Erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri

Transcription

1 Erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigikogu valimise seaduses (edaspidi RKVS), kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (edaspidi KOVVS), Euroopa Parlamendi valimise seaduses (edaspidi EPVS) (edaspidi koos valimisseadused), erakonnaseaduses (edaspidi EKS) ning karistusseadustikus (edaspidi KarS) muudetakse erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise kontrollimisega seonduvaid sätteid. Eelnõu töörühma kuulusid Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Urmas Volens õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa avaliku õiguse talituse nõunik Tiina Runthal ) ja kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet Seletuskirja on koostanud Tiina Runthal ja Tanel Kalmet. Seaduse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome ja õiguskeele talituse toimetaja Taima Kiisverk Seaduse eelnõu väljatöötamise vajadus tulenes 1) Justiitsministeeriumi aasta tööplaani punktist 77, mille kohaselt muudetakse erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõuga erakondade rahastamine läbipaistvamaks, 2) Vabariigi Valitsuse poolt 3. aprillil aastal heaks kiidetud korruptsioonivastasest strateegiast aastateks , mille VII eesmärgiks on korruptsiooni vältimine erakondade rahastamisel ning 3) Group of States against Corruption (edaspidi GRECO) 2 soovitustest 3 erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmiseks. GRECO hindamisgrupp käis Eestis novembril Eesti kaitses oma aruannet Strasbourgis. Eesti sai GRECO-lt erakondade rahastamise küsimuses 9 soovitust, mille täitmise tähtaeg on aasta oktoober. Lisaks on eelnõu koostamisel lähtutud Veneetsia komisjoni juhistest ja raportist erakondade rahastamisest CDL-INF (2001) Veneetsia komisjoni erakondade hea halduse tavast 1 Korruptsioonivastane strateegia on kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: TEEGIA pdf 2 GRECO on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus, millega Eesti ühines aastal. GRECO eesmärgiks on hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga ning hindamise teel anda riikidele soovitusi korruptsioonivastaseks tegevuseks. Eestit esindab GRECO-s Justiitsministeerium. GRECO hindamisel on kolm taset: a) riigile antakse soovitused ja võetakse vastu hindamisaruanne (evaluation report); b) kontrollitakse, kas soovitused on täidetud ja võetakse vastu vastavusaruanne (compliance report); c) kui mõni soovitus on vastavusaruande põhjal jäänud täitmata, siis vaadatakse need üle ja võetakse vastu lisavastavusaruanne (addendum report). Hindamisvoore on seni olnud kolm, kus keskendutakse erinevatele teemadele (I ja II on Eesti jaoks edukalt lõppenud, III alles käimas). GRECO koduleht: 3 GRECO soovitused Eestile, kättesaadavad eesti ja inglise keeles: 4 Guidlines and Report on the Financing of Political Parties CDL-INF(2001)008 on Veneetsia komisjoni kodulehel kättesaadav: 1

2 CDL-AD (2009)002 5, EN Ministrite Komitee poolt vastuvõetud 8. aprillil a soovitusest liikmesriikidele Rec (2003) 4 ühistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel 6 ning erakondade rahastamise ja valimiskampaania juhistest 7. Erakondade rahastamisega seonduvad küsimused on avalikkuse tähelepanu pälvinud mitmel korral. Erakonnaseadus võeti vastu 11. mail ja see jõustus 16. juunil Vahepealse aja jooksul on erakonnaseaduses tehtud märkimisväärsel hulgal põhimõttelisi muudatusi. Ulatuslikke diskussioone on tekitanud ja muutusi läbi teinud seaduse erakondade rahastamist reguleeriv osa. Olulised muudatused, mis puudutasid erakondade rahastamist, tehti erakonnaseaduses aastal. Õiguskantsler tegi aasta 17. mail Riigikogule ettepaneku 9 nr 2 erakonnaseaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega, leides, et erakonnaseadus on osas, milles ei sätestata piisavalt tõhusat järelevalvet erakondade rahastamise üle, vastuolus põhiseaduse (edaspidi PS) 1 lõikes 1 ja -s 10 sätestatud demokraatia põhimõttega ning PS 48 lg 1 teisest lausest tuleneva erakonna põhiõigusega. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut ning Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas erakondade rahastamise kontrolli põhimõtete muutmiseks erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1060 SE) 10. Eelnõu langes Riigikogu X koosseisu volituste lõppemise tõttu Riigikogu menetlusest välja. 16. veebruaril a esitas õiguskantsler taotluse Riigikohtusse tunnistada erakonnaseaduse sätted, milles ei sätestata tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle, põhiseaduse vastaseks ja kohustada Riigikogu looma kontrollorgan, mis vastab miinimumnõuetele 11. Riigikohus 12 leidis, et kui ka möönda, et erakondade rahastamise kontrolli regulatsioon ei ole täiuslik, ei tulene sellest veel iseenesest, et see on vastuolus põhiseadusega. Igasugune ebatäiuslikkus ei ole põhiseaduse vastane. Erakonna põhiõigus tuleneb PS 48 lõike 1 teisest lausest, koosnedes erakonnavabadusest ja erakonnavõrdsusest. Erakond on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud mittetulundusühing, millel on vähemalt tuhat Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikust liiget, kes ei kuulu ühtegi teise Eesti erakonda. Erakonna olemust arvestades on tõhus erakondade rahastamise kontroll demokraatia ja avalike huvide kaitse seisukohalt oluline. Seetõttu soovitakse kõnesoleva eelnõuga kehtestada üldised põhimõtted erakondade rahastamise kohta, esitades näitliku keelatud annetuste loetelu. Erakondade sissetulekud kajastatakse aruandluses nii, et oleks võimalik tuvastada annetaja. Erakond, kes võtab vastu 5 Code of Good Practice in the Field of Political Parties CDL-AD (2009)002 on Veneetsia komisjoni kodulehel kättesaadav: 6 Soovitus (2003) 4 on eesti keeles kättesaadav Euroopa Nõukogu kodulehel: 7 Financing political parties and election campaigns guidelines. Kättesaadav internetis: g%20of%20political%20parties.pdf 8 RT I 1994, 40, Õiguskantsleri a ettepanek nr 2 on kättesaadav Õiguskantsleri Kantselei kodulehel: 10 Erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus erakondade rahastamise kontrolli põhimõtete muutmiseks eelnõu (1060 SE), Riigikogu X koosseis, on kättesaadav Riigikogu kodulehel: 11 Õiguskantsleri palus esitatud taotlusega tunnistada erakonnaseadus selles osas, milles see ei sätesta tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle, põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks, kuid Riigikohtu üldkogu istungil muutis õiguskantsler oma taotlust ning palus kohtul kohustada Riigikogu looma kontrollorgan, mis vastab miinimumnõuetele. 12 RKÜKo 21. mai 2008, nr

