Esimene maailmasõda ja Eesti

Transcription

1 EESTI AJALOOARHIIVI TOIMETISED ACTA ET COMMENTATIONES ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE 22 (29) Esimene maailmasõda ja Eesti Koostanud Tõnu Tannberg Tartu 2014

2 EESTI AJALOOARHIIVI TOIMETISED ACTA ET COMMENTATIONES ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE 22 (29) Toimetuskolleegium: Jürgen Heyde, Katre Kaju, Enn Küng, Lea Leppik, Aleksander Loit, Ago Pajur, Ulrike Plath, Kai Tafenau, Helina Tamman, Tõnu Tannberg, Bradley Woodworth Toimetanud Kai Tafenau Resümeed tõlkinud Kaisa Jõgi ja autorid Resümeed toimetanud Chris Springer Teostus: Katre Holland, Helina Tamman Raamatu väljaandmist on osaliselt toetanud kaitseministeeriumi rahastatav teadusprojekt «Eesti sõjaajalugu maailma sõjanduse arengute kontekstis» (LFLAJ13086). Autoriõigused kuuluvad Rahvusarhiivile, autoritele ja tõlkijatele, 2014 ISBN ISSN Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

3 Sisukord 5 Tõnu Tannberg Saateks. Lisandusi suure ilmasõja kui «unustatud sõja» tundmaõppimiseks 15 Aadu Must Privilegeeritust põlualuseks: baltisaksa ühiskonnategelaste represseerimine Esimese maailmasõja ajal 108 Toomas Karjahärm Eesti-saksa kompromiss aastal 132 Liisi Esse Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Esimeses maailmasõjas? 156 Mati Kröönström Vene armee Esimeses maailmasõjas. Alamehitatud staabid ja polgud 170 Maie Pihlamägi Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail ( ) 200 Kersti Lust Võitlus toidu hinna tõusuga Eestis aastast aasta kevadeni 217 Ago Pajur «Meie riigipoliitiliseks paleuseks on autonoomia». 30. märtsi aasta määrus Eestimaa ajutise valitsemiskorra kohta 270 Lea Teedema Tartu Esimese maailmasõja ajal 358 Ivo Juurvee Venemaa raadioluure sünd Esimese maailmasõja aegses Eestis 375 Reigo Rosenthal Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal aastal 391 Aigi Rahi-Tamm, Liisi Esse Sõjaveteranid NKVD ees: Esimese maailmasõja peegeldused veerand sajandit hiljem 412 Autorid 414 Lühendid 415 Table of contents

4

5 Saateks Lisandusi suure ilmasõja kui «unustatud sõja» tundmaõppimiseks Tõnu Tannberg aasta suvel vallandunud Esimesest maailmasõjast kujunes hiigelheitlus, millesse kaasati enneolematud inimhulgad ja mis haaras peagi endaga kaasa suurema osa Euroopa riikidest, osalt Aasia ja Aafrika ega jätnud puutumata ka maailmameresid. Sõjaks valmistuvad suurriigid ei osanud ette kujutada selle konflikti mastaapsust ja tagajärgi. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti vaenupoolte relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Kõige suurema «panuse» andis Venemaa, kus sõjaväeteenistusse kutsuti üle 13 miljoni mehe. Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese ja haavata 20 miljonit, haigus tesse ning nälga suri ligikaudu 10 miljonit inimest. Sellist totaalset ühiskonna eri valdkondi haaravat sõda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud. Senine turvaline maailm varises kokku, või kasutades kirjaniku sõnu: «Siis, 28. juunil 1914, kostsid Sarajevos needsinased lasud, millest turvalisuse ja loova mõistuse maailm, milles olime kasvanud, kujunenud ja kodunenud, purunes ühe silmapilguga tuhandeks tükiks nagu savinõu.» 1 Sõda oli ühtaegu nii globaalne, totaalne kui ka lokaalne, sest industriaalühiskond tõi endaga kaasa olulised muutused sõjapidamisviisides. Ilmasõda iseloomustas kaeviku- ehk positsioonisõda, mille eeldusteks olid massiarmeede olemasolu, tulemuslikku kaitset võimaldava sõjatehnika (eelkõige kuulipilduja) kasutuselevõtt ja vastavate kaitse ehitiste rajamine. Uue väeliigi lennuväe kasutuselevõtmine muutis sõjapidamise kolmemõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel (sh vee all) lisandusid õhurünnakud. See omakorda muutis varasemat ettekujutust rindejoonest, ähmastas rinde ja tagala piire ning kaotas selge vahe sõjaväe ja tsiviilelanikkonna vahel. Nii kujunes «päris» rinde kõrvale kodurinne. Ka selles ilmnes Esimese maailmasõja kõikehõlmavus sõtta paisatud ühiskond oli silmitsi «totaalse mobiliseeringuga» Stefan Zweig. Eilne maailm. Eurooplase mälestused. Tallinn 2013, lk Ernst Jünger. Totaalne Mobiliseering. Akadeemia 1995, nr 4, lk

6 Saateks See tänaseks juba üle saja aasta tagasi puhkenud sõda muutis oluliselt jõudude vahe korda maailmas. Sõjal olid ka väikerahvaste jaoks olulised poliitilised tagajärjed. Kahe impeeriumi Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks. Austria-Ungari impeeriumi rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Venemaa impeeriumi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome iseseisvumisele. Seega on Esimene maailmasõda ka meie ajaloos oluline murrangusündmus, mis on aga meie senises ajalookirjanduses jäänud suuresti «unustatud sõjaks». Sel unustamisel on kindlad põhjused aasta novembris sõlmitud vaherahu küll lõpetas «suure sõja», kuid jättis ukse avatuks väiksematele sõjalistele konflikti dele jätkusõdadele, mida Winston Churchill nimetas «pügmeede sõdadeks». 3 Need jätkusõjad tõrjusid paljudes riikides Esimese maailmasõja tagaplaanile. Nii oli meiegi ajaloos, kus Vabadus sõda kui iseseisvuse kindlustamise võtmesündmus kustutas suures osas sellele eelnenud ilmasõja sündmustiku. 4 Ka nõukogude ajalookirjanduses pälvis Esimene maailmasõda eelkõige tähelepanu kui aeg, mil küpsesid eeldused «kümneks päevaks, mis vapustasid maailma» aasta oktoobripöördeks, bolševike võimuletulekuks ja sellele järgnenud kodusõjaks. Käesoleva Ajalooarhiivi toimetiste ilmasõjale pühendatud teema numbri eesmärk ongi osaliselt seda tühimikku meie ajalookirjanduses täita ja pakkuda ajaloohuvi lisele luge jale käsitlusi, mis kõik paigutuvad ühisnimetaja «Esimene maailmasõda ja Eesti» alla. Sõja puhkedes vallandus enamikus riikides suur sõjavaimustus ja fataalne sõja palavik. Sõtta mindi vaimustuse ja patriotismiga ning püüti unustada poliitilised erimeelsused. Saksa keiser Wilhelm II teatas sõja puhkemisel peetud Riigipäeva-kõnes: «Ma ei tea enam ühtki parteid, tean ainult sakslasi.» Vene ühiskonna patriootliku mobiliseerimise üheks tahuks oli seevastu saksavastasuse enneolematu kasv, mis eriti teravalt tabas sajandeid Balti kubermangudes juhtivat rolli mänginud baltisakslasi, nende privileege ja mõjuvõimsat positsiooni ühiskonnas. Aadu Musta 3. Margaret MacMillan. Maailmasõda: sõda, mis muutis kõike. Diplomaatia 2014, august. Vt lähemalt tema monograafiat: Margaret MacMillan. The War That Ended Peace. How Europe Abandoned Peace for the First World War. London Üheks vähestest Eestiga seotud Esimese maailmasõja teemadest, mis sõjaeelses Eesti Vabariigis käsitlemist leidis, oli rahvusväeosade loomine. Esijoones tasub tähelepanu juhtida Oskar Kurvitsa töödele: Oskar Kurvits. Eesti rahvusväeosade loomine Eesti polk, I. Tallinn 1930; Oskar Kurvits. Eesti rahvusväeosad a. Eesti rahvusväeosade album, II. Toimetanud Oskar Kurvits. Tallinn 1937, lk Rahvusväeosade teema on ka iseseisvuse taastanud Eesti ajalookirjanduses küllaltki suurt tähelepanu leidnud. Vt lähemalt Ago Pajur. Kui Lembitu polk oli Sakala malev. Viljandi Muuseumi aastaraamat Viljandi 2002, lk Ago Pajur. 3. Eesti polk. Artiklite kogumik. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 9 (16)). Tartu 2002, lk Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad Formeerimine ja struktuur. Tallinn

7 Saateks artikkel «Privilegeeritust põlu aluseks: baltisaksa ühiskonnategelaste represseerimine Esimese maailmasõja ajal» näitabki, kuidas baltisakslased kui tohutu poliitilise ja administratiivse kogemusega ning ka impeeriumi võimuladvikus olulist rolli etendanud seltskond Esimese maailmasõja ajal ajaloo näite lavalt lühikese ajaga kõrvale tõrjuti. Autori huviorbiidis on eelkõige sõja ajal baltisakslaste vastu suunatud repressioonid, mille mõju ei piirdunud vaid üksikisikutega, vaid see vägivald mõjutas tuntavalt Balti kubermangude poliitilisi olusid, rahvussuhteid, majanduselu ja paljusid teisigi valdkondi. Kõnesolev uurimus on märkimisväärne panus baltisakslaste ajaloo uurimisse ning täiendab hästi seniseid Vene keskvalitsuse poolt Esimese maailmasõja ajal «vaenlasrahvuste» vastu rakendatud repressioonide käsitlusi, 5 tuues teadus käibesse uusi olulisi arhiiviallikaid (esijoones Venemaa Riiklikust Ajaloo arhiivist). Sõja puhkemine Venemaa ja Saksamaa vahel tõstis teravamalt päevakorrale ka eestlaste ja baltisakslaste omavahelised suhted, mis on Toomas Karjahärmi artikli «Eesti- saksa kompromiss aastal» huviorbiidis. Artiklis antakse ülevaade juba aasta lõpus ajakirjanduses alanud debatist eesti-saksa suhete seisu ja perspektiivide üle ning näidatakse maaomavalitsusreformi kava näitel, miks jäi eesti-saksa hilinenud kokkulepe realiseerimata ning n-ö ajaloolist leppimist sõja ajal ei toimunud. Pikaks veninud sõda pööras segamini senised majandussidemed ja tootmise korralduse sõdivates riikides. Majanduselu korraldati ümber sõja vajaduste rahuldamiseks, süvenes reglementeeritus ja riik sekkus järjest rohkem majanduselu juhtimisse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Sõja tingimustes kerkisid need küsimused teravalt päevakorrale ka Eesti territooriumil. Eestist oli kujunenud 20. sajandi alguseks üks Vene impeeriumi majanduslikult enim arenenud piirkondi, Tallinn oli muutunud metallitööstuse keskuseks. Tööstuse rajamist Eestisse soodustas siinse territooriumi geopoliitiline asend, suhteliselt odav tööjõud, lähedus Peterburile ning hea raudteeühendus Venemaa eri piirkondadega. Eesti kaudu toimus suur osa ida-lääne transiidist. Tallinna tähtsus Eesti ala tööstuskeskusena kasvas veelgi tänu Venemaa sõjalistele ettevalmistustele: pärast Vene- Jaapani sõda ( ) ehitati suurejoonelise sõjalaevastiku väljaehitamise programmi raames kolm uut sõjalaevatehast (Põhja-Balti, Bekkeri, Noblessneri), mis panid aluse Eesti kaitsetööstusele. Sõja-aastail kasvas Eesti territooriumi tähtsus impeeriumi sõjamajanduses veelgi. Sõjaliste tellimuste täitmine muutis maailmasõja ajal senise teks tiili tööstuse asemel tööstuse struktuuris juhtivaks haruks metalli- ja masinatööstuse. Maie Pihlamägi analüüsibki artiklis «Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail ( )» Eesti tööstuse üleminekut rahuaegselt tootmiselt sõjaaegsele tootmisele ning seda 5. Vt näiteks Eric Lohr. Nationalizing the Russian Empire. The Campaign against Enemy Aliens during World War I. Cambridge, Mass. and London, England

8 Saateks protsessi korraldanud asutuste, aasta oktoobris moodustatud Tallinna Rajooni Tehaste Nõupidamise ning Tallinna Sõjatööstuskomitee ja Tartu Sõja tööstuskomitee tegevust. Autor rõhutab, et Eesti tööstus andis oma panuse Venemaa kaitsevõime tugevdamisse peamiselt sõjalaevade, laskemoona ja muu lahinguvarustuse tootmisega, kusjuures kuni aasta suveni olid tööstustoodangu kasvu mootoriks riigikaitsetellimused. Sõjaaegsed mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ning teravdasid äärmuseni sotsiaalseid probleeme. Sõja tulemusel halvenes pidevalt inimeste elatustase. Toiduainete nappus viis mitmel pool näljani. Enamikus sõdivates riikides hakati toiduaineid jagama kaardisüsteemi alusel. Eriti kannatasid need piirkonnad, mis olid otsese sõjategevuse tallermaaks. Mõistagi tõi sõda ka Eestis kaasa majandusliku kitsikuse ja igapäevase elukallidusega toimetulek muutus paljude inimeste jaoks esmatähtsaks probleemiks. Ilmasõja sotsiaalmajanduslikku palet ei ole senises erialakirjanduses eriti käsitletud. Enim pöörati nendele tahkudele tähelepanu nõukogude ajalookirjanduses, 6 kuid tänapäevasel tasemel uuri musi selles vallas napib. 7 Kogumikus katab seda valdkonda Kersti Lusti artikkel «Võitlus toidu hinna tõusuga Eestis aastast aasta kevadeni», mis annab ülevaate võitlusest toiduainete hinna tõusuga Eestis perioodil sõja algusest kuni isevalitsuse kukutamiseni. Eelkõige normatiivsele tasandile tuginedes käsitletakse artiklis hinnatõusu ohjeldamiseks rakendatud meetmeid (piirhindade kehtestamine jms) ja karistusi ning selle küsimusega tegelnud institutsioone (eelkõige erinõupidamised, toitluskomisjonid ja -komiteed). Otsapidi sama teemat jätkab Lea Teedema mahukas ja eripalgelisele arhiiviainesele tuginev artikkel «Tartu Esimese maailmasõja ajal», mis võtab vaatluse alla sõjaaegse ülikoolilinna igapäevaelu. 8 Artikkel annab panoraamse pildi sellest, kuidas tuli inimestel kohaneda sõjaseisukorrast tingitud piirangutega, tarbekaupade, toidu- 6. A[rnold] Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil. Tallinn 1961; Arno Köörna. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni majanduslikud eeldused Eestis. Tallinn 1961; O[tto] Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse arenemine aastani. Tallinn Vt Esimese maailmasõja ja Vene impeeriumi sotsiaalmajandusliku arengu kohta lähemalt: Daily Lives of Civilians in Wartime Twentieth-Century Europe. Ed. by Nicholas Atkin. Westport, CT 2008; Peter Gatrell. Russia s First World War. A Social and Economic History. Harlow 2005; Россия в Первой мировой войне Энциклопедия в трех томах. Москва 2014; Россия в годы Первой мировой войны: экономическое положение, социальные процессы, политический кризис. Отв. ред. Ю. А. Петров. Москва Peeter Piik. Tartlaste kokkupuudetest sõjaväe, sõjahaavatute ja -põgenikega aastate Postimehes. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat, 8. Tartu 2002, lk 19 35; Sirje Tamul. Tartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus ( ). Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, II. Koostanud Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 18 (25)). Tartu 2010, lk

9 Saateks ja küttepuudusega, tööpuuduse ja järjest kasvava elukallidusega. Artikkel jaguneb kaheks suuremaks osaks. Esimeses osas keskendub autor aasta sündmustele ning teises osas aasta arengutele. Mitmed linnaelu tahud haridus ja kultuurielu, hoolekanne, ühistute ja seltside tegevus, heategevus, põgenike problemaatika jms jäävad siiski veel edasist uurimist ootama. Sellegi poolest on kõnesolev artikkel esimene süvitsi minev käsitlus Eesti linnaelust Esimese maailmasõja ajal. Seni on seda temaatikat riivamisi puudutatud eri linnade kohta kirjutatud ülevaateteostes, samal ajal kui mitme meie lähinaabri pealinna Riia 9 ja Vilniuse 10 kohta on asjakohased eriuurimused ilmunud aasta Veebruarirevolutsioon kukutas isevalitsuse ning päästis demokraatlike vabaduste jõulise esiletõusuga valla impeeriumi koosseisu kuulunud vähemusrahvuste enesemääramispüüded. Väikerahvaste tee iseseisvumiseni ei olnud aga sugugi ühe ülbaline, vaid hoopis mitmekihilisem, kui pealiskaudsel vaatamisel võiks arvata. Meiegi senises ajalookirjanduses on rohkem tähelepanu pööratud iseseisvumisprotsessi lõppfaasile Eesti Vabariigi väljakuulutamisele ning sellele eelnenud sündmustele, kuid tagaplaanile on jäänud selle protsessi algus ehk autonoomiaidee sünd ja realiseerimine. Seda lünka aitab suures osas täita Ago Pajuri põhjalik uurimus ««Meie riigipoliitiliseks paleuseks on autonoomia». 30. märtsi aasta määrus Eestimaa ajutise valitsemiskorra kohta». Sellest artiklist saab lugeja põhjaliku ülevaate autonoomia mõtte arengust, sealjuures analüüsitakse igakülgselt ja uudsetele allikatele tuginedes juhtpoliitikute nõupidamist Tartus märtsil, Eesti omavalitsuse määruse projekti koostamist ja esitamist Ajutisele Valitsusele 18. märtsil, Peterburi eestlaste manifestatsiooni autonoomia toetuseks 26. märtsil ning Ajutise Valitsuse 30. märtsi määrust Eestimaa ajutise valitsemis korra kohta. Kõrvale ei jäänud sellest heitlusest ka eesti sõdurid ja ohvitserid, kes olid Vene armee koosseisus sunnitud impeeriumi eest sõdima. Mis puutub eestlastest ohvitseridesse, siis see teema ohvitserkonna kujunemine Vene armees ja ka selle kiire kasv Esimese maailmasõja ajal on tänu Mati Kröönströmile väga hästi läbi uuritud. 11 Maailmasõja eel teenis Vene armees 9. Mark R. Hatlie. Riga im Krieg, Nordost-Archiv 2002, Bd. 11, lk ; Mark R. Hatlie. Die Welt steht Kopf. Die Kriegserfahrung der Deutschen von Riga Jahrbuch des Baltischen Deutschtums 2002, Bd. 49, lk ; Mark R. Hatlie. Flags and Bayonets. Mass celebrations in Riga Zeitschrift für Ostmitteleuropaforschung 2002, Heft 4, lk ; Mark R. Hatlie. Voices from Riga: Ethnic perspectives on a wartime city, Zeitschrift für Ostmitteleuropaforschung 2007, Heft 3, lk ; Mark R. Hatlie. Riga im Ersten Weltkrieg. Eine Exkursion. Nordost-Archiv 2008, Bd. 17, lk Theodore R. Weeks. Vilnius in World War I, Nordost-Archiv 2008, Bd. 17, lk Mati Kröönström. Eesti rahvusest ohvitserid Vene armees Magistritöö. Juhendaja Tõnu Tannberg. Tartu 1999; Mati Kröönström. Eesti ohvitserid Georgi ordeni kavalerid. Ajalooline Ajakiri 1998, nr 2, lk 49 64; Mati Kröönström. Tsaariarmees teeninud eesti soost kaadriohvitseride 9

10 Saateks üle 200 eestlasest ohvitseri (umbes 0,4% ohvitserkonna üldarvust). Sõja alguses mobiliseeriti lisaks tegevteenistuses olevatele kaadriohvitseridele üle 180 eestlasest reserv ohvitseri, enamasti reservlipnikud. Sõja-aastail lõpetas lipnikekooli või sõjakooli lühendatud kursuse ligikaudu 2200 eestlast, kellest ligi kaks kolmandikku tegid seda aastal aasta sügisel teenis Vene armees juba ligemale 3000 eestlasest ohvitseri (üle 90% jalaväelased), nende seas mitukümmend staabi- ja kindralstaabi ohvitseri ning vähemalt kolm kindralit. Kolme diviisi- ja brigaadi- ning kümmekonna polguülema kõrval võitles rindel umbes 600 roodu- ja pataljonikomandöri. Ligi 30 eestlasest ohvitseri oli omandanud kõrgema sõjalise hariduse aasta sügisel moodustasid eesti soost ohvitserid Vene ohvitserkonnast 1,2%. Sama teemat jätkab Mati Kröönström ka selles kogumikus avaldatud artikliga «Vene armee Esimeses maa ilmasõjas. Alamehitatud staabid ja polgud», kus analüüsitakse Vene armee strateegilist ja operatiivset juhtimist kõrgemate staapide tasandil eelkõige läbi kindralstaabi ohvitseride prisma. Täpsemalt käsitletakse artiklis vajakajäämisi Vene armees staapide komplekteerimisel, analüüsitakse muutusi, mis leidsid aset Venemaa sõjalise hariduse süsteemis Esimese maailmasõja ajal, ning nende üldiste arengusuundade taustal antakse ülevaade ka eesti rahvusest ohvitseride käekäigust. Vene armees teeninud eesti ohvitseride teemale on pühendatud ka Reigo Rosenthali artikkel «Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal aastal». 12 Artiklis selgitatakse vähe tuntud tahke Johan Laidoneri eluloost pärast seda, kui enamlased olid aasta alguses eesti rahvusväeosad laiali saatnud. Laidoner siirdus Venemaale, kus ta tegutses Eesti Vabariigi Ajutise Valitsusega kontaktis olles aktiivselt eesti sõjaväelaste organiseerimisel, tahtis luua Põhja-Venemaal liitlas vägede koosseisu eesti väeosa ning oli ka valitsuse esindajaks Soomes. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle mehe ehk vähe malt 7% meeselanikkonna üldarvust. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti Eestist sõjaväeteenistusse kokku hinnanguliselt meest, kellest hukkus või jäi teadmata kadunuks üle mehe. 13 Senises ajalookirjanduses on Vene armee sotsiaalsest päritolust. Ajalooline Ajakiri 2000, nr 3, lk 43 50; Mati Kröönström. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia 2006, nr 4, lk ; Mati Kröönström. Eesti rahvusest kaadriohvitserid Vene armees aastail Vene aeg Eestis. Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 14 (21)). Koostanud Tõnu Tannberg. Tartu 2006, lk Vt ka autori varasemat artiklit ja monograafiat: Reigo Rosenthal. Johan Laidoneri teenistusest Vene armees aastail Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 1 (7), Viimsi Tallinn 2011, lk ; Reigo Rosenthal. Laidoner väejuht. Tallinn Tänaseks on täpselt teada aastal Eestis toimunud mobilisatsioonide ulatus, kuna järgnevate sõjaaastate teemakohane arhiiviaines (mis paraku on üsna lünklik) ootab veel läbitöötamist aasta kohta vt lähemalt Tõnu Tannberg. «Tsaar kui kutsub oma lapsi...» aasta mobilisatsioonidest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 3 (10)). 10

11 Saateks rahvuslik taustsüsteem ja selle mõju teenistusse võetud eestlastele tagaplaanile jäänud. Multietnilise impeeriumi armee oli eri rahvustele omamoodi «sulatuskatlaks». Sõjaväeteenistusel olid eestlaste jaoks ka selged rahvuslikud eripärad, mis mõjutasid sõdurite sõja kogemust. Liisi Esse analüüsibki artiklis «Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Esimeses maailmasõjas?» nimetatud aspek tist lähtuvalt eesti sõdurite sõjakogemust, näidates, et ühtse rahvusliku tausta puudumine võis armees tervikuna või väeosas mõjutada nii sõdurite vahelist kamraadlust kui ka nende motivatsiooni ja lahinguvalmidust. Autori põhiallikateks on sõdurite kirjad, päevikud ja mälestused, kust nähtub, et teeni mine Vene armees vähemus rahvusena mõjutas kindlasti eesti sõdurite sõja kogemust. Artiklis tõdetakse, et sõdurite kirjades ja päevikutes on enim kajastatud teemadeks suhted venelastega ja eestlaste kehv olukord armees, kusjuures olulisemad murdejooned on aasta ning Veebruarirevolutsioon. Seega kajastus poliitiliste olude muutumine ühiskonnas kohe armee rahvuslikus taustsüsteemis, eestlaste suhtumises patriotismi, suhetes venelas tega ja muudes aspektides. 14 Esimese maa ilmasõja epistolaarse pärandi publitseerimine seisab meil veel suures osas ees. Seni on trükivalgust näinud suhteliselt vähe mälestusi, kirju ja päevikuid. 15 Esimese maailmasõja pärandi ja kollektiivse kogemuse mõtestamine ei ole eri riikidel ja rahvastel kokkulangev ega ühesugune. Eesti puhul etendasid selle pärandi mõtestamisel olulist rolli kindlasti eestlaste kui vähemusrahvuse positsioon Vene armees, Vabadussõda, omariikluse aeg, riigikaotus ning sellele järgnenud okupatsioonid ja pikk anneksiooniperiood. Aigi Rahi-Tamm ja Liisi Esse ongi kirjutanud artikli «Sõjaveteranid NKVD ees: Esimese maailmasõja peegeldused veerand sajandit Tartu 1998, lk Mati Kröönström. Reservväelaste mobilisatsioon Eesti- ja Liivimaal 31. juulil Verbum habet Sakala. Korp! Sakala koguteos. Tartu 1994, lk Vt ka autori magistritööd ja varasemaid artikleid: Liisi Eglit. Eesti sõdurite sõjakogemus Esimeses maa ilmasõjas: võrdlev analüüs sõjaaegsete kirjade ning sõjajärgsete mälestuste põhjal. Magistritöö. Juhendaja Aigi Rahi-Tamm. Tartu 2012; Liisi Eglit. Sõja- ja kodurindevahelised suhted Esimeses maailmasõjas osalenud eesti sõdurite kirjades ja mälestustes. Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 2 (8), Viimsi Tallinn 2012, lk 57 88; Liisi Eglit. Kirjad, päevikud ja mälestused Esimeses maa ilmasõjas osalenud eesti sõdurite sõjakogemust kajastavate allikatena. Eesti ajaloost sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Koostanud Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19 (26)). Tartu 2010, lk ; Liisi Eglit. The Experience of Returning. Estonian World War I Soldiers Return to Society. Frontwechsel. Österreich- Ungarns «Großer Krieg» im Vergleich. Hrsg. von Wolfram Dornik, Julia Walleczek-Fritz, Stefan Wedrac. Wien, Köln, Weimar 2014, lk Siinkohal osutame vaid mõnele olulisemale: Eduard Grosschmidt. Suures heitluses. Tartu 1937; Richard Roht. Tsaari ohvitser. Mälestusi. Tartu 1935; Juhan Tõrvand. Võitlustest I maailmasõjas ja kindral Kornilovi sõjaväes. Päevaraamat. Tallinn 2009; Arnold Susi. Vene impeeriumi hukk. Otto Tiefi ministri mälestused I maailmasõja päevilt. Tallinn 2009; Oskar Lutsu päevikud aastaist (I) ja (II). (Litteraria, 7). Tartu

12 Saateks hiljem», kus on kõrvutatud nelja ilmasõjas osalenud mehe poolt Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjoni 16 üleskutsel aastate teisel poolel kirja pandud mälestusi ning Eesti NSV aegseid julgeolekuorganite isikutoimikuid nende kohta. Viidatud eripalgelisele materjalile tuginedes analüüsivad autorid meeste ilmasõjakogemust ning toovad välja selle, kuidas minevikus toimunut hakati uutes poliitilistes oludes ja režiimi survel nõukogulikus valguses ümber hindama. Ühtlasi tõdetakse artiklis, et eesti meeste mitmetahulised Esimese maailmasõja kogemused mõjutasid konkreetsete isikute elukäiku. Ehkki osavõtt Esimesest maailmasõjast ei olnud Nõukogude julgeolekuorganite poolt aastatel konstrueeritud süüdistustes esmatähtsal kohal, ei jäetud seda eluloofakti süüdistuse esitamisel ja põlistamisel ka päris kõrvale. Eesti territoorium etendas olulist rolli Venemaa sõjalis-strateegilistes kavades. Muutunud rahvusvahelises olukorras püüdis keskvalitsus 20. sajandi alguses leida tõhu samaid abinõusid Peterburi julgeoleku tagamiseks. Pärast Vene-Jaapani sõda muudeti küllaltki oluliselt vägede senist paigutust impeeriumi läänepiiridel, töötati välja uus kaitse kava, mis käsitas Tallinna Vene Balti laevastiku peamise operatiivbaasina, kuhu tuli rajada ka uus sõjasadam aastal hakati välja ehitama ulatuslikku kaitseehitiste süsteemi ning moderni seerima olemasolevaid rannakindlustusi. Peterburi kaitseliin nihutati läände, Tallinna- Porkala joonele, millest sai uue kaitsesüsteemi põhipositsioon aasta aprillis nimetati peapositsioonile ehitatavad kaitseehitised Keiser Peeter Suure Merekindluseks. Merekindlus allus Balti laevastiku ülemjuhatajale, kindluse komandandil olid talle alluval territooriumil laiad võimupiirid alates sõjalistest küsimustest ja lõpetades linnavalitsuse kompetentsi kuuluvate probleemide lahendamisega aasta oktoobris anti merekindluse komandandi alluvusse kogu Tallinn ning Haapsalu, Paide ja Rakvere maakond. Nii läks peaaegu kogu Eestimaa kubermang sõjaväevõimu alluvusse. Merekindluse raja misega tugevnes oluliselt Vene sõjaväe kohalolek Eestis, Tallinn muutus taas oluliseks kindluslinnaks ning Eesti ühiskonna militariseeritus tervikuna kasvas oluliselt. Otsene sõjategevus Eestit esimestel sõja-aastatel ei puudutanud. Olukord muutus aastal sügisel. Septembris alustas Saksa armee Baltikumis uut pealetungi (operatsioon «Albion»), mille eesmärk oli Lääne-Eesti saarte vallutamine ning kaugem siht Petrogradi ohustamine, et kallutada Venemaad separaatrahule. Senises eesti ajaloo kirjanduses, juba alates sõjaeelsest Eesti Vabariigist 17 kuni tänase päevani, Vt komitee tegevuse kohta Andero Nimmer. Vabadussõja Ajaloo Komitee ( ). Magistritöö. Juhendaja Ago Pajur. Tartu Nikolai Reek. Saaremaa kaitsmine ja vallutamine a Tallinn Hanno Ojalo. Saaremaa sõjatules. Sügis Kuressaare 2008; Mati Õun, Hanno Ojalo. Võitlused Läänemerel Esimene maailmasõda koduvetes. Tallinn

13 Saateks ongi just aasta sõjasündmustiku käsitlemine enim tähelepanu pälvinud. Sakslaste operatsiooni «Albion» on põhjalikult käsitletud ka võõrkeelses eriala kirjanduses. 19 Sõjategevus merel etendas teisejärgulist osa. Läänemeri oli sõja üldises kontekstis tagasihoidlik sõjatanner, kus aset leidnud sündmused siiski riivamisi ka Eestit puudutasid. Aastatel ründasid Saksa sõjalaevad ja lennuvägi mitut kohta Eesti rannikul eesmärgiga oma jõudu demonstreerida ning elanikkonna seas paanikat tekitada. Kuigi Vene Balti laevastik ei olnud Läänemerel Saksa laevastikule võrdväärne vastane, hoiti siiski vaenlasel hoolikalt silma peal ning saavutati luure, täpsemalt raadio luure vallas edu. Sellele teemale ongi pühendatud Ivo Juurvee uurimus «Venemaa raadioluure sünd Esimese maailmasõja aegses Eestis». Autor tõdeb, et just vastasseis Saksamaaga pani maailmasõja ajal aluse Venemaa raadioluure väljaarendamisele, millele aitas kindlasti kaasa ka sõjaõnn aasta suvel saadi Saksa kergeristleja Magdeburg vrakist 20 võib-olla krüptoloogia ajaloo kõige õnnelikuma juhusena kätte vaenlase koodi raamatud. «Magdeburgi koodiraamatut» jagasid vene lased ka oma liitlaste inglastega, saadud info võimaldas lugeda Saksa laevastiku raadiosidet ning tegi laiemas kontekstis raadioluurest olulise infoallika 20. sajandi sõja listes konfliktides. Millega tegeles Venemaa esimene raadioluure jaam Põõsaspea neeme lähedal, kuidas kasutati raadioluure kaudu saadud infot Vene Balti laevastiku operatiiv planeerimiseks nendele ja paljudele teistelegi küsi mustele leiab samuti artiklist vastused. Tähele panuta ei jää ka mitme Vene raadioluure sünni juures olnud krüptoloogi (Oswald Proffen, Ernst Vetterlein) tegevus. Esimese maailmasõja 100. aastapäeva suurejooneline tähistamine ja meenutamine sel aastal on kindlasti andnud märkimisväärse tõuke selle läinud sajandi ühe murrangusündmuse uurimiseks. Sel puhul on juba ilmunud kapitaalseid ülevaateteoseid 21 ja sisukaid üksikuurimusi. 22 Ka sel aastal üle maailma toimunud arvukate 19. Vt näiteks Walther Melzer. Kampf um die Baltischen Inseln Eine Studie zur triphibischen Kampfführung. (Die Wehrmacht im Kampf, 24). Neckargemünd 1960; Michael B. Barrett. Operation Albion. The German Conquest of the Baltic Islands. Bloomington 2008; Владимир Грибовский, Артем Савинов. Моонзундское сражение 1917 года. Санкт- Петербург aasta augusti lõpus jooksis Saksa kergeristleja Magdeburg udu tõttu Osmussaare juures madalikule. Vene Balti laevastiku ristlejad said jaole, kuid Magdeburg suutis end nii kaua kaitsta, kuni enamik meeskonnast appi rutanud torpeedopaadiga minema toimetati. Seejärel lasti sõjalaev õhku. Venelaste kätte langes vangi umbes 60 sakslast. 21. The Cambridge History of the First World War. Vol Cambridge, New York Joshua A. Sanborn. Imperial Apocalypse. The Great War and the Destruction of the Russian Empire. Oxford 2014; Sean McKeekin. The Russian Origins of the First World War. Cambridge 2011; Александр Асташов. Русский фронт в 1914 начале 1917 года. Военный опыт и современность. Mосква 2014; Н. В. Суржикова. Военный плен в российской провинции ( гг.). Москва 2014; А. С. Туманова. Общественные организации России в годы Первой мировой войны (1914 февраль 1917 г.). Москва 2014; Christopher Clark. The 13

14 Saateks teaduskonverentside materjalid ilmuvad põhiosas kindlasti lähiaastatel. Usutavasti ei piirdu senisest hoopis laiaulatuslikum tähelepanu Esimese maailmasõja vastu vaid juubeliaastaga, vaid uurimishuvi jääb püsima ning aitab osaliselt «unustatud sõjal» ajalookirjanduses väärikamale kohale tõusta. Loodetavasti ärgitab käesolevgi kogumik Esimese maailmasõjaga seotud teemasid ka Eesti ajaloo kontekstis edasi uurima. Sleepwalkers. How Europe Went to War in New York 2012; Robert L. Nelson. German Soldier Newspapers of the First World War. Cambridge 2014 jpt. 14

15 Privilegeeritust põlualuseks: baltisaksa ühiskonnategelaste represseerimine Esimese maailmasõja ajal Aadu Must Sissejuhatus Probleemist Sada aastat tagasi nautis Euroopa viimast rahuaastat aastal alanud maailmasõda paiskas segamini poliitilise kaardi, muutis radikaalselt mitme riigi poliitilist süsteemi, majandust, rahvussuhteid, olmet. Seda sõda nimetatakse õigustatult kahe ajastu piiriks. Nii on üsna loomulik, et ajaloolaste huvi Esimese maailmasõja aegsete sündmuste ja arengusuundade vastu üha kasvab. Ka Eestis, kus valdav osa rahva teadmistest selle sõja kohta pärines seni paraku 50 kuni 90 aasta tagusest ajast, Maurice Paléologue i, Jaroslav Hašeki ja Barbara Tuchmani raamatutest. 1 Meeldiv on tõdeda, et viimasel ajal ei ole uurimisobjektiks ainult sõjasündmused, vaid ühiskonnas aset leidnud protsessid laiemalt. 2 Tänuväärselt tutvustatakse teemat ka laiemale avalikkusele, korraldatakse näitusi ja konverentse M[aurice] Paléologue. Tsaaririik maailmasõjas. Eessõna kirjutanud prof. Ants Piip. Tallinn Raamat ilmus aastal, eestikeelne esmatrükk aastal; Jaroslav Hašek. Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil. Tallinn 1995 (Jaroslav Hašek ( ) kirjutas raamatu aastatel , eesti keeles ilmus see esimest korda aastal Bernhard Linde tõlkes). Barbara W. Tuchman. Augustikahurid. Tallinn 2006 (Tuchmani raamatu esmatrükk ilmus aastal, esimene eestikeelne väljaanne aastal). Eestis nõukogude ajal Esimese maailmasõja kohta kirjutatu (vt nt A[rnold] Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail. Tallinn 1961) oli ideoloogiliselt väga tugevasti kallutatud ega pälvinud lugejatelt erilist tähelepanu. 2. Vt nt Encapsulated Voices. Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in Ed. by Jaan Ross. Köln, Weimar, Wien Liisi Eglit. Eesti sõdurite sõjakogemus Esimeses maailmasõjas: võrdlev analüüs sõjaaegsete kirjade ja sõjajärgsete mälestuste põhjal. Magistritöö. Juhendaja Aigi Rahi-Tamm. Tartu Tõnu Tannberg. Ilmasõja kauged hääled. Keel ja Kirjandus 2012, nr 10, lk aasta septembrist kuni aasta maini oli Ajalooarhiivis avatud näitus «Elu enne ilmasõda», millele aasta sügisel järgnevad Esimese maailmasõja teemalised arhiivinäitused Ajalooarhiivis ja Tartu linnaruumis. Teemakonverentsi korraldab Eesti Sõjamuuseum. 15

16 Privilegeeritust põlualuseks Eestis elanud rahvastest ja rahvusrühmadest puudutas maailmasõda valu sa malt sajandeid Balti kubermangudes juhtivat rolli mänginud baltisaks lasi. Balti sakslased olid valitsev jõud oma kodukubermangudes, Vene impeeriumi Läänemere- pro vintsides, kus neil oli nn Balti maariigi näol laialdane omavalitsus ja märkimisväärsed privileegid. Peale selle moodustasid nad mõjuvõimsa seltskonna impeeriumi pealinnas Peterburis, olid arvukalt esindatud õukonnas, juhtivates ametites armees, laevastikus, mitmesugustes ametkondades. Neil oli tohutult suur poliitiline ja administratiivne kogemus ning nad olid kuluaaride kasutamise suurmeistrid. Ometi pühiti nad häm mastavalt lühikese ajaga ajaloo näitelavalt. Baltisakslaste võimupositsioonide murdmisel oli määrav osa Esimese maailmasõja aastail nende vastu suunatud repressioonidel, mis mõjutasid Baltimaade poliitilisi sündmusi, majanduselu, rahvussuhteid, kultuurielu, aga samuti luterliku kiriku positsiooni ja hilisemat korraldust. Kõigest sellest hoolimata on baltisakslaste saatust Esimese maailmasõja ajal nii Eesti kui ka naabermaade ajalookirjanduses üsna napilt käsitletud. Baltisaks laste väljasaatmist varjutavad hilisemad suurküüditamised ning massilisemad ja verisemad repressioonid. Ka baltisaksa kirjanduses jääb Esimese maailmasõja aegsete repressioonide teema muude ajajärkude ulatuslike käsitluste taustal tagasihoidlikuks. Näiteks Alexander von Tobieni monumentaalses kaheosalises Liivimaa rüütelkonna ajaloos on Esimese maailmasõja aegsetest repressioonidest baltisakslaste vastu juttu vaid ühel leheküljel. 4 Veidi enam on neist kirjutatud memuaarkirjanduses, publitseeritud on ka teemakohast kirjavahetust. 5 Baltisakslaste represseerimise teema ei leia tähelepanu ka Vene ajalookirjanduses, mida iseloomustab läbi 20. sajandi jõuline baltisakslaste «ajaloost välja kirjutamise» püüdlus. 6 See suund jätkub ka praegu. Mõningaid käsitlusi, kus balti sakslastest juttu, küll ilmub, kuid selle teema käsitlemise eest makstakse «riigilõivu» 7 nende 4. Alexander von Tobien. Die Livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und russischen Nationalismus. Zweiter Band. Berlin 1930, lk Ernst Seraphim. Zarenwillkür und roter Terror. Erlebnisse e. zweimal nach Sibirien Verbannten , Königsberg Pr. [1926]. Eduard von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused. Tallinn 2010; Anna und Ernst von Kügelgen. Nach Sibirien verbannt. Briefe und Aufzeichnungen aus den Jahren 1914 bis Mit einem Nachwort von Nita Lindenberg, geb. von Kügelgen. München Sümptomaatiline on nõukogude ajalookirjanduses sügavalt juurdunud ainujuhtimise printsiibist taganemine baltisakslaste puhul (kelle teenete täielik mahavaikimine olnuks rumal). Nii sai Adam Johann von Krusensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmareisist Krusensterni- Lisjanski ekspeditsioon, Fabian Gottlieb von Bellingshauseni Antarktikani küündinud ekspeditsioonist aga Bellingshauseni-Lazarevi oma. 7. Ajaloolaste nõukogudeaegses omavahelises keelepruugis nimetati «riigilõivuks» uurimustesse halvasti sobituvate, kuid ideoloogiatöötajate ning toimetajate poolt kohustuslikuks tehtud marksismilaadsete lõikude ja tsitaatide lisamist oma teadustöödesse. 16

17 Aadu Must kohustusliku, ehkki kohati abitu või formaalse halvustamisega. 8 Baltisakslaste represseerimist on mainitud mitmesugustes kitsamates ja ühtlasi väikese tiraažilistes saksa rahvusrühma ajaloole, 9 luterliku kiriku ajaloole, tuntud tege laste elule või ka karistuspoliitikale pühendatud käsitlustes. Vene ajalooteaduse pealiini kohaselt ja sõja olude taustal hinnatakse seda, hilisematega võrreldes ju üsna mõõdukat vägivalda normaalseks nähtuseks sakslased olid ju sõjas vaenlased ning usutakse, et ka riigi suhtumine neisse pidi olema sellele vastav. Sümptomaatiline on see, et täpselt samuti õigustas nõukogude ideoloogia «sõja vajadustega» ka Teise maailmasõja algusega kaasnenud repressioone, sh Eestiski aset leidnud «rindeäärsete alade potentsiaalsetest vaenlastest puhastamist». Vene ja nõukogude ajalookirjandusele omane suhtumine on kiirgunud ka Eesti nõukogudeaegsesse ajalookirjandusse või sellele peale sunnitud. 10 Ent seda tendentsi tugevdas ka varasem, iseseisvas Eestis kahe maailmasõja vahelisel perioodil valitsenud ja baltisaksa omale vastanduv rahvuslik ja rahvusromantiline ajalookäsitlus. Kes meist siis poleks märganud, et veel suhteliselt hilistel aegadel oli eestlaste suurtest kultuurisaavutustest kirjutamisel olgu need siis laulupeod, seltsid ja teatri tegemine, tõukarja jõudmine eesti taludesse, ka künnivõistlused või kaunid kodu aiad baltisaksa eeskujude mainida unustamine pigem reegel kui erand. Seda, kuidas baltisakslaste rolli on ajalookirjanduses erinevalt määratletud, on käsitlenud Tiit Rosenberg. Ta tõstab ühelt poolt esile pikka aega (eelkõige balti saksa ajalookirjanduses) püsinud aadli ideaalpildi, mille keskmes seisis reformi meelne aadlipoliitik, kes pärast pärisorjuse kaotamist jätkas paternalistlikku hooldust oma mõisavalla talurahva üle, ning teiselt poolt Eesti ja Läti ajalookirjutuses aastail domineerinud süüdistav-hukkamõistva tooni, mille kohaselt peaaegu kõiki aadlipoliitikuid ja aadlikest põllumajanduspraktikuid käsitati klassivaenlaste, 8. Vt nt Дмитрий Копелев. На службе Империи. Немцы и Российский флот в первой половине XIX века. Санкт-Петербург Vt nt kogumikku Два с половиной века с Россией (к 250-летию начала массового переселения немцев в Россию). Материалы 4-й международной научно-практической конференции, Москва, августа 2012 г. Москва Eriti Галина Н. Алишина. Критерии выявления «внутренних врагов» в российской империи в годы Первой мировой войны (lk ); Александр Кадол. Доктрина немецкого шпионажа в этнополитике царизма в период Первой мировой войны и роль жандармско-полицейских властей в «немецком вопросе» (на материалах южных губерний Российской империи) (lk ) aastal oli mul noore õppejõuna võimalik jälgida Tartu ülikooli NSV Liidu ajaloo kateedri dotsendi Jaroslav Raidi ( ) ponnistusi baltisakslaste ajalugu käsitleva raamatu väljaandmiseks (vt Ярослав Райд. Прибалтийские немцы в буржуазной Эстонии ( ). Таллинн 1978). Tänu autori poolt nõukogude võimule osutatud suurtele teenetele (teenistus kurikuulsas SMERŠ-is ehk vastuluure peavalitsuses Teise maailmasõja ajal, aastatel oli ta EKP Tartu linnakomitee esimene sekretär) raamat ilmus. Sümptomaatiline on aga see, et autori jõupingutustest hoolimata jäi EKP keskkomitee vankumatult arvamusele, et see teema ei ole «dissertaabel» doktoritöö teemana seda ei kinnitatud. 17

18 Privilegeeritust põlualuseks ekspluataatorite ja talurahva rõhujatena. 11 Rosenberg rõhutab probleemi erapooletuma käsitlemise vajadust, toob selle kohta ka positiivseid näiteid ning tunnustab seda, et ajaloolased on hakanud käsitlema sisulisi probleeme ega keskendu enam baltisaksa «ajaloolise süü» temaatikale. Tuleb koos Rosenbergiga rõhutada, et viimastel aastakümnetel on Eesti ajaloolased hakanud baltisakslasi ja nende rolli meie maa ajaloos avaramalt hindama. Selles on suuri teeneid baltisakslastest Eesti ajaloo uurijatel (aga teistelgi Teise maailma sõja eel Eestist lahkunud autoritel 12 ), kelle sügavalt akadeemilised uurimused olid Eesti ajaloolaste seas hästi tuntud, 13 viidatud, arvustatud 14 ning aastatest peale ka Eestis publitseeritud. 15 Nagu näitab oma panoraamses ülevaates Gert von Pistohlkors, on tema põlvkonna baltisaksa ajaloolased aktiivselt uurinud «enda ajalugu» Eestis ja Lätis. Nad on seda käsitlenud tasakaalukalt ja avameelselt. Nagu Pistohlkors ilmekalt osutab, poleks enamat võimaldanudki algallikate puudus ja osaliselt ka keelebarjäärid. Ent nii saavutati olukord, kus Nõukogude Liidu lagunemise järel ja uute võimaluste avanedes tervitati baltisaksa ajaloolasi Eestis ja Lätis otsekui vanu kolleege. 16 Nii on baltisaksa teadlased oma vaimse kohaloleku ja teadusliku autoriteediga aidanud Eesti ajaloolastel hoiduda ideoloogilises mõttes rappa kaldumast. Seda muide juba Nõukogude anneksiooni perioodil. 17 Lääne uuemas akadeemilises kirjanduses on Venemaa 20. sajandi alguse poliitiliste arengusuundade teema populaarne ja käsitletakse ka Esimese maailmasõja aastaid. Siinse artikli teema seisukohalt pälvib tõsist tähelepanu Eric Lohri aastal ilmunud uurimus 18 vaenulike riikide rahvuskaaslaste, sh ka baltisakslaste saatusest Esimese maailmasõja ajal. Raamatu tugevaks küljeks on ulatuslik Venemaa arhiivide 11. Tiit Rosenberg. Agraareliidist Baltikumis 19. sajandil. Ülevaade uurimisseisust. Künni vaod. Uurimusi Eesti sajandi agraarajaloost. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, 9). Tartu 2013, lk Nt omaaegne Tallinna linnaarhivaar ja viljakas ajaloolane Paul Johansen oli rahvuselt taanlane. 13. Vt selle kohta ka Jüri Kivimäe. Vanameistri lahkumine. In memoriam Heinz von zur Mühlen ( ). Tuna 2005, nr 3, lk Baltisakslaste teadustöid on Eestis ilmunud perioodikas tutvustanud Paul Ariste, Lilian Kotter, Jüri Kivimäe, Indrek Jürjo, Sulev Vahtre, Tiit Rosenberg jt. 15. Vt nt Heinz von zur Mühlen. Kristliku misjonitöö algusest Eestis. Rahva Hääl 1993, 9. september; Heinz von zur Mühlen. Portugallase röövimine Tallinnast. Vana Tallinn, V (IX). Tallinn 1995, lk 58 64; Heinz von zur Mühlen. Die Mittelalterliche Agrarstruktur Alt- Livlands im ostmitteleuropäischen Vergleich. Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud Andres Andresen. Tartu 2001, lk Vt Gert von Pistohlkors. Põlvkonnad baltisaksa ajalookirjutuses aastail Tuna 2010, nr 2, lk Samas, lk Eric Lohr. Nationalizing the Russian Empire. The Campaign against Enemy Aliens during World War I. Cambridge, Mass. and London, England

19 Aadu Must materjalide, aga samuti venekeelse kirjanduse ja perioodika kasutamine. Ehkki baltisakslased jäävad käsitluses suhteliselt perifeersesse rolli, teeb selle raamatu meie jaoks väärtuslikuks repressioonide laiema poliitilise fooni detailne kirjeldamine. Allikad Esimese maailmasõja aegsete repressioonide tagasihoidlik käsitlemine eesti ajalookirjanduses ei seletu mitte huvi ja traditsioonide puudumisega, vaid pigem hoopiski allikaliste põhjustega, detailideni küündivate allikate kättesaamatusega. Rõhutan veel kord lihtsat tõde: Eesti arhiividest võime leida küll suurepäraseid kohalikke olusid ja sündmusi kajastavaid allikaid, kuid ainult nendega piirdumisel saaksime meie maa poliitilisest ajaloost kallutatud ja ühekülgse, eelkõige omaaegsete ideoloogiliste müütide loojate kujundatud pildi. Eesti ajalooga seonduvad «suurt poliitikat» käsitlevad allikad on valdavalt hoiul eri aegadel meie maad valitsenud riikide arhiivides. Just ebapiisava allikalise baasiga seletubki tsaaririigi valitsuse tegevuse lihtsustatud ja umb isikuline käsitlemine, mis on meie ajalookirjanduses laialt levinud. Kätte saadavatest allikatest ju ei selgu, et võimude otsuseid mõjutasid mitmesugused tegurid ning eri ametkondade ja mõjurühmade huvid, mis üksteisest oluliselt lahknesid ja võisid olla ka lausa vastupidised. 19 Eesti sajandi, sh Esimese maailmasõja aegse poliitilise ajaloo uurimisel on Venemaa arhiivides säilitatavate dokumentide kaasamine vältimatu. Paraku on Venemaa arhiivides leiduvate allikate väljaselgitamine ning nende teaduskäibesse toomine üsna aeganõudev töö. Käesoleva baltisakslaste represseerimist käsitleva artikli oluliseks allikaks sai baltisakslastest ametiisikute Esimese maailmasõja aastail Siberisse saatmist kajastav toimik Venemaa Riiklikus Ajalooarhiivis Venemaa Ministrite Nõukogu arhiivis. 20 Selles materjalis väljenduvad reljeefselt eri ametkondade suhtumine ning tegevus balti sakslaste represseerimisel ning selle tegevuse motiivid, põhjused ning ettekäänded. Just sellest materjalist nähtub sündmuste poliitiline argumentatsioon, mida mujal pole avaldatud. Siin on üksikasjalikult kajastatud ka baltisakslaste vastu argumendid, tuvastatud seaduserikkumised ja riigisaladusega kaitstud tegevused. Iseenesest pakuvad need andmed lisateavet ka hilisemate Nõukogude massirepressioonide korraldamise mehhanismide mõistmiseks. 21 Kajastatakse ka mitut esmapilgul vaid puhtalt kohaliku elu valdkonda kuuluvat motiivi. Näiteks seda, kuidas keskvõimud hindasid 19. Seppo Zetterberg. Eesti ajalugu. Tallinn 2009, lk RGIA Olgu siinkohal pikemasse analüüsi langemata märgitud, et väga suurt osa nõukogulike massirepressioonide korraldamise tehnoloogiatest, mida kirjanduses harjumuspäraselt nõukogude võimu «saavutuseks» peetakse (näiteks «nimekirjade süsteem»), kasutati arhiivimaterjalide andmeil laialdaselt juba tsaaririigis. 19

20 Privilegeeritust põlualuseks ja omalt poolt jõuliselt mõjutasid eestlaste suhtumist baltisakslastesse. Mil line osa selles suhtumises oli poliitilisel ja majanduslikul pragmatismil, massipsühhoosil, keisrimeelsusel, rahvuslikul vihavaenul või õiglustundel. Paraku ei ole käesoleva käsit luse raames võimalik kõigisse nendesse teemadesse põhjalikult süveneda. Venemaa Riikliku Ajalooarhiivi materjalidele sekundeerivad Eestis Ajalooarhiivis hoiul olevad samateemalised Eestimaa rüütelkonna 22 ja selle peamehe Eduard Julius Alexander von Dellingshauseni fondi materjalid. Need viimased on fragmendid Eestimaa rüütelkonna peamehe valdusse jäänud dokumentatsioonist mustandid ning pooljuhuslikud kirjad, mis siiski aitavad tihendada muude allikate põhjal loodud tervikpilti. 23 Muu hulgas on nende seas Anna von Kügelgeni Siberist Vene riigi siseministrile saadetud isiklikke seisukohti kajastav emotsionaalne kiri, 24 mida Venemaa arhiivi toimikus ega Kügelgenide kirjade publikatsioonis ei ole. Küll aga avab nimetatud publikatsioon küüditamisaktsiooni põhjuseks peetud sõjavangide riideabi aktsiooni olemuse ning jutustab Siberisse saadetud baltisakslaste olmest laste kasvatamisest ja õpetamisest, loodusoludest, ilmast ja vahemaadest, omavahelisest läbikäimisest. 25 Need perekonna valduses olnud kirjad on kirjutatud tsensuuri tingimustes ega räägi poliitikast. Arhiividesse talletatud kirjad ei ole publitseerijatele aga kahjuks kättesaadavad olnud. Ka Eestimaa rüütelkonna protokollid, mida Esimese maailmasõja ajal peeti tsaaririigi võimude nõudel ainult vene keeles, 26 annavad käesoleva teema uurimiseks mõningast, kirjutajate tugevast enesetsensuurist mõjutatud taustteavet. 27 Teatud huvi pakub ka omaaegne, sõjatsensuuri tingimustes ilmunud ajakirjandus. Ootuspäraselt on Vene sõjatsensuuri kontrollile allutatud ajakirjandus tugevasti kallutatud kärped esitatud teabes suurendavad baltisakslaste süüd ja karistusi. Ajakirjanduse andmeid arhiivimaterjalidega kõrvutades saame siiski analüüsida ametliku propaganda taotlusi ning tehnoloogiaid. Ent täpselt samuti olid kallutatud ka saksa ajalehed, sh Saksa vägede poolt hõivatud Läti alal ilmunud väljaanded. Viimased kirjutasid baltisakslaste saatusest suure kaastundega ning kummutasid nii mõnedki baltisakslaste vastu esitatud alusetud süüdistused, ülistasid represseeritute humaansust haavatutele abi korraldamisel ja kindlameelsust kristlike 22. Vt nt EAA , toimik baltisakslaste kaebuste kohta nende maalt väljasaatmise, nende juures toime pandud läbiotsimiste ja muude nende vastu suunatud umbusaldusavalduste kohta Esimese maailmasõja ajal. 23. EAA ja EAA , l. 15 jj. 25. A. und E. von Kügelgen. Nach Sibirien verbannt. 26. EAA Protokolle der Estländischen Ritterschaft Hrsg. von Thomas Freiherr von Dellingshausen und Henning von Wistinghausen. Tartu

21 Aadu Must vaadete kaitsmisel, koonerdamata sealjuures ülivõrretega. 28 Tänapäeva lugejale tundub liialdusena näiteks seitsme pastori Siberisse saatmise nimetamine «massiküüditamiseks». Juhtus sedagi, et mõni mõisnikusoost inimene luges ka ise teateid oma märtrisurma kohta. Olen suure huviga lugenud, kuid üsna ettevaatlikult kasutanud käsitletavate sündmustega seotud tegelaste mälestusi, 29 mida paratamatult on mõjutanud hilisemad sündmused ning autorite poolt alles hiljem omandatud teadmised. Baltisakslaste mälestuste kõrval on oluline koht repressioonidega seotud Vene ametnike, eelkõige Balti kindralkuberneri kohuseid täitnud sandarmeeria kindralleitnandi Pavel Kurlovi juba emigratsioonis kirja pandud mälestustel. 30 Maailmasõja ajal publitseeriti terve hulk propagandaväljaandeid ning nende sisu ja meetodite analüüs võiks olla eraldi käsitluse teema. Oluline on teada, et ajakirjanduse mõjutamiseks kasutati mõlemat nii piitsa kui ka präänikut. Prantsuse suursaadik teadis öelda, et ainuüksi ohranka 31 ametlikus eelarves oli ajakirjanduse mõjutamiseks rubla. 32 Kuulsaima ja mõjukaima baltisakslastevastase rünnaku kandjaks oli vene ajaleht Novoje Vremja, mille ajakirjaniku Andrei Rennikovi 33 artikliseeria publitseeriti eraldi raamatuna nii vene, läti kui ka eesti keeles. 34 Rennikovi eesmärk oli rahvusliku viha külvamine Balti kubermangude põliselanike, ühelt poolt eestlaste ja lätlaste ning teiselt poolt baltisakslaste vahele. Rennikov oli hea propagandist ja suutis oma lugejaid väga tugevasti erutada. Siinses töös ei vaatle me tema kirjutisi mitte kui ajalookäsitlust, vaid kui sündmuste aktiivset mõjutajat. 28. Vt nt Massenverschickung von Pastoren aus Estland nach Sibirien. Libausche Zeitung 1915, 13. detsember; Ausgewiesene Deutsch-Balten. Libausche Zeitung 1916, 13. jaanuar; Aus dem Leben der verschickten und verschleppten Balten. Libausche Zeitung 1916, 31. mai; Baltische Angelegenheiten. Libausche Zeitung 1916, 11. detsember. 29. Vt nt Eduard Freiherr von Stackelberg-Sutlem. Aus meinem Leben. Die Kriegsjahre Verschickung nach Sibirien. Hannover-Döhren 1964; Elieser Traugott Hahn. Erinnerungen aus meinem Leben. Aus meiner Jugendzeit. Bd. 2: Haus und Amt. Stuttgart 1923; Adalbert Volck. Verklingende Zeiten? Bilder aus altbaltischem Leben und Kampf. Leipzig Павел Г. Курлов. Гибель Императорской России. Москва Ohranka (отделение по охране общественной безопасности и порядка, охранное отделение) oli Vene riigi poliitiline politsei. 32. M. Paléologue. Tsaaririik maailmasõjas, lk Kodanikunimega Andrei Selitrennikov ( ). 34. А. Ренников. В стране чудес. Правда о Прибалтийских немцах со многими рисунками и снимками в тексте. Петроград 1915, lk 240; A. Rennikowa Brihnumu semē Baltijā: is «Nowoje Wremja». Tulkojis A. Buhmanis. Petrogradā 1914; A. Rennikov. Imede maal. Tõde Balti sakslastest. J. Vahtra tõlge. Võru

22 Privilegeeritust põlualuseks Ehkki soovisin propagandaväljaanded selles käsitluses kõrvale jätta, polnud siiski võimalik mööda minna Juris Vīgrabsi aastal Tartus ilmunud monograafiast baltisakslastest nende ajaloost ja suhetest Vene riigivõimu ning kohalike põlis rahvastega. Tegemist on tööga, mille seisukohad elasid edasi mitme hilisema Eesti ja Läti ajaloolase kirjutistes, seda nii kahe maailmasõja vahelisel omariikluse perioodil kui ka Nõukogude anneksiooni aastail. Vīgrabs, varasemas elus Tartu ülikooli läti rahvusest ajalootudeng ja germanofiil, tundis hästi baltisaksa ajalookirjandust ning tema raamatust leiame oskuslikult valitud tsitaate väga paljude silmapaistvate Balti provintside ajalugu käsitlenud baltisaksa kirjameeste töödest. Ta kasutas oskuslikult rüütelkonna liikmete omavahelises diskussioonis esitatud kriitilisi argumente, korrigeerides osavalt kõigi kriitikanoolte «lennutrajektoori» ning suunates need kogu Balti aadli kui terviku vastu, unustamata samas tänada Vene tsaari ja tema valitsust heategude eest, millest nood ise suure tõenäosusega polnud midagi kuulnud. 35 Uurimisülesanne Käesolev artikkel ei pretendeeri kõikehaaravale ülevaatele, vaid on pigem probleeme tõstatav ning kolleege ajaloolasi diskussioonile kutsuv kirjutis. Esmalt püüan hajutada seni repressioonide ümber valitsenud anonüümsust ning jälgida, millised konkreetsed ametikandjad ning millisel kombel nendega üldse seotud olid ja kelle huve nad esindasid. Kas ja kuivõrd olid sellised represseerimised sõjalisest, poliitilisest, moraalsest või õiguslikust aspektist õigustatud? Milline oli repressioonide ohvriks langenud isikute ühiskondlik taust, nende positsioon ühiskonnas ning millised objektiivsed muutused nende kõrvaldamise tulemusena ühiskonnas tekkisid? Millised olid baltisakslaste püüdlused ja «süü», mis sundis riigivõimu esindajaid neid provintsi elust eemal dama? Millised olid baltisakslaste kõrvaldamise tagajärjed üksikisiku ja ühiskonna kui terviku tasandil? Kas neil repressioonidel oli tollal kehtinud juriidi lises raamistikus piisav seaduslik alus, kas see alus oli reaalne või illusoorne? Millised olid baltisakslaste represseerimise põhjused ja ettekäänded ning kas ja kuivõrd need üksteisest lahknevad? Siit omakorda tõstatuvad küsimused, millised konkreetsed polii tilised jõud seisid represseerimise taga ning kas ja kuivõrd baltisakslaste minevik, olevik ja tulevik üldse tekitasid eri poliitiliste jõudude seas diskussiooni. Väga oluline, ehkki küllaltki raskesti tuvastatav on seegi, milline oli maa põlisrahva, eestlaste suhtumine baltisakslaste represseerimisse ning millised olid selle suhtumise mõjutamise vahendid ja tehnoloogiad. Muu hulgas võiksid meie käsutuses olevad allikad heita veidi valgust ka poliitiliste repressioonide tehnilisele küljele ning arengusuundadele pikemas ajaloolises perspektiivis kas ja mil määral erinesid Esimese maailmasõja aegsed baltisakslastevastased repressioonid varasematest ja hilisematest samalaadsetest riiklikest ettevõtmistest. 35. Г. И. Виграб. Прибалтийские немцы. Их отношение к русской государственности и к коренному населению края в прошлом и настоящем. Юрьев 1916, lk

23 Aadu Must Esimese maailmasõja puhkemine ja baltisakslased Esimene maailmasõda oli tõeline õnnetus nii Balti aadlile kui ka kõigile teistele tsaaririigis elavatele sakslastele. Sõja puhkedes püsisid neil veel illusioonid, et elu võiks jätkuda peaaegu vanaviisi, nagu see oli juba paar sajandit olnud. Baltisaksa liidrid ei väsinud valjul häälel deklareerimast oma truudust Vene riigile ning toonitasid oma poegade teeneid ja vaprust Vene lippude all sõdides. Seda tehti, esinedes riigi kõige tähtsamatest kõnetoolidest. 26. juulil 1914 toimus Riiginõukogu erakorraline, sõja algusele pühendatud istung, kus Liivimaa rüütelkonna maamarssal Adolf Pilar von Pilchau ( ) teatas: «Nagu möödaläinud kahel aastasajal, nõnda hoiab Baltimaa ka praegu ja saab edaspidi hoidma Vene riigi poole. Kõik meie mõtted, kõik meie tundmused, kõik meie paremad soovid on meie aurikka sõjaväe ja tema kroonikandja juhi poole pööratud.» 36 Samal päeval toimunud Riigiduuma tsere moniaalsel istungil kuulutas Kuramaa saadik parun Hamilkar von Fölkersahm ( ) kõigi baltisakslaste nimel, et «ajalooliselt Venemaale truu Baltimaa saksa soost elanikud alati valmis on Trooni ja isamaa kaitseks üles astuma. Meie oleme valmis kõikide ettepandud rahalubamiste poolt hääletama ja oma esivanemate eeskujul Venemaa ühtsuse ja vägevuse eest oma elu ja varandust ohverdama». Järgnesid tormilised kiiduavaldused. 37 Tegelikkuses läks kõik teisiti. Sõja tõttu nõrgenes baltisakslaste ühiskondlik positsioon riigis katastroofiliselt ja kasvas jõuliselt nende esindatus Siberisse sundasumisele saadetute seas. Tõsi, juba Aleksander III valitsemise aegne venestuse ehk riigi tsentraliseerimise laine oli baltisakslaste mõjukust mõneti kahandanud, kuid tänu suhteliselt edukatele «kaitselahingutele» olid nad säilitanud oma majanduslikud positsioonid ning suurema osa poliitilisest ja ühiskondlikust mõjukusest. Nikolai II-s julgeti näha enda suhtes sõbralikku ja ausat valitsejat, tema külaskäik Tallinnasse ja ka rüütelkonna majja toitis veelgi Balti aadli optimistlikke lootusi. 38 Kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni oli sakslasi Venemaal austatud ning teistest targemaks ja paremaks peetud. Nüüd ühtäkki olid nad aga selle põlatud rahva esindajad, kellega Vene keisri ustavad alamad ilmasõja rinnetel halastamatut sõdisid. Sergei Maksimov, üks suurimaid asjatundjaid Venemaa tsaariaegsete vanglate, sunnitöö ja Siberi sundasunike valdkonnas, märgib, et Vene tsaaririigis 19. sajandil Siberisse sunnitööle ja sundasumisele saadetute hulgas oli ebaproportsionaalselt palju mittevenelasi. Aga baltisakslasi, ehkki nemadki olid «mittevenelased» ja «teistsugused», oli vangide seas hoopis vähe. Kunagi varem, 18. sajandi paleepöörete ajastul, võis ühe või teise baltisakslasest tegelase peadpööritavalt kiire karjäär vahelduda 36. Riiginõukogu. Päevaleht 1914, 29. juuli. 37. Riigivolikogu. Päevaleht 1914, 29. juuli. 38. Ea Jansen. Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Tartu 2007, lk

24 Privilegeeritust põlualuseks sama kiire põlu alla sattumise ja ka Siberisse sundasumisele saatmisega, kuid sellised karistused puudutasid vaid väheseid ega riivanud baltisaksa kogukonda tervikuna. Maksimov avastas lihtsa tõe kuni 1888/89. aasta õigusreformini olid Balti kubermangudes omad, baltisakslaste juhitud seisuslikud kohtud. 39 Osaliselt just selle pärast oli Eestist sunniviisil Siberisse saadetute hulgas ebaproportsionaalselt suur hoopiski venelaste (tõsi, alamrahva ja soldatite) osakaal. 40 Baltisakslased olid Vene tsaari riigis vaieldamatult privilegeeritud rahvakild. Maailmasõja ajal see kõik muutus. Sakslaste äkiline vaenlase rolli sattumine seletab sedagi, miks näiteks Siberis nii mõnedki edukalt karjääri teinud ja «sakslaseks hakanud» eestlastest riigiametnikud, insenerid, jaamaülemad, arstid, õpetajad, agronoomid, meierid, vorsti- ja juustumeistrid ning väga paljude teiste «peenemate ametite» kandjad nüüd ühtäkki ennast jälle eestlasteks kuulutasid. 41 Esimese maailmasõja puhkedes hakati kogu Vene impeeriumis ja selle Balti kubermangudes sulgema saksakeelseid gümnaasiume, saksa seltse ja ajalehti. Hetkeks küll tundus, et see kõik on ehk ajutine aasta algul ajakirjandus juba kuulutas, et kinni pandud ajalehe Petrograder Zeitung asemel hakkas 1. jaanuarist 1915 ilmuma uus saksakeelne ajaleht Nordische Zeitung, mille toimetajaks oli Carlo von Kügelgen. 42 Juba teatas ka Päevaleht, et jutud kõikide saksakeelsete lehtede sulgemisest on ilmselge liialdus. 43 Ent paraku ilmus toda uut ajalehte vaid kaks numbrit, siis suleti ka see. 44 Tallinnas sulges politsei sõjaväeametkonna korralduse alusel Tallinna 39. Сергей В. Максимов. Сибирь и каторга. В трех частях. Часть 2: Виновные и обвиненные. С.-Петербург 1891, lk Aadu Must. Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin. Tartu 2012, lk Vt selle kohta nt Siberi eesti ja läti rahvakoolid saksluse hädaohus. Tallinna Teataja 1915, 2. märts. Tsaaririigi eri paikades väljaspool oma ajaloolist kodumaad elavate eestlaste ja lätlaste pidamine sakslasteks oli 19. sajandil ja 20. sajandi algul venelaste seas väga laialt levinud. Nt Siberi tuntud haridustegelane Aleksandr Sedelnikov, kes oli õppinud Tartu ülikoolis, rõhutas oma 20. sajandi algul ilmunud raamatus, et Lääne-Siberis elab peale venelaste ja maa põlis rahvaste arvukalt sakslasi, «kes jagunevad eestlasteks ja lätlasteks». Teemat on aidanud ähmastada ka täna päeva ajaloolased. Omski muuseumi kauaaegne direktor Pjotr Vibe, Siberi sakslaste ajaloo viljakas uurija, ignoreeris kas juhuslikult või meelega allikas esitatud seletust, et «saksa külad» jagunesid valdavalt eestlaste ja lätlaste küladeks (vt selle kohta А. Н. Седельников. Учебник Родиноведения для школ Западно-Сибирскаго учебнаго округа. Акмолинская область. С рисунками, таблицами и картой. Омск 1916, lk 15; П. П. Вибе. Немецкие колонии в Сибири: социально-экономический аспект. Омск 2007; A. Must. Siber ja Eesti, lk 20). 42. Vt selle kohta Ulrike Butmaloiu. Das Ende der «St. Petersburger Zeitung». Das Verschwinden der deutschsprachigen Öffentlichkeit in Russland unter der staatlich praktizierten Ausweitung des Nationalismus als gesellschaftliche Kraft zum Beginn des Ersten Weltkriegs. Dissertation zur Erlangung des akademischen Grades Dr. phil. Dortmund Saksa ajakirjandus. Päevaleht 1915, 2. jaanuar. 44. Saksa ajakirjandusest. Päevaleht 1915, 7. jaanuar. 24

25 Aadu Must Aadliklubi, 45 ehkki selle 317 tegevliikmest olid 62 tegevteenistuses Vene armees ja laevastikus ning organisatsioon ise oli sõja puhkedes oma suure ja luksusliku hoone tasuta laatsaretiks kohandanud ning Vene Punase Risti kasutusse andnud. 46 Aadliklubi suleti, sest tegemist oli ikkagi sakslaste organisatsiooniga. 47 Võimude ahistamist said tunda ka saksa rahvusest eraisikud. Elieser Traugott Hahn kirjutas, kuidas sõja puhkedes oli Nikolai II avalikult öelnud, et Venemaal elavad riigisakslased võivad seal rahulikult elada, sest tema ei sõdi mitte naiste-laste ja rahumeelsete töötegijatega, vaid Saksa ja Austria armeega. Varsti aga inter neeriti kõik kuni 45-aastased sõjaväekohustuslastest riigisakslased ja saadeti Sise-Venemaale. 48 Kiiruga pidid lahkuma ka viimased riigisaksa daamid, kes seni olid tohtinud rahulikult Eestimaal elada aastased Saksamaa ja Austria alamad, kes 15. jaanuariks polnud veel lahkunud, interneeriti. Eesti- ja Liivimaal suleti saksakeelsed erakoolid. 49 Keelati ära perekonnas omadega koos ka võõraid lapsi õpetada see pidi takistama mõisates eesti laste saksa keeles õpetamist. 50 Ent Siberisse saadeti ka Vene riigi alamatest sakslasi, kes olid oma saksameelsusega silma paistnud või kellel lihtsalt leidus piisavalt vaenlasi ja kadestajaid, kes kaebekirju kirjutasid. Sakslastele endile oli selline olude muutumine kahekordselt valus ja ehmatav. Teadagi, ka ülemääraste privileegide kaotamine on neid seni omanutele alati tundunud ränga ülekohtuna. Seda suurem on kontrast, kui jutt ei ole ainult eeliste kaotamisest, vaid otsesest vägivallast. Baltisakslased olid mitmekordse surve all, sunnitud pidevalt kaitsma oma privileege ja positsioone nii riigivõimude ees kui ka kohalike rahvaste emantsipeerumissoovide vastu, mida jõuliselt toitis keskvalitsuse propaganda. See oli ju varemgi rääkinud Balti rahvaste vabastamisest teutooni ikke alt. Samas ei olnud baltisakslased enam ammugi võrreldavad nn riigisakslastega. Oma geneetiliste juurte poolest olid nad üsna mitmekesine rahvakilluke ja mõned selle esindajad rõhutasid meeleldi oma šoti, prantsuse või rootsi juuri isegi siis, kui selle rahva vere osakaal nende soontes oli juba ammu kaduvväikeseks jäänud. Suur osa baltisaksa eliidist oli venestunud. Erinevalt 18. sajandist, kui baltisakslastest Vene kindralid olid enamasti abiellunud ikka oma ringkonnast pärit daamidega, domineerisid 19. sajandil nende kaasade seas juba venelastest Vene kindralite tütred. Mehed ise aga kirjutasid ja tihtipeale ka mõtlesid 45. Ревельское Благородное Собрание, Revaler Adelsclub. Klubi asus Tallinnas Lai tänav septembril 1914 otsustas Tallinna linnavolikogu üksmeelselt «Laial uulitsal nr. 1 mõisnikkude klubi ruumides» asuvale Punase Risti hospidalile elektrit ja gaasi poole hinnaga lubada (Tallinna linnavolikogu koosolek. Päevaleht 1914, 25. september). 47. EAA , l E. T. Hahn. Erinnerungen aus meinem Leben, Bd. 2, lk 378 jj. 49. Päevauudised. Päevaleht 1915, 5. jaanuar. 50. Eduard von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses. Eestimaa rüütelkonna peamehe mälestused. Tallinn 1994, lk

26 Privilegeeritust põlualuseks vene keeles. Üks osa neist oli läinud apostlikku õigeusku. Samas iseloomustasid Eesti ja Läti ala baltisakslasi püüdlused saksa kultuuriruumi poole, traditsiooniline opositsioonilisus hariduse venestamise vastu ja püüd omandada ülikooliharidus või vähemalt jätkuharidus saksakeelses kultuuriruumis. See eristumispüüe tegi nad, eriti sõja ajal, Vene võimude silmis muidugi «teistsuguseks» ning «kahtlaseks». Kindlasti oli ajaloolistel juurtel ning kultuuritraditsioonidel oluline mõju. Seda arvestades võis Eestimaa rüütelkond maailmasõja puhkedes, kui Vene riigi vastas vaenu rindel seisid Saksa väed, tunda end kui laps, kelle vanemad kakluse saatel oma abielu lahutavad. 51 Ent ometi näib, et nad olid oma raske valiku teinud ning seni, kuni püsis tsaaririik, kellele nad olid truudust vandunud, püsis ka nende lojaalsus sellele riigile. «Olen õnnelik, et võin kinnitada reetmist Eestimaa aadli seas ei ole. 200 aastaga on see seisus tõestanud oma truudust monarhile. Seda igas olukorras, kui Venemaa sõdib mõne teise riigiga, olgu see kas või Saksamaa,» 52 teatas Eestimaa rüütelkonna peamees Eduard von Dellingshausen ( ) Vene riigi siseministrile. Selle lause taga oli väga suur ja tõsine ajalooline sisu. Baltisakslastest sõjaväelaste teened Vene impeeriumi suurtes sõdades ning riigi piiride laiendamisel on võrratult suuremad, kui see viimase sajandi jooksul ja eriti Venemaal välja antud raamatute põhjal kipub näima. 53 Ent selgus, et Esimese maailmasõja ajaks sisal das sakslasena elamine või ka saksa nime kandmine juba iseenesest riigi vastasuse alget. Mida pidi sellises olukorras tegema baltisakslasest ohvitser, kes teenis Vene armees või laevastikus ning sõdis Saksa vägede vastu? Üks võimalus oli Clodt von Jürgensburg- Krassinski tee: 39-aastane I järgu kapten parun Peter (Pjotr Mihhai lovitš) Clodt von Jürgensburg ( ), Eestimaa aadlimatriklisse kantud mees ja oma kuulsate esivanemate väärikas järglane, 54 nõutas tsaarilt loa säilitada nii tiitel kui ka auaste, kuid kanda nendega koos oma uut, naise suguvõsalt laenatud nime Krassinski. 55 Sõda ja sellega kaasnev saksavaenulikkus tabas valusalt ka luterlikku kirikut ja vaimulikkonda aasta suveks olid Balti kubermangude sakslased esimesest vapustusest toibunud ning üritasid enda õiguste kaitseks üht-teist ette võtta. Tollal usuti, vähemalt kõrgemas seltskonnas, et Venemaa on õigusriik. Tundus, et ega õigluse maksmapanek väga raske olegi, sest suur hulk baltisakslasi oli tsaaririigis endiselt väga kõrgetel 51. Kadri Tooming, Aadu Must. Kubermangukomissar Jaan Poska. Jaan Poska oma ja meie ajas. Artikleid ja mälestusi. Tallinn 2010, lk EAA , l. 5p. 53. Vt selle kohta ka A. Must. Siber ja Eesti, lk 22, Tema vanavanaisa, Napoleoni sõdade ja Borodino lahingu kangelane kindralmajor parun Karl Gustav Clodt von Jürgensburg ( ) oli üks haritumaid Siberi väekorpuse ülemaid ning tal oli suuri teeneid kasahhide asualade Vene riigi külge kinnistamisel. Tema kindralmajorist isa oli tuntud ka kunstnikuna ning oli Peterburi kunstiakadeemia akadeemik (vt Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland, Bd. 1. Görlitz 1931, lk 42 43). 55. EAA , l. 2, senati ukaas nr ,

27 Aadu Must ametipostidel. Esialgu leidus Venemaa kõrgemates võimu koridorides ka venelasi, kes rõhutasid baltisakslaste ja riigisakslaste erinevusi ning seda, et Venemaa on baltisakslastele, kes kahesaja aasta eest vabatahtlikult ühinesid, paljugi tänu võlgu aasta septembris pöördus isegi Venemaa siseminister vürst Nikolai Štšerbatov 57 Riigiduuma poole palvega aidata ohjata nõiajahti kõigi saksa nime kandvate isikute vastu, sest «mõned inimesed on kahe sajandiga täiesti venelasteks saanud». 58 Aga varsti pärast oma kõnet ta enam minister ei olnud. Maru rahvus like meeleolude kasvades muutus «võimalike vaenlaste» kaitseks väljaastumine või isegi nende liigne mõistmine aina riskantsemaks ning väga paljud kõrged ametnikud, olid nad ise mis rahvusest tahes, pelgasid ennast mis tahes kombel siduda. Nagu Saksa vägede poolt hõivatud aladel ilmuvad saksa lehed kaastundlikult kirjutasid, ei saanud või ei söandanud aidata isegi keisrinna ega teised tsaari saksa päritoluga pere konna liikmed. Nad olid ka ise vene marurahvuslike rünnakute objektiks ega tundnud Vene- Saksa sõja ajal ennastki piisavalt kindlalt, et julgeda veel mõnda sakslast kaitsma rutata. 59 Vene riiki mööda hulkuvates kuulujuttudes korrati järjekindlalt, et tsaari õukond ongi Venemaa «saksa partei» kõige tähtsam esindus, ning seda survet tunnetas valusalt ka tsaari perekond, kelle soontes voolaski ju saksa verd mitu korda rohkem kui vene verd. 60 Esimesed sakslastevastased kampaaniad Välismaalaste omandi konfiskeerimine Eric Lohr nimetab oma raamatus üheks olulisemaks sakslastevastaseks sise poliitiliseks kampaaniaks aasta 2. veebruaril tsaari poolt kinnitatud Saksamaa, Austria ja Ungari kodanike varade sundvõõrandamise (sisuliselt konfiskeerimise) 56. E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk 146. Liigses saksasõbralikkuses süüdis tati ka Liivimaa kuberneri Nikolai Zvegintsovi (ka Zvegintsev) ( , Liivimaa kuberner ), kes võtnud seadusevastasel viisil Saksamaa alamaid Vene alamaiks (Liivimaa endine kuberner Svegintsev vastutusele võetud. Päevaleht 1915, 22. jaanuar). 57. Vürst Nikolai Štšerbatov ( ) oli siseminister 5. juunist kuni 26. septembrini Sise ministrina püüdis ta mõneti piirata Venemaa sakslaste põhjendamatut tagakiusamist. Suri emigratsioonis Saksamaal. 58. Государственная дума. Созыв четвертый. Сессия четвертая. Стенографические отчеты. Т. 1. Петроград 1915, lk Libausche Zeitung 1916, 14. november. 60. Nikolai II puhul oli «vene vere» osakaal vaid 1 : 128. Tsaari naisliini esivanemate seas domineerisid sakslannad. Tema ema oli Taani printsess, abikaasa sakslanna. Keisrinna aadressil ringlesid süüdistused erilises sümpaatias Saksamaa vastu. Prantsuse suursaadik oli arvamusel, et ehkki õnnetu naine polnud selliseid süüdistusi millegagi ära teeninud, oli ta neist teadlik ning see rõhus teda (M. Paléologue. Tsaaririik maailmasõjas, lk 197, 263). 27

28 Privilegeeritust põlualuseks seaduse täitmist. 61 Loomulikult asuti seda seadust täitma ka Balti kubermangudes. 14. aprillil 1915 kinnitas Eestimaa kubermanguvalitsus pika nimekirja Saksamaa, Austria ja Ungari kodanike kinnisvaradest, mis tuli konfiskeerida mail kinnitati juba järgmine nimekiri. 63 Juulis jõudis «vaenulike riikide kodanike» varade nime kirja ka Kreenholmi manufaktuur üks osa aktsiatest kuulus nimelt neile. 64 Esimesed konfiskeerimised olid toimunud aga veel varem. Nii teatasid ajalehed juba jaanuaris «Freiburgi sõjaväeakadeemia professori Rohlandi» Aakre mõisa konfiskeerimisest. 65 Suuri probleeme oli abiellumise teel Vene kodakondsusse tulnute või sellest lah ku nute varadega. Kes oli Vene kodanikule mehele läinud enne aastat, jäi omanikuks. Lihulas elaval leskproual Pauline Emilie Kermil läks hästi tema oli abiellumisega Vene kodakondsusse tulnud juba aastal. Seevastu Järvamaal Ambla kihelkonnas kinnisvara omanud leskproua Kolshornil läks halvemini tema oli abiellunud aastal ning 32 aastat Vene kodakondsust ei olnud küllaldane aeg, et usaldus välja teenida. 66 Segadusi oli nende välismaalastega, kes polnud vaenuliku riigi kodanikud, kuid keda kohalikud elanikud olid harjunud sakslasteks pidama. See polnud ainult Baltikumi probleem. Loode-Venemaal olid sellises olukorras mennoniidid, kellel oli palju maad, mis konfiskeeriti. Senised omanikud küll selgitasid, et nende esivanemad polnud tulnud mitte Saksamaalt, vaid Hollandist, ja seega ei saavat neid Saksamaalt tulnud sisevaenlaste hulka liigitada. Aga õigust nad ei saanud maa oli juba ära võetud ja naabrid tunnistasid nad sakslasteks. 67 Meile on aga huvitav aasta novembris Altais võimude poolt välja saadetud telegramm, milles nõutati andmeid võimalikele vaenlastele renditud maade kohta. Vaenlasi tuli otsida järgmiste inimeste seast: 1) välisriigi alamatest sakslased, 2) Vene alamatest sakslased, 3) eestlased ja lätlased. 68 Eestimaa kubermanguvalitsuse žurnaalide läbivaatamisel jäid silma juhtumid, kus konfiskeerimisotsust tuli muuta ja näiteks Inglise alamale mehele 61. E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk 100 jj. 62. EAA , žurnaal nr 124, 14. aprill Samas, žurnaal nr 172, 23. mai Samas, žurnaal nr 282, 17. juuli Saksa varanduste äravõtmine. Päevaleht 1915, 28. jaanuar. Woldemar Eduard von Rohland ( ), kes sai Aakre mõisa päranduseks, oli tuntud õigusteadlane. Ta lõpetas Tartus gümnaasiumi ja Tartu ülikooli õigusteaduste kandidaadina, aastal kaitses Leipzigis doktorikraadi oli Leipzigi ülikooli kriminaalõiguse dotsent, Tartu ülikooli erakorraline professor, aga Freiburgi ülikooli professor, hiljem auprofessor. Samas Freiburgi linnas asus tõesti ka sõjakool. 66. EAA , žurnaal nr 399, 2. september Г. Н. Алишина. Критерии выявления «внутренних врагов», lk Altai Krai Riiklik Arhiiv (Государственный архив Алтайского края), , l Vt ka Г. Н. Алишина. Критерии выявления «внутренних врагов», lk

