PRAKTILISE ETTEVÕTLUSALASE KOOLITUSE ROLL EESTI VÄIKEETTEVÕTETES TABELARVUTUSSÜSTEEMI TOETUSEL Sissejuhatus Merike Kaseorg Ain Sakk Tartu Ülikool Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. Eesmärgi saavutamise eelduseks on tugevad ja konkurentsivõimelised ettevõtted. Olulisemaks väike- ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, on toetada väikeettevõtlust immateriaalselt (koolitus, nõustamine) ja materiaalselt. (Eesti Riiklik Arengukava, 2002) Materiaalsed toetusmeetmed võivad olla kaudsed (maksusoodustused, investeeringud) või otsesed soodustused (subventsioonid konkreetsetele projektidele). (Siimon, 1999) Liitumisel Euroopa Liiduga on võimalus saada osa liidus pakutavatest abiprogrammidest. Lülitumine rahvusvahelisse infovõrku eeldab ühiskonnaliikmete valmisolekut ning kompetentsust. Ettevõtluse efektiivsust tuleb tõsta kaasaegse infotehnoloogia, sellealaste teadmiste ja töövõtete abil. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes on hõivatud märkimisväärselt suur osa tööjõust, millest tulenevalt on VKEdel väga oluline roll uute töökohtade loojatena, aidates selle kaudu kaasa sotsiaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamisele. Vähemarenenud piirkondades pakub väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus võimalust ellujäämiseks, eneseteostuseks ja heaolu suurendamiseks, soodustades nii tasakaalustatud regionaalset arengut. Väike- ja keskmised ettevõtted suudavad oma tõhususe tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa kogu majanduse paindlikkuse suurenemisele. Riigi ülesandeks on luua VKEdele parem ligipääs koolitusteenustele. VKEd kalduvad informatsiooni puudulikkuse tõttu koolituse kasulikkust alahindama, mistõttu tuleb tõsta nende teadlikkust töötajate arendamise strateegilisest tähtsusest ettevõtte konkurentsivõime tõstmisel. (Riigikogu põhiseisukohad, 2002) Käesoleva artikli eesmärgiks on uurida ja hinnata väljatöötatud ettevõtlusalase praktilise koolituse metoodikat. Ühe võimalusena on vaatluse all tabelarvutussüsteemi rakendamine teoreetiliste teadmiste kinnistamisel. Riigi majanduspoliitika toetus ja infotehnoloogia roll ettevõtluse arendamisel 2002. a. alguses kinnitas Vabariigi Valitsus dokumendi Ettevõtlik Eesti, mis on aluseks riigipoolsele ettevõtluse toetamisele. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni eestvedamisel kasvas sellest välja Ettevõtluse Aasta idee, et toetada aktiivselt antud prioriteetide elluviimist. Ettevõtluse Aasta 2002 2003 eesmärk on koondada ettevõtete ja ettevõtlusele orienteeritud organisatsioonide ühised jõud, et: 53
teadvustada väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) rolli stabiilse majanduskasvu ja tööhõive loojana Eestis; kujundada Eesti ühiskonnas positiivset hoiakut ettevõtlustegevuse suhtes ning toetada ettevõtluse teadlikkuse tõstmist; propageerida ettevõtlust kui elustiili; tugevdada avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide koostööd väikeja keskmise ettevõtluse arendamisel Eestis. (Ettevõtluse Aasta 2002 2003) Ettevõtte arendamine pidevalt toimuvate muudatuste taustal ettevõtluskeskkonnas on eluliselt tähtis. Valitsuse tegevus ettevõtluskeskkonna kujundamisel läbi ettevõtluspoliitika mõjutab paljusid tegureid, mis määravad väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) potentsiaali majanduses, nende püsimajäämise ja kasvu. Tulenevalt Euroopa riikide kogemustest on vaja toetada ja suurendada VKE-de panust majanduse arengusse. Vaatamata majanduspoliitika, rahvusvahelistumise ja Euroopasse integreerumise uutele võimalustele, on vaja arendada ettevõtluspoliitikat. Valitsuse tähtsamateks