3 annetuse (rahalise või mitterahalise), mis on vastuolus seadusega, on saanud keelatud annetuse. Keelatud annetus tuleb viivitamata tagastada annetajale või kanda riigieelarvesse. Vastasel juhul kaotab erakond keelatud annetuse kolmekordses ulatuses nõude riigieelarvelisele eraldisele või peab maksma selle kolmekordse väärtuse riigi tuludesse. Kui annetust ei ole võimalik rahaks ümber vahetada, võib selle ka näiteks edasi kinkida. Erakondade rahastamise üle hakkab järelevalvet teostama Vabariigi Valimiskomisjon. Kui komisjon tuvastab rikkumise, kohustab ta erakonda ettekirjutusega rikkumist kõrvaldama, vastasel juhul ootavad erakonda sanktsioonid. Vabariigi Valimiskomisjoni ettekirjutuse peale on erakonnal, erakonna liikmel, valimisliidul ja üksikkandidaadil võimalik esitada taotlus halduskohtusse. Eesti Vabariigi põhiseaduse 104 lõike 2 punktide 2, 4, 5 ja 14 kohaselt on Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Sellest tulenevalt on ka kõnesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteem ja valimiskampaania aruandlus läbipaistvamaks ning kehtestada reeglid annetustele, sätestada keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, anda järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestada mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid. 3. Eelnõu sisu Eelnõuga muudetakse EKS 1 1. ja 2 1. peatükki, et reguleerida erakonna, erakonna nimekirjas kandideerinud isiku, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse rahastamist ning kontrolli. Eelnevast tulenevalt muudetakse ka eelnõu pealkirja, et see vastaks seaduse sisule. Erakondade rahastamise reeglite kehtestamisel on arvestatud, et säiliks tasakaal riigieelarvelise eraldise ja füüsiliste isikute annetuste vahel, et oleks kehtestatud reeglid riigieelarveliste eraldiste maksmisele ja füüsiliste isikute annetused oleksid läbipaistvad ning kajastatud aruandluses, et järelevalveorgan oleks sõltumatu ning et karistused oleksid mõjusad neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid. Kehtiv EKS reguleerib ainult erakonnaga seonduvaid küsimusi, kuid eelnõuga täiendatakse seadust ka valimisliidu ja üksikkandidaadi valimiskampaaniaga seonduvaga, koondades valimiskampaania järelevalve ühte seadusesse. Eelnevaga seonduvalt tehakse muudatused valimisseadustes ja KarS-s. Muudatused eelnõus on kajastatud küsimuste kaupa. Valimisliit ( EKS 5 1 ) Valimisliit on mittetulundusühing (edaspidi MTÜ), kellele laieneb mittetulundusühingute seadus EKS-s sätestatud erisustega. Samuti laieneb talle KOVVS-s valimistega seonduv. Seni reguleeris valimisliiduga seonduvat ainult KOVVS, mille 31 1 kohaselt on valimisliit hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud ühendus. Eelnõu kohaselt on valimisliit nagu erakondki MTÜ, kuna valimisliidu puhul on tegemist kohaliku 3

4 tasandi erakonnaga. 13 Kui erakonna registreerimiseks on nõutav EKS 6 lg 2 kohaselt vähemalt 1000 liiget, siis valimisliidu registreerimiseks seesugust nõuet ei ole. Sellise nõude täitmine kohaliku erakonna moodustamiseks on ebareaalne, sest Eestis on kohaliku omavalitsuse üksusi, kus elanike arv jääb alla tuhande. Erakonda saavad PS 48 lg 1 teise lause kohaselt kuuluda ainult Eesti kodanikud. Valimisliitu PS ei maini ning kuna kohalikel valimistel võivad kandideerida ka EL kodanikud, võivad nad kuuluda ka valimisliitu. Kuna valimisliit moodustatakse selleks, et kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kohaldatakse valimisliidu rahastamisele ja selle kontrollimisele erakonnale sätestatud tingimusi. Sarnaselt erakonnaga peab valimisliit esitama valimiskampaania aruande ning kajastama selles kõik saadud annetused ja teised rahastamise allikad ja tehtud kulutused. Erinevalt erakonnast ei pea valimisliit annetuste registrit, vaid kajastab oma annetused valimiskampaania aruandes ja majandusaasta aruandes. Valimisliidule laienevad eelnõu (EKS 5 1 lg 3) erakonna sätestatud rahastamise põhimõtted. EKS 12 1, sätestab, et valimisliit peab tagama rahastamise läbipaistvuse ning võib saada tulu annetustest, liikmemaksudest ja ühingu varaga tehtud tehingutest. EKS 12 2 kehtestab laenu võtmise alused. EKS 12 3 lõigetes 1 4 ja 7 9 on sätestatud, milliseid annetusi võib valimisliit vastu võtta. EKS -s 12 4 sätestatakse keelatud annetuse vastuvõtmisel saabuvad tagajärjed. EKS -s 12 5 sätestatakse arvelduskontost teavitamise kohustus. EKS 12 8 reguleerib valimiskampaania aruannet. Oluline on muu hulgas see, et valimisliidu nimekirjas kandideerinud isiku valimiskampaania kulutused, mis on tehtud valimisliidu kampaania toetuseks, tuleb samuti valimisliidu aruandes kajastada. Üksikkandidaat (EKS 5 2 ) Üksikkandidaat osaleb nii Riigikogu, kohaliku omavalitsuse kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Üksikkandidaadi valimiskampaania aruandlust reguleerivad sätted tuuakse üle KOVVS -dest 59 61, EPVS -dest ja RKVS -dest Üksikkandidaadi regulatsioon on EKS-i toodud valimisseadustest tulenevalt valimiskampaania aruandluse ja rahastamise põhimõtete ühtlustamise vajadusest. Muud sätted, mis seonduvad valimistoimingute ja valimistega, kuuluvad valimisseaduste reguleerimisalasse. See, milline peab olema üksikkandidaadi aruandlus, ei ole valimispõhimõte ega kuulu konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisalasse. Samuti ei oleks võimalik viidata valimisseadustes EKS-le, et erakonnale kehtestatud valimiskampaania rahastamise ja kontrolli sätted rakenduksid üksikkandidaadile, sest konstitutsioonilises seaduses ei viidata lihtseadusele. Üksikkandidaat võib kehtivate valimisseaduste kohaselt saada tulu annetustest (mitterahaline annetus, rahaline annetus ja tegevustoetus), pärandist, isiklikest vahenditest ning võtta laenu. Tal on keelatud võtta vastu varjatud ja anonüümseid annetusi. Kuna eelnõu kohaselt kehtestatakse kõigile kandidaatidele ühtsed rahastamise ja aruandluse põhimõtted, võib üksikkandidaat saada edaspidi tulu annetustest (hõlmab ka pärandi), võtta laenu ja kasutada valimistel oma seniseid rahalisi või mitterahalisi vahendeid ehk vara. Annetuste regulatsiooni kohta vt annetuste ( 12 3 ) selgitust. Valimiskampaania aruandele kohaldatakse teatud erisustega sätteid, mis on seaduses kehtestatud erakonnale. Näiteks on tulu liigid erinevad, üksikkandidaadil ei ole annetuste registrit ega majandusaasta aruannet, tal ei pea olema veebilehte ning talle ei kohaldu erakonnale kehtestatud laenamise kriteeriumid. 13 Vt nn valimisliitude kaasus, RKPJK 26. juuni a otsus nr