29 Aadu Must läinud eestlanna või Šveitsi alamatest sakslaste pärandus tagasi anda. 69 Oluline on rõhutada, et baltisaksa mõisnikke puudutasid need konfiskeerimised siiski vaid riivamisi. Professor Rohland või Benno von Wedel pärinesid küll baltisakslastest, kuid esimene neist elas juba aastaid Saksamaal ja oli selle riigi alam. Benno von Wedel, samuti Saksa alam, oli endale Eestimaa kubermangust kaasa leidnud, kuid polnud kunagi kuulunud Eestimaa rüütelkonda. 70 Baltisakslaste omandit ja positsioone see kampaania veel oluliselt ei mõjutanud. Nimesõda Esimeseks ülevenemaaliseks saksavastaseks propagandakampaaniaks sai saksapäraste kohanimede väljarookimine, mille käigus anti 18. augustil 1914 uus nimi koguni pealinnale Sankt-Peterburgist sai Petrograd. Selle kampaaniaga läksid püüdlikult kaasa ka Vene impeeriumi Läänemere-kubermangude ametimehed. Vähem kui kuu aega hiljem, 10. septembril, arutas kiireloomulise küsi musena oma linna venekeelset nimekuju ka Tallinna linnavolikogu. Asi põhjus tas suurt elevust ning oli arutusel koguni kahel järjestikusel istungil. Esimesel koosolekul jäi mulje, et nime muutmist toetab tagasihoidlikult vaid linnapea Jaan Poska, kes rääkis, et venelaste rahvuslikku liikumist tuleb mõista. Jätkukoosolekul 24. septembril sai Kolõvani nimekuju innukaks kaitsjaks linnavolinik Nikolai Kann, 71 kes soovitas 500 aastat kasutusel olnud ja suure vene seltskonna poolt nõutud nime seadustada ning peale selle veel kogu kubermangu vene keeles Estljandskaja asemel Estosemskaja ks nimetada. Ülejäänud sõnavõtjad kaldusid toetama vana nimekuju Revel, mingit muud varianti eelistama või, nagu tundub, asja üldse absurdini ajama (et lõppkokkuvõttes ikkagi vana nimi säilitada). Kes selgitas, et Revel ei pärinevat üldse mitte saksa, 69. EAA , žurnaal nr 283, 17. juuli Formaalselt jäi valdav osa Saksa ja Austria alamatest oma vara omanikuks «kuni sõja lõpuni». Nt professor Woldemar von Rohland oli registri kohaselt Aakre mõisa omanik aastast kuni selle riigistamiseni. Mitmed Saksa riigi alamad on nähtavasti jõudnud oma varad viimasel hetkel realiseerida: Benno von Wedel kinkis aasta augustis Lääne-Nigula kihelkonnas asunud Auaste ja Räägu mõisa oma naiseõele paruness Hildegard Stackelbergile, kes Auaste aasta hiljem edasi müüs (EAA , 729, 734, 735; Rahvusarhiiv, kinnistute register aastal Konuvere mõisa omandanud Saksa kodanik Egon Würsten berg on selle 13. juunil 1914 ära kinkinud (EAA ). Probleeme oli Ambla kihelkonnas asunud Raka mõisaga, mille Saksa kodaniku lesk Mathilde Albrecht püüdis aasta jaanuaris kinkida oma tütrele Irene Albrechtile, ent seda tehingut ei kinnitatud ja Riikliku Aadli Maapanga määrusega määrati see juba aasta detsembris Talurahva Põllupanga omandiks (EAA ; Rahvusarhiiv, kinnistute register). 71. Nikolai Kann ( ) oli Eesti haridustegelane. Ta oli lõpetanud Peterburi ülikooli ajalookeeleteaduskonna, oli Eesti Asutava Kogu liige ja selle esimees, aastatel haridusminister, kompilatiivse iseloomuga mahuka «Üldise ajaloo» toimetaja (Nikolai Kann. Üldine ajalugu, I V. Tallinn ). 29

30 Privilegeeritust põlualuseks Dokument «nimesõjast» aasta oktoobris käis siseministeeriumi ja Eesti maa kuberneri kantselei vahel vilgas kirjavahetus Tallinna saksapärase nimekuju Reval venepäraseks Kolõvan iks nimetamise teemadel. Asja lõpuleviimiseks oli vaja täpsustada veel vaid mõned detailid. EAA , l. 15 vaid Taani allikatest ja seega muutmist ei vajagi. Preester Tiisik 72 tuletas meelde, et Peeter Suur oli küll Reveliga rahul, ja kuna Tomski kubermangus on üks Kalõvan juba olemas, tuleks senist Revelit suuremate segaduste vältimiseks koguni Kalõvan- Pribaltiiskiks kutsuma hakata. Arutelul paistis silma linnavolinik ja keelemees Edgar 72. Karp (Karl) Tiisik ( ), apostliku õigeusu vaimulik ja ühiskonnategelane. Õppis Riia vaimulikus seminaris ja Moskva vaimulikus akadeemias, alates aastast preester, kirikukirjanduse tõlkija ning toimetaja. Tiisik oli üks esimesi Tallinna linnavolikogu eesti rahvusest liikmeid ning oma ametist hoolimata oli ta eesti rahvuslane aastal Estonia teatrimaja õnnis tamisel esines kuberneri juuresolekul eesti keeles, mispeale kuberner nõudis Tiisiku tagandamist, ent olukord lahenes Tiisiku kasuks. Aastatel Tartu ülikooli professor. 30

31 Aadu Must von Wahl, 73 kes seletas arheoloogiainstituudi direktori Aleksandr Pogodini 74 andmetele tuginedes, et juba enne Kalõvani nimekuju ilmumist on Jaroslav Tark kutsunud linna Ledenetsiks, mis võiks tähendada eestikeelset Lindanisa. Von Wahli küsimuse peale, kui palju see nimemuutmine linna maksumaksjale ka maksma võiks minna, puhkes «üleüldine naer». 75 Eesti/vene blokki kuuluv linnavolinik Paul Kuyberg ( ) ajas asja marurahvuslikumaks ja teatas: ««Kolõvan» ei kõlba, see on soome nimi,» ning soovitas linna Romanovoks või Nikolajeviks nimetada. Saksa blokki kuuluv linnavolinik Woldemar Michael Olde kop ( ) pakkus nimeks Port Petra Velikavo (Peeter Suure sadam). Ja ehkki linnapea tunnistas, et eelmisel korral pakutud Kalõvan oli eksitus (õige oli Kolõvan) ja «suure» vene seltskonna palvekirjal oli tõepoolest vaid 12 allkirja (mis rääkis selgelt liigsest kiirustamisest), saadi seekord linna nime muutmiseks vajalikud hääled volikogus kokku. 76 Eestimaa kubermanguvalitsuses järgiti püüdlikult siseministeeriumi nimekampaania juhiseid ning taheti survestada Eestimaa rüütelkonda aasta detsembris avastati, et rüütelkond kasutab «täiesti valesid» maakondade nimetusi. Venemaal nimetati maakondi nende keskuseks oleva linna järgi, aga siin olid millegi pärast käibel ajaloolised maakondade nimed: Harjumaa (Harrien), Virumaa (Wierland), Järvamaa (Jerwen) ja Läänemaa (Wiek). 77 Ametnikud istusid arhiivides ning lugesid vene leetopisse. Avastati, et juba Katariina II oli andnud mitu ukaasi, mille alusel Eestimaa maakondadele anti nimed Revelski, 78 Gapsalski, 79 Veisenštenski 80 ja Vezenbergski 81 (tõsi, järgmine Venemaa valitseja Paul I taastas reformieelsed nimed). Teine tugev argument oli ka käepärast võtta: Eestimaa rahukohtu ringkondasid oli juba aasta õigusreformist alates kutsutud linnade, mitte ajalooliste maakondade nimede 73. Edgar Aleksis Robert von Wahl ( ) oli Tallinnas (tollal aadressil Uus tänav 34) elanud baltisaksa keeleteadlane, kunstliku keele oktsidentaal looja (TLA , l. 357). (Selle viite eest võlgneb autor tänu Kalmer Mäeorule Tallinna Linnaarhiivist.) 74. Aleksandr Pogodin ( ) oli silmapaistev ajaloolane ja slaavi keelte ajaloo uurija, aastatel slaavi filoloogia professor Varssavi ülikoolis, (kuni emigreerumiseni) Harkovi ülikoolis. Kritiseeris teravalt slavofiilide vaateid. 75. Tallinna linna venekeelse nime muutmise küsimus. Päevaleht 1914, 11. september. 76. Tallinna linnavolikogu koosolek. Päevaleht 1914, 25. september. 77. EAA , l Revel Tallinna, tollal nii Eestimaa kubermangu kui ka Harjumaa ajaloolise keskuse saksakeelne nimetus, mis juurdus ka vene keeles. 79. Hapsal (vene muganduses Gapsal) Haapsalu ajalooline saksa- ja venekeelne nimetus. 80. Weißenstein Paide ajalooline saksakeelne nimetus, mis võeti üle ka vene keelde. Tõlkes «valge kivi». Eestikeelne Paide ehk Paede tähendab paekivi, mis oli oma värvuselt helehall, päikesekiirtes kaugelt vaadates valge. 81. Wesenberg Rakvere ajalooline saksakeelne nimetus, mis juurdus ka vene keeles. Rakvere oli Virumaa keskus. 31

32 Privilegeeritust põlualuseks järgi: Revelsko-Gapsalski ja Vezenberg-Veisenštenski. 82 Ent siseministeeriumis arvati, et Eestimaa kubermanguvalitsus oli kui maadlejate keelt kasutada iseenda võttest selili kukkunud. Maakonnalinnade nimed ei olnud ju vähem saksakeelsed kui maakondade ajaloolised nimed! Hädaga on küsitud siseministeeriumist juhtnööre, kuidas edasi minna. 83 Siseminister Maklakovi 84 poolt 13. oktoobril 1914 allkirjastatud ringkirjas kästi asi hoolega läbi kaaluda ning koos kohalike teadusasutuste, arhiivi komisjonide ja muidu nii üldises kui ka kohalikus ajaloos ja arheoloogias õpetatud inimestega parim lahendus leida. 85 Innustust saadi ka naabrusest, Petrogradi õpetatud arhiivikomisjoni saavutustest. Nemad olid rahvale tutvustanud juba kolme võimalikku uut nime Oranienbaumi asemele. Esimene oli Menšikov linna asutaja ja Ingerimaa kindralkuberneri auks. Teiseks pakuti Rambov, sest kohalikud venelased kasutavat keerulise Oranienbaumi asemel just nimelt sellist mugandust (aga võib-olla oli see hoopis soomlaste kõnepruugist laenatud nimi 86 ). Kolmas variant oli Jelenogorod suurvürstinna Jelena Pavlovna auks. Schlüsselburgist pidi saama Orešek (see oli linna vana venekeelne nimi) või Orehhovets ehk Preobražensk (kuulsa Preobraženski polgu auks). 87 Eestimaa kubermangu loodud õpetatud komisjoni liikmete nimekirjast leiame venelastest ametnike ja haritlaste seast ka mõne saksa ja eesti nimega mehe. Need olid Tallinna linnapea Jaan Poska, Tallinna linnaarhivaar Otto Greiffenhagen ning tema abi Johannes Tiedemann. Tõsi, nende reaalse osalemise kohta komisjoni töös mul andmeid ei ole ning ka ühtegi nende tehtud ettepanekut ei õnnestunud läbivaadatud dokumentidest leida. 88 Komisjoni ja kubermanguvõimude põhiline loominguline energia keskendus Paide ja Rakvere nimele. Järva maakonnaülem raporteeris, et Weißensteinist peaks saama Paida, «et meie linnal enam midagi ühist ei oleks nende 20. sajandi metslaste ja vägivallatsejatega» (siinkohal mõeldi muidugi Esimest maailmasõda ja sakslasi). Järgnes Nikolai Karamzinile tuginev selgitus, et vene kroonikate Paida ongi just seesama linn, mis saksakeelne Vittenštein või Veissenštein Revelsko-Gapsalski oli Tallinna-Haapsalu rahukogu piirkond, Vezenberg-Veisenštenski Rakvere- Paide piirkond. 83. EAA , l Nikolai Maklakov ( ) oli Venemaa siseminister aasta veebruarist kuni aasta juunini. 85. EAA , l Linn rajati ingerlaste Rombova küla juurde ja linna soomekeelne nimi on Rampova. 87. EAA , l. 12. Oranienbaum säilitas aastani siiski oma vana nime ning nimetati siis Lomonossoviks. Ka Schlüsselburgi ümbernimetamiseni jõuti alles tunduvalt hiljem aastatel kandis linn Petrokreposti nime. 88. EAA , l. 15p Samas, l

33 Aadu Must Aga selle, ka eestlastele sobiva variandi juurde pikemalt pidama ei jäädud. Paide linnapea arvates sobis linna nimeks hoopis paremini Belokamensk selleks oli vaja Paede või Weißenstein lihtsalt vene keelde tõlkida. 90 Veel suurem Vene patrioot oli õpetatud komitee töös osalenud Tallinna toomkooli õpetaja Vladimir Potapov, kes soovitas linna Venemaa ajaloo üldist konteksti arvestades Aleksandro-Nevskiks nimetada, sest just see vürst oli vapralt seisnud põliste vene alade läänepiiride kaitsel sakslaste rünnakute vastu. 91 Rakvere uueks nimeks pidi esialgu saama vene leetopissidest leitud Rakobor, mis, olgugi eestikeelsest Rakverest tuletatud, olevat vene inimesele kasutamiseks täiesti sobilikuks mugandatud. Siis leidis keegi vene keeles veelgi suupärasemalt kõlava variandi Rakovor. 92 Kõigist võimude püüdlustest ja teravmeelsetest ideedest hoolimata jäi nimesõda Eestis loiuks ning linnade ümbernimetamiseni ei jõutudki. Eestlaste seas see kampaania laiemat kõlapinda ei leidnud ja ka kohalikud venelased olid Reveli ja Vezenbergiga väga ära harjunud. Täpselt samuti nagu sakslased Eesti venekeelsete kohanimedega Krasnogor või Tschorna. 93 Maal suudeti mõni näidisümbernimetamine ikka läbi viia. Lühemaks või pikemaks ajaks said venepärase nime kaheksa valda: Riisipere (Sergejevi), Esna (Ruzski), Prangli (Ostrovnaja), Võhmuta (Ivanovi), Kirna (Aleksei), Mäo (Suvorovi), Nissi kihelkonna Vardi (Mihhaili) ja Narva-Jõesuu ( Peetri). Seda oli hoopis vähem kui näiteks aastal venestamiskampaania ajal, kui tervelt 16 Eesti valda said endale Aleksandri, Vladimiri, Peetri või Nikolai nime. 94 Paralleelselt kohanimedega käis Venemaal ka isikunimede venestamise hoogtöö. Nime ruttasid vahetama peale ülal mainitud Clodt von Jürgensburgi ka hoopis kuulsamad mehed. Näiteks aastatel senati ülemprokurör olnud Vladimir Sabler ( ) võttis oma naise neiupõlveaegse perekonnanime Desjatovski. Nime kavatses muuta koguni Venemaa Ministrite Nõukogu esimees Boriss Štürmer ( ). Ja ega selline kampaania ainult Venemaaga piirdunud. Saksa pärit oluga nimesid roogiti maailmasõja ajal välja mitmes Saksamaaga sõdinud riigis. Isegi Inglismaad valitseva Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia esindajad nimetasid oma dünastia ümber inglispäraseks Windsori dünastiaks. Vene riigis ja sealhulgas Eesti alal võeti maha mis tahes piirangud saksapäraste nimede äramuutmisel. Eestlased olid saanud oma perekonnanimed pärast pärisorjuse kaotamist. Liivi maa kubermangus lõppes perekonnanimede panemine aastal, Eestimaa 90. EAA , l Samas, l. 22p. 92. Раковор vähivaras (vn). 93. Krasnogor oli Kallaste, Tschorna aga Mustvee saksakeelne nimetus. Mõlemad pärinesid vene keelest. 94. Eesti haldusüksused ja nende lühendid. ( ). 33

34 Privilegeeritust põlualuseks kubermangus aastal. Ja ehkki kõige sagedamini võtsid eestlastest taluperemehed perekonnanimeks oma talu nime, kandis väga suur osa rahvast saksapäraseid perekonnanimesid. Veelgi enam: aastakümneid oli levinud tava, et mõne kõrgema kooli lõpetanud või muidu elus edasi jõudnud eesti mehed valisid endale maa keelse nime asemele ilusama ja prestiižikama saksa nime. Nüüd võinuks neid ju soovi korral eestistama või venestama hakata. 95 Aga eesti talupojad selle kampaaniaga kaasa ei läinud ning kandsid edasi oma saksapäraseid nimesid. Oskar Kallase väitel oli selle kampaania läbikukkumises oluline osa ka eesti poliitikutel ja ajakirjandusel. Posti mehe peatoimetaja Jaan Tõnisson toetas küll põhimõtteliselt eesti nimede korras tamise vajadust, kuid soovitas siiski oodata selleks «sündsamaid aegu». 96 Need «sündsamad ajad» tulid Eestis aastate teisel poolel. Kui otseseid allikaid napib, on ajaloolastel kombeks otsida rahva meeleolude hindamiseks ka kaudseid indikaatoreid. Üks neist on inimeste reaalne kaasaminek mitmesuguste kampaaniatega. Seda mitte ainult sõnades, vaid kas või pisikeste tegudega. Leigus saksa nimede väljarookimise vastu võiks iseloomustada eestlaste suhtumist baltisakslaste ja vene rahvuslaste omavahelisse heitlusse laiemalt: see oli eesti talupoegade jaoks pigem võõras võitlus. Hobusetüli Eestimaa kubermangu talurahva pärisorjusest vabastamise sajanda aastapäeva tähistamise ning sellega seotud omavalitsusreformi temaatika kõrval, kus pidevalt terendas taustal baltisakslaste ja konkreetsemalt rüütelkondade ülemääraste privileegide küsimus, oli ajalehtedes teravaks teemaks hobusetüli. Juba aasta lõpus esitati mitmele Eestimaa rüütelkonna liikmele süüdistus sõjaväele hobuste andmise kohustusest kõrvalehoidmises aastal sai süüdistuse kümmekond Eestimaa rüütelkonna tuntud tegelast, 97 teiste hulgas mõisnikud von Rennenkampff, von Wrangell, von Dellingshausen, von Schilling, von Dehn, von Baggehufwudt. 98 Kohe järgnesid sõjaväehobuste jaoskondade mõisnikest ülemate vastu esitatud süüdistused ametialastes kuritegudes. 99 Ka Liivimaa kõrgeima kohtu, Riia ringkonnakohtu materjalidest käib läbi terve hulk mõisnikest «hobusevarjajaid» ja «hobuste mobilisatsiooni saboteerijaid». Sõjaväevõimud süüdistasid oma kaebekirjas ka Liivimaa aastatel toimunud nimede eestistamise kampaania käigus muutis oma nime ligikaudu viiendik rahvast (peale saksakeelsete nimede muudeti ära ka venepäraseid ja «rumalakõlalisi» perekonnanimesid), aga saksapärased nimed on Eestis praegugi levinud. 96. Oskar Kallas. Kas oleme küpsed? Eestlasele eesti nimi. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused, 2). Tartu 1921, lk 7; Aadu Must. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu 2000, lk EAA , , 11827, 11830, EAA , 11807, 11809, EAA ; , 6120, 6140, 6156, 6158, 6160, 6168, 6177, 6178, 6187, 6194;

35 Aadu Must Pildike hobuste rekvireerimisest. Illustratsioon Andrei Rennikovi raamatust (algupärand ajalehest Nevas Vilni). Vasakul, vaeste talumeeste kõhnade hobuste juures on silt «Kõlblikud», mõisnike ilusate ja priskete hobuste juures olevale sildile on kirjutatud «Kõlbmatud». maamarssalit Adolf Pilar von Pilchaud hobuste sundvõtmisele vastutöötamises. Nemad olid teada saanud, et Pilaril olevat olnud sada hobust, kellest ta komisjonile andnud üles vaid neli. Ülejäänute kohta esitanud aga paberid, nagu oleks tal hobusekasvandus või hobuste tõumajand, mida tollaste eeskirjade kohaselt ei rekvireeritud. Just tema õpetanud ka teisi mõisnikke niimoodi seadusest mööda hiilima ja sõja tarbeks korraldatud rekvireerimisi vältima. 100 Hobusetüli oli ajalehtede pideva tähelepanu all. Sõjatsensuuri tingimustes tähendas see selgelt ja üheselt, et riigivõimud olid vastavate teadete levitamisest huvitatud. Läbi mitme ajalehenumbri kirjutati sellest, et parun Dellingshausen on hobuste varjamise eest kaheks ja pooleks aastaks kindlusvanglasse mõistetud. 101 Päevaleht kirjutas ka parunite Kurt Ferseni ja O. Hoyningen-Huene süüdimõistmisest Tallinna 100. RGIA , l p. Ehkki arhiividokumentides räägiti mõisnike hobuste rekvireerimisest ja ajalehtedes «sõjaväele hobuste võtmisest», peame siiski täpsustama, et kroonu maksis hobuste eest ka kompensatsiooni. Näiteks aasta septembrikuise hinnakirja järgi maksti ratsahobuse eest 300, esimese sordi suurtükihobu eest 230, esimese sordi voorihobu eest 175 ja teise sordi voorihobu eest 110 rubla (EAA , l. 27). Loomulikult oli tegemist turuväärtusest madalama hinnaga ning hobuste sundmüük tekitas majandusele üsna suurt kahju Parun Dellingshauseni hobustevarjamise protsess kohtupalatis. Päevaleht 1915, 9. veebruar. 35

36 Privilegeeritust põlualuseks ringkonnakohtus ja aastaks kindlusvanglasse saatmisest ning otsuse kinnitamisest Petrogradi kohtukolleegiumi poolt. 102 Tallinna Teataja selgitas asja veidi detailsemalt: süüdistatavad olid esimene Harjumaal, teine Järvamaal rekvireerimis komisjoni juhtides sakslastest mõisnike hobuseid sõjaväele võtmisest vabastanud ning eestlaste, lätlaste ja venelaste hobused sõjaväele kõlbulikuks tunnistanud. Fersenit karistatud aastase, Hoyningen-Huenet ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega. 103 Mõisnike kohtuasju suudeti üsna pikka aega kuumana hoida, lisades seni avaldatule üha uusi infokillukesi. Küll sai lugeja teada neile rahatrahvi määramisest, siis sama asja eest õukonna aunimetuste äravõtmise kavatsustest, 104 siis aunimetuste äravõtmisest 105 ning lõpuks veel au-rahukohtuniku ametist vabastamisest. 106 Esimestena karistuse alla langenud perekondade puhul torkab silma nende sõjaline kuulsus. Karistatute perekondadele jagus seda isegi baltisaksa aadlike kohta ülemäära palju. 107 See tugevdab muljet, et rünnak oli kavandatud suurelt ning põlu alla seati seniseid autoriteete. Kogu hobusetüli asjas selguse saamiseks ei jää meil muud üle, kui vaadata, mida räägivad sellest arhiivitoimikud. Tallinna ringkonnakohtu toimikud prominentsete mõisnikuperekondade vastu on ootamatult igavad. Enamasti pole toimikutes «hobuste varjamisest» järele jäänud muud kui vaid pealkiri ning nende sisuks on vene rahvusest veterinaaridele (Gavrilov, Antonov, Ljubarski) palga ja päevarahade maksmine selle eest, et nad mööda mõisaid ja nende talle sõitsid ning ekspertidena hobuste kõlblikkust hindasid. 108 Tähtsamad materjalid ei asu mitte kohtu arhiivis, 102. Balti mõisnikkude kohtuasjas. Päevaleht 1915, 17. jaanuar Parunite üle tehtud kohtuotsused hobuste asjus. Tallinna Teataja 1915, 15. jaanuar Hobustevarjajad keisrikoja aunimedest ilma! Päevaleht, 19. november Hobustevarjamise pärast. Päevaleht 1915, 2. jaanuar Ametist vabastatud. Päevaleht 1915, 21. jaanuar Hobuste varjamise asjas kohtu alla antud Rennenkampffid olid Esimeses maailmasõjas I armee ülemana teeninud ratsaväekindrali Paul Georg von Rennenkampffi sugulased. Baggehufwudtidest (kelle suguvõsast Eesti ajaloohuviline lugeja teab küll rohkem Saku õllevabriku asutajat) on tuntumad aasta sõjas langenud kindralleitnandist korpusekomandör Karl Gustav (Karl Fjodorovitš) von Baggehufwudt, Kaukaasia sõja ja Krimmi sõja kangelane ratsaväekindral Aleksander Aleksius Woldemar (Aleksandr Fjodorovitš) Baggehufwudt ( ) ning aasta sõja kangelase vennapoeg jalaväekindral Karl Fjodorovitš Baggehufwudt ( ). Viimase poeg Karl Theodor (Ivan Karlovitš) Baggehufwudt ( ) sõdis Vene armee kindralina maailmasõjas ning tõusis korpusekomandöriks ja suurtükiväekindraliks. Von Dehnidest oli tuntuim Kaukaasia sõdades ja Poola ülestõusu mahasurumisel silma paistnud kindralleitnant, kindraladjutant ja armeekorpuse komandör Karl Heinrich (Karl-Andrei Jefimovitš) von Dehn ( ). Schillingitest oli kõrgeimat sõjaväelist karjääri teinud Järvamaal Orina mõisas sündinud parun, täisadmiral ning suurvürsti kasvataja Nikolai Schilling ( ) (Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland, Bd. 3. Görlitz [1930], lk 230), Dellingshausenitest jalaväekindral Karl Eduard Ludwig Dellingshausen ( ) (samas, lk 85). Paunküla Ludwig Magnus Nicolai von Hagemeisteri tütar Anna oli abielus ratsaväekindral Aleksei Brussiloviga, Esimese maailmasõja rindejuhatajaga (samas, lk ) EAA , 11827, 11830, 11833,

37 Aadu Must vaid hobusetüli kureerinud Eestimaa kubermanguvalitsuse arhiivis. Kõik süüdistusmaterjalid oli läbi vaadanud ja neile oma õnnistuse andnud Eestimaa kuberner kindralmajor Izmail Korostovets ( ) isiklikult. Süstemaatiliselt ette valmistatud ja laiahaardeline kohtulik karistuskampaania sõja ajal ning poliitiliselt väga tundlikus valdkonnas näitab selgesti, et tegemist oli siseministeeriumi tahte elluviimisega. Petro gradi propaganda-ajakirjaniku Rennikovi andmetel oli Eestimaa kubermangus ette valmistatud 47 hobuste andmisega seotud kohtuprotsessi. 109 Hobusetüli üritati õhutada ka Liivimaa kubermangus. Sealsed kohtutoimikud algavad enamasti Peeter Suure merekindluse 110 ülema nimele saadetud anonüümkirjast, kohtuasju on menetlenud Riia ringkonnakohus. Tõeliseks näidisprotsessiks sai Keila mõisniku krahv Kurt Ferseni, Keila sõjaväe hobuste jaoskonna juhataja ning tema asetäitja Edmund Girard de Soucantoni kohtuprotsess aasta sügisel. Tunnistajad olid ette kandnud, et komisjon oli arvanud talupoegade odavad tööhobused sõjaväele võtmiseks kõlblikuks, aga mõisnike kallid ja kaunid sõiduhobused saadetud omanikele tagasi. Süüdistusest Soucantoni vastu tuli siiski üsna pea loobuda seaduse järgi kandis vastutust jaoskonna juhataja, mitte käsualusest asetäitja. Vahepeal juba tundus, et kogu süüdistus laguneb koost, sest hobuste hanke plaan oli selles jaoskonnas erinevalt paljudest teistest korralikult täidetud. Sõiduhobuste asi oli ka vaieldav. Krahv Fersen selgitas, et temalt nõutud seekord suurtükihobuseid, milleks traavlid teatavasti hästi ei sobi. Kelleltki mõisnikult võetud ka tema sõiduhobused, ent need olnud tugevama kondiga, n-ö universaalsemad sõidu-tööhobused. Aga mõne püüdlikult otsitud bürokraatliku konksu tõttu jäi krahv siiski süüdi. Näiteks esitanud keegi komisjonile kaheksa hobust, kõik kõlblikud, kuid seadus lubas neist sõjaväele võtta ainult pooled. Krahv lubanud peremehel endal valida, millised neli hobust ta endale jätab. Aga see olnud ilmselge viga, sest seadusetähe järgi pidanuks peremees loovutama kõik kõlblikud suksukesed ja saama alles seejärel neli tagasi nende hobuste seast, kes olid välja praagitud. Mis aga põhiline kohtu arvates vajanud armee ikka traavleid ka ning just nende tagasisaatmise juures olnud krahvihärral nii kaebajate kui ka kohtu arva tes selge omakasu mängus. Nii otsustaski kohus karistusseadustiku ametialaseid kuritegusid käsitleva punkti järgi, mis nägi ette karistusi noomitusest ja ametist vabas tamisest kuni aastase vangistuseni, määrata kõige rangema võimaliku karistuse. 111 Üldjuhul on «hobuste varjamise» kohtuasju suurelt alustatud ja seejärel on nad üsna väikeseks kulunud. Üheks näiteks on Nõva mõisaproua, 73-aastase Josephine 109. А. Ренников. В стране чудес, lk Peeter Suure merekindlus oli alates aastast kahele poole Soome lahte rajatud ning suurt osa Eesti rannikut ning saari, samuti Läti rannikut hõlmanud rannapatareide ja muude kaitserajatiste süsteem, mis pidi kaitsma Venemaa pealinna vaenuliku laevastiku rünnakute eest EAA , l. 33p. 37

38 Privilegeeritust põlualuseks von Baggehufwudti vastu algatatud juurdlus. Kirjade järgi oli mõisaproua Vihterpalu vallamaja juures ülevaatust teostanud komisjoni eest kolm hobust ära peitnud. Ja ehkki ronk 112 mära Sõro-Must oli lonkur ja sama värvi ruun Mats sõjaväkke võtmiseks liiga väike, leiti kolmas, ronk ruun Miška, olevat täiesti kõlblik esimese sordi hobu. 113 Aga ega sellestki kohtuasjast suuremat tulnud: vanaproual oli juba ammu mõistus segi, mõisa majandusasjad pilla-palla. 14 kuuga oli mõisaproua vahetanud seitse mõisavalitsejat ja tegelikult valitsenud mõisat selleks täiesti sobimatu toatüdruk Triin, keda proua ainsana usaldanud. Patoloogiline ja süvenev ihnsus ei lasknud mõisaproual moonakatele palka maksta, ja kui keegi seda ikka nõudis, ähvardati teda kohe-kohe kohale jõudvate Saksa vägedega. Nii oligi mõisaproua poeg Eduard palu nud Tallinna ringkonnakohut vanaproua süüdimatuks tunnistada. 114 Liivimaa kubermangu materjalidest valisin näidisteks kaks von Strykkide hobuse tüli toimikut. Maamarssal Adolf Pilar von Pilchau oli Liivimaa aadlike kaitseks koostatud protestikirjas sellest lähemalt allpool pilganud sõjaväevõimude nõmedust just selle perekonna juba surnud liikmete Siberisse saatmise katse eest ja vastureaktsioonina oli von Strykkide perekonnanimi nähtavasti musta nime kirja kantud. Süüdistatavad on püüdnud, muidugi seaduskuulekuse piires, väljendada oma kõlbelist üleolekut ülekohtusest süüdistusest. Näiteks Pärnumaa Voltveti mõisa omanik Heinrich von Stryk, 115 kes oli süüdistuse kohaselt varjanud vähemalt 58 hobust, 116 teatas ringkonnakohtu prokurörile, et kuna tal on kiireid asjatoimetusi teises kubermangus, pole tal võimalik isiklikult kokku saada, kuid ta on valmis juurdlusele igati kaasa aitama. Nii ongi mõisas üle kuulatud kutsar, tallipoisid jt, kes kõiki mõisa hobuseid nime- ja nägupidi tundsid ning võisid rääkida nii nende tervisest, iseloomust kui ka senisest eluloost. Lühidalt: Voltveti mõisa hobuste varjamise jutt ei leidnud kinnitust, sest nii suurt hobusekarja, kui süüdistustes kirjas ja kuulujutus räägiti, polnud mõisas kunagi olnud. 117 Tartumaa Vesneri mõisa omanik Oskar von Stryk olevat kolme hobuste mobilisatsiooni ajal varjanud kokku 37 hobust. Kolm Riia ringkonnakohtu tõenäoliselt vene rahvusest kohtunikku (Orlov, Hlebnikov, Marjanov) on 15. septembril 1915 tagaselja peetud istungil otsustanud teda trahvida iga varjatud hobuse eest 500 rublaga, kokku seega rublaga. Nii selles kui ka 112. Ronk hobuse värv, süsimust EAA , l. 7 7p EAA , l. 3; Heinrich von Stryk ( ). Õppis Tartus Kollmanni eragümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, oli enne Esimest maailmasõda Liivimaa rüütelkonna kreisisaadik ja rahukohtunik, aastatel aga Liivimaa rüütelkonna Berliini-esindaja, kes andis 28. jaanuaril 1918 Venemaa asjurile Stockholmis üle Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonna iseseisvusdeklaratsiooni EAA , l Samas, l. 35,

39 Aadu Must teistes analoogilistes kohtuotsustes on veel üks tähelepanuväärne rida: kui süüdlane trahvi maksta ei suuda, asendatakse trahv üheaastase vanglakaristusega. Tegemist oli väga ränga karistusega, mistõttu mõisnik on asja edasi kaevanud. Kuna süüdistus osutuski ilmselgeks liialduseks, on Peterburi kohtupalat otsust muutnud trahviks jäi 1400 rubla või pool aastat vanglat. 118 Summa oli esialgsega võrreldes nii tagasihoidlik, et mõisnikul polnud soovi asja rohkem arutada. Hea, et niigi läks! Ka teine pool oli rahul Strykist sai ikkagi kurjategija! Parun Karl Dellingshausen Undla mõisast Järvamaalt saatis kogumispunkti 93 hobust, aga vastu võeti vaid 19. Saanuks võtta rohkem, mainitakse kohtutoimikus, aga Dellingshausen esitanud kõige paremate hobuste kohta tõuhobusekasvanduse õiendi. Ent ka tema puhul tuvastati reeglite rikkumisi ikka ja jälle proovinud kaebealune sõjaväele valitud paremaid hobuseid asendada viletsamatega. 119 Ka teistel puhkudel on esialgu suure mastaabiga kohtuasjad suhteliselt väikeseks sulanud. Oli veel üks hobusetüli episood, millel oli selgelt näitlik iseloom. See oli Rakvere 1. sõjaväehobuste vastuvõtu komisjoni ülema, kaardiväe erupolkovniku, Varangu mõisniku Alexander von Lüderi ( ) kohtuasi. Nimelt pöördunud 15. Kunda-Malla sõjaväehobuste jaoskonnakomisjoni juhataja Juhan Kirschbaum 23. juulil 1914 tööasjus Lüderi poole (Kirschbaumi jaoskonnas kogutud hobused tuli üle anda Lüderi juhitavale vastuvõtukomisjonile), aga polkovnik rebinud tal pabe rossikoni käest, andnud veel võmmu selga ja kukkunud karjuma, kuidas tema ees tuleb seista. Erupolkovnik anti ametiisiku suhtes lubamatu käitumise pärast kohtu alla. 120 Väiksema ametimehe väärikuse kaitsmine on tervitatav, aga tõenäoliselt poleks venelasest ohvitseri sellise süüteo eest küll vastutusele võetud. Üks iseloomulik seik oli erupolkovnik Lüderi loos veel: kui ta kord juba kohtu alla sattus, kirjutasid valvsad eesti mehed tema kohta üha uusi kaebekirju. Septembris, pärast järjekordse kaebuse laekumist, toimus erupolkovniku kodus suurem läbiotsimine, et leida relvi ja suuremat kogust laskemoona. Relva ja koos sellega kehtiva relvaloa näitas polkovnik ise ette, polkovnikumunder ja selle kandmise luba olid samuti olemas. Suuremat kogust padruneid ei leitud ei majast endast, pööningult, keldrist ega abihoonetest. 121 Suurem osa kuulsate nimedega jaoskonnaülemate vastu algatatud kohtu asjadest, sh Paunküla Magnus von Hagemeisteri oma, on aastal ilma suurema kärata lihtsalt ära lõpetatud ja vastavad toimikud kubermanguvalitsuse arhiivi antud. 122 Võib-olla oli siin oma mõju sellelgi, et aasta juunis määrati Maklakovi asemele siseministriks vürst Nikolai Štšerbatov, kes mõistis mitte ainult hobuste riigile võtmise 118. EAA , l , 112p EAA EAA , l EAA , l. 4 4p Vt nt EAA , l. 9; , l. 9p; , žurnaalid nr , 7. oktoober

40 Privilegeeritust põlualuseks tähtsust, vaid ka nende taastootmise vajadust ning tõuhobusekasvanduste osa selles enne siseministriks saamist oli ta teeninud küll sandarmikorpuse (poliitilise politsei) ülemana, kuid peale selle oli tal ka riigi hobusekasvanduste ülema kogemus. 123 Sõjaga kaasnesid ikka rekvireerimised ja nii oli see olnud ka varem. Üheselt on selge seegi, et rekvireerimiste põhiraskus oli siinmail alati lasunud eriti rängalt just talupoegadel ning sõjaliste kohustuste jagamisele oli mõisnikkonna suval olnud suur mõju. Ent nüüd ja see oligi midagi uut panid riigivõimud mõisnikud teisele poole barrikaadi. Nad ei olnud enam riigivõimu soosikud, vaid tõrjutud, ajaloolise süü kandjad. Eesti ajakirjandus ja tõenäoliselt siis ka selle lugejad suhtusid mõisnike karistamisse kahjurõõmuga. Hobustest, tollase talupere suurimast rikkusest ilmajäämisest ja ebaõiglusest tekkinud pahameel juhiti hobusetüli kampaaniaga oskuslikult riigivõimudelt baltisakslastest mõisnike vastu. Hobusetüli meediakajastus kujutas endast propagandarünnakut baltisakslaste vastu. Ajalehtedes oli pahatahtlikku umbmäärasust ei räägitud mitte midagi süüdistuste läbikukkumisest või karistuseks määratud rahatrahvidest (mis vaid tasumata jätmise korral oleks pööratud vanglakaristuseks). Süüdistatute eesnimesid ei mainitud, ja lugedes parun Dellingshauseni vangipanekust, arvas tavalugeja, et nüüd istub Eestimaa rüütelkonna peamees Eduard von Dellingshausen ise türmis. Parunite Schillingi ja Rammi nimed aga langesid kokku Eestimaa rüütelkonna poolt Eestimaa pärisorjusest vabastamise sajanda aastapäeva pidu korraldama määratud maanõunike nimedega. 124 Hobusetüli ja selle kajastamine ajakirjanduses kahjustasid oluliselt baltisakslastest mõisnikkonna prestiiži kohaliku rahva silmis ning kasvatasid eesti talupoegade klassiviha. See kampaania aitas hästi luua järgnevatele küüditamistele vajalikku ühiskondlikku fooni. Baltisakslastevastased repressioonid Kümne baltisaksa ühiskonnategelase Siberisse saatmine aasta juuni alguses saadeti Eestimaa kubermangust Jenissei kubermangu välja kümme prominentset baltisakslast. Ajalehtede nappide teadete kohaselt oli nende süüks «ilma sellekohase loata rahakorjamise toimepanek sõjavangide heaks». 125 Välja saadetud olid parun Eduard von Stackelberg ( ) Sutlemast koos 123. M. Paléologue. Tsaaririik maailmasõjas, lk Talurahva vabastamise 100 aasta juubel. Päevaleht 1915, 17. märts Vt Terve rida tähtsamaid kohalikke saksa tegelasi välja saadetud. Päevaleht 1915, 8. juuni; Välja saadetud saksa tegelaste rida. Päevaleht 1915, 9. juuni; Maalt välja saadetud. Päevaleht 1915, 10. juuni. 40

41 Aadu Must Eduard von Stackelberg ( ) oli Eestimaa rüütel konna juhtivaid mehi, kes küüditati aasta juunis Siberisse Jenisseiskisse. Oma mälestuste raamatus jutustab ta ka sundasunike elust Siberis. Siberist naasnuna sai temast innukas Balti hertsogiriigi rajamise eest võitleja, pärast emigreerumist Saksamaale aga natsionaalsotsialistliku partei liige. EAM F naise Elsega, 126 Seewaldi vaimuhaigla peaarst dr Ernst von Kügelgen ( ) oma naise Annaga, paruness Sophie Girard de Soucanton (neiuna von Lüder) 127 Valtust, proua Lizzie Zöge von Manteuffel, rüütelkonna majandussekretär Erich von Samson- Himmelsterna. Peale nende mitu vaimulikku: pastorid Elieser Traugott Hahn ( ), Konrad Johann Gottwald von zur Mühlen ( ) ja Woldemar Paul Sielmann ( ). Päevaleht lisab sellesse ritta ka endise kindral superintendendi Magnus Heinrich Hörschelmanni ( ) lese Hanna von Hörschelmanni. 128 Küüditatud olid prominentsed tegelased. Eduard von Stackelberg Sutlema mõisast oli Eestimaa rüütelkonna juhtivaid mehi. Üliõpilasaastail oli ta aktiivselt kaasa löönud korporatsioonis Estonia, olnud sellest hoolimata edukas õppetöös ja lõpe tanud stuudiumi keemiakandidaadi kraadiga. Aastatel täiendas ta end Dresdenis, Leipzigis, Pariisis, Heidelbergis ja Peterburis, töötas ka Nobeli preemia laureaadi Wilhelm Ostwaldi laboris, oli aga Tartu ülikoolis Gustav 126. Siberisse sõites on Eduard von Stackelberg meenutanud oma esivanematest «siberlasi». Tema vanaema vanaisa oli kuulus «randröövel» Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, vanavanemate suguvõssa kuulusid ka Heinrich von Fick, Siberi väekorpuse ülem Gustav von Strandmann, dekabrist parun Andreas von Rosen ja mõned vähem tuntud «siberlased» (vt E. von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee, lk 171) Sophie Natalie Girard de Soucanton oli kindralmajor Magnus (Max) von Lüderi tütar. Ta sündis Varangu mõisas aastal, aastal abiellus ta Alexis Häntschel Olivier Girard de Soucantoniga ( ), kes oli Kunda tsemendivabriku rajaja Johann Karl Girard de Soucantoni poeg, Valtu ja Hertu mõisa omanik ning aastatel Eestimaa rüütelkonna Harju kreisi deputaat. Alexis Girard de Soucanton suri aasta juulis Jenisseiskis, kuhu ta oli oma naisele vabatahtlikult järgnenud (vt Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland, Bd. 3, lk 107) Maalt välja saadetud. Päevaleht 1915, 10. juuni. 41

42 Privilegeeritust põlualuseks Tallinna Oleviste pastorit Elieser Traugott Hahni ( ) peeti üheks kõige saksameelsemaks vaimulikuks Eestis aasta juuni alguses küüditati ta Siberisse Jenisseiskisse. EAA , l. 2 Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Eestimaa luterliku kiriku konsistooriumi assessor Konrad Johann Gottwald von zur Mühlen ( ) aasta juuni alguses küüditati ta Siberisse Jenisseiskisse. EKM B Tammanni 129 assistent. Tundus juba, et meest ootab ees hiilgav akadeemiline karjäär. Ent alates aastast, kui ta sai päranduseks Hageri kihelkonnas asuvad Sutlema, Lümandu ja Mäeküla mõisa, sai tema kireks mõisamajanduse arendamine ning töö Eestimaa rüütelkonnas. Aastatel oli ta Eestimaa rüütelkonna sekretär, rüütelkonna peamehe asetäitja aastal, vaid 45-aastasena, valiti ta rüütelkonna maanõunikuks. Rüütelkonna peamehe ametist olevat teda lahutanud vaid soov pühenduda Saksa Seltsi tegevusele. Stackelbergi peetakse esialgu eestlastega mõõdukat koostööd otsinud poliitikuks, keda aasta pettumused sundinud jäigastuma konservatiivselt rahvuslikele positsioonidele. Ta oli aastal loodud kõigi baltisakslaste rahvuslikku ühisrinnet taotleva mõjuka Eestimaa Saksa Seltsi asutaja. Baltlaste eksistentsi aluseks oli tema arusaamades saksa rahvuslus ja saksa emakeel, riigipiire ületav rahvusühtsus. Jaan Unduski arvates oli ta mõneti sarnane tuntud eesti ühiskonnategelase Jaan Tõnissoniga mõlemad olid rahvuslased ja aktiivsed seltsitegelased. Ainult rahvus, millest nad rääkisid, oli erinev. 130 Üks sundasumisele saadetuist, Erich von 129. Gustav Tammann rahvusvaheliselt tuntud Tartu ülikooli keemiaprofessor Jaan Undusk. Eesti kui Belgia. Viimne baltlane Hermann Keyserling. Tuna 2003, nr 2, lk

43 Aadu Must Samson-Himmelsterna, oli rüütelkonna sekretär. Karistuskampaanias oli selgesti tajutav Eesti maa rüütelkonna vastu suunatud rünnak. Kolm Siberisse saadetut olid luterliku kiriku vaimulikud. 131 Tallinna Oleviste koguduse pastor Elieser Traugott Hahn oli põneva elukäiguga mees. Ta oli sündinud Lõuna-Aafrikas misjonäri perekonnas, kujunemisaastad kuni gümnaasiumi lõpuni veetis Saksamaal, lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna ja tegi prooviaasta Põltsamaal, kus ilmselt puutus esimest korda lähemalt kokku eestlastega. Ta abiellus Kursi kihelkonnas asuva Saduküla mõisa rentniku tütre Rosalie Palingiga, teenis pastorina Valjalas ning Rõuges, siis aga siirdus Tallinna Oleviste koguduse pastoriks. Tallinna aastatel juhtis Hahn sisemisjoni edendamiseks moodustatud Püha Johannese Seltsi ning Saksa Seltsi tööd. Just see viimane tegevusliin talle ilmselt saatuslikuks saigi. Woldemar Paul Sielmann oli Hahni juures diakonõpetaja ning aastatel oli ta olnud Tallinna Linnamisjoni juhataja. Teoloogiakandidaat Konrad von zur Mühlen oli Tallinna Niguliste koguduse õpetaja. Eestimaa rüütelkonna peamehe märgukiri tsaarile Kümne prominentse tegelase sundasumisele saatmisest ajendatuna pöördus Eestimaa rüütelkonna peamees, kogenud ja mõjukas poliitik Eduard von Dellingshausen aasta suvel kirjaga tsaar Nikolai II poole. Kirja andis tsaarile üle kindral adjutant Bogdan Theophil von Meyendorff, 132 Keila kihelkonnas asuva Kumna ehk Knoobuse mõisa omanik, tsaar omakorda saatis selle lahendamiseks edasi peaminister Goremõkinile. 133 Dellingshauseni pöördumine on väga huvitav ajastu vaimu kajastav dokument. Nagu rüütelkonna peamees kirjutas, oli ta Eestimaa kuberneri vahendusel teada saanud, et pastorid olid välja saadetud «kahjuliku tegevuse ning vaenulikule leerile poolehoiu avaldamise eest». Peeti võimalikuks, et arreteerimise ja Siberisse saatmise aluseks võis olla nende varasem kiriku- ja koolitöö. Rüütelkonna peamehe arvates oli kogu see tegevus kulgenud ometi avalikult, seaduse piirides ja võimude kontrolliva pilgu all. Veel oli andmeid, et pastoritele olevat pandud süüks korjanduse 131. Nimetatud ei olnud sugugi esimesed väljasaadetud luterlikud pastorid. Nii näiteks oli 17. märtsil 1915 Dvinski sõjaväeringkonna ülema abi kindralleitnant Pavel Kurlovi käsul Eestimaa kubermangust Tomskisse välja saadetud Paide-Anna pastor Carl Friedrich Johann Rall ( ). EAA Ratsaväekindral Bogdan Theophil von Meyendorff ( ) pärines teenekast sõjaväelaste perekonnast: tema vanaisa oli kindralmajor, isa osales Napoleoni sõdades, tõusis kindralleitnandiks ja kindraladjutandiks. Bogdan Theophil von Meyendorff osales mitmes Vene impeeriumi sõjas, korpusekomandörina ka Vene-Jaapani sõjas. Pärast seda oli ta tsaari kindraladjutant, aasta mais saadeti erru E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk 150. Ivan Goremõkin ( ) pärines Novgorodi kubermangu suurmõisnikest, oli siseminister ning aastal ja aasta jaanuarist kuni aasta jaanuarini Ministrite Nõukogu esimees. 43

44 Privilegeeritust põlualuseks Eestimaa rüütelkonna peamees Eduard von Dellingshausen ( ) tõrjus maa ilma sõja ajal visalt sõjaväevõimude rünnakuid balti sakslaste vastu ning töötas Siberisse küüditatute vabastamise nimel. Ta suri Saksamaal, kuid on maetud Eestimaa mulda Haljala surnuaiale. ERM Fk 888:72 korraldamist Moskvas ja Saratovis asuvate Saksa sõjavangide toetuseks. Ent ka selles, väidab Dellingshausen oma kirjas, ei olnud mitte midagi seadusevastast. Pastorid saatnud korjanduse käigus laekunud asjad ja raha edasi isikutele, keda kohalikud Vene ametivõimud olid volitanud. Veelgi enam: võimud isegi olid palunud nii Vene kui ka välisriikide alamatest hädasolijate abistamiseks korjandusi korraldada. 134 Kuidas selle riigivastase tegevusega tegelikult oli, on ebaselge. Eduard von Stackelberg oma aastaid hiljem kirjutatud mälestustes usub, et osales tõepoolest tänu väärses konspiratiivses töös. 135 Aga palju aastaid hiljem ilmunud memuaaride autorid muutuvad ikka aastatega üha vapramateks tagantjärele õigeks tunnistatud tegude tegijateks. Oma seletuse süüasja aluseks olnud «salaorganisatsiooni» tegevuse kohta esitas aastal ka Anna von Kügelgen (neiuna Tšeremissinova). Tema detaili rohke ja emotsionaalse selgituse kohaselt olnud korjanduse korraldamise algtõukeks venelasest arsti Putškovi 136 jutt sõjavangide väljakannatamatust olukorrast. Arst seletanud, et ei saa nõuda abi venelastelt, kellel pole vahendeid isegi oma vendade aitamiseks, ja nii olevat sakslastest luterlaste moraalne kohus appi tulla. Korjandus olnud tema, Anna von Kügelgeni ettevõtmine, mida võimendanud küll teiste inimeste kaastunne. Naine kirjutas, et ehkki ta kannab saksa nime, on ta venelanna ja ustav oma verele. Kuid ta on naine ja tal on naise kaastundlik süda, karjuvat häda ja viletsust nähes ei saanud ta kõrvaltvaatajaks jääda. Ta kirjeldas pikalt oma kogumistegevust ja teiste, hiljem Vene võimude poolt selle eest karistatute episoodilist 134. RGIA , l E. von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee, lk Sergei Putškov ( ), tuntud arst ja ühiskonnategelane, Aleksandrovski haigla peaarst. Esimese maailmasõja puhkedes tegeles Moskvas Punase Risti keskladude ning nende juurde haavatud sõjameeste hospidali rajamisega. Tema initsiatiivil asutati aastal Moskvasse hospi dalides surnud sõjameeste vennaskalmistu. 44

45 Aadu Must Nikolai II vastuvõtt Tallinnas Balti jaama perroonil 28. oktoobril Tsaar liikus seekord eranditult armee ja laevastiku mundris meeste seltskonnas. Rüütelkonna esindajatega ta ei kohtunud. RGAKFD Album 284:102, 284:111 kaasabi («Erich von Samson-Himmelsterna tõi oma naise palvel mulle oma vana jahil käimise mantli») ja tundis valusat süütunnet sellega oma lähedastele põhjustatud hädade pärast. 137 Paraku polnud sellel, kas proua von Kügelgenil mingi salaorganisatsioon oli või mitte, mingit tähtsust. Vene siseministeeriumi selgitustesse see versioon lihtsalt sobis. Sama hästi võinuks ju ka mõne teise vandenõu paljastada. Rüütelkonna peamehe läkitusel tsaarile oli laiem tähendus kui kümne prominentse baltisaksa tegelase kaitsmine. Kirjas öeldi otse, et ilma kohtu ja juurdluseta on Siberi eri piirkondadesse sundasumisele saadetud palju Eesti- ja Liivimaa ini mesi. Ehkki korraldused selleks olid tulnud kõrgematelt sõjaväevõimudelt, ei pida nud rüütel kond tõenäoliseks, et armee staapides teenivatel ohvitseridel olnuks võimalik süveneda kõikidesse Balti kubermangude elu detailidesse sõjaväelastel on ju hoopis teised ülesanded! Kirjas selgitati, et sõja esimesel aastal on keisrile usta vate baltisakslastest eestimaalaste õiglustunne püüdnud neile osaks saanud ülekohut vabandada teadmisega, et tegemist on sõjaaja ärevatest meeleoludest tingitud arusaamatustega, ning nii kantud endas õigustatud ootust, et aja möödudes loobuvad ametivõimud oma põhjendamatutest süüdistustest ning ülekohus heastatakse. Nagu võiski oodata, ei mõjutanud see õiglustundele ja baltisakslaste lojaalsusele apelleeriv argumentatsioon sündmuste edasist käiku ega saanudki seda teha EAA , l p. 45

46 Privilegeeritust põlualuseks Järgnesid uued repressioonid, mis seekord olid selgelt ja üheselt suunatud luterliku kiriku vastu aasta augustis, seekord Peeter Suure merekindluse koman dandi korraldusega, saadeti Irkutskisse sundasumisele Tallinna toomkoguduse pastor ja Ida-Harju praost Rudolf Adam Winkler ( ) ning Lüganuse koguduse pastor ja ühtlasi Narva-Alutaguse praost Carl Ferdinand Sigismund Walther ( ). Septembri algul said sama saatuse osaliseks Eestimaa luterliku kiriku vaimulik juht kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm ( ) ja veel kuus pastorit: Johannes Eberhard ( ) Kadrinast, Adolf von Haller ( ) Koerust, Carl Immanuel Philipp Hesse ( ) Jõhvist, Richard Georg von Hirschhausen ( ) Reigist, Jakob Jalajas ( ) Narvast ning Joosep Liiv ( ) Raplast. Kaks viimast olid rahvuselt eestlased ning sellega suudeti üllatada koguni Liepājas ilmunud saksakeelset ajalehte (kus Jalajase nimi oli juba Talagas eks moondunud).138 Samal aastal saadeti Siberisse sundasumisele Kuressaare Laurentiuse koguduse pastor Eugen Joseph von Blossfeldt ( ), Karula pastor Theodor Hans Wühner ( ) ning Käina pastor ja Saarte- Lääne praost Paul Wilhelm Ernst Plath ( ) jt. Kirikutegelaste kaitseks astusid välja baltisaksa seltskonna kõige mõjukamad tegelased. Need olid Venemaa luterliku konsistooriumi president Julius Karl von Üxküll-Güldenband ( ), Venemaa senaator, tõeline salanõunik 139 ja riigisekretär, 140 Venemaa valitsusringkondades väga mõjukas mees; 141 samuti Eestimaa kubermangust valitud IV Riigiduuma saadik, Jägala mõisnik Karl von Brevern ( ) ning Eestimaa rüütelkonna peamees Dellingshausen. Algul vastati ka nende pöördumisele, et kõik sõltub eranditult sõjaväevõimudest. 142 Siis räägiti, et sundasumisele saadetud vaimulikud unustanud pühapäevasel jumalateenistusel Vene relvade võidu eest palvetada, 143 hiljem jõuti arusaamisele, et asumisele saatmise 138. Massenverschickung von Pastoren aus Estland nach Sibirien. Libausche Zeitung 1915, 13. detsember Tõeline salanõunik oli Vene tsaaririigi auastmete tabelis II klassi auaste, millest kõrgem oli vaid kantsleri auaste. Auaste vastas jalaväekindrali või ratsaväekindrali auastmele armees Riigisekretär tolleks ajaks oli riigisekretäri tiitel kujunenud aunimetuseks, mida tsaar annetas silmapaistvamatele ja usaldusväärsematele ministritele. Riigisekretäri tiitel asetas nad teistest ministritest kõrgemale ning andis õiguse pöörduda ettekandega vahetult tsaari poole Julius Karl von Üxküll-Güldenband, Eestimaa rüütelkonna liige, oli aastatel Vene maa riigisekretär, Riiginõukogu liige. Vene riigimehe Vladimir Gurko arvamuse kohaselt (mis võib-olla iseloomustab küll pigem arvustajat kui arvustatavat) oli Üxküll- Güldenband silma paistev juht ja spetsialist, aga hinges räige baltlane, kes lömitas saksa kultuuri ees ega pidanud vene rahva kultuurisaavutusi millekski, ehkki ei näidanud seda küll mitte millegagi välja. Vt В. И. Гурко. Черты и силуэты прошлого. Правительство и общественность в царство вании Николая II в изображении современника. Москва RGIA , l E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk

47 Aadu Must Eestimaa luterliku kiriku vaimulik juht kindralsuper intendent Daniel Burchard Lemm ( ) küüditati aasta septembris Peeter Suure merekindluse komandandi korraldusega Siberisse Irkutskisse. EKM B põhjuseks olnud paganate seas tehtava protestantliku misjonitöö heaks korjanduse korraldamine, mida aasta oktoobris siseministeeriumilt tulnud keelu kohaselt poleks tohtinud teha. Vene võimud olid keelanud esmalt luterliku sisemisjoni. 144 Seda sammu mõisteti kui apostliku õigeusu võimaliku konkurendi kõrvaldamist. Alles aastal keelati luterlikul kirikul ka rahvusvaheline misjonitöö. Põhjuseks toodi asjaolu, et see töö oli toimunud vaenulikul Saksamaal, Leipzigis asuva misjonikeskuse kaudu. Üks Siberisse saadetuist, Jakob Jalajas, arvas, et segadust suurendas veel sõna «misjon» kasutamine, mis vene keeles tähendas ka saatkonda. Kuulujutu järgi läinud kogutud rahad Leipzigis asuva «saatkonna» kaudu otse Saksamaa riigikassasse. 145 Sundasumisele saadetud pastorite, sealhulgas Jakob Jalajase süü seisneski selles, et keelust hoolimata olevat nad korjandusi jätkanud. Jalajas ise on selgitanud, mida tema «korjandus» endast kujutas. Nimelt toonud üks meditsiiniõena töötav koguduse liige pastorile kelleltki just misjonitöö heaks annetatud ühe rubla, mille pastor ka korralikult vihikusse kandis. See rubla olnudki tema ainukene «misjoniraha». 146 Kui pastori ja Narva Kreenholmi 147 pristavi 148 Samsonovi vahel haavatutele korraldatava luterliku jumalateenistuse pärast tüli tekkis, tehti pastori juures läbiotsimine, leiti vihik misjoniks korjatud rubla kohta tehtud sissekandega ning 144. Sisemisjon ei tähenda mitte riigisisest misjonit, vaid kiriklikku äratustööd juba ristitute, aga kirikust kaugenenute (sh nt ka prostituutide ja muidu elu hammasrataste vahele jäänute), s.t mittepaganate hulgas. «Sisemisjoni» sünonüüm on «diakoonia» (teenimine või aitamine) J[akob] Jalajas. Mineviku mälestusi. Eesti Kirik 1952, nr 5/6, lk Vahetult pärast Siberisse saatmist on Jalajas tunnistanud, et tegemist olnud kolme rubla ja viie kopika suuruse summaga (EAA ) Narva naabruses asuv Kreenholmi vabrik oli Venemaa üks suuremaid tekstiilivabrikuid. Narva Aleksandri kogudus oli Kreenholmi vabriku luterlastest tööliste kogudus Pristav Vene politseiametnik. 47

48 Privilegeeritust põlualuseks Narva pastor Jakob Jalajas küüditati Siberisse aasta septembris. Ettekäändeks oli üherublase annetuse vastuvõtmine luterliku misjoni heaks, mis oli maailmasõja algul ära keelatud. Tegelikuks põhjuseks oli tüli Narva Kreenholmi venelasest politseiametnikuga. EELK konsistooriumi arhiivi fotokogu Rapla pastor Joosep Liiv oli Leipzigi misjoniseltsi annetusena vastu võtnud 60 kopikat aasta augustis küüditati ta selle eest Siberisse Irkutskisse. EKM B54-54 pastor saadeti selle eest Siberisse. 149 Rapla pastor Joosep Liiv oli Leipzigi misjoni seltsi annetusena vastu võtnud 60 kopikat. 150 Nagu rüütelkonna peamehe kogutud andmetest selgus, kõikus keelatud annetuste suurus kihelkonniti 25 kopikast 6 rub lani. Pastorid kulutanud need summad heategevuseks või võtnud lihtsalt kassas arvele. Kindralsuperintendent Lemm polnud aga mitte mingeid summasid vastu võtnud ega tundnud endal mingit süüd. Teda polnud ka mitte keegi üle kuulanud ning nii oli tema väljasaatmise ainus põhjus ilmselt Eestimaa luterliku kiriku juhi ametipost. Väljasaatmised aga jätkusid omasoodu ning vähemalt mõnel juhul on Eestimaa rüütelkond üritanud omasid riigivõimude ees kaitsta. 24. augustil 1915 oma kodumõisas Emmastes arreteeritud Alexander Thomas Eduard Nicolai von Hoyningen- Huene ( ) kaitseks koostati kiri, milles mehest räägiti kui süütust ja poliitikakaugest inimesest. 151 Üritati aidata ka Käina kihelkonna Vaemla mõisa 149. J. Jalajas. Mineviku mälestusi, lk Mihkel Kukk. Joosep Liiv 130. Eesti Kirik 2000, 3. mai Kohalikus rahvatraditsioonis ja koduloolistes uurimustes teatakse tänaseni, et Esimese maailma sõja alguses maandunud Saksa luurega kokku mänginud Hoyningen-Huenele kuuluvas Orjaku mõisas Saksa lennuk, aga Käina vallamajas toimunud sõjakohtu protsessil saanud parun küllaltki leebe karistuse: ta saadeti Hiiumaalt mandrile ja sealt edasi Siberisse (Elli Nurk. Minu koduküla enne aastat (Orjaku). Tunne oma kodukanti. Kassari Haridusselts 1996). Huvi- 48

49 Aadu Must omanikku Gustav Wilhelm Gotthard von der Pahlenit, kes arreteeriti aasta oktoobri algul Haapsalu jaamas ja mõisteti Peeter Suure merekindluse komandandi otsusega sundasumisele Irkutski kubermangu. Seda meest olid sõjaväevõimud juba ammu jahtinud: esialgu süüdistati teda selles, et sõjaväehobuste jaoskonna ülemana hoidnud ta hobuste loenduse salajasi materjale oma kodus, mille eest teda süüdistati riigireetmises. 10. juulil 1915 oli kuberner selles asjas konsulteerinud sandarmiülemaga ning piirdus range noomituse tegemisega. 152 Üsna varsti teatas Peeter Suure merekindluse komandant järjekordsele anonüümkirjale tuginedes, et Gustav von der Pahlen olevat hobuste võtmise ajal varjanud 80 hobust ning kariloomade rekvireerimise ajal enam kui sada lehma mandrile peitu saatnud, paar neist andnud veel politseiametnikele meeleheaks. Jälle algas juurdlus ning kaebus ei leidnud kinnitust. 153 Aga ega see veel pääsemist tähendanud. Nagu kindral Kurlov kirjutas: kelle peale juba kaebama hakati, see jäi lõpuks ikka süüdi. Järgmisel korral saatsid sõjaväevõimud mehe juba oma voliga Siberisse. Mehe abipalve oma kolleegidele Eestimaa rüütelkonnast oli suhteliselt tagasihoidlik ja täidetav ta palus abi hankimaks luba sõita Vjatka vanglast oma sundasumise paika Irkutskisse oma raha eest tavalises reisirongis, mitte trellitatud vangivagunis. 154 Sündmused Liivimaal Tundub, et Liivimaa kubermangus läksid asjad veel närvilisemalt kui Põhja-Eestis. 155 Seda kinnitab oma mälestustes ka Balti kindralkuberneri volitustega sandarmeeria kindralleitnant Pavel Kurlov, kelle töös nõudnud Eestimaa kubermangu probleemid Liivimaaga võrreldes hoopis vähe aega ja energiat. 156 Küllap oli selle üheks põhjuseks Saksa vägede lähenemine Riiale. Suur osa Lätist oli juba Saksa vägede valduses. Vene võimude umbusaldus muulaste vastu tõusis meeletuse piirini. Saabunud oli salakaebuste kuldaeg, mis, nagu alati sellistel puhkudel, võimaldas suurepäraselt võõraste kätega isiklikke arveid klaarida. 157 Peale vaimulike saadeti Liivimaalt välja mitu saksa rahvusest linnapead. «Sõja ajaks» saadeti Siberisse kubermangulinna Riia linnapea Wilhelm Robert von tav on veel see, et tema poolvend Arvid Claus Botho von Hoyningen-Huene ( ) astus aastal vabatahtlikult Vene armeesse (EAA , l. 62) EAA EAA , žurnaal nr 342, 25. august EAA , l p Kuni aasta märtsini oli praegune Eesti Vabariigi territoorium jagatud kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad moodustasid Liivimaa kubermangu П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk J. Jalajas. Mineviku mälestusi, lk

50 Privilegeeritust põlualuseks Bulmerincq ( ) aasta sügisel saadeti sundasumisele Siberisse ka Kuressaare linnapea Axel Erwin von Rehekampff ( ) aasta algul oli ajakirjandus levitanud teadet, et Pärnu linnapea Oskar Brackmann ( ) tahtvat haiglase tervise pärast ameti maha panna. 159 Paraku ei saanud härra linnapea sellest vihjest vist ise piisavalt hästi aru ja nii on Vene võimud endise Waldhofi tehase direktori ning baltisakslaste õiguste kaitsja Irkutskisse sundasumisele saatnud. Repres seeritute hulgas oli mitu linnavolikogudes silma paistnud baltisaksa poliitikut. 160 Veel üheks rünnatud rühmaks said saksa ajalehtede toimetajad, kelle väljasaatmiseks võis aluse anda mõni kahtlane ja kaheti mõistetav lause (mis võis ju ka teadlikult kanda ridade vahele kirjutatud mõtet). Üks tuntumaid neist oli Ernst Seraphim ( ) ajalehe Rigaer Tageblatt peatoimetaja, kes saadeti Riiast välja «erilise saksasõbralikkuse» eest ning kajastas väljasaatmist hiljem oma memuaarides. 161 Väljasaadetute seas oli ka Tartu ajakirjanik Werner Richard Karl Hasselblatt ( ), ajalehe Nordlivländische Zeitung toimetaja ja Tartu linnavalitsuse nõunik, 162 samuti mitu teist baltisakslasest ajakirjanikku ja toimetajat. Tartus vahistati ka sõja algul suletud Tartu Saksa Seltsi esimees, Tartu üks aktiivsemaid baltisaksa tegelasi, jurist ning majandustegelane Arnold Johann Heinrich von Tiedeböhl. 163 Siberisse saadeti Tartu Panga juht Adalbert Volck. 164 Represseeriti ka Tartu ülikooli sakslastest õppejõude. 165 Ootuspäraselt sai ka Liivimaa kubermangus baltisakslaste ja luterliku kiriku peamiseks kaitsjaks kohalik rüütelkond ning eelkõige maamarssal Adolf Pilar von Pilchau. Pilar oli Liivimaa rüütelkonna jõuline liider, tolleks ajaks juba üsna pikalt rüütelkonna juhtorganites töötanud mees aastal oli ta valitud rüütelkonna kassa deputaadiks, aastal kreisideputaadiks, aastast oli ta maanõunik ning Pärnu- ja Viljandimaa ülem-kirikueestseisja. Tal oli ka linnavalitsuses töötamise 158. RGIA , l Pärnu linnapea. Päevaleht 1915, 19. veebruar RGIA , l. 16p, Ernst Seraphim lahkus aastal Baltikumist Königsbergi aastal, kui linna pärast toimusid ägedad lahingud, suri ta seal koos oma naisega nälga. Siberisse küüditamisest kirjutab ta oma mälestustes (Ernst Seraphim. Nach Sibirien verschleppt. Persönliche Erinnerungen eines aus Dorpat Fortgeführten. Dorpat 1918) Siit hargnes veel üks võrgustik: Karl Hasselblatti õde Emma Elisabeth oli Siberisse küüditatud Eestimaa rüütelkonna sekretäri Erich von Samson-Himmelsterna naine Läbiotsimised ja vahistamised saksa seltskonnas Tartus. Päevaleht 1915, 25. veebruar RGIA , l. 16p. Arnold Johann Heinrich von Tiedeböhl ( ), õigus teaduste kandidaat, mitme baltisaksa väljaande (Baltische Monatsschrift, Berichte und Mitteilungen, Dorpater Nachrichten) toimetaja, mõrvati 14. jaanuaril 1919 Tartu Krediitkassa keldris enamlaste poolt Vt nt Tartu professor Hermann Adolphi väljasaatmine. Päevaleht 1916, 24. mai. 50

51 Aadu Must Eugenie Pilar von Pilchau ja Adolf Pilar von Pilchau. Liivimaa maamarssal ja Vene Riigiduuma liige Adolf Pilar von Pilchau ( ) oli tuline baltisakslaste õiguste kaitsja. Tema selja taga olid ka tema võluva naise Eugenie (neiuna von der Pahlen) tutvused ja mõjujõud. EAA , l. 1; EAA , l. 1 kogemus aastal oli ta valitud Pärnu linnanõunikuks, kelle ülesandeks oli linnamõisate haldamine. 166 Tema autoriteeti näitas seegi, et aastal sai temast Liivimaa mõisamajanduse edendamise tähtsaima mootori ja ajutrusti, Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi president. Pilar von Pilchau autoriteet mõisnikkonna silmis kasvas veelgi aasta revo lutsiooni päevil aasta detsembris, kui Tallinna töölissalgad suundusid maale mõisaid põletama, juhtis Pilar koos oma poja Friedrichiga Audru mõisa kaitsmist nende salkade vastu ning just tema oli see mees, kelle rüütelkond saatis pealinna tsaarilt abi paluma aastal sai Pilarist Liivimaa maanõunik ning ta kolis Riiga. Aastatel oli ta rüütelkonna tegevjuht maamarssal. Tema tööd oli tunnustanud ka Vene riik aastal annetas tsaar Pilarile Vladimiri IV klassi ordeni aastal valiti ta Läänemere kubermangude esindajana Venemaa Riigiduuma liikmeks ja nii elas ta vaheldumisi Riias ja Peterburis. Kui aastal viidi rüütelkonna maanõunike kolleegium sõjaolukorra tõttu üle Tartusse, kolis Riiast Tartusse ka Pilar Pärnu linnamõisad olid Kastna, Reiu, Rääma, Sauga ja Viluvere. 51

52 Privilegeeritust põlualuseks Peterburi arhiivimaterjalid näitavad, et Pilari tegevus oli jõulisem, pealetungi vam ja tigedam kui tema Eestimaa kolleegidel aastal pealinna, eelkõige tsaaririigi peaministrile Goremõkinile viidud kirjades polnud Pilar vaga õiguse jaluleseadmise paluja, kes üritab mõista sakslaste represseerimisel tehtud eksimusi kui karmist ajast tingitud paratamatuid näpuvigu. Pilar ei oodanud oma riigitruudust rõhutades ja vähemalt väliselt kannatlikult baltisakslastele osaks saanud «vigade» korrigeerimist. Ta ründas. Ta pilkas Vene kõrgete sõjaväelaste nõmedust ega olnud kitsi nende tegude naeruväärsuse kohta näiteid tooma. Pilar seletas irooniliselt, et Liivimaa rüütelkonna kreisideputaat, Pärnumaa suurmõisnik Oskar von Stryk mitte ei ignoreerinud ega saboteerinud tema kohta lange tatud Siberisse saatmise käsku, vaid lihtsalt ei saanud sellele positiivselt reageerida, kuna oli surnud. 167 Ka Õisu mõisnikul Edward von Siversil ja tema naisel jäänud Siberisse sõitmine ära vabandatavatel asjaoludel mees oli sel ajal Vene armee ohvitserina rindel, sõdis isakese tsaari eest ja keiser Wilhelmi alamate vastu. 168 Keegi «endine välismaalane», kelle poeg sõdis ohvitserina Vene armees, oli Siberisse viidud, ehkki, nagu selgus, ta polnud mitte endine vaenuliku Saksamaa, vaid hoo piski Vene maa liitlasriigi Inglismaa alam. 169 Veel õiendas maamarssal, et ka Konstantin von Rautenfeld polevat Siberisse saatmisest pahatahtlikult kõrvale hoidunud tema istunud valesüüdistuse alusel vangis, kust ta küll hiljem süüdistuse alusetuse ilmnedes oli lahti lastud. 170 Varjamatu irooniaga kirjutas Pilar üle 70 aasta vana Nicolai Victor von Transehe-Rosenecki ( ) ja 69-aastase Oskar von Seidlitzi (1847 Peterburi 1916 Irkutsk), Tartumaa Meeri mõisniku küüditamisest. Maa marssal väitis, et neist viimane pole poliitikaga küll kunagi tegelnud ja esimene vist enam ei mäleta, millal ja kuidas ta seda tegi. Ka Tartu linnavalitsuse 63- aastase arhivaari Titus Christiani ( ) Siberisse saatmist hindas maamarssal mõttetuseks, sest too mees tegeles innukalt vaid mitu sajandit tagasi aset leidnud poliitikaga, kaasaegse ühiskonna asjadest ei huvitunud mees maamarssali sõnutsi aga üldse. 171 Pilar ironiseeris ka selle üle, et väljasaadetute hulgas oli mitu aasta revo lutsiooni ajal tsaaritruudusega silma paistnud pastorit ning koguni aastal pahempoolsetele jõududele vastukaaluks loodud ja Baltikumi monarhiste 167. Jutt käib Liivimaa rüütelkonna maanõunikust ja Helme kihelkonna Koorküla ja Asu mõisa omanikust Harry Oskar Karl von Strykist ( ). Ta suri 3. septembril 1914 Koorkülas (Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland, Bd. 1. Görlitz [1929], lk 141) RGIA , l. 22, Samas, l. 16p Samas, l p Samas, l. 21p. Titus Christiani ( ) oli baltisakslasest ajaloolane ja arhivaar, töötas õpetajana ja alates aastast Tartu linna arhivaarina. Tema uurimisvaldkonnaks oli vastureformatsioon Eestis ning Tartu ajalugu Poola riigivõimu perioodil ( ). 52

53 Aadu Must Pärnu 73-aastane teenekas linnapea Oskar Brackmann ( ) saadeti Põhjarinde juhataja korraldusega Siberisse pärast seda, kui ta hakkas tõestama sõjaväelaste poolt «igaks juhuks» õhku lastud Pärnu tööstusettevõtete hävitamise põhjendamatust ning sellega linnale tekitatud kahju eest kompensatsiooni nõudma. EKM A ühendanud Balti Konstitutsioonipartei juht Nicolai Wilhelm von Klot, kes aastal saadeti välja Siberisse Nižneudinskisse. 172 Eriti teravalt ründas Liivimaa rüütelkonna juht aasta novembris Vene maa peaministrile saadetud kirjas 73-aastase teeneka Pärnu linnapea Oskar Brackmanni ametist kõrvaldamist ja väljasaatmist. Brackmann oli olnud Pärnu politsei kohtu esimees, pidanud aastatel Pärnu justiitsbürgermeistri ametit, vali tud aastal Pärnu linnapeaks ja püsinud selles ametis 36 aastat. Peale selle oli ta olnud Riigi duuma kolme koosseisu liige. Pilar rõhutas Brackmanni 47-aastast laitmatut teenistust. Eraldi peatus ta Brackmanni poliitilisel võitlusel: mehe suureks teeneks olnud see, et isegi rahutul ja raskel ajal, aasta detsembris, suutnud ta linnavolikogu valimised ooda tust ja kardetust hoopis paremate tulemustega korraldada. 173 Ka aastal lõpul suutis Brackmann, ehkki valusate pilgete ohvriks langemise hinnaga, eestlaste võimulepürgimise katsed ohjata. 174 See arvamus pidi väljendama muidugi tsaarivõimude ja baltisakslaste ühiseid seisukohti, mitte eestlaste 172. RGIA , l. 16p. Nicolai von Klot ( ) oli Riia jurist ning majandus- ja ühiskonnategelane, keda peetakse eestlaste ja lätlastega koostööle orienteerunud poliitikuks. Ta oli pärit kuulsast ja mõjukast suguvõsast (nt tema vanaema oli Pärnust pärit Konstantin von Possieti, admirali, suurvürsti õpetaja ning tsaaririigi transpordiministri tädi) RGIA , l Oskar Brackmanni ja ajakirjanik Jaan Karu ( ) suur kohtutüli aasta linna volikogu valimiste kampaania ajal oli Eesti esimese mängufilmi «Karujaht Pärnumaal» vahetu ajend ja allegooriline tagamaa. Jaan Karu kaitsjaks tollel protsessil oli Jaan Poska, kes paljastas Brackmanni ametiseisundi kuritarvituse Pärnu linna ja Waldhofi vabriku vahelist lepingut sõlmides olnud linnapea ka vabriku palgal. Vt selle kohta Jaan Ruus. Pärnu linnapea hädas karuga. Eesti Ekspress 1999, 28. oktoober. html ( ). 53

54 Privilegeeritust põlualuseks omi. Seetõttu ei maksa väga üllatuda, et vähemalt üks osa Pärnu eestlastest suhtus linnapea Siberisse sõidutamisse kahjurõõmuga. Veel üks mees, kelle Siberisse saatmist maamarssal Balti kubermangude majan duse ja rahanduse seisukohalt lausa sabotaažiks hindas, oli Tartu linnavolinik, tuntud advokaat ja pangadirektor Adalbert Volck, kes oli hinnatud nii majanduskui ka kultuuriringkondades. Aastatel oli ta olnud Õpetatud Eesti Seltsi president. 175 Mehe korteris toimunud läbiotsimisel (mille põhjuseks ajakirjanduse andmetel oli väljasaadetud Saksa alamate toetuseks tehtud korjandus 176 ) polevat leitud absoluutselt mitte midagi keelatut! Võimude väitel olnud politseidepartemangul justkui andmeid Volcki riigile kahjuliku tegevuse kohta ja aastal, aga neid «ei leitud kuidagi üles» (kui mitte arvestada fakti, et ta oli oma poja Saksamaale õppima saatnud) aastal oli Volck Tartu Panga juht ja sellesse panka oli keeru liste olude tõttu koondunud peaaegu kogu Liivimaa kubermangu rahandus. Volck oli seega provintsi majanduses vähesegi stabiilsuse hoidmiseks ülimalt vajalik mees. 177 Brackmanni ja teiste, kokku 15 Liivimaa kubermangu prominentse tegelase väljasaatmise vastu esitatud protest oli nii tõsine ja jõuline, et aasta novembri keskel on peaminister Goremõkin siseminister Hvostovilt 178 arreteerimise põhjuste kohta täpsemat selgitust nõutanud. Siseministri vastus oli üsna abitu. Ta vastas, et Brackmann saadeti sõjaaja seaduse järgi välja Põhjarinde juhataja korraldusega ja mingeid põhjusi ei ole teada, Pärnu linnapea kohta polevat midagi kompromiteerivat leitud ka sandarmivalitsuse dokumentidest. Küll aga pidas härra minister, kui juba kirjavahetuseks läks, vajalikuks pikalt ja põhjalikult deklareerida enda isiklikku lojaalsust härra peaministrile. 179 Goremõkin nõudis vastust ka Põhjarinde juhtidelt. Detsembris jõudiski armee staabist tulnud ettekanne peaministrini. Ka see on väga põnev lugemismaterjal. Paraku ei räägi see mitte midagi maamarssali väitel ülekohtuselt Siberisse saadetud baltisakslastest, pajatab natuke Pilar von Pilchaust ja tema «lootusetult halvast iseloomust», kuid annab see-eest tahtmatult päris ilmeka pildi ettekande kirjutanud ohvitseridest endist ning eriti sellest, kuidas nemad maailma asjadest aru said. Ettekande esimene osa on lihtne ja selge: Pärnumaalt tulevat aina uusi kaebusi Pilari vaenuliku tegevuse kohta. See mees kuulutati räigeks germanofiiliks ja 175. Deutschbaltisches biographisches Lexikon, Im Auftrage der Baltischen Historischen Komission... hrsg. von Wilhelm Lenz. Köln-Wien 1970 (edaspidi DBBL), lk Läbiotsimised ja vahistamised saksa seltskonnas Tartus. Päevaleht 1915, 25. veebruar RGIA , l. 16p Aleksei Hvostov ( ) oli Venemaa Riigiduumas parempoolsete fraktsiooni liider ja aastatel Venemaa siseminister RGIA , l. 26,

55 Aadu Must kõige mittesaksaliku vaenlaseks, kes, tuginedes oma väga suurele mõjule kohalikus administratsioonis ning tutvustele Petrogradis, töötavat selle nimel, et kubermangust kõik talle sobimatud ametnikud välja tõrjuda ja vakantsid oma käsilastega täita. Nende kaudu saavat ta segamatult oma soove ellu viia. Aga seda üldsegi mitte Vene riigi, vaid hoopis kellegi teise huvides. Pärnu linnavalitsus ja Pärnu politsei olevat täielikult Pilari mõju all. Sellega sai tõestatud, et Pilar on Vene riigi vaenlane ja tuleb Siberisse saata. Teine osa räägib sedasama teise rakursi alt: Pilar on väga halb riigialam, kes ei pea seadusi millekski. Selle kohta oli leitud ka konkreetne näide: Pilar olevat oma mereäärses Audru mõisas eiranud sõjaväevõimude pimendamiskäsku, jätnud öisel ajal akendele kardinad ette tõmbamata ja keeldunud tasumast talle selle eest määratud 500-rublast trahvi, nimetades seda ebaseaduslikuks. 180 Kolmandas osas võeti Pilar ette kui Vene relvajõudude vaenlane. Loomulikult ei räägitud rüütelkonna peamehe irooniast sõjaväejuhtide tõepoolest tobedate otsustuste suhtes. Peaministrile kaevati hoopis, et Pilar on rääkinud Vene armee kaotustest lahingutes. Aga õigupoolest olidki Saksa väed juba Riia lähistel ja tekkib küsi mus, kuidas nad ilma Vene vägesid võitmata saanuks sinna jõuda. Eriti värvikalt ja solvunult räägiti sõjaväelaste seletuskirjas sellest, et Pilar polevat ilmunud tervitama Pärnusse linna kaitseks saadetud Vene sõjaväeosa ning teda järgides polevat seda teinud ka teised Liivimaa rüütelkonna liikmed. Kirja finaal oli ootuspärane ja etteaimatav: Pilar von Pilchau tuleb Siberisse saata. Kuna ta oli aga õnnetuseks Riiginõukogu liige, paluti see otsus vormistada Ministrite Nõukogu istungil. 181 Pilari küüditamise otsus millegipärast aga viibis ja nii tuletas Põhjarinde juhtkond aastal oma ettepanekut veel kord meelde. Uue kirja tarbeks oli kogutud ka uusi kompromiteerivaid andmeid. Pilar seoti otseselt ja jõuliselt sõjaväevõimude ning baltisakslastest mõisnike suure tüliküsimusega sõjaväe vajadusteks hobuste rekvireerimise kampaaniale vastutöötamisega. Erilist viha tekitas sõjaväe juhtkonnas see, et peaminister Goremõkini toel oli Pilar nurjanud kindralstaabi koostatud ja juba allkirjastatud (!) plaani kõikide kariloomade «evakueerimiseks» (= rekvireerimiseks) Pärnumaalt. Pilari arvates oli see põletatud maa taktika ja tähendanuks sealsele majandusele surmahoopi. 182 Kogu Pilari ja 6. armee juhtkonna vastasseisu juures oli ainult üks, vähemalt Põhjarinde juhtkonna arvates täiesti ettearvamatu arenguliin kõigest eelöeldust hoolimata polnud Pilarit ikkagi Siberisse saadetud! Kuidas küll võis üks Pärnumaa aadlimees, kes nende arvates oli «täiesti sakslane» ja seega vaenlane, karistusest pääseda? Muigega pooleks võime lisada, et Pilar von Pilchau uljad vastased kippusid, nagu Vene ohvitseridele omane, alahindama naisi ja olid unustanud Alexandre Dumas 180. RGIA , l p Samas, l. 33p Samas, l. 1p 3, 50 51p. 55