võimalusteks VKE arengu mõjutamisel on seadusandlik regulatsioon ja makromajanduspoliitika, nende otsene toetamine ning ettevõtte ja ettevõtluse väärtustamine ühiskonnas. Eestil, nagu ka teistel üleminekumaadel, on vaja arendada VKE sektorit, mille peamine roll seisneb uute töökohtade loomises, majandusstruktuuri paindlikumaks muutmises ja esinemises innovatsiooniallikana. (Oitmaa, 2001) Ettevõtluse edukust saab tõsta positiivsete hoiakute, teabe ja finantstoetuse ning koolituse kaudu. Omaette küsimus on, kui suur osa koolituses peab olema riigi kanda. Koolituse vajadust tunnetatakse, kuid sageli ei leita õpinguteks aega. Samas heidetakse pakutavale koolitusele ette praktikakaugust, liigset akadeemilisust. Soovitakse saada täiendkoolitust, mis võimalikult täpselt vastaks ettevõtja ärilistele vajadustele. (Teder, Teder, 2001) Enam kui pooled (61%) ettevõtte peavad vajalikuks järgmise aasta jooksul oma töötajaid koolitada, kusjuures kindlasti soovib seda teha 38%. VKE-dest (vt joonis 1). 15% 14% 11% 23% jah, tõenäoliselt jah, kindlasti tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 37% ei oska öelda Joonis 1. Hinnanguline koolitusvajadus järgneva 12 kuu jooksul (% vastajatest). (Eesti väikese ja keskmise suurusega, 2003) Täiesti välistab oma töötajate koolitus- ja täiendõppevajaduse aga 15% väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest. Omakorda ca 75% nendest ettevõtetest, kes tunne- 54
tavad vajadust oma töötajate koolitamise järele, plaanib seda kas kindlasti või suure tõenäosusega. (Eesti väikese ja keskmise suurusega, 2003) Üheks võimaluseks on praktiline koolitus ettevõtluse valdkonnas, mis aitaks kaasa ettevõtte juhtimises esinevate probleemide ja kitsaskohtade paremale lahendamisele ilma lisakulutusteta tarkvara hankimisele, kasutades koolitusest saadud teoreetilisi ja praktilisi kogemusi. Arvuti ja programmvara kasutamise oskus on efektiivse majandamise alus. See tagatakse õigeaegse ja adekvaatse infoga, läbimõeldud ja hästitöötava arvestussüsteemiga. Arvuti ja programmvara hea tundmine võimaldab kiirelt areneva ettevõtte info ning arvestusteenistustel olla vastavuses firma vajadustega (Kaseorg, Leping, 1998). Infotehnoloogia arenguga on oluliselt kasvanud kasutatava info hulk ja paranenud selle kättesaadavus. Seoses sellega on kasvanud juhtimise osatähtsus, mis omakorda on suurendanud juhi ja juhtimise osa majandustegevuses. Tundes põhjalikumalt majandusteaduse nii teoreetilisi seisukohti kui ka rakenduslikke aspekte, on võimalik leida veelgi paremaid, sügavamaid ja laiemaid informaatika kasutamise võimalusi nendes valdkondades. Infotehnoloogia aitab kaasa tootmise automatiseerimisel: kasutatakse nii vahetus tootmisprotsessis, toodangu planeerimises, arvestuse pidamises kui ka juhtimises. Tootmise edukaks juhtimiseks on kõikide tasemete juhtidele vajalik õigeaegne ja objektiivne teave olukorrast, probleemidest, võimalikest tegutsemisvariantidest. Selle puudumisel võib kannatada juhtimisotsuste kvaliteet, mis omakorda võib esile kutsuda ebasoovitavaid tagajärgi ja häirida oluliselt eesmärkide saavutamist. Kui info tootmissüsteemidest, tooteprobleemidest, kliendikriisidest ja -võimalustest, müügitegevuse puudujääkidest ja muudest tähtsatest äriuudistest läbib organisatsiooni minutitega päevade asemel ja kui õiged inimesed saavad need küsimused lahendada tundidega päevade asemel, saavutab see firma teiste ees tohutu edumaa. Sarnane ümberkorraldamise protsess on palju põhjapanevam kui ükski teine muutus masstootmise algusest alates. Ettevõtte tegevuse juhtimisel on vaja analüüsida suurt hulka erinevaid majanduslikke seoseid. Et saada parim