5 Erakonna rahastamise põhimõtted (EKS 12 1 ) Kehtiva EKS 12 1 lg 1 kohaselt on erakonna varaks põhikirjaga kehtestatud liikmemaksud, eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ja tulu erakonna varalt. Eelnõuga muudetakse EKS 12 1 lg 1 selliselt, et erakond on kohustatud hea seisma selle, eest et tema kulud ja tulud on kajastatud vähemalt seaduses sätestatud ulatuses, mis võimaldab avalikkusel ja kontrollorganil tema tegevust jälgida. Eelnõuga sätestatakse sarnaselt kehtiva õigusega erakonna tuluallikad, milleks on EKS 12 1 lg 2 kohaselt liikmemaks, riigieelarveline eraldis, seadusele vastav annetus ja tehing erakonna varaga. Kõik muud sissetulekud on keelatud ning neile rakendub keelatud annetuste regulatsioon (EKS 12 4 ). Täiendavalt on eelnõu 12 1 lõikes 3 sätestatud, et saadavat tulu võib erakond kasutada oma programmiliste eesmärkide saavutamiseks, kui see on sobiv demokraatlikus õigusriigis. Sellega seotakse saadav tulu otseselt demokraatliku õigusriigiga, et takistada korruptsiooniohtlike suhete tekkimist. Laenamine (EKS 12 2 ) Kehtiva EKS 12 1 lõike 4 kohaselt võib erakond sõlmida laenu- või krediidilepingu, kui laenuandja või krediidiandja on krediidiasutus ning leping on tagatud erakonna varaga või tema liikme käendusega. Kuigi laenu võtmine ainult krediidiasutustelt on põhiseaduspärane, 14 laiendatakse eelnõuga laenu andjate ringi. Eelnõus on laenulepingute regulatsioon koondatud -i 12 2, mille kohaselt ei eristata enam laenu - ja krediidilepinguid, sest tulenevalt võlaõigusseaduse 401 lõikest 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut. Oma üldise sisu poolest vastab krediidilepingu mõiste laenulepingu mõistele, laenulepingul on kõik krediidilepingu tunnused ja mõlemast lepingust tulenevad kohustused on samased. Kuna laenulepingu mõiste hõlmab ka krediidilepingut, ei ole otstarbekas mõlemat lepingut EKS-s märkida. Paragrahvi 12 2 lõike 1 kohaselt peab juriidilisest isikust laenuandja põhitegevuseks olema laenu andmine ning laenamine peab toimuma turutingimustel. Sätte kohaselt võib laenu võtta ükskõik millisest ettevõttest, kelle põhikirja kohaselt on tema põhitegevuseks laenu andmine ja kes seega tegutseb oma majandustegevuse raames. Juhul kui selline ettevõte, kelle põhitegevuseks ei ole laenu andmine, sõlmib erakonnaga laenulepingu, on erakond rikkunud EKS. Juhul kui eelnimetatud ettevõtte laenuandmine peaks kujunema tema põhitegevuseks, tuleb tal muuta oma põhikiri tegevusele vastavaks. Vabariigi Valimiskomisjon hindab lepingu sõlmimise vastavust EKS-ga. Vastutus laenulepingu sõlmimisel on erakonnal, kes peab jälgima, et lepingupartner vastaks EKS-s sätestatud nõuetele. Seaduses sätestatud keeldu rikkuv tehing loetakse keelatud annetuseks (lg 3). Lõike 1 kohaselt võib laenuandjaks olla ka füüsiline isik. Kuna füüsilisel isikul on lubatud olla annetajaks, on otstarbekas lubada tal olla ka laenuandjaks, sest sisuliselt ei ole vahet, kas füüsiline isik annetab või laenab erakonnale. Eelnõu 12 2 lõike 2 kohaselt ei kohaldata lõikes 1 sätestatut igapäevases majandustegevuses tavapärastele ja turutingimustel tehtud tehingutele, et erakonnal oleks võimalik osta asju 14 RKKKo 24. september 2009.a nr

6 järelmaksuga, näiteks krediitkaart, liising, arve alusel tasumine (kommunikatsiooni- jm arved) jmt. Annetus (EKS 12 3 ) Kehtiv EKS ei esita ühest annetuse mõistet. EKS 12 1 lg 3 sätestab varjatud annetuse mõiste, mille kohaselt on varjatud annetus mis tahes kaupade, teenuste, varaliste ja mittevaraliste õiguste loovutamine erakonnale tingimustel, mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele. Erakonna saadud annetused on avalikud ja erakond peab nende kohta registrit ning avalikustab annetuste registri oma veebilehel. Kuigi seadus ei näe ette annetuste avalikustamisega seonduvaid tähtaegu, avalikustavad paljud erakonnad oma annetused kvartaalselt. 15 Kui aruanne on veebilehel ning selles olevates andmetes tehakse peale nende avalikustamist muudatusi, peab muudatustest jääma märge, et kontrollorganil oleks võimalik vajadusel võrrelda uusi ja vanu andmeid ning teostada järelevalvet ( 12 3 lg 9). Annetuse üldpõhimõteteks on saavutada läbipaistvus, välistada huvide konflikt ja salajaste (keelatud) annetuste tegemine, tagada erakondade sõltumatus annetajatest ning välistada eelarvamused erakondade tegevuse suhtes. GRECO soovituse iii punkti kohaselt tuleb tagada, et erakonna liikmete liikmemaksud ei kahjustaks annetuste läbipaistvuse põhimõtet. Sarnaselt kehtiva õigusega eristatakse ka eelnõus (EKS 12 3 lg-d 7 ja 8) liikmemaksud muudest annetustest. Kuna erakond tegeleb demokraatliku poliitilise tahte kujundamisega, peab vastav protsess olema jälgitav ja selle rahastamine läbipaistev. Seetõttu välistatakse võimalus, kus poliitilisi protsesse juhivad varjatult (keelatud annetus) huvirühmad, kes kas otsese või kaudse toetamise teel suunavad erakondi oma huvides tegutsema. Annetus seotakse erakonna poliitilise programmiga, mistõttu järelevalvet teostaval organil on võimalik kaaluda, kas annetus on seaduslik. Kui annetuse puhul on võimalik eeldada korruptsiooniohtlikku tegevust, on annetus vastuolus demokraatliku õigusriigi põhimõttega ning tegemist on keelatud annetusega. Eelnõuga (EKS 12 3 lg 1) reguleeritakse annetus, mida erakond või erakonna nimekirjas kandideerinud isik, üksikkandidaat või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisliit võib vastu võtta, ning sätestatakse üheselt, et keelatud on anonüümne annetus (varjatud annetus), juriidilise isiku annetus ning muud liiki annetused ja tegevused, mis on ilmselgelt seotud erakondliku tegevusega, kuid mille rahastamine pole läbipaistev (lg 2). Annetusena käsitatakse ka füüsilise isiku pärandit. Kui tegemist on mitterahalise annetusega (annak), kohaldub mitterahalise annetuse regulatsioon (lg 4) ning kui tegemist on nt väärtpaberitega, kohalduvad eelnõu 12 6 lg-d 3 ja 4. EKS 12 3 lg 2 punkti 3 kohaselt on keelatud annetus kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teistele isikutele. Näiteks antakse erakonnale tasuta või soodustusega auto, pakutakse erakonna 15 EKS algtekstis (RT I 1994, 40, 654) eraldi aruandluse regulatsiooni ei olnud a erakonnaseaduse ja tulumaksu seaduse muutmise seadusega (RT I 1999, 27, 393) kehtestati EKS 12 4 lg 3 alusel kvartaalne aruandlus ning aruanne esitati iga kvartali esimese kuu viiendaks kuupäevaks. Erakonnaseaduse muutmise seadusega (RTI 2002, 102, 602) 2002.a. kohustati erakonda esitama täielik aruanne kõigi eelmisel kvartali jooksul erakonnale laekunud vahendite päritolu kohta kümnendal kuupäeval mittetulundusühingute registrile ning avalikustama selle ka oma veebilehel a. erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I 2003, 90, 601) muudeti EKS-i 2 1. peatükki ning kvartaalne aruandlus kaotati. 6