56 Privilegeeritust põlualuseks vana hea mõttetera: «Cherchez la femme, pardieu! cherchez la femme!» 183 Aga maamarssali naist ja tema suguvõsa mõjukust tasunuks ikka uurida, enne kui tema mehega poliitilisse lahingusse astuda. Asi on selles, et too 22-aastane neiu, kellega tulevane Liivimaa rüütelkonna maamarssal aastal Peterburis abiellus, oli endise Pihkva kuberneri ja keisririigi justiitsministri ( ), hilisema tõelise salanõuniku ja Riiginõukogu liikme, Andrei Esmakutsutu ordeni 184 kavaleri ning Vene riigi senaatori Konstantin Magnus von der Pahleni ( ) tütar Julie Olga Eugenie. 185 Teisisõnu: naine pärines ühest Vene impeeriumi väga mõjukast perekonnast. Ent oli veel üks oluline põhjus, miks isegi kõrged sõjaväelased ei pooldanud maamarssal Pilari Siberisse saatmist. Kindral Kurlov teadis seda põhjust väga hästi ja pidas austust väärivaks, aga polkovnik Pavel Rodzjanko, Pilari-vastaste intriigide peamine korraldaja, nähtavasti ei teadnud. Maamarssal Pilar oli rindel langenud Vene ohvit seri isa. Tema poeg Friedrich Pilar von Pilchau langes ühes esimestest lahingutest ning tema ja veel mitme ohvitseri hingepalvel Petrogradis oli osalenud koguni Venemaa keisrinna Maria Fjodorovna ja teised keiserliku perekonna liikmed. 186 Ent mis sai Pilari võitlustest? Tema kirjade «tõsine arutamine» valitsuse tasandil võis ju mõjutada ühe või teise konkreetse inimese saatust, mitte aga repressioone laiemalt. Baltisakslased ise on kokku lugenud, et Balti kubermangudest ja Venemaa sisekubermangudest saadeti maailmasõja ajal Siberisse umbes 80 luterlikku vaimulikku, sh ainuüksi Liivimaalt 33. Välja saadeti ka kindralsuperintendent. Neile lisandus mõnisada teistest seisustest inimest. Eelkõige olid need haritlased, ajakirjanikud, omavalitsustegelased ning saksa organisatsioonidega seotud ühiskondlikult aktiivsed inimesed. 187 Oma arvuliste näitajate poolest jäi see terror kaugele maha Volga või Volõõnia sakslastele osaks saanud massiküüditamistest. Balti kubermangude poliitilistele arengusuundadele seevastu oli nimetatud repressioonidel suur mõju. Need nõrgendasid oluliselt seni võimsate baltisakslaste positsiooni ning halvasid nende ühiskondlikku aktiivsust Tõlgitud eesti keelde tavaliselt kui «Otsige naist!» Andrei Esmakutsutu orden oli Vene tsaaririigi kõrgeim orden Kuulus Peter Ludwig von der Pahlen ( ), ratsaväekindrali tiitlit kandnud ning kindralkuberneri, siseministri ja senaatori ametit pidanud mees ning Paul I vastase vandenõu peamisi juhte, oli proua Pilar von Pilchau vanavanaisa. Proua Pilar von Pilchau vend Konstantin Johann Georg von der Pahlen ( ) oli Vilniuse kuberner, siis senaator ja keiserliku õukonna õuemeister. Nagu Balti aadli puhul tihti juhtus, olid Adolf Pilar von Pilchau ja tema naine kauged sugulased: Adolfi vanavanaema Magdalene Charlotte von der Pahlen (kirjanduses Ungru krahvina tuntud ja Siberisse sundasumisele saadetud Otto Reinhold von Ungern-Sternbergi naine) ning tema naise Julie Olga Eugenie vanavanaisa, ülal juba nimetatud Peter Ludwig von der Pahlen, olid õde ja vend (vt Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland, Bd. 1. Görlitz 1937, lk ) Revaler Beobachter 1914, 15. (28.) august A. von Tobien. Die Livländische Ritterschaft, lk

57 Aadu Must Kes ja kus langetas otsuseid? Ajakirjandus. Novoje Vremja teened Kogu olukorra mõistmiseks tuleb lisada, et tollaste poliitiliste protsesside suunamisel oli väga oluline roll ajakirjandusel. Tänapäeval oleme harjunud rääkima, et ajakirjandus on ühiskonna neljas võim seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kõrval. Ent nii oli see ka noore ja alles kujuneva demokraatiaga Vene tsaaririigis. Ajalehtedes avaldatud teated olid tõsised argumendid nii Riigiduuma saadikute kõnedes ja diskussioonides kui ka selles, kuidas sõjaväeametkond üht või teist isikut hindas. Üks autoriteetsemaid ja Vene sõjaväevõimude tegevust reaalselt mõjutanud väljaandeid oli Novoje Vremja. Selle peatoimetaja Boriss Suvorin ( ), tuntud anglofiil, 188 seadis oma ajalehe loosungiks üleskutse «Võitlus saksa mõjuvõimu vastu!». Peaaegu iga päev oli ajalehes mõni Venemaa sakslaste vastu suunatud artikkel ja see kampaania kestis kogu ilmasõja aja. Eric Lohr kirjutab, kuidas Novoje Vremja avaldas aasta detsembris ulatusliku artikli reeturlikest Lõuna-Bessaraabia 189 kolonistidest, kes majutanud oma kodudes vaenlase dessanti, mis koosnenud türklastest ja türklasteks riietatud sakslastest. Kohe käivitatud juurdluse käigus ei leidnud esitatud andmed mingit kinnitust ning ajaleht pidi kuu aega hiljem oma väited avalikult ümber lükkama. Kuid selle vahepealse kuu jooksul ning just sellestsamast artiklist ajendatuna olid piirkonnas alanud massiküüditamised. Ehkki avaldatu riivas mõnikord valusalt koguni monarhiat, ei võetud lehe vastu midagi ette. 190 Novoje Vremja ajakirjaniku Andrei Rennikovi baltisakslastevastaste artiklite seeria sai Balti kubermangudes puhkenud baltisakslastevastase kampaania peamiseks õhutajaks. Rennikovi artiklid publitseeriti kohe eraldi raamatuna, mis tõlgiti ka eesti ja läti keelde. Neist kirjutistest ei maksa liiga püüdlikult fakte otsida tegemist on tegelikust elust vaid üksikuid andmeid noppivate propagandaartiklitega. Raamat muutub mõistetavaks, kui lähtuda kontrafaktilisest eeldusest, et Balti kubermangud on põlised venelaste asualad ja siin pidanuks kõik olema täpselt samuti kui Tambovi kubermangus. Rennikov ei väida midagi, ta ainult vihjab. Ta räägib näiteks sellest, et mitmel pool Pärnumaa ja Saaremaa metsades on nähtud vaatlustorne. Ja Tartu lähiümbruse mõisatesse, Tähtverre, Vorbusele ja Raadile, on rajatud tenniseväljakud. 191 Aga ta räägib seda nii, et ainult väga taipamatud ei saa aru, et vaatlustornid on Saksa 188. Boriss Suvorini sõprade ning äripartnerite ringi kuulus ka legendaarne superagent Sidney George Reilly see asjaolu on ajendanud paljusid uurijaid püstitama mitmesuguseid ning kohati lennukaid hüpoteese Bessaraabia Pruti ja Dnestri vahel asuv maa-ala, mis pärast Vene tsaaririigi lagunemist läks Rumeenia koosseisu, Molotovi-Ribbentropi pakti alusel aga jagati Moldaavia ja Ukraina NSV vahel E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk 20 21, А. Ренников. В стране чудес, lk

58 Privilegeeritust põlualuseks luurajate jaoks ning et tenniseväljakutel hakkavad maanduma Saksa lennukid ja tsepeliinid. Rennikovi kirjutiste tähtsus seisneb selles, et peastaabis ei võetud neid kui lihtsaid külajutte, vaid nende alusel ka tegutseti. Ükskõik, kas Rennikovi rünnakud olid suunatud «liiga leebete» Liivimaa ja Kuramaa kuberneride vastu (kes ei suuda isegi hobustevarjajate vastu kohtukampaaniat alustada 192 ), Riia linnavalitsuse vastu (mille liikmete nimed langevad kokku saksa seltside juhtide nimedega 193 ), Tartu ülikooli (mille kuulsate professorite nimed «ei kõla päris venepäraselt» 194 ) ja luterliku kiriku vastu (mille pastorid palvetasid «meie rindel sõdivate vendade eest», aga saksa pastorite vennad võisid olla sakslased 195 ) või hoopis sakslastele kuuluva kahtlase Pärnu Waldhofi vabriku vastu 196 kõikidel puhkudel tabasid võimude järgnevad rünnakud just neid, Novoje Vremja poolt «paljastatuid». Kindral Kurlov kirjutas: «Kõrgema ülemjuhataja peakorter suhtus ajaleheartiklitesse suure arusaamisega ja ma sain pidevalt järelepärimisi peaaegu iga ajakirjandusliku märkuse kohta. Kaebuste põhjal korraldatud juurdlused kontrollisin isiklikult üle ja võin eksimatult öelda, et sajast asjast andis vaid üks mõningase aluse kahtlustusteks.» 197 Ajakirjanduse rünnakud baltisakslaste vastu olid ülekohtused ja põhjendamatud. Need külvasid rahvuslikku vihkamist, mida peideti küll patriotismi loosungite varju. Seda, siseriiklikku stabiilsust kahjustavat poliitikat püüdsid jõudumööda ohjeldada ka mitmed kõrged sõjaväelased ja riigiametnikud. Ühele osale sõjaväeametkonnast sellised propagandakampaaniad, mis aitasid üldsuse tähelepanu sõjaliselt ebaedult kõrvale juhtida, aga sobisid. Sõjaaja tsensuuri tingimustes puudus igasugune võimalus «vaenlase võimalike toetajate» kaitseks sõnakest kosta. 198 Just rahvuslike pingete leevendamiseks pidi Kurlov keelama Rennikovi kuulsa baltisaksavaenuliku raamatu eesti- ja lätikeelse variandi levitamise. 199 Tänapäeva lugeja ning eriti ajakirjandus ise on harjunud arusaamaga, et meediaväljaanded on demokraatia atribuut. Esimese maailmasõja ajal see kindlasti nii ei olnud. Kõik, mis puudutas baltisakslasi, kujutas endast selgelt «ühesuunalist liiklust». Baltisakslastel peaaegu puudus võimalus kriitikale vastata või seda kummutada А. Ренников. В стране чудес, lk Samas, lk Samas, lk Samas, lk Samas, lk П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk

59 Aadu Must Sõjaväevõimud Prominentsete baltisaksa tegelaste Siberisse saatmise vastu protestimise tegi keerukaks asjaolu, et nende väidetavad süüteod olid kaetud riigisaladusega ning ähmastunud oli isegi see, kes, kus ja miks vastavad otsused oli välja töötanud. Poliitilises elus läks suur osa võimutäiusest sõja puhkedes armee kätte, nagu seadus ette nägi. See tähendab, et eelkõige rindelähedastes kubermangudes, sh Eesti-, Liivi- ja Kuramaal, muutusid kõik sõjaväeametkonna ringkirjad, deklaratsioonid ja päevakäsud kohalikele tsiviilvõimudele kohustuslikuks. Tsiviilvõimud eesotsas kuberneridega küll jätkasid oma tööd, ent pidid arvestama mitte ainult siseministeeriumist tulevaid korraldusi, vaid juhinduma ka sõjaväeametkondade käskudest, keeldudest ning ettekirjutustest aasta oktoobriks sai selgeks, et kogu tsiviilelu juhtimine on üsna keeruline asi, ja nii moodustati peakorteri juurde ülemjuhataja sõjalis-poliitiline ja tsiviiladministratsioon. See institutsioon sai suured volitused ka võimalike vaenlaste väljaselgitamiseks ning õiguse kahtlasi isikuid deporteerida ja võtta riigi või armee kasutusse nende vara neilt küll formaalselt omandiõigust ära võtmata. 200 Saksavastaste rünnakute kõige olulisemaks põhjuseks said suured sõjalised kaotused, mida oli ju vaja kuidagi põhjendada! «Saksa küsimuse» esinemine maailmasõjaeelsetes diskussioonides pakkus omalt poolt käepärast seletust. Ukraina ajaloo lane Aleksandr Kadol kordab peastaabis teeninud Vene armee ülemvaimuliku Georgi Šavelski ilmekat hinnangut: kui rindel on edu, läheb kõik libedalt unustatakse nii ühtede vead kui ka teiste andetud otsused ja kuritegusidki karistatakse leebemalt. Hoopis teine on olukord ebaedu korral: siis «käivad ka vanad viisud asja eest», et leida patuoinast, kelle kaela kogu süü veeretada. 201 Sellega seletubki pea staabi initsiatiiv saksavaenulike aktsioonide algatamisel. Väga ilmekas näide oli I armee juhataja ratsaväekindral Paul von Rennenkampffi juhtum. Teda süüdistati Ida-Preisimaa operatsiooni nurjumises ning ta kõrvaldati ametist. Ja kuigi juurdluse kokkuvõte kinnitas, et Rennenkampff oli andekas ja vapper väejuht ning vigu olid teinud hoopis teised kindralid, ei ennistatud teda ametisse, sest ühiskonnas oli jõutud kujundada arusaam nii tema kui ka teiste baltisakslastest kindralite reetur likkusest. Sakslastevastaste repressioonide põhiline innustaja oli peastaabi ülem kindral Nikolai Januškevitš, rünnakute kõrgaeg langes aga kokku aasta suure taganemisega. 202 Just Januškevitš käskis nii politseil kui ka sõjaväevõimudel välja rookida spioonid Vene alamatest sakslaste ja juutide seast (kes olid «sisemised vaenlased»), lubas 200. E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk 9, А. Кадол. Доктрина немецкого шпионажа, lk 355, С. Г. Нелипович. Источники по истории немецких колонистов России в годы Первой мировой войны (обзор документов Российского государственного военноисторического архива). Российские немцы. Историография и источниковедение. Материалы международной научной конференции. Анапа, 4 9 сентября 1996 г. Москва 1997, lk

60 Privilegeeritust põlualuseks Vene I armee juhataja ratsaväekindral Paul von Rennenkampffi ( ) vastu esitatud süüdistused osutusid täiesti põhjendamatuks, kuid teda ei saanud ametisse ennistada, kuna ajakirjandus oli esialgsetest süüdistustest lähtudes baltisakslasest kindrali maine täielikult hävitanud. RGAKFD Album 1008:55 rahalist autasu salajaste telefonivõrkude, raadiojaamade, vaenlastele signaliseerijate, salajaste lennuväljade või mis tahes kahtlaste objektide leidjatele. 203 Ilmselt oli just sellel üleskutsel viljastav mõju, mis õpetas ka eesti talupoegi endi ümber dirižaableid, signaliseerijaid ning sala-lennuvälju nägema. Peastaabi juhiseid asuti kohe täitma. Armee hakkas innukalt kasutama talle antud õigusi. «Kahtlase isiku» küüditamiseks ei olnud vaja tõendeid ega isegi mitte sõjakohtu otsust piisas vaid käsust. Ajakirjandus omalt poolt, ikka samade käskude vaimus, õpetas elanikkonda vaenlasi püüdma. Laiema üldsuse jaoks suhteliselt anonüümsel terminil «sõjaväevõimud» oli igal konkreetsel juhtumil siiski ka konkreetne nägu. Eesti- ja Liivimaa kubermang, v.a Riia linn ja maakond, kuulusid Petrogradi sõjaväeringkonna alla ning piirkonna tsiviiladministratsioon oli allutatud Peeter Suure merekindluse komandandile viitseadmiral Aleksandr Gerassimovile ( ). Riia linn ja maakond aga olid allu tatud Dvinski sõjaväeringkonnale 204 ja sõjaväeringkonna staap pidi juhtima ka piirkonna tsiviilelu. Põhjarinde staabis, aga samuti mujal, teenis mitu kindralit, kelle poliitilised ambitsioonid ületasid nende väejuhivõimeid, kuid kes lõid seda suurema innuga kaasa baltisakslastevastastes repressioonides. Nende seas paistsid silma Nikolai Ruzski, Mihhail Bontš-Brujevitš, Pavel Rodzjanko jt E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk Dvinsk Läti linna Daugavpilsi ajalooline venekeelne nimi. Linna saksakeelne nimi oli Dünaburg. Dvinski sõjaväeringkond loodi aastal, pärast maailmasõja puhkemist, senise Vilno (Vilnius) sõjaväeringkonna asemele. Sõjaväeringkonna staap asus Dvinski kindluses. Ringkonna loomise hetkel kuulusid selle koosseisu Liivimaa kubermangust vaid Riia maakond, peale selle Kuramaa, Kaunase, Pihkva kubermang ja veel mitmed alad. 60

61 Aadu Must Tsaar Nikolai II vestlemas Nikolai Januškevitši ja Nikolai Ruzskiga. Kindralstaabi ülem jalaväekindral Nikolai Januškevitš ( ) ja Põhjarinde juhataja jalaväekindral Nikolai Ruzski ( ) olid baltisakslastevastase nõiajahi tulihingelised edendajad. RGAKFD Album 292:10 Kuna sõjaväelaste arusaamad vastuluurest ja korra tagamisest olid väga erinevad, nende «peaaegu anonüümsed» käsud ja korraldused pahatihti üksteisele vastukäivad, otsustas Vene armee ülemjuhataja suurvürst Nikolai Nikolajevitš allutada kõigi Balti kubermangude tsiviilasjad ühele isikule. Põhimõtteliselt taastas ta Balti kindralkuberneri ametikoha, ent vältimaks kompetentsitülisid siseministeeriumiga (millele kindralkuberner käsuliini järgi pidanuks ju alluma) sai kindralkuberneri volitustega ametimehe tiitliks «Dvinski sõjaväeringkonna ülema abi». Tollel «abil» oli ka selliseid õigusi, mida tema ametlikul ülemusel, sõjaväeringkonna ülemal, ei olnud. Muu hulgas pidid talle alluma ka vastuluure ja tsensuur. 205 Dvinski sõjaväeringkonna ülema abiks Balti kindralkuberneri ülesannetes nime tatud sandarmeeria kindralleitnant Pavel Kurlov ( ), Vene eriteenistuste üks tuntumaid tegelasi, pärines kindralite dünastiast. 206 Ta ise oli olnud Minski ja Kiievi kuberner, vanglate peavalitsuse ülem, aastal aga üksiku 205. П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk Pavel Kurlovi vanaisa oli olnud Balti laevastiku kindralmajor (mitte kontradmiral), isa aga jalaväekindral. 61

62 Privilegeeritust põlualuseks sandarmikorpuse (poliitilise politsei) ülem ja siseministri asetäitja. Kurlovi tõusu karjääriredelil peatas peaminister Pjotr Stolõpini atentaat vastutus juhtunu eest lasus tema juhitud ametkonnal, mis ei suutnud ränka kuritegu ära hoida. Kurlov saadeti erru. Maailmasõja puhkedes naasis ta teenistusse ning oli aastal lühikest aega koguni Ida-Preisimaa kindralkuberner. Meie teemaga seotud arhiivimaterjalides esineb Kurlov valdavalt Dvinski sõjaväeringkonna ülema abi tagasihoidliku tiitli varjus. Ajalehtedes nimetati teda lihtsalt ja selgelt Balti kindralkuberneriks. 207 See oli kohalikele rahvastele arusaadavam tiitel. Kindralkuberneri võimupiirides sandarmeeria kindralleitnandi kohalolek aitas asjaajamises valitsevat segadust oluliselt vähendada. Kurlov veendus, et sõjaväevõimud on tsiviilasjades saamatud ja võhiklikud, eriti siis, kui nad üritasid võidelda spekulatsiooniga, elukalliduse tõusuga, poliitilise propaganda või koguni töölisliikumisega. Olukorra tegi veelgi ettearvamatumaks see, et puudusid igasugused instruktsioonid, mis oleksid reguleerinud vastuluure tegevust kogu riigis, sest «Määrustik vastuluure korraldamiseks sõja ajal» valmis alles aasta juunis. Sellises olukorras on sandarmikindral haaranud initsiatiivi ning koostanud «Eeskirjad vastu luure teostamiseks Dvinski sõjaväeringkonnas ja lahingutegevuse piirkonnas». 208 Kurlov püüdis vastuluure juhtimise enda kätte koondada ning mitte lasta sõjaväevõimudel sellesse töösse sekkuda. Või siis vähemalt piirata nende võimalusi seda teha. Nii oligi juhendi kohaselt vastuluure töös põhiline roll kubermangu sandarmivalitsusel, mis oli aga allutatud sõjaväeringkonna ülemjuhataja abile, s.t konkreetselt talle endale. 209 Sõjaväevõimude Pilari-vastase kaebekirja taga seisid eelkõige polkovnik Pavel Rodzjanko ning tema mõttekaaslane ja soosija Mihhail Bontš-Brujevitš. 210 Viimane peatus veel oma aastate lõpus ilmunud memuaarides pikemalt Pilaril, kellel olnud salaorganisatsioon, mis valmistunud «anšlussiks» ja olnud nii konspiratiivne, et vastuluure ei suutnud «dešifreerida kaugeltki kõiki tema kaastöölisi», kes töötasid riiklikes struktuurides Balti kindralkuberneri-amet. Päevaleht, 18. november «Правила о ведении контрразведки в районе Двинского военного округа и на театре военных действий» А. В. Седунов. Контрразведывательная деятельность штаба Северного фронта в годы Первой мировой войны. Псков 2005, 23, lk Mihhail Bontš-Brujevitš ( ), tsaariarmee kindralmajor (1914) ja Nõukogude kindralleitnant (1944), sai Esimese maailmasõja ajal tuntuks mitme spiooniskandaali initsiaatorina, rindeäärse ala võimalikest spioonidest tühjaksküüditamise idee algatajana ning paadunud baltisakslastevihkajana. Ta vandus ühe esimese kindralina truudust Ajutisele Valitsusele, seejärel läks esimesena üle bolševike poolele ning oli aastal lühikest aega punaväe peastaabi ülem. Tema vend Vladimir oli Vladimir Lenini (Uljanovi) lähimaid kaastöölisi, Rahvakomissaride Nõukogu asjadevalitseja М. Д. Бонч-Бруевич. Вся власть Советам. Воспоминания. Москва 1958, lk

63 Aadu Must Peatuksin Rodzjanko näitel, kuna see annab sõjaväevõimude baltisakslastevastasele tegevusele inimnäolise mõõtme. Formaalselt esindasid nii polkovnik Rodzjanko kui ka kindralleitnant Kurlov mõlemad sõjaväevõime, reaalses töös olid nad aga lepitamatud oponendid. Eestlaste traditsioonis teatakse polkovnik Rodzjankot kui edevat, sõjalises mõttes rumalat ja isegi arga ohvitseri ning Pärnu kui tööstuslinna hävitajat. Ent polkovnik Rodzjanko ei olnud mingi tavaline ohvitser. Ta oli mees, kellel olid tihedad sidemed nii poliitikute kui ka kõrgete sõjaväelastega (eelkõige just Veebruarirevolutsiooni-aegsete kindralite-tsaarikukutajatega ja baltisakslaste kõige tigedamate vaenlastega). Tema vend Mihhail Rodzjanko ( ), oktobristide liidreid, oli Vene Riigiduuma esimees ning hiljem, Ajutise Valitsuse perioodil, üks riigi mõjukamaid mehi. 212 Ehkki kindralleitnant Kurlov ei suhtunud rüütelkonna maamarssalisse Pilar von Pilchausse just sümpaatiaga too ei soovinud näiteks rüütelkonna asjaajamise vene keelele üleviimisel kindraliga sõbralikku koostööd etendada (vt allpool) olid Pilar ja Kurlov Rodzjanko suhtes (nagu veel mõnes muuski asjas) enam-vähem ühel meelel. Kurlovi arvates oli Rodzjanko ebakompetentne sõjaväelane, kes seda enam püüdis teha «suurt poliitikat», pingestas mõttetult olukorda ning tegi sellega palju kurja. Kurlovi memuaaride kohaselt oli keiserliku õukonna tallmeister polkovnik Rodzjanko, kelle maakaitseväeüksus saadeti Saaremaalt Pärnut kaitsma (ja keda sõjaväelaste poolt Petrogradi saadetud kaebuse järgi Pilar oli unustanud tervitama tulla), «täiesti tasakaalutu inimene, tundis ennast kindralkubernerina, pidas sütitavaid kõnesid» ning jagas selleks volitusi omamata kohalikele võimudele igasuguseid käske. Kurlov otsustas polkovniku paika panna ning teatas 6. armee staabist saadud andmetele tuginedes Rodzjankole, et tollel on volitused iseseisvalt kamandada vaid oma väeosa, mitte aga tsiviilelanikkonda. See koha kättenäitamine tegi vendadest Rodzjankodest Kurlovi vaenlased aasta suvel tabas teda nii Riigiduumas Pärnu komandandi polkovnik Pavel Rodzjanko suurimaks sõja liseks saavutuseks oli Pärnu Waldhofi tselluloosivabriku õhkulaskmine. Foto tema kangelasteole pühendatud ajakirja kaanelt. Ajakiri Sini Žurnal 1915, nr Eesti ajaloos on hästi tuntud ka Pavel Rodzjanko poeg, kindralleitnant Aleksandr Rodzjanko ( ), kes aastal oli Eestis dislotseerunud Vene Loodearmee juhataja П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk

64 Privilegeeritust põlualuseks kui ka meedias ränk saksameelsuses süüdistamiste laine, mille tulemusena ta kaotas oma senise ametikoha. 214 Üsna huvitavas valguses näitab polkovnik Rodzjankot ja tema püüdlusi Pärnu Waldhofi tselluloosivabriku õhkulaskmine aasta 20. augustil nähti Pärnu reidil Saksa sõjalaevu ning polkovnik Rodzjanko olevat andnud linna vallutamise hirmus korralduse õhkida kiiresti Pärnu elektrijaam, H. D. Schmidti veski, Nobeli õlireservuaarid ja umbes 3000 inimesele tööd ja teenistust pakkunud Waldhofi tselluloosivabrik, et need vaenlase saagiks ei jääks. Peale selle põletati veel kuupsülda Tallinna linna jaoks varutud küttepuid, 18 mootorpaati jm. Dessanti ei tulnud, kuid polkovnik Rodzjanko saatis Petrogradi telegrammi, milles teatas oma suurest võidust Saksa dessandi tõrjumisel, kajastades seda peaaegu kui Vene relvade suurimat võitu Baltikumi sõjatandril. Telegramm loeti Riigiduumas ette ning saadikud tervitasid seda tormiliste kiiduavaldustega. Peeter Suure merekindluse komandandi päevakäsk nr 1106 seevastu teatas, et Pärnut ähvardanud oht ei olnud reaalne ning Rodzjanko meetmed olid liialdatud. 215 Millegipärast kiputakse tänapäeval arva ma, et polkovnik Rodzjanko oli nii oma venda kui ka Riigiduumat alatult petnud ning saadikud vast ei teadnudki, mille peale nad aplodeerisid. Tõenäolisem on siiski see, et duumasaadikud teadsid küll, aga ilmselt ei vaadanud nad erinevalt admiral Gerassimovist kogu asjale mitte sõjanduslikust, vaid poliitilisest vaatenurgast. Vene oktobristide üks liidreid Aleksandr Gutškov oli avalikult välja öelnud Vene tööstusringkondades populaarse mõtte, et sõda tuleb kasutada Saksa firmade konkurentsi kõrvaldamiseks. 216 Seesama õhkulastud Waldhofi vabrik seisis ju ka Rennikovi raamatus vaenlaste nimekirjas ning Rennikov teadis täpselt, keda ta ründas. Tegemist ei olnud mitte sõjalise, vaid majanduspoliitilise sammuga! Miks siis imestada, et teated Pärnust oktobristide fraktsiooni ja teisigi duumasaadikuid rõõmustasid ning nad kiitsid meest, kes leidis hea ettekäände nende soovide täitmiseks. Ka sellel lool oli järg. Kuna Pärnu linnale oli põhjendamatult tekitatud väga suurt kahju, taotles linna pea Brackmann riigilt kahjude hüvitamist. 73-aastane linnapea saadeti Siberisse. 217 Sõjaväevõimude sisekonfliktide hulka kuulub ka kokkupõrge Kurlovi ning 6. armee staabiülema ja kindral Ruzski hea sõbra polkovnik Mihhail Bontš- Brujevitši vahel. Bontš-Brujevitš oli sama ohvitser, kelle algatatud juutide väljasaatmine Kuramaalt halvas kohaliku kaubanduse ning hospidalide varustamise. Too polkovnik saatis äsja Riiga saabunud Kurlovile telegrammi ja nõudis, et Saaremaa rüütelkonna maamarssal parun Axel Buxhoeveden ( ) ja veel kuus kohalikku 214. Эрик Лор. Русский национализм и Российская империя. Кампания против «вражеских подданных» в годы Первой мировой войны. Москва 2012, lk 264 (kommentaar) EAA , l p E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk EAA , l. 59p. 64

65 Aadu Must mõisnikku, teiste seas tõeline riiginõunik ja Riiginõukogu liige Oskar Arkadius Otto von Ekesparre ( ), kohe Siberisse saadetaks. Väljasaatmise põhjusi keeldus Bontš- Brujevitš avaldamast, kuna need olevat «vastuluure saladus». Ehkki keeldumine tekitas tüli, oli Kurlov tagantjärele rahul, et keelas rumala ja põhjendamatu käsu täitmise. 218 Oma aastal ilmunud mälestusteraamatus teenekas puna kindral Bontš-Brujevitš siiski avas «vastuluure saladust» Saaremaa mõisnikud olevat oma akendest Saksa laevadele salajasi teateid signaliseerinud, aga tänu Bontš-Brujevitši valvsusele saadetud Ekesparre Siberisse aasta sügisel Riiga saabudes andis Kurlov esimese asjana korralduse kõikjal rippuvad saksakeelsed sildid maha võtta, sest Vene sõjaväelaste jaoks olid need ilmselged ärritajad ning pingete allikad. 220 Väga ilmekas oli viis, kuidas Kurlov otsis koostööd Liivimaa rüütelkonnaga ta tegi Pilarile ettepaneku, et rüütelkond võiks vabatahtlikult, omal initsiatiivil minna üle venekeelsele asjaajamisele. Sandarmi kindrali arvates võitnuks sellest kõik: saksa keele keelamise otsus pidi nagunii tulema, kuid rüütelkond saanuks veel võimaluse demonstreerida oma püüdlikku riigitruudust. Pilar aga teatanud, et arvestades neid õigusi, mis Kurlovil tänu tema kõrgele ametipositsioonile on, ei saa ta selle korralduse täitmisest keelduda. Kindrali arvates oli see talle ulatatud sõbrakäe tagasilükkamine. 221 Kurlovi esimene sõit Riiast Tallinnasse võinuks samuti tekitada kompetentsitülisid. Kas või seepärast, et Eestimaa kubermang ei asunud mitte Dvinski sõjaväeringkonna, vaid Petrogradi sõjaväe ringkonna alal, nagu ka admiral Gerassimovi Tallinna kindlus. Ent kohtumised kontradmiral Gerassimovi ning Eestimaa kuberneri Korostovetsiga kulgesid konstruktiivses õhkkonnas. Admiral olnud ülimalt rahul, et ei pea enam tsiviil- ja kohtuasjadega tegelema ning sai terve kuhja talle baltisakslaste kohta esitatud kaebekirju uuele ametimehele üle anda. Kurlov omalt poolt hindas Eestimaa kuberneri palju laineid löönud hobusetüli kampaania igati kordaläinuks ning oli rahul, et kuberner oli konflikti kohtuvõimu abiga korralikult lahendanud ning ennast selgelt maksma pannud. 222 Hobusetüli oli end sellega ammendanud. Pärast Kurlovi visiiti hobusetüli vaibus ning juba alustatud kohtuasjadesse Magnus von Hagemeisteri, Walther von Harpe, 223 Ewald von Rennenkampffi jt vastu ilmus resolutsioon: «Asi lõpetada.» П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk 214, М. Д. Бонч-Бруевич. Вся власть Советам, lk П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk Samas, lk Samas, lk Walther von Harpe ( ) oli haritud ning edukas põllumees, mitme seltsi liige, rahukohtunik aastal küüditati ta Siberisse Krasnojarskisse. Pärast maailmasõda oli ta silmapaistev baltisaksa seltsitegelane Saksamaal (vt DBBL, lk 298) Vt nt EAA ; ;

66 Privilegeeritust põlualuseks Midagi sarnast juhtus ka Tallinna Aadliklubi tüliga. Mingit sõjaväevõimude viga ei tunnistatud, kuid Ernst von Lilienfeldil ( ), Eestimaa rüütelkonna viimase peamehe vennal, tuli klubi lihtsalt uuesti registreerida. Asutamisotsuses kinni tati, et tegemist on 10. veebruaril 1887 siseministri asetäitja kinnitatud seltsi täieliku õigusjärglasega. Eestimaa kuberner ja rüütelkonna peamees said klubi auliikmeteks. Loomulikult ei saanud tegevliikmeteks olla Venemaaga sõdivate riikide alamad. Trükiti ära klubi põhikiri, deklareeriti klubi kultuurilis-kasvatuslikku ise loomu ning oldi rahul, et peale ballidel, piduõhtutel, draamaetendustel, pidulikel lõunatel ning muudel kultuurilis-meelelahutuslikel üritustel osalemise oli klubis iga päev võimalik kasutada raamatukogu, lugeda ajalehti ning kultuurselt suhelda. 225 Nii nagu teisteski tsaaririigi mereväebaaside aadliklubides, mida Vene riigi traditsioonis ja see kehtis ka Tallinna klubi kohta oli harjutud pidama laevastikuohvitseride klubideks. Teade klubi registreerimise kohta ilmus ka senati teatajas. 226 Kurlovi enda kinnitusel pidas ta baltisakslastevastaseid rünnakuid ebamõistlikeks, stabiilsust ohustavateks sammudeks ning püüdis neid ohjata. Kodurahu oli talle tähtsam kui kellegi ründamine või karistamine. Samas leiame suurest osast baltisakslastest mõisnike vastu algatatud juurdlustoimikutest ja karmide otsuste juurest just kindral Kurlovi resolutsiooni. Ta on sanktsioneerinud terve hulga Siberisse deporteerimise otsuseid. Kindral ise on hiljem neid oma karme otsuseid püüdnud kui mitte just õigustada, siis vähemalt selgi tada. «Mõningate kohaliku aadli esindajate ebakorrektne käitumine sundis mind rakendama väljasaatmisi,» seletas Kurlov, lisades samas, et kõige selle juures lähtus ta rangelt seadustest ega lubanud mitte mingisugust omavoli ning piiras karistamisi, millega tõmmanud küll pahatihti endale kaela ülemuste meelepaha. Kõiges selles veendunud kohalikud sakslased, rõhutab Kurlov, pärast tema lahkumist, kui isegi väljasaatmiste üle otsustamine läinud madalamate politseiametnike ja sõjaväelaste pädevusse, kellel polnud ei huvi ega aega asjadesse põhjalikumalt süveneda. 227 Vene riigi siseministeeriumi arusaamine asjast Põhjused ja ettekäänded Mille eest üks või teine tegelane maailmasõja ajal konkreetselt Siberisse saadeti, polnud päris selge isegi vastavatele paberitele alla kirjutanud kõrgetele ametimeestele. Kõrgematel riigiametnikel oli asjast üks, madalamatel teine, ametlikes paberites 225. EAA Сенатские объявления, 19 октября 1915, 84, lk П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk

67 Aadu Must kolmas, kuluaarides aga neljas arusaam. Sakslased said asjast üht, venelased teist, kohalikud eestlased veel mingit muud moodi aru. Ent seegi on vaid asja avalik pool. Suur osa siseministeeriumi tegevusest ja kavadest oli kaetud riigisaladuse looriga ning seal oli kirjas veel mingi viies versioon. Vene riigi siseministeerium suutis baltlastele osaks saanud repressioonide kohta ülemustele esitatava selgituse sõnastada aasta lõpuks. Detsembris sai pea minister siseministrilt väikese raamatu mahus ning kriminaalromaani stiilis ettekande. See käsitles siiski vaid kõige esimeste, kümne Eestimaa kubermangust välja saadetud prominendi «süüasja», mille Eestimaa rüütelkonna peamees oli vaidlustanud. Ei saa öelda, et siseministeerium poleks tehtud vigu tunnistanud. Üks viga olevat siiski tehtud. Aga seda ei teinud mitte siseministeerium, vaid sõjaväevõimud! Need jätnud von Stryki väljasaatmiskorralduses märkimata tema ees- ja isanime ning politseivõimud käitunud igati targalt, kui kirjutasid arreteerimiskäsule kõige tuntuma seda perekonnanime kandva mehe nime! Pealegi olnud see, keda algselt mõeldud, nagunii juba surnud. 228 Siseministeeriumi ettekandes kiideti baltisakslaste vastu toime pandud repressioone ning kirjatööst kumas kättemaksujanu neid vaidlustada julgenud tegelaste suhtes. Tähelepanuväärne on veel see, et siseministeeriumi sõnastatud süü ei tulenenud mitte kehtivatest seadustest, vaid poliitilistest argumentidest. Esimene süüdistuste teema oli Siberisse saadetute saksameelsus ja nende suhted Saksamaaga. Siseministeerium väitis, et pastor Hahn pole Eestimaa sandarmivalitsuse andmetel mitte ainult äge germanofiil, mis ilmnenud tema jutlustest, vaid «kogu tema pere püüdleb Saksamaa poole». Selle viimase argumendi tõestuseks teatati, et Hahni tütar õpib Saksamaal Freiburgi ülikoolis, tema vend on kooliõpetaja Hamburgis, teine vend aga teenib pastorina «kusagil Saksa koloonias». Paruness Irene von Wolf oli «vaieldamatult süüdi», sest ta oli enne abiellumist Saksa riigi alam! Anna Kügelgen olevat äge germanofiil ja tema reeturlikkusest andis tunnistust üleminek apostlikust õigeusust, isakese keisri usust, luterlusse. Veel selgunud agentuurandmetest, et mõned väljasaadetud rääkinud Saksa ja Austria sõjavangide heaks annetusi tehes, et see on «meie armee jaoks». 229 «Välismaa jäljed», «võrgustikud» ja «sõjasaladus» Maamarssal Pilari imestamine selle üle, et Siberisse üritati saata ka juba mõni aeg tagasi surnud inimesi, tuletas mulle meelde, et sarnaseid juhtumeid leidsime omal ajal ka aasta küüditamise dokumentidest. Mõne nimekirjade andmetel küüditamisest õnnelikult pääsenu andmeid uurides selgus, et ei ta pääsenud midagi oli 228. RGIA , l. 43p Samas, l. 37p 39. (Seda, et «meie» liiga vaba kasutamine võib poliitilises kontekstis häirida, mäletan aastate algusest, kui mitut väliseesti taustaga valitsusametnikku kuulates tuli hoolega jälgida, millal «meie» tähendab Eesti Vabariigi, millal Rootsi Kuningriigi valitsust.) 67

68 Privilegeeritust põlualuseks vaid kaks korda kirjas: esimesel korral eestistamise eelse, teisel korral aga juba eestistatud perekonnanimega. Nii võis asjaga vaid pealiskaudselt tutvudes jääda mulje, et see vanema nimekujuga tegelane jäi Siberisse viimata. Kõigil nendel juhtumitel oli tegemist «nimekirjade süsteemiga». Nõukogude Venemaal hakkas poliitiline politsei (ükskõik, kuidas seda parajasti ka ei nimetatud) üsna kohe pärast enamlaste võimulepääsemist koostama nimekirju kõikvõimalike võimudele potentsiaalselt vaenulike inimrühmade kohta (endised ohvitserid, kaupmehed, poliitemigrandid, endised sõja vangid, koguduste liikmed, eri rahvusrühmade esindajad jne). Just selline nimekirjade süsteem seletab ka seda, kuidas laiahaardelisi karistusaktsioone oli võimalik väga kiiresti korraldada: valmis nimekirjade puhul piisas vaid käsust, et kõik sinna kantud tuleb arreteerida. Mingi juurdluse algatamise peale polnud vaja enam aega kulutada. Kui Pilar ironiseeris juba surnud von Stryki küüditamise käsu üle, siis võib-olla ta tõesti ei teadnud, et «kahtlaste» nimekirju koostati ka tsaariajal ning nimekirjad tuli ka siis varakult valmis teha. Aga varakult valmis tehtud nimekirjade puhul mõned sinna kantutest ikka vahepeal surevad. 230 Sellised nimekirjad olid tsaaririigi ajal siiski süüdistuse «pooltoote» rollis. Kui nimekirja kantud isiku suhtes tekkis uusi kahtlusi või laekus mõni uus kaebus, lisati seegi, ning kui tuli poliitiline otsus, sai sobiliku süüasja kokku seada. Tsaaririigi sandarmeeriaohvitserid, kelle Nõukogude režiim enda teenistusse võttis, tõid selle kogemuse endaga kaasa. Mingeid nimekirjade koostamiseks vajalike algmaterjalide kilde leidub ka Aja looarhiivis. Tartumaa politseivalitsuse arhivaalidest näeme, et kuberneri salajase korralduse alusel koostati nimekirju ja tabeleid saksa kolonistide ja neid maale toonud mõisnike kohta, rahvakoolide inspektoritelt aga nõutati andmeid saksa koolide, nende õpetajate ja seal õppivate eestlastest õpilaste kohta. Tartumaal asuti vastavaid andmeid koguma enne maailmasõja puhkemist. 231 Ukraina ajaloolane Aleksandr Kadol märgib oma kodumaa arhiividele tuginedes, et alates aastast pidid kõik vastuluure osakonnad peastaabi käsul koostama ning regulaarselt täiendama nimekirju inimestest, kes tuli sõja puhkedes arreteerida või «mobilisatsiooni või võimaliku lahingutegevuse piirkonnast» välja saata. 232 Põhjalikumaid andmeid baltisakslaste küüditamise ettevalmistamise kohta ma Eesti arhiividest ei leidnud neid tuleb otsida Peterburi ja Moskva arhiividest. Üks motiiv, mis siseministeeriumi ettekandest järjekindlalt läbi käis, oli «välismaa jälg». Erilised huviobjektid olid kahtlusaluste perekondlikud sidemed Saksamaaga, Saksamaal või ka mõnes muus Lääne-Euroopa riigis õppimine või lihtsalt 230. Aadu Must. Venemaa eestlased ja Suur Terror. Elektrooniliste allikapublikatsioonide andmete kriitiline analüüs. Ajalooline Ajakiri 2002, nr 3 (118), lk Vt nt EAA А. Кадол. Доктрина немецкого шпионажа, lk

69 Aadu Must seal viibimine, samuti kirjavahetuse pidamine Saksamaaga, saksa kultuuri austamine ja eeskujuks seadmine või «püüdlemine Saksamaa poole». Näiteks Tartu advokaati ja pangahärrat Adalbert Volcki kompromiteeris see, et ta oli aasta revolutsiooni ajal saatnud oma poja Herbert Volcki ( ) ära Saksamaale, kus tundus olevat turvalisem õppida. Noor Volck õppiski. Lenduriks aastal on Saksa õhuäss Herbert Volck Brest-Litovski lähedal alla tulistatud ja sõjavangina Siberisse saadetud. Vanahärra Nicolai Victor von Transehe-Rosenecki süüd «tõendas» see, et tema esimene naine oli surnud ja teise naise isakodu oli Šveitsis Berni kantonis. 233 Nagu ajalehtedest teada, oli Šveits kõikide riikide spionaaži pesa! Ka pastor Oskar Bruhnsi ( ) eluloost leiti «välismaa jälg» aastal oli ta olnud koduõpetaja Rootsis. Võib-olla õppis ta seal spiooniks? Paldiski Nikolai koguduse õpetaja August Konstantin Hörschelmann noorem ( ), kes Peeter Suure merekindluse komandandi otsusega Tomski kubermangu küüditati, 234 oli oma vaimulikutööd teinud mitmes Eesti paigas. Ta oli olnud adjunktõpetaja Rõuges ja Viljandi Jaani koguduses. Eesti kultuuri- ja hariduslukku on ta läinud Vändra pastorina ning sealse kurttummade kooli direktorina. Vene politseivõimude tähelepanu pälvis aga see, et aastatel oli ta teeninud Saksamaal Göttingeni lähedal asuvas Gelliehausenis, aastal oli aga Kuramaa Saksa Seltsi tegevjuht. Siberisse küüditamise hetkel Samara pastorina teeninud Hermann Arnold Leziusel ( ) oli aga vend Friedrich Eduard Lezius, kes oli alates aastast õppejõud tollal veel sõbraliku, kuid tulevikus vaenuliku Saksamaa ülikoolis (maailmasõja ajal oli ta Königsbergi ülikooli professor). 235 «Välismaa jälge» on rõhutatud ka doktor Ernst von Kügelgeni puhul. Doktor Kügelgeni Siberisse küüditamine oli mõnes mõttes erandlik. Arste üldiselt Siberisse ei viidud, pigem saadeti ikka rindele. Ka mingi erilise saksameelsusega polnud see tohter silma paistnud, kohalikus poliitikas ei osalenud, sest ta sai poliitikast piisavalt rääkida ka oma patsientidega. Ta oli ju psühhoneuroloogiahaigla peaarst. Kügelgen oli aastal lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna, töötanud arstina Läti ja Peter buri vaimuhaiglates, aastal aga valitud vast avatud Seewaldi vaimu haigla pea arstiks. Sellel ametikohal püsis ta, küll väikeste vaheaegadega, aastani. Oluline osa Kügelgeni kui psühhiaatri kujunemisloos oli võimalus aastal ennast täiendada endise Tartu ülikooli psühhiaatriaprofessori, moodsa psühhiaatria ja psühhofarmakoloogia rajaja Emil Kraepelini kliinikus Heidelbergis. Seal viibides sõlmis Kügelgen arvukalt uusi teaduskontakte ning ta pidas oma välismaiste kolleegidega aktiivselt kirjavahetust. Suures osas just selle kogemuse ning aktiivse 233. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland, Bd. 2. Görlitz [1943], lk EAA DBBL, lk

70 Privilegeeritust põlualuseks erialase suhtluse tulemusena kujundas Kügelgen Seewaldi vaimuhaiglast oma aja kohta eesrindliku raviasutuse aastal koondati sellesse haiglasse kõik Eestimaa kubermangu vaimuhaiged. Haiglas kasutati edumeelseid psühhiaatriaprintsiipe: tööravi, varjatud trelle, kongid asendati avarate palatitega, keelati «hullusärgid». Kõik see pälvis ülevenemaalist tähelepanu ning aastal sai haigla Peterburi näitusel audiplomi. Paraku oli Kügelgeni Saksamaa-reisil ka oma varjukülg Vene võimude silmis ja eriti just maailmasõja ajal sai mehe pikaajaline viibimine Saksamaal, samuti mingite välismaa tegelastega täiesti arusaamatutel teemadel peetav ja kes teab mis sõnumeid sisaldav kirjavahetus üsna selgeks vihjeks, et tegemist on Saksa luurajaga, ning kõik see õigustas suurepäraselt tuntud meediku Siberisse saatmist. Ajakirjanduse vahendusel püüti avalikkusele jätta küll muljet, nagu oleks tema karistamine seotud mingite ametialaste probleemidega. 236 Kuressaare linnapea Axel von Rehekampff ühendas endas Balti põlisaadli autoriteedi, hea hariduse ja Saksamaal elamise kogemuse. Tema isa Karl von Rehekampff oli mitme Saaremaa mõisa (Kaarma-Suuremõisa, Mõntu, Triigi) omanik ja Saaremaa rüütelkonna juhtivaid mehi maanõunik. Ka tema ema, neiuna Emilie von Rennenkampff, pärines põlisest Balti aadlist. Rehekampff oli Saksamaal saanud hea ajakohase hariduse pärast Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist oli ta õppinud Berliini, Halle ja Jena ülikoolis keemiat, põllumajandust ja poliitökonoomiat ning kaitsnud aastal Jenas filosoofiadoktori kraadi uurimusega Lääne-Eesti saarte majandusest. Vene politseiametniku pilguga vaadates võiksime siinkohal lausuda: «Liiga palju Saksamaad!» Tal olid ka praktilise majanduse kogemused: alates aastast majandas ta Triigi mõisat, kus tegeles Kesk-Euroopa metsa- ja viljapuude aklimatiseerimisega ning asutas Saaremaa esimese suure viljapuukooli. Lisandusid kogemused panganduse ja linnajuhtimise valdkonnas aastal oli ta määratud Riia Kommertspanga Kuressaare filiaali direktoriks, aasta veebruaris sai ta selle kõrvalt (aga osaliselt ka tänu sellele) Kuressaare linnapeaks. 237 Poliitilise politsei rolli sisse elades võiksime konstateerida, et selline mees võinuks ka Saaremaa Saksa vägede kätte langemise korral eduka juhina jätkata. Siseministeeriumi ettekande teine suur teema, salaorganisatsioonide ja võrgustike avastamine, kannab silmanähtavaid spioonimaania ja vandenõuteooriatesse langemise märke. «Laekunud agentuurandmete kohaselt», loeme ettekandest, paljastas politsei «tõelise koostöövõrgustiku», mille liikmed olid ennast peitnud korjanduse sildi varju. Nende aruannetes esitatud kopikad olnud vaid silmapete selle luurevõrgu varjamiseks. Kogu vandenõu keskus olnud Moskvas pastor Richard Walteri korteris, aasta detsembris oli vaimuhaige Nikolai Kull vannis olles kuidagi kuumaveekraani avanud, saanud põletushaavu ning surnud südamerabandusse («Seewaldi» direktori kohtu alla andmine. Päevaleht 1915, 19. jaanuar) DBBL, lk

71 Aadu Must kustkaudu korraldatud mitte ainult humanitaarabi, vaid Šveitsi Saksa Seltsi vahendusel koguni sõjavangide illegaalset kirjavahetust omastega. 238 Kuna korterist leiti läbiotsimisel traadijuppe, tehti sellest kõrgelennuline järeldus, et seal võis olla koguni raadiotelegraaf, mille abil sai luureandmeid vaenlasele edasi saata! Kõik kümne prominendi süüasjas väljasaadetud olid kellegi lähimad kaastöölised või kontaktisikud. Näiteks parun von Stackelberg oli paljastatud kui oma naise lähim kaastööline. Võrgustikud ja salaorganisatsioonid kumavad ka teistes luterlike pastorite Siberisse saatmist kajastavates siseministeeriumi dokumentides. Arvestades Eesti ala luterlike pastorite kitsast ringi, omavahelisi sugulussuhteid ning tihedat ametialast ja perekondlikku läbikäimist, ei valmistanud nende «avastamine» ei Vene sandarmeeriale, sõjaväevõimudele ega pealekaebajatele erilisi raskusi. Tingimustes, kus ühe süüdistatu läbikäimine teisega oli süüdistust toetav kaudne tõend, kogunes tõendusmaterjali õige palju. Jõhvi koguduse pastor Carl Immanuel Philipp Hesse, kes saadeti koos Lemmiga asumisele Ussoljesse, paljastati kui tema väimees, nendega koos küüditatud Reigi pastor Richard Georg von Hirschausen ( ) aga kui Lemmi venna, pastor Carl Joseph Lemmi väimees. Teistest eraldi, aga samuti Siberisse asumisele saadetud Hermann Arnold Leziusel oli olnud olulisi kokku puuteid teiste süüdi mõistetutega: oma prooviaasta oli ta teinud Kuressaare Laurentiuse koguduses Daniel Burchard Lemmi juures, pärast oli samas adjunktõpetaja. Alates aastast Tallinna Oleviste koguduse diakonõpetajana teeninud Woldemar Paul Sielmann, kes viibis aastatel sundasumisel Jenisseiskis, oli abielus Elieser Traugott Hahni tütre, Rõuges sündinud Emmy Julie Hahniga. Vaenlaste paljastamiseks oli ohranka kasutanud analüütilisi meetodeid. Kirjeldati, kuidas doktor von Kügelgeni naine Anna sõitnud Petrogradi väga suure pagasiga, kus olnud annetused Saksa ja Austria sõjavangidele saatmiseks. See, et asjad veeti ise kohale ega usaldatud Vene riigi postisüsteemi, oli siseministeeriumi arvates ilmekas ja selge riigivastast mõtlemist tõendav signaal. 239 Eestimaa rüütelkonna peamehel parun Dellingshausenil oli samast süüasjast küll hoopis teine arusaam. Tema jutu järgi oli korjanduse tulemusena Moskva poole teele läinud mitte ainult proua Kügelgeni poolt tassitu, vaid terved vagunitäied sooje riideesemeid. Ta meenutas, et Moskva sõjaväeasutused olid ise andnud Moskva pastorile Richard Walterile ametliku loa sõjavangidele sooje riietusesemeid koguda, seda ettevõtmist igati soosinud ning vormistanud pastorile sel eesmärgil ka loa, millega ta võis vangilaagreid külastada. See, mille Moskva sõjaväevalitsus oli ise algatanud, oli Tallinnas riigireetmiseks tunnistatud! 240 Selliseid näiteid võiks tuua rohkemgi, aga asjaosaliste Siberisse 238. RGIA , l Samas, l. 43p E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk

72 Privilegeeritust põlualuseks saatmise põhjuste kohta ei anna need mingit teavet ja räägivad vaid võimalikest ettekäänetest. Kirjeldatud aktsioonide korraldajate professionaalsust ja «tehnoloogiaid» on väga huvitav kõrvutada sandarmikindrali Kurlovi enda tegevusega. Asi on selles, et oma mälestustes on ta ülimalt kriitiline igasuguse ebaprofessionaalsuse ja rumaluse vastu juurdluse toimetamisel. Ta oli veendunud, et igast sajast baltisakslaste vastu esitatud kaebusest oli ehk ühel kahtlustusteks kas või mingi reaalne alus, ning pilkas õelalt madruseid, kes, erinevalt professionaalsetest sandarmitest, ei suutnud oma mõisa tornis istuva vanakese puhul aru saada, et tolle riistad sobisid küll taevatähtede vaatamiseks, aga mitte vaenlasega sidepidamiseks. 241 «Välismaa jäljed» ja «võrgustikud», nagu näeme Kurlovi enda praktilisest tegevusest, olid aga tallegi tuttavad. Ilmselt kuulusid need mõisted tollaste Vene tippprofessionaalide arsenali. Ja veel jääb mulje, et juurdluste toimetajad polnud just tipptasemel genealoogid, vaid piirdusid perekonnanime tasandiga kui keegi von Strykkidest või von Dehnidest juba mustas nimekirjas oli, kiputi sinna lisama ka teisi samanimelisi. Kõigi sõja-aastail välismaal käinud ja seal sugulasi omavate baltisakslaste kohta koostati salajased jälitustoimikud. Kurlovi enda kontrolli all oli järelevalve Virumaa Karitsa mõisa omaniku Elisabeth Ulrike von Dehni ( ) üle, kes oli elanud Austrias ning kelle väimees Sikk (teisal Sika) oli Austria armee leitnant. Proua oli maailmasõja algul kodumaale naasnud, ent aasta novembrist kuni aasta maini olnud Rootsis, kust saabus Petrogradi kaudu uuesti kodumaale. Juba järgmisel kuul sai kuberner Elisabeth von Dehni kohta kindralleitnant Kurlovi allkirjaga väljasaatmiskorralduse. 242 Edasi läheb aga veelgi huvitavamaks ja terenduvad «võrgustikud». Juhuslikus hobusetüli toimikus on Kurlovi salajane korraldus alustada salajast järelevalvet Halliste pastori Erwin von Dehni üle. Varsti on koos mahukas toimik, kust loeme, et von Dehn oli juba enne sõda oma jutuajamistes alati kiitnud baltisakslasi, rääkides korduvalt kasust, mida nad oma kultuuri ja hästi korraldatud linnadega koduprovintsile olid toonud, aga kirikus öelnud, et Saksamaal on haridus kõrgemal järjel kui siin, ning seadnud Saksamaad eeskujuks (mis õigupoolest ei erinenud samal perioodil vene ajalehtedes kirjutatust! 243 ). Ühele 241. П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk EAA Sellisele kontrastile juhtis aastal tähelepanu ka Päevaleht, meenutades kaheksa aastat varem vene ajalehes ilmunud ülistuslaule baltisakslastele: «Kui palju ka Balti sakslaste üle ei karjuta, kuid nende poolt ei ole kunagi äraandmist ette tulnud. Selle peale vaatamata, et nende, kui mõisaomanikkude, õigusid kitsendati, Vene kohus ja kool Baltimaal sisse seati ja Luteruse usule takistusi tehti ja kui siis ka mõne Balti paruni otsaesisele kortsud ilmusid [---] kuid äraandmist ei ole kunagi olnud! [---] Kõigest võõrastest rahvastest, mis maa peal asuvad, on sakslased Vene riigile kõige vähem kahju ja vastuvaidlemata kõige rohkem head teinud.» (Kudas «Novoje Vr.» a. sakslastest kirjutas. Päevaleht 1915, 14. jaanuar.) Erwin von Dehni armastus saksa 72

73 Aadu Must tunnistajatest-kaebajatest seletanud aga von Dehn: «Meid sakslasi elab Venemaal kaks miljonit. Mis te arvate, kas meil on lihtne oma vendade vastu sõdida?» Lõpuks leiti süüdistusakti siiski üks juba sõjaajast pärit kuritegu pastor polevat uskunud jutte sakslaste julmast käitumisest sõjavangide suhtes ning arvanud, et venelased ja prantslased käituvad vangide ja naistega hullemini kui sakslased. 244 «Võrgustike» teooria oli muide tuntud ka väljasaadetuile endile. Sellest kirjutas oma mälestustes Adalbert Volck, kes tundis süümepiinu Tartu lähedal Nõo kihelkonnas asuva Meeri mõisa omaniku, Irkutskisse küüditatud ja seal surnud Oskar Alexander Karl Maria von Seidlitzi ( ) koostöövõrgustikku kaasamise pärast. Oskar von Seidlitzi maailmapilti olid tugevasti mõjutanud aasta sündmused Meeri mõisas lasti sõjakohtu otsusel maha neli inimest, otsuse tegijaks olnud Seidlitzi õepoeg staabirittmeister von Sievers. Kohalik rahvas ega kirikuõpetaja ei teadnud mahalastutel küll mingit surmasüüd lasuvat. 245 Nende sündmuste taak tumes tas mõisniku ja eestlaste suhteid: Seidlitzi arvates olnud eestlased röövlid, vargad ja valetajad ning eestlased vastasid samasuguste tunnetega. Ühelt õhtuselt koosviibimiselt koju minnes jäänud mõisnik oma aias preili Laurentiga sügisest tähistaevast vaatama ja osutanud käega ühele tähtkujule. Järgmisel päeval ilmunud Seidlitzi juurde sandarm teda üle kuulama ja maja läbi otsima, kuna «mingid eest lased» olid õhtul näinud teda käega üles taevasse näitamas ja tsepeliinile märku andmas. Arvatud, et see lennumasin võiks koguni tema aeda peidetud olla. Pahatahtlike eestlaste kõrval, kes talle läbiotsimised kaela tõid, pidas Seidlitz oma Siberisse saatmise põhjuseks just sedasama «võrgustikku» suhtlust Adalbert Volckiga. Kõiki neid asju said Volck ja Seidlitz arutada juba Irkutskis, hotellis, kus sundasunik Seidlitz oma kodumaalt kaasa võetud majapidajannaga elas. 246 Valdav osa baltisakslaste represseerimist kajastavatest dokumentidest oli kuulutatud riigisaladuseks (mis pidi enamasti varjama küll otsustuste sub jektiivsust, vähest argumenteeritust ning poliitilisi tagamaid). Riigisaladuse kaigast kasutati ka balti saksa ajakirjanduse peksmiseks. Ilmekaks näiteks oli Tallinna ajalehe Revaler Beobachter kohtuasi. Ajaleht üritas 15. augusti numbris avaldada järgmist teadet: «Meie kodumaa esimeste poegade seas [---] langes võitlusväljal kornet Friedrich Pilar von Pilchau Liivimaa maamarssali parun A. Pilar von Pilchau teine poeg. Ta langes lahingus 7. augustil. Paljud meist mäletavad teda ajast, kui ta oli õigusteaduskonna tudeng.» Samas ajalehes oli veel teinegi teade, kus mainiti nii Fr. Pilar von Pilchau, kultuuri vastu ei tähendanud tema ja ta perekonna eestivaenulikkust tema poeg Herbert von Dehn ( ) võttis osa Eesti Vabadussõjast, võideldes Balti pataljonis EAA , l Martin Lipp. Minu elumälestused, II. Tuna 2005, nr 4, lk Adalbert Volck. Verklingende Zeiten? Bilder aus altbaltischem Leben und Kampf. Leipzig 1930, lk 210,

74 Privilegeeritust põlualuseks ratsarügemendi vabatahtliku A. von Grünewaldti ( ) kui ka leitnant G. S. Hörschelmanni langemist ning nende ja veel nelja ohvitseri lange mise puhul Petrogradis peetud hingepalvet, kus osa lesid ka keisrinna Maria Fjodorovna ja teised keiserliku perekonna liikmed. 247 Ajalehe Revaler Beobachter kaudu see «ohtlik» teave lugejateni ei jõudnudki, sest ohvitseride langemisest teatamine arvati riigisaladuse reetmiseks. Kohtu otsusega ajalehe number konfiskeeriti ja toimetaja Edwin Hörschelmann ( ) anti kohtu alla. Tõsi küll, asja uurimisel selgus, et täpselt sama «sõjasaladus» oli varem avaldatud valitsuse ametlikus häälekandjas Pravitelstvennõi Vestnik (millele Revaler Beobachter oli ka kohusetundlikult viidanud) ja veel teisteski ajalehtedes. Kuna Revaler Beobachter oli aastal nagunii kinni pandud, saadeti saladuse reetmise asjas avatud uurimistoimik vaikselt arhiivi. 248 Vene õigustraditsioonis kasutati seadusi valikuliselt. 249 Reegleid, mis vene ajalehtede puhul ei pruukinud kehtida, järgiti baltisakslaste puhul täie karmusega. Luterliku kiriku süü Üks Vene võimude poolt vaenulike jõudude kantsiks peetud institutsioon oli luterlik kirik. See oli tsaaririigis igati legaalne organisatsioon, kuid tema tegemistel oli alati valvsalt silma peal hoitud. Alati, kui luterliku kiriku ja apostliku õigeusu kiriku huvid ristusid, oli õigus loomulikult «keisriusulistel», mitte luterlastel. Maailmasõda andis apostliku õigeusu kirikule oma konkurendi ahistamiseks uue ja emotsionaalselt väga mõjusa ettekäände luterlik kirik olevat üks osa sakslaste vandenõus alistada Venemaa. 250 Juba novembris 1914 andis siseminister korralduse sulgeda luterlikud noorte organisatsioonid ja nende liidud. Ühes või teises vormis ahistamist said tunda kõik tsaaririigi luterlased. 251 Venelaste jaoks olid «luterlik kirik» ja «saksa kirik» sünonüümid. Just sellest lähtudes keelati Eestis asuvatel kroonumõisatel luterlikule kirikule maksude maksmine. 252 Luterliku kiriku saksa kirikuks pidamine oli ühiskonnas laialt levinud ning igati usutavalt põhjendatud. Näiteks maailmasõja ajal Moskva luterlikuks piiskopiks tõusnud endisel Tartu Maarja koguduse pastoril Paul Willigerodel ( ) tuli kulutada rohkesti nii aega, närve kui ka kiriku raha, et oma eelkäijate paraaditsevaid saksameelsuse ilminguid kas või mõnevõrra leevendada aasta jaanuaris oli Moskva luterlik konsistoorium haaranud initsiatiivi Saksa keisri Wilhelm II juubelisünnipäeva tähistamisel, pidanud suurejoonelise peo ning kutsunud otsekui Saksa keisri kohalik asemik sinna hulga Moskva tähtsaid 247. Revaler Beobachter 1914, 15. (28.) august EAA , l. 2, Vt selle kohta ka A. Must. Siber ja Eesti, lk E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk Г. Н. Алишина. Критерии выявления «внутренних врагов», lk Kroonu mõisad kiriku-maksudest vabad. Päevaleht 1915, 20. jaanuar. 74

75 Aadu Must külalisi aasta suvel oli see kõik taas kordunud siis tähistati Saksa keisri 25. ametijuubelit. 254 Willigerode meeleheitlikud katsed ennast Vene riigi patrioodina näidata (tehes suuri annetusi Vene sõjaväehospidalide toetuseks ja külastades haavatud Vene soldateid) ei suutnud väljakujunenud arusaamu enam muuta. Ka eestlased kutsusid luterlikku kirikut saksa kirikuks ja apostliku õigeusu kirikut vene kirikuks. Saksa vägede kätte vangi langenud eestlastest sõdurid, kes kuulusid apostlikku õigeusku, muutusid Saksamaal sõjavangis olles aga kohe luterlasteks, sest usuvendadesse suhtuti Saksamaal hoopis leebemalt. 255 Maailmasõjaaegne paaniline spioonihirm ja saksavaenulikkus võimendasid kahtlustusi luterliku kiriku suhtes äärmuseni. Eestimaa konsistooriumi andmetel saadeti aasta jooksul kubermangust välja 16 luterlikku vaimulikku, mille tulemusena jäänud oma hingekarjasest ilma luterlast, ligikaudu veerand nende koguarvust. Hinnanguliselt olnud nende seas eestlast ja 9000 sakslast. 256 Maailmasõja aega peeti ülimalt sobivaks, et «saksa kirikut» tervikuna maha suruda. Seda kinnitab senise luterlike pastorite koolitamise süsteemi hävitamise katse aastal sai Ministrite Nõukogu heakskiidu plaan Tartu ülikooli usuteaduskond sulgeda. Ka tsaar oli vastava otsuse kinnitanud ja juba otsiti Sise-Venemaal kohta, kus hakata vene keeles luterlikke pastoreid koolitama. 257 Dellingshauseni arvamust, et Eestimaa luterliku kiriku kõrgeim vaimulik Daniel Burchard Lemm saadeti välja just nimelt tema kõrge ameti tõttu, ei ole hiljem ükski Vene sõjaväe- ega tsiviilametnik ümber lükanud ega sellele karistamisele muid arvestatavaid seletusi välja pakkunud. Lemmi elu- ja karjääriloos polnud isegi mingit erilist «välismaa jälge» ega pikemat Saksamaal viibimist. Ta sündis Peterburis ja seal algas ka tema haridustee aastal vahetas ta Peterburi ülikooli filoloogiateaduskonna Tartu ülikooli usuteaduskonna vastu. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta jälle Venemaal, esialgu koduõpetajana Peter buris ja Tsarskoje Selos ning siis õpetajana Peterburi Peetri kiriku koolis. Pärast mõneaastast pastoritööd Bessaraabias sai temast aastal diakonõpetaja Tallinna rüütli- ja toomkoguduses. Aastatel oli ta Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Siis viis elutee ta Saaremaale: aastatel oli ta Kuressaare Laurentiuse koguduse ülempastor ja veel Saaremaa konsistooriumi assessor aastal sai temast Eestimaa luterliku kiriku kõrgeim vaimulik juht ta valiti kindralsuperintendendiks ja ühtlasi Tallinna rüütli- ja toomkoguduse ülemõpetajaks Moskva Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (Центральный Исторический Архив Москвы), Samas, Aadu Must, Kadri Tooming. Prisoners of war as language informants: observations of two arhivist/historians. Encapsulated Voices. Estonian Sound Recordings from the German Prisoner- of-war Camps in Ed. by Jaan Ross. Köln, Weimar, Wien 2012, lk EAA E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk

76 Privilegeeritust põlualuseks Siberisse saadetute hulgas oli teisigi juhtivaid kirikutegelasi näiteks Konrad von zur Mühlen, kes oli alates aastast konsistooriumi assessor. Tallinna toomkoguduse pastor Rudolf Adam Winkler ja Carl Ferdinand Sigismund Walther kandsid praosti, vaimulike piirkondliku juhi tiitlit. Üsna tüüpiliseks sai see, et luterliku kiriku pastoreid ja aktiivseid koguduseliikmeid hakati taga kiusama vanade, juba enne maailmasõja algust välja öeldud mõtete või tehtud tegude eest. Selle kohta on üsna heaks näiteks läbi mitme instantsi käinud ja arhiivi mitu köidet kohtumaterjale jätnud Ambla pastori Johannes Willbergi ning Peterburi püha Anna kooli juures asuva Mariinski varjupaiga eestseisja Adelaide von Randi süüasi. Kohtuasja aluseks oli aasta juunis väidetavalt ilma politsei loata toimunud koosolek, mille käigus süüdistatavad teinud ka korjanduse luterliku misjoni heaks. Juurdluse käigus selgus, et midagi seadusevastast ei sündinud, sest aastast kuni aastani olid sellised korjandused lubatud (mida kinnitasid ka Petrogradist välja nõutud luterliku ülemkonsistooriumi ringkirjad). Kaebe aluste advo kaadil õnnestus tõrjuda ka süüdistused sanktsioneeri mata koos oleku korraldamises, sest tegemist oli isiklike kutsete alusel kokku kutsutud vaimu liku üritusega. Isegi proku rör tegi ettepaneku kaebealused õigeks mõista ning kohtuasi lõpetada ning rahukohtunik ja seejärel ka Rakvere-Paide rahukogu olidki langetanud õigeksmõistva otsuse. Ometi on Järvamaa maakonnaülem (käsikirja lise allkirja järgi N. Popovski) kõik õigeksmõistvad otsused visalt edasi kaevanud, koguni senatini välja läinud ning lõppkokkuvõttes saavutanud süüdimõistva otsuse. Karistus oli nii laiahaardelise kohtukampaania kohta väga väike 4. veebruaril 1915 jõustunud kohtuotsusega trahviti kumbagi süüalust ühe rublaga! 258 Kordus baltisakslastevastaste protsesside vana motiiv: kaebealune rõõmustas, et ta nii kergelt pääses, kui võinuks oodata ka hullemat. Aga moraalne võit oli Vene ametniku poolel: sakslased olid ju süüdi tunnistatud, järelikult kurjategijad! Siberisse sundasumisele saadetud pastorite seas oli mitu meest, keda oli juba varem karistatud «keelatud ametitalituste pärast». See tähendas peamiselt seda, et pastor oli sooritanud vaimulikke kombetalitusi õigeusklikega. Üks selline pastor oli Winfried Martin Hansen ( ), Paistus sündinud ja pärast ülikooli Helmes ning Kolga-Jaanis oma prooviaastaid teinud vaimulik. Põhiosa oma elust ( ) oli ta Rõngu kihelkonna kirikuõpetaja aastal, veel noore pastorina, on ta «keelatud ametitalituse» pärast kolmeks kuuks suspendeeritud. Tõenäoliselt mõjutas just see episood tema edasist elu juba aastal saadeti ta sundasumisele Tomskisse. 259 Siberisse küüditatud pastori Hermann Arnold Leziuse süüdimõistmisele lisas kaalu asjaolu, et tema vend Friedrich Eduard, tollal veel Rõuge koguduse adjunktõpetaja, 258. EAA Konrad Veem. Eesti vaba rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. Teine täiendatud trükk. Stockholm 1990, lk

77 Aadu Must oli aastal kaheks kuuks vangi mõistetud, kuna ta laulatas ühe rekonvertiitide õigeusus pettunute ja luterlusse tagasi tulla soovinute pruutpaari. 260 Vaieldamatult oli kõigi Siberisse saadetud pastorite näol tegemist ühiskonna eliidiga. Nende seas oli ka aadliseisusest mehi (Richard Georg von Hirschausen, Adolf von Haller, Konrad Johann Gottwald von zur Mühlen), kuid enamiku moodustasid siiski põlistest vaimuliku- ja haritlasperedest pärit mehed, kelle suguvõsad on tugevalt siinsete provintside kiriku- ja kultuurilukku kirjutatud. Nende vanemate, vanavanemate, onupoegade ja äiade ringis domineerisid pastorid. Mõni oli teeninud ka Saksamaal. Ent nende esivanemate hulgas oli ka õpetlasi, arste ja kunsti inimesi. Oli ülikooliprofessoreid ja isegi Tartu ülikooli rektor. Sama teed on jätkanud, ehkki mitte enam Eestis, neist enamiku lapsed. Nii mõnelegi Eesti ajaloolasele meenub neid ridu lugedes Konrad von zur Mühlen ( ), kes sündis Vidruka ja Hardu mõisniku Gottwald von zur Mühleni ja tema naise Anna (neiuna von Grünewaldt) pojana. Teame, et tema enda pojast Heinz von zur Mühlenist ( ), kes oli isa Siberisse saatmise ajal vaid mõnekuune, sai tuntud ajaloolane, Eesti, eriti aga Tallinna vanema ajaloo silmapaistev uurija. Baltlastest pastoreid ühendav joon oli see, et nende kodumaaks olid kõik Balti kubermangud ja laiemalt kogu saksa kultuuriruum. Nii nemad ise kui ka nende sugulased olid teeninud Eesti alal ja mujal Balti kubermangudes, aga samuti teistes Vene impeeriumi piirkondades. Kokkuvõttes tundub, et kogu see seltskond kandis Vene tsaaririigi ees kollektiivset süüd, mis kasvas eriti suureks just maailmasõja ajal: nad kandsid endas kultuuritraditsiooni, mis tundus enam sobivat vaenuliku riigi, Saksamaa kultuuriga; nad jutlustasid usku, mis erines apostlikust õigeusust ja mida jutlustasid ka teisel pool rindejoont seisvad saksa pastorid. Kõigele lisaks tegid nad seda suuremal või väiksemal määral vaenlaste, sakslaste keeles. Vaadake asja Vene võimumeeste vaatevinklist selliseid tegelasi oli ju lausa võimatu saksameelsuses mitte kahtlustada! «Saksa kirikusse» kuulumisega oli seotud ka kahe eestlase, Joosep Liivi ja Jakob Jalajase Siberisse saatmine. Rapla pastor Joosep Liiv oli pärit kuulsast Alats kivi Liivide suguvõsast (Juhan ja Jakob Liiv olid tema onupojad). Tema saamine Rapla pastoriks oli olnud väike ime sakslastest konvent valis eestlase pastoriks! Pea miseks mõjuriks olnud aasta revolutsiooni sündmused, milles senine sakslasest pastor oli rahvaga sügavasse vastuollu sattunud ning lahkus Venemaale. Nüüd oli vaja pastorit, kes kiriku ja koguduse jälle ära lepitaks. Seda, et pastor Liiv oma kogu dusega hästi läbi sai, võiks kaudselt tunnistada seegi, et aasta jaanuaris on ametiasutustes ringelnud Rapla koguduse liikmete palvekiri, et pastor neile tagasi antaks. 261 Samas olid pastor Liivil head suhted mitme haritud mõisnikuga, sh Raikküla Hermann 260. DBBL, lk EAA

78 Privilegeeritust põlualuseks von Keyserlingiga. 262 Selgub, et ka tema väljasaatmise ajendiks oli «saksa jälg» Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamise järel oli Liiv ennast ühe semestri Berliini ülikoolis täiendanud. 263 Seal sõlmitud kontaktid ja ülal mainitud «korjanduse» lugu andsidki kokku Siberisse saatmiseks piisava «saksameelsuse» tausta. Jakob Jalajas ( ) sündis Tarvastus ja suri Göteborgis. Alates aastast 1903 oli ta Narva-Jõesuu koguduse pastor, formaalselt küll Vaivara koguduse abiõpetaja. Nimelt oli Vene riigi seaduste järgi uute luteri usu koguduste asutamine keelatud ja nii neid siis moodustatigi abikoguduse nime all aastal valis Vaivara kiriku konvent ta Narva Aleksandri koguduse õpetajaks. Koguduse liikmeid elas Narvas ja Peipsi-tagustes külades Luga linnani. Tema Siberisse saatmise põhjuseks sai, nagu juba mainitud, tüli kohaliku venelasest politseiametnikuga. Pastor ise küll üritas ennast kaitsta: ta on eestlane, tema kaks lihast venda ja onupojad sõdivad rindel Vene tsaari eest, ta ise on vabatahtlikult annetanud mitusada rubla kodumaa heaks, teeninud kirikus heategevate kontsertide korraldamisega sõjameeste perede toetuseks 350 rubla ja kogunud veel kiriku korjandusega Venemaa Punase Risti heaks üle 300 rubla, haavatute jaoks üle 20, sõjas kannatanute toetuseks üle 25 ja Narva laatsareti sisustamiseks üle 40 rubla. 264 Miski ei aidanud 1 rubla (või oli see siiski 3 rubla ja 5 kopikat) keelatud misjonikassas kaalus need argumendid üles. Ajad lihtsalt olid sellised. Objektiivselt vaadates aitas mõjukate baltisaksa vaimulike Siberisse saatmine kaasa eestimeelsete ja eestlastest vaimulike mõju kasvule luterlikus kirikus. Tagasihoidlik detail, et väljasaadetute hulgas oli ka kaks eestlasest vaimulikku, ei muutnud asja olemust. «Ta püüab ennast õigustada» Ants Tertsius ehk kuulus Mahtra Ants kurtis oma Siberis kirjutatud mälestustes, et ta ei saanud ennast pärast Mahtra sõda kohtu ees kaitsta mida ta ka ei seletanud, kohtunikule tõlgiti vaid: «Ta püüab ennast õigustada.» Mõnes mõttes samasuguses seisus olid baltisaksa mõisnikud Esimese maailmasõja ajal. «Ei ole hirmus see, et meid süüdistatakse, vaid see, et meil võimalus puudub ennast kaitsta,» 265 kirjutas Berend von Wetter-Rosenthal. Eestimaa rüütelkonna arhiivis on mitu köidet baltisakslastevastaste rünna kute kohta kogutud materjale, nende põhjal koostatud analüüse ning vastuseid. Neist 262. Krahv Hermann Alexander von Keyserling ( ), baltisaksa filosoof. Õppis Tartu ülikoolis, seejärel Viinis. Elas kuni aastani talle kuulunud Raikküla mõisas Rapla kihelkonnas. Saksa okupatsiooni ajal aastal on ta oma eestlastest rentnikega kohut käinud. Samal aastal lahkus Saksamaale M. Kukk. Joosep Liiv EAA Balti paruni kaitsekiri. Tallinna Teataja 1914, 29. november. 78

79 Aadu Must võinuks kirjutada apologeetilise ülevaate baltisakslastest maailmasõjas. Üks toimik algab Skobelevi haavatute abistamise komitee tänukirjaga rüütelkonna peamehele annetuse eest. 266 Aga ainult toimikus seda tänukirja näebki. Toimikutes on dokumenteeritud suur hulk esmapilgul teisejärgulisi juhtumeid, millest igaüht võiks seletada halva juhuse või «tööõnnetusena». Alavere parun Herman von der Pahlen on üles leidnud kuulujuttude levitajad ja annab sellest innukalt teada, palub karistada 267 (aga kes neid ikka karistas, kui nad olid järginud vägede ülemjuhataja korraldust). Otto von Stackelberg pahandas, et keegi oli barbaarselt lõhkunud tema perekonna matusepaigal hauaristi, aga politsei ei suvatsenud sellega tegelda ja otsustas omakorda kubernerile Stackelbergi peale kaevata. Mõisnik olevat küll helistanud, aga hoopis selleks, et välja uurida «sõjalise sisuga luureandmeid», ja alles siis, kui ta neid ei saanud, teinud kattevarjuks juttu murtud ristist. 268 Kelle juttu võimud rohkem usku sid? Kas oli võimalik, et Vene ametnikud ei tundnud kohalikke olusid ning tegid seetõttu rumalaid ja põhjendamatuid otsuseid? Jah. Oli küll. Aga seda neile öelda ei olnud võimalik. Eriti baltisakslastel. Kohalikud bürokraadid olid harjunud mis tahes hõõrumiste korral ennast alati samastama Venemaaga ja süüdistama enda vastaseid kas saksameelsuses või venevaenulikkuses. Kõnealustes Eestimaa rüütelkonna arhiivitoimikutes selgitati ka hobusetüli tagamaid ning kõneldi sõjaväehobuse komisjonide aadlikest ülemate töös esinenud bürokraatlikest lõksudest, ekspertiisi pealiskaudsusest (üks ekspert ei suuda sadu hobuseid päevas kvaliteetselt hinnata). Räägiti parun Ferseni kohtuasjast. Ekspert kuulutas need hobused, mis olid Ferseni juhtimisel kõlbmatuks tunnistatud, suurepärasteks sõiduhobusteks. Pärast seda kui Fersen oli kindlusvangistusse mõistetud, tunnistati aga peaaegu kõik need mõisa sõiduhobused, mille kõlbmatuks tunnistamise eest ta süüdi jäi, järgmises sõjaväehobuste vastuvõtmise komisjonis ikkagi kõlbmatuks! 269 Ajalehtedes oli Udriku omaniku krahv Heinrich Rehbinderi kohta kirjutatud, et tema head hobused olid kõlbmatuks tunnistatud, teised aga üldse komisjonile esitamata jäetud. Krahvile mõjus see lugu ehmatavalt. Rehbinderilt oli jutuks olnud 19. juulil 1914 sõjaväele võetud neli parimat sõiduhobust ja neli tööhobust, mispeale ülipüüdlik krahv andnud oma tsaaritruuduse rõhutamiseks vabatahtlikult ja üle normi veel viis hobust. Mõisale alles jäänud kuuest hobusest ta kolme komisjonile tõesti ei esitanud, sest need olid 17, 18 ja 19 aastat vanad ning instruktsioon ei lubanud 15-aastaseid ja vanemaid hobuseid sõjaväele sokutada. Krahv kirjutas talle ajalehtedes osaks saanud ülekohtustest süüdistustest kõigi ajalehtede toimetajatele. Kas sellest kirjutamisest oli kasu? Jah ja ei. Ajalehtedes neid õiendusi 266. EAA , l EAA , l EAA , žurnaal nr 399, 2. september Balti paruni kaitsekiri (järg). Tallinna Teataja 1914, 1. detsember. 79

80 Privilegeeritust põlualuseks loomulikult ei avaldatud, aga ligi sada aastat hiljem saavad vähemalt ajaloolased neid materjale arhiivis lugeda. 270 Kõigi nende üksikute kildude kokkuliitmise järel näeme, et baltisakslased elasid pideva ja tugeva moraalse surve all. Keskne teema, mis baltisakslasi eriti valusalt riivas, olid lahmivad süüdistused, et nad on Vene tsaaririigile ebalojaalsed. Ajaleht Revelskije Izvestija avaldas juhtkirja, mille kohaselt «reetmine on pununud endale pesa saksa ühiskonnas» ning kõik selle liikmed on Berliini agendid ja sulased. 271 Samal ajal kui baltisakslased olid uhked, et Vene «tegevas väes on üle 240 ainult meie kubermangu mõisnikuseisuse liikme», 272 rääkis Rennikov oma Novoje Vremja lugudes sellest, et Balti parunite pojad ei teeni tsaariarmees, vaid vaenulikus Saksa armees, ja nimetas otsekui möödaminnes ka mõne nime: Benno von Wedel ja Hermann Zöge von Manteuffel. Wetter-Rosenthal võis ju seletada, et Wedel on tegelikult Saksa kodanik ega ole kunagi kuulunud Balti aadlisse. Või et filosoofiadoktor Kurt Zöge von Manteuffel läks Saksamaale tervist parandama, vabastati aasta 18. novembril Ministrite Nõukogu otsusega Vene kodakondsusest ning juba üle kümne aasta ei ole tema nime ka Balti aadli matriklites. Seega ei saa ühe Saksa kodakondsusesse läinud tegelase järgi hinnata kogu baltisaksa mõisnikkonda. 273 Ent tema seletusi ei kuulatud. Rennikovi ja Novoje Vremja nurjatus aga selles seisneski, et nende kirjutistes oli alati ka midagi tõesarnast. Kuberneri poole pöördumine ei andnud võimalusi laimu ümber lükata sellised asjad olevat Peeter Suure merekindluse komandandi pädevuses. 274 Eestimaa rüütelkond püüdis oma olukorda tutvustada Vene riigi mõjukatele tegelastele. Üks neist, kellelt loodeti abi, oli tsaari lähikonda kuuluv ülem õue marssal ja ratsaväekindral krahv Paul Benckendorff ( ), kuulsa Alexander von Benckendorffi krahvitiitli pärija. 275 Talle saadetud kirjas on põhjalikult ja tasakaalukalt kirjeldatud Balti aadlile esitatud ülekohtuseid süüdistusi aasta detsembris saatis Dellingshausen samalaadse kirja õueministrile krahv Vladimir Frederiksile, 277 kes viibis pidevalt tsaari lähikonnas. 278 Sama materjali püüti levitada vene haritlastegi seas. Kõrgete õukonnategelaste kõrval oli üks Wetter-Rosenthali 270. EAA , l Ревельские известия 1914, 12. august Balti paruni kaitsekiri. Tallinna Teataja 1914, 29. november EAA , l. 2 2p Прибалтийская лояльность III. Новое Время 1915, Tuntud Vene riigitegelasel krahv Alexander Benckendorffil puudusid meessoost järglased ning nii sai tema krahvitiitli pärijaks tema vennapoeg, Paul Benckendorffi isa Konstantin EAA Vene sõjaväelane ja riigitegelane ( ), soomepäraselt Adolf Andreas Woldemar Freedericksz EAA , l