tulemus, on tarvis kaaluda võimalikult palju alternatiive, mis ilma infotehnoloogia abita oleks äärmiselt raske või isegi võimatu. Ettevõttes toimuva analüüsimisel võib kasutada: a) sellele spetsialiseerunud ettevõtete abi; b) keerukaid ja kalleid valmisprogramme (nt erinevad raamatupidamis- ja majandustarkvara, mis on enamasti mõeldud suurtele ettevõtetele); c) lihtsamate ülesannete lahendamiseks ja probleemide tundmaõppimiseks sobivad hästi tabeltöötlusprogrammid, millest paljud on ka vabavaralised. Nagu eeltoodust ilmneb, on võimalusi palju. Autorid uurivad just viimase võimaluse kasutamist. See eeldab põhjalikumat ettevõtja koolitust, mis võimaldaks näha seoseid ja langetada otsuseid ilma suuremate kulutusteta. Et kaasa aidata väike- ja keskmiste ettevõtete juhtide ning töötajate koolitustaseme tõstmisele on TÜ majandusteaduskonna majandusprotsesside juhtimise ja infosüsteemide lektoraat välja töötanud ülesannete kogu Ettevõte: majanduslikud seosed MS Excelis mis võib osutuda heaks abiliseks praktikutele oma ettevõttes esinevate majanduslike seoste lahtimõtestamisel (Reiljan, Kaseorg, 2002). 55
Ettevõtlusalane praktiline koolitus Uurimaks vastavasisuliste näidisülesannete praktilist lahendamise vajadust, korraldasid autorid pilootuuringu TÜ majandusteaduskonna Avatud Ülikooli diplomiõppes ja TÜ Narva Kolledžis õppivate praktikute hulgas. Uuritavat valdkonda puudutavate küsimuste põhirõhk oli suunatud ettevõtlusalasel koolitusel saadud teadmiste praktilisele rakendamisele arvuti ja tabelarvutussüsteemi kaasabil. Saadud tulemuste ja edasiste küsitluste põhjal on võimalik täiustada olemasolevaid ning välja töötada täiesti uudseid koolitusprogramme. Küsimustikule vastas 94 üliõpilast, kellest oli kaks kolmandikku naisi. Majandusharudest, kus küsitletud töötasid, olid esindatud kõik suuremad. Töötajate arvu järgi oli enamus väike- ja keskmisi ettevõtteid, üksikud suurettevõtted ning põhitöökohad jagunesid suuremalt osalt erasektorile, küsitletutest 2 ei töötanud. Ametikohtadest oli juhte 23, spetsialiste 40 ja reatöötajaid 29. Kuna kõik küsitletud õpivad, siis oli valdav enamus e. 93% keskharidusega ja 7% kõrgema haridusega. Joonis 2 annab vastuse küsimusele Kus omandasite enamuse oma senistest arvutialastest teadmistest? Toodud diagrammilt ilmneb, et pooled vastanutest on arvutialased teadmised omandanud iseseisvalt. Koolituskursustel on osalenud 29% küsitletutest. Kolleegi juhendamisel ning keskkoolis, gümnaasiumis on teadmisi omandanud vastavalt 16% ja 5% vastanutest. 50% 5% 29% 16% koolituskursustel kolleegi juhendamisel õppisin iseseisvalt keskkoolis, gümnaasiumis Joonis 2. Kus omandasite enamuse oma senistest arvutialastest teadmistest? Suur iseõppijate arv näitab vastavasisulise koolituse vajakajäämisi. Kindlasti on vaja läbi koolituskursuste ja nõustamise riiklikult toetada väikeettevõtjate koolitust ettevõtluses vajalike praktiliste kogemuste kinnistamisel. Riikliku ettevõtluse toetamise strateegia väljatöötamisel tuleb arvestada nii ettevõtjate reaalsete vajaduste, Eestit iseloomustava ettevõtluse arengu kui ka Euroopa Liidu kogemusega. Küsimusele Kas kasutate oma igapäevatöös tabelarvutussüsteemi? vastas üle poole küsitletutest, et kasutavad üksikute tööülesannete täitmisel ning neljandik, et kasutavad seda peamise töövahendina. Tüüpiliselt 95% arvutite omanikest kasutab 5% oma arvuti ja programmvara võimsusest. Kui õpetamise ja õppimise käigus suurendada 56