7 üritustel tasuta toitlustamist või teenindamist. Samuti ei tohi erakonnale võõrandada (kinkida) aktsiaid või osasid. EKS 12 3 lg 2 punkti 4 kohaselt on keelatud vabastada erakonda tavapäraselt siduvatest kohustustest, nagu igakuiste kommunaalmaksete, kommunikatsioonimaksete jmt tasumisest. EKS 12 3 lg 2 punkti 5 kohaselt ei tohi loobuda erakonna vastu suunatud nõudest. Kui erakond on võtnud laenu või vormistanud liisingu, ei tohi laenu- või liisinguandja loobuda selle sissenõudmisest. EKS 12 3 lg 2 punkt 6 hõlmab juriidiliste isikute tegevust, kes korraldavad üritusi, kus reklaamitakse erakonda otseselt või kaudselt ning erakond oleks pidanud sellise ürituse toimumisest teadma (reklaam ajalehes, internetis) või teadis (näiteks olid üritusel kohal erakonna liikmed). Vastavast üritusest sai erakond varalist hüve, näiteks andis see erakonnale võimaluse jätta endal kulutused kampaaniaürituse korraldamiseks tegemata. EKS 12 3 lg 2 punkt 7 keelab annetuste tegemise füüsilistel isikutel, kui annetuse teinud isiku varanduslik seis ei vasta annetuse suurusele. Vabariigi Valimiskomisjon saab kahtluse korral selle tuvastada andmeid kontrollides, mh Maksu- ja Tolliametist andmeid isiku varalise seisu kohta küsida või isikut küsitleda (EKS lg 2). Eelnõu kohaselt tuleb (EKS 12 3 lg 3) sularahas vastuvõetud annetus võtta viivitamata arvele raamatupidamises. Sätte eesmärk on välistada kontrollimatu sularaha hoidmine erakonna kontoris, kus raha kasutatakse erakonnaga seotud kulude katmiseks nii, et kasutamine ei kajastu eelarves ega aruandluses. Kui elektroonilises keskkonnas on raha liikumine jälgitav, siis sularaha puhul on see raskendatud. Varalised vahendid kantakse ainult sellisele erakonna kontole ( 12 5 ), millest on teadlik Vabariigi Valimiskomisjon, vastasel juhul rakenduvad vastutuse sätted (EKS ). Kehtiva EKS 12 3 lg 2 kohaselt määrab annetaja mitterahalise annetuse tegemisel asja väärtuse, kuid annetuste registris toodud andmete õigsuse eest vastutab erakonna juhatus (EKS 12 3 lg 3). Selleks et annetatud asi arvele võtta, peab eelnõu kohaselt erakond ise vastutama vastuvõetava annetuse väärtuse hindamise õigsuse eest (EKS 12 3 lg 4). Mitterahaline annetus, näiteks auto, tuleb hinnata ja arvele võtta. Kohustus asi hinnata lasub erakonnal, kes peab olema kindel, et hindas asja tema hariliku väärtuse kohaselt ja mitte madalamalt. Vastasel juhul rakendub keelatud annetuse regulatsioon (EKS 12 4 ). Mitterahalise sissemakse reeglite kehtestamisel on aluseks võetud äriseadustiku -d 142 ja 143. Eelnõuga kohustatakse erakonda pidama teabe avalikustamiseks veebilehte (EKS 12 3 lg 5), kus on avalikkusele kättesaadav annetuste register. Veebileht on vajalik nii Vabariigi Valimiskomisjonile, avalikkusele kui ka kohtute registriosakonnale. Kuna kõikidel registris olevatel erakondadel ei ole toimivat veebilehte, kohustatakse erakonda selline veebileht looma. Oma veebilehest tuleb teavitada kohtute registriosakonda. Annetused avalikustatakse kord kvartalis (lg 6), et nendest oleks jooksvalt võimalik ülevaadet saada. Millised andmed annetuste ja liikmemaksude kohta erakond registris peab kajastama, on sätestatud lõigetes 7 ja 8. Erakond võib teha muudatusi juba avalikustatud annetuste registris iseseisvalt ning peab tegema muudatusi kontrollorgani nõudel. Selleks et muudetud andmetest oleks võimalik saada 7