81 Aadu Must koostatud läkituse adressaat professor ja arhivaar Dmitri Tsvetajev, Venemaa luterlaste ajaloo tuntud spetsialist. 279 Just Venemaa avaliku arvamuse mõjutamiseks on «Berend Genrihovitš» Wetter-Rosenthal 280 kirjutanud venekeelse artikli, seitse A4 formaadis lehekülge tihe das masinakirjas teksti. «Venelased meid ei tunne ja ainuke lootus on, et magna est vis veritatis et praevalebit [tõe jõud on suur ja pääseb võidule]». 281 Nimetatud kirjutis on mõneti üllatuslikult ilmunud Konstantin Pätsi toimetatud Tallinna Teatajas, aasta 29. novembri ja 1. detsembri numbris. Nähtavasti ei ole artiklit eestikeelses ajalehes avaldamise tarbeks mitte kuidagi muudetud, sest kirjutises on lauseid, mis on adresseeritud selgelt vene lugejatele, mitte eestlastele. «Mis aga Eesti ja Läti talurahvasse puutub, siis oleksime meie nendega rahus elanud, kui mitte nende märatsevat haritlaste kihti ei oleks, kelles juba ainult meie olemasolemine viha äratab,» 282 kirjutas Wetter-Rosenthal. Vene riigitruude lugejate jaoks pidi see tekst seonduma baltisakslaste teenetega aasta revolutsiooni päevil, kui nad selgelt seisid riigivõimu poolel ning mängisid olulist rolli revolutsiooni summutamisel. Eestlaste jaoks oli see aga otsene väljakutse, mis ei jäänud ka vastuseta. Samas numbris ja samal leheküljel, kus «Balti paruni kaitsekiri» lõppes, ilmus võitlev vastus, millel allkiri «Eesti talupoeg». 283 Ajalehelugejat ootas kummaline intriig: «Eesti talupoja» nime all kuulutati, et hobusetüli näitas Balti parunite õiget nägu. Otse selle kohale oli aga sätitud «Balti paruni kaitsekirja» järg, kus seletati, et hobusetülis polnud balti sakslased üldse nii mustad, nagu nende tõrvajad üritasid väita. Varsti selle järel, 13. detsembril, ilmus veel üks artikkel, seekord Eesti haritlase vastus, mille autoriks oli Konstantin 279. Dmitri Tsvetajev ( ) oli aastast 1887 Varssavi ülikooli Venemaa ajaloo professor, Moskva ülikooli professor, aastast justiitsministeeriumi Moskva arhiivi juhataja ning Venemaa Vanade Aktide Riikliku Keskarhiivi üks asutajaid. Salanõunik. Tema teadusliku uurimis töö keskne teema oli Venemaa luterlaste ajalugu. Tema kohta ilmunud uuematest käsitlustest vt И. В. Черказьянова. Дмитрий Владимирович Цветаев и Григорий Григорьевич Писаревский (к вопросу о формировании взглядов на иностранную колонизацию в России). Два с половиной века с Россией (к 250-летию начала массового переселения немцев в Россию). Материалы 4-й международной научно-практической конференции, Москва, августа 2012 г. Москва 2013, lk Berend (Boris) Hermann Otto von Wetter-Rosenthal Oidremaalt ( ) oli Lihula, Sipa, Oidremaa ja Karinõmme mõisnik. Õppis õigusteadust Peterburi ja Berliini ülikoolis Eestimaa rüütelkonna kantselei I sekretär. Aastal 1915 pidas Wetter-Rosenthal Eestimaa rüütelkonna esindajana Konstantin Pätsiga läbirääkimisi Eestimaa omavalitsuse reformimise üle ning osales vastava eelnõu koostamises ja aastal avaldas ta Tallinna Teatajas artikleid eestlaste lepitamisest baltisakslastega. Bolševikud küüditasid ta Siberisse, kust naasis aastal. Eesti Vabariigi aastail oli ta advokaat ja ettevõtja, I Riigikogu liige ja saksa kultuuromavalitsuse asepresident, Rotermanni tehaste direktor. Lahkus Umsiedlung i käigus aastal Saksamaale, kus järgmisel aastal suri (DBBL, lk 859) EAA , l Balti paruni kaitsekiri. Tallinna Teataja 1914, 29. november Avalik kiri Balti parunile. Tallinna Teataja 1914, 1. detsember. 81

82 Privilegeeritust põlualuseks Päts. 284 Ent nii see artikkel kui ka Pätsi ja Wetter-Rosenthali diskussioon, kompromissiotsingud ning varjatud koostöö on eraldi uurimuse teema. 285 Loogiliseks jätkuks Eestimaa rüütelkonna poolt tsaarile ja Venemaa mõjukatele tegelastele saadetud kirjadele sai Riiginõukogu liikme parun Alfred Schillingi 286 kõne «Valitsuse poolt teostatud sisepoliitilise suuna kohta», mille ta pidas Riiginõukogus aasta 1. aprillil. Schilling rõhutas sõja puhkedes Eestimaal aset leidnud suurt patriotismi tõusu ja baltisaksa aadli juhtmõtet töötada Vene riigi heaks. «Me ei ole oma truudust väljendanud paatoslikes ajaleheartiklites ega säravates avalikes demonst ratsioonides, mis on meie raskele saksa verele võõrad,» teatas kõneleja. Need olid väga sügava tagamõttega sõnad, mis vastandusid üheselt ja selgelt illusoorsele Vene patriotismile. Tänapäeval leiavad ka Vene ajaloolased, et Vene ühiskonnas valitses pigem näiline «plakatipatriotism» ja nii pakkus saksavaenulikkus võimalusi surrogaatpatriotismi arendamiseks. 287 Schilling rääkis tegelikust patriotismist. Rääkis baltisaksa noormeestest, kes tulid välismaalt suurte raskustega kodumaale, et astuda armeesse. Ta rääkis emotsionaalselt oma vennapoegadest, kes ei kuulunud sõja puhkedes veel kutsealuste hulka, kuid astusid armeesse, ja sellest, et viiest kolm olid langenud, neist kaks olid olnud oma vanemate ainsad pojad. Ta rääkis kannatlikest lootustest, et sõja algusega vallandunud psühhoosist vabanetakse ning «hakatakse meie peale vaatama kui täieõiguslike vene riigi kodanike peale». «Aga need lootused on tühja jooksnud, sest meie ees seisab juba neljas siseminister, kuid mitte mingeid suhtumise muutusi ei ole toimunud.» 288 Schilling rääkis luter liku kiriku ahistamisest: viiest luterlikust kindralsuperintendendist oli vaid üks, Moskva oma, ametist kõrvaldamata, kolmandik kogudusi oli ilma hingekarjaseta ning kirikud olid tühjad. Seaduslikke abielusid ei sõlmitud, lapsi ei ristitud, surnuid kiriklikult ei maetud. Sise minister, kellel oli kohus tus kõige selle eest hoolt kanda, sulges probleemide ees silmad. «Suvorinlusest» 284. Konstantin Päts. Eesti haritlase kiri Eestimaa aadliseseisuse liikmele. Konstantin Päts. Eesti riik, I. Koostaja: Toomas Karjahärm. (Eesti mõttelugu, 27). Tartu 1999, lk Vt Toomas Karjahärmi artiklit käesolevas kogumikus. Toim Alfred Karl Wilhelm Schilling ( ). Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Talle kuulusid Haansalu, Pada ja Kabala mõis. Ta teenis mitmes kohtuametis Eestimaal, seejärel, kuni riigiteenistusest erruminekuni aastal, Venemaal. Ta oli riiginõunik, kammerhärra. Aastatel au-rahukohtunik. III Riigiduuma liige ja aastal Riiginõukogu liige. Balti konstitutsioonilis-monarhistliku partei liikmena kuulus ta esialgu Riigiduumas oktobristide fraktsiooni, millest aga mõlema poole huvides peagi eemalduti. Alates aastast kuni rüütelkonna lõpliku likvideerimiseni aastal oli ta Eestimaa rüütelkonna maanõunik aastal valiti ta tagasiastunud Eduard von Stackelbergi asemele ka Eestimaa rüütelkonna pea mehe asetäitjaks. Schilling oli Balti hertsogiriigi aktiivne toetaja. Kuulus admiral Nikolai Schilling oli tema vanaonu poeg (Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland, Bd. 3, lk 228) А. Кадол. Доктрина немецкого шпионажа, lk EAA , pagineerimata. 82

83 Aadu Must libises esineja põlgusega kiiresti üle, teatades vaid: «Calomniez, calomniez, il en restera toujours quelque chose.» 289 Ent baltisakslastele osaks saanud repressioonidest sai ta vähe rääkida. Ehkki Schilling teatas, et ta ei puuduta sõjaväevõimude, vaid ainult tsiviil administratsiooni tegevust, hoiatas eesistuja teda: «Minu kohus on teatada, härra parun, et kõik need asjad olid ajal, millest te räägite, sõjaväeametkonna kätes, ning sellest tulenevalt palun teil jätta see teema.» Schillingil ei lubatud ette lugeda ka parun Maximilian Rahdeni kirja enda kinnipidamise kohta, mis oli toimunud «küla rätsepa korraldusel kohaliku urjadniku abiga». Ka stenogrammis on tehtud parandusi. Kustutati lõik, kus Schilling viitas, et «saksavaenulikkus on kandunud koguni nende isikute kritiseerimiseni, keda vene inimene ei saa ega tohi halvustada». «Annaks Jumal, et õnnestuks veel parandada seda moraalset kahju, mida võim on külvanud, eitades tõde,» lõpetas Schilling oma kõne. 290 Wetter-Rosenthal väljendas oma südamevalu selle pärast, et Balti aadlil puudus võimalus ennast süüdistuste vastu kaitsta. Nagu selgub, lasti neil isegi natukene rääkida ja kirjutada. Aga neid ei kuulatud. Eestlaste ja lätlaste suhtumisest baltisakslaste represseerimisse Võitlus põlisrahvaste hingede pärast Püüdsin läbivaadatud dokumentidest leida andmeid, mis iseloomustaksid eestlaste ja lätlaste suhtumist baltisakslaste represseerimisse. Vähegi usaldusväärset infot leidub kasinalt. Tollase ajakirjanduse uurimisest on vähe abi sealt saame parimal juhul teada, mida sõjaaja tsensuuri tingimustes «lubati välja öelda». Isegi minu käsutuses olevast Esimese maailmasõja aegsest erakirjade kogust kumab läbi tsensuurihirm kirjade autorid olid ilmselgelt teadlikud korrespondentsi perlustreerimisest sõjatsensuuri poolt ega olnud nii ettevaatamatud, et ohtlikel teemadel üleüldse midagi arvata. Ajakirjanduse ja propagandistlike trükiste läbivaatamisel tekkis aga üsna pea arusaam, et baltisakslasi puudutavas poliitilises diskussioonis (mis pahatihti oli küll Vene riigivõimu monoloog) polnud tähtis põlisrahvaste osalus vaidluses, vaid nende enda poole kallutamine. Ja maailmasõja ajal oli Vene riigivõim selles võitluses aktiivsem ning oluliselt soodsamas positsioonis olev jõud. Vene sõjaväevõimude, politsei ja apostliku õigeusu kiriku siht oli sõjaolusid kasutades kiiresti ja jõuliselt läbi viia impeeriumi «ühtlustamise», lihtsamini öeldes venestamise poliitikat. Seda oli ju lihtne teha, 289. Vihje Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais näidendile. Vabas poeetilises vormis: «Keda taband laim ja vale, enam pääsu sel ei ole.» 290. EAA , pagineerimata. 83

84 Privilegeeritust põlualuseks Tartu ülikooli ajalootudeng Juris Vīgrabs üllitas aastal baltisakslastevastase ajalooraamatu. Vahetult enne maailmasõja algust peeti teda germanofiiliks ning tema tollest ajast pärit pildil on tunda Saksa keisri Wilhelm II stiili. Maailmasõja ajal tema maailmavaade muutus. EAA , l. 8 sest igasugune alternatiiv, saksa või siis lääne kultuuri kaitsmine, veel enam aga mis tahes autonoomiakavad, mis jätsid aadlile olulise rolli, oli võimalik kohe saksameelsuseks ja vaenlase toetamiseks kuulutada. Aga selleks, et poliitilist maastikku endale soodsalt ümber kujundada, ei piisanud siiski kohaliku elanikkonna passiivseks pealtvaatajaks jätmisest. Oli vaja, et nad tunneksid baltisakslaste vastu lepitamatut viha! Mäletatavasti hindas Liivimaa maamarssal parun Pilar von Pilchau oma tsaarile saadetud kirjas tsaarimeelsete ja nii riigivõimude kui ka kohalike rahvastega koostööle orienteeritud baltisakslaste (Nicolai von Klot jt) Siberisse küüditamist täiesti rumalaks. Ent võttes eelduseks, et eesmärk polnud ju ühelt poolt baltisakslaste ja teiselt poolt maa põlisrahvaste, s.t eestlaste ja lätlaste idülliline kooselu, vaid just nende vahele lõhe tekitamine ja selle süvendamine, ei pruukinud selliste «rahutuvide» mängust kõrvaldamine üldse rumal olla. Eesmärk pühitseb abinõu. Kõigist Esimese maailmasõja aastail ilmunud propagandaväljaannetest väärib käesoleva teema seisukohalt tõsist tähelepanu Juris Vīgrabsi aastal ilmunud mono graafia baltisakslastest. 291 See raamat võtab üsna hästi kokku eestlaste ja lätlaste nimel ning nendes saksavastaste meeleolude võimendamiseks käibinud väited. Vīgrabs üritas juba ajalooteadusele tuginedes tõendada baltisakslaste «ajaloolist süüd», ülistades samal ajal Vene tsaaride heategusid Balti kubermangude põlisrahvaste suhtes. Juris Vīgrabs oli Tartu ülikooli ajalootudeng, kuigi oma raamatu kirjutamise ajaks juba arvestatava elukogemusega 35-aastane mees. Ta oli hea haridusega. Gümnaasiumis oli ta eriti tubli olnud ajaloos, usuõpetuses ja saksa keeles. Vene keeles oli ta küll veidi nõrgem. 292 Tema elus, erialas ja maailmavaates on toimunud mitu suurt muutust. Enne Esimest maailmasõda oli ta germanofiilist saksa keele õpetaja Г. И. Виграб. Прибалтийские немцы EAA

85 Aadu Must Mehe enda sõnutsi sakslaste jaoks sakslane. Kui sellele liita õpingud Leipzigis vahetult enne maailmasõda, pidi ta olema ohranka kõrgendatud tähelepanu all. Ent, nagu näitab raamat, on tema maailmavaade aastaks radikaalselt muutunud. Mida tegi Vīgrabs oma raamatu ilmumise eel ja ajal, ei ole päris selge. Tema üliõpilastoimikust selgub, nagu oleks ta aasta kevadsemestril kroonu teenistusse sattunud ja Tartust tsaaririigi pealinna kolinud. Tema elukohana on kirjas Vassili saar Petro gradis ning väidetavaks töökohaks suurvürstinna Maria Pavlovna ladu (see muretses armeele sanitaarvarustust). Ilmselt oli tal Petrogradis raamatu kirjutamiseks piisavalt elatusvahendeid, kirjandust ja aega. 293 Vīgrabsi raamat jätab soliidse ja akadeemilise mulje ning võiks veel tänapäevalgi päris hästi ajalootudengite lektüüriks sobida. Üsna asjalikult on analüüsitud Läänemere kubermangude rahvastikulugu ning baltisakslaste eri rühmade osa kaalu elanikkonnas. Ent põhjalikumal lugemisel näeme, et see raamat on eelkõige hea näide selle kohta, kuidas ajalugu kaasaja poliitiliste võitluste vankri ette rakendada. Baltikumi ajaloo põhilisi arengusuundi analüüsides oskas Vīgrabs oskuslikult põhja lasta ka baltisakslaste käimasoleva poliitika alused aastal püüdsid baltisakslased oma kaitsestrateegias rääkida kõigi Baltikumi rahvaste, ühelt poolt baltisakslaste, teiselt poolt aga eestlaste ja lätlaste koostööst. Baltisakslaste, eelkõige Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil pidi suureks eestlaste ja sakslaste ajaloolise leppimise sümboliks saama Eestimaa pärisorjuse kaotamise 100. aastapäevale pühendatud juubelipidustuste korraldamine aastal. Veel aasta alguse kavade kohaselt pidi see olema puhtalt rüütelkonna ettevõtmine ning teiste seisuste kaasamisest ei rääkinud rüütelkonna protokollid midagi. 294 Ent juba aasta hiljem, maailmasõja ajal, peeti vajalikuks kaasata pariteetsetel alustel ka eesti organisatsioonide esindajad aasta algul moodustas Eesti maa rüütelkond vastava komitee ning nimetas sinna viis liiget. Teist sama palju esindajaid oodati eesti 293. Juris Vīgrabs, Tartu ülikooli dokumentides Georgi Artur Ivanovitš Vijgrab alias Weinberg, oli Tartu ülikooli tudeng 16. augustist 1899 kuni (vaheaegadega) 4. juunini 1916, seega peaaegu 17 aastat. Ta sündis aastal Põhja-Lätis Lazdona kihelkonnas «masinisti» pojana aastal oli tema ametlik seisus «Riia väikekodanlane» aastal lõpetas ta Tartu ülikooli teoloogiakandidaadina ja töötas Tartu kubermangugümnaasiumis saksa keele õpetajana aastast oli ta teatud tsüklitena (vahepeal õppemaksuks raha teenides) Tartu ülikooli ajaloo-keele teaduskonna tudeng. 1913/14. õppeaastal õppis ta Leipzigi ülikoolis aasta märtsis soovis ta eksternina sooritada ajalookandidaadi eksameid, ent maailmasõja algul oli ta taas Tartu ülikooli ajalootudeng ja lubas aastal ka Tartu ülikooli ajaloostuudiumi lõpule viia. Ilmselt ei olnud sõja ajal mõistlik ülikooli lõpetamisega kiirustada. Tema üliõpilastoimikus on mitu väeteenistuskohustuse täitmisega ja ülikooliõpingute tõttu väkkekutse pikendamisega seotud dokumenti aasta tunnistuse kohaselt oli ta kuni 43-aastaseks saamiseni, täpsemini 1. jaanuarini 1925, I järgu tagavaraväelane aasta juunis Vīgrabs eksmatrikuleeriti, kuna ta oli väidetavalt teenistuses Petrogradis ega olnud ülikoolile õpingute pikendamiseks nõuetekohaseid avaldusi esitanud (EAA , l. 3, 17, 27, 28, 32, 34, 36, 42, 48) Protokolle der Estländischen Ritterschaft, lk

86 Privilegeeritust põlualuseks organisatsioonidest. 295 Lepituse reaalseks sisuks pidi saama maakondliku omavalitsuse reform, kus eestlased pidanuks saama arvestatava võimaluse kaasa rääkida. Ent just eestlaste ja baltisakslaste koostöö oligi see, mille vastu Vene riigi siseministeerium, politsei ja sõjaväevõimud apostliku õigeusu kiriku isalikul toel sõdisid. Selline ühisrinne vastandunuks Balti kubermangude jõulise «ühtlustamise», lihtsamini öeldes venestamise püüdlustele. Seetõttu oli kavandatav «lepituspidu» Vene võimudele täiesti vastuvõetamatu, nagu eesti organisatsiooni dele ka ühemõtteliselt teada anti. 296 Juris Vīgrabs võttis talurahva ja rüütelkonna lähenemise teaduslikult põhjendatud põhjalaskmise lahkesti enda kanda. Slavofiilidest kirjameeste jälgedes astudes seletas ta, et Eestimaa talupoegade «priikslaskmine» aastal ei olnudki nii suure ajaloolise tähtsusega sündmus, kui sellest mõnikord räägiti. Vīgrabsi väitel see «vabastamine» pigem nurjus, kui õnnestus. Ja ka selle ebaõnnestumise süüdlased, näitas autor, on teada. Tsaarivalitsuse ainus püüdlus olnud tema sõnade kohaselt talupoegade pärisorjusest vabastamisel neist vabad kodanikud teha. Sellise suure ja ülla eesmärgi nimel olnud tsaar valmis aadlile ka kallist hinda maksma. Hinnaks sai paraku mõisnikkonna õigus täielikult kogu maa üle otsustada talupojad vabastati maata. Aga valitsus ei oleks ju nii kallist hinda maksnud, seletab Vīgrabs, kui just needsamad Eestimaa mõisnikud ei oleks tsaarilt nii kallist hinda nõudnud! aasta kontekstis pidi iga lugeja aru saama, et rüütelkonnal kui priikslaskmise plaanide osalisel nurjajal ei ole küll tänu-juubelipeole asja! Ootuspäraselt võttis ka eesti ajakirjandus mõisnike ja talupoegade ühise peo suhtes teravalt eitava hoiaku. Postimees teatas viitega 31. märtsil ilmunud vene ajalehele Retš, 298 et see on halb mõte, ning nõudis omalt poolt baltisakslastelt mitte sõnu, vaid tegusid eestlaste ja sakslaste võrdõiguslikkuse kehtestamiseks maaomavalitsustes. 299 Eesti organisatsioonid lükkasid rüütelkonna ettepaneku tagasi. Edasised 295. Balti maa-omavalitsuse uuendus ja Eesti-Saksa vahekord. Postimees 1915, 2. aprill Päris kõrvale rüütelkonna esindajaid «vabastamispäeva pühitsemisest» ei jäetud, kuid neile määratud perifeerset osa illustreeris ilmekalt koosolekul osalejate reageeringu kirjeldus ajalehtedes. Eestimaa kuberneri Pjotr Verjovkini kõnele järgnesid «mürisevad kiiduavaldused, mis hulgal ajal vaikida ei taha». Tallinna linnapea Jaan Poska kõnele «kauakestvad kiiduavaldused». Eesti Kirjanduse Seltsi esindaja õpetaja Villem Reimani kõnele järgnesid «kestvad kiiduavaldused». Tartu seltside esindaja Jaan Tõnissoni kõnele «tormilised kiiduavaldused». Seevastu Eestimaa rüütelkonna peameest Dellingshausenit premeerisid vaid «kiiduavaldused», luterliku konsistooriumi esindajat praost Max Krauset «käteplagin» (vt Vabastamispäeva pühitsemine. Päevaleht 1916, 24. mai) Г. И. Виграб. Прибалтийские немцы, lk Retš oli Vene konstitutsiooniliste demokraatide («kadettide») nädalaleht, mis ilmus aastatel Selles ajalehes ilmusid mitmed Venemaa sakslaste vastast vaenu kütvad artiklid ja üleskutsed. Ajalehe sagedaseks ja üheks mõjukamaks autoriks oli kadettide partei liider Pavel Miljukov, kes toetas suunda «sõda võiduka lõpuni», oli oma inimene Peterburi Inglise saatkonnas ning raevukas «õukonna saksa partei» ründaja Balti maa-omavalitsuse uuendus ja Eesti-Saksa vahekord. Postimees 1915, 2. aprill. 86

87 Aadu Must Juris Vīgrabsi raamatu kaas. See raamat sai Baltimaades aastakümneid püsinud uue ajalookirjanduse paradigma vundamendiks. arengud aga nii ühemõttelised ei olnud aasta maikuus valmis Eestimaa rüütelkonnas uus Eestimaa omavalitsuse kava. Vīgrabs oma raamatus millegipärast teab, et eestlased polnud sellest midagi kuulda tahtnud ning rääkinud koostööpakkumise peale vaid «ajaloolistest arvetest», mida eesti rahvas hakkab mõisnikkonnale esitama. Ajaleht, millele Vīgrabs viitab, siiski nii kuri ei ole. «Kuid kõigi puuduste pääle vaatamata oleks ajutinegi uuendus Eestimaa maa-omavalitsuses tähtis samm edasi,» arvas Postimees üsna vaoshoitult rüütelkonna plaanist. 300 Seega nii suurt lõhet eestlaste ja baltisakslaste vahel, kui Vīgrabs «ajaloolist tõde» selgitades oli ooda nud, ka ei tekkinud. Vīgrabsi raamat oli emotsionaalselt mõjus. Lugesin tundevärinaga hinges Hamilkar von Fölkersahmi aastal väljaandes Baltische Monatsschrift ilmunud artiklist laenatud katkendit talumaade mõisastamise nurjatuse kohta. 301 Eestlaste eneseuhkust võiks meeldivalt kõdistada jutt nende kunagi väga kõrgest kultuurist. Vīgrabs teadis eesti kunstnikku Laipmani 302 ja mitut läti kirjanikku, kelle teosed väärinuksid kohe teistesse maailma keeltesse tõlkimist. Ent sedamaid külvas autor ka kahetsuse seemneid kaasaegsetes oludes, alates «ärkamisajast», saavat eestlased ja lätlased Euroopa kultuuri kõrgusteni tõusta ainult oma rahvuse mahasalgamise hinnaga, sest baltisakslased lämmatasid kõik nende sotsiaalsed, poliitilised ja rahvuskultuurilised püüdlused. 303 Selle tulemuseks oli, et haridust saanud eestlased ja lätlased saksastusid, häbenesid oma päritolu ning enda häbist väljaostmise psühholoogiliseks hinnaks sai baltisakslaste kultuuripoliitika jäägitu toetamine. Elegantselt 300. Maaomavalitsuse uuendamisest Eestimaal. Postimees 1915, 17. september Г. И. Виграб. Прибалтийские немцы, lk Tuntud eesti kunstnik Ants Laikmaa ( ), nime eestistamiseni aastal Hans Laipman Г. И. Виграб. Прибалтийские немцы, lk

88 Privilegeeritust põlualuseks asetas Vīgrabs sellesse alaväärsuskompleksi põdevasse kategooriasse kõik ikka veel venestamisele oponeerivad eestlased aasta maakondliku omavalitsuse reformi kavade taustal oli baltisakslaste vaenlastele väga oluline näidata mõisnikkonna igipõlist vastuseisu eestlaste ja lätlaste kohalike omavalitsuste arendamisele. Seda Vīgrabs ka tegi. Ta toonitas, et Balti aadel on olnud eestlastele ja lätlastele mis tahes kohaliku omavalitsuse andmise vastu. 304 Seda, et baltisakslased on eestlaste ja lätlaste vaenlased, tõendas Vīgrabsi arva tes seegi, et nad ei pidanud eestlasi ja lätlasi veel niivõrd kultuurseks, et anda neile sellised õigused, nagu Venemaa talupojad said aastal. 305 See oli otsene vihje Venemaa aasta semstvoreformile 306 ning kriitika Balti maariigi aadressil, kus rüütelkonnad olid maakondliku omavalitsustasandi monopoliseerinud. Eest laste püüdlused maakondlikes omavalitsustes mis tahes moel kaasa rääkida olid Vene riigi ametnike poolt seni eos maha surutud. 307 Vīgrabsi raamatu keskne teema oli Vene impeeriumi ühtsuse ja jagamatuse printsiip. Mis tahes vihjed Balti kubermangude Vene impeeriumist lahutamise mõte tele kas kohe või tulevikus ei olnud suunatud mitte ainult Vene riigi vastu, vaid need olid surmapatt ka eesti ja läti rahva tuleviku suhtes. Kaastunne sakslastele oli ju peaaegu seesama mis püüe liita Balti kubermangud Saksamaaga ning katse Riia linna Venemaa turgudest ära lõigata ja sellega paratamatule hääbumisele määrata! 308 Mida pidanuks eestlased ja lätlased maailmasõja oludes oma kultuuri kaitseks ning omavalitsuste edendamiseks edasi tegema, sellest Vīgrabs eraldi ei rääkinud. Küll aga käis ta lahkelt välja tegevusprogrammi baltisakslaste jaoks. Alustuseks käskis ta neil unustada oma senised fantaasiad, nagu oleksid nemad «saksa kultuuri eelpost». «Jätke meelde, et olete lihtsalt saksa päritoluga Vene riigi kodanikud ega tohi püüelda vene kultuuri saksa omale allutamise poole,» õpetas Vīgrabs oma 304. Г. И. Виграб. Прибалтийские немцы, lk Samas, lk aasta semstvoreformi tulemusena loodi Venemaal kohaliku elu juhtimiseks maakondlikud omavalitsusorganid valitavad semstvod. Nende valijad olid jaotatud kolme erineva esindusnormiga klassi, mille tulemusena said ka talurahva omavalitsused semstvotes (suhteliselt tagasi hoidliku) kaasarääkimise võimaluse. Erinevalt Balti kubermangudest semstvote korralduses rahvuslikke vastuolusid ei täheldatud kõikide valijate klasside esindajad olid rahvuselt valdavat venelased. Mõnda Vīgrabsi argumentatsioonile lähedast väidet on Jaan Poska jt eesti poliitikud kasutanud aasta haldusreformi põhjendamisel (vt K. Tooming, A. Must. Kubermangukomissar Jaan Poska, lk 260) aastal, Eesti esimesele üldlaulupeole järgnenud rahvusliku ärkamisaja õhinas, koostasid Pärnumaa talupojad eesotsas Sikana Jaan Tammanniga Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi põhikirja ja saatsid selle Peterburi kinnitamisele. Põhikiri lükati tagasi põhjendusega, et see üritas eestlastele anda mõningaid Liivimaa rüütelkonnale kuuluvaid maakondliku taseme omavalitsuse funktsioone (vt Hilje Saag. Sikana Jaan Tammann Eesti kultuuriloos. Diplomitöö. Juhendaja Aadu Must. Tartu 1987) Г. И. Виграб. Прибалтийские немцы, lk

89 Aadu Must potent siaalseid oponente. Õigupoolest polnud ta selles eriti originaalne: just seda, et baltisakslased on vaid «Venemaa saksa rahvusest kodanikud» kirjutas ka Eestimaa rüütelkonna peamees oma kirjas Vene tsaaririigi siseministrile. Teine nõudmine oli Vīgrabsil veel baltisakslastel tuli loobuda kõigist oma privileegidest. Raamat lõpeb piduliku ladinakeelse loosungiga «Sint, ut non sunt, aut non sint!». Lühidalt: muutugu või kadugu. 309 Vīgrabsi raamat ilmus suures, 3000-eksemplarilises tiraažis ning pidi nähtavasti jõudma kõigi haritud ja vene keelt valdavate baltisakslaste laudadele. Nendes tekitas selline raamat ilmselt jõuetut soovi vastu vaielda ning süvendas niigi maad võtvat depressiooni. On teada, et seda raamatut on lugenud ka mõned eestlased, kes oma haridusele kodumaal rakendust leidmata (siin said karjääri teha eelkõige baltisakslased ja umbkeelsed venelastest ametnikud) olid rännanud Venemaale ning seal elus edasi jõudnud. Venemaal elavates haritud eestlastes ja lätlastes toitis see raamat nende arusaamist baltisakslaste «ajaloolises süüst». 310 Valdava osani eestlastest see venekeelne raamat nähtavasti siiski ei jõudnud. Juba hiljem, Läti Vabariigis (ja ka Nõukogude Eestis), on Vīgrabsi raamatus esindatud hoiak baltisaksa mõisnikkonna suhtes olnud domineeriv. 311 Eestlaste suhtumine baltisakslastevastastesse repressioonidesse Sõja ajal ja tsensuuri tingimustes ei olnud ajalehed mitte niivõrd rahva meeleolude kajastajad, kuivõrd selle kujundajad. Eesti ajalehtedes baltisakslasi otseselt ei rünnatud, kuid nende toetajatest ja pooldajatest kirjutati küll parastava alatooniga. Avalikes kohtades saksa keele rääkimise eest karistatute üle irvitati päris laia suuga. Või kuidas 309. Г. И. Виграб. Прибалтийские немцы, lk 170, , Esimese maailmasõja ajal elas ligi viiendik eestlastest Venemaal. Neist ja nende maailmavaatest, aga samuti panusest Eesti Vabariigi ülesehitamisse pärast kodumaale naasmist tuleb pikemalt juttu autori järgmises raamatus Vīgrabs oli aastal Lätis Roseni deklaratsiooni ümber puhkenud ning ka Eesti erialaajakirjas ja ajalehtedes vastukaja leidnud diskussiooni üks algatajaid (Juris Vīgrabs. Poleemika Roseni deklaratsiooni puhul. Ajalooline Ajakiri 1932, nr 4, lk ; Juris Vīgrabs (Georg Wihgrabs). Die Rosensche Deklaration vom Jahre Ein Beitrag zur Geschichte der Leibeigenschaft in Livland und Estland. Tartu 1937; J[uris] Vigrabs. Garlieb Merkel, lätlaste ja eestlaste vabadusapostel 18. sajandil. Postimees 1932, 17. november. Vt selle kohta ka Algo Rämmer. Tartu Ülikooli osa Eesti ja Läti kultuurisidemetes aastatel. Magistritöö. Juhendajad professor Eero Medijainen ja vanemteadur Hain Tankler. Tartu 2006, lk 58). Vīgrabs oli aastatel kooliõpetaja Tuulas, aga juba ajalehe Rigasche Nachrichten toimetaja. Aastatel oli ta välisteenistuses suursaatkonna sekretär Moskvas ( ) ja Berliinis ( ), hiljem Berliinis nõunik ( ), vahepeal ( , ) ametnik välisministeeriumis, aga saksa keele lektor Läti Ülikoolis. Lahkus Saksamaale aastal osales esimese läti eksiilajaloolasena Balti ajaloolaste aastakoosolekul Göttingenis (Baltisches Historikertreffen) ning esines ettekandega Balti riikide välispoliitikast aastal (vt G. von Pistohlkors. Põlvkonnad baltisaksa ajalookirjutuses, lk 44 45). 89

90 Privilegeeritust põlualuseks sa jätadki naermata, kui Tallinna hoburaudtee vagunis said kaks naist saksa keele rääkimise eest politsei protokolli ja pärast selgus, et mõlemad olid rahvuselt eestlased! Veel toonitati ajalehtedes, et saksa keele tarvitamise pärast oli pühade ajal just restoranides palju protokolle tehtud. 312 Milline oli ootuspärane reageering? Selge paras neile joodikutele ja sõja ajal pillerkaaritajatele! Paralleelselt saksakeelsete koolide sulge misega levitasid ajalehed lootusi, et nüüdsest hakatakse lubama eesti- ja lätikeelseid erakoole. 313 Ka sakslastelt ära võetud maad lubati Talurahva Põllu panga abiga sõjast osa võtnud talupoegadele müüa. 314 Selline lahendus tundus ühele korralikule eestlasele ju päris soodsana! Kõik see sillutas teed revolutsioonilistele meeleoludele aastast pärinevas Petrogradi ohranka raportis teatati talupoegade usust, et pärast sõja lõppu jagatakse mõisnike maad talupoegade vahel tasuta. 315 Siinkohal pole vajalik anda laiemat ülevaadet eestlaste suhtumisest baltisakslastesse üldiselt see on väga lai teema ning seda on ajalookirjanduses ka põhjalikult käsitletud. 316 Otsisin konkreetseid materjale, mis räägiksid eestlaste suhtumisest baltisakslaste represseerimisse ja küüditamisse. Mälestustest ja rahvatraditsioonist jääb mulje, et rüütelkonna tegelaste, mõisnike ja sakslastest linnapeade ärasaatmisse (keda eesti inimesed nagunii isiklikult ei tundnud) suhtuti üsna ükskõikse mõist misega ning usuti, et eks nad siis Saksa keisri mehed ole, kui ajalehed nii kirjutavad. Pärnu Brackmanni puhul mäletati veel tema valimisteaegseid kemplemisi ajakirjanik Karuga ning seetõttu leidus piisavalt neid, kes tänapäeval taas au sisse tõstetud linnapea karistamist parastasid. Üldiselt arvati, et küllap nad on kõik karistuse ära teeninud ikkagi sakslased. Suhtumine pastoritesse varieerus veidi enam, sest ka nende läbisaamine oma koguduse eestlastega oli erinev. Nagu ütleb eesti vana sõna: kuidas küla kutsale, nii kutsa külale. Koeru pastori Adolf von Halleri äraviimist pigem paras tati. Kohaliku rahvapärimuse väitel oli see eesti keelt viletsasti oskav mees olnud eesti kultuuri 312. Segasõnumed. Päevaleht 1915, 2. jaanuar Erakoolid Eesti ja Läti õppekeelega. Päevaleht 1915, 2. jaanuar Sakslastelt ära võetud maad. Päevaleht 1915, 9. märts. Sakslastelt maade konfiskeerimine ja välja jagamine oli aastal tõsiselt päevakorral. Peastaabi ülem N. N. Januškevitš nõudis nende maade eraldamist kangelaste stimuleerimiseks. Vt selle kohta А. Кадол. Доктрина немецкого шпионажа, lk А. Кадол. Доктрина немецкого шпионажа, lk Autoril on ilmumas raamat eestlastest Siberis ning seal on laiem ülevaade «jalgadega hääletamisest» väljarändamisliikumisest ning selles osalejate suhtumisest baltisakslastesse. «Õpetatud elukutsete» esindajad, kes Venemaale rändasid, on seletanud, et just vihatud baltisakslaste privileegid sundisid neid kodumaalt lahkuma, sest eestlastel oli oma kodumaal «parematesse ametitesse» peaaegu võimatu jõuda. Talupoegadest väljarändajad, kellele tehti kodumaalt lahkumisel takistusi, olid veendunud, et see oli nende mõisnike vandenõu, kes ei tahtnud oma tööjõust loobuda. Ent see avalikult väljendatud protest ei takistanud paljusid neist Venemaal «sakslaseks» saamise poole püüdlemast või oma endistelt mõisnikelt abi ja toetust anumast. Ilmekalt jutustab viimasest motiivist krahv Friedrich Bergi kirjavahetus Sangaste mõisast Siberisse rännanud talupoegadega, kellel ta aitas uues kohas majapidamist sisse seada. 90

91 Aadu Must vaenlane. 317 Tema ametissepühitsemisele aastal eelnes suur kirikutüli ning Halleri ja koguduse suhted jäid läbi aegade formaalseks ning jahedaks aastal, pärast Siberist naasmist, ta tagandati. Põhjuseks on toodud just vaenulikku suhtumist eestlastesse aasta revolutsiooni päevil. Seevastu rõngu lased tundnud oma hingekarjasele Winfried Martin Hansenile kaasa ning olid valmis lugupeetud mehe pärast tema Siberist naasmist taas oma hingekarjaseks võtma. Ehk enam-vähem tüüpilise pildi sellest, kuidas eestlased baltisakslastest pastorite represseerimisse suhtusid, milliseid kuulujutte rääkisid või mil määral nende karistamist varasemate kultuuripoliitiliste heitlustega oskasid siduda, räägib pastor Oskar Bruhnsi Siberisse saatmise kohta kirjapandu. Pastor Bruhnsi tunti Järvamaal Peetri kihelkonnas üldiselt tubli ja energilise noore pastorina, kes oli kirikumõisat päris hästi majandanud, kuivatanud soid ja karjamaid. Ka kogudusega osanud ta hästi läbi saada. 318 Tema riigivõimude põlu alla sattumist seletati mõnikord õnnetu juhuse ja rahva õelusega. Kord armulaua ajal tulnud koer kirikusse ja jalutanud kohe altariruumi. Bruhns oli kurjalt pahandanud ja öelnud: «Oleks vene kirikus juhtunud niisugune asi, oleks pidanud kiriku uuesti sisse õnnistama, meil vähemalt seda ei nõuta.» Vaenuline pool pööranud selle lause kiiresti teiseks: «Ega see pole vene kirik, kuhu koerad sisse toote.» Viisu küla Peedu talu poisid Jaan Kleinberg ja August Blatt, ilmselt nakatununa üldisest saksavastasest kahtlustustelainest, levitanud pööraseid jutte, et pastori jõulueelsed laupäevaõhtused jutlused olnud selleks, et küünla tulega Saksa lennukitele märku anda. Saksa tsepeliin olevat käinud öösel Peetris ja viinud ära pastori poolt Punasele Ristile kogutud annetused. Suvel aga olnud salaluure otstarbel Saksa Villemi pojad tal kraavi kaevamas. Rahva arvates pidid just need jutud põhjustama ta Siberisse saatmise. 319 Õigupoolest olid need pigem ajalehtedest kui kohalikest oludest ammutatud, küla peal läbi arutatud ja kohalike oludega kooskõlla viidud jutud, mida rahvatraditsioonis ikka ja jälle kohtab. Ilmselt käisid Saksa aeroplaanid mõne eestlase arvates üsna tihti Järvamaal, sest ka Paide-Anna koguduse õpetajale ja ühtlasi Järvamaa praostile Carl Rallile, kes aastal Kurlovi käsu alusel Tomskisse välja saadeti, pandi süüks Saksa aeroplaanidega suhtlemist. Oli tunnistajaid, kes olevat oma silmaga näinud, kuidas aeroplaan lähenenud kuuvalgel praosti majale, visanud alla pika, metallklambriga nööri, mille praost pannud lehma kõhu alla, ning aeroplaan kadunud koos lehmaga Saksamaa suunas. 320 Nähtavasti oli lehma ja lennuki motiiv ka üsna levinud, sest kindral Kurlovi jutul käis teisigi selliseid tegelasi, kes olevat oma silmaga näinud Saksa aeroplaani kohale lendamas, lendurit 317. EKM EKLA, f 199, m 40, 129/33 (III-7b-3b) < Koeru khk Linda Vilmre (1929) EKM EKLA, f 200, m 11:1, 93 < Peetri khk Rudolf Stokeby (1929) EKM EKLA, f 200, m 11:1, 93 < Peetri khk, Esna k, Koru t < Esna m; Peetri al < Koeru khk, Ellavere k Rudolf Stokeby < Joosep Arme, 74 a; Juhan Bergelbaum, 66 a (1929) Imelood «imede maalt». Esmaspäev 1931, 12. jaanuar. 91

92 Privilegeeritust põlualuseks kohaliku baltisaksa mõisnikuperega metsaservas piknikku pidamas ja seejärel, võttes moonaks kaasa veel elusa lehma, karistamatult Saksamaa poole tagasi lendamas. 321 Tegelikult oli Bruhnsil ikka ka tõsisemaid vaenlasi kui kuulujutte rääkivad ja täiendavad poisikesed. Hiljuti oli Peetris peetud «koolisõda», kus Vene ametnikud ja kohalik maruvenestajast vallasekretär Jaan Kärk tahtsid Peetrisse asutada kaheklassilise ministeeriumikooli, millest saanuks tõhus venestamise tööriist. Kohalik haridusselts ja Bruhns püüdsid nende ettevõtmist nurjata ning rajada selle asemel kooliseltsi kooli. Suurte tülide tõttu ei saanud kummastki asja. Kärk oli siiski võimude poolel ja saavutas selle, et vähemalt Esna vald nimetati aastal Ruzski 322 vallaks. Tõenäoliselt oli just selle mehe sõnal oluline kaal ka vana vaenlase, kohaliku pastori Siberisse saatmise otsuse juures. Pärast pastori äraviimist hakanud üks osa koguduseliikmetest nende arvates süütu Bruhnsi vabastamise nõudele allkirju koguma. Lugu lõppes sellega, et kolm agaramat allkirjakogujat, köster August Siirak ning Mart ja Liisa Villemsaar, viidud samuti ära. 323 Umbes samasugused erimeelsused iseloomustasid suhtumist baltisakslaste õnnetusse ka mujal Eestis: kes kaebas, kes parastas, kes tundis kaasa või kahetses. Sundasumisel Jenisseisk ja Ussolje Baltisaksa tegelased saadeti sundasumisele Siberi eri paikadesse. Rõngu pastor Win f- ried Martin Hansen oli juba maailmasõja esimesel aasta välja saadetud Tomskisse. 324 Ülal jutuks olnud kümme baltisaksa prominenti saadeti Jenissei 325 kubermangu. Esialgu kõrge eestkoste veel toimis ning Eestimaa rüütelkonna peamehel õnnestus kuberneri abiga saada sandarmikorpuse ülemalt ja siseministri asetäitjalt Vladimir Džunkovskilt 326 luba, mille kohaselt asumisele saadetavad baltlased ei pida nud sõitma tapi korras vangivagunis, vaid võisid oma saatusele vastu minna üsna 321. П. Г. Курлов. Гибель Императорской России, lk Ruzski Vene kindrali Nikolai Ruzski auks EKM EKLA, f 200, m 11:1, 94 < Peetri khk, Esna v < Harjumaa, Juuru khk Rudolf Stokeby < August Vilms, 41 a (1929) K. Veem. Eesti vaba rahvakirik, lk Jenissei kubermang, hilisema nimetusega Krasnojarski krai. Kubermangu keskus oli Krasnojarski linn Vladimir Džunkovski ( ) teenis Moskva kubernerina, aastast kuni aasta augustini oli siseministri asetäitja ning sandarmikorpuse (poliitilise politsei) ülem. Politseiringkondades peeti teda eelkõige õukonna-intrigaaniks. Hiljem on olnud Nõukogude poliitilise politsei konsultant. Hukati aastal. 92

93 Aadu Must mugavas reisirongis (muidugi omal kulul, nagu see Venemaal privilegeeritud seisuste esindajate Siberisse sundasumisele sõidul ennegi olnud). Parun Eduard Stackelberg oli Vaivara jaamas rongilt maha tulnud, et Sillamäel oma vana, 80-aastase emaga juma laga jätta, kuid küüditatutega koos reisiv sandarm oli ta otsekohe arreteerinud ja sundinud teda sama rongiga Peterburi poole edasi sõitma. Dellingshausenil õnnestus siiski saada Stackelbergile luba Sillamäele tagasi pöörduda, et siis seejärel, endiselt reisirongis, oma Siberi-sõitu jätkata. Haritud venelased, kes asjast kuulnud, kinnitanud rüütelkonna peamehele, et ka nende arvates oli politsei ülipüüdlikkus kurjast, sest tegemist oli ikkagi härrasmeestega. Oli ka teisi hirmutavaid vahejuhtumeid. Samson-Himmelsterna saadeti lisakaristuseks Krasnojarskist kohe edasi kaugele põhja, Jenissei suudmes asuvasse Turuhhanskisse. Nimelt oli rong, millega ta Siberisse sõitis, ühes jaamas Saksa sõjavangide ešeloniga kõrvuti seisma sattunud ja mees andnud vangidele sigarette. Siseminister vürst Štšerbatov, kes, nagu ülal mainitud, oli õnnekombel germanofoobiast vaba riigimees, andis Dellingshauseni palvel korralduse mees Krasnojarskisse tagasi tuua. Lõppkokkuvõttes suutnud karistatu halva asja juures veel head nägu teha ja öelnud, et laevareis Jenisseil oli huvitav ja vaimselt rikastav. 327 Tšeljabinskis, Euroopa ja Aasia piiril, tegi rong pikema peatuse ning baltlastest härrasrahvas otsustas mingi järvekese äärde piknikku pidama sõita. Karistuseks selle eest tuli neil reisi jätkata pungil täis vangivagunis, koos baškiiride ja kalmõkkide, hulkurite ja huligaanide ning nende seljas elavate söödikute-parasiitidega. See oli neile tõsine ja ehmatav elamus. 328 Atšinskisse jõudes varitses oht, et sundasunikud pillutatakse laiali mööda Siberi külasid ja külakesi. Siin osutus päästjaks parun Alexis Girard de Soucanton ( ), kes oli oma naisega vabatahtlikult ja ennastohverdavalt kaasa sõitnud. 329 Parun sai Jenissei kubernerilt loa, et nii tema naine kui ka teised samas partiis saabunud baltlased võisid kõik koos Jenisseiskisse asuda. Varustanud ennast kõikvõimaliku Siberis vajamineva kraamiga, sõideti kõrgendatud meeleolus silmatorkavalt mugaval aurulaeval Püha Nikolai 300 kilomeetrit põhja poole, oma sund asumise paika. Sealt leiti eest kolm hästi köetavat ruumikat korterit, kuhu mahtus lahedalt mitu peret. Selle laagriga liitus veel mitu sakslasest väljasaadetut. Kuna vaimulike kontsentratsioon oli tolles laagris erakordselt suur, kutsusid asukad seda ka Vatikaniks. Kügelgenidel olid Jenisseiskis kaasas ka nende neli last, Stackelbergidel kaks tütart ja ka Sielmannidel pojad ja tütred, peale nende kuulus seltskonda õpetajanna 327. E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk E. von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee, lk Alexis Girard de Soucanton suri aasta juulis Jenisseiskis, kuhu ta oli oma naisele vabatahtlikult järgnenud (vt Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland, Bd. 3, lk 107). 93

94 Privilegeeritust põlualuseks preili Nelly Hahn. Nii pandi käima oma kool. Baltisaksa prouad, keda elu oli seni hellitanud, pidid ise keetma, küpsetama, nõeluma ja paikama ning õppima läbi käima turunaiste, kalameeste ja juutidega. See olnud heaks ettevalmistuseks karmidele üllatustele, mida elul neile järgmistel aastatel pakkuda oli. 330 Hiljem, pärast Veebruarirevolutsiooni, sai Eduard von Stackelberg oma toimikust teada, et tema ja ta naine olid olnud paljastatud «germanofiilid» ja selle eest välja saadetud, mitte aga sundasunikud. Juriidiliselt tähendas see seda, et nad võinuks elada kus tahes, välja arvatud rindelähedastes piirkondades. 331 See seltskond, kuhu kuulus ka kindralsuperintendent Lemm, saadeti Irkutskisse. Seal sattunud väljasaadetud kirikuõpetajad kellegi eestlasest ülemuse juurde, kelle pädevusse nende sundasumise koha määramine oligi kuulunud. Paraku selgunud, et omakandimehelt polnud mingit lahkemat suhtumist loota. Lausa vastupidi: too kartnud vene šovinistide ähvardusi, hoidunud pastoritest igaks juhuks eemale ja määranud neile sundasumise paigaks Irkutskist 170 versta kaugusel kolkas asuva Mansõrka asula. Sellest kitsikusest päästnud Baltikumi vaimulikud nende hea kolleeg, Irkutski luterlik vaimulik ning Jalajase koolivend Voldemar Sibbul, kes oli tuttav kindralkuberner Knjazeviga. 332 Knjazev suhtunud väljasaadetud vaimulikesse hästi, käristanud väiksema ülemuse otsuse lõhki ja määranud Sibbula nõuande järgi nende elukohaks Angara jõe ääres asuva Ussolje, Irkutskist poolsada versta lääne poole jääva suurema vene asula. Ussolje sundasunikud olnud oma elukohas vabad ja kuni 25 versta kaugusele «kodust» võidi minna ilma igasuguse loata. Algul tulnud neil kord nädalas ennast politseile näitamas käia, aga hiljem kadunud seegi komme kuidagi iseenesest ära. Elamiskulud tuli sundasunikel endil kanda. Kuigi kroonu poolt olevat neile küll 20 kopikat päevas elatisraha määratud, rändas see raha kuhugi kõrvale. 333 Siberi elukool Ühiskonnas väga mõjukate inimeste väljasaatmine avaldas Eesti ühiskonnale vaieldamatult olulist mõju. Samas oli see karm elukool ka väljasaadetutele ning õpetas neid suure Venemaa asjadele hoopis teise pilguga vaatama. Üks asi on millegi kohta raamatutest lugeda või teistelt kuulda, oma silmaga nähtul on hoopis teine mõju. Seda, et Siber koosneb valdavas osas kolgastest, teati ju ennegi. Irkutskis jätnud Euroopast tulnud inimestele ainult peatänav linna mulje. Kogu elu oli kuidagi ligadi- logadi. Eestist tulnutele oli harjumatu see, et peale sõiduhobuste olid kõik 330. E. von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee, lk Samas, lk Leonid Knjazev ( ) oli aastatel Kuramaa kuberner ja tegi tihedat koostööd sealse rüütelkonnaga, Irkutski kindralkuberner, seejärel kuni tsaaririigi lõpuni Riiginõukogu liige J. Jalajas. Mineviku mälestusi, lk

95 Aadu Must muud koduloomad peaaegu pererahva hooleta: lehmad, sead, koerad uidanud talvel vabalt ja näljastena sügavas lumes ja pidanud ära elama sellest, mis ise hankisid, ja piskust, mis pererahvas neile vahel ikka andis. Pandi tähele, et liha oli turul väga lahja ja piima müüdi jääks külmunud ratastena. Aegamööda harjuti sellega, et suur osa ümbritsevatest inimestest olid kurjategijad. Nii näiteks vastanud keegi küsimusele, mille eest ta Siberisse saadeti, et ta «kõditanud» oma naist. Kõhedustundega saadi teada, et «kõditamine» tähendas kohalikus kõnepruugis surnukspussitamist. 334 Veelgi mõtlemapanevam oli Vene ühiskonnast saadud pilt ning ilmselged küpseva kriisi märgid. Kõikjal oli näha lagunemist, abitust ja nõmedust majanduselu korraldamisel ning võis tunda tugevat vaenulikkust valitsejate vastu. Ametiasu tustes vohas korruptsioon. Rahva seas räägiti suisa avalikult kõrgetest võimukandjatest, kes riigi paljaks varastanud. Ussolje 335 kohalik probleem oli omal ajal asulale nime andnud soolatootmist tabanud kriis. Siberis valitses soolapuudus, aga Ussolje soolatööstus oli unarusse jäänud ning mitte keegi kas siis ei osanud või ei suutnud seda uuesti tööle panna. Paar väljasaadetut küsinud võimudelt luba see asi ise käsile võtta, ent suurvene uhkus sundinud ülemusi pakkumist tagasi lükkama. Soolapuudus jäi loomulikult kestma. Lausa ehmatavalt mõjunud see, kui nähti mobiliseeritud noorsõdureid õppustel püsside asemel toigastega harjutamas. 336 Need, kes sellist vaatepilti näinud, ei tahtnud millegipärast enam rääkida sellest, et sõda võiks Venemaale võidukalt lõppeda. Seni veel püsinud lojaalsus Vene keisririigile sai Siberi elukoolis väga ränga hoobi. Pärast Siberit Venemaa asjaajamise tavasid, kõrgete ametimeeste psühholoogia tundmist ja kuluaaritöö suurt kunsti on mõnikord osanud ära kasutada mitte ainult baltisaksa eliiti kuuluvad mehed ja naised, vaid ka madalamast seisusest pärit tegelased. Pastor Jalajas kirjutab, et tema pääses Siberist õige varsti tulema. Tema tragi naine lasknud tollal Peterburis tegutsenud eestlasest advokaadil Hans Erjapeal ( ) mehe kaitseks kõvad palvekirjad kirjutada ja viinud need Riigiduuma saadiku doktor Jaan Raamoti ( ) kätte, kes need Riigiduuma kantseleist koos kõigi vajalike pitse ritega Irkutski kubernerile saatnud. Tollele jätnud paberid ja eriti pitserid nii tuge va mulje, et ta käskinud Jalajase viivitamatult tema endisesse elukohta saata J. Jalajas. Mineviku mälestusi, lk Ussolje asundus Jenissei kubermangus, mis tekkis soolatööstuse juurde (соль sool vene keeles) J. Jalajas. Mineviku mälestusi, lk

96 Privilegeeritust põlualuseks Jalajas olnud esimene Balti kubermangudest sõjaseaduse alusel välja saadetud mees, kes sai loa kodumaale tagasi pöörduda aprillil 1916 on Eestimaa kuberneri kantseleist saadetud sellekohane teade konsistooriumile. 338 Eestimaa rüütelkond on Jalajase tagasituleku mail lootusrikkalt oma protokolli kandnud. 339 Siberisse saadetud baltisaksa eliidi vabastamisega olid kummalised lood aastal tundus, et kõik juba laabub: siseminister Hvostov teatas Dellingshausenile, et ta oli kirjutanud 6. armee juhatajale kindral Ruzskile 340 (kes oli vahepeal küll juba Põhja rinde juhatajaks tõusnud) keisri tahteavaldusest kindralsuperintendent Lemm tagasi Tallinna lubada. Keisri tahe oli Venemaal küll seaduseks, kuid ka sellega oli võimalik manipuleerida. Lemmi ja teisi vaimulikke puudutav tsaari «tahteavaldus» oli kindralite käes sedavõrd muutunud, et Lemmil lubati Irkutskist lahkuda vaid kuuks. Kuna edasi-tagasisõit võtnuks aga vähemalt kolm nädalat, ei soovinud eakas Lemm seda lahkust kasutada. 341 Uus peaminister Boriss Štürmer 342 seletanud, et temal pole volitusi rindejuhatajate korraldusi tühistada. 6. armee järjekordne juhataja kindral Tšurin 343 seletanud väga lahkelt, miks tema midagi teha ei saa. Järgmine 6. armee juhataja kindral Gorbatovski 344 seevastu oli oma staabi dokumentidest keisri vana korralduse üles leidnud ning selle kohusetundlikult teadmiseks ja täitmiseks võtnud. Nii tuligi aasta mais nüüd juba täiesti ootamatuna tundunud teade, et Lemm ja temaga koos Irkutskis olevad pastorid võivad oma koguduste juurde 337. J. Jalajas. Mineviku mälestusi, lk EAA Protokolle der Estländischen Ritterschaft, lk Nikolai Ruzski ( ), jalaväekindral, Vene Veebruarirevolutsiooni aktiivne tegelane aasta 30. juunist kuni 18. augustini oli ta 6. armee juhataja, seejärel Põhjarinde juhataja. Vene ajalootraditsioonis oli ta keskpärane väejuht, ent paistis silma oma jõhkra käitumisega tsaari suhtes tolle troonist loobumise juures E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk 150. Ilmselt seisis asja taga kindral Ruzski, kelle rõhutatud baltisaksavaenulikkust seletatakse tema kombega kõikides oma ebaõnnestumistes alluvaid süüdistada. Maailmasõja ajal oli eriti lihtne mis tahes ebaedus saksa rahvusest tegelasi süüdistada. Nii oli ta saavutanud Eestis sündinud ratsaväekindrali Paul von Rennenkampffi ( ) patuoinaks tegemise ja ametist tagandamise. Ruzski tõttu oli tabanud katastroofiline kaotus 10. armeed, selle juhataja jalaväekindral Thadeus (Faddei) Ferdinand Ludwig von Sivers tagandati ametist ning suurem osa teatmekirjandusest väidab, et ta laskis enda maha Boriss Štürmer ( ), venestunud sakslane, oli Venemaa Ministrite Nõukogu esimees 20. jaanuarist kuni 10. novembrini Štürmer tundis nähtavasti oma saksapärase nime pärast teatud alaväärsuskompleksi ning on kavatsenud võtta oma ema perekonnanime Panin (vt Г. Л. Соболев. Русская революция и «немецкое золото». Санкт-Петербург 2002) Aleksei Tšurin ( ), jalaväekindral, oli 6. armee juhataja 20. augustist 1915 kuni 20. märtsini Jalaväekindral Vladimir Gorbatovski ( ) määrati 6. armee juhatajaks 20. märtsil 1916 ja püsis sellel teenistuskohal sama aasta 12. detsembrini. Pärast oktoobripööret emigreerus ta Eestisse, suri Tallinnas. 96

97 Aadu Must tagasi pöörduda. 345 Eestimaa rüütelkonna protokolli jõudis see sõnum juunil ja veel kord 13. augustil Ka Kügelgenidel õnnestus Siberist aastal minema pääseda: proua Kügelgeni mõjuvõimas sõber ja soosija, endine Jaapani Peterburi-saadik parun Motono 348 nõutas loa perekond tervise parandamiseks ühte Tokyo-lähedasse kuurorti saata ja lubas vangivalvuri vastutuse enda kanda võtta. 349 Pere elas aastatel Jaapanis, siis naasis Eestisse. 350 Ülejäänud baltisaksa tegelased vabanesid alles pärast tsaaririigi kokkuvarisemist. Isegi Eestimaa rüütelkonna peamees Dellings hausen pidi tunnistama, et Vene Veebruarirevolutsioonil oli kogu tema hukatuslikkuse kõrval ka üks positiivne tahk: Siberisse saadetud baltisaksa mehed ja naised said lõpuks ometi koju! 351 Mingil määral räägivad jutuks olnud tegelastest ka nende hilisemad teod. Kõigi kohta ei räägi. Reigi pastor Richard Georg von Hirschausen suri juba aastal, napilt pärast Siberist naasmist. Rudolf Adam Winkler suri aastal. Pastor Hesse mõrvati bolševike poolt aasta detsembris. Need Vene sõjaväelased, kes Adolf Pilar von Pilchaud saksameelsuses süüdis tasid, võinuks hiljem rahulolevalt nentida oma arvamuse õigsust, aga paraku polnud ei neil temaga ega temal nendega enam asja. Kuna enam polnud ka seda riiki, millele lojaalsuse puudumises maamarssalit kahtlustati, ei tule tema hilisemad tihedad suhted Saksa riigiga argumendina arvesse. Pilar osales Liivimaa maa marssalina Balti hertsogiriigi loomise ettevalmistamisel ja kirjutas 12. aprillil 1918 alla Saksa keisrile Wilhelm II-le saadetud Eestimaa, Kuramaa ning Liivimaa rüütelkonna ühisele palve kirjale hertsogiriigi loomiseks. 22. septembril tunnustas Saksa keiser Balti hertsogiriigi «iseseisvust» ja 5. novembril moodustati hertsogiriigi regentnõukogu eesotsas Adolf Pilar von Pilchauga. 9. novembril 1918 kukutas Saksa revolutsioon Wilhelm II ja ühtlasi sai selgeks, et keisririigita ei tule ka hertsogiriiki. Kuna hertsogiriigi regentnõukogu ametlikult laiali ei saadetud, ei olegi võimalik täpselt öelda, mis ajani Pilar von Pilchau volitused selle juhina kestsid aasta jaanuaris lahkus Pilar kaubalaeval Riiast ja asus elama Saksamaale aastal sai ta koos oma abikaasaga 345. E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk Protokolle der Estländischen Ritterschaft, lk EAA Parun Ichiro Motono ( ) oli aastatel Jaapani saadik Venemaal, aga Jaapani keisririigi välisminister ning toetas selles ametis võitlust bolševistliku Venemaa vastu ja Jaapani interventsiooni Kaug-Idas E. von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee, lk DBBL, lk E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk

98 Privilegeeritust põlualuseks siiski loa Eestisse tagasi pöörduda. Endine maamarssal suri aastal Pärnus ja maeti Audrusse perekonnakalmistule. Ilmselt oli õigus ka nendel, kes Eduard von Stackelbergi paadunud germanofiiliks pidasid. Vähemalt kinnitab ta seda täiel häälel oma mälestusteraamatus. Nii räägib ta uhkusega Esimese maailmasõja algul Saksa sõjavangide toetuseks organiseeritud «konspiratiivsest tööst», teisal räägib Vene mundrist kui eemaletõukavast vaatepildist. Põhja-Liivimaa ehk Lõuna-Eesti liitmine Eestimaa kubermanguga oli Stackelbergi jaoks aga «Venemaa saksa Läänemere-provintside» keskelt lõhki rebimine. 352 Eduard von Stackelberg lahkus aasta sügisel Eestist ning Eesti Asutav Kogu keelas tal kui Balti hertsogiriigi innukal eestvõitlejal Eestisse tagasi pöörduda. Seda, kuivõrd tema ja ta saatusekaaslaste venevaenulikkust mõjutasid Vene võimude repressioonid, võib tagantjärele vaid oletada. Axel Erwin von Rehekampff määrati aastal Saksa okupatsiooni võimude poolt teist korda Kuressaare linnapeaks. Saksa vägede lahkumise järel pidas temagi aastal paremaks lahkuda Saksamaale, kus tegutses kaupmehena, tarnides muu hulgas aastail Kuressaare linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel Suurlahe ravimuda Lääne-Euroopasse. Ta suri aasta jõululaupäeval. 353 Ka Adalbert Volcki edasine saatus on üsna ere: aastal elas ta hilisemas Tartu sõpruslinnas Lüneburgis ning osales aktiivselt Alam-Saksimaa poliitilistes liiku mistes. Ta oli ühe rühmituse liider, osales aastal Saksa Rahvaliku Vabaduspartei (Deutschvölkische Freiheitspartei) loomises. See oli parempoolsest antisemiitlikust rahvaliikumisest välja kasvanud natsionalistlik partei, mille liikmeskonnast suur osa sulandus Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse aastal on «Tartust pärit juristist» kõnemees esinenud Coburgis toimunud Saksa päeval, kus ta kohtus ka esimest korda Hitleriga. Tõsi, mõne aasta pärast on Volck natsionaalsotsialistlikust liikumisest tagasi tõmbunud. 354 Balti hertsogiriigi loomisel oli innukalt kaasa löönud ka mitu Siberis käinud pastorit ning seetõttu olid nemadki Saksa okupatsiooni lõppedes nobedad koos Saksa vägedega Eestist lahkuma. Oma raevuka saksameelsusega jõudis silma paista Elieser Traugott Hahn. Ehkki ta olevat kandnud endas «kosmopoliitilisi jooni» ning suutnud Eesti elu hinnata otsekui kõrvaltvaataja positsioonilt, ei arvanud ta eestlaste rahvusliku enesemääramise õigusest midagi. Ta osales innukalt Saksa maanõukogu töös eesmärgiga siinsed alad Saksa riigi külge liita. 25. veebruaril 1918, kui Tallinn oli juba sakslaste valduses, ülistanud Hahn Saksamaalt tulnud päästjaid ja vabastajaid 352. E. von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee, lk 168, 176, Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail ( ) Detlef Mühlberger. Hitler s Voice. The Völkischer Beobachter, Vol. I: Organisation & Development of the Nazi Party. Bern 2004, lk

99 Aadu Must taevani ega unustanud Eesti riiki manamast. «Meie loodame, et Jumal meid hoiab veidra väikese riigivärdja eest, mis sisemiselt täiesti võimetu on. Meie soovime, et üks tugevam käsi meie üle valitseks ja meie saatust juhiks kui niisuguses väikeses vabariigis, kus muud ei ole kui sisemised hõõrumised, vaen ja kadedus võimulolejate ja võimulepüüdjate vahel,» jutlustanud Hahn. 355 Aga võib-olla on tema jutu tõlkijad talle ka veidi liiga teinud või üritanud peale sõnade tõlkida ka hääletooni aasta novembris lahkus ta Saksamaale. Tema poeg Gotthilf Traugott Hahn, Tartu ülikooli praktilise usuteaduse professor ning ühtlasi ülikooli koguduse õpetaja, mõrvati bolševike poolt 14. jaanuaril 1919 Tartu Krediitkassa keldris. Carl Ferdinand Sigismund Walther lahkus aastal Saksamaale ja teenis esialgu vaimulikuna. Ka August Konstantin Hörschelmann noorem pidas õigemaks Eestist lahkuda ja teenis aastatel luterliku pastorina Ida-Preisimaal, praegusel Poola alal, siis Ruhri piirkonnas ja Zürichis. Ta suri aastal Pastor Oskar Bruhnsi Venemaalt naasmine venis. Ta jõudis aastatel olla Minussinski kooperatiivide liidu direktor, aastatel aga Lääne- Siberi asunduste luterlik rändpastor ning seejärel Jekaterinburgi poeglastegümnaasiumi inspektor aastal saabus ta optandina tagasi Eestisse, ent ruttas juba aastal Saksamaale, kus jätkas vaimulikutööd Leipzigis, tõustes Leipzigimaa superintendendiks ja Saksi maakiriku nõukogu eesistujaks. Ta oli Leipzigi ülikooli audoktor aastal lahkusid Saksamaale ka Woldemar Paul Sielmann, Eugen Joseph von Blossfeldt ja Johannes Eberhard. Sielmann pidas kuni oma surmani aastal pastoriametit. Blossfeldt leidis rakendust haiglavaimulikuna, aastal ta emeriteerus ning nautis ligi veerand sajandit pensionäripõlve. Eberhard oli oma teenistuse viimasel perioodil, aastatel , Neubrandenburgi praost. Tõenäoliselt oli Siberisse küüditamisel oma mõju inimeste edasisele saatusele ning nende järgnevatele valikutele. Vaenlaste kategooriasse asetamine tõukas küüditatud baltisakslasi paratamatult veelgi enam venevastasesse leeri ning ajendas avalikule koostööle Saksa okupatsioonivõimudega. Sellise agaruse vältimatuks järelduseks pidi aga olema koos Saksa vägedega Saksamaale lahkumine. Teine osa sundasunikena Siberis olnud baltisakslastest ei soovinud oma ajaloolist kodumaad hüljata ning jäi elama Eesti Vabariiki. Werner Richard Karl Hassel blatt oli Tartu kodukaitse ja Balti pataljoni asutajaliikmete seas, viimase koosseisus võttis ta aastatel osa Vabadussõjast. Aastal 1920 oli ta jälle ametis juristina Tartus, aastatel Riigikogu II, III ja IV koosseisu liige. Daniel Burchard Lemm 355. Pekka Erelt. «Villemi raudse kanna all.» Eesti Ekspress 2008, 29. veebruar «Veidraks riigivärdjaks» on tõlgitud das wunderliche Staatsgebilde. Vt Vaimulik seisus okupatsioni ajal. Päevaleht 1918, 22. november DBBL, lk

100 Privilegeeritust põlualuseks ajas pärast Siberist naasmist ka «saksa asja», ta oli Eestimaa Saksa Seltsi eestseisuse liige, aga see ei sundinud teda veel Eestist lahkuma aasta keerulistes oludes ja vana mehena tal täitus sel aastal 73 eluaastat Lemm emeriteerus. Ta suri aastal Tallinnas. 358 Hermann Arnold Lezius teenis pärast Siberist sund asumiselt naasmist aastatel taas Samara luterlikku kogudust, ent pidas siis õigemaks kommunistlikult Venemaalt Eesti Vabariiki tulla. Pärast opteerumist oli ta aastatel Mihkli Miikaeli koguduse õpetaja. Ta suri aastal Narvas. Winfried Martin Hansen naasis Rõngu kirikusse, kus ta teenis aastani. Ta suri aastal Tartus ning on maetud oma kodusele Rõngu kalmistule. Paul Wilhelm Ernst Plath oli aastani Käina koguduse õpetaja, aastatel aga Tallinna toomkooli ülemõpetaja. Ta suri aastal Tallinnas. Need Siberis sundasumisel ära käinud baltisakslased, kes olid oma elu ja tegevust jätkanud Eesti Vabariigis, lahkusid Teise maailmasõja eel, Umsiedlung i ajal, ning see lahkumine ei väljendanud ilmselt suhtumist Eesti Vabariiki. See oli juba hoopis uus, Teise maailmasõja ajastu. Üks Umsiedlung i ajal, aastal Eestist lahkunutest oli kauaaegne Seewaldi peaarst Ernst von Kügelgen. Ehkki ta oli Eesti Vabariigis hinnatud ja auväärne meedik, oli elu teda õpetanud poliitilistest murrangutest tingitud ohte kartma. Ta suri aastal Münchenis. Umsiedlung i ajal sõitis Saksamaale ka Konrad Johann Gottwald von zur Mühlen, kes oli jõudnud veel teist kordagi Siberis sundasumisel käia aastal küüditasid enamlased ta Krasnojarskisse. Alates aastast oli ta olnud Tallinnas saksa praostkonna praost ja ajalehe Deutsches Kirchenblatt väljaandja. Ta suri Saksamaal aastal. Lahkus ka Eesti Vabadussõja veteran Hasselblatt. Ta suri Saksamaal Lüneburgis. Teise maailmasõja ajal lahkus kodumaalt ka Esimese maailmasõja ajal Siberisse küüditatud eestlasest pastor Jakob Jalajas. Ta suri aastal Göteborgis. Ainsana Esimese maailmasõja ajal Siberisse küüditatud vaimulikest pärast Teist maailmasõda kodumaale jäänud Joosep Liiv suri aastal Kiisal. Kokkuvõtteks Esimese maailmasõjaga kaasnenud baltisakslastevastased repressioonid aitasid oluliselt kaasa Balti maariigi privilegeeritud Balti aadli juhitud laialdase autonoomia kokkuvarisemisele ning selle kandja Balti aadli minemapühkimisele ajaloo näitelavalt. Ehkki Eesti ajaloolased on viimastel aastakümnetel jõudnud arusaamisele, et baltisakslaste ajalugu moodustab meie maa põlisasukate, eestlaste ajaloo kõrval meie kodumaa ajaloo orgaanilise osa, pole nimetatud sündmusi meie 358. DBBL, lk

101 Aadu Must ajalookirjanduses seni lähemalt uuritud. Sellel on nii subjektiivseid (ajalugu armastab võitjaid, mitte kaotajaid) kui ka objektiivseid põhjusi (teemakohased arhivaalid asuvad suures osas Venemaa arhiivides ning neid on seni napilt teaduskäibesse toodud). Siinsesse artiklisse on koondatud nii Venemaa ja Eesti arhiividest kui ka omaaegsest perioodikast ja erialakirjandusest ammutatud teemakohane teave. Sõjaaegsed repressioonid olid tsaaririigi seniste rahvuspoliitiliste arengusuundade jätk. Keskvalitsuse tsentraliseerimispüüdlused, mis Aleksander III ajal järsult võimendusid, väljendusid Balti provintside laialdase autonoomia mahasurumise katsetes. Eesti ajalookirjanduse traditsioonis nimetatakse seda venestamispoliitikaks. Balti kubermangude probleemid resoneerisid võitlustega impeeriumi pealinnas, kus tugevnes see, mida Jaan Poska leebelt nimetas vene rahvuslikuks liikumiseks ja mille osaks olid vene rahvuslaste püüded võimekate ja haritud baltisakslaste väljatõrjumisega oma karjääri edendada ning mõjuvõimu suurendada. Ideoloogilises plaanis tähendas see liikumist slavofiilide pakutud suunas. Maailmasõja puhkedes vallandunud laiahaardeline saksavastane kampaania pöördus kiiresti saksa rahvusest Vene kodanike vastu. Baltikumis suleti saksakeelsed seltsid, koolid ja ajalehed. Piirati saksa keele kasutamist avalikes kohtades. Järgnesid rünnakud saksa rahvusest avaliku elu tegelaste ja arvamusliidrite vastu. Rünnakute alla langesid oma saksameelsusega ja saksa kultuuri austamisega silma paistnud ning Saksamaal õppinud ja töötanud tegelased. Rünnakud tabasid Balti maariigi põhilisi sambaid rüütelkondi, luterlikku kirikut ning baltisakslaste juhitud linnaomavalitsusi. Rüütelkonnad ja linnavalitsused olid enda kätte koondanud kohalike omavalitsuste funktsioonid. Rüütelkonnad valitsesid ka luterlikku kirikut, mis oli Vene tsaaririigis ametlikult tunnustatud, kuid tsaaririigi tähtsaima ideoloogilise toe, apostliku õigeusu kiriku vaatepunktist konkurent. Traditsiooniliselt olid mis tahes vastuolud «tsaari usu», s.t apostliku õigeusu ning luterliku kiriku vahel lahendatud luterlaste kahjuks. Maailmasõda andis hea ettekäände konkurendi mõju väga oluliselt kärpida ning tema juhid avalikust elust kõrvaldada. Baltisakslastevastaste repressioonide puhul on eristatud kuut tahku: üldriiklikku, poliitilist, sõjalist, majanduslikku, ametkondlikku ja õiguslikku. Üldriiklikust seisukohast olid baltisakslastevastased repressioonid põhjendamatud. Baltisakslased olid pikka aega olnud Vene impeeriumis juhtiv jõud ning väärtustasid kõrgelt karjääri Vene relvajõududes ja riigiametites. Õigupoolest just see oligi baltisakslaste ühiskonna hierarhias edasiliikumise tähtis eeldus. Paljud neist olid venestunud ning sulandunud ühtseks impeeriumi eliidiks. Neile inkrimineeritud «tsaaririigi huvide reetmise» kohta puuduvad arvestatavad andmed. Vene riigiasutuste omavahelises asjaajamises oli esikohal balti sakslastevastaste repressioonide hindamine just poliitilisest aspektist. See väljendus näiteks sise minis ter Hvostovi poolt peaminister Goremõkinile baltisakslaste asjus esitatud aruandes. Lähtuti sõjaväevõimude poolt välja kuulutatud, ajakirjanduse poolt võimendatud ja Vene 101

102 Privilegeeritust põlualuseks ametiasutustes üldiselt omaks võetud seisukohast, et baltisakslased on vaenlased ning sõda tuleb kasutada nende majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu murdmiseks. Avalikkusele suunatud propaganda põhjendas repressioone sõjaliste vajadustega. Hüsteerilise saksavaenulikkuse ning spioonimaania tingimustes kuulutati sõjaliste kaotuste põhjuseks just baltisakslastest ohvitseride ja ametnike väidetav reeturlikkus. Sõjaline aspekt oli reaalselt olemas, kuid erines radikaalselt avalikkusele esitatust. Repressioonide peamine initsiatiiv lähtus armee juhtkonnast, kes vajas hädasti patuoinast tähelepanu kõrvalejuhtimiseks enda süült sõjalistes kaotustes. Repressioonide kõrgaeg langes kokku aasta sõjalise ebaeduga suure taganemisega. Repressioonide korraldamisel olid eriti agarad poliitiliselt aktiivsed sõjaväelased (hilisemad tsaarikukutajad, Ajutisele Valitsusele lähedased tegelased, ka vähemalt üks hilisem punakindral). Tsiviilisikutest baltisakslasi käsitati spioonide ja sisevaenlastena. Erakorralistes oludes sai sõja- ning riigisaladusele osutades poliitilise vastase vastu terrorit rakendada, säilitades seejuures õigluse illusiooni. Tavalised inimesed kaldusid uskuma, et vastuluure ongi avastanud baltisakslaste reetmised ja luuretegevuse, ning nii mõnedki ruttasid omalt poolt küll vaevatasu ootuses, küll vihast või patriotismist leidma uusi kahtlusaluseid. Arhiivitoimikutes jäid «sõjalisest aspektist põhjendatud» süüdistuste katteks vaid anonüümsed kaebused, oletused ja vihjed isiklike arvete klaarimisele. Nii taandusid «sõjalised kaalutlused» poliitiliste kaalutluste kattevarjuks. Majanduslikud põhjused taandusid ühelt poolt tavaliseks propagandaks ning baltisakslaste kompromiteerimiseks. Luterlike pastorite süüdistamine misjonikorjanduste korraldamises ei olnud majanduslikus mõttes tõsiselt võetav. Küll aga kasutati majanduslikke hoobasid luterliku kiriku tasalülitamisel, nt pandi riigimõisatele keeld maksta luterlikke kirikumakse. Väga tõsiselt võetavad olid aga Vene riigi sõjalis-tööstuslike poliitringkondade püüdlused vähendada baltisakslaste majanduslikku mõjuvõimu ja konkurentsivõimet. Just sellega seletuvad näiteks «sõjalised aktsioonid» Pärnus (Waldhofi tehase hävitamine). Ametkondlikku huvi väljendas baltisakslastevastases tegevuses tähtsal kohal olnud siseministeerium, mis tõestas iseenda vajalikkust laiaulatusliku süüdistuste tootmise ja menetlemisega. Siseministeeriumi positsioone tugevdasid sellele sõjaaja tingimustes allutatud ajakirjanduse rünnakud sakslaste vastu ning Venemaal levinud «plakatipatriotismi» loosungid. Baltisakslastevastaseid rünnakuid toetas hüsteeriliselt parempoolne ajakirjandus, eriti anglofiilsete ringkondadega seotud ajaleht Novoje Vremja. Baltisakslastel seevastu puudus võimalus ennast ajakirjanduses kaitsta või sel teemal diskussiooni arendada, seda asendas neid süüdistav monoloog. Õiguslikust aspektist vaadatuna kujutas baltisakslaste represseerimine maailma sõja ajal endast ülekohut Vene riigi lojaalsete alamate vastu. Sõja ajal oli karistuspoliitika tasakaal «õiguselt» tugevasti «poliitika» poole kaldunud, ent baltisakslaste represseerimise poliitikat ei toetanud kaugeltki kõik riigiametnikud või poliitilised ringkonnad, kes mõistsid esitatud süüdistuste põhjendamatust aastal pöördus 102

103 Aadu Must isegi Vene riigi siseminister Riigiduuma poole palvega ohjeldada vaenukampaaniat saksa nimega truude Vene alamate vastu. Represseeritud baltisakslaste näol polnud tegemist lihtkodanikega, vaid Balti kubermangude ja tsaaririigi eliidiga, mistõttu mitmed kaebused jõudsid tsaari, valitsuse ja Riigiduumani. Protestid ja neile järgnenud kontrollimised tõendasid süüdistuste alusetust või hüpoteetilisust ning võisid mõneti leevendada üksikute represseeritute saatust, peatamata siiski baltisakslaste laiemat väljatõrjumist ühiskonnaelu liidripositsioonilt. Baltisakslastevastast nõiajahti taunivaid ametnikke, nagu ohvreidki, oli võimalik uskuma panna, et pärast sõja lõppu saab vead heastada ning kahjud kompenseerida. Tegelikkuses oli repressioonide mõju pöördumatu. Baltisakslaste hilisem tegevus, sealhulgas Balti kubermangude Venemaast lahutamise püüdlused ning Saksamaaga ühendamise kavadele kaasatöötamine, ei anna meile mingeid tõsiselt võetavaid tõendeid baltisakslaste reeturlike plaanide kohta Vene tsaaririigi vastu, sest nonde sündmuste ajaks polnud Vene keisri riiki, millele nad olid truudust vandunud, enam olemas. Baltisaksa rüütelkonnad ja nende juhid (Adolf Pilar von Pilchau, Eduard von Dellingshausen) üritasid oma liikmeid ja rahvuskaaslasi repressioonide vastu kaitsta, kuid nende jõud olid selleks ilmselgelt ebapiisavad. Nad olid ühtäkki muutunud Vene ühiskonna «vanaks ja haigeks rikkaks meheks», kelle pärandit teised ihkasid jagada. Iseendalegi ootamatult leidsid nad ennast isolatsioonis. Tsaariperekond ja õukond olid ise rünnaku all ja sunnitud tõestama, et nad ei ole saksa partei. Sidemetest läänega polnud baltisakslastel enam kasu, vene intelligents seisis neist kaugel ega mõistnud neid. Eestlaste valdava osa suhtumine baltisakslaste represseerimisse oli leige ning peamiselt isiku- ja juhtumipõhine. Väga paljudel juhtudel oli salakaebuste, viha ja kättemaksu algpõhjuseks aasta revolutsiooni verisest mahasurumisest pärinev vimm. Ent suhtumist mõjutavateks teguriteks olid ka kadedus, laim, kuulujutud, omakasu ning isiklike suhete võõraste kätega klaarimise püüded. Talupoegade silmis vähendasid baltisakslaste prestiiži ajakirjanduses nende vastu vohavad süüdis tused, eriti hobusetülikampaania, millega hobuste rekvireerimisest põhjustatud mure ja pahameel juhiti oskuslikult riigivõimudelt aadlike väidetava ebaaususe vastu. Kõigest sellest kokku kujuneski klassiviha. Ühelt poolt eestlaste ja lätlaste ning teiselt poolt baltisakslaste võimaliku koostöö vastu tegutsesid jõuliselt Vene ametnikud ja rahvuslastest sõjaväelased. Selle vastutöötamise osaks olnud propagandasõjas arenes ajalookirjutuse jõuliselt baltisaksavaenulik ning Vene keskvõimu idealiseeriv suund, mille üheks näiteks on Juris Vīgrabsi aastal Tartus ilmunud monograafia. See ajalookirjanduse suund elas edasi aastate Lätis ja Eestis ning sai Nõukogude Liidu poolt annekteeritud Balti riikides ajalooteaduse pealiiniks. Läbivaadatud materjalid pakuvad teavet ja võrdlusainet ka repressioonide tehnilise külje kohta. Vene tsaaririigi ja Nõukogude Liidu poliitilise politsei töö meetodites oli palju ühist. Sarnased olid repressioone saatnud propagandakampaaniad. 103

104 Privilegeeritust põlualuseks Sarnane oli «nimekirjade süsteem»: koostati riigivõimude potentsiaalsete vaenlaste nimekirjad, kuhu kantuid sai käsu saabumisel kiiresti arreteerida ja küüditada. Ajalookirjanduses on peetud seda nõukogudeaegseks loominguks, ent «kahtlaste» baltisakslaste nimekirju koostati juba enne maailmasõja algust. Kvantitatiivsete näitajate ja karistuste ranguse poolest jäävad Esimese maailmasõja aegsed repressioonid nõukogulikest analoogilistest aktsioonidest kaugele maha. Koos kaasavõetud teenijatega linnamajades või hotellis elamine ei ole võrreldav eluga vangibarakkides ja hukkamistega. Maailmasõjaaegsete repressioonide kvalitatiivne mõju oli aga oluline, sest võimalike liidrite eemaldamisega halvati baltisaksa ringkondade tegevus. Objektiivselt võetuna soodustasid baltisakslastevastased repressioonid oluliselt eestlaste ja lätlaste poliitilist emantsipeerumist. Paranesid eestlaste karjäärivõimalused kodumaal, repressioonidest räsitud luterlikus kirikus tõusis oluliselt eestlastest vaimulike osakaal ja mõjukus ning tekkisid võimalused selle muutumiseks eesti rahvuslikuks kirikuks. Rüütelkondade oluline nõrgenemine avas tee eestlaste juhitud omavalitsuste edenemisele ja sellel oli väga oluline roll Eesti omariikluse ettevalmistamisel. Esialgu tekkis vene rahvuslastel, eriti sõjaväelastel, illusioon, et baltisakslaste represseerimine täitis oma eesmärgid. Objektiivselt suurenes militaarsete ring kondade mõjuvõim, vene rahvusest sõjaväelased said teha kiiret karjääri ja suhteliselt kerge vaevaga üle võtta positsioonid, mis seni olid kuulunud baltisakslastele. Näis täituvat lootus, et tänu sõjale on võimalik Balti autonoomia otseste repressioonide abil kiiresti likvideerida. Tegelikult kadusid mõlemad nii tsaaririik kui ka baltisaksa auto noomia. Baltisakslastevastased repressioonid aitasid oluliselt kõigutada seni murdumatuna näinud Vene tsaaririigi sisemist stabiilsust, nõrgendada monarhiat ning ette valmistada Veebruarirevolutsiooni ja impeeriumi lagunemist. Eesti poliitikud, kes polnud küll baltisakslastevastaste repressioonide innukad toetajad ega vastased, oskasid targalt kasutada ajaloo pakutud võimalust oma riigi rajamiseks. Akadeemilisi traditsioone mõneti rikkudes tahaksin lõpetada ühe lihtsa inimese arusaamaga asjast. Küsisin nimelt elutargalt ja haritud inimeselt, eestlaselt, kes oli läbi lugenud siin kirjapandu, kas tema arvates tehti baltisakslastele neile Esimese maailmasõja ajal osaks saanud repressioonidega ülekohut. Mees mõtles ning andis mõtlemapaneva vastuse: «Jah, ma olen valmis tunnistama, et neile kui Vene riigi alamatele tehti ülekohut. Aga ma olen valmis seda ütlema ainult tingimusel, et mitte keegi ei tule pärast seda minu vanaisale mõisasüdamest välja mõõdetud talu tagasi küsima või minult selle väljaostmist nõudma.» «Ajalooline õiglus», «juriidiline õigus», «võitja õigus» ning «huvid» on teatavasti väga erinevad kategooriad. 104

105 Aadu Must From privileges to derision: Repressions aimed at Baltic German public figures during World War I The main content of the article is based on certain archival files preserved at the Russian National History Archives in the collections of the Council of Ministers and the Supreme Consistory of the Lutheran Church of Russia and not previously used in academic research. The files document the assaults and repressions aimed at the Baltic Germans and depict their economic and political causes, as well as the justifications disclosed to the general public and the corresponding political arguments. Until the beginning of World War I, the Baltic Germans maintained their leading position in the Baltic provinces of the Russian Empire, and they were also represented in great numbers in the power structures of the tsar s regime. During the Revolution of 1905, the Baltic German nobility in the Baltic provinces once again displayed their steadfast loyalty to the Russian state and keenness to continue dominating the native peoples, the Estonians and the Latvians. But the situation changed quickly in World War I. A decisive majority of the public actions undertaken against the enemy state of Germany and its people also affected the Baltic Germans, who still had close ties with the German cultural space. The first anti-german campaign conducted across the Russian Empire, that of confiscation of the property of the subjects of the enemy states, affected the Baltic Germans only lightly, because they had become Russian subjects several centuries earlier. But close contacts with Germany and association with the German cultural space had led to intermarriage with former citizens of Germany and Austria who had moved to the Baltics and now experienced restrictions of their rights: those widows who had become Russian citizens after 1881 lost their right of succession. The nationwide campaign against the German language naturally had a more direct effect on the Baltic Germans. German-language newspapers were closed down. Russian was designated as the working language of the Baltic German nobility organizations. Several high-ranking military commanders of Baltic German origin decided it best to relinquish their German names. One striking example is that of Commodore Peter Clodt von Jürgensburg, who took his wife s maiden name, Krassinsky. Yet the initiative of the Russian Interior Ministry to change German-language place names found no support: the Russian-language names of the towns in Estonia, though derived from the German language, stayed the same because they had become an inseparable part of Russian language traditions. The proposal to replace German surnames with more Estonian-sounding ones was also shelved and would not be implemented until the 1930s. A painful blow for the Baltic Germans was the horse row that began in late 1914, the judicial action of score-settling with Baltic German landowners that included requisition of their horses for the armed forces. Many of the landowners 105

106 Privilegeeritust põlualuseks were accused of evading requisition and criminal offenses related to their positions as officials in charge of collection points for requisitioned property. This campaign was coordinated in the Governorate of Estonia by its governor, Ismail Korostovets. The horse row enjoyed wide coverage in the press, and reader interest was stimulated as new details were constantly reported. Most of the accusations were based on rumors, were completely groundless, or contained blatant exaggerations. Horse requisitions were also very detrimental for Estonian and Latvian farmers, and the carefully orchestrated horse row served to shift their displeasure from the state authorities to the Baltic Germans, thus increasing the rift between the Baltic German landowners and the local Estonian and Latvian populations. In the spring and summer of 1915, arrests commenced of Baltic German community figures and opinion leaders. Leading members of the nobility, journalists, and local government officials were sent to Siberia. There were also attacks on the Lutheran Church, which competed with the Tsar s Faith, that is, the Apostolic Orthodox Church, in the Baltic provinces. About one-third of all Lutheran congregations lost their priests. Most of the hostile actions aimed at the Baltic Germans were devised by the military authorities, who desperately sought a scapegoat as a means of explaining frontline defeats. The Baltic Germans certainly fit the bill (after all, they were Germans). Most of the deportations to Siberia were ordered by the military authorities, with the corresponding accusations concealed under the pretexts of military exigency or counter-intelligence secret. Whole networks were concocted, with people unfortunate enough to have some connection with the punished person also deemed suspicious and deserving of punishment. One could be sent to Siberia for previous studies in Germany, having relatives abroad, allegedly critical opinions of the Russian authorities, or enjoying German culture. There was a system of name lists that enabled the rapid arrest of all persons listed. But the military authorities could not reach a consensus regarding the scope of the repressions. Among those who advocated wider repressions of the Baltic Germans were General Nikolay Ruzsky, commander of Russia s Sixth Army (later of the Northern Front), General Mikhail Bonch-Bruyevich (who later joined the Red Army) and Colonel Pavel Rodzyanko (brother of the speaker of the Duma, the Russian parliament). They were opposed on many occasions by Lieutenant-General Pavel Kurlov, a former chief of the Okhranka, the Russian political police, who in served as deputy commander of the Dvinsk Military Circuit and who did his best to restrict unjustified repressions until he was dismissed under pressure from influential members of the Duma. When the war broke out, the press launched a campaign of its own against the Baltic Germans. A perfect example of that propaganda war was the articles of the newspaper Novoye Vremya, in which facts and real persons names were 106

107 Aadu Must intertwined with invented crimes, assumptions, and fabrications. That propaganda caused people in Estonia to start looking for spies everywhere. The military authorities then used many of the wild accusations created by the journalists to justify the new repressions. A book was published consisting of many articles by Andrey Rennikov of the newspaper Novoye Vremya that besmirched the Baltic Germans, and it was translated into Estonian as well. General Kurlov managed to get a temporary ban placed on the distribution of that book. The propaganda war also spread into historical works. One of the most notable of these was the monograph by Juris Vīgrabs that was clearly aimed against the Baltic Germans and served as the foundation for the new paradigm in historiography, to last for several decades. The Baltic Germans attempted to protect themselves from false accusations and unjustified repressions by making speeches in the Duma and the State Council, writing letters to the tsar and the prime minister, and so on. Unfortunately those efforts produced only negligible results: a few accused people were saved, but the hostile campaigns continued. It is worth pointing out one event significant in the context of Estonian history: Adolf Pilar von Pilchau, head of the Livonian nobility, succeeded in preventing the total evacuation of the cattle belonging to the peasants residing in the coastal areas. The Estonians reacted to the repressions of the Baltic Germans in various, individual ways. The hostile attitude was based on class hatred, fueled by the fresh memories of the executions of some of the Estonians who had participated in the Revolution of 1905, as quite a few Baltic Germans played an important part in quelling their resistance. But on the whole the Estonians remained lukewarm, viewing the unfolding conflict as none of their concern. From an objective standpoint, the repressions of the Baltic Germans expedited both the weakening of the Russian Empire s position in this region (because the Baltic Germans had been staunch supporters of the regime) and, even more so, the position of the Baltic Germans themselves in Estonian society, thus facilitating their rapid exit from the public scene. To some extent those repressions stimulated the emergence of the national Lutheran Church of Estonia, and indirectly the creation of the Estonian nation-state. 107

108 Eesti-saksa kompromiss aastal * Toomas Karjahärm Avalik debatt Sõjauudiste ja -raskuste kõrval hõivasid eesti ühiskondlikus mõttes aastal ja osaliselt ka aastal keskse koha eesti-saksa vahekord ja maaomavalitsuse reform. 1 Debatt eesti-saksa suhete seisu ja perspektiivide üle vallandus esimese sõjaaasta lõpul, kui Tallinna Teatajas ilmus anonüümne üllitis «Balti paruni kaitsekiri» (venekeelse teksti tõlge koos kommentaaridega), 2 mis oli adresseeritud vene ajakirjandusele vene marurahvuslaste süüdistuste tagasitõrjumiseks. Autor kinnitas, et kahesaja aasta jooksul ei ole aadel kunagi oma kohust trooni ja isamaa ees täitmata jätnud ja reetmisest Saksamaa kasuks ei saa juttugi olla; aadlile tehakse ülekohut. Muu hulgas avaldas autor soovi seada Balti aadli ning eesti ja läti talurahva vahel sisse hea vahekord, mida olevat senini takistanud nende rahvaste «märatsev haritlaste kiht», kelles juba ainult aadli olemasolu viha äratab. 3 Parunile vastas pikema poleemilise juhtkirjaga eesti-baltisaksa suhete seisust Tallinna Teataja peatoimetaja Konstantin Päts. End eesti haritlasena esitlev autor heitis aadlile ette egoismi ja väiklast omakasupüüdlikkust ning eestlaste haritud rahvaste hulka edasijõudmise takistamist: «Kus on asutused, mis Teie k o g u m a a t a r v i s siis elule kutsusite, kui politikas Teie sõna palju maksis? [---] Ligi sada aastat võitleb aadel selle vastu, et maapäeva uuendada [---] Teie ei ole kirikutki, kui asutust suutnud rahvale lähendada; [---] Teie ei suutnud näha, kudas rahvas ilma Teieta uue ja võimsa tegurina just Teile kõrvale astus. [---] Võtke Teie Soomemaa rootslastest eeskuju, kudas need oskasid tähtsate asutuste elulekutsumise puhul oma kodumaa * Artikkel on valminud sihtfinantseeritava teema SF s09 raames Hans Kruus. Eesti ühiskondlik mõte aastal. Tagasivaade. Vaba Sõna 1915, nr 12, lk Tõenäone autor on Eestimaa rüütelkonna esimene sekretär Berend von Wetter-Rosenthal, Lääne maa mõisnik ja kreisisaadik. 3. [Berend von Wetter-Rosenthal.] Balti paruni kaitsekiri. Tallinna Teataja 1914, 29. november.