seda 30%ni, tähendaks see 6 korda suuremat tööjõudlust. Selline tööjõudlus võimaldab olla konkurentsivõimeline kiirelt muutuvas ühiskonnas. Vaatleme samale küsimusele antud vastuseid ettevõtlussektorite kaupa. 37,5% avaliku sektori töötajatest kasutab tabelarvutussüsteemi üksikute tööülesannete täitmisel. Neljandik vastanutest kasutab tabelarvutussüsteemi peamise töövahendina ja samapalju neid, kes ei kasuta arvutit üldse. 12,5% kasutab igapäevatöös muid programme. Erasektoris kasutatakse tabelarvutussüsteemi põhiliselt üksikute tööülesannete täitmisel 55%. Peamise töövahendina kasutatakse 34,2%, 9,8% vastanutest kasutab muid programme ja 2% ei kasuta arvutit üldse. Ametikoha järgi kasutab oma igapäevatöös tabelarvutussüsteemi üksikute tööülesannete täitmisel 62% juhtidest, 58,4% spetsialistidest ja pooled reatöötajatest. Peamise töövahendina leiab tabelarvutussüsteem kasutamist vastavalt 24% juhtide ja 39,7% spetsialistide ja kolmandiku reatöötajate poolt. Muid programme kasutab viiendik juhte, 8,2% spetsialiste ja 7,8% reatöötajatest. Uurides, milliste tööülesannete täitmisel tabeltöötlust kasutatakse selgus, et domineerivaks on põhiliselt tulemuste analüüsiga seotud valdkonnad. Põhjuseks võib olla pidevalt muutuvad vajadused ja valmis programmipakettide korral puuduv paindlikkus. Järeldusena võime öelda, et ilmselt olemasolevad valmisprogrammilised lahendused ei kata kogu probleemistikku või on kättesaamatult kallid. Levinumad programmid on ülevõetud teistest riikidest ja ei sobi kohalike tingimustega. Tüüpiline on, et ettevõtted suurendavad oma infotehnoloogiaalaseid kulutusi, tellivad võimsamaid süsteeme ja maksavad süsteemiarendajatele suuri summasid, saades vastu vaid vähem vigu tegeva ja pisut kiirema süsteemi ning tihtipeale ei võimalda soetatud programmid seda, milleks nad algselt hangiti. Soovitame kasutada Eestis väljatöötatud süsteeme, mis arvestavad siinseid olusid, kiirendavad muudatuste tegemist ja programmide täiustamist vastavalt ettevõtte vajadustele ning spetsiifikale, toetades ja arendades sellega kohapealset tarkvara tootmist. Küsimustele Kas ettevõtlusalane koolitus tutvustab Teile uusi võimalusi tabelarvutussüsteemi kasutamisel? ja Kas ülikoolis omandatud praktilised teadmised tabelarvutussüsteemis on osutunud vajalikuks? vastas enamus jaatavalt. Nagu näha, pole täiendõpe ülearune isegi nendele, kes ettevõtjaks sündinud. Muidugi õpitakse tõhusalt ka töö käigus, kuid sageli liiga aeganõudvalt ja suurte kuludega. Üheks võimaluseks on koolitus ettevõttemajanduse valdkonnas. Toetamaks seda, on välja töötatud eespool mainitud ülesannetekogu ja tagasiside saamiseks viidud läbi pilootuuring. Küsimustele Kas konkreetsete valemite tuletamine tabelarvutussüsteemis lihtsustab ettevõttemajanduslike ülesannete lahendamist? ja Kas peate enda jaoks vajalikuks näidisülesannete lahendamist arvutil? vastasid kõik küsitletud jaatavalt. Nagu eelnevast nähtub, on uudne lähenemine eluliste näidisülesannete kaudu koos nende praktilise lahendamisega arvutil osutunud vajalikuks ja kinnistanud teoreetilisi teadmisi. Näitlikustamine konkreetsete, reaalsete andmetega annab paremaid tulemusi ja ilmestab seoseid ettevõttesiseste protsesside vahel, kui teoreetiline lähenemine. Konkreetsetelt tulemustelt üldistatud kujule üleminek on lihtsam. 57
