiivsemaks ja nende organisatsiooniline käitumine teadlikumaks. Noored tunnevad end ühiskonna liikmetena, toetavad aktiivse kodaniku põhimõtet, on valmis osalema kooli ja kogukonna ühistegevustes. IEA ICCS 2009 raportitega on võimalik tutvuda: http://www.iea.nl/fileadmin/user_upload/publications/electronic_versions/iccs_2009_europea n_report.pdf http://www.iea.nl/fileadmin/user_upload/publications/electronic_versions/iccs_2009_internati onal_report.pdf Kasutatud allikad Kerr, D., Sturman, L., Schultz, W., Burge, B. (2010). ICCS 2009 European Report. Civic knowledge, attitudes, and engagement among lower-secondary students in 24 European countries. IEA Toots, A.(Toim.). (2011). Noorte kodanikukultuur kümme aastat hiljem. Eesti tulemused IEA Rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus ICCS 2009. Tallinn: TLÜ Riigiteaduste Instituut 10