8 ülevaadet, tuleb muutmisel märkida muudatuse tegemise kuupäev ning muudatus. Vabariigi Valimiskomisjonil ja avalikkusel on võimalik uurida muudatuste põhjuseid ning nende põhjendatust. Keelatud annetus ja selle vastuvõtmise tagajärg (EKS 12 4 ) EKS kehtiv regulatsioon sätestab lubatud annetuse (EKS 12 1 lg 2) ning keelab erakonnal vastu võtta anonüümset annetust ja juriidilise isiku annetust ( 12 3 lg 4). Eelnõuga antakse keelatud annetuste näitlik loetelu (EKS 12 3 lg 2), jättes rahastamise järelevalve organile kaalutlusõiguse annetuse määratlemisel ( ). Annetusena käsitletakse füüsilise isiku poolt oma vara arvelt vabatahtlikult erakonnale või erakonna liikmele loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve või teenust. Annetusena ei käsitleta füüsilise isiku vabatahtlikku tööd, näiteks erakonna lendlehtede jaotamine erakonna liikmete poolt. Juhul kui erakond võtab vastu keelatud annetuse, rakendub kehtiva õiguse kohaselt EKS 12 3 lõige 4 ning erakond peab annetuse tagastama annetajale. Selle võimatuse korral kannab erakond kümne päeva jooksul annetuse riigieelarvesse, kus see lisatakse järgmisel eelarveaastal riigieelarvest erakondadele eraldatava toetuse hulka. Olukorras, kus erakond saab annetuse, mida ta ei soovi vastu võtta, probleeme selle tagastamise või riigieelarvesse kandmisega tõenäoliselt ei teki. Kuid olukorras, kus erakond saab keelatud annetuse, mida ta ei tagasta või ei kanna riigieelarvesse, on kehtiva EKS vastutuse sätted erakonnale liiga leebed. Eelnõuga kehtestatakse keelatud annetuste vastuvõtmise eest ranged sanktsioonid, mis on olemuselt nii mõjusad, et erakonnal ei tohiks tekkida kiusatust keelatud annetust vastu võtta. Juhul kui erakond ei tagasta viivitamata pärast annetuse saamist annetust annetajale või ei kanna seda riigieelarvesse, kohaldub EKS 12 4 lg 5 või 6 ning erakond kaotab keelatud annetuse kolmekordses määras nõude eraldisele riigieelarvest 16 või peab kandma summa kolmekordselt riigieelarvesse. See tähendab, et kui erakond võttis vastu sajakroonise keelatud annetuse ja jättis selle tagastamata või riigieelarvesse kandmata ( 12 4 ), kaotab ta kolmsada krooni trahvirahana 17. Selleks käivitab rahastamise järelevalvet teostav organ järelevalvemenetluse EKS kohaselt. Kui erakond avastab juba esitatud aruannetes (valimiskampaania aruandes või majandusaasta aruandes) puudusi ja teavitab sellest Vabariigi Valimiskomisjoni kohe, kui puudusest teada sai või pidi sellest teada saama, ning teavitamine toimub enne, kui komisjon ise vastava puuduse oleks avastanud, ei kohaldata keelatud annetuse regulatsiooni (EKS 12 8 lg 7). Erakond peab esitama uue, muudetud aruande. 16 Soome erakonnaseadus (Puoluelaki) 11 sätestab, et kui erakond ei täida seaduses sätestatud tingimusi, võib kontrollorgan hoida kinni erakonnale makstavaid riigieelarvelisi vahendeid seni, kuni tingimused on täidetud. Seadus on kättesaadav soome keeles: Riigieelarveliste eraldiste maksmist reguleerib määrus (Asetus puolueiden toiminnan tukemiseen myönnettävistä avustuksista). Määrus on kättesaadav soome keeles: 17 Saksa erakonnaseaduse (Gesetz über die politischen Parteien) kohaselt kontrollib erakondade aruandlust Bundestagi president. Seaduse 23a lg 2 sätestab, et kui Bundestagi president leiab aruandluses vigu, saavad erakondade audiitor või vannutatud raamatupidaja anda selgitusi. Kui selgitused ei ole piisavad, võib Bundestagi president lasta oma institutsiooni kulul teha enda valitud uuel audiitoril uue auditi. Seaduse 31b kohaselt peab erakond maksma aruandes kajastatud ebaõiged annetuse väärtused kahekordses määras riigieelarvesse, kui Bundestagi president need avastab -s 23a sätestatud kontrolli raames. Kui aga erakond on võtnud vastu keelatud annetuse ( 25 lg 2), peab erakond maksma vastuvõetud annetuse väärtuse kolmekordse määra. Seadus on kättesaadav saksa keeles: Austria erakonnaseadus (Parteiengesetz). Seadus on saksa keeles kättesaadav: 8

9 Kui erakond on võtnud vastu annetuse, mis on lubamatu EKS kohaselt ( 12 4 ), tuleb annetus annetajale tagastada. Kui annetust ei ole võimalik annetajale tagastada (annetaja ei võta seda vastu või annetus on anonüümne), tuleb rahaline annetus kanda riigieelarvesse. Kui keelatud annetus on mitterahaline ja seda on võimalik võõrandada, tuleb kauba või teenuse turuhinnaga võõrandamisest saadav tulu kanda riigieelarvesse. Võõrandamine toimub võlaõigusseaduses sätestatud tingimusel (müük, kinge, vahetus, faktooring). Näiteks annetatakse erakonnale lastekelk, mille erakond saab edasi kinkida lastekodule. Kui tegemist on annetusega, mis on erakonnale antud anonüümsena, on võimalik kohaldada ka asjaõigusseaduses sätestatud peremehetu asja regulatsiooni. Asjaõigusseaduse 96 lõike 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Sellisel juhul ei võeta annetust vastu ja on võimalik asi ära visata. Asja ära visata ehk lõpetada asja valdus omandist loobumisega on võimalik ka siis, kui annetust ei ole võimalik võõrandada. Keelatud annetust hindab Vabariigi Valimiskomisjon, kes võib hindamiseks kaasata vastava ala eksperte. Keelatud annetuse puhul teeb Vabariigi Valimiskomisjon ettekirjutuse ja selle täitmata jätmise korral rakendatakse sanktsioone ( -d ). Arvelduskonto (EKS 12 5 ) Eelnõu kohaselt võib erakond pidada ja kasutada ainult neid arvelduskontosid, millest ta on teavitanud Vabariigi Valimiskomisjoni. Juriidilisel isikul on võimalik hoida raha või krediiti nii pangas kui ka mitmes muus kohas, näiteks kütusemüüja krediitkaart, kaubamajade, reisibüroode jne kliendikaardid, millega on seotud arveldusvõimalus. Selliste kaartidega seonduvatele kontodele on võimalik raha kanda ja seda kasutada. Selliste kontode avalikustamine tagab erakondade tegevuse läbipaistvuse ja võimaldab kontrollorganil rahastamist kontrollida. Arvelduskontost teavitamata jätmise eest on erakonnale ja valimisliidule ette nähtud rahatrahv ( ) ning üksikkandidaadile on rahatrahv ette nähtud selle eest, kui ta ei teavita nendest arvelduskontodest, mida ta kasutas valimistega seonduvalt ( ). Üksikkandidaadi puhul on tehtud eriregulatsioon, kuna kõik tema kasutatavad kontod ei pruugi seonduda valimistega. Kui erakondade olemasolu eesmärgiks on oma poliitilise maailmavaate edendamine, siis füüsilisel isikul on suure tõenäosusega ka muid eesmärke. Seetõttu ei ole põhjendatud teavitamine nendest kontodest, mis ei seondu valimiskampaaniaga. Sidusorganisatsioon ja osalemine teistes juriidilistes isikutes (EKS 12 6 ) Sidusorganisatsiooni mõistet selgitatakse seletuskirja eelnõu terminoloogiat tutvustavas 4. punktis. Sageli teevad annetusi või kannavad valimiskampaania kulusid erakondade noorteorganisatsioonid või erakondade tegevuse toetamiseks moodustatud muud juriidilised isikud. Erakondade rahastamise avalikkuse suurendamisel on oluline ka erakondade juures tegutsevate juriidilist isikute rahastamise korrastamine. Seetõttu soovitakse EKS -ga 12 6 kehtestada erakonna sidusorganisatsioonidele erakonnaga sarnased reeglid. Selleks et tagada erakondade rahastamise läbipaistvus, on kehtestatud toetavate organisatsioonide rahastamisele samasugused reeglid (EKS 12 6 lg 1). Erakond teavitab oma sidusorganisatsioonidest Vabariigi Valimiskomisjoni (lg 4) ning kajastab valimistega seonduvad, sidusorganisatsiooni poolt erakonna heaks tehtud kulutused valimiskampaania aruandes (EKS 12 8 lg 1) ja aastaaruandes (EKS 12 9 lg 4). 9