Küsimusele Kas ettevõtlusalasel koolitusel omandatud teadmistele ja valemitele rajanedes olete lihtsustanud oma igapäevatööd? vastajatest 66% arvas, jah, 34% ei. Ametikoha järgi jagunesid jaatavalt vastajad järgmiselt: 92% juhtidest, 67% spetsialistidest ja 41% reatöötajatest. Kaks kolmandikku küsitletutest arvas, et koolitusel omandatud teadmised ja praktilised oskused lihtsustavad neil vastu võtta juhtimisalaseid otsuseid. Allpool toodud diagrammil on näha vastajate jagunemine ametikoha järgi. % 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 tippjuht spetsialist reatöötaja ei jah Joonis 3. Kas ettevõtlusalasel koolitusel omandatud teadmised ja praktilised oskused lihtsustavad Teil vastu võtta juhtimisalaseid otsuseid? Viimased kaks küsimust näitavad väga selgelt lahendatud ülesannete olulisust ja vajalikkust lihtsustamaks osavõtnute igapäevatööd. Parem informeeritus ettevõttes toimuvast vähendab oluliselt riske ning see omakorda aitab vastu võtta õigemaid otsuseid. Otsustusteks on vaja infot, so andmeid sellisel kujul, mis võimalikult vastaks nende kasutaja eesmärkidele: omaks talle tähendust; tooks esile olulise; sisaldaks võimalikult vähe müra; oleks kasulik ja ajakohane; oleks usaldusväärne jne. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus sõltub vastuvõetud otsustest. Kui efektiivsus tõuseb, kasvab ka kasum. Läbiviidud pilootuuringu põhjal kujunenud autoritepoolsed soovitused on järgmised. Enam tähelepanu tuleb pöörata väike- ja keskmiste ettevõtjate rollile Eesti majanduse arengus, kuna nad on peamised töökohtade loojad ja uute ideede teostajad. Samuti on väljaspool suuremaid linnu tegutsevatel ettevõtetel täita oluline ülesanne piirkondliku arengu aktiveerimisel. Uued ja paremad töökohad ning suurem sotsiaalne sidusus aitavad kaasa ettevõtete konkurentsivõime tõusule, mis omakorda on oluline Eesti integreerumisel Euroopa Liitu. 58
Ettevõtlusalase aktiivsuse tõstmise eesmärgiks tuleb seada ettevõtjate koolitamine praktiliste kogemuste kinnistamiseks. Ettevõttemajanduse valdkonna näidisülesannete praktiline lahendamine arvutil annab paremaid tulemusi ja ilmestab seoseid ettevõttesiseste protsesside vahel, kui teoreetiline lähenemine. Tuleb kujundada positiivset hoiakut ettevõtlustegevuse suhtes ning toetada ettevõtluse teadlikkuse tõstmist. Kokkuvõte Ettevõtte suurusest tulenevaid spetsiifilisi vajadusi ei pea arvestama, kui ettevõtted on seejuures võrdsetes tingimustes. Kuna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuses ilmneb rohkem tõkkeid, siis kaldutakse neid pidama ebaefektiivseks. Seejuures on vaja üksnes toimivat riiklikku ettevõtluse arengukava, mis aitaks väikeettevõtete konkurentsivõimet oluliselt parandada. Riikliku ettevõtluse toetamise strateegia väljatöötamisel tuleb arvestada nii ettevõtjate reaalsete vajaduste, Eestit iseloomustava ettevõtluse arengu kui Euroopa Liidu kogemusega. Nii Eesti kui Euroopa Liidu ettevõtluses toimuvad struktuurimuudatused näitavad, et VKEde osatähtsus tõuseb. 99,4% Eesti ettevõtetest on väikesed ja keskmised ehk ettevõtted, kus töötab kuni 250 töötajat. Ka füüsilisest isikust ettevõtjad võib lugeda väikeettevõtete hulka. Üheks tähtsamaks ülesandeks on koolitada nii ettevõtjaid, kui ka ettevõtlusega otseselt mitteseotud inimesi. Koolituse laiendamise ja selle kättesaadavuse parandamisega läbi riiklike ja Euroopa Liidu toetusprogrammide julgustame ning toetame üha enam inimesi looma väikeseid ja keskmisi ettevõtteid, või tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjatena. Tulemusena väheneb kartus ettevõtluse ees, suureneb töökohtade arv, väheneb tööpuudus ja tõuseb kogu elanikkonna heaolu. Tuleb parandada riigi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahelist kommunikatsiooni, kuna need suhtluskanalid on üheks adekvaatse info allikaks ettevõtete probleemidest ja kitsaskohtadest, mida arvestatakse ettevõtluspoliitika kujundamisel. Kasutatud kirjandus 1. Eesti Riiklik Arengukava 2003 2006. [www.sak.ee/rak.pdf], 04.02.03 2. Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused. Aruanne. Veebruar 2003. Emor. [http://www.mkm.ee/dokumendid/ 1_multipart_xF8FF_2_SME_eesti%20aru.pdf], 12.09.03 3. Ettevõtluse aasta 2002 2003. [www.evea.ee/ea.htm], 04.09.03. 