109 Toomas Karjahärm tähtsal pööripäeval ennast ajaloolistest eesõigustest lahti ütelda ja uuel alusel tööle asuda.» 4 Päts nentis, et aadli vahekord eesti ja läti rahvaga paraneb vaid siis, kui seatakse jalule üheõiguslus mitte mõne üksiku vabameelse aadliku sõnades, vaid tegelikus elus, alles siis võib kõrvuti töötamisest kõnelda. Algatus peab seejuures aadli poolt tulema. Päts ennustas, et aeg töötab eestlaste kasuks ja ajaloolises võitluses aadliga jõuavad eesti haritud mehed rahva soove täites niikuinii oma ihaldatud eesmärgile, kuid ei öelnud, mis see siht on. Tõenäoliselt pidas ta silmas eestlaste juhitud maaomavalitsust ja võimalikult laia autonoomiat, aga mitte iseseisvat Eesti riiki, mille poole pürgimine polnud sel ajal päevakorras. Pätsi kirjale vastates soostus Wetter-Rosenthal sellega, et aadel jäi ajanõuetest maha, kaugenes rahvast ning alahindas eestlaste ja lätlaste kultuurivõimet. Seetõttu on aadli ajaloolise rolli ümberhinnangud ja mittesaksa enamusrahvastesse suhtumise muutused möödapääsmatud: «Nüüd läheneb üks suur pööreaeg oma lõpule: Balti aadel asub varsti niisugusele seisukohale, nagu see aadelil ka mujal Europa riikides omane on. Ainuüksi aadeli kätte ei jää mitte maa eluküsimuste otsustamine ja tema tähtsamaks ülesandeks jääb, puhtaid kultura väärtusid, mis tal olemas, enese ja oma järeltulevatele põlvedele alles hoida. Aadel jõuab otsusele, et Eesti-Läti rahva kõrgemad kultura püüded õigustatud on, ta ei hakka Eesti rahva peale kui ainult talurahva kogu peale vaatama ja ta peab tõeks tunnistama, et Eesti-Läti kultural kõik võimalused olemas on, et täie õiteni välja areneda.» 5 Ühe abinõuna usalduse ja ühenduse tekitamisel nimetas rüütelkonna sekretär maaomavalitsuse uuendust, mida ka Päts oli pidanud juba ammu enne esimeseks ja kõige tähtsamaks sammuks. 6 Poleemika kandus edasi aastasse ja järjekordses vastuses jätkas Päts Balti aadli tegude kriitilist hindamist. Ta vaidles vastu Wetter-Rosenthali väitele, et viimasel on palju mõttekaaslasi; tegelikult valitsevat kohaliku aadli seas keskaegne vaim, mille sarnast pole kusagil Õhtu-Euroopa kultuuriga seotud Euroopa nurgas. Vaid mõni üksik aadlik mõtlevat nii nagu Tallinna Teatajas avaldatud kirjade autor ja niisuguste tegelaste mõju polevat aadli seisuslikes asutustes määrav. «Üheskoos 4. K[onstantin] P[äts]. Eesti haritlase kiri Eestimaa aadeli seisuse liikmele. Tallinna Teataja 1914, 13. detsember; avaldatud: Konstantin Päts. Eesti riik, I. Koostaja Toomas Karjahärm. (Eesti mõttelugu, 27). Tartu 1999, lk Vt ka Talupoeg. Avalik kiri Balti parunile. Tallinna Teataja 1914, 1. detsember. 5. W. [Berend von Wetter-Rosenthal.] Vastuseks Eesti haritlase kirja peale. Tallinna Teataja 1914, 23. detsember; avaldatud: K. Päts. Eesti riik, I, lk Vt nt Konstantin Päts. Maaküsimus. (Politika kirjavara, 1). Tallinn 1907, lk 41 44; Toomas Karjahärm. Konstantin Pätsi poliitilised ideed. Konstantin Pätsi tegevusest. Artiklite kogumik. Koostanud Küllo Arjakas. Tallinn 2002, lk

110 Eesti-saksa kompromiss võime edasi sammuda» vaid siis, kui aadel ise keskaja jäänustest eemaldub, sest sõja järel ei saa vana kord edasi kesta aasta märtsis kutsus Päts juhtivaid eesti tegelasi Tallinnasse maaomavalitsuse uuenduse üle nõu pidama. Eduard Laamani kirjelduse järgi läksid seisukohad lahku: ühed olid nõus aadli ettepanekud ära kuulama, teised, sh Jaan Tõnisson, kaldusid erapooletusele ega uskunud, et mõisnikel on uuendustega tõsi taga; nad eeldasid, et erakorraliste olude möödudes läheb kõik vanaviisi, nagu oli pärast aastat. Otsustati siiski, et läbirääkimisi ei tohi tagasi lükata, vaid tuleb seada eeltingimusi ja nõuda uuendusi, mida rüütelkond saab kohe teoks teha (nt talumaade sundmüük, rahvakooli toetamine maakassast). 8 Osa eesti tegelasi oleks seisnud venestamise ja Vene semstvo vastu koos sakslastega, teised aga tegid panuse Vene opositsioonilistele jõududele ja (oma) valitsuskorra üldisele demokratiseerimisele riigis. Eesti-saksa debatist võttis mingil ajal põgusalt osa baltisaksa suurvaim, filosoof krahv Hermann Keyserling, kes tutvus Pätsi ja teiste eesti tegelastega Berend von Wetter-Rosenthali vahendusel. 9 Võib-olla arutles ta eestlastega Baltikumi riikliku formaadi (sh utoopilise Balti ühisriigi) ja baltlaste tuleviku üle kaugemas perspektiivis, pidades silmas piirkonna eripärase seisundi ja poliitilise autonoomia elementide säilimist, nagu sellele vihjab Jaan Undusk. 10 Juubelikomisjon Eestimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva tähistamiseks 23. mail 1916 tegid ettevalmistusi nii eesti tegelased kui ka Eestimaa mõisnikud aastal oli Eestimaa maapäev otsustanud asutada selleks erilise juubelikomisjoni. Ajaloolise tähtpäeva lähenedes hakati hoogsamalt tegutsema. Maanõunikest ja kreisisaadikutest koosnev Eestimaa rüütelkonna komitee otsustas oma koosolekul märtsil 1915 luua saksa-eesti juubelikomisjoni, kuhu kuue sakslase kõrvale tuli kutsuda viis eesti elanikkonna esindajat aprillil 1915 kiitis Eestimaa rüütelkonna komitee heaks rüütelkonna peamehe Eduard von Dellingshauseni ettepaneku taotleda valitsuselt nende reformide 7. K[onstantin] P[äts]. Balti aadeli ja Eesti rahva vahekorra kujunemise võimalused. Tallinna Teataja 1915, 3. jaanuar. 8. Eduard Laaman. Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees. Tartu 1940, lk Henning von Wistinghausen. Krahv Hermann Keyserlingi konflikt eestimaalastest rahvuskaaslastega 1917/18, II. Tuna 2004, nr 4, lk Jaan Undusk. Eesti kui Belgia. Viimne baltlane Hermann Keyserling. Tuna 2003, nr 2, lk EAA , l. 41, Eestimaa rüütelkonna komitee otsus,

111 Toomas Karjahärm läbiviimist, mis aasta maapäev oli välja töötanud aprillil toimus Toompeal rüütelkonna hoones segakomisjoni esimene istung, millest saksa poolelt võtsid osa B. von Wetter-Rosenthal, J. G. von Wetter-Rosenthal, K. E. von Ramm, parun K. O. Schilling ja parun G. A. Stackelberg. Eesti poolelt osalesid Dellingshauseni kutsel Tallinna linnavalitsuse esindaja juriskonsult August Peet, Tallinna Teataja esindajana peatoimetaja Konstantin Päts, Päevalehe toimetuse esindaja Karl Menning, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi poolt Ado (Aadu) Birk, Põhja-Eesti Põllumeeste Keskseltsi poolt juhatuse esimees Jüri Jaakson. 13 Et kuberner oli Dellingshausenil kui komisjoni tegevuse eest vastutajal esimehel kategooriliselt ära keelanud juubeli komisjonis reformide üle arutlemise, 14 siis räägiti maaoma valitsuse uuendamisest mitteametlikult segakomisjoni ametliku istungi vaheajal. Protokolli ei peetud ja pole teada, mida seal täpsemalt kõneldi. Ants Piibu hilisema kirjutise (1934) järgi tegi Päts ettepaneku märkida vabastamise juubelit maaomavalitsuse reformiga ja asutada talurahvapank. 15 See mõlemal pool varem küpsenud idee leidis poolehoidu, kuid mingeid siduvaid otsu seid segakomisjonis teadaolevalt vastu ei võetud. Ehkki juubeli komisjon ise uue reformikava koosta misega otseselt ei tegelnud, võis ta nähtavasti anda põhimõttelisi juhtnööre, mis puudutasid suur- ja väikemaapidajate esindatuse proportsioone uuendatud maapäeval. Wetter-Rosenthali mälestuste järgi tehti vastava seadusekava väljatöötamine ülesandeks temale ja Pätsile mail 1915 andis Dellingshausen siseminister Nikolai Maklakovile üle märgukirja ettepanekuga viia ellu Baltimaade ajutise kindralkuberneri erinõupidamisel välja töötatud ja aastal siseministrile esitatud maaomavalitsuse projekt, mis lähtus rüütelkondade poolt aasta mais nn Balti nõupidamisel välja töötatud põhialustest ja tagas kolmekuurialise valimiskorra abil baltisaksa ülemkihtide esindajatele enamuse kubermangu omavalitsuses. 17 Rüütelkonna peamehel olid selleks sammuks volitused rüütelkonna komiteelt. Dellingshauseni ja siseministeeriumi kohaliku 12. Maaomavalitsuse reformi projektide ja nende ümber toimunud võitluse kohta lähemalt vt T[oomas] Karjahärm, S[irje] Kivimäe. Maaomavalitsusküsimus Eesti ühiskondlikus liikumises kodanlik-demokraatlike revolutsioonide ajajärgul. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused 1980, nr 4, lk Ed[uard] Laaman. Eesti esimesest riigimehest. K. Päts. Tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi. Tallinn 1934, lk RGIA , l. 18, Eestimaa kuberner Izmail V. Korostovets siseminister Nikolai A. Maklakovile, A[nts] Piip. Üks huvitav ja julge katse. K. Päts. Tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi. Tallinn 1934, lk B[erend] [von] Vetter-Rosenthal. Katse veneaegist Maapäeva reformida. K. Päts. Tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi. Tallinn 1934, lk Проект введения в Прибалтийских губерниях земского самоуправления. Труды Особого совещания при временном прибалтийском генерал-губернаторе, учрежденного высочайшим указом 28-го ноября 1905 г. Ревель [1907], lk

112 Eesti-saksa kompromiss majanduse peavalitsuse ülema (ministri abi ehk asetäitja õigustes) Nikolai Antsiferovi jutuajamisest paar päeva hiljem selgus, et viimane oli rüütelkonna ette panekut uurinud, kuid aastal valminud projekti rakendamist isiklikult ei pooldanud. 18 Tõenäoliselt pidas ta seda uutes erakorralistes sõjaoludes vananenuks ja liiga konservatiivseks, muidugi ka liiga palju hälbivaks aasta Vene semstvo seadusest. Eesti-saksa eelnõu Eestimaa kubermangu maaomavalitsuse reformikava täielik tekst ilmus 18. septembril 1915 Päevalehes ja 19. septembril Postimehes. 19 Reformiprojektis on selgelt ja ühemõtteliselt välja öeldud, et maaomavalitsuse funktsioonid lähevad rüütelkonna seisuslikelt asutustelt täies ulatuses üle maaomavalitsuse üldkogule, kus on esialgu 110 liiget: 55 suurte ja 55 väikeste maaomavalitsusmaksude (maksustatud oli maa) maksjate esindajat, s.o peamiselt mõisnikud ja taluperemehed-kohaomanikud ( teatud tingimustel ka rentnikud). Juriidilised isikud ja naised osalesid valimistel voli nike kaudu. Täiendava maamaksu võtmise üleminekuga kubermanguvalitsuselt maaomavalitsusele, linnade ja tööstuse kaasamisega pidi üldkogule lisanduma veel 18 liiget, sh viis liiget linnadest. 20 Seisuslike ja omavalitsuslike funktsioonide lahutamine ning väikeomanike maaomavalitsusse kaasamine mõisnikega üheõiguslikult polnud uued ideed. Need pärinesid 19. sajandi eesti ja läti rahvuslikust liikumisest ja olid selgelt fikseeritud aastal eesti seltside poolt keiser Aleksander III-le esitatud palvekirjas aasta rahvaliikumise survel nõustusid ka rüütelkonnad laiendama maapäevast osa võtjate ringi väikemaaomanike (taluperemehed), tööstuse ja kaubanduse esindajatega. Selleks ajaks oli aga niisugune rahvuslike patriootide agitatsiooni ajastu programmiline tees oma aja ära elanud ning liberaalne ja sotsialistlik opositsioon nõudis üldist valimisõigust kõigi valitavate kogude (asutavast kogust alates), sh 18. Eduard von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses. Eestimaa Rüütelkonna peamehe mälestused. Tõlkinud Virve Tamm, Koidu Uustalu. Tallinn 1994, lk 147. Antsiferovi arvates tuli Balti semstvoasutused kujundada mitteseisuslikul alusel (на безсословных началах) (siseministeeriumi kohaliku majanduse peavalitsuse ülem Nikolai N. Antsiferov Ministrite Nõukogu asjadevalitsejale Ivan N. Lodõženskile, Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века. Сборник документов и материалов. Составитель Тоомас Карьяхярм. Тарту 2000, lk 387). 19. Eesti kubermangu maaomavalitsuse üleüldised põhjusmõtted ja maaomavalitsuse ülesannete eraldamine Eestimaa rüütelkonna asutustest. Päevaleht 1915, 18. september; Eestimaa maaomavalitsuse üleüldised põhjusmõtted ja maaomavalitsuse ülesannete eraldamine Eestimaa rüütel konna asutustest. Postimees 1915, 19. september. 20. Vt T. Karjahärm, S. Kivimäe. Maaomavalitsusküsimus, lk

113 Toomas Karjahärm oma valitsusasutuste komplekteerimisel aasta juulis toimus Pärnumaal Uulus Balti rüütelkondade esindajate nõupidamine, kus otsustati revideerida varasemate projektide valimis korda: kolmelt kuurialt mindi üle kahele. Esimeses said valida suurmaaomanikud, teises väikemaaomanikud. 21 Eestimaa rüütelkond oli kolmandast kuuriast loobunud juba varem, aastal kubermangunõukogule esitatud eelnõus, ent aadel polnud lahti öelnud mõttest etendada omavalitsuses juhtivat osa. Rüütelkondade aasta eelnõudest ja kindralkuberneri erinõupidamise projekti (1907) mudelist erines aasta maaomavalitsusreformi kava selle poolest, et kolme valimiskuuria asemel oli kaks kuuriat pariteedi alusel, millega baltisaksa ülemkihtide enamus pidi teoreetiliselt asenduma tasakaaluga mõisnike ja talupidajate esindajate vahel. 22 Kes oli kõnealuse reformikava autor? Sündmuste kaasaegsed avalikud allikad ei jäta kahtlust, et tegemist oli Eestimaa rüütelkonna ringkonnist lähtuva eelnõuga, mille autorina on nimetatud rüütelkonda, rüütelkonna komiteed ja kantseleid või ka Eestimaa aadlit üldiselt. Päts nimetas seda Eestimaa maaomavalitsuse uuenduse kavatsuseks 23 ja rüütlikogu eelnõuks. 24 Kuna uuendus oli üsna piiratud ja konservatiivne ning põhijoontes tuntud juba aadli varasematest ettepanekutest, siis polnud põhjust väljakuulutatud autorsuses kahelda. Kui üldse kahtlusi oli, siis puudutas see eelnõu koostajate volitusi (maapäev polnud seda menetlenud) ja toetajaskonda, mida Saksa vägede edu idarindel 25 kindlasti vähendas, kuna silmapiiril terendasid uued võimalused ja perspektiivid kombinatsioonis Saksamaaga. Hiljem, iseseisvas Eestis, tuli ilmsiks, et Eestimaa rüütelkonna eelnõu koostas Päts ise kas üksinda või koos rüütelkonna esimese sekretäri Wetter- Rosenthaliga, kes selle siis oma kavana rüütelkonna komiteele ette pani. 26 Eesti Vabariigis 21. Alexander von Tobien. Die livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und russischen Nationalismus, I. Riga 1925, lk Probleemi kohta laiemalt vt Toomas Karjahärm. Moderniseerimise strateegiad hilises Vene impeeriumis: semstvo ja Balti maaomavalitsus Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, II. Koostanud Tõnu Tannberg, Bradley Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 18 (25)). Tartu 2010, lk [Konstantin Päts.] Mõned märkused Eestimaa maaomavalitsuse eelnõu kohta. Tallinna Teataja 1915, 24. september. 24. Eestimaa rüütlikogu maaomavalitsuse eelnõu Eesti Põllumeesteseltsi koosolekul. Tallinna Teataja 1915, 3. november. 25. Sõjategevuse kohta Baltikumis vt Eesti ajalugu, V: Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tegev toimetajad Toomas Karjahärm ja Tiit Rosenberg. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu 2010, lk E. Laaman. Konstantin Päts, lk 73; Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. Teine trükk. Stockholm 1964, lk 66; Eduard Laaman. Jaan Poska. Eesti riigitegelase elukäik. Kolmas, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja Jaan Isotamm. Tartu 1998, lk 45; A. Piip. Üks huvitav ja julge katse, lk

114 Eesti-saksa kompromiss vandeadvokaadi ametit pidav Wetter-Rosenthal kinnitas aastal, et suurema osa tööst tegi ära Päts ja et tänu Pätsile õnnestunud üle saada raskustest eelnõu kokkuseadmisel. 27 Situatsiooni omapära seisnes selles, et rüütelkonna eelnõu anonüümseks (kaas)autoriks oli mõisnikevastase rahvusliku rinde üks mõjukamaid tegelasi. Seega on põhjust rääkida sisuliselt eesti-saksa ühisprojektist, kompromissist ja kokku leppest, eriti pärast selle aprobeerimist rüütelkonna komitee ja eestlaste mõjukate organisatsioonide poolt. Mõisnike hirmud Nimetatud kokkulepe, mida mõned nimetasid ennatlikult ajalooliseks leppimiseks, poleks mingil juhul saanud teoks ilma erakorraliste asjaolude ja selgitavate klausliteta. Esimese üldise tausttegurina tuleb arvesse erakorraline sõjaaeg, mis kutsus Venemaa avalikkuses esile germanofoobia enneolematu tõusu; Moskvas rüüstasid «patrioodid» sakslaste äriettevõtteid. Sõda tõstatas Venemaa sakslaste lojaalsuse küsi muse. Saksa kolonisatsioon läänepoolsetel ääremaadel ei teinud muret mitte ainult parempoolsetele publitsistidele, vaid ka valitsusele juba enne sõda. Kõik, mis oli seotud sakslusega, sattus vene šovinistide silmis kahtluse ja põlu alla. Süvenes arusaam, et baltisaksa mõisnike eksklusiivsed eesõigused ja senine arhailine omavalitsuskord Baltimaades kui «saksa vägivalla» musternäide (sellega võitlemine kuulutati duumas üheks kõige tähtsamaks ülesandeks) ei saa Venemaa võidu korral kestma jääda. 28 Sellest said aru kõik huvitatud pooled: valitsus ja seadusandlik kogu, Balti aadel ja eesti-läti ringkonnad. Viimaste organisatsioonid ja duumasaadikud valasid õli tulle valitsuse survestamisega ja nõudsid reformide elluviimist otsekohe, ootamata ära isegi sõja lõppu. Selles toetas neid kõval häälel vene marurahvuslik-germanofoobne trükisõna, kus baltisakslasi süüdistati kõikvõimalikes pattudes, sh pangermanismis ja kohalike rahvaste julmas rõhumises; nõuti viimaste vabastamist «teutooni ikke alt» ja Baltikumi lõplikku «degermaniseerimist». Aleksandra Bahturina kinnitab, et sõda sundis valitsust täielikult loobuma Balti aadlile toetumise ideest ja valitsuse Baltipoliitikas kujunes saksavastane liin, mis aitas kaasa seni ustavalt trooni toetanud 27. B. [von] Vetter-Rosenthal. Katse veneaegist Maapäeva reformida, lk Balti kubermangudes rüütlimõisaomanike eriliste privileegide kaotamise seaduse eelnõule (1915) kirjutas näiteks alla 205 duumaliiget; seadus jõustus aastal. 114

115 Toomas Karjahärm baltlaste ümberorienteerumisele. 29 Natalja Andrejeva uurimuse järgi tugevdas sõda kavandatavate reformide radikaalsust ja saksavastast suunitlust. 30 Valitsuse poolt oli pärast sõda karta vene rahvusluse tõusu, edasist unifitseerimist, administratsiooni kontrollitud Vene semstvot, stolõpinlikke rahvuslikke kuuriaid läänekubermangude vaimus, mitmesuguseid valimistsensusi (nt vene keele oskus ja haridus) ja kohalikele venelastele eriõiguste andmist. 31 Niisuguste meet mete osalinegi rakendamine Baltikumi oludes ähvardas ettenägematute tagajärgedega. Seetõttu olid nii baltisaksa aadel kui ka mittevene enamusrahvaste mõõdukad elemendid semstvo ja Vene riikliku mõju ekspansiooni vastu. Kui kohalikud elemendid omavahel kokku ei lepi, siis jääb endine olukord püsima paljudeks aastateks või sekkub kolmas võim, kes kohalike huvide ja kasudega arvestama ei hakka, ennustas Tallinna Teataja. 32 Seega lähendasid baltisaksa ülemkihte mõõdukatele ja varandusega eestlastele teatavad ühised huvid, mida siiski ei saa nendevaheliste vastuolude tasandajana ülehinnata. Mõisnikud kartsid, et omavalitsuse uuendamisega võidakse moodustada rahvuskubermangud, mis ei lange ühte rüütelkondade «ajalooliste» piiridega maakaardil. Ja koos sellega võidakse kaotada aristokraatlike aadlikorporatsioonide eksklusiivne sisemine autonoomia ja «põhiseadus», mida Venemaa aadlikogudel polnud (vene äärmusrahvuslased olid seda nõudnud juba enne sõda). Peale selle oli päeva korras sakslaste omandi sundmüük ja eksproprieerimine, mis oli eriti aktuaalne lääne kubermangudes, kust sõja ajal deporteeriti sisemaale u sakslast. 33 Ka Balti provintsides rakendati saksavastaseid meetmeid, sh «kahjurite» ja «sabotööride» (hobuste varjamise protsessid) väljasaatmist Siberisse. 34 Ohu märke oli palju ja see kõik tekitas tõsist hirmu, ähvardades «ajalooliste alustugede» lõpliku hävimisega. Seepärast taotleski osa Balti provintsiaalpoliitikuid juba aastast alates 29. Александра Ю. Бахтурина. Окраины российской империи: государственное управление и национальная политика в годы Первой мировой войны ( гг.). Москва 2004, lk Наталья С. Андреева. Прибалтийские немцы и российская правительственная политика в начале ХХ века. Ответственный редактор Р. Ш. Ганелин. Санкт-Петербург 2008, lk Tsaaririigi viimase valitsuskabineti liikmete seisukohti Balti provintside maaomavalitsuse reformi kohta vt Имперская политика России в Прибалтике, lk Kas tohib heatahtliseks erapooletuks jääda? Tallinna Teataja 1915, 20. oktoober. 33. Алексей И. Миллер. Глава 11. Вместо заключения. Первая мировая война, революции и западные окраины. Западные окраины Российской империи. Научные редакторы М. Долбилов, А. Миллер. (Historia Rossica. Окраины Российской империи). Москва 2006, lk A[rnold] Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail. Tallinn 1961, lk 11. Vt ka Anders Henriksson. Vassals and Citizens. The Baltic Germans in Constitutional Russia, (Materialien und Studien zur Ostmitteleuropa-Forschung, 21). Marburg 2009, lk

116 Eesti-saksa kompromiss preventiivse abinõuna kokkulepet mõõdukate eestlastega, et demonstreerida ennast «heast küljest», 35 koguda poliitilist kapitali ja säilitada nii osagi senisest võimust ja mõjust. Kokkulepet toetanud Eestimaa aadlipoliitikud valisid siiski endale kõige vähem valusa variandi kokkuleppe n-ö üheõigusluse alusel, mis varasema võimumonopoliga võrreldes võis paista õiglase, ausa ja vabameelse abinõuna, ent välistas üldise valimisõiguse ja maata inimeste massi pääsemise otsustajate hulka. Niisugune taktika tundus õigustatud ja isegi vältimatu sõja algul, kui Vene väed saavutasid edu. Sõjaõnne pöördumine aasta teisel poolel ja Saksamaa hoogne pealetung idas, Kuramaa okupeerimine ja rinde jõudmine Riia lähistele tegid mõeldavaks muud lahendused kombinatsioonis Saksamaaga. Seetõttu ei läinud Liivi maa rüütelkond uuenduste teed ja ka Eestimaa aadel tõmbas pidurit. Eestlaste lootused Kokkuleppe pooldajad eestlased lootsid, et baltisaksa ülemkihtide maine drastiline langus teeb aadli (või vähemalt osa sellest) järeleandlikumaks, sest aadlikud kardavad isolatsiooni jäämist ja mõisnikele on kõige tähtsam nende suurmaaomandi allesjäämine, muudest eesõigustest on nad ehk nõus loobuma. Eesti tegelased ootasid valitsuselt vastutulekut kui tasu lojaalsuse ja veneisamaalise patriotismi eest sõjas Saksamaaga ning arvasid, et valitsusvõim on huvitatud seni vaenutsevate gruppide lepitamisest, ühiskondliku üksmeele ja rahu kindlustamisest rindelähedases tagalas. Eriti kui arvestada Saksamaa anneksionistlike plaanide järkjärgulist ilmsikstulekut idas ja tema toetust separatistlikele liikumistele Vene impeeriumis. 36 Uusi lootusi ärgitas kohe sõja algul Poolale lubatud ulatuslik autonoomia. 37 Seega oli optimistide arvates tekkinud unikaalne võimalus maaomavalitsuse reform lähiajal rahulikult ellu viia ja siduda see Eestimaa talurahva vabastamise juubeliga. Eesti-saksa kokkuleppe peamise pooldajana esines avalikkuse ees suure hulga kirjutistega Konstantin Päts. Teised eesti seltskonnategelased võtsid sellel teemal sõna episoodiliselt, eelnõu toetades või seda kritiseerides. Juba varem, sajandi algusest alates, oli Päts pidanud omavalitsuse küsimust eesti rahva edenemise 35. Eestimaa kuberner Izmail Korostovets väitis konfidentsiaalselt, et rüütelkonna eelnõu olevat vaid ilus žest, mille läbiminekut rüütelkond ei lootvatki (E. Laaman. Konstantin Päts, lk 74). 36. Toomas Karjahärm. Baltikum Vene impeeriumi julgeolekuprobleem. Audentese Ülikooli toimetised, 1. Tallinn 2001, lk 28 30; Вячеслав К. Шацилло. Первая мировая война Факты. Документы. (Серия «Архив»). Москва 2003, lk Vt Анатолий И. Уткин. Первая мировая война. (Серия: История России. Современный взгляд). Москва 2001, lk

117 Toomas Karjahärm peaküsimuseks. 38 Nüüd kutsus ta eestlasi üle olema «700-aastase ülekohtu» meenutamisest ja nentis, et eesti poliitika ei pea tuginema üksnes kurvale minevikule: «Meie ei taha ju juubeliga mõnda ajaloolaste päeva pühitseda, kus kopitanud aktide kallal tõde otsitakse, vaid meie tahaksime oma esimese vaba aastasaja pööripäeval jälle niisamasugust suurt uuenduste järgu algust näha, nagu esimene niisugune saja aasta eest oli ja aeg selleks on väga kohane: kõik võitleb praegu, uued aated peasevad võidule, ja raske heitlemise järele peab uus ajajärk algama, meil aga teine vaba aastasada, mille nurgakiviks mõni tähtsam uuendus tuleks seada.» 39 Pätsi ja tema mõttekaaslaste argumentatsioon oli rajatud eeldusele, et tegemist on kehtiva korra ajutise ja osalise parandusega, üleminekuabinõuga, millest saab hiljem sobivamates oludes edasi minna, kusjuures lõppsiht on ikka kõigi elanikekihtide osavõtt üheõigusluse alusel. 40 Ja kuigi kokkulepe pole demokraatlik (maata inimesed, s.o suurem osa talurahvast, jäävad kõrvale), on see ikkagi suur samm edasi, 50 aastat kestnud surnud punktist ülesaamine, sild keskajast kaasaega. Keskaegne omavalitsus asendatakse «seisustevahelise omavalitsusega», millest talupidajad mõisnikega «üheõigusluse alusel» osa võtavad. Eelnõu jättis senise omavalitsuskorra sisuliselt alles, kuid andis endised ülesanded niisuguse kogu kätte, millest kõigi laekaraha maksjate liikide esindajad võisid osa võtta. 41 Eduard Laamani sõnul hoolitses Päts ikka orgaanilise järjekestvuse eest ja maaomavalitsuse uuendamisel 1905., ja aastal püüdis ta nii palju kui võimalik vanast rüütelkonna omavalitsusest, esmajoones selle avarast kompetentsist, uude üle tuua. 42 Niisugune järkjärguliste ja osaliste muutuste mudel oli ka aadlile vastuvõetavam kui järsk ja radikaalne pööre ning see soodustas kompromissi saavutamist. Liberaalina ei pooldanud Päts vapustusi, vaid pigem astmelist evolutsiooni ja ühiskondlike antipoodide tasakaalustamist. Uuendust oli tema väitel lihtne ellu viia, sest see ei vajanud mingeid suuri eeltöid ega komisjone, polnud vaja teha midagi enamat, kui laiendada maapäeva ülejäänud maksumaksjate esindajatega, s.o anda neile samad õigused, mis senini olid olnud ainult rüütelkonna liikmetel (rüütlimõisate valdajatel). 38. T. Karjahärm. Konstantin Pätsi poliitilised ideed, lk [Konstantin Päts.] Mis meie esimese vaba aastasaja pöördel tuleks silmas pidada. Tallinna Teataja 1915, 28. veebruar. 40. R. B-sn. [Robert Berendsen.] Esimesed sammud Eestimaa maa-omavalitsuse uuendamiseks. Tallinna Teataja 1915, 21. september. 41. Maaomavalitsus Eestimaal. Päevaleht 1915, 18. september; [Konstantin Päts.] Mõned märkused Eestimaa maaomavalitsuse eelnõu kohta. Tallinna Teataja 1915, 24. september. 42. Eduard Laaman. Konstantin Pätsi poliitiline ideestik. Varamu 1939, nr 2, lk

118 Eesti-saksa kompromiss Peamine põhjus, miks eestlased taganesid oma aasta platvormilt 43 ja nõustusid niisuguse ebademokraatliku kompromissiga, oli usu puudumine valitsuse ja Riigiduuma võimesse ja tahtesse maaomavalitsuse reformi Baltikumis lähemal ajal ellu viia, sest oodatud oli pool sajandit. Kogemustele ja valitsuse senise ääremaadepoliitika analüüsile tuginedes saadi aru, et «tõsine rahvalik omavalitsus» võib teoks saada vaid siis, kui olud Venemaal põhjalikult muutuvad; millal see toimub ja kas üldse toimub, seda ei julgenud keegi ennustada. 44 Seetõttu püüti sõjaolukorda ära kasutades kätte saada, mis võimalik, ja esialgu rahulduda vähemaga, mis oli parem kui mitte midagi. Niisugune oli kompromissi hind, sest enamaga ei oleks mõisnikud ja valitsus niikuinii soostunud. Kui juba kõneldi ühisest kodumaast, siis tähendas see valmisolekut suurmaapidajatega koos eksisteerida, sest reaalset lootust neist vabaneda kehtiva korra raames ei olnud. Pätsi ei huvitanud sakslastega sõlmitud kokkuleppe kõlbelised aspektid, vaid pigem reaalpoliitiline olukord ja asja praktiline külg. Ta tahtis luua asutust, mis eestlaste osalusel korraldaks uue ja õiglase kinnisvarade hindamise 45 ja võtaks üle koolide juhtimise üldise koolireformi korral, kui see peaks teoks saama, 46 oleks talupoegadele poliitilise võitluse kooliks. 47 Koostöös mõisnikega tahtis ta lahendada pakilisi probleeme, nagu mobilisatsioonist tingitud põllutööliste- ja kooliõpetajatepuudus. Et niisugune koostöö oli võimalik, seda näitas Tallinna linnavalitsuse kogemus, kus kohatistest erimeelsustest hoolimata töötasid koos eesti, saksa ja vene fraktsioon. Päts arvas, et uuendatud maaomavalitsus hakkab paremini tööle ja arvestab enam laiemate hulkade huvidega, millest senised maapäevad polnud hoolinud. 48 Päts soovitas Eestimaaga analoogilise reformi ellu viia ka Liivimaa kubermangus, eraldades eesti maakonnad omaette allüksusteks keskustega Tartus ja Saare maal, mis oli samm rahvusliku administratiivüksuse poole. Kuna Liivimaa rüütel kond siin initsiatiivi ei ilmutanud, siis andis ta eesti seltskonnale (Jaan Tõnissonile) nõu asi kohe üles võtta, et ühiste jõududega valitsusele survet avaldada. 49 Esialgu oli Pätsil aastal nõudis aasta kokkuleppeprojekti peaarhitekt Päts üldist valimisõigust kõigile rahvustele ja elanikekihtidele. 44. Semstvo Baltimaal. Tallinna Teataja 1915, 7. aprill; Maaomavalitsus Eestimaal. Tallinna Teataja 1915, 18. september. 45. Kaasaegsete hinnangul olid maahindamise alused Balti provintsides vananenud ja talupoegadele kahjulikud. Lähemalt vt [Арведс Бергс.] Земское устройство Прибалтийского края. Санкт-Петербург 1908, lk Niisuguse reformini keisririigis ei jõutud. 47. Eestimaa rüütlikogu maaomavalitsuse eelnõu Eesti Põllumeesteseltsi koosolekul. Tallinna Teataja 1915, 3. november. 48. [K. Päts.] Mõned märkused. 49. [Konstantin Päts.] Kas Liivimaa ei võiks ka Eestimaa maaomavalitsuse uuenduse eelnõuga ühineda? Tallinna Teataja 1915, 26. september. 118

119 Toomas Karjahärm plaan veenda valitsust jõustama uut seadust duuma vaheajal põhiseaduse 87 alusel, et vältida pikemat arutamist ja eelnõu kinnijäämist seadusandlikus kogus. Kui aga siseminister Nikolai Maklakov Tallinna linnavolikogu palve eelnõu toetada tagasi lükkas, soostus Päts projekti duumasse andmisega. 50 Muidugi polnud Pätsile ega teistele eesti tegelastele teadmata läti juristi Arvēds Bergsi koostatud samateemalise, ent märksa demokraatlikuma projekti (selles nähti ette üldine mittekuriaalne valimisõigus kõigile maksumaksjatele, sh maatutele ja naistele) olemasolu ja kavatsus see samuti duumasse esitada. Pätsi pettumuseks toetasid eesti duumasaadikud Jüri Oras ja Jaan Raamot hoopis lätlaste projekti, mis kadettide ja progressistide toetusel anti duumasse sisse 24. märtsil 1916 («93 projekt»). Kokkuleppeprojekti arutelu Eestimaa rüütelkonna sekretär saatis eelnõu Tallinna linnavalitsusele, kes selle 14. septembril 1915 heaks kiitis, seejärel sai see 18. septembril heakskiidu linnavolikogult. Kõik kõnelejad (Jaan Poska, Ado Birk, Gavril Beljagin, Otto Benecke) peale ühe (Paul Kuyberg) soovitasid eelnõu kui ajutise abinõu heaks kiita. Harva nähtava üksmeelega hääletasid poolt kõik fraktsioonid; tundus, et asi oli ette ära otsustatud. 51 Linnapea Poska sõnas oma kõnes: «On niisuguseid haigeid, kes siis ainult terveks saavad, kui neile terve inimese verd soontesse valatakse. Sellest näib ka meie rüütlikogu aru saavat, kui ta värsket jõudu maaomavalitsuse tööle kutsub.» 52 Tallinna linn oli reformist ka ise huvitatud, sest ta maksis aastas u rubla maamaksu, kuid selle kulutamisel suurt kaasa rääkida ei saanud. Projekti arutamisel Tallinna Majaomanike Seltsis 18. oktoobril 1915 oli kriitikat rohkem. Seltsi esimees Johannes Reinthal märkis, et mõisnike ja väiketalu poegade võrdne esindatus maapäeval on ebaõiglane, valdade korraldus jääb puutumata ja vallad täidavad endiselt üldisi kohustusi, mis jaotuvad ebaõiglaselt mõisate kasuks. Eelnõu ideed olevat Preisimaalt laenatud ja neid on omavalitsuse asjatundjate poolt (Adolf Damaschke, Grigori Iollos) kritiseeritud. Advokaat Mihkel Pung prognoosis, et formaalse pariteedi korral jäävad talupojad maapäeval vähemusse. Projekti kaitsesid Konstantin Päts ja Ado Birk: see on ajutine abinõu, mis viib edasi, eeskujuks ei ole mitte Preisimaa, vaid Inglismaa, kus niisugune süsteem töötab. Päts pahandas 50. [Konstantin Päts.] Kas on Eestimaa omavalitsuse eelnõu juba maha maetud. Tallinna Teataja 1915, 2. detsember. 51. Linnavolikogu koosolek 18. septembril. Päevaleht 1915, 19. september. 52. Samas. 119

120 Eesti-saksa kompromiss eesti poliitikas levinud ebakonstruktiivse suhtumise üle, tähendades, et «meil ainult mahakiskuvat tööd tehtakse; arvustatakse, ilma et midagi uut asemele seada oleks». 53 Eelnõu arutamisel Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsis 1. novembril 1915 võrd les Birk erinevaid maaomavalitsuse korraldusi. Eestimaa rüütelkonna projekti paremuseks on semstvost avaram võimupiir: kõik küsimused, mis maa huvidesse puutuvad; Venemaal on mõisnikud semstvos enamuses ja see on administratsiooni otsese kontrolli all; Venemaal valivad omanikud, kuid rüütelkonna projektis valivad maksumaksjad. Venemaa semstvo meile ei sobi. Lätlaste projektis (hilisem 93 saadiku duumaeelnõu aastast) on ette nähtud üldine valimisõigus, ka naistele, ent see tunnistati Petrogradi nõupidamisel ebasobivaks. Pung oli rüütelkonna projekti toetamise vastu: pole kindel, et see üldse läbi läheb; kui mõisnikel on talupoegadega ühepalju hääli, ei suuda viimased seda realiseerida, sest nende vaated lähevad lahku, samal ajal kui mõisnikud on üksmeelsed; on vaja valmistada uus maaomavalitsuse projekt. Kui teaks, et aastat paremat omavalitsust ei tule, siis võiks mõisnike projekti ajutiselt vastu võtta, arvas Pung. Advokaat Jaan Teemant ütles, et talupojad maapäeval enamust ei saa võita ning et «ei ole sünnis, et meie selle projekti poolt healetame ja enesel niiviisi arvustuse võimaluse ära võtame». Advokaat Rein Eliaser ja Konstantin Päts kaitsesid eelnõu tuntud argumentidega, rõhutasid tegutsemise ja maaomavalitsuse asjus kaasalöömise vajadust. Seltsi koosolek otsust eelnõu kohta ei teinud. 54 Rohkesti tähelepanu pälvis eesti-saksa kompromiss eesti ajakirjanduses. Leppimise eestkõneleja oli Tallinna Teataja, kus selgitustööd kokkuleppe kasuks tegi peamiselt Päts oma arvukate, enamasti anonüümsete kirjatöödega. Suured päevalehed, nagu Postimees ja Päevaleht, olid kokkuleppe suhtes üldiselt heatahtlikud ja toonitasid uuenduse ajutist iseloomu, kust on võimalik hiljem soodsamates oludes edasi minna kuni uue omavalitsuse lõpliku kujundamiseni. Selleks on vaja korral dada kinnisvara uus hindamine, mis võib võtta aega kümme aastat, arvas Postimees. 55 Wetter-Rosenthali ja Pätsi debatile reageerides kirjutas Jaan Tõnisson Postimehes, et Balti aadlil puudub tõsine tahtmine muuta suhtumist eesti rahvasse ja miski ei osuta sellele, et mõisnikud on valmis loobuma oma eesõigustest, tegelik elu näitab hoopis vastupidist. Seetõttu peavad eestlased uuenduste kavandamisel lähtuma «kõigepäält oma elu-nõuete seisukohalt», aga mitte seadma end sõltuvusse 53. Majaomanikkudeseltsis. Päevaleht 1915, 20. oktoober; -ts. Eestimaa omavalitsuse uuendamine. Tallinna Teataja 1915, 20. oktoober. 54. Eestimaa rüütlikogu maaomavalitsuse eelnõu Eesti Põllumeesteseltsi koosolekul. Tallinna Teataja 1915, 3. november. 55. Uuemad teated. Tallinnamaa kubermangu maaomavalitsuse eelnõu. Postimees 1915, 16. september. 120

121 Toomas Karjahärm teise poole vastutulelikkusest. 56 Eestimaa rüütelkonna uue projekti avalikustamise järel septembris 1915 võttis Postimees selle suhtes üldiselt pooldava hoiaku, nimetas seda tähtsaks sammuks edasi, mis annab kätte «uuenduste otsa»: «Siit võiks maaoma valitsuse lõpulik väljakujundus lähemas tulevikus seda edukamalt välja arenema hakata. Rahva laiemad hulgad saaksid ülesehitavas töös oma kanda kindlale pinnale toetada, kuna nüüd kuskilt päälegi ei ole hakata. Kui Eestimaa mõisniku seisus mõõdukagi uuenduse nõudmisega maaomavalitsuses algust teeb, siis võib tema uuenduse-ettepanek kõigi ajalooliste arvete pääle vaatamata, mis meie rahval Balti mõisnikuseisuse vastu ette tuua, vististi ometi laialistes ringkondades teatavat kõlapinda leida.» 57 Nii leppis ka Tõnisson järkjärgulise edasiliikumise taktikaga ja oli nõus kokkulepet ajutise abinõuna aktsepteerima aastal arvas Tõnisson, et Eestimaal kavandatud uuendusi saaks ja tuleks Liivimaa maapäeva uuendamisel rakendada ainult siis, kui Balti maaomavalitsuse uuendusi avaramal alusel lähemas tulevikus loota ei ole. Positiivseks pidas ta seda, et Eestimaa uuendus kujuneb ajaloolistel alustel Balti iseärasusi arvestades. Seejuures ei pidanud ta nagu Pätski legitiimsuse seisukohast tähtsaks, kas seaduseelnõu läbib kõik seaduslikud duumaprotseduurid või jõustub erakorraliselt duuma vaheajal põhiseaduse 87 alusel. 58 Nagu öeldud, oli eesti-saksa kokkuleppe konservatiivne ideoloogia kaugel demok raatlikest põhimõtetest, üldisest valimisõigusest ja poliitilisest rahvusautonoomiast, mida Päts ise oli aastal propageerinud. Paljud nägid selles taganemist ideaalidest, printsiibitust, feodaalidele allaandmist, nende ülevõimu põlistamist, ülekohtuga leppimist, isegi reetmist. Seetõttu suhtus osa eesti ajakirjandusest eestisaksa lähenemisse taunivalt või vähemalt ettevaatlikult ja kahtlevalt. Kõige teravam ja argumenteeritum kriitika eesti-saksa kokkuleppe aadressil kostus pealinnast. Pealinna Teataja (millele sekundeeris Viljandis ilmuv Sakala) pani imeks tagurliku Balti aadli ja edumeelse Tallinna linnavolikogu «vennalikku üksmeelt» ning «separaatrahule» parunitega allakirjutamist. Leht nimetas mõisnikega käsikäes töötamist ja sakstega sõpruse pidamist naiivseks lootuseks. Aadel tegelikult võrdõiguslikkust ei soovivat ja mängivat eestlastega kaasa üksnes selleks, et säilitada oma eesõigused, millest ta loobuda ei taha ega saagi, sest see oleks mõisnikele igati kahjulik, nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Seda näitab kogu Balti aadli senine ajalugu, kaasa arvatud talurahva vabastamine ilma maata, kus mõisnikud valitsuse tahet enda kasuks moonutasid. Sestap polevat põhjust kaubelda aadli esindajate 56. n. [Jaan Tõnisson.] Eesti ja Balti Saksa vahekorrast. Postimees 1915, 28. veebruar. 57. Maaomavalitsuse uuendamisest Eestimaal. Postimees 1915, 17. september. 58. n. [Jaan Tõnisson.] Kas tuleb Tallinnamaale maaomavalitsuse uuendust ilma rahvaesituse kaastegevuseta püüda. Postimees 1916, 9. juuli; Ajakirjanduse ülevaade. Postimees 1916, 15. juuli. 121

122 Eesti-saksa kompromiss osavõtu üle talurahva vabastamise juubelist. Vabastamise juubeli ühist tähistamist pidas Petrogradi eesti ajaleht üldse vääraks: «Missuguse meelega võiks küll eestlane oma vabastamise jubileumi pühitseda, kui tema endine ja osalt ka praegune rõhuja seal juures viibib. Kas ei saa sarnane nähtus lihtsalt teravaks pilkeks tema vabastamise aasta jubileumile! [---] Ärgu mingu tulevikus enam ükski eestlane ega Eesti ajaleht sakste juurde poolehoidmist nuruma. Jäägu nemad oma kõrkuse juurde, meie jääme aga oma töö juurde. Uskuge, et viimane esimese võidab.» 59 Kodumaal oli kõige kriitilisem nooreestlaste ajakiri Vaba Sõna, mille sisu on üksikasjaliselt analüüsinud Mati Graf. 60 Seal sattus Pätsi järkjärguliste sammude taktika radikaalide, sotsialistide ja nooreestlaste ägeda kriitikatule alla. Ajakirja toime taja, ajalooüliõpilane Hans Kruus leidis, et mineviku veel värskeid kogemusi ja saks laste jätkuvat eestivaenulikku käitumist olevikus arvestades pole «eesti-saksa armastusromaan» võimalik. 61 Radikaal Jüri Vilms võttis läbi nii «tagurlikud rahvuslased», sotsialistidest «naiivsed kosmopoliidid» kui ka kokkuleplased. Kompromissi rüütelkonnaga nimetas ta taunimisväärseks oportunismiks ja olupoliitikaks, mis tähendab leppida ainult sellega, mida antakse. Ajalugu on näidanud (Austrias, Poolas), et olupoliitika ei anna väikerahvastele mingeid tõsiseid tulemusi, vaid on häbiplekiks ja tähendab põhimõtetest loobumist: «Salata maha omad põhjusmõtted ja nõuda väikest parandust, see tähendab demoraliseerida rahva poliitilist eneseteadvust. Ja lõpuks ei saa kätte ometi midagi. [---] Aga ka olupoliitika enese seisukohast pole mingisugust tõsist põhjust võidelda kõigest hingest just rüütelkonna eelnõu eest. [---] Ei ole ühtegi kindlust, et just see projekt läbi läheb. Võib olla on kergemini teostatav eelnõu, milles talupoegadel pariteedi asemel enamus, võib olla ümberpöördult. [---] Meie arvates tuleb kõik kätte võidelda. [---] Mida rohkem kummardad, seda küürakamaks kasvad, ja harvad on neist olupoliitikuist sirged.» 62 Pätsi kohta kirjutas Vilms väga karmilt: «Ta on üleläinud väga venivale olupoliitikale, mis kaupleb, ostab ja müüb.» 63 Pätsi kokkuleppetaktikat hukka mõistes nõudis Vilms aastal rahvusautonoomiat. Vilmsile, kes olupoliitika mõistega võttis üles eesti poliitika eetilisuse küsimuse, sekundeeris sotsialistlike sümpaatiatega Johan Jans. Ta rõhutas samuti eetilist külge ja kinnitas, et ilmavaade tugineb teatud «põhjusmõtetele», ent see, mida soovitab Päts, on «demagoogiline spekulatsioon» l. Kas maksab lähenemist Balti aadeliga otsida? Pealinna Teataja 1915, 4. märts; Ajakirjandus. Pealinna Teataja 1915, 4. märts. 60. Vt Mati Graf. Eesti rahvusriik. Ideed ja lahendused: ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. Tallinn 1993, lk H. Kruus. Eesti ühiskondlik mõte aastal. Tagasivaade. Vaba Sõna 1915, nr 12, lk Jüri Vilms. Maaomavalitsuse uuenduskatsed Eestis, II. Vaba Sõna 1915, nr 12, lk Jüri Vilms. Eesti rahvuspoliitika. Vaba Sõna 1915, nr 5, lk Johan Jans. Põhjusmõtte eluline väärtus. Vaba Sõna 1916, nr 6, lk

123 Toomas Karjahärm Nooreestlane Peeter Ruubel väitis, et eelnõu on mõisnike kokkulepe talurahva aristokraatiaga, kes koos «oma sünnitajatega» juubelit peab ja selles tagurlikult Vene bürokraatialt õnnistust loodab saada. 65 Jaan Kärner oli üldse vabastamise tähistamise vastu, kuna «linnuvabadus» ehk maata vabastamine talurahva «orjusekorda ei nõrgendanud». 66 Nooreestlase Bernhard Linde mälestustes on kild selle kohta, et ringkond noori poliitiliste kalduvustega intelligente, kes hiljem siirdusid Tööerakonda, olid välja töötanud Eesti autonoomia projekti, mis kavatseti esitada IV duumasse. 67 See aga ei õnnestunud, kuna duumasaadikud, sh Jaan Raamot, keeldunud projekti toetamast selle liigse radikaalsuse tõttu. Millisele plaanile Linde konkreetselt osutas, on raske öelda. Nähtavasti pidas ta silmas Jüri Vilmsi teese «Eesti autonoomia eel kavatsus» ja julget autonoomiakõnet Estonia teatrisaalis 22. mail 1916, ajakirjas Vaba Sõna esinenud pahempoolseid autoreid, võib-olla ka nn autonomistide klubis peetud arutelusid Poola autonoomia eelnõu Baltimaadele kohaldamise üle. 68 Arvamused väljaspool eesti ühiskonda Väljaspool eesti ühiskonda pälvis Eestimaa maaomavalitsuse uuenduse kava rohkem tähelepanu Lätis, kus seisti samasuguse probleemi ees. Ka siin oli nii leppimise ja mõisnikega kompromissile mineku pooldajaid (Jaunais Wahrds, Latvija, Lihdums) kui ka vastaseid (Dzimtenes Wehstnesis). Nende argumendid olid üldjoontes samad mis eesti tegelastel. 69 Jaunais Wahrds märkis muu hulgas, et linnades, kus eestlased ja lätlased on jõukaks saanud, juba jagavad saksa ja eesti-läti kodanlus poliitilist võimu. Mõisnikud ei taha head vahekorda mitte kõikide eestlaste ja lätlastega, vaid jõukamate haritlaste, kodanike ja maapidajatega, kuna kaugemale nägevad saksa poliitikud saavad aru, et baltisakslus jääb edaspidi püsima vaid siis, «kui ta oma samme eesti-läti 65. Peeter Ruubel. Mõisnikkude poolt kavatsetud Eestimaa maaomavalitsuse uuenduste kohta. Vaba Sõna 1916, nr 4/5, lk Jaan Kärner. Talurahva vabastamine Eestimaal. Vabastuse sajaaastaseks mälestuspäevaks. Tallinn 1916, lk Bernhard Linde. Rännakuid keeristes. Matkamälestusi Saksast, Rootsist ja Venest maailmasõja eel ja ajal. Tallinn 1936, lk Vt Robert Berendsen. 23. mai mai Eestimaa talurahva vabastamise juubel 23. mail aastal. Tallinn [1923], lk 89 90; M. Graf. Eesti rahvusriik, lk Baltimaade uuendused ja Eestimaa mõisnikkude liginemisekatsed Läti ajakirjanduses. Postimees 1915, 8. aprill. 123

124 Eesti-saksa kompromiss juhtivate rühmadega kokkukõlasse viib». 70 Seega anti mõista, et tegemist on vana ja uue eliidi lähenemisega ning võimu jagamisega nende vahel aasta oktoobris toimus Petrogradis eesti ja läti poliitikategelaste (Jānis Zālītis, Jānis Čakste, Arvēds Bergs) nõupidamine, kus võrreldi eesti-saksa eelnõu ja lätlaste eelnõu. Lätlased väitsid, et kõrge valimistsensus kindlustab sakslastele juhtiva osa uuendatud maaomavalitsuses. Eestlased väitsid vastu, et «sakslastega üheskoos käies» saadakse midagigi kätte, lätlaste projekti üldine valimisõigus aga on «unistusekujutus ehk utoopia». 71 Vene avalikkuse tähelepanu köitis juba segakomisjoni moodustamine eestlaste osalusel. Üksikasjaliselt refereeriti Baltikumis ilmunud eesti, saksa ja vene ajalehti, toodi esile kokkuleppe erakordsus. 72 Moskva Russkije Vedomosti imestas, et ajaloolised verivaenlased on kokku leppinud, kuid kokkulepet pooldavat siiski üksnes kodanlikud elemendid, kõik pahempoolsed olevat aga vastu. 73 Eestimaa rüütelkonna projekti arutati aasta algul Petrogradis seltskonnategelaste klubis, kus tooni andsid Riigiduuma opositsioonilise progressiivse bloki tege lased, esmajoones kadetid ja oktobristid. Eestlaste poolt osalesid õigusteadlane ja Vene kohtuministeeriumi ametnik Ants Piip, Tallinna Teataja toimetaja Konstantin Päts, Põhja-Liivimaa duumasaadik, eduerakondlane Jaan Raamot, vande advokaat ja endine duumasaadik Tõnis Jürine; baltisakslaste poolt Eestimaa mõisnike duumasaadik Karl von Brevern. Nende kõrval võtsid oponentidena arutelust osa oktobristide liider Nikolai Gutškov, kadettide juht Pavel Miljukov, kadettide partei keskkomitee liige, Petrogradi ülikooli eradotsent Pavel Gronski omavalitsuse tunnustatud asjatundja, Riiast valitud duumasaadik kadett Sergei Manssõrev, kes oli tuntud Balti erikorra jäänuste ägeda kritiseerijana. Projekti oponendid toonitasid pealinnas nagu kodumaalgi peamiselt reformitava maapäeva ebademokraatlikku kokkuseadet, mis jätab sakslastele liiga suure mõju ja võib koguni rahutusi või revolutsiooni esile kutsuda. 74 Duumasaadik Pavel Gronski ütles intervjuus Julius Seljamaale, et Balti aadel tunneb oma eesõiguste möödapääsmatut likvideerimist ja pakub kohalikele elanikele 50, tegelikult aga 45 protsenti oma õigustest, kuigi elanikel on mõisnike ja maksumaksjate arvulist suhet arvestades õigus saada vähemalt 70. Läti ajalehe otsus Eestimaa rüütelkonna sammu üle. Tallinna Teataja 1915, 7. aprill. 71. (h+u). Läti ajakirjanduse sihilik seisukohavõtmine Tallinnamaa-omavalitsuse asjus. Postimees 1915, 7. detsember; A. Piip. Üks huvitav ja julge katse, lk Эстонско-немецкие отношения. Речь 1915, 31. märts; В Прибалтийском крае. Речь 1915, 17. aprill; 100-летию освобождения крестьян. Русское слово 1915, 23. aprill; Прибалтийская хроника. Новое время 1915, 17. aprill. 73. Kas tohib heatahtliseks erapooletuks jääda? Tallinna Teataja 1915, 20. oktoober. 74. A. Piip. Üks huvitav ja julge katse, lk 158; M. Graf. Eesti rahvusriik, lk

125 Toomas Karjahärm 90 protsenti otsustamisõigustest. Ta prognoosis, et kadettide fraktsioonis see talupoegadele kahjulik eelnõu läbi ei lähe ja pole mõtet proovidagi. 75 Et Riigiduumas oli juba pikemat aega päevakorras olnud üldine valimisõigus, mida toetasid ka kadettide fraktsiooni liikmed Jaan Raamot ja Jüri Oras, siis oli tsensuslik-kuriaalsetele valimistele raske toetust leida. Tuleb siiski märkida, et olemasoleva Vene semstvo juhtorganite komplekteerimise kord polnud demokraatlikum kui Pätsi poolt ajutise abinõuna kavandatud ja Eestimaa rüütelkonna nimel koostatud eelnõu. Tundub, et sõja ajal polnud venelastele tähtis mitte ainult mõisnike liiga suur esindatus, vaid ka see, et mõisnikud olid sakslased, kellega sõditi, ja riiklikul rahvusel venelastel polnud projekteeritavas Balti maaomavalitsuses üldse mingit osa, mis ärritas nii valitsusametnikke kui ka avalikkust. Riigiduuma peaparteide ülalnimetatud tegelasi huvitas ühe perifeerse provintsi omavalitsuse korraldus seetõttu, et seadusandlikus kogus oli juba pikemat aega päevakorras olnud riigi valitsemise ja omavalitsuse üldine reform (mis kunagi teoks ei saanud) ning semstvoseaduse laiendamine nendele aladele, kus seda veel polnud. Halduskorralduse unifitseerimine ja separaatse seadusandluse likvideerimine oli nii valitsuse kui ka duumaenamuse eesmärk juba mõnda aega. Valitsuse ja opositsiooni vahel toimusid ägedad debatid reformi põhimõtete üle ning valitsus oli korduvalt sunnitud taanduma ja oma ettepanekud tagasi võtma. Ülevenemaaline probleem oli see, kui palju saab talupoegadele õigusi anda, kui semstvo, kus enamasti oli juhtroll aadlil, ümber kujundatakse. Teiselt poolt tuleb silmas pidada, et semstvokogude ebademokraatlikust kokkuseadest hoolimata kujunes semstvost ikkagi liberaalse opositsiooni keskus ja demokraatliku intelligentsi tugipunkt. 76 Eelnõu tagasilükkamine 30. septembril 1915 esitas Eestimaa kuberner Izmail Korostovets Eestimaa rüütelkonna reformikava siseminister Nikolai Maklakovile ja toonitas, et tegu on ajutise abinõuga, kuni semstvo sisse seatakse. Vene semstvo põhimõtete ja valitsuse initsiatiivi pooldajana pidas Korostovets eesti-saksa kontakte ja rüütelkonna maaoma valitsuse reformi ettepanekut kahtlaseks ettevõtmiseks, aadli manöövriks ja avalikkust 75. Ajakirjanduse ülevaade. Riigivolikogu liikme, kadeti Gronski arvamine Tallinnamaa omavalitsuse eelnõu kohta. [Tsiteeritakse Pealinna Teataja kaastöölise S-ma (Julius Seljamaa) intervjuud Gronskiga.] Postimees 1916, 1. märts. Seni oli Eestimaa maapäevast osa võtnud vaid tühine osa rüütelkonna maakassasse maksumaksjaist aastal 0,2% (A. Piip. Üks huvitav ja julge katse, lk 156). 76. Toomas Karjahärm. Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad. Tallinn 2012, lk

126 Eesti-saksa kompromiss tahtlikult eksitavaks žestiks, mille läbiminekut valitsuses ja duumas aadel ei lootvatki. Eestlaste toetust sakslaste projektile seletas ta mõlemate sooviga säilitada laialdane omavalitsus, mis on vaba igasugusest valitsuse kontrollist ja järelevalvest. 77 Juubelikomisjoni eesti liikmete kohta kirjutas Korostovets Maklakovile: «Kõik nime tatud isikud on eesti äärmusvasakpoolsete ja kitsalt rahvuslike ühiskondlike liikumiste juhid.» 78 Pätsi iseloomustas kuberner kui tuntud revolutsioonilist tegelast ja eesti sotsiaaldemokraatlike ringkondade juhti. 79 Kuberner keelas kategooriliselt juubelikomisjonil reformidega tegelda. Korostovetsi järeltulija Pjotr Verjovkin jälgis samuti, et juubeliüritused toimuks ainult ametlikult kinnitatud plaani järgi, et «välistada pahatahtlike isikute katsed kasutada neid üritusi riigivastastel eesmärkidel ja anda neile tendentslik ja kitsalt rahvuslik ilme». 80 Siseminister Maklakov lükkas eelnõu aasta sügisel tagasi põhjendusega, et see tugevdaks suurpõllumeeste ülevõimu kohaliku rahva üle. Päts arvas, et asi lükkub edasi ja kõik jääb endiseks, s.o kehtima jääb mõisnike «ainuvõim», sest valitsus ei toeta ka lätlaste saksavastast eelnõu. 81 Oli ilmne, et valitsus kohalikku algatust ei soosi, tulgu see kellelt tahes aasta algul andis Dellingshausen uuele peaministrile Boriss Stürmerile edasi Eestimaa rüütelkonna kirja keisrile palvega anda 23. mail 1916 toimuvateks vabastamise pidustusteks luba viia ellu kindralkuberneri aasta eri nõu pidamise eelnõu projekt. Seda algatust toetanud Tallinna linnavolikogu ja isegi kuberner Verjovkin. 82 Dellingshausen ei räägi oma mälestustes midagi ei rüütelkonna uuest projektist, mis valmis aasta sügiseks, ega eestlaste osalusest selle koostamisel. Kõigis Petrogradi ametkondadega suhtlemise episoodides aastail märgib ta vaid kindralkuberneri aasta erinõupidamise projekti. Rüütelkonna peamees eksib päris kindlasti selles, et Tallinna linnavolikogu kiitis heaks tema poolt valitsusele ette pandud aasta projekti ja tegi selle toetamise valitsuse ees ülesandeks linnapea Jaan Poskale. Tegelikult toetas Tallinna linnavalitsus Eestimaa rüütelkonna projekti, mis avaldati Päevalehes 18. septembril 1915 ja mille koostajateks olid Päts ja Wetter-Rosenthal, ja see ei olnud identne aasta projektiga. 77. E. Laaman. Konstantin Päts, lk Eestimaa kuberner Izmail V. Korostovets siseminister Nikolai A. Maklakovile, Имперская политика России в Прибалтике, lk Samas, lk RGIA, , l. 2, Eestimaa kuberner Pjotr V. Verjovkin siseminister Boriss V. Stürmerile, [Konstantin Päts.] On see siis Saksa ülevõimu vastu võitlemine? Tallinna Teataja 1915, 16. detsember. 82. E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses, lk

127 Toomas Karjahärm Ka Dellingshauseni hästi informeeritud asetäitja ja maanõunik aastail , aadliliberaal Eduard von Stackelberg ei räägi oma mälestustes (1927) sellest sõjaaegsest eesti-saksa kompromissist midagi. Juba enne sõda (nähtavasti aasta sündmuste mõjul) kaotanud ta usu üksteisemõistmisse eestlaste parempoolse tiivaga, kuna sellist tiiba tema hinnangul enam ei eksisteerinud. 83 Ju siis olid kõik eestlased tema silmis liiga pahempoolsed. Õigusteadlane Nikolai Maim, kes töötas siseministeeriumis Balti oma valit suse probleemi kallal aastail , ei maini eesti-saksa aasta ühisprojekti samuti sõnagagi. Ta kirjutab, et kohaliku majanduse peavalitsuses hakati Balti eelnõu koostama alles aasta sügisel. 84 See samm oli valitsuse reageering 93 duuma liikme 24. märtsi aasta eelnõule, 85 kuigi ametlikes dokumentides ja ajalehtedes on jälgi selle kohta, et Balti provintside maaomavalitsuse reformiga tegeldi juba varem, aastal. 86 Võib-olla levitas kuulujutte Balti semstvo peatsest sisseseadmisest valitsus ise. Paistab siiski nii, et kõik varasemad eelnõud, sh Dellings hauseni esitatud ja Poska toetatud eelnõu, olid valitsusasutustes kõrvale jäetud, mis oli tollal kõrgemale võimule üsna iseloomulik, sest reformi aluseks pidi olema Vene semstvo ja valitsus tahtis seaduse ise välja töötada temale sobival kujul ja sobival ajal ning pärast sõda. Lõpetuseks Balti reformid ebaõnnestusid paljudel põhjustel. Kõigepealt oli valitsuse üldine kurss tugevdada ääremaadel administratiivsete vahenditega Vene riiklikku mõju ja mitte soosida seal mittevene elementide poliitilist tugevnemist. Sõja mõjul kasvas impeeriumi kui Vene rahvusriigi idee populaarsus ja valitsus pidi sellega arvestama. Eestlased ja lätlased olid Vene isamaalise patriotismi kõvahäälsetele kuulutajatele ikkagi poliitiliselt kahtlased, kas või aasta «sotsiaaldemokraatlike vabariikide» pärast. Alati troonile truude baltisaksa ülemkihtide kõrge maine oli Saksamaaga peetava sõja tõttu drastiliselt alla käinud. Sestap suhtus valitsus kahtlusega kõigisse koha like 83. Eduard von Stackelberg. Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused. Saksa keelest tõlkinud Reet Bender. (Eesti mälu, 38). [Tallinn] 2010, lk Nikolai Maim. Eestimaa avaliku korra muutmise aktid Vene siseministeeriumi peavalitsuses ja a. Vabaduse tulekul, I. Koguteos Eesti Maanõukogu aasta 15./28. nov. otsuse tähistamiseks. Toimetanud H. Kruus, J. Ots. Tartu 1938, lk Ministrite Nõukogu esimees Aleksandr F. Trepov siseminister Aleksandr D. Protopopovile, Имперская политика России в Прибалтике, lk Ministrite Nõukogu esimees Ivan L. Goremõkin ülemjuhataja staabi ülemale Nikolai N. Januškevitšile, Имперская политика России в Прибалтике, lk ; Semstvo Balti maal. Tallinna Teataja 1915, 7. aprill. 127

128 Eesti-saksa kompromiss elementide algatustesse, mis Vene mõju suurendamise seisukohast strateegiliselt ülitähtsal piirialal midagi ei andnud ja konkureerisid valitsuse plaanidega. Eestisaksa kokkuleppes võidi keskuses näha impeeriumi üldisest korrast taaseraldumise, separatismi konserveerimise või isegi uues vormis süvendamise avaldust, Vene õigus ruumi usurpeerimist, kahe mittevene elemendi kokkulepet Vene-vastasel alusel. Igasuguste kohalikest iseärasustest lähtuvate seaduste vastuvõtmine oli teravas vastuolus impeeriumi ühtse administratiiv-territoriaalse õigusruumi kujundamise ideega, mis oli üldine orientiir, sõltumata sellest, kui palju seda eesmärki suudeti järgida. Nii Sise-Venemaal kui ka mittevene ääremaadel oli äärmiselt aktuaalne üld riikliku ja kohaliku valitsemisala piiritlemine, mis oli valitsuse ja opositsiooni, keskuse ja peri feeria pidevate hõõrumiste allikas. Impeeriumi üldise valitsemise ja omavalitsuse ümberkujundamise kava, mis oli pikemat aega töös, ei saanudki kunagi teoks. Siin avaldus nii valitsuse ja ühiskondlike jõudude suutmatus kokku leppida ühiskonna arengu põhiküsimustes kui ka võimu ja seadusandluse toimimise paralüüs kriisiajal, mis viis uue revolutsioonini. Perifeeria kohalikud eliidid töötasid keskvõimu kavatsustele vastu ja pakkusid omalt poolt välja konkureerivaid projekte. Eesti-saksa kokkulepe, mis esitati ametlikult Eestimaa rüütelkonna eelnõuna, ei saanud olla piirkonna degermaniseerimise teenistuses, vaid vastupidi, kinnistas taas või isegi põlistas baltlaste ebaproportsionaalselt suure rolli krais, pealegi enamusrahva uue eliidi heakskiidul. Eesti-läti enamusega maaomavalitsus (93 duumaliikme projekt) nõudis samuti impeeriumi põhimõtete ja identiteedi radikaalset ümberformuleerimist, kuna oli liiga demokraatlik. Vene semstvost väga erinev Balti omavalitsus ei kandnud Vene riikliku kultuuri ideed. Impeeriumipatriotismi õhutamisel ja etnilisuse mobiliseerimisel levitati küll kuuldusi peatselt saabuvatest reformidest, kuid need olid üksnes lubadused. Arusaadavalt polnud ebakindel sõjaaeg kuigi soodne reformide kavandamiseks, veel vähem nende elluviimiseks, eriti kui arvestada, et see polnud õnnestunud aastakümnete vältel rahuajalgi. Pealegi oli Kuramaa juba aastal vaenlase poolt okupeeritud, mis tegi seal igasuguse andmete kogumise võimatuks. Juba enne sõda oli valitsus külmutanud Balti provintsidest aastal ja hiljem laekunud ettepanekud ning võtnud reformieelnõude koostamise, nende suuna ja sisu üle otsustamise enda kätte. Duumas suutsid kadetlik-oktobristlik enamus ja hiljem valitsusele opositsiooniline progressiivne blokk (1915) nurjata kõik eelnõud, mis seal tooniandvatele suurparteidele kas liigse demokraatlikkuse või vastupidi, vähese demokraatlikkuse tõttu (see puudutas peamiselt valimisõigust) ei meeldinud. Kuigi Balti provintside maaomavalitsusreformi vajadust valitsuses ega duumas juba ammu ei eitatud pigem rõhutati selle vajalikkust, ei osatud anda uuendusele poliitilist mõtet ning seetõttu tegeldi reformiga loiult ja ebajärjekindlalt. Poola ja Soome valitsemine ning Kaukaasia ja Kesk-Aasia potentsiaalselt mässulised muulased impeeriumi lõunapiiridel olid muidugi tähtsamad. 128

129 Toomas Karjahärm Kummaline on see, et kuigi Balti semstvo probleem polnud valitsusasutustes tundmata (selle kohta oli ilmunud kümneid õiguslik-erialaseid analüüse), alustati reformi kavandamisega iga kord uuesti justkui nullist, s.o olukorra uurimisest ja andmete kogumisest, millega sai otsuste tegemist ikka ja jälle edasi lükata. Liiga palju oli üksteisele vastukäivaid erihuvisid, mis Balti omavalitsuse umbsõlmes kokku põrkasid. Niisugustes oludes oli valitsuse lubadustel, et uuendused saabuvad peagi, nagu rääkis kuberner Verjovkin talurahva vabastamise aastapäeva pidulikul aktusel 23. mail 1916 Tallinnas, pigem propagandistlik tähendus. Neil põhjustel jäi ka eesti- saksa hilinenud kokkulepe realiseerimata ning ajaloolist leppimist ei toimunud. Sellest hoolimata tekitas kõnealune episood ühiskonnas elava mõttevahetuse eestisaksa vahekorra, koostöövõimaluste ja tuleviku üle, arutelukeskkonnas kerkisid üles eesti poliitika eetilisuse, olupoliitika lubatavuse ja vastasega sõlmitavate kompromisside piiride küsimus. A compromise between Estonians and Germans in 1915 During the reforms standardizing administration in the second half of the 19th century, Russia significantly reduced the autonomy of the Baltic provinces. As a result, the Estonian and Latvian people went from being under the rule of the Baltic nobility to being under the direct administration and pressure of the Russian bureaucratic regime. However, the authority of knighthoods (Ritterschaften), comprised of powerful Baltic German landlords, in local government on the governorate level remained unchanged until the fall of the monarchy in 1917, despite decades of attempts to address the problem. In the 19th century the Estonian and Latvian national movements demanded that peasants were to be given the right to participate in the Provincial Assembly (Landtag), and in 1905 they wanted the local self-government to be reorganized on the basis of general suffrage. Both the knighthoods and Estonian-Latvian communities drafted several reform programs, but they were all rejected by the government. A new attempt to reform the local government of the Baltic provinces coincided with the events of World War I, when anti-german sentiment peaked. Baltic Germans were suspected of treachery and Pan-Germanism, and their reputation hit a new low among the public and the Russian government. Consequently, landlords became more willing to accept new reforms. A new wave of Russification was intimidating for both the Baltic German nobility and moderate Estonian communities who, therefore, did not wish to see Russian zemstvo-type self-government instituted in the Baltic provinces, as the government had long promised. Co-operation between one of the Estonian community s leaders in Tallinn, newspaper 129