10 Kuna erakonna sidusorganisatsiooniks tohivad olla ainult mittetulundusühing või sihtasutus, keelatakse erakonnal olla muu juriidilise isiku asutaja, liige, aktsionär või osanik (lg 2). Sätte eesmärk on välistada erakonna rahastamine või erakonna eesmärkide täitmine muude juriidiliste isikute kaudu, millega erakond võib olla eelnevalt nimetatud viisil seotud. Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine (kehtiva EKS 1 lg 1). Et oma huve kaitsta ja väljendada, on erakonnal võimalik osaleda mittetulundusühingute või sihtasutuste tegevuses. Säte ei välista erakonnal sõlmimast teiste juriidiliste isikutega lepinguid oma eesmärkide saavutamiseks. Eelnevad lepingulised suhted ning sellest tulenevad tulud ja kulud tuleb kajastada raamatupidamises. Erakond võib kaubelda väärtpaberitega väärtpaberiturul vastavalt väärtpaberituru seadusele (lg 3). Kuna erakond ei tohi olla muu juriidilise isiku asutaja, liige, aktsionär ega osanik, on tal võimalik kaubelda oma varaga (EKS 12 1 lg 2 p 4) ning saada selle arvelt tulu. Vastavad tehingud tuleb kajastada raamatupidamises. Lõikes 3 sätestatud õigus kaubelda väärtpaberitega tähendab, et erakond võib kaubelda ainult selliste äriühingute väärtpaberitega, kes osalevad väärtpaberiturul. Järelikult ei tohi erakond osta selliste äriühingute aktsiaid, kes ei osale väärtpaberiturul väärtpaberi seaduse alusel (lg 2). Kui erakond kaupleb väärtpaberitega eelnõu lg-s 3 sätestatud tingimustel ja omandab kauplemise käigus äriühingu üle valitseva mõju väärtpaberituru seaduse ( ) mõistes ning peab väärtpaberituru seaduse kohaselt seetõttu väärtpaberiturult lahkuma, tuleb ka erakonnal omandatud väärtpaberid müüa, sest ta ei tohi olla ühegi muu juriidilise isiku asutaja, liige, aktsionär ega osanik (lg 2), kes kaupleb väärtpaberiturul. Eraldised riigieelarvest (EKS 12 7 ) Kehtiva õiguse (EKS 12 5 ) kohaselt saavad riigieelarvelisi eraldisi erakonnad, kes on Riigikogus esindatud, ja erakonnad, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt ühe protsendi häältest (EKS 12 5 lg 2). Kehtiva EKS 12 5 lg 4 kohaselt kantakse erakonnale eraldatavad summad erakonna arvele Vabariigi Valitsuse poolt määratud valitsusasutuse kaudu, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni poolt esitatud teatisest, mis sisaldab erakondade poolt Riigikogu valimistel saadud kohtade arvu. Riigieelarvest eraldiste maksmine toimub riigieelarve seaduse ning siseministri käskkirja alusel. Näiteks aastal toimus riigieelarveliste eraldiste määramine: 1) aasta riigieelarve seaduse 1 osa 6 jagu 10 Siseministeerium; 2) siseministri käskkiri nr 2L; 3) Vabariigi Valitsuse 26. veebruari aasta korraldus nr 117-k Valitsusasutuse määramine ; 4) Vabariigi Valimiskomisjoni 24. märtsi aasta otsus nr 81 XI Riigikogu liikmete registreerimine. Käskkirja alusel said Riigikogu XI koosseisus esindatud erakonnad (Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Erakond Eesti Rohelised, Eestimaa Rahvaliit) aastal eraldisi proportsionaalselt Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga ning Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid said eraldisi, kuna kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Riigieelarveliste eraldiste regulatsiooni sätteid (EKS 12 7 ) on täiendatud raha igakuise väljamaksmise regulatsiooniga, mistõttu muudetakse lõiget 1. Muus osas riigieelarveliste eraldiste korda muudetud ei ole. Eelnõuga on sätestatud (EKS 12 7 ), et erakond saab iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldise, mis on üks kaheteistkümnendik aastasummast. 10

11 Veneetsia komisjon on leidnud, et kui erakondi rahastatakse riigieelarvest, peavad nende eelarved olema kontrollitavad riigi organi poolt. 18 Valimiskampaania aruanne ja majandusaasta aruanne (EKS -d ) Erakondade rahastamise läbipaistvuse eelduseks on tõhus kontroll ning avalikkus. Avalikkuse põhimõte on oluliseks instituudiks, võimaldamaks jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni. 19 Seetõttu esitavad erakonnad aruandeid. Kehtiva EKS kohaselt eristatakse majandusaasta aruannet ( 12 2 ) ja valimiskampaania aruannet ( 12 4 ). Erakonna saadud annetused on avalikud ja erakond peab nende kohta registrit ning avalikustab annetuste registri oma veebilehel (EKS 12 3 lg 1). Enamus erakondi avaldab iga kvartal annetuste aruanded oma veebilehel, kuigi seadus aruannete esitamise sagedust ei maini. Registris on märgitud annetaja nimi, kontaktandmed ja annetuse väärtus. Registris toodud annetuste õigsuse tagab erakonna juhatus ( 12 3 lg 3). Eelnõu säilitab majandusaasta aruande ja valimiskampaania aruande esitamise kohustuse. Eelnõu koostamisel kaaluti ka võimalust koondada valimiskampaania aruanne ja annetuste register ühtseks kvartaalseks tulude ja kulude aruandeks, mille tulemusel ei peaks enam esitama valimiskampaania aruandeid. Kuna kvartaalne aruandlus dubleeriks erakonna aastaruannet, loobuti selle kehtestamisest ning eelnõus täpsustati valimiskampaania ja aasta aruandlusega seonduvaid sätteid. GRECO ettepaneku vi punkt, mille kohaselt tuleks lisaks kampaania rahastamise kontrollimisele kontrollida ka erakondade muud majandustegevust, on kaetud sellega, et erakonna ja valimisliidu aastaaruanded esitatakse kohtute registriosakonnale, kus need on kättesaadavad nii avalikkusele kui ka Vabariigi Valimiskomisjonile. Kehtiva EKS 12 4 kohaselt esitab erakond aruande Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimiskampaania läbiviimiseks erakonna, EKS -s 12 6 nimetatud mittetulundusühingute ja erakonna nimekirjas kandideerinud isikute poolt tehtud kulutuste ning kasutatud vahendite päritolu kohta Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile ühe kuu jooksul arvates valimispäevast. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonil on õigus nõuda täiendavaid dokumente erakondade, nimetatud mittetulundusühingute (mille liige erakond on EKS 12 6 ) ja kandideerinud isikute poolt tehtud kulutuste ning kasutatud vahendite päritolu kohta. Valimiskampaania kulude arvestamisel on problemaatiline kulude tegemise aeg, sest neid kulutusi ei pruugi erakond teha ainult vahetult enne valimiste perioodi. Eelnõuga (EKS 12 8 lg 2) sätestatakse, et valimiskampaania aruanne kajastab kõiki valimistega seonduvaid tulusid ja kulusid. Muud kulud ja tulud on kajastatud erakonna annetuste registris ja aastaaruandes. Ka GRECO ettepaneku iv punkti eesmärk oli nõuda erakondadelt, sõltumatutelt kandidaatidelt ja valimisliitudelt saadud annetuste (sularahaliste ja mittesularahaliste) avaldamist seadusega kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike järel, vajaduse korral ka valimiskampaania kestel. Eelnõuga sätestatakse, et üksikkandidaadid ning valimisliidud kohaldavad valimiskampaania aruannete esitamisel erakonna valimiskampaania aruandele kohalduvaid sätteid. GRECO soovituse i punkti kohaselt tuleb laiendada otse või kaudselt erakondadega seotud või muul viisil erakondadega seotud üksuste (nn sidusorganisatsioonide) määratlust ning teha erakondadele kohustuslikuks lülitada need üksused nii oma aastaaruannetesse kui ka 18 Veneetsia komisjoni juhised ja raport erakondade rahastamisest CDL- INF (2001)8, A punkti a. alapunkt RKÜKo 21. mai 2008, nr , p 45 11