4. Kaseorg, M., Leping, V. Hea arvuti tundmine aitab eestlast Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi integreerumine Euroopa Liiduga majanduspoliitika eesmärgid ja abinõud. VI teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tartu Värska, 25. 27. juuni 1998. Mattimar OÜ, 1998. 5. Oitmaa, K. The integration of Estonian SME policy with the European Union SME policy. IX teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tartu Värska, 28. 30. juuni 2001. Berlin, Tallinn, 2001. 6. Reiljan, A., Kaseorg, M. Ettevõte: majanduslikud seosed MS Excelis. Tartu, 2002. 59
7. Riigikogu põhiseisukohad Eesti ettevõtja võimalused ja ohud EL siseturul. Nr 6/7 133, 3. detsember 2002. [www.riigikogu.ee/osakonnad/msi/tood/ tell01_133.html], 02.09.03. 8. Siimon, A. Eesti Vabariigi väikeettevõtluspoliitikast Euroopa Liidu kontekstis. VII teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tartu Värska, 25. 27. juuni 1999. Mattimar OÜ, 1999. 9. Teder, A., Teder, J. Väikeettevõtlus Eestis: roll ja probleemid. IX teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tartu Värska, 28. 30. juuni 2001. Berlin, Tallinn, 2001. Summary THE ROLE OF PRACTICAL ENTREPRENEURSHIP TRAINING IN DEVELOPING THE COMPETITIVENESS OF ESTONIAN SMALL ENTERPRISES Merike Kaseorg Ain Sakk University of Tartu There is no need to consider the specific size-based needs of enterprises as they operate in equal conditions. While there are more obstacles in the small and medium business activities, they tend to be regarded as non-effective. The only thing that is needed is an operating national business strategy, that would help the small enterprises to improve their competitiveness. Real needs of the enterprises, Estonian business development as well as European Union experience should be taken into account while forming a support strategy of national business. More emphasize should be put on the important role of small and medium enterprises in Estonian economic development. The small enterprises are the main generators of new job positions and innovative ideas. Enterprises located outside the cities have an additional task to activate regional development. The aim of the Year of Enterprising is to develop business in Estonia in order to gain maximum benefit for Estonian society. The communication between the nation and business organisations should be improved, because it adequately informs about the problems and bottlenecks in business activities that are used in constructing business policy. The educators of the undertakers have a crucial role in developing business in Estonia. The pilot research carried out within the second term diploma students of The Open University of the Economics and Business Administration faculty of Tartu University by the authors examined the need for business educational knowledge application to the computer. While the students were all practitioners, the results of the poll can be used to compose educational programs for small enterprises and searching for the necessary balance between the theory and practice. In conclusion, it 60
is possible to say, that the priority of the increase in business activity should be placed on the education to attach the practical experience. The practical solving of sample tasks in business economy with the computer gives better results than the theoretical approach, and illustrates the links of processes within the company. Positive attitude should be formed towards the business activity in Estonian society, and the raise of awareness of enterprising should be supported. 61