130 Eesti-saksa kompromiss editor Konstantin Päts, and the secretary of the Estonian Knighthood, Berend von Wetter-Rosenthal, in 1915 led to a draft act for a local self-government reform of the Estonian Governorate that was later approved by the Estonian Knighthood, the Tallinn City Council, and influential Estonian societies. As a result, the Estonian-German project took self-governing functions away from the knighthood s estate-based corporate bodies and assigned them to the general assembly of local self-government, which was to be created on the basis of equality with 110 members 55 major (landlord) and 55 minor (farmer) representatives of local taxpayers. Landless peasants, who constituted the majority of Estonian peasants, remained unrepresented in the proposed self-government. The draft agreement largely maintained the fundamentals of Baltic self-government already in place and worked as an alternative to the Russian zemstvo. The key players on the Estonian side who supported an agreement with the nobles presented the reforms as a remarkable accomplishment and a breakthrough, as the first real albeit temporary and partial step on the way to a comprehensive reorganization of local self-government after the war. Others took a wait-and-see approach, since it was difficult to believe that the landlords had suddenly become liberal-minded and that they were acting in good faith. Several prominent Estonian politicians objected to the separate peace with German nobles, considering it an opportunism of situational politics, trading on national interests, or even a betrayal of existing principles. The Russian media expressed its surprise over the conciliation of age-old enemies and the sudden change in the behavior of both parties. The leaders of the Progressive Bloc in the Duma, Alexander Guchkov and Pavel Miljukov, considered the principles of the draft reform undemocratic (censitary-curial suffrage, over-representation [50 percent] of landlords) and indicated that such a draft act would not receive enough support in the parliament. The agreement between Estonians and landlords regarding the electorate was also considered too narrowly defined by Latvian politicians Jānis Zālītis, Jānis Čakste, and Arvēds Bergs, who therefore supported a wider electorate. As a demonstration of historical conciliation between the nobility and indigenous peoples, the two parties planned the opening of the new general assembly of the local self-government on May 23, 1916, which marked the 100th anniversary of the abolition of serfdom in the Governorate of Estonia. However, the expected equality between the landlords and peasants remained only on paper. The government did not support the joint project of Estonians and Germans. Minister of Internal Affairs Nikolai Maklakov rejected the draft legislation in the autumn of 1915 on the pretext that it would strengthen the domination of large farmers (i.e., Baltic German landlords) over local people. Government officials saw the reform proposal as a way to preserve Baltic separatism and an attempt to maintain independent 130

131 Toomas Karjahärm power despite government control, as well as the dangerous approach of two politically suspicious non-russian elements in the strategically important border area of the empire. Adopting any kind of law proceeding from local characteristics strongly conflicted with the idea of forming a single administrative-territorial legal space and having a unified and centralized government, which was a general guiding line in the late Russian Empire. But the local elites of the periphery counteracted the intentions of the central power and suggested their own competing projects. The government had no desire to extend the rights of non-russian nations, including Estonians and Latvians, towards autonomy. Instead it was more interested in them blending more closely into the structures of the empire and converging with the national nation the Russians. Although the need for local government reform in the Baltic provinces had long been recognized by the government and the State Duma, the authorities did not know how to prescribe a political meaning to the renewal, and therefore they dealt with the reform passively and inconsistently. 131

132 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Esimeses maailmasõjas? * Liisi Esse Esimesest maailmasõjast võttis paljurahvuselise Vene armee koosseisus osa umb kaudu eesti päritolu sõdurit. 1 Nende meeste sõjakogemus ehk sõjas läbi elatud sündmused ja nende hilisem mõtestamine ja tõlgendamine 2 koosnes lugematust hulgast asjaoludest, alustades teenistuse iseloomust ning lõpetades sõdurite * Käesolev artikkel on valminud ETF-i grandi nr 8190 «Mälupraktikad: järjepidevused ja katkestused 20. sajandi mäletamises» toel sajandi alguse Vene impeeriumi kontekstis on selgepiirilistest rahvusgruppidest kõnele mine problemaatiline, mistõttu tuleks pigem viidata impeeriumi alamate usulisele, sotsiaalsele või piirkondlikule taustale või kõnelda etnilisest taustast, mitte rahvusest. Vt lisaks Andreas Kappeler. The Russian Empire: A Multiethnic History. Harlow 2001, lk 6 8. Toomas Karja härm. Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad. Tallinn 2012, lk Mark von Hagen. Reformi piirid: paljurahvuseline keiserlik armee silmitsi rahvuslusega, Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, II. Koostanud Tõnu Tannberg, Bradley Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 18 (25)). Tartu 2010, lk , siin lk 305. Juliette Cadiot. Searching for Nationality: Statistics and National Categories at the End of the Russian Empire ( ). The Russian Review 2005, Vol. 64, lk , siin lk Teisalt oli nii mõnegi rahvusgrupi või selle osa rahvustunne Esimese maailmasõja ajaks (või vähemalt selle käigus) arenenud piisavalt kaugele, et oleks võimalik rääkida rahvusest kui olulisest ühisjoonest. Nagu siinne artikkel näitab, võib üheks selliseks grupiks pidada eesti sõdureid: kuivõrd sõdurid on oma sõjaaegsetes kirjades ja päevikutes, rääkimata sõjajärgsetest mälestustest, viidanud endale kui eesti sõduritele või eestlastele, on ka siinses artiklis neid mõisteid, küll tinglikult ja üldistades, kasutatud. 2. Sõjakogemus hõlmab seda, kuidas indiviid sõja käigus läbielatud tegelikke sündmusi (reaalsust) enda jaoks tõlgendab, millise tähenduse ta neile sündmustele annab. Nii kogemus kui ka selle esitus (suuline või kirjalik interpretatsioon) on seejuures ajas muutuvad nähtused. Kuigi inimeste sõjakogemustest tuleks alati rääkida mitmuses, leidus teatud gruppide (nt eesti sõdurite) kogemustes ka palju sarnaseid jooni, mistõttu on siinses artiklis kasutatud sõjakogemuse mõistet ainsuses. Vt lähemalt The Anthropology of Experience. Ed. by Victor W. Turner, Edward M. Bruner. Chicago 1986, lk

133 Liisi Esse ja koduste vaheliste suhetega. 3 Nii mõnedki sõjakogemuse aspektid, nagu osalemine lahingutegevuses ning sellega kaasnenud emotsioonid, on omased ka teistes armeedes teeninud sõduritele, mis muudab eesti sõdurite kogemuse näiteks prantslaste, inglaste ja sakslaste omaga hästi kõrvutatavaks. Teisalt leidub eestlaste (ja teiste Ida- Euroopa rahvaste) kogemuses erijooni, nagu ilmasõjale vahetult järgnenud uus, rahvusriigile aluse pannud sõda, mis lisaks paljude meeste sõjatee pikemaks venitamisele vormis ka Esimese maailmasõja koge muse hilisema mäletamise ja tõlgendamise mõneti erinevaks. 4 Siinne artikkel keskendub rahvuslusele 5 ja armee rahvuslikule taust süsteemile (rahvuslik heterogeensus, eri rahvuste olukord, rahvussuhted armees) kui ühele sõdurite sõjakogemust mõjutanud ning ka eestlaste kogemusele mitmeid eri jooni lisanud teemaderingile. Rahvusluse ning Esimese maailmasõja vaheliste seoste analüüsile on historiograafias eelkõige viimasel ajal üsna palju tähelepanu pööratud ning peamiselt vaadeldakse rahvusluse ja sõja suhteid kahest vaatenurgast lähtuvalt. Esimene neist käsitleb rahvuslus(t)e mõju Esimese maailmasõja puhkemisele, käigule ja tulemus tele ning analüüsib seejuures ka rahvusküsimuse osatähtsust sõdurite ja ühiskondade sõjakogemuste kujunemisel. 6 Tähelepanu on pälvinud rahvusluse osakaal sõdurite ja kodurinde mobiliseerimisel, nende patriotismi ning vaenlaseviha 3. Eesti sõdurite ja nende koduste vaheliste suhete kohta vt lähemalt Liisi Eglit. Sõja- ja kodurinde vahelised suhted Esimeses maailmasõjas osalenud eesti sõdurite kirjades ja mälestustes. Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat = Estonian Yearbook of Military History, 2 (8), Viimsi Tallinn 2012, lk Vabadussõja mõju kohta sõdurite koju tagasipöördumisele ning Esimese maailmasõjaga seotud mälule vt Liisi Eglit. The Experience of Returning. Estonian World War I Soldiers Return to Society. Frontwechsel. Österreich-Ungarns «Großer Krieg» im Vergleich. Hrsg. von Wolfram Dornik, Julia Walleczek-Fritz, Stefan Wedrac. Wien, Köln, Weimar 2014, lk Rahvusluse kontseptsiooni, selle eri aspektide ning rahvusluse arengut enim mõjutavate tegurite üle peetakse akadeemilisel maastikul tänini üsna tuliseid vaidlusi. Vt nt John A. Hall, Siniša Malešević. Introduction: wars and nationalisms. Nationalism and War. Ed. by John A. Hall, Siniša Malešević. Cambridge, UK 2013, lk 1 28, siin lk Paul Lawrence. Nationalism. History and Theory. Harlow, England; New York 2005, lk Peale rahvusluse mõiste keerukuse tuleb arvestada, et tegu on vaid ühega paljudest identiteetidest, mida inimesed kannavad. Sellest hoolimata mõistetakse rahvuslust tavapäraselt kontseptsioonina, mis hõlmab teatud etnilisele grupile omast, selle etniliste juurtega tihedalt seotud identiteeti. 6. Vt nt Bertrand Taithe, Tim Thornton. Identifying war: conflict and self-definition in Western Europe. War. Identities in Conflict, Ed. by Bertrand Taithe, Tim Thornton. Stroud 1998, lk 1 18, siin lk D. C. Gill. How We Are Changed by War. A Study of Letters and Diaries from Colonial Conflicts to Operation Iraqi Freedom. New York 2010, lk Paul Natorp. Die Wiedergeburt des deutschen Volkes aus dem Krieg. Kriegs- und Friedensaufsätze. Leipzig Karen Petrone. The Great War in Russian Memory. Bloomington 2011, lk

134 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut kujunemisel ja kujundamisel. 7 Enamiku autorite arvates ei ole rahvuslus või rahvuslik meelestatus seejuures olnud määrav sõdurite lahingumotivatsiooni tõstja; olulisemateks teguriteks on peetud sõjalis-taktikalisi arenguid, väiksemates väeosades kujunevat sõduritevahelist kamraadlust jms. 8 Siinse artikli üks eesmärke on seda vaatenurka täiendada: nagu näitab alljärgnev eesti sõdurite sõjakogemuse analüüs, võis ühtse rahvusliku tausta puudumine armees või väeosas nii sõduritevahelist kam raadlust kui ka nende motivatsiooni ja lahinguvalmidust üsna tuntavalt mõjutada. Teine oluline teema historiograafias on sõja mõju rahvusluse ja selle käsitlemise arengule. 9 Rahvusluse esiletõusu on seejuures nähtud vähemalt osaliselt Esimese maailmasõja tulemuse, mitte niivõrd katalüsaatori või põhjusena; olulisena on märgitud impeeriumide kaotust sõjas kui rahvusriikidele tee avanud nähtust. 10 Vene impeeriumi kontekstis on rõhutatud ilmasõjaaegseid saksa- ja juudivastaseid kampaaniaid, mis impeeriumi ühendamise ja tugevdamise asemel tõid kaasa 7. Michael Mann. The role of nationalism in the two world wars. Nationalism and War, lk Dominic Lieven. Empire, ethnicity and power: a comment. Nationalism and War, lk State, society and mobilization in Europe during the First World War. Ed. by John Horne. Cambridge, New York Sven Oliver Müller. Die Nation als Waffe und Vorstellung. Nationalismus in Deutschland und Großbritannien im Ersten Weltkrieg. Göttingen Hubertus F. Jahn. Patriotic Culture in Russia during World War I. Ithaka, NY Vt nt Randall Collins. Does nationalist sentiment increase fighting efficacy? A skeptical view from the sociology of violence. Nationalism and War, lk J. A. Hall, S. Malešević. Introduction: wars and nationalisms, lk 7 9. Paul C. Stern. Why do People Sacrifice for Their Nations? Perspectives on Nationalism and War. Ed. by John L. Comaroff, Paul C. Stern. Luxembourg 1995, lk Vt nt P. Lawrence. Nationalism, lk А. Ф. Носкова. Национальные меньшинства в Восточной Европе: геополитический ракурс проблемы (от Первой ко Второй мировой войны). Cлавянский мир в епоху войн и конфликтов ХХ века. Санкт-Петербург 2011, lk , siin lk Vene impeeriumi kohta vt nt Александр Гущин. Польский вопрос в политике Россий в годы Первой мировой войны. Россия и Великая война. Опыт и перспективы осмысления роли Первой мировой войны в России и за рубежом. Материалы международной конференции, Москва, 8 декабря 2010 г. Москва 2011, lk А. Д. Гронский. Белорусский национализм и период Первой мировой войны. Первая мировая война: история, геополитика, уроки истории и современность (к 90-летию окончания Первой мировой войны и началу формирования Версальско- Вашингтонской системы международных отношений). Международная научно-теорети ческая конференция ноября 2008 г. Витебск 2008, lk Empires at War Ed. by Robert Gerwarth, Erez Manela. Oxford, New York Aviel Roshwald. Ethnic Nationalism and the Fall of Empires. Central Europe, Russia and the Middle East, London, New York Holger Afflerbach. The Eastern Front. The Cambridge History of the First World War. Vol. 1: Global War. Ed. by Jay Winter and the Editorial Committee of the International Research Centre of the Historial de la Grande Guerre. Cambridge, New York 2014, lk Wesley Hiers, Andreas Wimmer. Is nationalism the cause or consequence of the end of empire? Nationalism and War, lk Vastupidist mõttekäiku vt nt Barry R. Posen. Nationalism, the Mass Army, and Military Power. Perspectives on Nationalism and War, lk J. A. Hall, S. Malešević. Introduction: wars and nationalisms, lk

135 Liisi Esse vähemusrahvuste rahvusluse tugevnemise. 11 Siinses artiklis püütakse ka seda vaatenurka täiendada, näidates, kuidas, milliste tegurite abil ning millise dünaamikaga Esimene maailmasõda eesti sõdurite rahvusluse arengut mõjutas. Eesti sõdurite kogemuse käsitlemisele lisab väärtust asjaolu, et tegu on vähemusrahvuse esindajatega. Kuivõrd suurem osa sõdurite sõjakogemust kajastavast historiograafiast lähtub armee enamuse moodustanud rahvusgrupist, on rahvusküsimust vaadeldud seni eelkõige rahvusliku ühtsuse vaatenurgast sõja alguse patriotismi või sõduritevahelise ühtsustunde kontekstis. Vähemustele keskenduvaid sõjakogemuste uurimusi leidub suhteliselt vähe 12 ning ka Vene armee vähemusrahvused ja nende kogemus on paraku veel süvitsi uurimata. 13 Seetõttu alles ootab ammendavat vastust küsimus, kas ja kuidas mõjutas rahvusküsimus impeeriumide väikerahvaste sõjakogemust ning millist mõju avaldas Esimene maailmasõda nende sõdurite rahvusluse arengule. Siinses artiklis soovitakse eesti sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi 14 analüüsides sellele eesmärgile samm lähemale astuda ning näidata, et 11. Eric Lohr. Nationalizing the Russian Empire. The Campaign against Enemy Aliens during World War I. Cambridge, Mass. 2003, lk Vt ka Николай Кабанов. Еврейский вопрос на территории Латвии в годы Первой мировой воины. Россия и Великая война, lk 73 80, siin lk И. Г. Соболев. Борьба с «немецким засильем» в России в годы Первой мировой войны. Автореф. дис. канд. ист. наук. Санкт-Петербург Senises historiograafias on tähelepanu pälvinud eelkõige juutide ja iirlaste kogemus, teiste vähemuste käsitlusi kohtab harvem. Vt nt Minorities in Wartime. National and Racial Groupings in Europe, North America and Australia during the Two World Wars. Ed. by Panikos Panayi. Oxford Thomas Hennessey. Dividing Ireland. World War I and Partition. New York 1999, lk Üha rohkem pööratakse tähelepanu mustanahaliste kogemusele Esimeses maailmasõjas: Nina Mjagkij. Loyalty in Time of Trial. The African American Experience during World War I. Lanham, Md Chad Williams. Torchbearers of Democracy. African American Soldiers in the World War I Era. Chapel Hill Adriane Lentz-Smith. Freedom Strug gles. African Americans and World War I. Cambridge, Mass Vene armee kontekstis on suuremat tähelepanu pööratud Läti rahvusväeosade ning Doni kasakate, aga ka juutide ja moslemite kogemusele: Valdis Bērziņš. Latviešu strēlnieki drāma un traģēdija. Rīga Н. В. Рыжкова. Донские казаки в воинах России начала ХХ века. Ростов-на-Дону Franziska Davies. Eine imperiale Armee Juden und Muslime im Dienste des Zaren. Jahrbuch des Simon-Dubnow-Instituts 2013, Bd. 12, lk Eestis vastavad Esimesele maailmasõjale keskenduvad käsitlused puuduvad, küll aga on uuritud näiteks Eesti rahva väe vene sõdureid: Igor Kopõtin. Eesti Rahvaväe vene sõdurid Vabadussõjas Tallinn Vene impeeriumi multietniline mõtestamine on ka historiograafias laiemalt suhteliselt uus nähtus, mis on jõulisemalt esile kerkinud viimase paarikümne aasta jooksul. Vt nt A. Kappeler. The Russian Empire, lk 3. Bradley Woodworth, Tõnu Tannberg. «Imperiaalne pööre» paljurahvuselise Vene impeeriumi ajaloo uurimisel. Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, I. Koostanud Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 16 (23)). Tartu 2009, lk 5 15, siin lk Ronald Grigor Suny. Nationalities in the Russian Empire. The Russian Review 2000, Vol. 59, lk Artikli kirjutamisel on kasutatud eesti sõdurite sõjaaegseid era- ja avalikke kirju (u 1000), päevikuid (15) ning sõjajärgseid mälestusi (u 70). Kirjade suurima kogumi moodustavad ajalehele 135

136 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut väikerahvaste kogemust võisid peale sõja üldiseloomulike aspektide (lahingutegevus, hirm, koduigatsus jms) vormida ka teised ning kohati ehk olulisemadki mõjurid, nagu rahvusküsimusest lähtunud asjaolud. Samuti püütakse artiklis juhtida tähelepanu Esimese maailmasõja ja Vene armees teenimise kogemuse panusele eesti sõdurite rahvusteadvuse arengusse. Rahvusküsimus Vene armees enne Esimest maailmasõda ning selle ajal Enne eesti sõdurite Esimese maailmasõja kogemuse analüüsimist tasub heita pilk rahvus küsimuse olulisusele ning arengule Vene impeeriumis, eelkõige aga selle armees mõne aastakümne vältel enne sõja puhkemist. Esimese maailmasõja ajaks oli rahvusprobleem Vene impeeriumis juba pikka aega päevakorral püsinud. Keskvõimud püüdsid 19. sajandil üha enam pead tõstnud väikerahvaste (poolakad, leedukad, lätlased, eestlased, soomlased, ukrainlased, valgevenelased, grusiinid, armeen lased jt) rahvusliikumisi unifitseerimis- ja venestuspoliitikat kasutades jõuliselt, ent ilma eriliste tulemusteta maha suruda. 15 Esimese maailmasõja eelõhtuks oli selge, et lootused impeeriumis pead tõstvat väikerahvaste rahvuslust kontrolli all hoida on visad täituma. 16 Seetõttu nägid keskvõimud aastal puhkenud Posti mees aastal saadetud kirjad (EAA, fond 2111, trükikäitis Postimees), mälestuste kogumisega tegeles aastatel Vabadussõja Ajaloo Komitee (ERA, fond 2124, Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjon). Põhjalikumat ülevaadet eesti sõdurite sõjakogemuse allikmaterjali kohta vt Liisi Eglit. Kirjad, päevikud ja mälestused Esimeses maailmasõjas osalenud eesti sõdurite sõjakogemust kajastavate allikatena. Eesti ajaloost sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Koostanud Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19 (26)). Tartu 2010, lk Vt lisaks A. Kappeler. The Russian Empire, lk T. Karjahärm. Vene impeerium ja rahvuslus. Vene impeerium ja Baltikum, I II. Geoffrey Hosking. Russia. People and Empire, Cambridge, Mass. 1997, lk Impeeriumi rahvuste rahvusluse arengu kohta 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses vt nt Theodore R. Weeks. Venestus ja leedulased. Vene impeerium ja Baltikum, I, lk Serhiy Bilenky. Romantic Nationalism in Eastern Europe. Russian, Polish, and Ukrainian Poli tical Imaginations. Stanford Faith Hillis. Children of Rus. Right-Bank Ukraine and the Invention of a Russian Nation. Ithaca Shane O Rourke. From Region to Nation: The Don Cossacks Russian Empire. Space, People, Power, Ed. by Jane Burbank, Mark von Hagen, Anatolyi Remnev. Bloomington 2007, lk John Perkins, Felix Patrikeeff. National Identity Formation in the Baltic Provinces of the Russian Em pire: The Skerst Family in the Nineteenth and Twentieth Centuries. National Identities 2001, Vol. 3, No. 1, lk Алексей Миллер. Империя Романовых и национализм. Эссе по методологии исторического исследования. Москва

137 Liisi Esse sõjas muu hulgas võimalust keisririigi rahvuseid konsolideerida, tugevdada nende keisri truudust ning impeeriumimeelset patriotismi. 17 Sõja puhkedes pööras Vene keskvalitsus peatähelepanu sakslaste kui impee riumi põhivaenlaste vaenlasekuvandi ülesehitamisele ning kiiresti levinud saksa vastane patriotism toitiski mõnda aega edukalt ka impeeriumi eri rahvuste konsoli deerumist ja keisritruudust aastaks oli sõjaväsimuse ning muude tegurite taustal siiski selge, et Esimene maailmasõda ei olnud keisrivõimu tugevdanud, 19 ning järgnenud Veebruarirevolutsioon ja väikerahvaste enesemääramisõigus, mis sellega kaasnes, andsid impeeriumile viimase hoobi aastaks, vaid mõni aasta pärast sõja alguse patriootlikke ja impeeriumimeelseid avaldusi, oli impeerium kokku varisenud ning mitmed väikerahvad, sh eestlased, selle varemetel oma rahvusriigi välja kuulutanud. Vene impeerium oli militariseeritud: juba Peeter I-st alates oli armeed peetud ühiskonna eeskujuks. Seetõttu oli Vene armee korraldus üldise unifitseerimis- ja rahvuspoliitikaga tihedalt seotud ning rahvusküsimus moodustas armees teenimise kogemuse lahutamatu osa. Ehkki Vene armee sündis Peeter I põhimõtete koha selt üherahvuselisena, asuti 18. sajandi teisel poolel üldise unifitseerimispoliitika ning armees süveneva vaegkomplekteerituse tõttu muulaste seast nekruteid värbama. Esmalt Valgevene ning Ukraina aladele laienenud nekrutikohustus seati aastal sisse ka Eesti- ja Liivimaal, mille tulemusel võeti Liivimaa põhjaaladelt ning Eestimaalt kuni üldise sõjaväekohustuse kehtestamiseni aastal ligikaudu nekrutit Teisalt tuleb arvestada, et tegu oli sõja puhkemise ühe kõrvalmõjuga, mitte sõtta astumise otsese põhjusega. Nii mõneski Vene impeeriumit ja Esimese maailmasõja puhkemist analüüsivas käsitluses pole rahvusküsimust üldse mainitudki. Vt nt Sean McMeekin. The Russian Origins of the First World War. Cambridge, Mass Ülevaatliku käsitluse Esimese maailmasõja aegsetest saksa- (ja juudi)vastastest kampaaniatest ning nende tulemustest leiab: E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire. Eric Lohr. Russian Citizenship. From Empire to Soviet Union. Cambridge, Mass. 2012, lk Sõjaväsimuse ning keisrikoja kuvandi seoste kohta vt lähemalt П. С. Кабытов. Формирование антивоенных настроений в период Первой мировой войны. Война и общество. К 90-летию начала Первой мировой войны. Самара 2004, lk Борис Колоницкий. «Трагическая эротика»: Образы императорской семьи в годы Первой мировой войны. Москва Vt nt Christopher Read. War and Revolution in Russia, The Collapse of Tsarism and the Establishment of Soviet Power. New York 2013, lk 39 44, Mark von Hagen. The Russian Empire. After Empire. Multiethnic Societies and Nation-Building. The Soviet Union and the Russian, Ottoman, and Habsburg Empires. Boulder, Colo. 1997, lk 58 72, siin lk Vt lähemalt Tõnu Tannberg. Massiarmee küsimus Venemaal 19. sajandi I poolel. Eesti mees Vene kroonus. Uurimusi Baltikumi ja Venemaa sõjaajaloost impeeriumi perioodil Tartu 2011, lk Tõnu Tannberg. Nekrutikohustuse korralduse põhijooned ja tagamaad. Eesti mees Vene kroonus, lk

138 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Rahvusprobleemide teravnedes, eelkõige aga pärast Poola ülestõusu aastal, asusid keskvõimud kasutama armeed omamoodi sulatuskatlana. Tagamaks, et väeosade ohvitserkonnas ja lihtkoosseisus domineeriksid venelased, kelle sekka arvati laiemalt ka ukrainlased ja valgevenelased, ning lootes ära hoida või maha suruda muulaste separatismi ja tõsta nende vene keele oskuse taset, kehtestati 19. sajandi teisel poolel hulk piiranguid, mis jagasid muulastest ohvitserid ja nekrutid (alates aastast noorsõdurid) eri väeosade vahel ning saatsid nad üldjuhul teenima kodukubermangust kaugemale. 22 Olgugi et lõppkokkuvõttes ei andnud armee kasutamine unifitseerimispoliitikas loodetud tulemusi, 23 mõjutas see olulisel määral armees teeninud sõdurite, sealhulgas eesti päritolu meeste kogemust. Säilinud eesti pärimuses rõhutatakse Vene armees teenimise kogemuse põhiosana venekeelset keskkonda. Kuigi venekeelne nekrutikohustus oli üks tegureid, mis eestlaste huvi vene keele kooliharidusse kaasamise vastu tõstis, võib eestlaste vene keele oskust 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses pidada suhteliselt kesiseks. 24 Kasinat keeleoskust on ka perioodi kajastavates mälestustes ja elulugudes tulevaste soldatite põhihirmuna esile toodud. Nii on Martin Ilusmets meenutanud, kuidas ühe tema vene keelt mitteoskava tuttava katsumused Vene armees aastal päädisid enesetapumõtete ning enesevigastamisega, et teenistusest pääseda. 25 Teisalt on mälestustes rõhutatud, kuidas vene keele oskus andis armeest tagasi pöörduvatele sõduritele ühiskonnas teatava eelispositsiooni või vähemalt üleolekutunde. Nii on A. Kirsipuu meenutanud Juhan Uiga lugu: «Teda saadeti Poolamaale. Oi, oli seda nuttu ja kaebtust küll minejal rohkem kui kodu jääjatel, sest ta ei oskanud mitte sõnagi vene keelt. Küll oli ta, vaeseke, saanud peksa ja sõimata, kui tuli «utsina tegemine». Nii tehti kõigiga, kes keelt ei oskanud. Ei teadnud ju, mis teha, polnud ka koolis riviharjutusi õpetatud ega seda üldse varem kusagil näinud. Kuus aastat oli teenistuse aeg, ja kui nad siis kord koju jõudsid, siis polnud rõõmul enam piiri. Kuid 22. Vt lähemalt Tõnu Tannberg. Numerus clausus Vene armees. Usulistest ja rahvuslikest piirangutest tsaariarmee komplekteerimisel 19. sajandi teisel poolel. Eesti mees Vene kroonus, lk Gregory Vitarbo. Rahvuspoliitika ja Vene keiserlik ohvitserikorpus. Vene impeerium ja Baltikum, II, lk M. von Hagen. Reformi piirid, lk Mark von Hagen. Levée en masse from Russian Empire to Soviet Union, The People in Arms. Military Myth and National Mobilization since the French Revolution. Ed. by Daniel Moran, Arthur Waldron. Cambridge, UK; New York 2003, lk , siin lk Ehkki eestlaste toonase keeleoskuse kohta täpsemad andmed puuduvad, on kõnekaks näiteks asjaolu, et aastal Eestimaalt Balti laevastiku 2. ekipaaži võetud 314 nekrutist mõistsid pisut vene keelt vaid 80 (25%). T. Tannberg. Numerus clausus, lk Martin Ilusmetsa elulugu, lk 10. Originaal asub prof Mati Lauri valduses. Vt ka T. Tannberg. Massiarmee küsimus, lk 43. Oskar Kurvits. Eesti rahvusväeosad a. Eesti rahvusväeosade album, II. Toimetanud Oskar Kurvits. Tallinn 1937, lk 11 33, siin lk

139 Liisi Esse nad olid ka oma kohalt juba uhked, sest nad olid ära õppinud, et inimene vene keeles on tsolovek, koer on sabak, siga vinja ja lehm korova.» 26 Vene armee astus Esimesse maailmasõtta paljurahvuselisena. Sõjaaegse armee hinnangulise rahvusliku koosseisu on esitanud Allan Wildman, kelle kogutud andmete põhjal mobiliseeriti üle 15 miljoni mehelisse Vene armeesse peale napi enamuse moodustanud venelaste ukrainlast, valgevenelast, poolakat, juuti, eestlast, lätlast, leedukat, armeenlast, grusiini, aserit jne. Enamik neist numbritest on tuletatud impeeriumi rahvusliku koosseisu jaotusest ning armeesse mobiliseeritute täpne arv pole seniste andmete põhjal teada. 27 Sageli liideti nii tolleaegses statistikas kui ka eesti sõdurite mõttemaailmas venelastega ukrainlased ja valgevenelased, kes maailmasõja eelõhtul, aastal, moodustasid ühtekokku ligi kolm neljandikku Vene armee sõduritest ja ohvitserkonnast. 28 Allan Wildmani hinnangul moodustasid Esimese maailmasõja aegses armees ülejäänud rahvused keskelt läbi 15 20% väe osade sõduritest. 29 Esimene maailmasõda muutis seniste unifitseerimis- ja venestamispüüdluste elluviimise keeruliseks; samuti kerkis ilmasõja käigus esile rahvusväeosade küsimus. Enne Esimest maailmasõda olid Vene armees loodud ainult mõned üksikud rahvusväeosad, näiteks Kaukaasia rahvastest. 30 Esimese maailmasõja ajal said loa oma väeosade moodustamiseks peale eestlaste lätlased, leedukad, poolakad, ukrainlased, 26. ERA , l. 5p, A. Kirsipuu mälestused. Samasugust suhtumist kohtab ka hilisemas, Esimese maailmasõja materjalis. Nii kirjutas Mart Meinvald aastal oma naisele: «Aega on siin laialt käes, et sellest kahju on, kui ta asjata kaduma läheb, siis õpin vene keelt nii palju, kui jõuan, lootes, et see mulle tulevikus uued teaduse ja varanduse hallikad avab.» EAM , pagineerimata, Mart Meinvaldi kirjad kodustele. 27. Allan K. Wildman. The End of the Russian Imperial Army. The Old Army and the Soldiers Revolt (March-April 1917). Princeton, New Jersey 1980, lk 95, Täpsemaid andmeid on Vene armee rahvuskoosseisu kohta võimalik leida vahetult sõjale eelneva perioodi, eestlaste puhul ka aasta mobilisatsioonide kohta. Tõnu Tannbergi järgi moodustasid eestlased aastal võetud noorsõdurist 0,69% (3016 meest), lätlased 1,07% (4641 meest). Venelased, keda aasta rahvaloenduse alusel oli impeeriumi elanikkonnast 43%, moodustasid aastal noorsõdurite üldarvust 44,13% aastal mobiliseeriti Eesti- ja Liivimaalt eesti päritolu reservisti, maakaitseväelast ja noorsõdurit. Armee rahvusliku koosseisu suhtarvud kattusid seega enamalt jaolt impeeriumi üldise rahvusliku koosseisu suhtarvudega. Tõnu Tannberg. «Tsaar kui kutsub oma lapsi...» aasta mobilisatsioonidest Eesti- ja Liivimaal. Eesti mees Vene kroonus, lk , , siin lk M. von Hagen. Reformi piirid, lk A. K. Wildman. The End of the Russian Imperial Army, lk Vt lähemalt Владимир Лапин. Армия империи империя в армии: Организация и комплектование вооруженных сил России в ХVI начале ХХ вв. Ab Imperio 2001, nr 4, lk

140 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut valgevenelased, armeenlased, grusiinid jt rahvused. 31 Väeosade loomisel olid kahtlemata olulised praktilised kaalutlused: õppuste korraldamine sõduritele arusaadavas keeles oli eeldatavasti kiirem ja tulemuslikum; aastal üritati rahvusväeosade moodustamiseks loa andmisega vaigistada ka sõdurite «demokratiseerumist» ning bolševiseerumist. 32 Ent ilmasõja ajal sõdurite üha valjemalt kõlanud nõuded rahvusväeosade loomiseks näitavad ühtlasi selgelt, kuidas sõja esialgne mõju impeeriumi eri rahvuste konsolideerimisele jäi lühiajaliseks ning vähemusrahvustest sõdurite rahvus tunne tugevnes sõja käigus. Eestlaste kui vähemusrahvuse sõjakogemus Esimeses maailmasõjas Esimene maailmasõda mängis Vene impeeriumi rahvuslike liikumiste arengus olulist, ent kindlasti mitte ühesuunalist rolli. Võib arvata, et nii nagu enne Esimest maailmasõda arenesid eri etniliste gruppide rahvusliikumised eri ajal ja tempos ning kandsid erinevaid iseloomujooni, mõjutas ka ilmasõja ajal armee vähemuste kogemust suur hulk mitmesuguseid tegureid. Seetõttu ei ole alljärgnev eesti sõdurite käsitlus mõeldud kõikehõlmava analüüsina, mida saaks tingimusteta laiendada impeeriumi teistele etnilistele gruppidele, vaid näitena impeeriumi ühe vähemusrahvuse kogemusest Esimese maailmasõja ajal. Kuivõrd eesti rahvusväeosad loodi alles aastal, teenisid eesti sõdurid enamiku Esimese maailmasõja ajast hajali eri väeosades, mille põhituumiku moodustasid üldjuhul vene päritolu sõdurid ja ohvitserid. Ehkki täpsemad uurimused puuduvad, võib sõdurite kirjade, päevikute ja mälestuste alusel arvata, et enamalt jaolt teenisid eestlased väeosades kas ühekaupa või koos mõne rahvuskaaslasega; suuremaid eestlaste gruppe esines harva Vt lisaks O. Kurvits. Eesti rahvusväeosad. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad Formeerimine ja struktuur. Tallinn Samuti anti aastal luba asuda koondama tšehhi vabatahtlikke, kelle väeosasid täiendati Austria-Ungari armeest deserteerunud ning vangi langenud tšehhi ja slovaki sõduritega. Vt lisaks Е. П. Серапионова. К истории формирования чехословацких воинских частей на российской территорий в годы Первой мировой воины. Cлавянский мир, lk M. von Hagen. Reformi piirid, lk 309. M. von Hagen. The Russian Empire, lk 67. Eesti rahvusväeosades teeninud ohvitseride jt väeosade formeerimisega seotud tegelaste mälestuste põhjal otsustades täitis see poliitika eestlaste puhul ka eesmärki: Rahvusväeosade loomisest Eestis. Mälestusi ja kirju aastatest Koostanud Tõnu Tannberg ja Ago Pajur. (Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost, 1). Tartu 1998, lk 64 66, 92 95, , 142, 150, 163, Ühe näitena võib tuua aasta 31. juulil Eestist mobiliseeritud, kellest moodustati 23. ja 24. diviisi polgud. 24. diviisi kuulus ka Tartu 95. Krasnojarski polk, mis kandis Ida-Preisimaal suuri 140

141 Liisi Esse Samal ajal oli sõdurite teatel paljude, eelkõige vanemate eestlaste vene keele oskus kehvapoolne. 34 Kasin keeleoskus takistas eestlaste suhtlust teiste sõduritega, tõi kaasa probleeme õppustel ning asjaajamises. Nii kurtis Jaan Nõmm aastal sugulastele muret enda tervise üle, mille parandamisel vene keele oskamatus takistuseks osutus: «Kui tööle aetakse, siis hakkan valu karjuma, mina rasket tööd ei või teha. Ei ole viga, saab näha, mis siin tohter räägib. Mind on küll mitu korda kaamiisi 35 kirjutatud, aga sest ei ole kedagi tulnud. See muna läheb ühtepuhku suuremaks, esiteks oli üsna väike. See on, et vene keelt ei oska, kui oleks vene keelt osanud, ehk oleks väljas olnud.» 36 Probleemid õppustel või hospidalis tõid sageli kaasa ebaõiglustunde ning jahen dasid suhtumist vene kaassõduritesse ja ohvitseridesse, keda eestlased ka otseselt oma hädades ning ebavõrdses kohtlemises süüdistasid. August Piiperi päevikust leiab korduvaid viiteid ülemate kehvale suhtumisele nii eestlastesse kui ka teistesse väikerahvastesse: «Peale lõunat hakkan väljaminekuks luba norima, mida ka viimaks suure nuiamise peale saan. Jällegi pean ütlema «kuradi tiblad», kes eestlasi ei salli. [---] Õhtul küsisin vsvoodna 37 käest ka välja tööle, aga võta näpust, kes seda sallib, et «muulane» ka mõne kopka tubakaraha teenib, tarvis «omasid» saata, see on ju ammu teada, et «vankad» eestlasi ei salli ja kiusata püüavad.» 38 Eestlaste meelepaha oli õigustatud: suure osa venelaste suhtumine vähemusrahvustesse oli umbusklik või suisa tõrjuv. Olulisel määral süvendas venelaste negatiivset suhtumist Esimese maailmasõja aegne saksavastasuse kasv Vene impeeriumis. See mõjutas peale riigi- ja baltisakslaste ka teiste luterliku usutunnistuse ning «saksa pärase» keele ja kultuuriga alamate, eelkõige Balti provintside elanike olukorda. 39 Eesti sõdurite materjalis leidub mitu kirjeldust sellest, kuidas venelased pidasid eestlasi saksa spioonideks ning kasutasid nende kohta tollaseid sõimusõnu kaotusi. Mati Kröönström. Reservväelaste mobilisatsioon Eesti- ja Liivimaal 31. juulil Verbum habet Sakala. Korp! Sakala koguteos. Tartu 1994, lk , siin lk Ehkki kindlamad tõendid puuduvad, võib arvata, et sõdurite märkustel oli tõepõhi all ning vene keele oskus oli parem noorematel sõduritel, kelle kooliaeg langes eelkõige 19. sajandi viimasele kümnendile, kui vene keele positsioon oli koolihariduses venestuslaine tõttu tugevnenud. Vt ka Lembit Andresen. Eesti kooli ajalugu. Algusest kuni aastani. Tallinn 2003, lk Mõeldud on arstlikku komisjoni. 36. Eesti Sõjamuuseum Kindral Laidoneri Muuseum, ET 1531:2 F. 07, pagineerimata, Jaan Nõmme kirjad sugulastele. 37. Rühmakomandör. 38. EAM , l. 15, August Piiperi päevik. 39. Ehkki keisrivõim pidas eestlasi ja lätlasi saksa- ning juudivastastes kampaaniates pigem partneriteks, häälestasid kampaaniatega kaasnev retoorika ja propaganda impeeriumi laiemat avalikkust Balti provintside ning nende elanike suhtes paratamatult pigem negatiivselt. Vt lähemalt E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk

142 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Vene armee sõdurid Łomża kubermangus Malahowi külas 15. juulil Esireas paremalt esimene eesti päritolu Vassili Truvert. Foto Milvi Vahtra erakogust «tšuhnaa» ja «neemets» (s.t sakslane). Ühel juhul on mainitud ka eestlaste sildistamist türklasteks. 40 M. Vaino kirjutas tuttavale neiule aastal: «Pean tunnistama, on need vene lased Eestlaste vastu päris metsikud, kui saavad, siis jälle kiusavad. Tean seda väga heaste, kui kodus olin, sai räägitud, kui vaenlane kodumaale tuleb, siis tarvis vene maale põgeneda, aga tean öelda, tuled otse metslaste sekka, parem võib küll vaenlase kätte jääda. Meid sõimatakse siin «sakslasteks», seda nad ka tõesti usuvad. Need venelased, kes Eestimaal, on väga vagased, ei või mitte uskudagi, et need niisugused poisid on meid on siin praegu palju, ei tea, mis siis oleks, kui päris üksi nende seas oleks.» 41 Kahtlemata polnud vähemusrahvuste olukord armees samaväärne vene pärit olu sõdurite omaga. Nii on eesti sõdurid kurtnud muukeelse ja/või muu-usu lise jumalateenistuse, vähese emakeelse lugemisvara ning karmima tsensuuripoliitika üle. 40. EAA , l , Jaan Paju kiri Postimehele. 41. EAM , l. 4, M. Vaino kiri Juuli Martensile. Eesti sõdurite sõjaaegsetes kirjades oli üsna levinud, et «Eestimaa» ja «eestlased» kirjutati suure algustähega, samal ajal kui «Venemaa» ning «venelased» kirjutati väikesega. Kui kohati oli tegu ehk juhusega, siis nii mõneski kirjas võib sellest välja lugeda ka eestlaste sihilikku esiletõstmist. 142

143 Liisi Esse Kuigi ühest küljest teenis säärane olukord kindlasti ka venestuspoliitika huve, võib arvata, et suuresti mängis rolli asjaolu, et sõja ajal polnud isegi parima tahtmise juures võimalik luterlikke vaimulikke, eestikeelseid lehti ning eesti keelt mõistvaid tsensoreid vajamineval määral leida. Eesti sõdurid aga tõlgendasid seda pigem venelaste rumalusest või pahatahtlikkusest tuleneva sihiliku diskrimineerimisena kui sõjaaegse paratamatusena. Kirjutajaametit pidanud Adolf-Arthur Kuldkep, kes aitas ühtlasi roodukoman döridel mittevenekeelseid kirju tsenseerida, 42 kirjeldas aastal oma mõtteid järgmiselt: «Kirjasid on ka viimasel ajal vähe olnud, sest roodukomanderid on niisugused lollid, kes eesti, läti ehk ülepea mis mittevenekeelsed kirjad ei ole, läbi lasta ei taha. Esimesest roodust tuuakse mitte ühte kirja; II, III ja IV rood annavad ikka oma kirjad veel välja. Ma ei tahaks niisugust asja uskuda. Aga Venemaal on kõik asjad võimalikud, iseäranis veel ülemate oma võimu suurendamine igas asjas. Kirjutaja ütles, et neile on tulnud üks kiri kellegi eestlase nime peale, kus kiri seest ära oli võetud, aga selle asemel olla pandud trükitud leheke, kus peal keelatakse võerakeelseid kirjasid saatmast. Turakud, muud ei mõista ütelda.» 43 Eestlaste rahulolematust suurendas olulisel määral nende suhteliselt kõrgem haridustase võrreldes ülejäänud impeeriumi alamate, sh venelastega. Asjaolu, et lugemise ja kirjutamise oskuse, 44 aga ka pisut laiema maailmapildi tõttu tunti end enamikust venelastest, sh ohvitseridest, üle olevat, muutis reaktsiooni venelaste paremale positsioonile ning nende negatiivsele suhtumisele veelgi teravamaks. Just venelaste kehva haridustaset peeti nende negatiivse suhtumise peapõhjuseks: «Siin peab ütlema, et tõepoolest venelased, kellel haridust pole, need tõepoolest üks tige rahvas [on] ja kõige rohkem seda eesti rahva peale avaldavad.» 45 Kuigi siinses artiklis kõne all olevas materjalis kajastuvad rahvusprobleemid ei pruukinud olla päevakajalised kõigi Esimeses maailmasõjas osalenud eesti sõdurite jaoks, lubab nende käsitlemisele pühendatud märkimisväärne maht arvata, et rahvuslusega ja/või rahvusliku taustaga seotud probleemistik mõjutas olulisel määral enamiku eesti sõdurite sõjakogemust. Nii mõneski kirjavahetuses või päevikus on kehv läbisaamine venelastest kaassõduritega teema, mis pälvib vähemalt sama suurt tähelepanu kui igatsus koduste järele või hirm rindelesaatmise ees. 42. Vene armee tsensuurikorralduse kohta Esimese maailmasõja ajal vt lähemalt John T. Smith. Russian Military Censorship during the First World War. Revolutionary Russia 2001, Vol. 14, No. 1, lk Adolf-Arthur Kuldkepi päevik, pagineerimata. Originaal asub Tarvo Kuldkepi valduses aasta rahvaloenduse järgi oskas lugeda 94,1% eestlastest ja 29,3% venelastest. Andreas Kappeler. Hiliskeiserlik Vene impeerium moderniseerumise ja traditsiooni vahel. Vene impeerium ja Baltikum, I, lk 51 92, siin lk 71 73, ERA , pagineerimata, Samuel Kütmani mälestused. 143

144 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Rahvuslik ühtsus, kamraadlus ja sõdurite motivatsioon Rahvusküsimuse olulisust eesti sõdurite sõjakogemuses sobib rõhutama sõduritevahelise kamraadluse temaatika. 20. sajandi suuremates sõdades osalenud sõdurite kogemust analüüsivad käsitlused, aga ka sõjandusalased ja sotsioloogilised uurimused laiemalt, rõhutavad traditsiooniliselt kamraadluse ja sõdurite ühtsustunde tähtsust sõjakogemuse vormijana. Kamraadlust on kirjeldatud kui põhitegurit, mis võimaldab sõduritel sõja- ja lahinguolukorraga hakkama saada, annab neile motiivi tappa (kättemaks langenud kaaslaste eest), suurendab väeosade lahinguefektiivsust jne. 46 Soovis mitte reeta oma kaassõdureid on nähtud peamist põhjust, miks sõdurid ei deserteeru, ning kamraadlust on seetõttu peetud sõdurite motiveerimisel olulisemaks teguriks kui patriotismist ja propagandast kantud võõraviha vaenlase vastu või rahvuslikku/piirkondlikku enesetunnetust. 47 Teisalt tuleb tähele panna, et enamik kamraadluse olulisust rõhutavaid uurimusi käsitleb armee põhiosa moodustanud rahvusgruppide kogemust. Tegu võib olla põhjusega, miks rahvusliku ühtsuse roll kamraadluse kujunemisel on jäänud tagaplaanile: just vähemusrahvuste, sh eestlaste kogemuses tuleb rahvusliku ühtsuse ning kamraadluse vaheline seos paremini esile. Eestlaste sõjakogemust kajastavas materjalis on kamraadlust harva rõhutatud. Nagu ülal kirjeldatud, oli eesti sõdurite peamisi probleeme armeeteenistuses kehv läbisaamine venelastest kaassõduritega, mis oli ka peapõhjus, miks nende vahel tugevat kamraadlust ei arenenud. Vaid mõnes üksikus kirjas või mälestuses on kirjel datud häid suhteid venelaste või muust rahvusest kaassõduritega, mis vihjab kam raadluse võimalikkusele nende vahel. Nii kujunes Mihkel Kauril hea läbisaamine ukraina päritolu kaassõduriga: «Teise jao laskur, keskmise kasvu ja tüseda kehaga ukrainlane, hakkas mind kohe sõnokiks (pojake) kutsuma. Ta oli juba vana lahingu veteran, aga siiski alati rõõmsailmeline. [---] Ta oli nagu rühmas mu parim sõber. Mind kutsus ta «sõnok» ehk «kaurok». 48 Aga imelikul kombel olen ta nime 46. Dave Grossman. On Killing. The Psychological Cost of Learning to Kill in War and Society. New York 2009, lk Jeff McMahan. Killing in War. Oxford, New York 2009, lk 146, 196. Joshua S. Goldstein. War and Gender. How Gender Shapes the War System and Vice Versa. Cambridge, New York 2001, lk 199. Omer Bartov. Hitler s Army. Soldiers, Nazis, and War in the Third Reich. New York 1991, lk Joanna Bourke. An Intimate History of Killing. Face to Face Killing in Twentieth-century Warfare. London 2000, lk R. Collins. Does nationalist sentiment, lk Ron Milam. Not a Gentelman s War. An Inside View of Junior Officers in the Vietnam War. Chapel Hill 2009, lk Sõnok pojake. Kaurok Mihkel Kauri perenimest tuletatud hellitusnimi. 144

145 Liisi Esse unustanud. Kas ehk polegi nii, et oma parimad sõbrad unustad ja vaenlased pead meeles?» 49 Sõdurite kirjutiste põhjal võib öelda, et peamised motiivid armees püsimiseks ning võitlemiseks olid eestlaste jaoks kamraadluse asemel ühelt poolt hirm karistuste ees ning teisalt viha sakslaste vastu. Karistuste hirmu on märgitud ka teiste armeede sõdurite motiveerimisel olulise tegurina, ent seda ei peeta kindlasti parimaks motivaatoriks. 50 Et hirm karistuste ees saaks toimida motivaatorina, tuleks neid järjepidevalt ja rangelt rakendada, mis on sõja ajal keeruline ning võib osutuda suisa võimatuks (nt Vene armees Veebruarirevolutsiooni järel). Samuti tekitavad karistused sõdurites trotsi ning viha: ihunuhtluse ning teiste karistuste barbaarsust on ka eesti sõdurid oma materjalis palju rõhutanud. Ihunuhtlust kujutati kui barbaarset ja minevikku kuuluvat tava, mille rakendamine seostati automaatselt venelaste madalama haridustasemega. Grupp eesti sõdureid kirjutas aastal Postimehele: «See on üks väga hirmus komme, et iga kui väiksema asja eest, mis Eestlastel juhtub, antakse peksa. Hale on vaadata, kuidas mitme lapse isad ja suure habemega mehed ühe vene karjapoisi käest vastu kõrvu saavad.» 51 Karistused motiveerisid eesti sõdureid küll armee ridades püsima, ent tekitasid samas tülgastust Vene armee suhtes ning vähendasid motivatsiooni aktiivselt võidelda. Saksavastasust kui teist olulisemat motivatsiooniallikat mõjutasid suurel määral sõja alguse patriootlikud kampaaniad ja propaganda, ent eesti sõdurite puhul andis oma panuse ka ajalooline taust. Kuivõrd sakslasi nähti eestlasi aastasadu orjastanud rahvusgrupina, 52 mängis rahvusküsimus saksavastasuse kujunemisel vägagi suurt rolli. Sõja venides saksavastasus küll vähenes ja asendus leebema suhtumisega. Kui vennastumised olid eriti aasta lõpust alates suhteliselt laiaulatuslik nähtus, mida esines eri rinnetel ning osapoolte vahel, siis eestlaste leebemat suhtumist toitis peale personaalsete kokkupuudete vaenlastega ka teatav aukartus- ning austustunne. Erinevalt venelastest peeti sakslasi sõjapropagandast ning vaenlasekuvandist hoolimata kõrgema kultuuri kandjateks; nende eluoluga Saksamaal kokku puutudes seati seda endale eeskujuks. 53 Teisisõnu ei tasuks saksavastasust eesti sõdurite motiveerimisel, vähemalt pärast sõja alguse patriotismipuhangut, ülehinnata. 49. ERA , l. 57, 108, Mihkel Kauri mälestused. 50. Esimese maailmasõja aegse Prantsuse armee puhul on näiteks esile toodud hoopis alkoholiratsioonide (veini) ning sõdurite distsipliini vahelisi seoseid: Adam Derek Zientek. Wine and Blood. Alcohol, Morale, and Discipline in the French Army on the Western Front, Thesis (Ph. D.). Stanford University EAA , l p, eesti sõdurite kiri Postimehele. 52. Vt nt EAA , l , Hendrik Juhansoni kiri Postimehele. EAA , l p, Karl Marki kiri Postimehele. EAM , pagineerimata, Oskar Muro kiri kodustele. 53. Päevik (autor teadmata), pagineerimata. Päevik on kogutud projekti «Ajalugu kirjades» (ETF-i grant nr 2997) raames ja asub Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis. 145

146 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Kamraadluse puudumise ning teiste motivaatorite (karistuste hirm, saksavasta sus) nõrgaks jäämise taustal pole üllatav, et eesti sõdurite materjalis on sageli märgitud vähest motiveeritust võidelda. Deserteerumine oli nii mõneski kirjavahetuses kohati lausa põhiteema. Näiteks Mart Meinvald arutas väejooksu võimalusi, teostust ning järgnevaid võimalikke karistusi suures osas koju saadetud kirjadest. Nii kirjutas Meinvald 12. oktoobril 1914 oma naisele: «Lubasaamise peale ei maksa loota. Ilma lubata on ka kahtlane tulema hakata. Igal pool on vahid teede peal. [---] Hakkasin laupäeva õhtul Krasnoe Selosse minema, et pühapäeva hommikul rongi peale saada, siis võtavad karaulid 54 mind öösel teel kinni. Reedel 17. ja laupäeval 18. meil püha ei ole. Hakkan ma pühapäeva hommikul minema, saan õhtuks vaksali. Ka on mul teadmata, mil ajal rongid Piterist 55 Tallinna tulevad. Oleks vaksali ligemal olevat, siis tuleks hea meelega omal volil Teid koju vaatama, hoolimata reisurahast. Ma ootan, ehk saame vaksali ligemale, küll siis katsun koju tulla.» 56 Ehkki sõdurid kirjeldasid ka venelaste deserteerumist, mis vihjab väejooksu laiaulatuslikkusele, kui mitte kogu armees, siis vähemalt kõne all olevates väeosades, 57 võib arvata, et eestlaste puhul tegi kamraadluse puudumine deserteerumisotsuse lihtsamaks. Mart Meinvald on väejooksu takistustena kirjeldanud selle tehnilist keerukust (rahapuudus, väeosa kaugus lähimast raudteejaamast jne) ja karistusi, ent mitte kordagi asjaolu, et see tähendaks kaassõdurite reetmist. Vastupidi: Adolf-Arthur Kuldkepi jaoks olid vene kaassõdurid üks peamisi põhjusi, mis deserteerumismõtteid mõlgu tama sundis: «Kui ma korra kodu saan käima minna, ei siis mind enam siin keegi näeks tolgendamas, võiksin kui vaba mees rahulikult end ära peita ja kõrval hoida, aga mitte enam siia narride juurde tagasi pöörda.» 58 Rahvusluse rolli olulisust kamraadluse kujunemisel ning sõdurite motiveerimisel rõhutab eesti sõdurite igatsus rahvusväeosade järele. Just rahvusväeosade ootust kajastavatest kirjadest ja mälestustest võib leida kamraadluse peajoontega seonduvaid vihjed. Võimalust teenida emakeelses keskkonnas ning «oma rahva» keskel peeti sõdurite peamiseks motivaatoriks: «Oma rahvuslikus polgus, oma keele keskel, paljud raskused kergemad kanda on kui võõras rahvuses, kus sind tihti koguni omaks ei tunnistata.» 59 Kui eesti polkudest saadetud sõdurikirju pole säilinud 54. Vahid. 55. Petrogradist. 56. EAM , pagineerimata. Deserteerumist kajastavad kirjad näitlikustavad ühtlasi hästi sõjaaegse tsensuurikorra puudulikkust Vene armees. 57. Sõdurite deserteerumine oli Vene armees suhteliselt levinud probleem, mis süvenes eelkõige aasta teisest poolest alates. Vt lisaks М. В. Оськин. Неизвестные трагедии Первой миро вой. Пленные. Дезертиры. Беженцы. Москва 2011, lk Adolf-Arthur Kuldkepi päevik, pagineerimata. 59. EAA , l , Rudolf Birki kiri Postimehele. 146

147 Liisi Esse Lehekülgi Rudolf Birki kirjast Postimehele. EAA , l p piisavalt, et analüüsida, kas kamraadlus rahvusväeosades tõepoolest välja arenes, nagu sõdurid olid oodanud, siis mälestuste autorite järgi muutusid vähemalt sõdurite ja ohvitseride suhted sõbralikumaks: «Ka polnud siin märgata samasugust kibedust sõdurite poolt ohvitseride vastu, nagu see kohati esines vene polkudes. Osalt olid sõdurid ja ohvitserid omavahel sinasõbrad. Üldse mõisteti üksteist kui ühise sihi taotlemiseks võitlejaid.» 60 Samuti on mälestustes kirjeldatud sõdurite vähest deserteerumist rahvusväeosadest. 61 Võib arvata, et just rahvusväeosad ning sõdurite ühtne rahvuslik taust andsid eestlastele aasta lõpus ning aasta alguses kamraadlusel põhineva (lisa) motiivi võidelda, hoolimata asjaolust, et tegu oli keerulise ning kaotusterohke 60. ERA , l. 116, Harald-Viktor Dahli mälestused. Vt ka Rahvusväeosade loomisest Eestis, lk 83. Ka Vabadussõja-aegseid ohvitseride-sõdurite suhteid on Vene armeega võrreldes suhteliselt paremaks hinnatud. Mati Kröönström. Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas Tartu 2008, lk Rahvusväeosade loomisest Eestis, lk

148 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut perioodiga, mis lõppes Eestimaa okupeerimisega Saksa vägede poolt. Võitlusindu lisas kindlasti ka asjaolu, et erinevalt varasemast ajast võideldi nüüd juba käegakatsutavalt selle nimel, et vaenlast oma kodukubermangust eemal hoida. Igal juhul näitab eestlaste juhtum, et kamraadluse ning rahvusliku ühtsuse vahel tasub näha tihedaid seoseid. Eesti sõdurite rahvusluse areng sõja käigus Peale selle, et rahvusliku ühtsuse puudumine ning eestlaste ja venelaste kehv läbisaamine tekitas eestlastes pahameelt, mis viis venevastasuseni ega soodustanud kamraadluse teket, mõjutas see oluliselt eesti sõdurite rahvustunnet. Sõjaaegseid kirju ja päevikuid analüüsides võib selgelt näha, et sedamööda, kuidas suhted venelastega halvenesid, kasvas igatsus eestlaste ja kõige eestipärase järele. Samal ajal muutus ka eestlaste vaatenurk riigi- ja keisritruudusele ning üldine patriootlik meelestatus. Olulised murdepunktid olid seejuures aasta esimene pool ning aastal toimunud Veebruarirevolutsioon ja selle järellainetus. Eesti sõdurid võtsid Esimese maailmasõja vastu nii nagu enamik Vene impeeriumi alamaid: patriotismipuhangu ning suurenenud saksavastasusega. 62 Vannuti truudust keisrile, kelle eest (kohati vaimustunult) sõtta mindi, ning loodeti, et peavaenlased ja sõjasüüdlased sakslased purustatakse mõne kuuga. Suhtumine Vene impeeriumisse, selle armeesse ning venelastest kaassõduritesse oli esialgu hea või vähemalt neutraalne. Sõja alguse kirjades ja päevikutes puuduvad viited kehva dele suhetele vene kaassõduritega, ehkki sõjajärgsetes mälestustes on neid mõnikord mainitud. Igal juhul võib öelda, et suur osa eestlastest läks sõjavaimustusega kaasa 62. Balti kubermangude kohta vt lisaks E. Lohr. Nationalizing the Russian Empire, lk Олег Пухляк. Прибалтийские губернии летом-осенью 1914 г. в описании газеты «Рижкий Вестник». Россия и Великая война, lk , siin lk 165, Laiemalt impeeriumi kohta vt И. Б. Белова. Первая мировая война и российская провинция 1914 февраль 1917 г. Москва 2011, lk , Mitmed autorid on rõhutanud, et sõja alguses linnades esinenud valjuhäälset patriotismi ja sõjavaimustust ei tohiks automaatselt laiendada kogu impeeriumi elanikkonnale, eelkõige mitte vene talupoegadele. Viimaste madalam haridustase takistas sõja ja selle eesmärkide mõtestamist, samuti langes mobilisatsioonide raskus just talupoegkonnale. Vt nt О. С. Поршнева. Эволюция образа воины в сознании массовых слоев Российского общества в 1914 начале 1917 гг. Военно-историческая антропология. Актуальные проблемы изучения. Ежегодник, 2005/2006. Отв. ред. и сост. Е. С. Сенявская. Москва 2006, lk 82 98, siin lk О. С. Поршнева. Крестьяне, рабочие и солдаты России накануне и в годы Первой мировой войны. Москва 2004, lk С. Б. Белов. Патриотизм 1914 года (к вопросу о природе (социологии) феномена русского (российского) патриотизма). Нижегородский ракурс. Научное эссе. Нижний Новгород 2009, lk

149 Liisi Esse ning sõja puhkemine pigem suurendas nende keisrija riigitruudust. Eestimaad ning eestlasi mainiti sõja alguses Vene impeeriumi ja armee täisväärtusliku osana, kellele omistati alanud sõjas oma roll, mis seoti tihedalt sakslas tega seonduva ajaloolise kogemusega. Nii kirjutas Jüri Geismann aasta märtsis sõbrale: «Kättemaksmist kirendab ka meie hääl, sest et nende [sakslaste] sugu on ka meie veikest Eestirahvast juba seitsesada aastat piinanud ja verd imenud, nõnda hüüab ka meie rahva hääl surma ja hukatust temale kaela. Kadugu nende võim ka meie maalt. Siis ainult võib meie armas eesti rahvas vabadusele pääseda raske rõhuva ikke alt, mis need türannid meil püüdvad kaela panna. Aga ei aita enam nende võim. Sest meie valitsus näeb ära, missugused äraandjad nemad on.» aasta keskpaigast alates leidub sõdurite kirjades ja päevikutes patriotismi ja riigitruudust tunduvalt vähem. Kasvas sõjatüdimus ning vaenlasekuvand pehmenes, sõjale mõtte leidmine muutus üha keerulisemaks. Oma osa mängis siin sõja koleduste Kustav Kusma kiri Postimehele. EAA , l. 108 ning tsiviilelanikele tehtud kahjude nägemine. Lisandusid süvenev paha meel eesti sõdurite olukorra üle Vene armees ning halvenenud suhted venelastest kaassõduritega. Kõik see suurendas igatsust eesti kaassõdurite järele, mis paisus aasta lõpuks otseselt rahvusväeosade moodustamise nõudeks. 64 Eeskuju võeti eelkõige lätlastest, kelle äsja loodud väeosasid esile tõsteti. Teisalt tähendas süvenev pahameel pettumust impeeriumis tervikuna ning see arenes sageli tuliseks vastu meelsuseks kõige venepärase suhtes. Sõda nähti ja aastal üha enam «Vene sõjana», millesse eestlased olid paratamatult kistud, ning selline oli ka pärast sõda kirja pandud mälestuste ja elulugude üldine tonaalsus. Ehkki autonoomiat otse sõnu ei mainitud, valmistasid need aastad sõdurid selleks ideeks hästi ette. Adolf-Arthur Kuldkep väljendas aasta märtsis oma mõtteid vene kaassõdurite, ohvitseride ning sõja lõpu ootuse kohta järgmiselt: «Ja need venelased, need ei ole muud kui ühed viimased inimesejätised, mis parasitasi meelde tuletab. Esiteks 63. EAM , pagineerimata, Jüri Geismanni kiri Mart Meinvaldile. Viimase lausega on viidatud keisrivalitsuse saksavastastele kampaaniatele. 64. Esimene teadaolev kiri, milles päriti eesti rahvusväeosade loomise kohta, saadeti Postimehele aasta lõpus: EAA , l. 108, Kustav Kusma kiri Postimehele. 149

150 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut ole nende kuradite täidega kimbus, siis põle neil midagi süüa, liristavad kapsasupivedelikku ja muud sellesarnast. Kodus on nad, saatanad, veel viletsamalt elanud, sest kopikat raha neil ei ole. Tikkusid ei ole ühelgi. Kui näevad, et sul suits põleb, siis on otsas kinni, anna «прокурить!». 65 Muidu hoiab kas pool päeva platski karmanis, kuni tuld kuskil nägema juhtub. Ja ülemus, see on nii loll, et ta soldati käest muud ei nõua, kui anna au ja vasta «такь точно!». 66 Suurem jägu praportsikuid 67 on kõik endised karjapoisikesed, kes siin oma nina püsti ajavad, kuid meie vanamehe ees on nad nagu ohumõegad! Peaks küll selle narrile sõjale kord lõpp tulema!» 68 Veebruarirevolutsioon ja selle järellainetus tõid varasematesse selgesuunalistesse arengutesse mõningad muutused: revolutsiooniga kaasnev riigitruuduse ja patriotismi laine aitas parandada ka eestlaste ja venelaste suhteid. Eesti sõdurid nägid end taas Vene impeeriumi ja armee osana, kel on nendega ühised vaenlased ning missioon. Tolleaegsed kirjad on täis osalt propagandast pärinevat, osalt ilmselt ka sõdurite tegelikke tundeid iseloomustavat paatost. Sellises võtmes kirjeldati näiteks Ajutisele Valitsusele truudusevande andmise protseduuri: «Pühas ja liigutatud tundmuses astusime tähendatud koha poole. Natukese eemal lehvis punane lipp pealkirjaga «Tervitame Sind, vaba Venemaa!». [---] Kui pühalikud kujud kogunesime lipu ümber punaste lehvidega, mis rinnas rippusid. Hurraa-hüüdmisega tervitasime lippu ja viskasime mütsid õhku uue riigivalitsuse tervituseks. [---] Kõikide palgel on näha rõõmupisaraid, mis maha kukkusid, veeredes kui pärliterad.» 69 Nii mõneski kirjas seoti eestlaste tulevik tihedalt Venemaa omaga: «Ela õnnes, Sa kätte jõudnud vabariik, kaua kostku Sinu kõrvu: «Elagu vabariik!» ja Eesti vabad taimed kasvagu ja kosugu Sinu vägeval pinnal!» 70 Teistes kirjades loobuti Eestimaa või eestlaste mainimisest sootuks ning viidati endale kui «noore Vene armee sõduritele». 71 Samas tähistas revolutsioon paremaid väljavaateid rahvuslikuks eneseteostuseks. Ehkki autonoomiat sõdurid oma kirjades vahetult pärast Veebruarirevolutsiooni veel ei nõudnud, on neis kirjeldatud eesti sõdurite senisest aktiivsemat tegevust eesti soost sõdurite ühendamisel näiteks eesti sõdurite komiteede kaudu. Säilinud on ka ühe sellise komitee protokolli ümberkirjutus Suitsule tuld (vn). 66. Just nii! (vn). 67. Lipnikke. 68. Adolf-Arthur Kuldkepi päevik, pagineerimata. 69. EAA , l , Rudolf Kooli kiri Postimehele. 70. Samas, l. 139, eesti sõdurite kiri Postimehele. 71. Samas, l. 292, eesti sõdurite kiri Postimehele. 72. Tegu on aasta aprillis M. Kooviti poolt Postimehele saadetud «õhulaevade Ilja Murometsa eesti sõjameeste koosoleku» protokolliga. Koosolek otsustas ellu kutsuda eesti sõdurite ü hisuse ning seadis eesmärgiks toetada uut riigikorda, teha koostööd väeosa soldatite ja ohvitseride nõukoguga ning hoida vene keelt mitteoskavaid kaassõdureid toimuvate sündmustega kursis. 150

151 Liisi Esse Mälestuste autorid on rõhutanud eesti sõdurite kõrvalejäämist revolutsioonijärgsete komiteede 73 tegevusest, v.a juhtudel, kui tegu oli üksnes eesti sõdureid koondavate komiteedega aasta arenedes hakati üha enam kõnelema ka rahvuslikust autonoomiast: «Suurem koosolek oli enne Asutava Kogu valimisi, 74 arutusel oli, kelle poolt hääletada eestlastel kas minna kaasa igal ühel oma parteiga või teha erand. Läbi arutades kõikide parteide programme, tegime otsuseks, et eestlased hääletagu sotsiaalrevolutsionääride poolt, sest see partei lubas rahvustele kõige rohkem, nimelt autonoomia. [---] Vastuvaidlemist leidsime koosolekul kõige rohkem enamlise partei poolehoidjate poolt. Lõpuks nõustusivad nemadki ja otsus oli valimisele minna hüüdsõna «Eestile täieline autonoomia!» all.» 75 Peale autonoomia taotlemise osalesid eesti sõdurid üsna aktiivselt aastal senisest laiemal tasandil peetavates debattides rahvusväeosade üle. 76 Seejuures mainiti väeosade loomise ühe peaeesmärgina soovi pääseda senisest ülekohtusest olukorrast, kus eesti sõdur «õieti keelt ei mõista, tihti aga selle läbi kahtluse alla langeb, nii et teda lihtsalt sakslaseks loetakse». 77 Samas oli rahvusväeosade loomise soov selleks ajaks juba tihedalt läbi põimunud sõdurite rahvusliku eneseteadvuse teostamise sooviga, mis oli omakorda suuresti seotud vene lastele vastandumisega. Kui patriotismilaine jäi pärast revolutsiooni lühiajaliseks, siis rahvusväeosadel ning autonoomia tähtsustamisel oli eesti sõdurite rahvusluse arengus kindlasti pikemaajaline ja püsivam väärtus: need sillutasid teed valmisolekule omariikluseks ning Vabadus sõjaks. Kindralmajor Aleksander Tõnisson, toonane 1. eesti polgu ülem, on oma mälestustes nimetanud rahvuspolku lausa Eesti iseseisvuse mõtte hälliks. 78 Kooviti hinnangul viibis koosolekul väeosa 104 eesti sõdurist 76. EAA , l p, sõdur M. Kooviti kiri Postimehele aasta märtsi alguses välja antud Petrogradi Nõukogu käskkiri nr 1 andis Vene armee (jurii diliselt küll üksnes Petrogradi garnisoni) sõduritele õiguse asuda moodustama soldatite komiteesid, mis korraldaks väeosade tegevust, otsustaks relvade jagamise üle jne. Vt lisaks Ronald Kowalski. The Russian Revolution London 1997, lk Ülevenemaalise Asutava Kogu valimised toimusid aasta novembris. 75. ERA , l , A. Jõemaa (end Vipper) mälestused. 76. Vt nt EAA , l , Rudolf Birki kiri Postimehele. Samas, l , eesti sõdurite kiri Postimehele. 77. Samas, l , Rudolf Birki kiri Postimehele. 78. Rahvusväeosade loomisest Eestis, lk

152 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Rahvusküsimus sõjajärgsetes mälestustes Saamaks täielikumat pilti eesti sõdurite sõjakogemuse kujunemisest ning seda mõjutanud teguritest, tasub võrrelda kogemuse kajastamist sõjaaegsetes kirjades ja päevikutes ning sõjajärgsetes mälestustes. 79 Alljärgnev põhjalikum mälestuste analüüs aitab paremini aru saada sellest, kuidas rahvusluse ja Esimese maailmasõja koge muse seoseid tajuti hiljem, omariikluse aastatel, ning kuivõrd see erines nendest kirjeldustest, mis olid kirja pandud sündmuste toimumise ajal või vahetult nende järel. Kui kirjade ja päevikute analüüs näitab selgelt, kuidas rahvuslus ning eesti sõdurite rahvus tunne Esimese maailmasõja käigus arenesid, millised tegurid neid mõjutasid ning millised tagasilöögid neid tabasid, siis sõjajärgsed mälestused on sõdurite rahvus tunnet tagant järele näidanud nende enesetunnetuse suhteliselt fikseeritud komponendina. Mälestustes kirjeldatud rahvusluse olulisim joon on dünaamika puudumine: kirjeldustest selgub, et eesti sõdurid astusid Esimesse maailmasõtta juba väga tugeva rahvusliku pagasiga ning et sõja alguse impeeriumimeelne patriotismipuhang jättis nad suhteliselt külmaks. Vaid mõnes üksikus mälestuses on kirjeldatud sõja algusega kaasnenud vaimustust ning ka siis märgiti pigem seiklusjanu või ustavust keisrile kui laiemat impeeriumimeelset patriotismi. 80 Rõhutatud on saksavastasust, ent vaikitud on selle seostest saksavastaste kampaaniate või hurraapatriotismiga. Rahvustunne püsis mälestuste järgi tugevana kogu sõja vältel ning rahvusväeosad ja autonoomiataotlused olid selle loomulik jätk. Esimest maailmasõda nähti seega küll tegurina, mis eestlaste rahvusluse arengut mõnevõrra mõjutas, ent selle täpsemaid muutusi mälestustes ei kajastata. Kui kirjades ja päevikutes rõhutati eesti sõdurite ebavõrdset olukorda ning kannatusi, mis tekitasid protesti ja viha venelaste suhtes, siis mälestustes kirjeldatakse eestlasi venelastest üle olevana ning sageli nende üle domineerivana. Eriti kehtis see neil juhtudel, kui eestlasi teenis väeosas koos suurem hulk. Rõhutatud on eestlaste füüsilist ja vaimset üleolekut, mis väljendus keeleprobleemidest hoolimata õppustel paremini hakkamasaamises ning heas läbisaamises ohvitseridega. Füüsilist üleolekut venelastest ning eestlaste koostegutsemist kirjeldati seejuures peapõhjusena, miks venelastega (erinevalt kirjade ja päevikute kirjeldustest) kohati suhteliselt neutraalselt läbi saadi: «Ka kaassoldatite-venelastega oli eestlastel läbi saamine rahuldav. Üldiselt kardeti eestlasi, et olla väga ägedad. Kord jättis üks venelane supipaagi puhastamata. Läksime sellepärast kaklema ja kui ma temale paagiga pähe virutasin, 79. Vt lisaks Liisi Eglit. Eesti sõdurite sõjakogemus Esimeses maailmasõjas: võrdlev analüüs sõjaaegsete kirjade ning sõjajärgsete mälestuste põhjal. Magistritöö. Juhendaja Aigi Rahi-Tamm. Tartu Vt nt ERA , l. 1 4, Mihkel Kauri mälestused. 152

153 Liisi Esse Lehekülg Harald-Viktor Dahli mälestustest. ERA , l. 11 oli asi korras. Käis küll kaebamas, kuid õigust ei antud talle mitte.» 81 Mälestustes kajastatav eestlaste füüsiline vägivald venelaste, aga ka teiste rahvuste (näiteks lätlaste) vastu on miski, mida sõjaaegsetes kirjades ja päevikutes peaaegu üldse ei esine. Ehkki eesti sõdurite ebavõrdset olukorda on mälestustes kirjeldatud, kasutati seejuures pigem humoorikat vaatenurka ning puudus kirjadele ja päevikutele omane emotsionaalsus. Harald-Viktor Dahl on meenutanud eesti sõdurite raskusi venekeelse õppuse läbimisel: «Kõige muu õppuste hulgas tuli ka eestlastel õppida vene keelseid sõdurite marsi laule. See oli ju neile väga raske, kes polnud suuteline hääldama vene häälikuid. Viis jäi ju kuidagi pähe. Väga koomiline oli kuulda, kuidas sageli eesti sõdurid venekeelse laulu sõnade asemel laulsid selliseid sõnu, mis küll ühegi maailma keele sõnastikku ei mahu. Laulmine oli aga sunduslik. Kes ei laulnud, sai karistada.» 82 Osalt võib tegu olla asja oluga, et mälestustes meenutati pigem teiste eestlaste, mitte autori enda kannatusi, ent oma osa mängis kindlasti ka tagasivaate lisus ning mälestuste kirjapanemise kontekst. On selge, et vabariigi sünd ning Vabadussõjas saavutatud võit Nõukogude Venemaa üle andsid olulise panuse sellesse, kuidas sõdurid meenutasid oma läbielamisi Esimeses maailmasõjas ja Vene armees. Vene impeeriumist distantseeruti ega soovitud meenutada sõja alguse patriotismipuhangut. Kui kirjades ja päevikutes kirjeldati end ohvrina, siis mälestustes pigem kangelasena. 83 Mõlemal juhul rõhutati vastuolusid eestlaste ja venelaste vahel ning eesti sõdurite kehva olukorda armees, ent enda rahvusteadvust ning selle mõju sõjakogemusele kirjeldati küllaltki erinevalt. Kui kirjad ja päevikud näitavad ilmasõja kogemuse ning Vene armee rahvusliku tausta 81. ERA , l. 13, Jaan Hiiemäe (end Pälfeldt) mälestused. 82. ERA , l , Harald-Viktor Dahli mälestused. 83. Vt ka L. Eglit. Eesti sõdurite sõjakogemus, lk

154 Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut mõju eesti sõdurite rahvusteadvuse arengule, mis kulmineerus rahvusväe osade ning auto noomia nõuetega, siis mälestuste järgi tundub, et eestlaste rahvustunne oli juba enne Esimest maailmasõda fikseerituna seal, kuhu kirjade ja päevikute järgi jõuti aastal. Kokkuvõte Ehkki sõjaaegsetes kirjades ja päevikutes ning sõjajärgsetes mälestustes esineb erinevusi, võib kokkuvõtvalt öelda, et Esimese maailmasõja ajal Vene armees vähemusrahvusena teenimine mõjutas tuntavalt nii eesti sõdurite sõjakogemust kui ka nende rahvusteadvuse arengut. Suhted venelastega ning eestlaste kehv olukord armees on sõdurite isikuloolises materjalis üks enim kajastatud teemasid, mis mõjutas nende moti vatsiooni, rahvusteadvust ja suhtumist Vene impeeriumi. Suurimad murdepunktid olid seejuures aasta ning Veebruarirevolutsioon. Eesti sõdurite kui väikerahva kogemuse analüüs toob esile paar eripära, millele senises, eelkõige armee enamuse moodustanud rahvusgruppide kogemuse analüüsile keskenduvas historiograafias ei ole suurt tähelepanu pööratud. Eestlaste näide tõendab ilmekalt, et rahvuslus ning rahvussuhted mängisid olulist rolli sõdurite patriotismi säilimisel või kadumisel: eestlaste ja venelaste suhete teravnemine, eestlaste separatistlik rahvusteadvus ning suhtumise halvenemine impeeriumi tervikuna käisid käsikäes. Samuti näitlikustab eestlaste juhtum, et rahvuslusel ja sõdurite ühisel rahvuslikul taustal oli sõduritevahelise kamraadluse arengus oluline roll. Teisisõnu: ehkki rahvuslus ei pruugi olulise faktorina esile tõusta armee enamuse moodustanud rahvusest sõdurite kogemuse puhul, on rahvusliku ühtsuse puudumine armees oluline tegur väikerahvaste kogemuse juures. Eesti sõdurite Esimese maailmasõja kogemuse analüüs pole täielik ilma selle kõrvutamiseta Vabadussõjast saadud kogemusega. Põhjalikumat vastust ootab küsi mus, kas armee suurem rahvuslik ühtsus ning sõdurite kaugemale arenenud rahvus tunne aitasid Vabadussõjas tekkida tugevamal sõduritevahelisel kamraadlusel ning kuidas see mõjutas sõdurite võitlusvalmidust võrrelduna Esimese maailmasõja kogemusega. Samuti on seni põhjalikumalt uurimata, kas ja kuidas mõjutasid Vabadussõda ning võitlemine eesti soost kaassõdurite keskel ja omariikluse nimel eesti sõdurite rahvustunde arengut. 154

155 Liisi Esse How did the Russian army s national background influence the war experience and national awareness of Estonian soldiers? The article focuses on nationalism and the national background of the Russian army (its national heterogeneity, the situation of and relations between members of various nations in the Russian army) as one of the crucial aspects of World War I that shaped the war experiences of Estonian soldiers. Relying on Estonian soldiers letters, diaries, and memoirs, the article shows that in addition to combat, fear, homesickness and other general aspects of war, there were additional and perhaps even more influential factors, such as the national question, that shaped the war experiences of minority soldiers. Furthermore, the article reveals how Estonian soldiers experiences of participating in World War I and serving in the Russian army ultimately distanced them from the Russian Empire and heightened their own national awareness. The article compares and contrasts wartime letters and diaries with postwar memoirs. It concludes that, although there are many differences in how soldiers revealed their war experiences in such sources, serving as a minority in the Russian army during World War I clearly affected both the war experience and the national awareness of Estonian soldiers. Estonian soldiers poor situation in the army and their relations with Russians are one of the main subjects that soldiers wrote about in their letters, diaries, and memoirs. These factors highly affected soldiers experiences by sapping their motivation and will to fight, heightening their national awareness, and souring their attitude towards the Russian Empire. Analyzing Estonian soldiers letters, diaries, and memoirs as documents written by a minority group reveals a few particular characteristics not highlighted by the historiography focusing on World War I armies majorities. The case of the Estonians demonstrates that nationalism and relations between different nationalities in the army played an important role in the preservation, or disappearance, of soldiers patriotism and the camaraderie among them: the deterioration of the relationship between Estonians and Russians, Estonians separatist national awareness, and their deteriorating image of the Russian army went hand in hand and often took place simultaneously. Therefore, although nationalism might not seem to have affected the war experiences of the armies national majorities, the lack of national unity affected the war experiences of minorities considerably. 155

156 Vene armee Esimeses maailmasõjas. Alamehitatud staabid ja polgud Mati Kröönström Vene armee üks traditsioonilisi probleeme läbi aegade on olnud vägede juhtimine. Seda eriti kõrgemates staapides ehk strateegilisel ja operatiivtasandil. Esimene maailmasõda ei olnud erand. Vene armee isikkoosseis ning koos sellega diviiside ja korpuste arv kasvas Esimese maailmasõja ajal hüppeliselt. Samas pidid staabid läbi ajama sisuliselt sama arvu kindralstaabi ohvitseridega, mis neil oli kasutada sõja algul. Huvitaval kombel ei ole see vastuolu staapide ja kindralstaabi ohvitseride arvus seni erilist tähelepanu pälvinud. Ainsana on teemat põhjalikumalt käsitlenud Aleksandr Kavtaradze, kellelt kümmekond aastat tagasi ilmus vastavasisuline artikkel. 1 Enamik autoreid piirdub lihtsa tõdemusega, et Vene armee juhtimine Esimeses maailmasõjas oli ebarahuldav ja staabid töötasid halvasti. 2 Kuigi Vene armee kõrgemate staapide alamehitatus on üldiselt teada, on selle laiem mõju ja tagapõhi läbi uurimata. Vastamist vajaksid paljud küsimused, nagu näiteks: 1) kuidas mõjutas kindralstaabi ohvitseride nappus Vene vägede operatiivtegevust üksikutes korpustes või diviisides, 2) milline oli kindralstaabi enda roll selle suletud ja elitaarse institutsiooni säilitamises Esimese maailmasõja ajal, 3) milline mõju oli Esimesel maailmasõjal kindralstaabi ohvitseride eneseteadvusele ja kuidas mõjutas enda privilegeeritud seisundi teadvustamine (oleme professionaalid, meid on vähe, ilma meieta ei saada hakkama) nende 1. А. Г. Кавтарадзе. «Скорее попoлнить действующую армию офицерами, ознакомленными со службой Генерального штаба...» Военно-исторический журнал 2002, 1, lk ( ). 2. Anton Kersnovski sõnul puudus Vene armeel Esimeses maailmasõjas väejuhatus (Русской армии не хватало головы). Kersnovski nägi probleemi peamiselt selles, et rindeülematele oli antud liiga suur otsustusõigus, mis sünnitas konflikte eri staapide vahel, viies operatsiooni idee ja strateegilise fookuse hajumiseni. A. A. Kерсновский. История Русской армии. Т. 4: гг. Moсква 1994, lk Kindral Aleksei Brussilov on oma mälestustes kirjutanud, et teda häiris kindralstaabi ohvitseride pidev rotatsioon. Samas ei selgu mälestusest, mis oli rotatsiooni põhjus. А. A. Брусилов. Мои воспоминания. Москва 2011, lk