12 valimiskampaania rahastamise aruannetesse. Vastava ettepanekuga on arvestatud EKS 12 6 lg-s 2, 12 8 lg-s ja 12 9 lg-s 1. Eelnõuga tuuakse valimiskampaania aruandluse sätted RKVS-st ( -d 65 67), KOVVS-st ( -d 59 61) ja EPVS-st ( -d 63 65) üle EKS-i ning muudetakse täpsemaks. GRECO ettepaneku iii punkti kohaselt tuleb nõuda erakondadelt, sõltumatutelt kandidaatidelt ja valimisliitudelt üksikasjalikumaid ja täielikumaid aruandeid valimiskampaaniate kohta, milles tulud ja kulud oleksid ettenähtud viisil eraldi loetletud. Erakonnad peavad oma annetusi ja liikmemakse kajastama pidevalt, st ka valimiste vahelisel ajal, erakonna veebilehel, mistõttu annetusi valimiskampaania aruandesse enam ei lisata. Eelnev ei kehti aga valimisliidu ja üksikkandidaadi kohta, kes peavad valimiskampaania aruandes ka annetused (valimisliit ka liikmemaksud, kui tal need on) avalikustama. Kui erakonna nimekirjas kandideerinud isik tegi valimiskampaaniaks kulutusi erakonna kuludest eraldi, esitab isik oma aruande erakonnale ning erakond lisab selle oma aruandele (EKS 12 8 lg 1). Erakonna nimekirjas kandideerinud isiku aruanne peab vastama samadele tingimustele, mis erakonna aruanne. Juhul, kui erakond avastab esitatud valimiskampaania või majandusaasta aruandes puudusi ja esitab muudatusi kajastava uue aruande ning teavitab sellest valimiskomisjoni kohe, kui puudusest teada sai või pidi sellest teada saama ning teavitamine toimub enne, kui komisjoni on puuduse avastanud, ei ole kohaldu keelatud annetuse regulatsioon (lg 6). Kui erakonna liige või tema sidusorganisatsioon on esitanud andmeid, mis on puudulikud või ei vasta tegelikkusele, ei vastuta selle eest erakond vaid andmete esitaja. Kehtiv EKS 12 2 sätestab majandusaasta aruande regulatsiooni, mille kohaselt kinnitab erakonna üldkoosolek või põhikirja järgi seda asendav organ igal aastal erakonna majandustegevuse aruande ja avalikustab selle erakonna veebilehel. Aastaaruanne koos seaduses ettenähtud lisadega avaldatakse Riigi Teataja Lisas. GRECO soovituse v punkti kohaselt peab erakondade aastaaruannete avaldamise ajakava olema seadusega täpselt kindlaks määratud. Erakonnad avaldavad oma aastaaruanded eri ajal, kuna EKS ei kehtesta aastaaruande avaldamise täpset ajakava. Senine ebaühtlane regulatsioon majandusaasta aruande ja majandustegevuse aruande mõistete puhul ühtlustatakse majandusaasta aruandeks (EKS 12 9 ). Sätestatakse üheselt, et majandusaastaks on kalendriaasta. Mittetulundusühingute seaduse 36 lg 1 kohaselt koostatakse pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kõnesoleva eelnõu Riigikogu menetlusse esitamise ajal on Riigikogu menetluses raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE), millega ühtlustatakse majandusaasta aruannete esitamist (taksonoomia). Kõnesolev eelnõu arvestab seaduse eelnõus (517 SE) EKS-s tehtavate muudatustega. 20 Raamatupidamise seaduse 13 lg 3 kohaselt on majandusaastaks kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole 20 Raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE), Riigikogu XI koosseis, reguleerib majandusaasta aruande taksonoomiat (majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum). Eelnõuga täiendatakse EKS 12 2 lõike 2 esimest lauset viitega mittetulundusühingute seadusele järgmiselt: [ ] ja esitab selle mittetulundusühingute seaduse 36 lõike 5 ja 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta. Seletuskirja kohaselt nähakse erakonnaseaduse muudatustega ette, et selle seaduse alusel tegutsevad isikud ei pea esitama koos aruandega andmeid oma põhitegevusala kohta. Põhitegevusala saab riik vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK 2008) ise määrata ja see on muutumatu. Seega pole vajadust, et vastavad isikud esitaks igal aastal koos oma majandusaasta aruandega ka andmeid aruandeaasta põhitegevusala kohta. Seaduse eelnõu ja seletuskiri on kättesaadav Riigikogu kodulehel: 12