157 Mati Kröönström valikuid ja aastal? Käesolevas artiklis antakse põgus ülevaade probleemidest staapide komplekteerimisel, samuti muutustest, mis leidsid aset Venemaa sõjalise hariduse süsteemis Esimese maailmasõja ajal, ning eesti rahvusest ohvitseride käekäigust nende muutuste taustal. Alamehitatud staabid Vene armee isikkoosseis kasvas Esimese maailmasõja ajal jõudsalt tänu uutele formeeritavatele diviisidele. Kohe sõja algul formeeriti 33 uut 2. järgu jalaväediviisi numbritega aasta kevadel asutati maakaitseväe baasil 3. järgu diviisid numbritega ning aasta veebruaris polgu neljanda pataljoni kaadritest 4. järgu diviisid numbritega , 151, ja Andrei Zaiontškovski andmetel oli Vene armees aasta novembris 103, aasta lõpuks 143 ja aasta augustis 219 jalaväediviisi. 3 Teistel andmetel oli Vene armees Esimese maailmasõja algul 137,5 ning aastal 252 jala- ja ratsaväediviisi. 4 Jalaväediviisid olid koondatud korpustesse, mille arv kasvas sõja jooksul ligemale kaks korda. Esimese maailmasõja algul oli Vene armees peale kaardiväe- ja grenaderikorpuse 25 armeekorpust, 3 Kaukaasia korpust, 5 Siberi korpust ja 2 Turkestani korpust. Sõja ajal formeeriti juurde 25 armeekorpust, 4 Kaukaasia korpust ja 2 Siberi korpust (kokku 31 uut korpuse staapi). Peale selle koondati sõja ajal korpustesse ratsaväediviisid, mille tulemusena formeeriti ratsaväes 12 korpuse staapi. Armeede arv kasvas Esimese maailmasõja ajal kaheksalt neljateistkümnele ning rinnete arv kahelt neljale. 5 Neid numbreid vaadates kerkib küsimus, kellest komplekteeriti uute diviiside, korpuste ja armeede staabid. Diviisi staabis oli koosseisutabeli järgi (по штату) ette nähtud kaks kindralstaabi ohvitseri kohta (staabiülem ja vanemadjutant). Korpuse staabis oli viis kindralstaabi ohvitseri kohta (staabiülem, staabi vanemadjutant ja kolm käsundusohvitseri, neist kaks nooremat ohvitseri). Armeede ja rinnete staapides oli kindralstaabi ohvitseridele reserveeritud kohti juba märksa rohkem. Küsimus, kuidas staabid mehitati, on põhjendatud, sest kindralstaabi ohvitseridest oli puudus juba enne Esimest maailmasõda aastal oli 725-st kindralstaabi ohvitseri kohast täidetud vaid 661 (puudu oli 64 ehk 8,8%) aastal oli 3. А. М. Зайончковский. Первая мировая война. Санкт-Петербург 2000, lk Л. Г. Бескровный. Армия и флот России в начале XX в. Oчерки военно-экономического потенциала. Moсква 1986, lk K. A. Залесский. Кто был кто в Первой мировой войнe. Биографический энциклопедический словарь. Moсква 2003, lk

158 Vene armee Esimeses maailmasõjas 739 kohast täidetud 682 (puudujääk 57 ohvitseri ehk 7,7%) aasta suvel oli kindralstaabi arvel kokku 963 ohvitseri, kellest 165 teenisid sõjaväe keskasutustes ja 561 mitmesugustes staapides. Ülejäänud olid koosseisuvälised, sageli juba elatanud kindralid ja ohvitserid, kes kuulusid kindralstaapi nominaalselt. 7 Lihtne arvutus näitab, et Vene armeel ei jätkunud kindralstaabi ohvitsere juba aasta augustis formeeritud 2. järgu diviiside tarbeks. Hiljem sai see probleem ainult süveneda aasta augustis oli kindralstaabi arvel 1226 ohvitseri, kellest 407 olid akadeemia sõjaaegsel kursusel õppivad ohvitserid ehk nn курсовики. 8 Lahutades selle numbri, näeme, et sõja algusega võrreldes ei olnud kindralstaabi ohvitseride arv oluliselt kasvanud. Kindlasti mitte piisavalt katmaks kõigi sõja ajal formeeritud uute staapide vajadusi. Surma läbi lahkus Esimese maailmasõja ajal kindralstaabist mittetäielikel andmetel 204 kindralit ja ohvitseri, kellest hinnanguliselt umbes pooled olid seotud tegevarmeega, kuna teise poole moodustasid koosseisuvälised. 9 Kui sõja algul õnnestus rinnete, armeede ja korpuste staabid kindralstaabi ohvit seridega kuidagi mehitada, siis hiljem tuli ka sinna määrata ohvitsere, kellel puudus vastav väljaõpe aasta suvel oli kindralstaabi ohvitseridele reserveeritud kohtadest täidetud vaid 50%, kusjuures korpuste staapide noorematest käsundusohvitseridest olid vaid üksikud kindralstaabi ohvitserid. 11 Kõige tõsisem oli probleem diviiside staapides, kus juba sõja algul tuli hakata määrama vanemadjutandi kohale riviohvitsere. Nii määrati 18. Vologda polgu staabikapten Eduard Kanep kohe sõja algul 5. jalaväediviisi staapi vanemadjutandiks. Ta jäi sellele kohale peaaegu sõja lõpuni ja teda autasustati Georgi ordeni 4. järguga teenete eest, mis olid tüüpilised kindralstaabi ohvitserile. 12 Peale Kanepi teenisid eestlastest kindralstaabi ohvitseri kohal selleks vastavat väljaõpet omamata veel Peeter Oinas 13 ja Nikolai Krimp vastavalt 52. jalaväediviisi ja 3. Siberi kütidiviisi staabis. Arvestades kindralstaabi ohvitseride defitsiiti, on tähelepanuväärne Vene sõja väe võimude otsus peatada Esimese maailmasõja algul õppetöö Nikolai sõja akadeemias. Pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist läks akadeemia üle sõjaaja vähendatud koosseisule. Professorid hajutati tegevarmee staapide ja sõjaväe kesk asutuste 6. Л. Г. Бескровный. Армия и флот России в начале XX в., lk A. В. Ганин. Кoрпус офицеров Генерального штаба в годы Гражданской войны гг. Moсква 2009, lk Samas, lk Samas, lk Л. Г. Бескровный. Армия и флот России в начале XX в., lk А. Г. Кавтарадзе. «Скорее попoлнить действующую армию офицерами, ознакомленными со службой Генерального штаба...» ( ). 13. Peeter Oinas lõpetas Vene kodusõja ajal kindralstaabi akadeemia lühendatud kursuse ja arvati kindralstaapi aastal teenistuse ajal Valgearmees. 158

159 Mati Kröönström Alamleitnant Jaan Peetson perekonnaga. Peetson oli pärit Pärnumaalt kitsastest oludest, lõpetas Vilno sõjakooli (1912), langes Esimeses maailmasõjas (1915). Foto erakogust vahel ning noorem kursus saadeti rindele aasta suvel sõjaväeringkondade staapide juures akadeemiasse astumiseks eeleksami sooritanud 420 ohvitseri läksid samuti rindele. Kui aastal võeti lõpuks vastu otsus avada akadeemia sõjaaegne kursus, olid paljud neist langenud või sõjavangis. Eestlastest läksid akadeemia nooremalt kursuselt rindele leitnandid Kallinik Nüpsik ja Aleksander Kuldvere (Inno). Esimene hukkus aastal 1. grenaderipolgu roodu juhatades, teine langes aastal 106. Ufa polgu rooduülemana sakslaste kätte vangi. Paremini käis käsi Aleksander Kukel, kes viidi aasta talvel IV Siberi korpuse staapi käsundusohvitseriks. Enne seda teenis Kukk 1. Soome kütipolgus polgu adjutandi ja sidekomando ülemana. 14 Kui Nikolai sõjaakadeemia oleks aasta suvel jätkanud õppetööd lühendatud kursusega, nagu tegid sõjakoolid, oleks hiljemalt aasta suvel olnud Vene armeel sadakond staabitööks vähemalt teoreetilist väljaõpet omavat ohvitseri. 15 Sõjaaegse kursuse komplekteerimisel oleks saanud kasutada ka neid ohvitsere, kes olid rahu ajal lõpetanud akadeemia esimese kursuse, kuid keda ei olnud eksamitulemuste ( ) aasta suvel sooritas edukalt eksami akadeemia vanemasse klassi astumiseks 99 ohvitseri. 159

160 Vene armee Esimeses maailmasõjas Roman Raudvere oli lõpetanud Vladimiri sõjakooli (1910). Esimese maailmasõja lõpus oli alampolkovniku auastmes (siin leitnandi pagunitega). ERA põhjal üle viidud teisele kursusele. Eestlastest olid enne sõda akadeemia esimese kursuse lõpetanud Adolf Aalberg ja Eduard-Richard Villmann aastaks olid mõlemad mehed juba Saksamaal sõjavangis. Mitte ainult akadeemia noorem kursus ei läinud Esimese maailmasõja algul rooduülematena rindele. Seda tegid ka ohvitserid, kes olid enne sõda lõpetanud akadeemia täiskursuse, kuid keda ei olnud eksamitulemuste põhjal kindralstaapi arvatud. Üks selline ohvitser oli eestlane Paul-Adolf Lill, kes oli lõpetanud akadeemia põhikursuse aastal aasta suvel läks ta 95. Krasnojarski jalaväepolgu roodu ülemana rindele, kus langes sama aasta sügisel Poolas sakslaste kätte vangi aastal akadeemia lõpetanud Aleksander Parvel oli rohkem õnne. Parv arvati kindralstaapi aasta algul pärast pooleteiseaastast teenistust 281. Uus-Moskva jalaväepolgu roodu- ja pataljoniülemana. 16 Miks ei kasutatud neid ohvitsere kindralstaabi ohvitseride defitsiidi leevendamiseks kohe sõja algul, pole selge. Tõenäoliselt ei võimaldanud seda mobilisatsioonisüsteemi jäikus ja vastava kava puudumine. Kui aastal võeti lõpuks vastu otsus akadeemia lühendatud kursuse vormis taas avada, oldi lootusetult hiljaks jäänud. Sõjaaegse kursuse vanem klass alustas tööd aasta veebruaris ja vaid esimene lend jõudis lõpetada enne enamlaste võimuletulekut. Selle lennu lõpetajad (teiste seas Nikolai Reek ja Viktor Mutt) lõpetasid õpingud suvel ning arvati kindralstaapi 14. septembril Selleks ajaks oli enamik Esimese maailmasõja lahingutest idarindel juba peetud (Eesti ja Läti hõivamine Saksa vägede poolt seisis küll veel ees). Sõjaaegse kursuse teine lend arvati kindralstaapi 23. märtsil 1918 ehk vahetult enne «vana armee» demobiliseerimist ning kolmas ja neljas lend juba aastal, Vene kodusõja ajal. Seega võib öelda, et ( ). 17. A. В. Ганин. Кoрпус офицеров Генерального штаба в годы Гражданской войны гг., lk

161 Mati Kröönström aasta lõpul taasavatud akadeemia sõjaaegne kursus koolitas ohvitsere pigem Vene kodusõja rinnetele. Kursuse mõju Vene armee staapide tööle Esimeses maailmasõjas oli väga väike. Esimesena alustas taasavatud akadeemias aasta novembris tööd ettevalmistusklass, mille ülesandeks oli kahe ja poole kuu jooksul valmistada ette vahetus ohvitseridele, kes teenisid kindralstaabi ohvitseri kohal ja kes oli kavas akadeemiasse komandeerida. Ettevalmistusklassi võeti ohvitsere, kes polnud staabitööga varem kokku puutunud. 240-st õpinguid alustanud ohvitserist lõpetas aasta jaanuaris Nende edasine teenistus langes Veebruarirevolutsiooni-järgsesse segaduste aega, kui armee juhtkonnas toimus ulatuslik kaadripuhastus. Mõned selle klassi lõpetanud ohvitserid tegid revolutsioonikeerises karjääri, tõustes koguni korpuse staabiülemaks. Iroonia seisneb selles, et jalaväelipniku (rühmaülema) koolitus kestis Esimese maailmasõja ajal vähemalt kolm kuud, kuid vana armee demobiliseerimise eel aasta talvel võis staapides kohata kindralstaabi ohvitseri kohal ohvitsere, kelle väljaõpe piirdus kahe ja poole kuuga ettevalmistusklassis. See oli hind, mida tuli maksta Esimese maailmasõja eel ja ajal langetatud valeotsuste eest. 1. veebruaril 1917 alustas akadeemias õpinguid 339 ohvitseri, neist 86 vanemas klassis. 19 Kõik nad olid praktilise kogemusega, olles teeninud lühemat või pikemat aega kindralstaabi ohvitseri kohal. Vanema klassi õpingud kestsid kolm kuud, millele järgnes kuupikkune eksamite periood. Vanema klassi lõpetas 84 ohvitseri, kellest 81 arvati 14. septembril 1917 kindralstaapi. Tagantjärele võib öelda, et akadeemia sulgemine Esimese maailmasõja algul oli viga. Miks Venemaa sõjaline juhtkond haritud ohvitseride ressurssi nii hoolimatult suhtus, võime vaid oletada. 20 Ilmselt ei osatud aasta suvel ennustada alanud sõja kestust ega selle mastaape. Kindralstaabi ohvitseride puudujääk loodeti korvata reservohvitseridega. Igal juhul avaldas akadeemia sulgemise otsus negatiivset mõju Vene staapide tööle ja oli tõenäoliselt üks Venemaa sõjaliste lüüasaamiste põhjuseid. Siinkohal võib lisada, et mõlemad akadeemia vanema klassi esimeses sõjaaegses lennus lõpetanud eestlased, Nikolai Reek ja Viktor Mutt, võtsid osa Vabadussõjast, kuna järgmistel kursustel õppinud eestlastest jõudis Vabadussõtta vaid Karl Tallo. Ülejäänud (Voldemar Kuldvere, Peeter Oinas, Eduard Rüütel, Aleksander Leiburg, Aleksander Kukk ja Aleksander Mädel) osalesid Vene kodusõjas. Võib-olla 18. Õpinguid alustanud ohvitseridest oli jalaväelasi vaid 110 ehk alla poole. Ratsaväe erialalt oli 60 ja suurtükiväe erialalt 39 ohvitseri. ( ). 19. Ülejäänud ohvitserid moodustasid akadeemia noorema klassi, mis pidi sügisel jätkama õpinguid taasavatavas vanemas klassis. 23. mail 1917 lõpetas noorema klassi 233 ohvitseri. 20. Planeerimisvigu ilmnes ka mujal. Näiteks saadeti aasta suvel mobiliseeritud allohvitserid kohtade puudusel rindele reameestena. See tingis peagi allohvitseride defitsiidi. 161

162 Vene armee Esimeses maailmasõjas olid õpingud prestiižikas Nikolai sõjaakadeemias Eestis asuvate Saksa okupatsioonivägede kõrval teine mõjuv põhjus, miks mõned ohvitserid vana armee demobiliseerimise järel kodumaale ei tulnud. 21 Samamoodi nagu Nikolai sõjaakadeemia, suleti Esimese maailmasõja algul ka intendandi aka deemia. Erinevalt sõjaakadeemiast jäi see õppe asutus suletuks kuni sõja lõpuni. Kahtlemata avaldas see negatiivset mõju Vene armee varustamisele. Rahu ajal koolitatud intendantidest ei piisanud Esimese maailmasõja ajal mitme miljoni liseks paisunud armee toitlustamise, varustamise ja transpordi korraldamiseks. 22 Inseneriväe akadeemias tegid professorid katset õppeasutust sõja ajal käigus hoida, minnes üle lühendatud õppekavale, kuid see ebaõnnestus. Ka siin kasutati akadeemia õppejõudude kaadrit staapide insenerivalitsuste mehitamiseks. 23 Mihhaili suurtükiväe akadeemia suleti samuti Esimese maailmasõja algul aastal avatud sõja aegsele kursusele võeti vastu vaid neid ohvitsere, kellel olid õpingud rahu ajal pooleli jäänud. 24 Teistel Esimese maailmasõja ajal suletud täienduskursustel, nagu ohvitseride kütikoolil ja ohvitseride ratsaväekoolil, mis valmistasid ette vastavalt pataljoni- ja eskadroni ülemaid, ei olnud Nikolai sõjaakadeemia omaga võrreldavat mõju. Esiteks oli nõudlus pataljoniülemate järele rindel nii suur, et mingid kursused ei oleks seda suutnud rahuldada. Teiseks tegi Esimene maailmasõda taktika alal olulisi korrektiive ning vanadest, sõjaeelsetest määrustikest poleks niikuinii palju abi olnud. Nii tuli pataljoniülematel õppida uusi lahinguformatsioone, suurtükitule mõju, kaevikusõja spetsiifikat ja paljut muud otse sõjaväljal. Alamehitatud polgud Peale kõrgema sõjalise haridusega ohvitseride nappis Vene armeel Esimese maailma sõja ajal ka tavalisi riviohvitsere. Probleem oli vähemalt sama terav ja kindlasti rohkem nähtav kui puudulikult komplekteeritud staapide puhul aasta aprillis oli teenistuses kokku kaadriohvitseri, kuna 3380 koosseisulist kohta olid 21. Voldemar Kuldvere, Peeter Oinas ja Eduard Rüütel opteerusid pärast kodusõda Eestisse. 22. Ajavahemikus lõpetas intendandiakadeemia ca 560 ohvitseri. ( ). 23. Л. Г. Бескровный. Армия и флот России в начале XX в., lk Samas, lk

163 Mati Kröönström Virumaalt Edise mõisast pärit Roman Rostfeldt koos abikaasa (?) Eleanorega. Rostfeldti autasustati Esimeses maailmasõjas vahvuse eest Georgi mõõgaga. Foto erakogust täitmata (üle 8%). 25 Mobilisatsiooni käigus formeeritud 2. järgu diviiside komplekteerimiseks kasutati rahuaegsete polkude ohvitsere. Näiteks komplekteeriti 68. jalaväediviisi ohvitserkond suures osas 24. diviisi ohvitseridest, 69. diviisi ohvitserkond 25. diviisi ohvitseridest jne. Lüngad täideti suuremal või vähemal määral reservohvitseridega. Siin tuleb silmas pidada, et lõviosa reservohvitsere olid reservlipnikud, keda võis määrata rühmaülemaks või roodu nooremaks ohvitseriks, kuid mitte roodu- ega pataljoniülemaks. Seega pidi mõningane defitsiit roodu ja pataljoni tasandil ilmnema juba sõja esimestel nädalatel. Tuleb siiski tunnistada, et võrreldes kõrgema juhtimis tasandiga sai Venemaa riviohvitseride defitsiidiga paremini hakkama. Kõige teravam oli probleem manööversõja ajal, aastatel , kui Vene armee kandis suuri kaotusi ja sõjaaegne ohvitseride koolitamise süsteem ei olnud veel täie võimsu sega tööle rakendunud. Enne sõda Tartus asunud 24. jalaväediviisi 95. Krasnojarski polgus oli aasta detsembri lõpus rivis kuus ohvitseri, sama diviisi 96. Omski polgus viis ohvitseri ja mitte ühtegi staabiohvitseri. 26 Kindralstaabi Peavalitsuse andmetel oli Vene armee 1. jaanuariks 1916 kaotanud surnute, haavatute, sõjavangide ja kadunutena enam kui ohvitseri. 27 Sellest korvamatud kaotused olid ohvitseri, kellest umbes poole moodustasid lahingus langenud ja haavadesse surnud ning teise poole teadmata kadunud ohvitserid П. A. Зайончковский. Русский офицерский корпус накануне Первой мировой войны. П. А. Зайончковский ( гг.). Статьи, публикации и воспоминания о нем. Москва 1998, lk RGVIA , l А. Г. Кавтарадзе. Военные специалисты на службе Республики Советов гг. Москва 1988, lk Н. Н. Головин. Военные усилия России в Мировой войне. Москва 2001, lk

164 Vene armee Esimeses maailmasõjas Seda, et sõja korral Euroopas võib noortest riviohvitseridest nappus kätte tulla, teati juba enne sõda ning probleemi ennetamiseks püüti ka samme astuda aastal asus Sõjaliste Õppeasutuste Peavalitsus koostama plaani, mille kohaselt pidid sõjakoolide vanemate klasside junkrud mobilisatsiooni korral läbima kolmanda kursuse nelja kuuga. Sõjakoolide juures pidi avatama ajutised kaheksakuulised lipnike kursused. See kava siiski ei realiseerunud, sest sõja algul kujunes valdavaks seisu koht, et sõda ei kesta nii kaua ja kaheksa kuud vältavatel kursustel pole mõtet (esimene lend oleks lõpetanud 1. aprillil 1915). Lõpuks otsustati jääda neljakuu lise lipnike kursuse juurde. Igal juhul asus Venemaa kohe Esimese maailmasõja algul oma sõjaliste õppeasutuste võrku ümber korraldama ja laiendama. Esimeses järjekorras avati kaks uut jalaväeohvitseride kooli Kiievis ja Taškendis aastal avati Kiievis koolid suurtükiväe ja inseneriväe eriala ohvitseridele. Esimese maailma sõja lõpul tegutses Venemaal kokku 25 sõjakooli, millest 13 olid mõeldud jalaväele: Aleksandri ja Aleksei sõjakool Moskvas, Pauli ja Vladimiri sõjakool Petrogradis, Vilno, Irkutski, Kaasani, Kiievi (1915. aasta oktoobrini kandis 1. Kiievi sõjakooli nime), Nikolai (1915. aasta oktoobrini 2. Kiievi sõjakool), Odessa, Taškendi, Tiflisi ja Tšugujevi sõjakool. Ratsaväekoolid tegutsesid Petrogradis, Jelizavetgradis ja Tveris ning kasakaväekoolid Novotšerkasskis ja Orenburgis. Suurtükiväekoole oli neli: kaks Petro gradis (Mihhaili ja Konstantini), üks Odessas (kindluse suurtükiväele) ja Kiievis (Nikolai). Inseneriväekoolid olid Petrogradis ja Kiievis (Aleksei) ning sõjaväe topograafiakool samuti Petrogradis. Peale selle asutati Esimese maailmasõja ajal terve hulk ajutisi jalaväe lipnike koole. Esimesed koolid avati aasta sügisel reservbrigaadide juures. Neli lipnike kooli asusid Petrogradis, lisaks üks kool Moskvas ja teine Kiievis. Petrogradi lipnikekoolid kolisid hiljem Oranienbaumi, kus nende baasil asutati 1. ja 2. Oranienbaumi lipnikekool. Peagi avati uued lipnikekoolid Moskvas, Kiievis, Odessas, Tiflisis ja Irkutskis aasta lõpus tegutses Venemaal 13 lipnikekooli, kus õppis kokku ca junkrut aasta suvel avati ajutised lipnikekoolid kadetikorpuste juures ning aasta kevadel eraldi koolid üliõpilastele Moskvas, Petrogradis ja Kiievis. Viimaste programm oli raskem ja kursus pikem. See-eest lubati nende koolide lõpeta nutele kiiremat karjääri «tavaliste» lipnikekoolide lõpetanutega võrreldes aastal tegut ses Venemaal juba 38 lipnikekooli, kus õppis korraga junkrut. Esimese maailmasõja lõpus tegutsesid lipnikekoolid Goris, Dušetis, Irkutskis (3), Kaasanis (2), Kiievis (5), Moskvas (6), Odessas (2), Omskis (2), Oranienbaumis (2), Orenburgis, Peterhofis (4), Saratovis (3), Taškendis, Telavis, Tiflisis (4) ja Tšistopolis. 29. Л. Г. Бескровный. Армия и флот России в начале XX в., lk Arnold Susi. Vene impeeriumi hukk. Tallinn 2009, lk

165 Mati Kröönström Peale selle tegutsesid lipnikekoolid rinnete staapide juures. Näiteks asus Pihkvas Läänerinde, Gattšinas Põhjarinde ja Žitomiris Edelarinde lipnikekool. 31 Esialgse kava kohaselt pidi lipnikekoolid komplekteeritama ainult kesk- ja kõrg haridusega isikutest, kuid tegelikkuses võeti sinna vastu ka neid, kes olid lõpetanud vaid kreiskooli või kõrgema algkooli kursuse. Umbes pooltel sõjaaegsetel lipnikel polnud keskharidust. 32 Rahu ajal tuli sõjakooli astumiseks esitada reaalkooli seitsmenda klassi lõputunnistus. Esimese maailmasõja ajal sellest nõudest loobuti. 33 Lipnike- ja sõjakoolide mõnekuised kursused ei olnud ohvitseride välja õppeks kindlasti piisavad. 34 Praktilisi harjutusi jõuti ajapuudusel teha vähe ning väljaõpe oli pigem teoreetiline aasta aprillis pikendati jalaväelipnike koolide kursust ühe kuu võrra ja suurendati praktiliste harjutuste mahtu. Mõnevõrra parema väljaõppe said vaid kadetikorpuste juures tegutsenud kuuekuuliste kursuste lõpetajad, kuid neid oli sõjaaegsete ohvitseride koguarvuga võrreldes tühine hulk. Mõnel pool organiseeriti lipnikele enne eesliinile saatmist täienduskursused. Üks selline kuuenädalane kursus tegutses 7. armee juures Rumeenia rindel. 35 Parem polnud olukord ka reservlipnike väljaõppega. Enne Esimest maailma sõda nõuti reservlipniku kandidaadilt seaduste, määrustike ja relva materjal osa tundmist ning rühma positsiooni kindlustamise põhialuseid. Samas taktika osas ( näiteks rühma juhtimine rünnakul) olid nõudmised reservlipnikule puudulikud. Kuna Vene- Jaapani sõja ajal tegevteenistusse kutsutud reservlipnikud olid Vene sõjaväejuhtide arvates hästi hakkama saanud, siis vabastati nad pärast sõda õppekogunemistest. 36 Seda on oluline teada, sest paljudest reservlipnikest said Esimese maailmasõja esimestel kuudel roodu- ja pataljoniülemad. Näiteks aasta oktoobris austerlaste kätte vangi langenud reservlipnik Vladimir Kuusik oli selleks ajaks jõudnud juba juhtida nii roodu kui ka pataljoni. 37 Kuigi sõjaaegsete lipnike väljaõpe oli kaadriohvitseride väljaõppega võrreldes puudulik, ei saa nende tähtsust alahinnata. Lõpuks täitsid nad tühjaks jäänud 31. Gattšina lipnikekool asutati Petrogradi kaitseks mõeldud 6. armee tarvis aasta augustis, kui Looderinne jagati Põhjarindeks ja Läänerindeks, nimetati kool ümber Põhjarinde lipnikekooliks. 32. А. Г. Кавтарадзе. Военные специалисты на службе Республики Советов, lk П. А. Нечаев. Алексеевское военное училище Париж 1964, lk Jalaväelipnike koolides kestsid kursused kolm-neli kuud, suurtükiväe, ratsaväe ja inseneri eriala lipnike koolides kuus kuud. 35. Н. Н. Головин. Офицерство. Армия и политика. Офицерский корпус в политической истории России гг. Документы и материалы. Т. 1. Москва 2002, lk И. Защук. Прапорщики запаса. Русский инвалид 1916, 19. Армия и политика. Офицерский корпус в политической истории России гг. Документы и материалы. Т. 1. Москва 2002, lk Teated sõjameeste üle. Päevaleht 1915, 27. veebruar. 165

166 Vene armee Esimeses maailmasõjas juhi kohad polkudes ja võib vaid ette kujutada, milliseks oleks kujunenud aasta Vene armee jaoks ilma nendeta. Nikolai Golovini hinnangul olid aasta suvel Galiitsias saavutatud võidu (Brussilovi läbimurde) taga suuresti sõjaaegsed lipnikud. 38 Paljud neist langesid varsti pärast rindele jõudmist. Levinud oli seisukoht, et lipniku elu pikkus rindel on kaks nädalat. 39 Seda kinnitab lipnik Voldemar Saaresti saatus. Jõudnud 7. augustil 1916 rindele, viis Saarest järgmisel päeval oma roodu lahingusse, kus ise langes. Selles lahingus välja teenitud Georgi ordeniga jäädvustas Saarest oma nime Venemaa sõjaajaloo annaalides. 40 Suur osa sel kombel langenud noori ohvitsere on aga jäänud ajaloole tundmatuks aasta sügisel lõppes idarindel manööversõja aeg ja algas positsiooni sõda. Koos sõjategevuse intensiivsuse langusega vähenesid ka kaotused ohvitserkonnas. Lipnike koolitamise süsteem töötas aga täisvõimsusel edasi. Kui aastal oli sõjakoolide lõpetajaid kolm korda rohkem kui rahu ajal, siis aastaks oli see vahe paisunud tosinakordseks aasta keskpaigaks olid sõjakoolid ja lipnikekoolid andnud Vene armeele vähemalt lipnikku. 42 Seetõttu tekkis eeskätt jalaväes noorte ohvitseride üleproduktsioon. Paljud aasta teisel poolel ja aastal lipnikuks ülendatud ohvitserid ei jõudnud enam rindele, vaid veetsid ülejäänud teenistusaja tagavarapolkudes. Sõjaaegsed ohvitserid edenesid teenistuses kiiresti. Eriti jalaväes, kus kaotused olid suuremad kui teistes väeliikides. Lipnikust alamleitnandiks ülendati pärast nelja kuulist ja alamleitnandist leitnandiks pärast kaheksakuulist rindeteenistust. Staabikapteniks ülendamine võttis kauem aega, kuid aasta sügiseks oli Vene armees juba suur hulk staabikaptenid, sõjaaegseid ohvitsere. Sama kaugele olid jõudnud aastal sõjakooli lõpetanud noored kaadriohvitserid aastal hakkasid sõjaaegsed ohvitserid kaadriohvitseridest auastmetes mööda minema. Eeskätt puudutas see neid kaadriohvitsere, kes olid mingil põhjusel pikka aega rindelt eemal olnud. Näiteks aasta sügisel Vladimiri sõjakooli alamleitnandina lõpetanud Hartmuth Trass oli haavatasaamise järel pikka aega ravil ja aasta sügisel ikka veel leitnandi aukraadis. Leitnandina lõpetas Esimese maailmasõja ka aastal Vilno sõjakooli lõpetanud Karl Ainson, kes sõja ajal teenis 4. armee staabis. Sõjaaegsete ohvitseride kiire edenemine auastmetes sünnitas aasta sügisel korralduse, millega peatati kõigi jalaväe staabikaptenite kapteniks edutamine seniks, 38. Н. Н. Головин. Военные усилия России в Мировой войне. Москва 2001, lk A. Susi. Vene impeeriumi hukk, lk Военный орден Святого Великомученика и Победоносца Георгия. Именные списки Биобиблиографический справочник. Москва 2004, lk Л. Г. Бескровный. Армия и флот России в начале XX в., lk А. Г. Кавтарадзе. Военные специалисты на службе Республики Советов, lk

167 Mati Kröönström kuni kõik kaadriohvitserid on selle auastme saanud. 43 Sõja lõppedes pidi sõjaaegsed ohvit serid arvatama reservi. Kuigi sõjaaegse ohvitseri karjääri laeks jäi enamasti staabi kapteni aukraad, ei tähendanud see, et nad ei võinud teenida staabiohvitseri, näiteks pataljoni ülema kohal. 44 Vene ohvitserkond muutus Esimese maailmasõja ajal kardinaalselt aasta ohvitserkond erines sõjaeelsest nii sotsiaalselt kui ka mentaalselt, kujutades endast demokraatlikku läbilõiget ühiskonnast. Esimesest maailmasõjast võttis osa ka ca 3000 eestlasest ohvitseri. 45 Neist kuni 260 olid kaadriohvitserid ja ca 140 reserv ohvitserid. Selline ohvitseride arvu plahvatuslik kasv sai võimalikuks tänu muutustele Venemaa sõjalise hariduse süsteemis Esimese maailmasõja ajal. Sõja seninägematud mastaabid nõudsid rahuajaga võrreldes suuremat armeed ja sellele vastavat juhtide kaadrit. Ohvitseride massiline koolitamine Esimese maailmasõja ajal andis otsustava tõuke eesti rahvusliku ohvitserkonna tekkeks. Rindelt naasnud noortel ohvitseridel oli võtmeroll nii rahvuslike relvajõudude loomisel kui ka Vabadussõja võidus. Endisi Vene armee lipnikke ja leitnante võis aastatel kohata paljudel elualadel. Liialdamata võib öelda, et suur osa 20. sajandi alguse haritud eesti meestest kandis Esimese maailmasõja ajal ohvitseriõlakuid. Terve hulk väljapaistvaid poliitikuid, juriste, õpetajaid, insenere, diplomaate jne oli läbinud Vene armees kas reservlipniku kursuse või sõjaaegse lipnikukursuse. Paljud enne tsiviileriala õppinud noormehed valisid hiljem kaadrisõjaväelase elukutse. Mitmed neist tegid Eesti Vabariigi sõjaväes silmapaistvat karjääri, jõudes aastaks koloneli ja isegi kindrali aukraa dini. 46 Märkimisväärne oli endiste ohvitseride panus Eesti Vabariigi piirivalve, politsei, hüdrograafiateenistuse ja lennunduse rajamisel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lipnike massiline koolitamine Esimese maailmasõja ajal pani aluse Eesti ohvitserkonnale, kes etendas hiljem olulist rolli Eesti Vabariigi sünni juures. Kindralstaabi ohvitseride 43. А. Г. Кавтарадзе. Военные специалисты на службе Республики Советов, lk Enne Esimest maailmasõda olid pataljoniülemad enamasti alampolkovnikud, harvem polkovnikud. 45. Soomest võttis Esimesest maailmasõjast osa ca 300 ohvitseri. Enamik neist olid kaadriohvitserid, kuna sõjaaegseid ohvitsere oli sadakond. Tuomas Hoppu. Maailmansodan rintamilta Venäjän sisällissotaan. Venäjän palveluksessa olleiden suomalaisten aktiivi- ja reserviupseerien tappiot Lars Westerlund (toim.). Suomalaiset ensimmäisessä maailmansodassa. Venäjän, Saksan, Ison-Britannian, Ranskan, Australian, Uuden Seelannin, Etelä-Afrikan, Yhdysvaltain, Kanadan ja Neuvosto-Venäjän armeijoissa vuosina menehtyneet suomalaiset sekä sotaoloissa surmansa saaneet merimiehet. (Valtioneuvoston kanslian julkaisusarja 6/2004), lk ( ). 46. Kindralid Gustav Jonson, Hugo Kauler, Jaan Kruus, Hans Kurvits, August Traksmaa ning kolo nelid Georg Leets, Emil Kursk, Karl Laurits, Verner Trossi, Jaan Vende jmt olid kõik õppinud tsiviileriala ja kaadrisõjaväelased said neist alles Eesti Vabariigis. 167

168 Vene armee Esimeses maailmasõjas nappus kõrgemates staapides aitas kaasa Vene armee lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas, mis viis lõpuks impeeriumi lagunemiseni. The Russian army in World War I: Undermanned staffs and regiments Throughout its history, the Russian army has had problems in commanding its forces, in particular at a higher staff level, that is, a strategic and operational level. World War I was no exception. The increase in the overall number of military personnel during the war resulted in a subsequent rise in the number of divisions and corps in the Russian armed forces. However, staffs had to manage with virtually the same number of General Staff officers that were employed at the beginning of the war. Interestingly, this contradiction between the number of staffs and General Staff officers has not received much attention. The article provides an overview of issues that emerged during World War I in relation to manning the staffs, analyzes the changes in Russian military education during that time, and takes a look at the fate of officers of Estonian descent in the context of these changes. The Russian officer corps underwent fundamental changes during World War I. The officer corps of 1917 differed from the prewar corps both socially and psychologically, as it represented a democratic cross-section of society. Among them were also some 3,000 officers of Estonian descent who fought in World War I. Out of these men, up to 260 were cadre officers and some 140 reserve officers. The exponential increase in the number of officers was due to the changes in the Russian military educational system during World War I. The unprecedented scale of the war called for a bigger army than in peacetime and a corresponding cadre of military leaders. Large-scale professional training of officers during World War I represented a decisive step towards the emergence of an Estonian national officer corps. Young officers returning from the battlefields played a key role in the creation of the national armed forces as well as the victory in the Estonian War of Independence. Former Russian army ensigns and lieutenants were common in many walks of life in the 1920s and 1930s. It is no exaggeration to say that most educated Estonian men at the beginning of the 20th century wore officer s shoulder boards during World War I. A number of distinguished politicians, lawyers, teachers, engineers, and diplomats had passed the reserve ensign or wartime ensign training courses in the Russian army. Many young men who had previously been studying for a civil career later joined the active service. Several of these men pursued a successful career in the Estonian army, where they rose to the rank of colonel or even general 168

169 Mati Kröönström by The role of former officers in the establishment of the Estonian police and border guard, as well as the hydrographical office and aviation, should not be understated either. Thus the mass training of ensigns during World War I paved the way for the Estonian officer corps who later played a crucial role in the birth of the Republic of Estonia. The lack of high-ranking officers in higher staffs led to the defeat of the Russian army in World War I and subsequently to the fall of the empire. 169

170 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail ( ) * Maie Pihlamägi Eesti tööstus Esimese maailmasõja eelõhtul Venemaa oli üks viimaseid Euroopa riike, kes asus industrialiseerimise teele. Tõukejõuks sai lüüasaamine Krimmi sõjas ( ), mis näitas selgelt Venemaa mahajäämust lääne tööstusriikidest. Esialgu kulges industrialiseerimine aeglaselt. Pööre toimus alles aastail, kui rahandusminister krahv Sergei Witte suutis oma ametisoleku ajal ( ) muuta tööstuse arendamise valitsuse majanduspoliitika prioriteediks. Tööstuse kiiret arengut soodustasid uued raudteeliinid, mis ühendasid kütuse- ja tooraineallikaid töötleva tööstuse piirkondadega ja tähtsamate sadamatega; kõrged kaitsetollid, mis tagasid tööstusele ligi 100 miljoni elanikuga siseturu; mahukad riiklikud tellimused; stabiilne valuuta, mis tegi tööstuse välis- ja kodumaistele investoritele atraktiivseks, ning soodsad laenutingimused. Heas majanduskeskkonnas kasvas tööstustoodang aastail kiiresti 7 8% aastas. 1 Kiire kasvu tulemusena tööstustoodang kahekordistus, suurenedes tootmisvahendeid tootvates tööstusharudes 2,8 ja tarbekaupu tootvates tööstusharudes 1,6 korda. 2 Keskvalitsuse poliitika kiirendas üleminekut käsitsitöölt masinalisele suurtootmisele ka Eesti alal aastal avati Balti raudtee ning seejärel ehitati välja raudteevõrk, mis ühendas Eesti eri piirkondi nii omavahel kui ka impeeriumi täht sate kaubandus- ja tööstuskeskuste Peterburi ja Moskvaga ning teiste piirkondadega. * Artikkel on valminud haridus- ja teadusministeeriumi sihtfinantseeritava teema SF s09 raames. 1. Peter Gatrell. The Tsarist Economy London 1986, lk Индустриализация Советского Союза. Новые документы. Новые факты. Новые подходы. Часть I. Москва 1997, lk Mõeldud on Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu põhjaosa maakondi (Viljandi, Pärnu, Võru, Tartu ja Saare maakonda), samuti Narva tööstusettevõtteid. 170

171 Maie Pihlamägi Sellel oli tähtis osa Eesti industrialiseerimisel. Raudtee kiirendas kaupade ja tööjõu liikumist, tekitas nõudluse veeremi ja relsside ning remonditöökodade järele, andis tõuke põllumajanduse elavnemisele, mis tõi kaasa tarbekaupade, põllutööriistade ja masinate ning ehitusmaterjali nõudluse kasvu. Eesti sadamate, eelkõige Tallinna sadama kaudu lääneriikidest Peterburi ja Moskva tööstuspiirkonda imporditav tööstuslik tooraine, kivisüsi ja tööstusseadmed ärgitasid ärimehi seda olukorda ära kasutama ja ettevõtlust arendama. Rahuldamaks impeeriumi siseturu nõudlust tööstus kaupade järele laiendati ja moderniseeriti aastail olemasolevaid ettevõtteid ning rajati uusi suuri tööstuslikke aktsiaseltse ja osaühinguid, sealhulgas AS Dvigatel (vagunitehas, asutatud 1897), AS Volta (elektromehaanikatehas, 1899), AS Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik (1899), AS Aseri Tsemenditehas (1899), AS Waldhof (tselluloosivabrik, 1899), nii Vene kui ka väliskapitali, eel kõige Saksa kapitali osalusel. Ajavahemikul suurenes Eesti tööstustoodang 20,8 mln rublalt 38,0 mln rublale ehk 1,8 korda. 4 Tsaari-Venemaa, sealhulgas Eesti ala tööstus astus uude sajandisse kriisiseisundis. Alles aastal saadi üle tagasilöökidest, mille olid põhjustanud aasta majanduskriis ja aasta revolutsioonisündmused, ning algas elavne mine, mis järgnevatel aastatel kasvas üle tõusuks. Ajavahemikul suurenes Tsaari- Venemaa tööstustoodang 3486 miljardilt rublalt 5183 miljardile rublale ehk ligi poole võrra 48,6%. 5 Sel perioodil oli tööstustoodangu keskmine kasv aastas 5%. 6 Ühelt poolt oli tööstuse kasvu aluseks siseturu tarbimise suurenemine, mida soodustasid head saagiaastad ja põllumajandussaaduste eest saadav kõrge hind nii kodu- kui ka välismaal ning investeeringud tarbekaupade tööstusesse. Tarbekaupu tootev tööstussektor, kus endiselt domineerisid puuvilla-, villa-, lina- ja nahatööstus, kasvas siiski aeglasemas tempos kui tootmisvahendeid tootev tööstussektor. Seetõttu vähenes ajavahemikul tarbekaupade toodangu osatähtsus Vene impeeriumi tööstuse kogutoodangus 52%-lt 45%-le. 7 Teiselt poolt soodustasid tööstuse, eelkõige tootmisvahendeid tootva tööstussektori kiiret kasvu tsaarivalitsuse tellimused raudteerelsside ja veeremi valmistamiseks seoses uute raud tee liinide ehitamisega ning suurenenud riigikaitsetellimused. Viimased olid seotud vajadusega tugevdada riigi kaitsevõimet: moderniseerida relvastust ja ehitada 4. O[tto] Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse arenemine aastani. Tallinn 1963, lk 193; arvestusalus: Список фабрик и заводов Европейской России. С.-Петербург 1903, lk 8 314; Статистические сведения о фабриках и заводах по производствам необложенным акцизом за 1900 год. С.-Петербург 1903, lk Peter Gatrell. Industrial Expansion in Tsarist Russia, The Economic History Review 1982, Vol. 35, No. 1, lk Peter Gatrell. Russia s First World War. A Social and Economic History. Harlow 2005, lk Samas. 171

172 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail uus moodne sõjalaevastik Vene-Jaapani sõjas ( ) hävinud sõjalaevastiku asemele, et pidada sammu teiste Euroopa riikide, eelkõige peamiste rivaalide Suurbritannia ja Saksamaa sõjatööstuse ja moodsa laevastikuga. Küsimus seisis vaid selles, kas tellida laevad ja relvad välismaalt või valmistada need kodumaistes riiklikes arsenalides ja laevatehastes ning kas kaasata kaitsetööstuse arendamisse erakapitali. Lahendus peitus Venemaa finantsseisus. Rahandusminister Vladimir Kokovtsev (Kokovtsov) oli kategooriliselt vastu sõjaministeeriumi ja mere ministeeriumi ambitsioonikatele relvastusprogrammidele, põhjendades seda eelarve täitumise probleemidega, liiga suure välisvõla ning selle teenindamise raskustega. 8 Ehkki odavam oleks olnud tellida sõjalaevad ja relvastus välismaalt, otsus tati siiski ära kasutada Venemaa enda tööstuse potentsiaal. Kaitsetööstuse avamine erakapitalile kohtas riigisektori esindajate seas vastuseisu, sest nad ei soovinud oma posit sioone kaotada. Erakapitali kaasamine oli aga paratamatu, sest Venemaa riiklikel ettevõtteil ei olnud võimsusi ega vahendeid, et kasutada moodsat tehnoloogiat ja tootmist mitmekordistada. Rahandusminister ja kaubandus-tööstusminister toetasid igati tellimuste andmist kodumaistele firmadele. Vastutasuks olid firmad nõus hinda ligi 30% alandama. 9 Riigikaitsetoodangu suurendamise püüd mõjutas otseselt Eesti tööstuslikku arengut aastal tegi valitsus otsuse muuta Tallinn Vene sõjalaevastiku pea miseks tugipunktiks ja sadamaks Läänemerel, rajada rannapatareide ja maismaa kindlustuste vöönd Tallinna ümber ning ehitada Tallinna kolm laevatehast sõjalaevade tootmiseks. Riigiduuma lükkas esialgu valitsuse aasta novembris esitatud ja 777 mln rubla maksva sõjalaevade ehitamise programmi tagasi. 10 Sellise otsuse tingis soov saada kaitsekulutused kontrolli alla. Aastail moodustasid kaitsekulud 43% riigi eelarvest. 11 Peagi esitas mereministeerium uue kava, nn väikese programmi, maksumusega 503 mln rubla, millest osa oli ette nähtud Tallinna sõjasadama väljaehitamiseks. Rahvusvahelise olukorra pingestumise tõttu alustati aastal eel töid programmi elluviimiseks duuma heakskiitu ootamata. Tallinna sõjasadamat ja laevatehaseid hakati ehitama aasta kevadel. 12 Hoolimata Peterburi paha meelest, et Vene sõjasadama piirkonnas antakse roheline tee erakapitalile, ehitati Tallinna aastail kolm suurt sõjalaevatehast erakapitaliga, milles osales ka väliskapital (Prantsusmaa, Belgia) aasta lõpus tööd alustanud Vene- Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Tallinna laevatehas (edaspidi Vene-Balti laeva tehas) asus 8. Peter Gatrell. After Tsushima: Economic and Administrative Aspects of Russian Naval Rearmament, The Economic History Review 1990, Vol. 43, No. 2, lk Samas, lk O. Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt, lk Hew Strachan. Financing the First World War. Oxford 2004, lk O. Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt, lk

173 Maie Pihlamägi täitma tellimust, mis sisaldas kahe 6800-tonnise veeväljasurvega kergeristleja, kuue 1260-tonnise veeväljasurvega miiniristleja, kahe traaleri, tonnise veeväljasurvega ujuvdoki ja tonnise veeväljasurvega praami ehitamist ning laevade remonti. Tellimuse üldsumma ulatus 35 mln rublani. 13 AS-i Bekker ja Ko laevatehas sai tellimuse viie miiniristleja, viie puksiirlaeva, kahe jäälõhkuja, üheksa kahuri paadi ja allveelaevade katsetamiseks mõeldud ujuvdoki ehitamiseks aasta juulis hakati ehitama allveelaevu Noblessneri laevatehases, mille ülesanne oli anda Vene sõjalaevastiku koosseisu üheksa moodsat allveelaeva. 14 Tänu merekindlusele ja laevatehastele said riigikaitsetellimusi ka teised Tallinna metallitööstusettevõtted. AS Volta elektromehaanikatehast peeti koguni Noblessneri laevatehase käepikenduseks, sest seal valmistati allveelaevade jaoks mootoreid ja teisi seadmeid. 15 Fr. Krulli masinatehas, mis oli spetsialiseerunud viina vabrikute, tärklisevabrikute ja saeveskite seadmete ning aurukatelde tootmisele, sai sõjaministeeriumilt, mereministeeriumilt ja laevatehastelt tellimusi külmutus seadmete, jäägeneraatorite jms valmistamiseks. 16 Tabel. Eesti ala tööstustoodang ja tööliste arv Tööstusharu Toodang, Tööliste arv Toodang, Tööliste arv 1000 rbl 1000 rbl Tekstiilitööstus Metalli- ja masinatööstus Puidutööstus Ehitusmaterjalide tööstus Toiduainetööstus Paberi- ja tselluloositööstus Muud Kokku Allikad: Статистические сведения о фабриках и заводах по производствам необложенным акцизом за 1900 год, lk 1 745; Список фабрик и заводов Европейской России, lk 8 314; O. Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt, lk 345; Фабрично-заводские предприятия Российской Империи (исключая Финляндию). Петроград 1914, lk RGIA , l. 1, Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi juhatuse taotlus Minist rite Nõukogule krediidi saamiseks, A[rnold] Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail. Tallinn 1961, lk EAA , l. 8, lühike ülevaade Tallinna Rajooni Tehaste Nõupidamise tegevusest ajavahemikul E[dmund] Maier. Tallinna Masinatehas Tööline sammub läbi sajandi. Tallinn 1965, lk

174 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail Tänu laevatehastele ja riigikaitsetellimustele ning põllutöömasinate ja -inventari, saeveskite, viinavabrikute ning meiereide seadmete, reisi- ja kaubavagunite nõudluse kasvule suurenes metalli- ja masinatööstuse toodang aastaks võrreldes aastaga 2,7 korda (vt tabel). Tekstiilitööstuse areng oli võrdluses metalli- ja masinatööstusega tagasihoidlikum, kuid endiselt oli ta suurim tööstusharu, andes aastal 36% tööstuse kogutoodangust. Seda tööstusharu esindavates puuvilla-, kalevi-, lina- ja nöörivabrikutes sai tööd ligi pool Eesti tööstustöölistest. Tekstiilitööstuse suurimad tööandjad olid Kreenholmi puuvillamanufaktuur ja Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabrik, kus aastal töötas kokku töölist. Nende kahe ettevõtte toodangu osatähtsus ülevenemaalise puuvilla tööstuse toodangus oli küll väike, kuid kasvas järjekindlalt. Kui aastal andsid kaks Eesti puuvilla vabrikut 4,6% Venemaal toodetud puuvillase lõnga ja 1,3% puuvillase riide kogutoodangust, siis aastaks olid vastavad näitajad suurenenud 5,4 ja 2,5%-ni. 17 Paberi- ja tselluloositööstuse kiire kasvu aluseks oli pakkimispaberi ja papi nõudluse järsk kasv, mida tingis Venemaa tsemendi-, suhkru-, tubaka-, tuletiku- ja tapeeditööstuse areng aastaks kasvas paberi- ja tselluloositööstus Eestis suuruselt kolmandaks tööstusharuks, edestades toiduainetööstust. Selle tööstusharu toodangu mahtu kasvatas jõuliselt 20. sajandi algul Pärnus käiku antud ja Saksa kapitaliga töötav tselluloosivabrik Waldhof, kus sai tööd 2000 töölist. Ajavahemikul kasvas Eesti tööstustoodang 8,2% aastas, s.t kasv oli kahe protsendi võrra kiirem kui 19. sajandi viimasel kümnendil. 20. sajandi esimese kolmeteistkümne aasta jooksul tööstustoodang kahekordistus, tööstustööliste arv suurenes mõnevõrra aeglasemalt lt aastal ni aastal ehk 1,7 korda. See tähendab, et tööstustoodangu kasv saavutati pigem tootlikkuse tõusu kui tööliste arvu suurendamise tulemusena. Kuigi Eesti tööstustoodangu osatähtsus Tsaari-Venemaa tööstustoodangus oli väike, moodustades aastal sellest vaid 2%, oli tööstus Eesti kontekstis kiiresti arenev majandusharu, mis andis kohalikule majandusele olulist lisandväärtust. Tööstus oli elatusallikaks 15%-le majan duslikult aktiivsest elanikkonnast. 18 Kui aastal andsid kolm tähtsamat tööstusharu tekstiilitööstus, metalli- ja masinatööstus ning toiduainetööstus kokku 83% Eesti tööstuse kogutoodangust, siis aastal oli kolme tähtsama tööstusharu tekstiilitööstuse, metalli- ja masinatööstuse ning paberi- ja tselluloositööstuse osatähtsus 69% tööstuse kogutoodangust, mis näitab, et tööstuse struktuur oli 20. sajandi algul muutunud tunduvalt mitmekesisemaks. Selle tulemusena suutsid Eesti tööstusettevõtted Riia ja Peterburi tootjate ning importkaupade kõrval paremini rahuldada kohaliku 17. Обзоры главнейших отраслей промышленности и торговли за 1910 год. С.-Петербург 1911, lk III. 18. Maie Pihlamägi. Eesti industrialiseerimine Tallinn 1999, lk

175 Maie Pihlamägi turu nõudlust tarbekaupade järele. Toodangu kasvu jätku loodeti ka aastal. Selle aasta Eesti tööstuse kogutoodangu mahuks prognoositi 120 miljonit rubla, 19 mis oli üheksa protsenti rohkem kui aastal. Tööstuse mobiliseerimine sõjatoodangu valmistamiseks aasta 28. juulil alanud Esimene maailmasõda oli šokk kõigile, sest ükski riik, kaasa arvatud Tsaari-Venemaa, polnud tegelikult sõjaks valmis. Sõja puhkemine kutsus esile paanika, sest polnud teada, mis edasi saab. Kiiresti ilmnesid probleemid, mille lahendamine oli tööstuse jaoks eluliselt tähtis. Eesti tööstus töötas peamiselt välismaisel toorainel ja kütusel ning nende hanki misega tekkisid raskused juba sõja esimestel nädalatel, sest sakslased blokeerisid Läänemere. Kiire ümberorienteerumine impeeriumi enda toormele ja kütusele polnud võimalik, sest nende kohalevedu tuhandete kilomeetrite kauguselt Donetskist, Kesk-Aasiast ja Uuralitest takistas raudtee ülekoormatus sõjaliste vedudega. Nii muutusid tooraine- ja kütusetarned kaootiliseks. Mäetööstuses ja töötlevas tööstuses andis tunda töökäte nappus, sest 30. juulil 1914, kaks päeva enne Saksa maaga sõtta astumist, oli Venemaa välja kuulutanud üldmobilisatsiooni. 20 Hulk ettevõtteid oli sunnitud oma uksed sulgema või töötas vähendatud võimsusega, sest polnud piisavalt tooret, kütust, töökäsi ega tellimusi. Isegi sõjalaevu tootval Vene- Balti laeva tehasel tuli sõja esimestel kuudel kütte- ja toormeprobleemide tõttu tootmist vähen dada. Eesti suurim tööstusettevõte, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, lühendas tööaega nelja päevani nädalas. Tallinna suurettevõtted vagunitehas Dvigatel, Tallinna Põhja paberi- ja tselluloosivabrik ning plekktoodete vabrik Zvezda, samuti Aseri tsemendivabrik ja teised vähendasid samamoodi tootmist, lühendades töö nädalat. A. M. Lutheri mehaaniline puidutööstus, plekktoodete vabrik Žest, E. Johansoni paberivabrik, Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabrik, Hiiu-Kärdla kalevivabrik, Viljandi linavabrik jt jäid aga hoopis seisma. Et Peeter Suure merekindluse pooleli olevad ehitustööd ja laevatehaste tellimuste täitmine oli vaja lõpule viia, keelas merekindluse komandant viitseadmiral Aleksandr Gerassimov 29. augustil 1914 oma käskkirjaga kindluse ehitustöölistel ja ametnikel ning Tallinna kolme laevatehase Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri töölistel ja ametnikel omal algatusel töösuhet lõpetada O. Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt, lk Üldmobilisatsiooni poliitiliste põhjuste kohta vt Christopher Clark. The Sleepwalkers. How Europe Went to War in London 2013, lk EAA , l , Peeter Suure merekindluse komandandi käskkiri nr 363,

176 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail Transpordivahendid Vene-Balti laevatehase tööliste veoks, EFA Peale selle, et laevatehased kindlustati püsiva tööjõuga, varustati neid esmajärjekorras ka tellimuste, tooraine ja kütusega. Eraettevõtetele ei rutatud suuremas ulatuses sõjalisi tellimusi andma, sest keskvalitsus lootis, et sõda lõpeb kiiresti ja riigiettevõtted on suutelised armeed kõige vajalikuga varustama. Pealegi ei usaldanud valitsus väliskapitaliga ettevõtteid, mille aktsionäride hulgas oli Venemaa vastu sõdivate riikide kodanikke. Nende tausta uurinud ministeeriumidevaheline komisjon asus seisukohale, et need ettevõtted võivad ohustada Venemaa riiklikke huve. 11. jaanuaril 1915 andis valitsus määruse, millega nõuti, et 1. aprilliks kõrvaldataks Vene maaga sõjajalal olevate riikide (Saksamaa, Austria-Ungari) kodakondsusesse kuuluvad isikud tööstuslikest ja kaubanduslikest aktsiaseltsidest ja osaühingutest. Kuni selle ajani olid nad riikliku järelevalve all. 22 Valitsuse otsus puudutas ka mitut Eestis Saksa kapitali osalusega tegutsevat tööstusettevõtet (tselluloosivabrik Waldhof, R. Mayeri keemiatehas, Narva ja Hiiu-Kärdla kalevivabrik, Fr. Krulli masina tehas jt). Ent isegi pärast seda, kui aktsiad ja osatähed olid üle läinud Venemaa või neutraalsete riikide kodanike kätte, suhtuti neisse ettevõtteisse endiselt teatud umb usuga. 22. Особые журналы Совета министров Российской империи год. Москва 2008, lk 80, 82, 107,

177 Maie Pihlamägi Alles siis, kui Vene väed olid aasta kevadel rindel lüüa saanud muu hulgas relvade ja laskemoona puuduse tõttu, hakkas valitsus pöörama tõsist tähelepanu eratööstuse mobiliseerimisele sõjaliste tellimuste täitmiseks aasta juulis asus kaubandus-tööstusministeerium vabrikuinspektorite kaudu välja selgitama, millised on eri piirkondade eratööstusettevõtete võimalused sõjatööstus toodangu valmistamiseks. 23 Raskused armee varustamisel tingisid ka vajaduse luua institutsioonid, kellel oleks õigus otsustavalt sekkuda majandussfääri ja võtta meetmeid sõjatööstustoodangu suurendamiseks. Nii loodigi 17. augusti aasta seadusega 24 neli erinõupidamist (особое совещание): riigikaitse erinõupidamine sõja ministeeriumi, kütteainete erinõupidamine kaubandus-tööstusministeeriumi, vedude erinõu pidamine raud teede ministeeriumi ja toitlusasjade erinõupidamine põllumajandusministeeriumi juurde. Erinõupidamist juhtis vastava valitsusasutuse minister. Kõige tähtsam neist oli riigikaitse erinõupidamine eesotsas sõjaministriga, kelle kompetentsi kuulus ka erinõupidamiste üldjuhtimine. Sõjaministril oli õigus vajaduse korral peatada teiste erinõupidamiste otsuseid, panna sekvestri alla eraette võtteid, määrata kindlaks tellimuste täitmise järjekord ja toodangu hind. Erinõupidamiste liikmete hulka kuulusid ministeeriumide tähtsate ametnike kõrval Riigiduuma ja Riiginõukogu esindajad. Riigi kaitse erinõupidamisel oli kohtadel oma aparaat tehaste nõupidamised (заводское совещание), mis moodustati riigikaitse erinõupidamise esimehe kohalike volinike juurde aastal loodi Vene maal riigi- ja sõjaväe ametnike ning ettevõtjate osalusel üldse kaksteist tehaste nõu pidamist, nende hulgas Tallinna Rajooni Tehaste Nõupidamine (TRTN). 25 Riigikaitse erinõupida mise otsusega määrati Eestimaa kuber mangu volinikuks ja TRTN-i esimeheks viitse admiral Aleksandr Gerassimov. Tema juhitud TRTN-i valitsemisalasse kuulusid Eestimaa kubermangu ja sakslaste poolt hõivamata Liivimaa kubermangu põhja osa ette võtted. 26 TRTN-i 17., 24. ja 29. oktoobril peetud eelistungitel arutati nõupidamise loomisega seotud organisatoorseid ja operatiivküsimusi, esimene ametlik istung peeti 31. oktoobril Tehaste nõupidamise ülesanne oli mobiliseerida tööstus-, kaubandus- ja põllumajandusettevõtteid nii sõjatoodangu kui ka esmatarbekaupade tootmiseks, jaotada tööstusettevõtete vahel tellimusi ja kontrollida nende täitmist 23. A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk Seadust nelja erinõupidamise moodustamise kohta vt Собрание узаконений и распоряжений правительства, , 231, art Журналы особого совещания по обороне государства. Указатели и материалы гг. II. Москва 1982, lk EAA , l. 1p, TRTN-i eelistung, Vene väed, kellel oli puudus relvadest, laskemoonast ja väljaõpetatud sõjaväelastest, kandsid aastal suuri kaotusi ja jätsid maha hulga territooriume, sealhulgas suure osa Liivimaa kubermangust. Kuna sakslased ohustasid Riiat, algas aasta juunis Riia tööstusettevõtete evakueerimine. 27. EAA , l. 7p, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul

178 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail ning aidata lahendada kütuse, tooraine ja tööjõuga seotud probleeme. Vastavate töölõikudega tegelesid osakonnad, mida oli kokku kuus: vedude; kütuse; materjalide ja toodete; tellimuste; rekvireerimise, evakueerimise ja demobiliseerimise ning tööosakond. 28 Väiketööstuse ja käsitöönduse kaasamiseks sõjatööstustoodangu valmistamisse moodustati Venemaa suuremates linnades sõjatööstuskomiteed, mille ees otsas oli Petrogradis 29 asuv Sõjatööstuskomiteede Keskkomitee. Sõjatööstuskomiteed moodustati ka Tallinnas ja Tartus ning nad mobiliseerisid väikseid töökodasid armee varustamiseks, jaotasid materjali, kütust ja tellimusi, jälgisid tellimuste täitmist ning vajaduse korral osutasid tehnilist abi jooniste näol. 30 Tallinna Sõjatööstuskomitee esimeheks oli algul A. M. Lutheri mehaanilise puidutööstuse omanik, hilisem Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabriku tehniline direktor Nikonor Aljantšikov. Tartu Sõjatööstuskomitee, mille eesotsas oli apteeker Heinrich Luht, jagas tellimusi Tartu väiketööstusele ja käsitööndusele. 31 Kolm sõjatööstuskomiteede esindajat (kaks Tallinnast ja üks Tartust) kuulusid TRTN-i liikmeskonda aastal sai terve hulk Tallinna rajooni ettevõtteid riigikaitsetellimusi. Kui juunis hakati Riia suuri tööstusettevõtteid lahti monteerima ja Venemaa sisekubermangudesse evakueerima, kasvas tellimuste arv kiiresti, ehkki toorme-, kütuse- ja seadmete ressursid olid piiratud. Kuna ressursse kõigile ei jätkunud, tuli kehtestada printsiibid nende jagamiseks aasta jaanuaris liigitaski TRTN kõik piirkonna ettevõtted kolme kategooriasse, mille alusel määrati kindlaks tellimuste andmise ning kütuse ja toorainega varustamise järjekord st riigikaitse vajadusi täitvast ettevõttest arvati esimesse, kõige tähtsamaid riigikaitsetellimusi täitvate ettevõtete kategooriasse kolm Tallinna laevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri laevatehas), Dvigateli vagunitehas, F. Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Fr. Krulli masinaehitustehas, Tallinna metallitoodete vabrikud Žest ja Zvezda, R. Mayeri keemiatehas, Kunda tsemenditehas, Narva F. Hahni malmi- ja mehaanika tehas, Tartu telefonivabrik ning Tallinna Sõjatööstuskomitee ja Tartu Sõja tööstuskomitee väikeettevõtted, kus valmistati välivoodeid, kanderaame, tööriistu insener-tehnilistele väeosadele, hobuseraudu jms. 33 Laevatehased jätkasid enne sõda saadud tellimuste täitmist, kuid selle kõrval tuli TRTN-i moodustatud tehnilise järelevalve komisjoni valvsa pilgu all hakata ka 28. Osakondade ülesandeid vt EAA , l p aastal, kui Venemaa Saksamaaga sõtta astus, asendati saksapärane nimi Sankt-Peterburg venepärase nimega Petrograd, mis tähendas samuti Peetri linna. 30. EAA , l. 13, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk EAA , l , TRTN-i koosoleku protokoll, Samas. 178

179 Maie Pihlamägi laskemoona tootma. Vene-Balti laevatehas muretses uued seadmed ja alustas malmist kahurimürskude valamist, granaatide ja detonaatorite tootmist. 34 Bekkeri laevatehas sai mahuka tellimuse fugassgranaatide tootmiseks, aga kuna tehasel puudusid seadmed nende valmistamiseks, asus TRTN seisukohale, et tellimus tuleb annulleerida. 35 Noblessneri laevatehast laskemoona tootmise lisaülesannetega ei koormatud ja nii oli seal kogu tähelepanu suunatud allveelaevade ehitamisele. Enne sõda tellitud üheksast allveelaevast oli aasta alguseks valmis kaks, kolmas allveelaev oli katsetusjärgus. Laevatehastega olid tihedalt seotud mitmed teisedki Tallinna tööstusettevõtted. AS Volta elektromehaanikatehas valmistas allveelaevadele mootoreid ja mehhanismide osi ning teistele tehastele tööpinke laskemoona tootmiseks. 36 Fr. Krulli masinatehas oli sõja-aastail Vene impeeriumis ainuke külmutusseadmete tootja. Lisaks valmistas ta joogivee soojendajaid ristlejate jaoks, aurukatlaid ja pumpasid ning tegi mitmesugust malmivalu Noblessneri ja Bekkeri laevatehasele. 37 Uusi seadmeid ja tehnoloogiat kasutades hakati aastal uudistoodanguna valmistama mürkgaasiaparaate YC ja treipinke Tallinna tehastele. Suured tellimused kasvatasid aastal tootmismahtu sõjaeelsega võrreldes 30%. Tulemata ei jäänud ka kasum, mis lühikese ajaga kasvas rohkem kui kahekordseks: rublalt aastal rublale aastal. 38 F. Wiegandi masinatehasel tuli oma traditsioonilise toodangu naftamootorite Russ kõrval alustada aastal mereministeeriumi tellimusel miini ankrute, poide, mere võrktõkete, tööstusseadmete ja treipinkide tootmist ning malmist mürskude valamist. See tõi kaasa nii uue tehnoloogia kui ka seadmete raken damise. Vaguni tehase Dvigatel tellimuste nimekirja lisandusid lahtiste kaubavagunite ja IV klassi reisivagunite kõrvale padrunikastid, kaherattalised kaarikud, väliköögid, nafta mootorid, seadmete tagavaraosad ja kahurimürsud. R. Mayeri keemia tehas oli ainuke lõhkeaineid tootev ettevõte TRTN-i piirkonnas. Seal valmistati ka kemikaale Venemaa püssirohutehastele. Väiksemad metallivabrikud tootsid käsigranaate ja kaste nende pakkimiseks (Žest, Zvezda) ning tegid malmivalamistöid (F. Hahn), Tartu telefonivabriku toodanguks olid välitelefonid. 39 Kunda tsemenditehas varustas tsemendiga Peeter Suure, Viiburi, Kroonlinna ja Sveaborgi merekindluste, suurtükipolügoonide jt sõjaväeliste objektide ehitust EAA , l. 8, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul Samas, l Samas, l. 8, E. Maier. Tallinna Masinatehas , lk 26, Samas, lk EAA , l p, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul ; A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk

180 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail Teise kategooriasse liigitati Tallinna Põhja paberi- ja tselluloosivabrik, kus toodeti pärgamiini gaasimaskide jaoks ning isolatsioonipaberit elektrimootorite ja kaablite tarvis; Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabrik, Kreenholmi manufaktuur, Sindi kalevivabrik ja T. Grünwaldi nahavabrik, mis kõik täitsid intendantuuri kiireid ja suuri tellimusi armee varustamiseks vormiriiete ja muuga; Tallinna J. Carry köievabrik, kus valmistati kanepiköit Peeter Suure sadama jaoks. 41 Kolmandasse kategooriasse arvati kaks ettevõtet, mille toodang oli riigikaitsega kaudselt seotud: Tallinna gaasitehas, mis varustas gaasiga paljusid riigikaitse heaks töötavaid väiksemaid tööstusettevõtteid ja Volta tehast, mis vajas gaasi jootmis- ja keevitustöödeks, ning A. M. Lutheri puidutööstus, kus valmistati vineeri Vene allveelaevadele, aga ka Briti admiraliteedile ja aeroplaanidele aasta jooksul lisandus veel ettevõtteid, mis kaasati täielikult või osaliselt sõjaliste tellimuste täitmisse. Riigikaitse erinõupidamise andmeil töötas aasta lõpul TRTN-i piirkonnas riigikaitse heaks 40 tööstusettevõtet töölisega, kellest 93% täitis ainult sõjalisi tellimusi. 43 Toodangut anti keskmiselt 11,7 mln rubla eest kuus, mis moodustas 1,7% Vene impeeriumi kaheteistkümne tehaste nõupidamise piirkonna tööstustoodangu kogumahust (705 mln rubla kuus 44 ). Sõjaväeametkonnale valmistatud toodang moodustas 11,7 mln rubla suurusest keskmisest kuutoodangust ligi poole 49,6% ehk 5,8 mln rubla. Valitsusasutuste tellimuste maht oli 2,4 mln rubla ehk 20,1% kogutoodangust. Vabaturule läks kaupa 3,6 mln rubla eest ehk ligi kolmandik (30,3%) tööstuse kogutoodangust. 45 Vabaturule tootis suuremal või vähemal määral 23 ettevõtet 40-st. 46 Nii näiteks läks vabaturule 54% Kreenholmi puuvillamanufaktuuri, 43% Türi paberivabriku, 12% E. Johansoni paberivabriku ning 24% plekktoodete vabriku Zvezda ja Rotermanni jahuveski toodangust. Lutheri vabriku ja Tartu Sõjatööstuskomitee tööndusettevõtete vastavad näitajad olid 10,2% ja 30%. 47 Nende 40 ettevõtte aastane toodang (ligi 140 mln rubla), mida olid kasvatanud valdavalt riigikaitsetellimused, oli 27% suurem kui Eesti tööstuse aasta kogutoodang. Kuna aastaga võrreldes oli aastal tööliste arv väiksem ja nende kvalifikatsioon madalam, ei saa panna toodangu suurenemist üksnes tootlikkuse kasvu arvele, ehkki kasutati uut tehnoloogiat ja tehnikat, vaid oma osa oli siin ka inflatsioonil. 41. EAA , l. 70, TRTN-i koosoleku protokoll, ; l. 9, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul Samas. 43. Россия в мировой войне года (в цифрах). Москва 1925, lk Samas, lk Samas. 46. EAA , l. 4 72, ettevõtete vastused TRTN-i 16. oktoobri aasta päringule. 47. Samas, l. 12, 21, 24, 36, 44 46, 67,

181 Maie Pihlamägi Tsaari-Venemaal tervikuna oli samal perioodil tööstuse kogutoodangu maht suurenenud 20% ja seda samuti eelkõige sõjalise toodangu arvel. Kui aastal oli sõjatoodangu osakaal Tsaari-Venemaa tööstuse kogutoodangus vaid 5%, siis aastal moodustas see ligi 30%. Masinaehitustööstuses oli sõjatoodangu osatähtsus eriti kõrge, ulatudes aastal koguni 66%-ni tööstusharu toodangust. 48 Nii võib tõdeda, et aasta jooksul oli tööstus täielikult üle läinud rahuaegsest seisundist sõjaaegsesse. See mõjutas tugevasti tarbe- ja toidukaupu tootvaid ettevõtteid, mis pidid toorme ja kütuse puudusel oma tegevuse peatama või seda tunduvalt piirama. Alkoholi tootmine vabale turule keelati, mistõttu õlletehased ja pärmivabrikud ning osa piiritusetööstusi jäid tööta. Piiritust toodeti vaid riikliku tellimuse alusel mõnes suuremas ettevõttes. Töökäed mobiliseeriti tegevarmeesse, sõjaväevõimud rekvireerisid vilja, kariloomi ja hobuseid, mille tagajärjel põllu majandustoodang langes ja halvenes Eesti elanike varustamine toiduainetega. Põllu majandussaadusi töötlevatel tööstustel ei jätkunud toorainepuuduse tõttu tööd. Tekstiilivabrikute toodang vähenes pidevalt. Nahatööstuses seati sisse riiklik kontroll toornahkade üle. Neist võis valmistada vaid sõjaväele varustust. Seetõttu jäi seisma ka osa naha- ja saapatööstusi. Tsiviilehitus suri välja ning paljud väiksemad tellise- ja lubjatehased ning lauavabrikud jäid tööta. Tarbekaupade toodangu languse, aga ka paanika tõttu kadusid juba sõja esimestel päevadel poelettidelt riide- ja nahakaubad. Kuna kauplused olid tühjad, tuli ka paljudel neist uksed sulgeda. Tööstuskaupade hinnad kasvasid kiiresti. Ülikonna hind tõusis Tallinnas üle kolme korra 40 rublalt aastal 135 rublale aasta juulis, saabaste hind aga ligi viis korda 6 rublalt 28 rublale. Villase riide küünar 49 maksis enne sõda 7 8 rubla, aasta augustis aga rubla. 50 Sokipaari eest tuli aasta juulis välja anda 1 rubla, tervelt 75 kopikat rohkem kui aasta juulis. Pesupaari hind oli samal perioodil kasvanud 2,5 korda 1,20 rublalt 3 rublale. Petrooleuminaela 51 turuhind tõusis 5 kopikalt aasta juulis 8 kopikale aasta juulis ehk 60%, kuid seda oli väga raske hankida ja nii mõneski kodus tuli seetõttu valguseta läbi ajada. 52 Kuigi Peeter Suure merekindluse komandant oli kehtestanud esmatarbekaupade ja toiduainete hindade ülemmäärad, müüdi nõutavamaid kaupu, eelkõige toidu kaupa, spekulatiivsete hindadega, mida näitavad administratiivkorras määratud arvukad trahvid toiduainete müümise eest lubatust kõrgema hinnaga. 53 Et varustada 48. P. Gatrell. The Tsarist Economy , lk küünar = 53,54 sentimeetrit. 50. A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk nael = 409,51 grammi. 52. I-ets. Elamise-kunstnikud. Päevaleht 1916, 23. juuli. 53. Administrativlised karistused. Päevaleht 1916, 25. jaanuar, 1. veebruar jj. 181

182 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail vähemalt sõjatööstuses töötavaid töölisi toiduainete (jahu, tangud, suhkur, või) ja petrooleumiga, hakati neid töölistele müüma ettevõtete kaudu Peeter Suure merekindluse komandandi kehtestatud hinnakirja alusel. Kaupade muretsemine tehti ülesandeks Tallinna linnavalitsusele aasta detsembris kutsuti linna valitsus TRTN-i koosolekule aru andma, miks polnud vajalikus kogu ses toiduaineid hangitud. Selgus, et Eestis endas oli põllumajanduslik tootmine vähenenud, teistest piirkondadest oli toiduaineid raske hankida ning nende Eestisse- veoks puudusid vagunid. 55 Tallinna politseiülem informeeris aasta jaanuaris Eestimaa kuberneri, et tohutu kõrge elukalliduse ning küttepuude, petrooleumi, või, jahu, liha jt kõige hädavajalikumate esmatarbekaupade puuduse tõttu kasvab elanike, eriti töörahva hulgas päevast päeva rahulolematus ja käärimine. 56 Hindu mõjutas piiramatu spekulatsioon ja paberraha inflatsioon. Rubla ostujõudu hinnati aasta algul 60 kopikale, aasta lõpul aga 31 kopikale, seega langus oli rohkem kui kolme kordne. 57 Rubla väärtuse langus sundis Venemaad aasta märtsis kulla standardist loobuma aasta kevadeks oli olukord toiduainetega varustamisel muutunud sedavõrd kriitiliseks, et päevakorda tõusis ligi inimese evakuee rimine TRTN-i piirkonnast. 59 Probleemid tööstuses Üks teravamaid probleeme, millega ettevõtteil tuli sõja-aastail kokku puutuda, oli toorme ja kütuse nappus. Kivisöe import oli peaaegu täielikult lakanud, kivisöe kaevandamine Venemaal oli aga töökäte puudusel märkimisväärselt vähenenud aasta algul suudeti Donetski kivisöebasseinis kaevandada kivisütt kuus 100 miljonit puuda, 60 mis oli 60 miljonit puuda ehk 38% vähem kui aastal. Kaevurite arv oli samal ajavahemikul vähenenud 14% lt le. 61 Kütusekriisi põhjuseks polnud ainult toodangu langus, vaid ka raudteevedudega seotud probleemid. Kütuse- ja toormetarneid oli raske sihtkohta toimetada, 54. EAA , l. 8p 9, TRTN-i asutamiskoosoleku protokoll, EAA , l , TRTN-i koosoleku protokoll, EAA , l , Tallinna politseiülema raport, Россия в мировой войне, lk H. Strachan. Financing the First World War, lk TLA R , l , Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu protokoll, puud = 16,381 kg. 61. Особые журналы Совета министров Российской империи, lk

183 Maie Pihlamägi sest raudtee oli sõjaliste vedudega üle koormatud ega funktsioneerinud korrapäraselt. Kuna Eesti ettevõtted asusid peamisest kütusebaasist, Donetski kivisöebasseinist, ja tooraineallikatest kaugel ning raudteel valitses anarhia, varustati TRTN-i ettevõtteid ebapiisavalt kütuse ja toorainega, peamiselt malmiga, ning seetõttu ähvardas ettevõtteid pidevalt seismajäämise oht. See seadis omakorda ohtu sõjaväe ametkondade tellimuste tähtaegse täitmise. Eriti tähelepanelikult jälgiti, kuidas peavad tähtaegadest kinni need ettevõtted, mis olid enne aktsiate üleandmist töötanud Saksa kapitali osalusega. Üks selline ettevõte oli Narva kalevivabrik, mis kütusepuuduse tõttu ei suutnud aasta juulis täies mahus täita sõjaministeeriumi suurt mundrikalevi tellimust. Ministeerium käsitles tellimuse mittetäitmist poolehoiuavaldusena sakslastele ning ähvardas kalevivabriku sekvestri alla panna. 62 Seekord õnnestus seda ettevõtte juhatuse jõupingutuste tulemusena küll vältida, kuid aasta algul, pärast seda kui vabrik oli arvatud riigikaitse heaks töötavate ettevõtete nimekirja, võttis sõjaministeerium vabriku tootmistegevuse oma kontrolli alla aasta novembris saadeti komisjon ka R. Mayeri keemiatehasesse uuri ma, miks ettevõte ei täitnud tellimusi tähtajaks. Komisjon tuvastas, et tellimuste mittetäitmist põhjustasid toormaterjali pikaajaline viibimine teel, vajalike seadmete puudumine ja kütusepuudus. 64 Kütusevarude nappuse tõttu soovitas kaubandus-tööstusministeeriumi tööstusosakond Eesti tööstusettevõtetel üle minna alternatiivsetele kütustele, eelkõige puit- ja turbakütusele, sest Donetski kivisöe tootmise võimalusi ja raudtee olukorda arvestades polnud loota, et ettevõtete varustamine söega normaliseeruks. 65 Peaaegu igal TRTN-i koosolekul arutati tööstuse toorme ja kütusega varustamise olukorda ja otsiti probleemi leevendamiseks lahendusi. Ettevõtete käigushoidmise tagamiseks otsustas TRTN aasta oktoobri lõpul luua Tallinna Sõjatööstuskomitee juurde malmi, koksi ja söe puutumatu tagavara, mida võis kasutada ainult äärmise vajaduse korral aasta detsembris aitas kütusepuudust mõningal määral leevendada Riiast evakueeritud ettevõtetest maha jäänud kütus puuda antratsiiti ja puuda sütt, mis TRTN-i initsiatiivil Eestisse toodi ja ettevõtetele jaotati RGIA , l. 24, väljavõte kaubandus-tööstusministeeriumi juurde Saksa ja Austria- Ungari kodanike osalusega töötavate tööstusettevõtete uurimiseks moodustatud komisjoni protokollist, Samas, l. 26, Narva kalevivabriku kiri kaubandus-tööstusministeeriumile, ; l. 52, Jamburgi maakonna teade Narva kalevimanufaktuurile, A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk EAA , l. 2, kaubandus-tööstusministeeriumi tööstusosakonna kiri Eestimaa kubermangu vanem-vabrikuinspektorile, EAA , l. 3, TRTN-i istungi protokoll, EAA , l. 67p, TRTN-i istungi protokoll,

184 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail Peale raudtee ülekoormatuse esines peaaegu igas vahejaamas toorme ja kütuse kaaperdamist, sest nendest oli puudus kõikjal. Raudteel valitseva korralageduse tõttu saatis TRTN oma esindajad Harkovisse ja mujale veendumaks, et kütus (süsi) ja tootmiseks vajalik tooraine ning materjalid laaditakse vagunitesse õigel ajal ja et need saadetised ka Tallinna jõuavad. Riigiraudtee Valitsusega sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt alates 7. jaanuarist 1916 haagiti iga päev Tallinna ja Petrogradi vahel kurseerivale rongile külge erivagun, mis tõi kaitsevajadusi rahuldavatele ettevõtetele Petrogradist vajalikke materjale. 68 Võeti ka äärmuslikke meetmeid aasta aprillis moodustas TRTN komisjoni, mille ülesanne oli rekvireerida Eestisse saabunud kütuse- ja toormeveosed, millele ei tuldud järele või millel puudus adressaat, ning jagada need kaitsetööstusettevõtetele. 69 Sõja venides muutus kütusekriis järjest teravamaks. Kui impeeriumi põhja osa majanduse normaalseks varustamiseks oleks pidanud Moskva-Petrogradi raudteeliin läbi laskma kuni 2200 vagunit ööpäevas, siis tegelikult suutis ta läbi lasta ainult 1500 vagunit, seega 700 vagunit vähem. Eesti ala teenindaval Looderaudteel vähenes vagu nite liiklus aastaks võrreldes aastaga 33% aasta juunis jõudis Eestisse umbes 60%, septembris ja oktoobris 50% ning novembris ainult 25% vajaminevast kivisöekogusest. 71 Nii nagu Tallinna Rajooni Tehaste Nõupidamise piirkonnas, muutus tööstuse varustamine kütusega järjest keerulisemaks ka Petrogradi Rajooni Tehaste Nõupidamise piirkonnas, sest mõlema rajooni kütusebaas asus pärast Inglise söe impordi katkemist Donetskis. Rahuajal olid Peterburi tööstused kasutanud 150 mln puuda Inglise kivisütt aastas. 72 Kriitiline olukord sundis aktiivselt otsima puit- ja turba kütuse kõrvale uusi kütuseliike. Toetudes varasemale informatsioonile põlevkivi kohta, alustati Petrogradi Kütteainete Peakomitee ülesandel aastal geoloog Nikolai Pogrebovi juhtimisel geoloogilisi uuringuid Rakvere-Jõhvi raudtee piirkonnas. 73 Mitmesse kohta kaevatud šurfidest osutus lootustandvaimaks Järve külas valla maja lähedale kaevatud šurf, kust tulid nähtavale maapinna lähedal asuvad paksud põlevkivilademed. Seetõttu otsustati alustada siin proovikaevandamist. 74 Käsitsi kaevandatud põlevkivi saadeti selle kütteomaduste väljaselgitamiseks Petrogradi, kus Kütteainete Peakomitee juurde oli moodustatud põlevkivi osakond, mida 68. EAA , l. 19, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul Samas, l. 7 7p. 70. A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk Samas, lk Н. Ф. Погребов. Прибалтийские горючие сланцы. [Петроград 1920], lk Riigi Põlevkivitööstus Tagasivaade tööstuse tegevusele ja saavutustele tööstuse X aastapäeva puhul 25. XI Tallinn 1928, lk Н. Ф. Погребов. Прибалтийские горючие сланцы, lk

185 Maie Pihlamägi juhtis professor Aleksei Lomšakov. 75 Kuna katsetuste tulemusena tehti kindlaks, et seda põlevkivi võib kasutada kütusena nii elumajades kui ka tööstusettevõtetes ja raudteel, siis kaevandamist jätkati ning aasta kevadeni kaevandati Järve külas käsitsi ligi puuda põlevkivi. 76 Ka Petrogradi erafirmad avasid kaks kaevandust: pealmaakaevanduse riikliku kaevanduse lähedal Järve külas ja allmaakaevanduse Kukruse külas. 77 Peeter Suure merekindluse rajatiste ehitamise käigus leiti Harku mõisa lähedalt peenekihilist mustjaspruuni põlevkivi, kuid selle katsetamine aasta lõpul Moskvas professor Karl Kirschi laboratooriumis näitas, et kütusena pole seda võimalik kasutada, küll aga keemiatööstuses toorainena. 78 Sõjaajal põlevkivi kütusekriisile lahendust ei toonud, sest seda ei kaevandatud massiliselt. Selleks puudus tehnika ja inimtööjõud, pealegi nõudnuks põlevkivi kasutamine kütusena küttekollete ümberehitamist. Üksnes Aseri ja Kunda tsemendi tehas otsustasid siiski üle minna põlevkiviküttele, sest muid võimalusi nende tehaste töö jätkamiseks polnud aasta oktoobris jäi põlevkivi kaevandamine hoopis soiku. Pärast Oktoobrirevolutsiooni, kui TRTN-ile pandi kohustus abistada kütusega Petrogradi, muutus olukord veelgi kriitilisemaks. Erakordselt raske oli hoida TRTN-i piirkonna ettevõtteid tegevuses ja samal ajal panustada Petrogradi varustamisse kütusega. Pärast selle keerulise situatsiooni arutelu otsustati TRTN-i üldkoosolekul 16. novembril 1917, et esmalt varustatakse kütuse ühe kuu varust Peeter Suure merekindlust, laevatehaseid ning Tallinna Sõjatööstuskomitee ja Tartu Sõjatööstuskomitee tööstusi ning ülejäänud osa antakse Petrogradile. Samuti otsus tati ärgitada ettevõtteid kiirendama üleminekut söeküttelt puuküttele aastal muutus tavaliseks ettevõtetele eraldatud kütuse ja tooraine ümberjagamine, et kõiki sõjalisi tellimusi täitvaid ettevõtteid käigus hoida. Kütuse ja toorme nappuse kõrval tuli tööstusettevõtteil kogu riigis silmitsi seista veel ühe terava probleemiga töökäte puudusega, mis oli tingitud meestööliste mobilisatsioonist tegevväkke. Tallinna Börsikomitee andmetel ületas aasta algul tööjõu nõudlus pakkumise ligi kaks korda. 81 Peeter Suure merekindluse kindlustustöödesse, kus vajati suurel hulgal tööjõudu, tuli oma panus anda ka Tal linna tööstusettevõtteil. Nii tuli teiste ettevõtete hulgas aasta juulis kolmeks nädalaks 75. Riigi Põlevkivitööstus , lk Н. Ф. Погребов. Прибалтийские горючие сланцы, lk Erki Tammiksaar. Põlevkivitööstuse algus Eestis eeldused ja põhjused. Ajalooline sissevaade. Akadeemia 2013, nr 1, lk Н. Ф. Погребов. Прибалтийские горючие сланцы, lk A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk EAA , l. 5, TRTN-i üldkoosoleku protokoll, Tallinna Börse Komitee aasta tegevuse aruanne. Tallinn 1927, lk