13 sätestatud teisiti. Et üldreegel ei kohalduks, fikseeritakse EKS-s üheselt, et majandusaastaks on kalendriaasta. Samuti tulenevalt raamatupidamise seadusest on sätestatud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg kohtu registriosakonnale. Kuna eelnõu jõustumise ajaks on aasta 1. juuli, esitab osa erakondi aruande kalendriaastat arvestades ning osa majandusaastat arvestades, mistõttu oleks aasta aruandlus ebaühtlane. Seetõttu on eelnõuga sätestatud rakendussäte, mille kohaselt tagatakse kalendriaasta alusel aastaaruannete esitamine erakonna aruandeperioodile, mis algab aasta 1. jaanuaril, mistõttu ühtlustatud aruanded esitatakse aastal aasta kohta. Audiitorkontrolli 21 teostakse kehtiva EKS 12 2 lg 1 kohaselt erakondades, kes saavad riigieelarvest eraldisi. Selline põhimõte on ka eelnõus, EKS 12 9 lg-s 3. Audiitorkontrollile on lisatud kohustus hinnata mitterahalise annetuse väärtust ja selle hindamist ning audiitor märgib auditis, millist meetodit ta seejuures kasutas. Audiitorkontrolli raames tuvastatakse, kas erakonnale on laekunud tulu, mida majandusaasta aruandes ei ole kajastatud. Tegemist on raamatupidamisnõuete rikkumise tuvastamisega ehk järelevalvega erakonna finantstegevuse üle. Audiitor jälgib, kas erakonna aruandes on kajastatud lisaks sellele tulule, mis on EKS-s lubatud, ka muu tulu ning kas sõlmitud laenulepingud vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Audiitori vastutus tuleneb audiitortegevuse seadusest ning karistusõiguslik vastutus KarS -st 379 lg 1. Audiitorkontroll on tõhus läbipaistvuse tagamise meede koos kontrollorganite (Vabariigi Valimiskomisjon, Maksu- ja Tolliamet) tegevusega. Erakonna rahastamise järelevalve (EKS -d ) EKS-i kohaselt teostavad järelevalvet erakondade rahastamise üle Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ja audiitor. Rahastamise nõuete rikkumise korral sekkub süüteomenetluse raames politsei. Eelnõuga viiakse erakondade rahastamise kontrolli pädevus Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse, kes on erakondade valimiskampaania aruandeid ka varasemas praktikas kontrollinud oli Vabariigi Valimiskomisjon erakondade valimisaruannete kontrollijaks aastast 22 on kontrollipädevus pandud Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt olid Riigikogu komisjonil võimalused kontrolli teostada praktikas suuremad kui Vabariigi Valimiskomisjonil, sest komisjoni kuuluvad eri erakondade esindajad, kes on ise aktiivselt huvitatud tõhusa kontrolli läbiviimisest. 23 Kuna Riigikogu komisjon on parlamendi tööorgan, ei saa ta kohaldada haldussundi, mida Vabariigi Valimiskomisjonile on võimalik anda. Kõnesoleva eelnõuga antakse Vabariigi Valimiskomisjonile ettekirjutuse tegemise õigus (EKS ), sest valimiskomisjon on haldusorgan. GRECO soovituse vii punkti kohaselt tuleb erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine teha ülesandeks sõltumatule organile, kellel on mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise tõhusaks kontrollimiseks, poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade võimalike rikkumiste uurimiseks ning vajaduse korral sanktsioonide 21 Audiitorkontrolli regulatsiooni puhul on arvestatud ka selle sobivust Riigikogu XI koosseisu menetluses oleva audiitortegevuse seaduse eelnõuga (488 SE), kättesaadav Riigikogu kodulehel: 22 RT I 2003, 90, 601. Erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (184 SE), Riigikogu X koosseis. 23 Erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (184 SE) seletuskiri, Riigikogu X koosseis, kättesaadav Riigikogu kodulehel: 13

14 kehtestamiseks. GRECO soovituse punktis 75 leitakse, et Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ei vasta ühistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaania rahastamisel Rec (2003) 4 artikli mõistes sõltumatule järelevalvele seatud nõuetele. GRECO soovituses märgitakse võimalike kontrollorganitena Vabariigi Valimiskomisjoni, Riigikontrolli, Maksu- ja Tolliametit ning õiguskantslerit. Soovituses leitakse, et järelevalveorgan peab eelkõige olema vajalikul määral sõltumatu ning saama oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse. Talle tuleb anda uurimispädevus ja volitused kohaldada sobivaid sanktsioone, kui rahastamise eeskirju on rikutud. Lisaks eelnevalt märgitud kontrollorganile oleks võimalik luua ka täiesti uue kontrollorgan samadel alustel Vabariigi Valimiskomisjoniga. Eelnõu autorid leidsid, et juba olemasolev Vabariigi Valimiskomisjon suudaks aga erakondade rahastamise kontrolliga kõige tõhusamalt toime tulla. Vabariigi Valimiskomisjoni kui erakondade rahastamise järelevalvet teostava organi pädevus on oluliselt laienenud haldussunnivahenditega ning komisjonil on õigus nõuda erakonnalt ja kolmandalt isikult (EKS lg-d 2 ja 3) asjassepuutuvaid dokumente, teha ettekirjutusi ja määrata sunniraha ( -d ). Väärteo või kuriteo tunnustustega tegevuse avastamisel edastab ta materjalid kohtuvälisele menetlejale või uurimisasutusele. Vabariigi Valimiskomisjoni ettekirjutuse peale on võimalik esitada kaebus halduskohtusse. Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisu laiendatakse RKVS -s 14 uute liikmetega Finantsinspektsioonist ja Audiitorkogust. Finantsinspektsioonis tegutsevad isikud ja Audiitorkogu liikmed omavad rahastamise kontrollimiseks vajalikke erialaseid teadmisi ning puutuvad oma igapäevases tegevuses kokku küsimustega, mis võivad tõusetuda erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania aruannete kontrollimisel. Ettekirjutuse peale kaebuse esitamine (EKS ) Vabariigi Valimiskomisjoni ettekirjutus on kohtus vaidlustav. Ettekirjutus jõustub tema teatavakstegemise hetkest. Lisaks on võimalik määrata ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha. Kui erakond soovib talle tehtud ettekirjutust vaidlustada, pöördub ta halduskohtusse. Ettekirjutus on vaidlustatav halduskohtus halduskohtumenetluse seadustiku alusel, mille raames on kaebuse esitajal võimalik kohtule esitada põhjendatud taotlus esialgseks õiguskaitseks, et kohus näiteks 1) peataks vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; keelaks vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu sooritamise; 3) kohustaks haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama jne. Vastutus ja menetlus (EKS -d ) Vastutus erakonna rahastamisega seotud nõuete ja piirangute rikkumise ees on sätestatud EKS peatükis 2 2. ning KarS 21. peatüki 8. jaos. Eelnõuga on täiendatud EKS-i sätteid regulatsiooniga juhtudeks, kui Vabariigi Valimiskomisjon jäetakse teavitamata erakonna või valimisliidu arvelduskontost (EKS ) või kui üksikkandidaat kasutab valimiste rahastamise eesmärgil arvelduskontot, millest ta ei 24 Artikkel 14. Sõltumatu järelevalve a. Riigid peavad tagama erakondade rahastamise ning valimiskampaaniate järelevalve sõltumatuse. b. Sõltumatu järelevalve peab sisaldama järelevalvet erakondade eelarvete üle, sealhulgas valimiskampaania kulude kohta, ning ka nende esitlemist ja avalikustamist. 14