186 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail Suurtükimürskude valmistamine Vene-Balti laevatehases aastal. EFA kindlustustöödele saata Balti puuvillavabrikul 400 töölist, A. M. Lutheri vabrikul 81, Tallinna tselluloosivabrikul 65, M. Makarovi puidutööstusel 43, Dvigateli vagunitehasel 38, Volta tehasel 30 töölist. 82 See oli nendele ettevõtteile mõne võrra isegi leevenduseks, sest normaalne tootmistegevus oli kütuse ja tooraine nappuse tõttu häiritud. Väiksemates tööstuskeskustes, sealhulgas Tartus, tõi sõja puhkemine kaasa aga hoopis tööpuuduse. Sealsed töölised pöördusid korduvalt linnavalitsuse poole palvega organiseerida tööd. Järjekordsel tööpuuduse arutelul 12. märtsil 1915 jõudis linnavalitsus otsusele, et probleemi lahendamiseks ei ole võimalik midagi ära teha. 83 Alles sõjatööstuskomitee loomine ja selle kaudu väiketööstuse kaasamine sõja liste tellimuste täitmisse leevendas tööpuudust. Järgides riigikaitse erinõupidamise soovitust rakendada töökäte nappuse vähendamiseks naisi ja alaealisi tööle kõigis ettevõtteis, kus see vähegi võimalikuks osutub, otsustas valitsus 19. septembril 1915 peatada kuni sõja lõpuni tööseaduste nende sätete kehtivuse, mis piirasid naiste ja alaealiste tööjõu kasutamist kaevandustes ja vabrikutööstuse teatud tootmisaladel ning nende tööaega EAA , l p, Eestimaa kubermangu vanem-vabrikuinspektori kiri kaubandustööstusministeeriumi tööstusosakonnale, EAA , l , Tartu linnavalitsuse istungi protokoll, Особые журналы Совета министров Российской империи, lk

187 Maie Pihlamägi See tõi kaasa naiste ja alaealiste osatähtsuse mõningase suurenemise võrreldes aastaga, kui naised moodustasid 36%, aastased noorukid 7,8% ja aastased lapsed 1,5% Eesti tööstustööliste üldarvust (37 500). 1. mai aasta seisuga oli tööstustööliste (36 495) hulgas naisi 37%, aastaseid noorukeid 10,5% ja alla 15-aastaseid 1,8%. 85 Traditsiooniliselt töötas kõige rohkem naisi 23,4% naistööliste üldarvust tekstiilitööstuses. Naistöölised domineerisidki selles tööstusharus, moodustades 68% tekstiilitööliste koguarvust (12 560). Tekstiilitööstus oli ka ainuke tootmisharu, kus kasutati alla 15-aastaste tööjõudu. Kui metallitööstuse töölistest moodustasid naised aastal vaid 2%, siis 1. maiks 1917 oli nende osatähtsus suurenenud 18%-ni; aastaste osakaal oli samal ajal suurenenud 6,2%-lt 11%-le. 86 Ainuüksi Vene-Balti laevatehases töötas ligi 700 naist, peamiselt laskemoona tootvas osakonnas, aga ka treialitena. 87 Nii naiste kui ka aastaste noorukite tööjõu osatähtsus oli suurenenud ka puidu-, paberi- ja ehitusmaterjalide tööstuses. 88 Siiski säilis sõja-aastail Eesti tööstustööliste hulgas meestööliste ülekaal ja seda eelkõige tööstusettevõtete militariseerimise tõttu. Kui Riia tööstusettevõtted ja töölised olid Vene impeeriumi sisekubermangudesse evakueeritud ja Tallinna rajooni tööstusettevõtete koormus riigikaitsetellimuste täitmisel seetõttu suurenes, laiendati aasta detsembris Peeter Suure merekindluse komandandi viitseadmiral A. Gerassimovi 29. augusti aasta käskkirja, millega Tallinna kolme laeva tehase töölised olid kinnistatud nende tehaste juurde, Volta tehasele ning järgmise aasta jaanuaris Fr. Krulli ja F. Wiegandi masinatehasele, Dvigateli vagunitehasele ja R. Mayeri keemiatehasele. Peale selle, et töölised ei tohtinud omal soovil töölt lahkuda, oli ka streikimine keelatud. Seda käsitati riigireetmisena. 89 Vältimaks töötajate rahulolematust otsusega, mis keelas neil töökohta vahetada, võrdsustati kõigis militariseeritud ettevõtteis töötamine tegevteenistusega armees ning TRTN-i ettepanekul tõsteti tööliste palka ja sõjatoetust. Mõningal määral aitasid töökäte puudust Tallinna tööstusrajoonis leevendada ka sõjapõgenikud aasta suvel korraldatud sõjapõgenike loenduse andmetel oli Tallinnas 3282 sõjapõgenikku, kes olid valdavalt pärit sakslaste poolt okupeeritud 85. EAA , l. 23, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul Samas. 87. EAA , l. 17p, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul EAA , l. 23, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul EAA , l. 105, Peeter Suure merekindluse komandandi käskkiri nr 1712 Volta tehase kohta, ; Peeter Suure merekindluse komandandi käskkiri nr 94, Эстляндские губернские ведомости 1916, 21. jaanuar. 187

188 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail Liivimaa aladelt. Enamik neist oli töökoha leidnud kas vabrikutes ja tehastes või Peeter Suure merekindluse ehitustöödel. 90 Kolmas tähtis valitsuse tasandil tehtud otsus töökäte nappuse leevendamiseks naiste ja laste tööjõu kasutamise suurendamise ja tehaste militariseerimise kõrval puudutas sõjavangide tööjõudu. Kui esialgu oli valitsus tööstuses sõja vangide tööjõu kasutamise suhtes eitaval seisukohal, siis järjest teravnev töökäte defitsiit, mis takistas sõjaliste tellimuste tähtajalist täitmist ja toomise kasvu, pani valitsust oma seisukohta muutma ja lubama eratööstusettevõtetel sõjavangide tööjõudu kasutada. 91 TRTN-i piirkonnas kasutati sõjavangide tööjõudu ainult Fr. Krulli masinatehases aasta juulis töötas seal 99, oktoobris juba 140 Austria sõjavangi, kellest suurem osa olid rahu ajal töötanud masinatööstuses oskustöölistena. 92 Nii nagu Fr. Krulli tehas, tundsid ka teised tehased puudust spetsialistidest, sest suur osa neist oli saadetud mobilisatsiooni korras rindele ning asemele võetud töölised olid enamasti kvalifitseerimata. Nii oli aasta juunis Vene-Balti laevatehases vajaka 627, Noblessneri laevatehases 500, Volta tehases 250, Dvigateli vagunitehases 250, metallitoodete tehases Žest 80, F. Wiegandi tehases 20 spetsialisti. 93 TRTN-i 2. augusti aasta istungil kaaluti võimalust leevendada spetsialistide nap pust nende tagasikutsumisega tegevarmeest aasta lõpul ja aasta algul ettevõtete taotlused spetsialistide vabastamiseks tegevarmeest osaliselt ka rahul dati. Nii töötas aasta oktoobris Fr. Krulli tehases 25 ja sama aasta detsembris Noblessneri laevatehases 47 tegevarmeest tagasi kutsutud spetsialisti. 95 Välismaiseid insenere ja meistreid kaitsetööstuses üldjuhul ei rakendatud. Erandiks oli Vene-Balti laevatehas, kus ligi aasta töötasid detonaatorite tootmise käivi tajate ja konsultantidena Prantsuse firma Schneider-Krezo esindajad (insener, neli tehnikut ja joonestaja) Nn. Kui palju sõjapõgenejaid praegu Tallinnas ja ümbruskonnas teenivad. Päevaleht 1916, 25. juuni. 91. Особые журналы Совета министров Российской империи, lk EAA , l. 148, Fr. Krulli masinatehase kiri Eestimaa kubermangu vanem-vabrikuinspektorile, ; , l. 15, Fr. Krulli masinatehase kiri TRTN-ile, EAA , l , tööstusettevõtete kirjad Eestimaa kubermangu vanem-vabrikuinspektorile ajavahemikul EAA , l. 60, TRTN-i istungi protokoll, EAA , l. 15, Fr. Krulli masinatehase kiri TRTN-ile, ; l. 76, Noblessneri laevatehase kiri TRTN-ile, EAA , l. 17p, lühike ülevaade TRTN-i tegevusest ajavahemikul

189 Maie Pihlamägi Tööstuse evakueerimine Tööstusettevõtete evakueerimisega oli algust tehtud juba aastal, kui sakslased ilmusid Pärnu lahte. Sakslaste dessandi kartusel evakueeriti Kuressaarest sealse suurima tööandja O. Vildenbergi nahavabriku seadmed Sise-Venemaale ja vabrikuhoone lasti õhku. Hiiumaalt evakueeriti Kõrgessaare vallast vaid veidi üle aasta töötada saanud kunstsiidivabriku La Viscosa seadmed Moskva lähistele ning osa Kärdla kalevivabriku seadmetest Narva. Pärnus hävitati linna elektrijaam ja H. D. Schmidti õlivabrik. 97 Waldhofi tselluloosivabrik võeti aasta juuni algul riikliku järelevalve alla, kuu lõpul aga rekvireerisid sõjaväevõimud suurema osa vabriku seadmetest ja materjalidest ning saatsid need Permi, Soome Wilmerstrandti vabrikusse ja hoiule Petrogradi sõjaväeladudesse juunil 1915 lasti tehas õhku ning Ministrite Nõukogu 6. novembri aasta otsusega lõpetati ka Waldhofi aktsiaseltsi tegevus. 99 Kuna rindel oli olukord Vene armee jaoks ebasoodne, hakkas evakueerimiskomisjon aasta juulis evakuatsiooniplaani välja töötama ja TRTN-i piirkonna ettevõtete evakuatsiooninimekirja koostama. Augustis jõudis järjekord Tallinna ettevõteteni. Evakueeritavate ettevõtete nimekirja kanti esialgu 94 ettevõtet. 100 Nimekirja täiendati ja muudeti pidevalt aasta hilissuvel, kui sakslased hakkasid Eestile lähenema, muutus ameti- ja haridusasutuste ning tööstusettevõtete evakueerimine taas aktuaalseks. Kuna 24. augustil 1917 sakslaste pealetung Riiale peatus, otsustas TRTN, et tehaseid kiirendatud korras siiski ei evakueerita ning esmalt täpsustatakse evakuatsiooniplaani. 101 Evakuatsioonikomisjon pidas vajalikuks evakueerimist alustada Tallinna seitsmest kõige tähtsamast kaitsevajaduste heaks töötavast ettevõttest. 102 Esimesena alustas septembri algul seadmete lahtimonteerimist ja nende saatmist evakueerimise sihtkohta Permi Volta elektromehaanikatehas. Sellega kaasnenud tööliste vallandamine tegi TRTN-i tööbüroo murelikuks ja ta asus seisukohale, et ettevõtete üheaegset evakueerimist tuleks vältida, sest see tekitab tööpuudust ja tööliste rahulolematust, mis sõjaolukorras on äärmiselt ohtlik riigi julgeolekule. Tööbüroo soovitas ettevõtteil töötada viimse hetkeni ning vahetult enne ettevõtte mahajätmist kahjustada mõnd olulist lüli, mis teeks tootmistegevuse jätkamise vaenlase jaoks võimatuks A.Takkin. Eesti Esimese maailmasõja aastail, lk O. Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt, lk Особые журналы Совета министров Российской империи, lk EAA , l , evakueerimiskomisjoni istungi protokoll, EAA , l. 2, TRTN-i koosoleku protokoll, Samas Samas, l. 2p. 189

190 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail Seevastu aasta märtsi algul moodustatud Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu pidas vajalikuks alustada kõigi tehaste evakueerimist koos töölistega ning soovis evakuatsiooni juhtimise enda kätte võtta. 104 Tallinna tehaste töölised olid aga evakueerimise vastu ja nendega olid ühel meelel Töölisvanemate Nõukogu, Tallinna linnavalitsus ja Ametiühingute Keskbüroo. 105 Töölised ei soovinud tööst ilma jääda ega lahkuda oma perega kodukohast, pealegi polnud mujal töö saamine kindel, sest TRTN-i järelepärimisele olid Lõuna-Venemaa ja Uuralite tehased vastanud, et Tallinna tehaste evakueerimisel nendesse piirkondadesse suudetakse tööga kindlustada vaid väike hulk töölisi. 106 Arvestades tugevat vastuseisu tehaste evakueerimisele, otsustas Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu 1. septembril 1917 ajutiselt peatada kõigis tehastes peale Volta evakueerimisega seotud tööd, kuni töötatakse välja detailne plaan, kus on ära näidatud iga tööstusettevõtte evakuatsiooni sihtkoht ning evakueerimise tõttu vabastatud kvalifitseeritud tööliste töölerakendamine. 107 Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu 108 oli samuti seda meelt, et tehaste ja vabrikute evakueerimiseks tuleb välja töötada kava, mis peaks silmas seda, et tööstusette võtted «võimalikult evakueerimata jäetaks, ehk kui evakueeritakse, siis vähemalt ajutiselt ja teiseks, tähelepanekut pööraks abiandmise peale nendele töölistele, kes siia jäävad». 109 Oma 4. septembri aasta ettekandes riigikaitse erinõupidamisele rajooni tööstusettevõtete evakueerimise seisust kurtis TRTN, et eestlased, kes moodustavad 80 90% rajooni töölistest, leiavad, et Tallinna rajooni tööstusettevõtted on eesti rahva omand, ning on seetõttu rahulolematud ettevõtete evakueerimisega. 110 Pärast seda kui sakslased tungisid Lääne-Eesti saartele, andis Balti laevastiku ülemjuhataja 30. septembril 1917 korralduse alustada viivitamatult tehaste ja vabrikute evakueerimist. Ehkki korralduse sanktsioneerisid Peeter Suure merekindluse komandant ja Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu, ei läinud asjad 104. TLA R , l p, Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu istungi protokoll, EAA , l. 2p, TRTN-i koosoleku protokoll, Samas, l TLA R , l. 142, Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu istungi protokoll, aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja eestikeelse elanikkonnaga Liivimaa kubermangu põhja osa (Tartu, Võru, Pärnu) liitmist ning loodi kubermangukomissari (Jaan Poska) juurde nõu andva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu Maanõukogu protokoll nr 38, Maanõukogu protokollid koosolekust 1. juulil koosolekuni 6. veebruaril Tallinn 1935, lk RGIA , l. 7p, TRTN-i ettekanne riigikaitse erinõupidamisele Tallinna ettevõtete evakueerimise seisust,

191 Maie Pihlamägi nii, nagu loodeti. Tehaste evakueerimist takistasid transpordivahendite (vagunite) nappus ning streigikeelust hoolimata tööliste protestistreigid evakueerimise vastu. 111 Dvigateli tehase töölised, kes keeldusid seadmeid ja tööpinke demonteerimast, käsitasid evakueerimist rahvusliku vara hävitamisena ja nõudsid, et valitsus astuks samme imperialistliku sõja lõpetamiseks. 112 Bolševike võimuhaaramine aasta oktoobris tõi kaasa uue suuna tööstuspoliitikas ja ka muutused TRTN-i koosseisus. Pärast Oktoobrirevolutsiooni asus Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu uus koosseis energiliselt välja selgitama olukorda tööstuses ning võimalusi üleminekuks rahuaegsele tootmisele ja tootmisvõimsuste taastamiseks, moodustades selleks tehaste taastamise komisjoni. Komisjoni kuulusid peale Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu esindajate veel Töölisvanemate Kesknõukogu, Ametiühingute Keskbüroo, Inseneride Liidu, TRTN-i ja Tallinna rajooni evakueerimiskomisjoni esindajad. Komisjoni istun gil 27. novembril 1917 tõdeti, et tehaste tootmisvõimsuste taastamise suurimaks komistuskiviks võib saada kütusepuudus. Arvestuste kohaselt vajati novembris ainuüksi kahe ettevõtte R. Mayeri keemiatehase ja F. Wiegandi masinatehase täie võimsusega käigushoidmiseks 56 vagunit sütt ning Dvigateli lisandumisel detsembris 91 vagunit. Tallinna tehaste jaoks oli määratud novembrikuuks aga vaid 22 ja detsembriks 26 vagunit kütust. Puitkütuse juurdevedu takistas raudteevagunite puudus. Nii jõuti arutelu käigus arvamusele, et juhul, kui ei suudeta tagada ettevõtete varustamist kütusega, pole mõtet nende maksimaalset tootmisvõimsust taastada. Lõpliku seisukoha kujundamiseks otsustati keskvalitsuselt taotleda krediidi ja kütuse saamise garantiid ning ära oodata vastus novembril 1917 esines tehaste taastamise komisjoni esimees Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu istungil aruandega tööstuse olukorrast Eestis. Aruandest selgus, et Vene-Balti laevatehase 1600 tööpingist oli 1100 evakueeritud ning järelejäänud 500 tööpingil oli võimalik rakendada 170 töölist tingimusel, et hangitakse 106 vagunit sütt. Dvigateli tehase naftamootorite tootmiseks vajalikud seadmed olid evakueeritud Rjazani kubermangu, ülejäänud seadmed ja töö pingid olid tööliste streigi tõttu lahti monteerimata, kuid töö toimus kaootiliselt, sest nappis kütust ja toormaterjali. Fr. Krulli masinatehasest, Bekkeri ja Peetri (endine Noblessner) laevatehasest ning Volta tehasest oli suurem osa seadmeid ja materjale evakueeritud. Seetõttu pidas komisjon mõttekaks taastada Fr. Krulli tehas evakueeritud seadmete 111. TLA R , l. 76, Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu täitevkomitee istungite protokollid, ja RGIA , l , Dvigateli vagunitehase juhatuse telegramm rahandusministrile, EAA , l p, Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu tehaste taastamise komisjoni istungi protokoll,

192 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail sihtkohas Aleksandrovskis ja Bekkeri laevatehas Novorossiiskis. Noblessneri laevatehase varad ja ka osa töölisi olid jaotatud Petrogradi Nobeli ja Lessneri tehase vahel. Laevatehase endise tootmisvõimsuse taastamist ei pidanud komisjon otstarbekaks, sest allveelaevade tellimused olid peatatud. Selle tehase tulevikku nähti aurukatelde, vagunite ja atrade tootmises. Volta tehast Tallinnas taastada peeti võima likuks alles pärast sõja lõppu. 114 Nii jätkus Petrogradis asunud Töö Rahvakomissariaadi korraldusel Bekkeri laevatehase ja teiste tööstusettevõtete tooraine, masinate ja seadmete ning nende käsutuses oleva kütuse evakueerimine määratud sihtkohta osa tööliste vastuseisust hoolimata. 115 Tööliste evakueerimist koos ettevõtetega üldjuhul ei planeeritud. Erandiks olid Dvigateli vagunitehase 1600 töölist, kes kavatseti nende kõrge kvalifikatsiooni tõttu koos tehase varadega evakueerida. 116 Kahjuks puuduvad andmed selle kohta, kui palju töölisi tehastega tagalasse kaasa läks. Enamasti ei soovinud töölised oma kodukohast lahkuda aasta detsembri algul alanud läbirääkimised Saksamaaga separaatrahu sõlmimiseks ja Venemaa väljumiseks sõjast mõjutasid tugevasti tööstuse käekäiku. Rahu ootuses moodustati rahvamajanduse reguleerimiseks ja juhtimiseks Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee 1. detsembri aasta dekreediga Rahvamajanduse Kõrgem Nõukogu ja kohtadel majanduskomiteed. Sellega seoses andis sõjaasjade rahvakomissar TRTN-ile ning Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogule käskkirja, milles nõuti viivitamatult rajooni tehaste nõupidamise reorganiseerimist laiapõhjaliseks organiks, mille koosseisust kaks kolmandikku moodustavad vabrikukomiteede, ametiühingute liitude ning tööliste, soldatite ja talupoegade nõukogu esindajad ning kolmandiku tööstus- ja tehnikaorganisatsioonide, inseneride ühenduste jt esindajad. Reorganiseerimise eesmärk oli viia tööstus sõjaaegselt tootmiselt üle rahuaegsele, vähendades järk-järgult sõjaliste tellimuste täitmist detsembril 1917 otsustas Eesti Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu täitevkomitee TRTN-i laiali saata ning selle varad, dokumendid ja finantsid ajutiselt, kuni Eesti piirkondliku rahvamajanduse komitee tegevusse astumiseni, üle anda Töölisvanemate Kesknõukogu valitsemisele. 118 Uue, reorganiseeritud TRTN-i 114. TLA R , l , Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu istungi protokoll, TLA R , l. 4 5, 10 11, Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu istungi protokollid, ja RGIA , l. 1 8, TRTN-i ettekanne riigikaitse erinõupidamisele Tallinna ettevõtete evakueerimise seisust, EAA , l p, TRTN-i reorganiseerimise ehk uue tehaste nõupidamise asutamiskoosoleku protokoll, Tööline 1917, 13. detsember. 192

193 Maie Pihlamägi asutamiskoosolek toimus 22. detsembril Edaspidi pidi ta tegutsema Eesti piirkondliku rahvamajanduse komitee tööstuse ja kaubanduse osakonnana, mille põhikirja projekti arutati aasta 4. jaanuari ja 10. jaanuari koosolekul. 120 Põhikirja 121 järgi olid tööstuse ja kaubanduse osakonna peamised ülesanded järgmised: mobiliseerida kõiki asutusi esmavajaduste rahuldamiseks; jaotada tellimusi tehaste ja vabrikute vahel ning teostada kontrolli ja järelevalvet tellimuste täitmise üle; kaasa aidata tehaste varustamisele kütuse, poolfabrikaatide, materjalide ja tööjõuga, et tagada tellimuste täitmine; algatada rekvireerimist vajaduse järgi. Osakond koosnes viiest sektsioonist: küttesektsioon (15 inimest), vedudesektsioon (7 inimest), materjalisektsioon (9 inimest), demobilisatsioonisektsioon (15 inimest) ja tehnilise järelevalve sektsioon (14 inimest). Osakonna koosseisuks määrati 82 inimest, kes esindasid võimuorganeid, ametiühinguid, töösturite (Vabrikantide Ühisus, Väike- ja Kesktööstuse Ühisus) ja inseneride ühendusi, vabrikute ja tehaste töölisi ning Peeter Suure merekindluse ehitustöölisi. Osakonna tööd juhtis liikmete hulgast valitud viieliikmeline presiidium. Vabrikantide Ühisus, Väike- ja Kesktööstuse Ühisus ning Ülevenemaalise Inseneride Liidu Tallinna osakond ei soovinud oma esindajaid uude institutsiooni saata, sest neile oli vastuvõetamatu TRTN-i laialisaatmine bolševike poolt ja nende agressiivne käitumine asjaajamise ülevõtmisel. 122 Uus, reorganiseeritud TRTN erines vanast ülesannete ja struktuuri poolest väga vähe, küll aga koosseisult, kus nüüd domineerisid töötava rahva esindajad. Reorganiseeritud TRTN-i kõik sektsioonid asusid aktiivselt tööle. Demobilisatsioonisektsioon tegeles rahuaegse toodangu valmistamise võimaluste väljaselgitamisega ja tööstusettevõtetele tellimuste hankimisega. Nii uuriti aasta jaanuaris Teede Rahvakomissariaadilt, raudteevalitsuselt jt ametiasutustelt võimaluste kohta saada tellimusi katkiste vagunite, autode ja laevade remondiks, vagunite tagavaraosade valmistamiseks, põllutööriistade ja turbalõikamismasinate tootmiseks, traalerite ehitamiseks ning taotleti keskvalitsuselt kütuse eraldamist tootmise alustamiseks. Tartu telefonivabrikule tellimuste hankimiseks otsustati vabriku esindaja saata Petrogradi Rahvamajanduse Kõrgemasse Nõukogusse tutvustama vabriku võimalusi 119. EAA , l p, TRTN-i reorganiseerimise ehk uue tehaste nõupidamise asutamiskoosoleku protokoll, Samas, l p, reorganiseeritud tehaste nõupidamise plenaaristungi protokoll, ; l p, TRTN-i üldkoosoleku protokoll, Samas, l p, Eesti piirkondliku rahvamajanduse komitee tööstuse ja kaubanduse osakonna põhikiri EAA , l. 204, Vabrikantide Ühisuse kiri TRTN-i presiidiumile, ; l. 205, Eesti Väike- ja Kesktööstuse Ühisuse kiri TRTN-ile, ; l. 208, Ülevenemaalise Inseneride Liidu Tallinna osakonna kiri TRTN-ile,

194 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail toota telefonide kõrval ampermeetreid, voltmeetreid, arvesteid jm. 123 Vene-Balti laevatehases oli plaanis taastada esialgu remonditöökojad laevade remondiks ning järk-järgult ka tehas ise Ameerika tüüpi puitlaevade ehitamiseks, et Tallinna töölistele tööd anda. 124 Need kavad olulisi nihkeid paremuse poole ei toonud, sest ilma kütuse, tooraine ja rahata polnud tööstusettevõtete normaalne töö võimalik. Neli kuud pärast nõukogude võimu kehtestamist tungisid Saksa väed 20. veebruaril 1918 Lääne-Eesti saartelt mandrile ja märtsi alguseks olid nad vallutanud kogu Eesti territooriumi, eirates tõsiasja, et 24. veebruaril 1918 oli Tallinnas välja kuulutatud Eesti iseseisvus. Sakslaste kätte sattus rohkem kui 36 mln Saksa marga väärtuses seadmeid, tööpinke, tööstuslikku toorainet (vaske, rauda, terast) ja valmistoodangut, mis seisid Tallinna sadamas evakueerimise ootel. 125 Ainuüksi Vene-Balti laevatehase tellitud terast ja vaske, mida tehas polnud jõudnud sadamast ära vedada, oli rubla ehk Saksa marga väärtuses. 126 Sakslased said sadamas saagiks ka laevu, praame, puksiire, mootorpaate ja teisi ujukeid. Eesti raudteelt langes sakslaste kätte 35 mln Saksa marga väärtuses vedureid, vaguneid, sütt, bensiini, petrooleumi ja muud vara. Sakslased võtsid tasu maksmata oma valdusesse materiaalseid väärtusi ka Tartus, Narvas ja teistes Eesti linnades ja asulates. 127 Saksa 8. armee staabi juurde loodud spetsiaalne tooraine- ja kaubandusosakond (ROHA) hakkas rittmeister Koppi juhtimisel kohe tehastes ja vabrikutes seadmeid, toorainet, valmistoodangut ja muud materjali arvele võtma ja Saksamaale saatma aasta mais keelati müüa ja töödelda tähtsamaid tooraineid, nagu vaske, malmi, pronksi, niklit, seatina, nahka, parkaineid, kummit, kemikaale ja muud. 128 See vähendas veelgi ettevõtete tootmisvõimalusi. Tootmise seisukohast tundsid sakslased huvi vaid nende ettevõtete vastu, mis olid töökorras ning mille toodang oli otseselt või kaudselt vajalik nende sõjamajanduse jaoks. Nii panid sõjaväevõimud tööle laevu remontinud ja hooldanud riiklikud sadamatöökojad, Peetri tehase, torpeedode depoo ja mitu muud metallitööstusettevõtet. 129 Vene-Balti laevatehas pandi sekvestri alla. 130 Tehase hooneid aga 123. EAA , l p, demobilisatsioonisektsiooni istungi protokoll, ; l , demobi lisatsioonisektsiooni istungi protokoll, TLA R a, l. 1a, Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu istungi protokoll, J[aroslav] Raid. Okupatsiooni ikkes a. Saksa okupatsioon Eestis. Tallinn 1966, lk ERA , l. 11p, vannutatud advokaadi A. Peetri palve rekvireerimise ja kahjude hindamise peakomisjonile, 1918 (kuupäev puudub) J. Raid. Okupatsiooni ikkes, lk Samas Samas ERA , l. 2, Vene-Balti laevatehase direktori kiri Eesti Vabariigi Ajutisele Valitsusele,

195 Maie Pihlamägi kasutati suurtükimürskude ja lõhkeainete laona. 131 Osa ettevõtteid sai küll sakslastelt tellimusi, kuid nad pidid töötama tooraine ja kütuse laotagavarade toel, sest sakslased neid juurde ei hankinud. Nii pidi Kreenholmi puuvillamanufaktuur sakslaste korraldusel segama puuvilla teiste kiudainete ja puuvillajäätmetega, et toorainet jätkuks pikemaks ajaks. Ettevõte valmistas Saksa armee jaoks sidematerjali, telgi- ning jalarätiriiet. Niigi osalise tootmisvõimsusega töötanud ettevõte jäi puuvillatagavara lõppedes aasta suvel hoopis seisma. 132 Teine suur puuvillavabrik, Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabrik Tallinnas, seisis, välja arvatud üksikud lühikesed perioodid, kui täideti sakslaste tellimusi. 133 Lutheri vabrik, mis aasta algul jäi seisma toorme, kütuse ja raha puudusel, sai märtsi lõpul tellimustöö sõjavankrite parandamiseks. Mais sai väike hulk töölisi tööd vineerplaatide valmistamisel ühe Berliini firma tellimusel. 134 Sakslaste võimu all süvenes tööstuses veelgi aasta teisel poolel alanud tootmislangus, mida põhjustas ettevõtete evakueerimine. Hans Kruusi andmetel jätkus aasta suvel Tallinnas tööd vaid 3300 töölisele, kellest 82% ehk valdav osa oli hõivatud metallitööstuses. 135 Sakslased valitsesid Eestit suhteliselt lühikest aega, kuid selle ajaga jõudsid nad majandusele suurt kahju tekitada aasta novembris, kui Saksa väed Esimese maailmasõja lõppemise tõttu Eestist lahkusid, jäi ROHA tööstusettevõtetele toodangu eest võlgu ligi 4 mln Saksa marka. 136 Sõjakahjude hindamise komisjoni andmetel ulatus sakslaste poolt rekvireerimisega tekitatud kahju enam kui 193 mln kuldrublani ehk 579,6 mln Saksa mar gani. 137 Kui need rahalised nõuded, mida ei suudetud tõendada, maha arvati, jäi sakslaste tekitatud kahju suuruseks 192 mln kuldrubla. 138 Pärast Esimese maailmasõja lõppu ei saanud noor Eesti riik hakata sõjast räsitud majandust, sealhulgas tööstust, täie jõuga üles ehitama, sest 28. novembril 1918 tungis Punaarmee Narva juures Eesti territooriumile ning algas võitlus 131. ERA , l. 11, Vene-Balti laevatehase kiri kaubandus-tööstusministrile, Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri Osaühisus Tallinn 1933, lk H[eino] Linnuse. Balti Manufaktuur Ajalooline ja majanduslik ülevaade. Tallinn 1965, lk K[ulno] Kala, O[tto] Karma, T[oomas] Karjahärm. Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat Tallinn 1977, lk Hans Kruus. Saksa okkupatsioon Eestis. Tartu 1920, lk ERA , l. 26, riigivaranduste ülevõtmise osakonna juhataja ettekanne kaubandus-tööstusministrile, J. Raid. Okupatsiooni ikkes, lk ERA , l , seletuskiri Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel ilmasõja tagajärjel tekkinud nõudmiste õiendamise kokkuleppe kinnitamise seaduse juurde, Selle kahju võttis Eesti Vabariik enda kanda, loobudes aasta juunis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe alusel kahjunõudest, vt Riigi Teataja 1924, 83/84,

196 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail ise seisvuse kestmajäämise eest. Et tööstus oli eelnevate muutuste tõttu kaotanud suure osa oma tootmispotentsiaalist, oli Eesti Ajutine Valitsus sunnitud aastal paluma Ameerika Ühendriikidelt, Suurbritannialt ja Prantsusmaalt laenu, et osta armeele mundreid, jalanõusid ning relvi, aga ka seadmeid ja toorainet ettevõtete töölerakendamiseks, samuti elanikele toiduaineid, ning see koormas aastatel riigieelarvet. Tööstuse jaluleseadmine algas alles pärast rahulepingu sõlmimist Nõukogude Venemaaga aasta veebruaris. Läbirääkimised Venemaaga Eesti tööstuse varade tagastamiseks aastal vilja ei kandnud. Kokkuvõte Venemaa alustas oma kaitsetööstuse moderniseerimist, sealhulgas Vene-Jaapani sõjas hävinud sõjalaevastiku taastamist, mõned aastad enne Esimest maailmasõda ja see puudutas otseselt ka Eestit. Aastail Tallinna ehitatud kolm sõjalaevatehast panid aluse Eesti kaitsetööstusele. Sõja alguseks polnud laevatehased saavutanud täit tootmisvõimsust ning ka Venemaa kaitsetööstuse moderniseerimise programm oli lõpule viimata. Sõjategevuse venimine näitas, et aastal alanud maailmasõjaks polnud tegelikult valmis ükski sõdiv riik. Hoolimata lüüasaamistest rindel kulus tsaarivalitsusel tervelt aasta mõistmaks, et alanud sõda pole kiirsõda, et riigitööstus ei suuda armeed relvade, laskemoona ja muuga piisavalt varustada ning et kaitsetoodangu suurendamiseks on eratööstuse kaasamine möödapääsmatu aastal loodi eratööstuse kaasamiseks sõjalise toodangu valmistamisse eriinstitutsioonid: tehaste nõupidamised ja sõjatööstuskomiteed, mis tegutsesid ajutiste õigusaktide alusel. Eesti tööstuse üleminekut rahuaegselt tootmiselt sõjaaegsele tootmisele korraldasid aasta oktoobris moodustatud Tallinna Rajooni Tehaste Nõupidamine ning Tallinna Sõjatööstuskomitee ja Tartu Sõjatööstuskomitee. Eesti tööstus andis oma panuse Venemaa kaitsevõime tugevdamisse peamiselt sõjalaevade, laskemoona ja muu vajaliku lahinguvarustuse tootmisega aasta su veni olidki tööstustoodangu kasvu mootoriks riigikaitsetellimused, mida suurendasid Riia kui Balti kubermangude suurima metalli- ja masinatööstuskeskuse ettevõtete lahtimonteerimine ja evakueerimine aastal. Sõja-aastail valmistas Eesti tööstus uusi toodanguliike, mille tootmiseks rakendati uut tehnoloogiat ja tehnikat. Mahukaid riigitellimusi said põhiliselt metalli- ja masinatööstuse ettevõtted, kuid neid jagus ka paberi- ja tselluloosi-, tsemendi-, naha- ning tekstiiliettevõtetele. Et valdav osa toorainest, kütusest ja tööjõust suunati sõjatoodangu valmistamisse, jäi tarbekaupade tootmiseks vähe ressursse ja selle tagajärjel tekkis tarbekaupade puudus. Töökäte, väetiste ja põllutöömasinate ebapiisavus maal ning hobuste ja kari loomade rekvireerimine sõjaväevõimude poolt põhjustas põllumajandustoodangu languse 196

197 Maie Pihlamägi ja toiduainetööstuse toorme nappuse ning tekkisid raskused elanike varustamisel toiduainetega. Kogu sõja vältel oli tööstuse teravaim probleem kütuse, tooraine ning töökäte puudus, mis otseselt mõjutas tootmistegevust. Venemaa raudtee ei suutnud täita korraga kahte ülesannet: transportida sõdureid ja sõjamoona rindele ning tagada tööstuste varustamine kütuse ja toorainega. Mobiliseeritud meestöötajaid, kelle hulgas oli suur hulk spetsialiste, asendasid naised ja alaealised, kelle tööjõu kasutamise tegi võimalikuks vastavate piirangute tühistamine tööseadustes. Sellega kaasnes aga tööstus tööliste kvalifikatsiooni langus. Eesti tööstustööliste hulgas jäid sõja-aastail domineerima siiski mehed, sest suured kaitsetööstusettevõtted militariseeriti aasta sügisel hakkas tootmine tööstusettevõtete evakueerimise, aga ka sügava kütuse- ja toorainekriisi tõttu langema. Sakslaste võimutsemise all tööstus langus jätkus, sest nad viisid Eestist välja hulgaliselt tööstuslikku tooret, masinaid ja seadmeid ning nende osi ning hoidsid käigus vaid üksikuid ettevõtteid, mis täitsid nende sõjalisi tellimusi. Tööstusseadmete, tööpinkide ja nende osade ning toor aine väljavedu tekitas Eesti tööstusele kahju, vähendades oluliselt tööstuse tootmis potentsiaali, mida oleks hädasti vaja olnud Vabadussõja aastail. Armee varustamiseks vajalikuga, samuti tooraine ja seadmete ostmiseks, et ettevõtteid tööle rakendada, oli Eesti sunnitud võtma sõjalaenu, mis tuli hiljem tagasi maksta, ja nii mõjutas Esimene maailmasõda Eesti majanduse arengut veel aastatelgi. The development of Estonian industry during World War I ( ) The rate of growth of industrial output in Estonia increased markedly after 1907, when the industry had overcome the effects of economic crises ( ) and devastations caused by the revolution of The main driving forces for industrial growth between 1907 and 1914, aside from domestic demand, were government purchases of railway equipment, dockyard equipment, ships, and fabric for military and civil servants uniforms. The Estonian defense industry sector emerged in 1912, when the construction of three big military shipyards started in Tallinn under the rearmament program of the tsarist government. It also led to the expansion of enterprises in the engineering industry. New investments stimulated growth in capital-goods industries. Nevertheless, the consumer-goods industrial sector dominated Estonian industry before World War I. The government rearmament program was not yet finished when World War I broke out. Russia, like other European countries, was not ready for war, and therefore the Russian army often had to retreat. It took a full year for the tsarist 197

198 Eesti tööstus Esimese maailmasõja aastail government to understand that the war was not the short conflict it was expected to be, that the state-owned enterprises were unable to supply the army with the necessary quantities of weapons and ammunition, and that to provide the additional industrial output, private industry would inevitably need to be mobilized to fulfill military orders. The government continued to exercise a crucial influence on industrial activity. In 1915 special institutions were formed to mobilize private industry to engage in military production. The Tallinn Industrial District Council, which was one of the 12 industrial district councils in Russia, and the War Industry Committees in Tallinn and Tartu were established in the autumn of The Tallinn Industrial District Council distributed the government orders for defense production and supervised their fulfillment, allocated fuel and raw materials to enterprises, and dealt with problems concerning industrial supplies. The War Industry Committees in Tallinn and Tartu mobilized the small businesses to fulfill government defense orders. Estonia s industrial development was strongly affected by the proximity of the Northern Front and the presence of the Baltic navy, as well as the evacuation of Riga s large industrial enterprises in the second half of Extensive military orders and the use of new technologies and equipment for their fulfillment increased Estonian industrial output, which was mainly produced by capital goods industries. At the same time the production of consumer goods declined, because the necessary resources for manufacturing were directed mostly to the enterprises engaging in defense production. This caused a shortage of consumer goods. Because of shortages in the labor force, fertilizers, and agricultural machinery and the confiscation of horses and cattle by military authorities, agricultural output decreased, creating difficulties in food supplies. During wartime, Estonian industry faced many problems. Among the most important was a shortage of fuel, raw materials, and labor. When the importation of raw materials and fuel for industry through Estonian ports stopped in the beginning of war, difficulties arose in transporting the fuel and raw materials from the interior of the empire. The railways were unable to transport the soldiers and armaments to the front and keep industrial enterprises supplied with raw material and fuel at the same time. Labor supply was also a continuing problem for Estonian industries because the army took many workers, including skilled workers. They were replaced with women and underage workers, which degraded the overall qualifications of the workforce. However, men outnumbered women, because the big Estonian industrial enterprises producing for defense were militarized (working in these enterprises was treated as equal to military service). Estonian industrial production began to decline in the autumn of 1917, due to the evacuation of industrial enterprises to the interior of the empire as the German army approached Estonia. Estonia s occupation by German troops led to 198

199 Maie Pihlamägi further deterioration of the country s industry. The Germans began transporting production machinery, raw materials, and finished goods out of Estonia on a massive scale. Shipping the industrial equipment, machines, their parts, and raw material out of Estonia harmed Estonian industry by reducing its production capacity, which was badly needed during the War of Independence. To provide the Estonian army with necessary supplies, as well to purchase raw materials and equipment to run industrial enterprises, Estonia had to apply for the foreign loan. The war debt had to be repaid. So World War I affected the development of the Estonian economy even into the 1920s. 199

200 Võitlus toidu hinna tõusuga Eestis aastast aasta kevadeni * Kersti Lust Esimese maailmasõja sotsiaal-majanduslik ajalugu pole Eesti uurijaid eriti paelunud. 1 Rahvusvahelises historiograafias on ilmasõja algusest möödunud saja aasta jooksul tähelepanu pälvinud selle erinevad aspektid, eeskätt muidugi sõja poliitiline ja militaarne külg. 20. sajandi viimastel kümnenditel tegeldi intensiivsemalt sotsiaalsete ja majanduslike küsimustega ning ind selles vallas pole raugenud ka praegu, 2 kuigi ajalooteaduse eesliinil köidab nüüd vahest enim meeli sõdurite sõjakogemuse analüüs. 3 Vene ajaloos on sõja mõju riigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale tekitanud suurt huvi eeskätt seepärast, et allakäik lõi soodsa pinna revolutsioonilisteks ümberkorraldusteks; 4 sellest vaatenurgast käsitleti kõnealust teemat ka nõukogude ajal. Ilma sõja edenedes muutus kontrolli saavutamine toiduainete hinna tõusu üle üheks Vene sise poliitika peaküsimuseks ning lausa aksioomiks on kujunenud seisukoht, et sõjaaegne puudus ja inflatsioon aitasid otsustavalt kaasa tsaarirežiimi kokkuvarisemisele. * Artikkel on valminud ETF-i grandi nr 9164 toetusel. 1. Nimetada saab ainult üksikuid käsitlusi: A[rnold] Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil. Tallinn 1961; Lea Teedema. Tartu Esimese maailmasõja ajal (käesolevas kogumikus). Autor tänab Lea Teedemad nõuannete ja abi eest. 2. Jay Winter, Antoine Prost. The Great War in History. Debates and Controversies, 1914 to the Present. Cambridge 2005; Daily Lives of Civilians in Wartime Twentieth-Century Europe. Ed. by Nicholas Atkin. Westport, CT Vt ka majandusteadlaste käsitlust Stephen Broadberry, Mark Harrison. The Economics of World War I. Cambridge Selle kohta vt lähemalt Liisi Eglit. Kirjad, päevikud ja mälestused Esimeses maailmasõjas osalenud eesti sõdurite sõjakogemust kajastavate allikatena. Eesti ajaloost sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Koostanud Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19 (26)). Tartu 2012, lk Praegugi on enam kui 40 teadlase osalusel käimas mammutprojekt «Russia s Great War and Revolution» ( ). 200

201 Kersti Lust Käesolevas artiklis antakse põgus ülevaade võitlusest toiduainete hinna tõusuga Eestis normatiivsel tasandil, vaadeldes, millised institutsioonid ja milliste meetmetega üritasid hinnatõusu ohjeldada kuni aasta kevadeni, kui tsaarivõimu kukutamise järel senised võimuasutused lakkasid järk-järgult tegutsemast ning moodustati Eestimaa kubermang, mis sai autonoomia elementidega omavalitsuse. Siis halvenes järsult ka toitlusolukord, toitlusasjadega tegelnud organid reorganiseeriti ning nende töösse kaasati tööliste ja soldatite nõukogude esindajad. Käsitlus keskendub sõja ajal loodud ajutiste asutuste, nagu erinõupidamiste, toitluskomisjonide ja -komiteede tegevusele. Hinnatõus Sõja algul arvati Venemaal, mille ekspordist moodustas teravili neli viiendikku, et välis kaubanduse häirumine ja väljaveo katkemine Musta mere sadamatest, kust rahu ajal voolas läbi ligemale kolmveerand eksporditavast viljast, tekitab turul vilja külluse ning selle hinnad võiksid koguni alaneda, kuid tegelikkus kujunes vastupidiseks. Ajalookirjutuses on enim kõneldud hinnatõusust Moskvas ja Petrogradis, kus esmatarbekaupade hinnad kerkisid kahe esimese sõja-aastaga vastavalt 130% ja 150%. Jaehindade tõus kiirenes oluliselt aastal ja aasta algul, kui Moskvas kerkisid hinnad 12 kuuga enam kui kolm korda. 5 Eestis on rohkem teada Tartu ja Tallinna olukorra kohta, kus toidu hinna tõus kulges üldiselt samasuguses rütmis nagu Venemaal, olles esimesel aastal siiski veel võrdlemisi tagasihoidlik, 6 hakates teisel sõja-aastal kiirenema 7 ning muutudes eriti tormiliseks aasta sügistalvest peale, haarates needki toidukaubad, mida kallinemine algul eriti ei puudutanud, nagu näiteks kartul ja juurvili. Eestimaa kubermangu toitluskomitee andmeil olid Harjumaal aasta suveks peamised toiduained sõjaeelse ajaga võrreldes kallinenud järgmiselt: piim 90%, leivasaadused 100%, või 125%, loomaliha 150% ja sealiha 370%. 8 Ka mujal Põhja-Eestis tõusid need hinnad 5. Barbara Engel. Not by Bread Alone. Subsistence Riots in Russia during World War I. The Journal of Modern History 1997, Vol. 69, lk ; Peter Gatrell. Russia s First World War. A Social and Economic History. Harlow 2005, lk Nt Tallinnas ja Rakveres tõusid peamiste toiduainete (rukki- ja nisujahu, kartul, sea- ja loomaliha, või) hinnad aasta juunist aasta juunini mõnest protsendist 50 protsendini (rukkijahu) (EAA ). Vrd A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk 48. Algul tegidki suurima hinnahüppe rukki- ja nisuleib ning jahu, mistõttu nende põhjal pole põhjendatud teha järeldusi toiduainete hinna tõusu kohta tervikuna. 7. Tartu hindade kohta vt põhjalikumalt L. Teedema. Tartu Esimese maailmasõja ajal, lk A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk

202 Võitlus toidu hinna tõusuga peaaegu samavõrra, kartul aga maksis enamasti veel umbes sama palju või ainult veidi rohkem kui enne sõda aasta kevadtalveks oli leiva piirhind sõja algusega võrreldes tõusnud kaks kuni neli korda. 10 Eesti siseturu lõimitusest hoolimata oli hinnatõus linnades esialgu ilmselt ebaühtlane, olenedes linna asukohast, elanike ja põgenike arvust, sidemetest agraarse tagamaaga, rekvireerimise ulatusest ümbruskonnas jt teguritest. Toitlusasjadega tegelnud asutused Esimesel sõja-aastal keskendus valitsuse toitluspoliitika armee vajadustele, kuid mitmes linnas ilmnenud toitlusraskuste sunnil hakati üha enam tähelepanu pöörama tsiviilelanikele, kelle varustamisse sekkuti järjest jõulisemalt. Jättes kõrvale sõjaväe ja selle varustusorganid, tegelesid Vene riigis toitlusasjadega linna- ja maaomavalitsused (Eestis semstvod puudusid); siseministeeriumi toitlusvalitsus, kes enne sõda oli seisnud hea näljaabi eest; teedeministeerium oma allasutustega; evakuatsioonikomisjonid ja põgenike abistamiseks loodud ühendused. 11 Juba olemas olevate struktuuride kõrvale tekkisid eri tasandeil, alates kohalikest omavalitsustest ja lõpetades keskvõimudega, mitmesugused eri- või toitlusnõupidamised, -komiteed ja -komisjonid, mille eesmärk oli tagada tsiviilelanike varustatus esmatarbekaupadega, ohjeldada hinnatõusu ning kooskõlastada üksteisega samme aastal läks toitlusasjade koordineerimine kõrgeimal tasemel esmalt kau bandus-tööstusministri kätte, kes koos spetsiaalselt loodud toitluskomiteega sai küll laialdased volitused, 12 kuid kelle tegevus osutus hambutuks. Seepärast asutati riigi majanduse tugevamat reguleerimist ning poliitilisel areenil valitsusbürokraatia ja opositsiooni suuremat koostööd nõudnud poliitiliste ja ühiskondlike jõudude survel 17. augustil 1915 toiduainetega varustamise koordineerimiseks vastav erinõupidamine eesotsas põllutööministriga. 13 Nõuandva funktsiooniga kavandatud institutsioonist sai tegelikult otsustav organ, mis minetas oma tähtsuse aasta lõpuks. Üksikküsimuste põhjalikumaks arutamiseks ja reguleerimismeetmete 9. Siiski oli ka erinevusi, nt või oli Paides kallinenud kolm ja Tallinnas kaks korda, Tallinnas tõusis sealiha hind pisut üle kahe korra jne: EAA , linnavalitsuste ja maakonnaülemate teated kubernerile. 10. Tallinna Teataja 1914, 21. oktoober; Päevaleht 1917, 30. ja 31. jaanuar, 11. veebruar; L. Teedema. Tartu Esimese maailmasõja ajal, lk 332; A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk Lars T. Lih. Bread and Authority in Russia, Berkeley and Los Angeles 1990, lk Sellekohast normatiivset materjali vt EAA a. 13. Собрание узаконений и распоряжений правительства, , 231, art Toonases kõnepruugis «moonamuretsemise iseäraline nõukogu». 202

203 Kersti Lust väljatöötamiseks lõi erinõupidamine eraldi komisjone, nagu näiteks hinnatõusuga võitlemise komisjoni. Toitluspoliitika kujundamise ja sõjaväevõimudega läbirääkimiste kõrval seisis erinõupidamise töös kesksel kohal raudteevedude üldplaneerimine, mis aga tähendas lihtsalt olemasolevate vagunite arvu sobitamist vedamist vajavate saadetistega, ning «üldplaanini» ei jõutud. 14 Erinõupidamine määras kubermangudest laekunud andmete põhjal iga kubermangu vagunite limiidi koos lähtejaama ja toiduainete koosseisuga, paigutas vaguneid eelisjärjekorda, eraldas häda korral vilja teiste kubermangude varudest, määras piirhindu, arutas väljaveokeelde; seejuures võeti armeede varustusül t õigus keelata toiduainete väljavedu ilma erinõupidamise eesistujaga kooskõlastamata. 15 Erinõupidamise eesistuja kohalik volinik oli semstvo juht või kuberner ja temast sõltus, millised struktuurid kohtadel loodi ning kuidas toitlusraskusi ületati. Liivimaal kutsuti ellu nii kubermangu erinõupidamine kui ka sellele allunud maakonna komiteed. Eestimaal moodustas kuberner Izmail Korostovets enda eesistumisel tegutseva toitluskomitee juba aasta kevadel, kui siseminister oli soovinud, et linnade ja semstvote, kaubandus- ja tööstusettevõtete jt esindajatest loodaks komi teed, kes esitaksid taotlusi esmatähtsate tarbeainete eelisjärjekorras veoks. 16 Erinõupidamine alustas siin tegevust aasta lõpus aastal jõudis rinne Baltikumi, stabiliseerudes sügisel paarkümmend kilo meetrit Riiast lõunas ning kulgedes ida suunas Väina jõge mööda Daugav pilsini. Kogu Eesti ala muutus Põhjarinde vahetuks tagalaks. Liivimaa lõunaosa raske toitlusolukord, vajadus toita Riia linna kohalikest varudest, varustada armeed toidu ja moonaga, kindlustada söök sõjapõgenikule ning vedada sisekubermangudest sisse hädapäraseid toiduaineid sundisid kuberner Arkadi Kelepovskit kutsuma Võnnus (Cēsises) kokku erinõupidamise, kus olid esindatud sõjaväelased, kubermanguasutused, kohalikud põllumeeste seltsid ning suur- ja väikepõllumehed oktoobril 1915 kinnitas põllutööminister üleriigilise erinõupidamise esitatud kohalike volinike määruse, millega sätestati nii voliniku resp. kuberneri kui ka tema alluvuses tegutsevate kohalike erinõupidamiste tegevusülesanded kogu riigis. 19 Kubernerile tehti ülesandeks välja selgitada elanikkonna toitlusvajadus, varud ja võimalikud imporditurud, võtta meetmeid tagavarade loomiseks, hinnatõusu ohjelda miseks ja toidupuuduse ärahoidmiseks; suhelda teedeministeeriumi allasutus tega 14. Korraldusi vt EAA a; P. Gatrell. Russia s First World War, lk 96; L. T. Lih. Bread and Authority, lk EAA , l p, toitlusasjade erinõupidamise otsus, Samas, l. 8 10, siseminister kuberneridele, Tallinna Teataja 1916, 15. detsember. 18. EAA , l. 1 4, kuberner A. Kelepovski pöördumine siseministri poole, Собрание узаконений и распоряжений правительства, , 318, art

204 Võitlus toidu hinna tõusuga raudteevedude asjus; vajaduse korral organiseerida toiduainete jagamist elanike vahel jms. 25. oktoobri määruse järgi tuli volinikul nõutada üleriigilise eri nõu pidamise ees istujalt (ministrilt) heakskiit sellistele meetmetele nagu ajutised väljaveokeelud, nende valitsusasutuste korralduste tühistamine, mis puudutasid toiduainete ostmist, vedu ning jagamist tsiviilelanikele, kaubanduseeskirjade ja piirhindade kehtestamine ning ettevõtete vara sekvestreerimine. Varemalt langetati selliseid otsuseid kohapeal ja näiteks väljaveokeeldude rakendamiseks või rekvireerimiste korraldamiseks pöördusid kohalikud tsiviilvõimud sõjaväevõimude (diviisiülema, korpuse komandöri, merekindluse komandandi, sõjaväeringkonna juhi jt) poole, kes vastavad käsud andsid. Mitmesuguste kubermanguasutuste, linnade, suur- ja väiketootjate ning aadli esindajaist koosnenud erinõupidamine hoidis silma peal kubermangu oludel, jagas kubermangule ettenähtud sisseveolimiidi linnade vahel, arutas linnade laenutaotlusi ning väljaveopiiranguid, andis komiteedele ja linnadele õiguse korraldada rekvireerimisi, reguleeris jaehindu jpm. Samuti koordineeriti maakonnakomiteede tööd. Liivimaa erinõupidamine käis koos Võnnus, kus asus armee staap aasta algul asutati Liivimaal kohalike toitlusolude korraldamiseks ning erinõupidamise otsuste elluviimiseks maakondade toitluskomiteed, kuigi üleriigilise määrusega sätestati nende koosseis ja tegevusülesanded lähemalt alles 10. oktoobril Põhja-Eestis rajati need asutused toitlusnõupidamiste nime all, aadlikest kreisisaadikute eesistumisel ja Liivimaast mõnevõrra erinevas koosseisus aasta septembris, kui toitlusolukord järsult halvenes; ainult Virumaal oli komitee käinud aeg-ajalt koos juba aasta maist. 21 Komiteed jaotasid nii kohalikke kui ka sisseveetavaid toiduaineid kohalike kaupmeeste ja elanike vahel (nt kaardisüsteemi abil), hankisid veolubasid ja esmatarbekaupu, ostes toitu kokku ise või oma agentide kaudu, lisasid kaupmeeste tellimusi «plaaniliste vedude» hulka, reguleerisid sisseveetavate kaupade vagunite arvu ja hindu ning lahendasid muid küsimusi. Maakonnakomitee koosseisu kuulusid maakonnaülem (esimehena), linnapea, talurahvaasjade komissar, kreisisaadik, maksuinspektor, suur- ja väikepõllumeeste ning kohalike põllu majandus seltside, majandusühisuste ja teiste toiduainete hankimisega tegelnud ühenduste esindajad. 22 Kui kubermangu erinõupidamisel arutati maakonnakomiteede loomist, märkis Võru linnapea Johann Freymann, et komiteede selline liikmeskond on asjatundmatu ja takistab linnade vahetut suhtlust kubermanguvõimudega. Erinõupidamine otsustas komiteed nimetatud koosseisus küll asutada, kuid leidis, et need ei tohi halvata linnavalitsuste tegevust toitlustamise korraldamisel. 23 Seda, kui vähe oli asjaomastel instantsidel mõnel pool algul ettekujutust linlaste tegelikest 20. Собрание узаконений и распоряжений правительства, , 283, art EAA , 102, 103, 104, maakonnakomitee ja nõupidamiste protokollid, EAA , l. 9 10, Liivimaa kuberner kreisiülematele, EAA , l p, Liivimaa erinõupidamise žurnaal,

205 Kersti Lust vajadustest, näitavad ilmekalt linnajuhtidelt ja komiteedelt kubermangu erinõupidamisele laekunud risti vastukäivad soovid aasta sügisest tegutses Põhja-Balti Komitee juures toiduainete parema jagamise korraldamiseks toitluskomitee, kuhu kuulusid Tartu linna, komitee ja kaupmeeste esindajad, kuid selle iga jäi väga lühikeseks, kuna selle ülesanded võttis 26. mail 1916 üle Tartu linnavalitsuse juurde moodustatud toitluskomisjon. 25 Linnaomavalitsuste roll toitlusasjades sõltus linnajuhtidest ja riiklikust toitlus poliitikast. Linnaseadust järgides võinuks nad piirduda üksnes piirhindade kehtes tamisega. Tartu kaubanduskomisjon sekkus jõulisemalt linna varustamise probleemidesse aastal ning järgmise aasta mais moodustati linna toitlus komisjon, kes tegeles elanike ja toiduainetööstuse vajaduste väljaselgitamisega ning tähtsamate esmatarbekaupade muretsemisega. Üpris loid oli Paide linnavõim aasta suvest näitas toitlusasjades suurt aktiivsust üles Tallinna linnavalitsus, kes korraldas nii toidu kokkuostu kui ka jaotamist kuni selle ajani, kui suhkru, jahu, vilja jm hankimine väljastpoolt kubermangu koondus kuberneri kätte aasta suvel kaasati Lõuna- Eestis toiduainete jaotamisse ka vallavalitsused, kelle vahendusel liikusid kohalike ühistute, põllumeeste seltside või poodnike kaudu normhindadega müügiks suhkur, sool ja jahu, kusjuures Tartumaal oli lubatud juurdehindlus üks kopikas naela kohta veokuludeks ja teist sama palju kaupmehele. 28 Tõsisem reorganiseerimine toimus pärast keisri kukutamist. Valitsuse kavast senised organid «laial demokraatlikul alusel» ümber korraldada andis Liivimaa kuber ner maakondade toitluskomiteedele teada 12. märtsil märtsil 1917 kehtestas Venemaa Ajutine Valitsus kohalike toitluskomiteede asutamise määruse. Selle alusel asutati Eestimaa kubermangu toitluskomitee, kes otsustas 19. mail senised maakondade ja linnade toitluskomiteed reorganiseerida laiemal põhjal töötavateks organisatsioonideks. 30 Uutesse komiteedesse kuulusid ühistute, kaupmeeste, linnavalitsuse ning tööliste ja soldatite nõukogude täitevkomitee esindajad. Lõuna-Eesti liidendamine Eestimaa külge ei läinud valutult ka toitlusasjades. Pärast Lõuna- Eesti 24. EAA , l p, seletuskiri vagunite jaotamise kava juurde, veebruar 1916; samas, l p, Liivimaa erinõupidamise žurnaal, L. Teedema. Tartu Esimese maailmasõja ajal, lk EAA , Järva maakonnaülema raportid, 17. ja ; vrd EAA , l. 15, Paide linna valitsuse tegevusest soola ja suhkru varumisel aastal. 27. Vt nt EAA , l. 7 10p, ülevaade toitlusolukorrast Tallinnas, mai 1916; EAA a, kirjavahetus; Tallinna Teataja 1915, 10. oktoober; Päevaleht 1916, 14. september. 28. EAA , Tartumaa toitluskomitee valdadele, ; Võrumaal määrati müügi- ja veokuludeks 1 4 kopikat naelalt: EAA , l. 268, 308, maakonnaülem vallavalitsustele, 22. ja EAA , l. 29, Liivimaa kuberneri telegramm linnajuhtidele, L. Teedema. Tartu Esimese maailmasõja ajal, lk

206 Võitlus toidu hinna tõusuga maakondade arvamist Eestimaa kubermangu koosseisu Liivimaa toitluskomitee (endine erinõupidamine) nende eest enam hoolt ei kandnud; kubermangude toitlus komiteede käsutusse saabuvaid toiduaineid ei saadetud Tartusse edasi ei Riiast ega uuest kubermangukeskusest Tallinnast. 1. mail tuli kokku Põhja-Liivimaa toitluskomitee asutav koosolek. 10. mai koosolekul vastu võetud otsusest selgub, et piirkonda ähvar das näljahäda, sest kumbki kubermangukomitee ei soostunud loovutama midagi maikuu saadetistest. 31 Nõuti, et Tallinnast saadetaks kohe Tartusse vähemalt kümme vagunit, sest Eestimaale olevat eraldatud maikuuks 330 vagunit, samal ajal kui Liivimaa saanud kõigest 250 vagunit. Algul võeti suund Eestimaa toitluskomiteega ühinemisele rajoonikomitee õiguste alusel, kuid lõpuks tekkis Põhja-Liivimaa rajoonikomitee, millel oli kubermangukomitee pädevus. Toitluskomiteede võrgustik laienes nüüd ka valdadesse. Lõpuks väärib rõhutamist, et tsiviilelanike toitlustamist mõjutasid oluliselt sõjaväevõimud. Nendega kooskõlastati piirhinnad. Eri tasandi sõjaväevõimud on kehtestanud väljaveokeelde ning jaganud üldise keelu tingimustes kokkuleppel kuberneri või toitluskomiteedega üksikisikutele ning ettevõtetele väljaveolube, andnud kubernerile ja toitluskomiteedele õiguse maal vilja kokku osta või rekvireerida jms. Hinnatõusu tõkestamise meetmed Piirhinnad Piirhindade abil hakati hindu reguleerima juba sõja algusest peale. Esmalt normeeriti hinnad, millega osteti toitu ja moona sõjaväele. Väidetavalt olnud Eestis sõjaväevõimude poolt põllupidajatele garanteeritud müügihinnad küllaltki kõrged, seda vähemasti kaera ja heina puhul, millega on seletatud kaera külvipinna kasvu. 32 Teiseks hakkasid linnavõimud seadma piire jaehindadele. Kuna hulgi hinnad eratarbijatele jäid vabaks ja piirhindu alatasa muudeti (s.o tõsteti), vähendasid need meetmed pakkumist ja hinnatõusu surve oli pidev. Eestimaal esitasid linnad ette panekud jaehindade kohta kubernerile enamasti koos maakonnaülema arvamusega, ainult Tallinn saatis oma ettepanekud kubernerile otse. Kuberner omakorda suunas need kinnitamiseks merekindluse komandandile. 33 Liivimaal esitasid linnad ja maakonnakomiteed oma 31. EAA , l. 1, Põhja-Liivimaa toitluskomitee protokoll, A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk 37; Eesti ajalugu, V: Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tegevtoimetajad Toomas Karjahärm ja Tiit Rosenberg. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu 2010, lk EAA , l p, Eestimaa kuberner merekindluse komandandile ja sõjaväeringkonna ülema abile,

207 Kersti Lust ettepanekud kinnitamiseks kubernerile. Soola ja suhkru jaemüügihindade üksikasjalikud kalkulatsioonid vaatas läbi kubermangu erinõu pidamine. 34 Linnati erinesid nii hinnad kui ka see, millal hindu määrama asuti. Põhja- Eestis kehtestati taksid juba aastal, kaupade loetelu oli pikim Tallinnas. Tartus seati taksid sisse aasta juunis, hiljem kui Pärnus ja Viljandis. 35 Linnavõimud kaasasid piirhindade väljatöötamisse kaubanduse ja tööstuse esindajad (Tartus toitluskomitee ja selle allkomisjonide kaudu) ning mõnikord toimus see ka viimaste huvides. 36 Eri kaupade jaehindu on aeg-ajalt ka vabastatud. Näiteks Lõuna-Eestis lasti toiduainete jaehinnad vabaks aasta kevadel ja suvel, kuid mõne aja pärast pöörduti jälle tagasi piirhindade juurde, sest algas uus kiire toiduainete hindade tõus. 37 Tartus arutati normeeritud hindade taaskehtestamist juba aasta märtsis, kuid esialgu jäi peale arvamus, et need turu olukorda ei paranda. 38 Võrus ei lubanud kuberner takside juurde naasta isegi veel aasta septembris. 39 Poodnikel on ka näiteks keelatud hoida hinnatõusu ootuses kaupa ladudes ja neil on kästud see kohe müüki panna. 40 Sisseveetavate toiduainete hindade reguleerimine algas juba tootmispiirkondades, kus põllutööministri määrustega fikseeriti suhkru, jahu, teravilja jm hinnad. 41 Ka Eestis kohapeal varuti vilja ja kartulit normeeritud hindadega. 42 Linnade ja toitluskomiteede ulatuslikud kokkuostukampaaniad vaid tõstsid kohalike tootjate küsitud hindu aasta üleriigilistest korraldustest hinnatõusu tõkestamise meetmete kohta peetakse ajalookirjutuses olulisimaks põllutööministri 12. veebruari aasta otsust anda toitlusasjade erinõupidamise eesistuja volinikule resp. kubernerile õigus kohustada neid, kes saavad kaupu «plaaniliste vedude» korras, müüma neid 34. Vt nt EAA , l , Tartumaa toitluskomitee protokoll, L. Teedema. Tartu Esimese maailmasõja ajal, lk 280. Ainult leiva- ja rukkijahutaksid olid Tartus kehtestatud varemalt. Viljandis anti sundmäärused toiduainete hinna kohta juba aasta septembris: Päevaleht 1914, 18. september. 36. EAA , l p, Eestimaa kuberner toitlusasjade erinõupidamisele, Vt nt rakvere laste kaebust kubernerile, : EAA , l Toiduainete piirhinnad kaotati Liivimaa kuberneri 7. märtsi aasta määrusega: Лифляндские губернские ведомости 1916, 7. märts; A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk 53. Põhja-Eesti aasta takse vt EAA , EAA , l p, 32 36p, Tartumaa toitluskomitee protokollid, 22.3., ja EAA , l. 285, toitlusvoliniku abi E. V. Nefedjev Võrumaa toitluskomiteele, EAA , l. 104, keiser Peeter Suure merekindluse komandandi käsk, EAA , l , Tartumaa toitluskomitee protokoll, ; EAA , l p ja EAA , põllutööministri määrused, ja ; L. T. Lih. Bread and Authority, lk EAA , l. 107p 112p, Tartumaa toitluskomitee protokoll, Eesti- ja Liivimaa hinnad üksteisest peaaegu ei erinenud: EAA , l. 6 7p, põllutööministri määrus,

208 Võitlus toidu hinna tõusuga kaupu voliniku kehtestatud normhindadega ja vajaduse korral ka tema väljatöötatud jaotamiskorra alusel veebruaril teatas Liivimaa kuberner ringkirjaga, et väljast kokkuostetud toiduaineid tuleb müüa piirhindadega. Tartumaa toitluskomitee võttis seepeale kõik kokkuostutehingud oma kätte, ka need, mis toimusid kaupmeeste vahendusel. 44 Et kuberneri korraldus tegelikkuses rakenduks, hakati kõiki jaamadesse saabuvaid toiduainevaguneid arvele võtma. 45 Kubermangu erinõupidamise otsusega sätestati selliselt varutud kaupade hindade rehkendamise üldised juhised. 46 Tartumaa toitluskomitee protokollidest ja hindamiskomisjoni aktidest nähtub, kuidas kaupmeeste esitatud ostu-, transpordi-, lao-, pakendi-, lähetus- jm kulusid tõendavate dokumentide alusel on arvestatud kaupade hinnad, kusjuures kaubandusliku kasumi määraks oli munadel 8%, hernestel, rukki- ja nisujahul 10% ja soolal 12% kõigist tõendatud kuludest, v.a laokulud. 47 Väljaspool «plaanilisi vedusid» saabunud kaupade hindu aasta 12. veebruari määrus ei käsitlenud, kuid raudteede tohutu ülekoormatuse tõttu olid kaupmehed, kes tahtsid, et nende hangitud toit ka Eestisse kohale jõuaks, sunnitud taotlema selle arvamist võimude kinnitatud vedude plaani. Kogu Venemaa mastaabis oli raudteeveoste riiklik korraldamine abinõu, millega loodeti tõhusalt kontrollida sisseveetavate toiduainete hindu. 48 Kaupmehed, kes tahtsid raudteed kasutada, olid sunnitud kaubad tellima voliniku, toitluskomiteede või linnade nimele ja leppima nende ettekirjutustega nii hindade kui ka müügitingimuste kohta. 49 Veel üks hinnakontrolli meede oli teatud kaupade (suhkur, sool jt) sisseveo lubamine ainult kuberneriga kooskõlastatult või tema vahendusel. Tartus ja Tallinnas said jaemüüjad uue koguse kaardikaupa hulgimüüjate või komisjoni laost kätte, näidates ette tšekid, mille ostjad olid poes kauba vastu esitanud, ja seda kaupa võisid nad müüa ainult komisjoni määratud hinnaga. Hinnatõusu pidurdamiseks asutati ka munitsipaalpoode. Tartus alustati lihapoest, 50 mis läks hästi käima ja lihahindade tõus turul pidurdus. Toitluskomisjon tahtis munitsipaalkauplust ka nende toiduainete müügiks, mis polnud kaardikaubad. 43. EAA , l p, Liivimaa erinõupidamise otsused, EAA , l p, Tartumaa toitluskomitee protokoll, Samas, l. 52p 55p, Tartumaa toitluskomitee protokoll, EAA , l p, Liivimaa erinõupidamise otsused, EAA , aktid; EAA , l , 39p 42p, 46p 49p, 101p 105p, Tartumaa toitluskomitee protokollid, 22.3., 26.4., ja Protsendid aja jooksul veidi muutusid. 48. L. T. Lih. Bread and Authority, lk EAA , l. 3p 4, Tartumaa toitluskomitee protokoll, ; EAA , l. 4 5, Tartu linna toitluskomisjoni protokoll, ; samas, l. 7 10p, toitlusolukorrast Tallinnas, mai EAA , l p, Tartu linna toitluskomisjoni protokoll,

209 Kersti Lust Poepidajate esindajate vastuseisust hoolimata see asutatigi ja hakkas pingsalt tööle. 51 Rakvere võimud, kes algul ei soovinud kauplemisega vähimatki tegemist teha, avasid piima- ja lihapoed. 52 Toiduainete varumine Venemaalt oli suurtes kogustes vilja ja jahu Eesti linnadesse toodud juba enne sõda. Liikluse katkemine Baltikumi kõige olulisemal kaubanduslikul tuiksoonel, Riia-Orjoli liinil aastal, eravedude ajutised peatamised Looderaudteel ja raudteevõrgu üldine ülekoormatus sõjaliste vedudega pidurdasid kaupade voogu Riiga ja Tallinnasse. Meritsi kaubandus lakkas. Juba aastast alates üritasid linnad ja hiljem ka toitluskomiteed hinnatõusuga võidelda, varudes toitu nii väljast kui ka kohalikelt tootjatelt, peamiselt eraettevõtjate toel, aga ka oma eel arve vahendite ja laenude abil. Linnade, toitlusnõupidamiste ja -komiteede agentidena tegutsenud firmade, üksikisikute ja ühistute kasum oli fikseeritud. Toidu kokkukuhjamise puhul varitses aga alati oht, et suure vaevaga (ja laenu eest) tsiviil elanikele muretsetud varud rekvireerib sõjavägi oma tarbeks. Et linna- ja maaomavalitsused saaksid toiduvarusid soetada, anti neile riiklikku laenu. Ministrite Nõukogu eraldas selleks esialgu 15 miljonit rubla, mida tuli riigikassale tagasi maksma hakata pool aastat pärast sõja lõppu. Mõistagi saabus üleriigilisele erinõupidamisele laenutaotlusi hoopis suuremas mahus ja neid saadi rahuldada vaid osaliselt. Tartumaa toitluskomitee palus rubla aasta maiks oli ametlikult eraldatud rublast Tartu renteisse laekunud rubla. 53 Väiksematest linnadest said Haapsalu , Paide ning Võru, Viljandi ja Kuressaare igaüks rubla. 54 Riiklikust laenust ei piisanud mitmel pool. Toitlusasjade erinõupidamine näinuks väga hea meelega, et linnad pöörduksid erakapitalil põhinevate krediidiasutuste poole. 55 Tartu laenaski rubla Tartu Pangalt. 56 Tallinn sai riigikassa garantiil rubla laenu erapankadelt ja miljon rubla Ühispangalt EAA , l p, Tartu linna toitluskomisjoni protokollid, , ja EAA ; , Rakvere komitee ja nõupidamise protokollid. Munitsipaalpoed avatigi kreisilinnades, Tallinnas täitsid nende aset vabrikupoed. 53. EAA , l. 1 3, 43 46, 101p 105p, Tartumaa toitluskomitee protokollid, 21.1., ja EAA , p, Liivimaa erinõupidamise päevakord, ; EAA , l. 7, üleriigiline toitlusasjade erinõupidamine Eestimaa kubernerile, ; EAA , l. 44, üle riigi line toitlusasjade erinõupidamine Eestimaa kubernerile, ; lisaks sai Võrumaa toitlus komitee rubla: EAA , l EAA a, üleriigilise toitlusasjade erinõupidamise otsus, L. Teedema. Tartu Esimese maailmasõja ajal, lk EAA , linnapea aruanne laenude kasutamise kohta,

210 Võitlus toidu hinna tõusuga Paldiskis, Tallinnas ja Haapsalus käibinud talongid. EAA , l. 34p, 36,

211 Kersti Lust aasta hilissügisel ja aasta algul varustati Tallinna mõisatelt rekvireeritud rukkiga. 58 Rakvere laenas rukist ümberkaudsetelt mõisatelt. 59 Liivimaa linnadel oli suuri raskusi kubermangu erinõupidamiselt rekvisitsioonideks loa saamisel. Viimane soostus lubama tsiviilelanike toitlustamiseks vilja sundvõtmist vaid erandjuhtudel. 60 Kui kogu Liivimaal kadus kohalik vili turult peaaegu täiesti ja seda polnud tulemas ka Venemaalt, otsustas kubermangu toitlusnõupidamine aasta detsembri lõpul alustada ettevalmistustega vilja sundvõtmiseks, sest põllumehed ei müüvat rukist piirhindade tõusu ootuses. 61 Väga kriitiline oli olukord Tartus, kus üleskutsed müüa rukist kehtestatud kokkuostuhindadega jäid tulemusteta ning suurja väikepõllumeeste seltside juhtide vahenduskatsed osutusid samuti vähetulusaks. 62 Lõpuks tegi rekvireerimisega alustamise ootamatult lihtsaks ministri abi Nikolai Gavrilovi 4. märtsi korraldus, millega volinikel lubati üldiselt rekvireerida vilja kõigilt majapidamistelt, millel oli enam kui 50 tiinu põldu, ja kaubandusette võtetelt. 63 Mõistagi jäid rekvisitsioonikomisjonid enamasti tühjade kätega ja ettevõtmine lõpetati. 64 Tartumaa toitluskomitee lootis kubernerilt saada luba koguni selliseks äärmuslikuks meetmeks nagu valdade magasivilja sundmüük. Väga tõsiste varustamisraskuste korral on võetud linlastele suurtes kogustes leivavilja ka sõjaväe ladudest. Seda tuli ette nii Narvas, Tartus kui ka Tallinnas. 65 Müügikoguste normeerimine Linnad ja komiteed normeerisid ka müügikoguseid. Esimestena muutusid kaardikaupadeks suhkur ja nisujahu, seejärel manna. Tallinnas ja Paldiskis viidi linnavalitsuse vahendusel hangitud suhkru ja nisujahu müük tšekkide alusele aasta novembris ning Haapsalus suhkur samuti aasta novembris ja nisu jahu aasta jaanuaris. Paides ja Rakveres ning erinõu pidamise nõudel ka Liivimaal tulid «suhkrutähed» kasutusele aasta suvel. 66 Viljandis ja Pärnus võeti nisujahukaardid kasutusele 58. EAA , l. 135, 144, keiser Peeter Suure merekindluse komandandi käsud, ja ; A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk EAA , l , 18 19, Rakvere toitlusnõupidamise protokollid, ja EAA , Liivimaa erinõupidamise žurnaalid, ; EAA , l , Tartu linna toitluskomisjoni protokoll, EAA , l , Liivimaa viitsekuberner Põhjarinde varustusülemale, jaanuar EAA , l p, 135p 143, Tartumaa toitluskomitee protokollid, 30.1., 1.2. ja EAA EAA , toimik rekvireerimise kohta. 65. Правительственный вестник 1915, 12. oktoober; A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk EAA , l p, Eestimaa kuberner toitlusasjade erinõupidamisele, ; EAA , l , Tartumaa toitluskomitee protokoll, ; A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk

212 Võitlus toidu hinna tõusuga Tallinna Peeter Suure merekindluse komandandi viitseadmiral Aleksandr Gerassimovi korraldus keelata lisaks teravilja ja selle toodete ning hobusemoona väljaveole ka kala väljavedu Eestimaalt, EAA , l. 2 alles aasta algul. 30. juunil 1916 võeti vastu üleriigiline nn lihakeelu seadus, mis keelas teisipäevast reedeni kõigis müügikohtades nii liha kui ka igasuguste lihasaaduste ja -toitude müügi. 67 Linnad ja semstvod (või toitluskomiteed) otsustasid, kui palju loomi võisid lihunikud vastu võtta, ning esitasid need normid kubermanguvalitsusele. 5. detsembril otsustas Liivi maa toitlusnõupidamine kehtestada kõigis maakondades liha nädalanormiks üks nael inimese kohta aasta alguskuudel hakati leiba või leivajahu kaartide alusel müüma Valgas, Võrus ja Viljandis Собрание узаконений и распоряжений правительства, , 193, art EAA , l p, toitlusvolinik toitluskomiteedele, Võru Teataja 1917, 21. jaanuar; Päevaleht 1917, 30. jaanuar; Sakala 1917, 20. veebruar. 212

213 Kersti Lust Väljaveokeelud Sõjaväevõimud kehtestasid väljaveokeelde nii armee kui ka tsiviil elanike varustamise huvides. Eestist ihkasid toitu hankida Petrograd, Riia ja ka enne sõda läänest vilja importinud Soome. Sõja ajal antud rutakad, omakasupüüdlikud ja koordineerimata väljaveokeelud häirisid linnade varustamist ja takistasid ajuti kauba voogude kulgemist isegi ühest maakonnast teise. Toiduainete saatmise Liivimaa põhja osast lõunasse lõpetas 43. armeekorpuse ülema kindral Aleksandr Novikovi käsk aastal. Sama aasta sügisel kemplesid korpuseülem ja keiser Peeter Suure merekindluse komandant Viljandi- ja Järvamaalt toiduainete väljaveo keelamise üle: komandant Aleksandr Gerassimov nõudis tallinlaste toitmiseks keeldude tühistamist, kuid korpuseülem ja 108. jalaväediviisi ülem kehtestasid need üha uuesti oktoobril keelati paljude toiduainete väljavedu kogu korpusepiirkonnast, mis hõlmas merekindluse rajoonist üle jääva Eesti ala. 71 Nädal hiljem aga kuulutati Eesti maa kubermang merekindluse varustusrajooniks. Liivimaa kuberneri hilisemad katsed peatada toiduainete väljavool kubermangust nurjas põllutööministri vastuseis, kuna see kahjustanud naaberkubermange. 72 Liivimaalt toiduainete väljaveo luba mist pooldas teiste seas innukalt Eestimaa kuberner, kelle sõnul oli Lõuna-Eesti alati varus tanud Eestimaa kubermangu toiduainetega. 73 Eestimaal kehtestati aasta oktoobrist aasta veebruarini üksteise järel väljaveokeelud viljale, moonale, kari loomadele, lihale, kartulile ja võile, pärast seda kui aasta aprillist juunini kehtinud jahu ja teravilja väljaveo keelu kaotamise järel oli neid suurtes kogustes tarnitud Soome ja mujale ning see oli päädinud viljapaanikaga. 74 Käsud ei suutnud muidugi väljavoolu seisata, vaid see jätkus nii erilubade alusel kui ka salaja. Nii Eestis kui ka Sise-Venemaal lõikas väljaveopiirangute ebamõistlik, koordineerimata ja laialdane rakendamine läbi tavapärased kaubandussidemed ning nende kahjulik mõju oli suurem, kui olnuks rekvireerimistel, mille vältimiseks neid piiranguid väidetavalt kehtestati EAA , l. 52, 63 65, 93, 95, EAA , l. 100, Liivimaa kuberneri teadaanne, EAA , l. 7 8, õiend Eesti- ja Liivimaalt toiduainete väljaveo mittelubamise kohta, 1915; samas, l p, Liivimaa erinõupidamise žurnaal, aasta oktoobris keelasid sõjaväevõimud toiduainete väljaveo Viljandi-, Pärnu- ja Tartumaalt: EAA , l. 325, Liivimaa kuber ner toitluskomiteedele, Sarnased keelud taaskehtestati aasta jaanuaris ning haarasid nüüd ka Võrumaa: Päevaleht 1917, 26. jaanuar. 73. EAA , l. 7 8, õiend Eesti- ja Liivimaalt toiduainete väljaveo mittelubamise kohta, EAA , l. 43, kindralleitnant Pavel Kurlovi käsk, ; EAA , Pavel Kurlovi, merekindluse komandandi ja kuberneri käsud ja korraldused; EAA , maakonna ülemate aruanded Eestimaa kubernerile; A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk Hiljem neid keelde leevendati. 75. L. T. Lih. Bread and Authority, lk

214 Võitlus toidu hinna tõusuga Karistused Hinnatõusu tõkestamiseks antud korralduste rikkujaile olid ette nähtud mitmesugused karistused. Keelatud kaupade väljavedajaid ja piirhinnast kõrgemat hinda küsinud jaemüüjaid ootas kuni 3000-rublaline rahatrahv või kuni kolmekuuline vangistus. 76 Väljavedu või spekulatiivset edasimüüki arvati suutvat tõkestada ka ähvardusega, et tabamisel kättesaadud kaubad rekvireeritakse. 77 Samuti kuulus spekulatsioonivastase võitluse arsenali karistamine väljasaatmisega septembril 1916 kinnitas keiser üleriigilise elukalliduse vastu võitlemise seaduse, mille alusel võis «kunstlikult hindu kruvivaid», tarbekaupu varjavaid või laos kinni hoidvaid kaup mehi, tööstureid ja ühisusi karistada kuni rublalise rahatrahvi, õiguste ära võtmise või vangistusega. 79 Ilmselt olid kaupmeeste ohjeldamisel mõjusamad sellised meetmed, mis jätsid nad ilma veolubadest ning õigusest kuberneri, toitlus komitee või linna nimel ja vahendusel väljast kaupu tellida, juhul kui nad müüsid neid kallimalt või vedasid ilma loata mujale. 80 Usalduse kaotanud kaupmehed arvati agentide hulgast välja. Nii sai sisseveetavate toiduainete hindu teatud määral kontrollida. Nii Sise-Venemaal kui ka Eestis sunniti tootjaid fikseeritud kokkuostu hinnaga müüma rekvisitsiooni ähvardusel. Viimasel puhul maksti 85% kehtinud piirhinnast. Töötleva tööstuse ettevõtete, nagu meiereide üle sai sisse seada järelevalve ning ettekirjutuste rikkumise korral panna nad sekvestri alla. 81 Piirhindadest kinnipidamise järele valvas politsei oma võimaluste piires. Erinevalt Venemaa sisekubermangudest puudus Eestis arvestatav «hinnakontroll» ehk võitlus hinnatõusuga tarbijate tasandil. Vene linnades seevastu polnud käsikähmlused turul või kauplustes, poodide ja ladude rüüstamised ning toitlusmässud haruldased. 82 Väikseimgi hinnatõus võis vallandada konflikti, mis paisus tuhandeid inimesi haaravateks rahutuseks. Spekulante pandi seal tõepoolest ka mitmeks kuuks trellide taha Vt Eesti- ja Liivimaal antud korraldusi: EAA ; Vt nt EAA , l p, Tartumaa ispravniku ringkiri, EAA , maakonnaülemate korraldused, Собрание узаконений и распоряжений правительства, , 250, art EAA , l p, Liivimaa erinõupidamise otsused, ; EAA , l , Tartumaa toitluskomitee protokoll, Samuti jäeti linnade ostetud viljast ilma pagareid ja kondiitreid. 81. EAA , l. 107p 112p, Tartumaa toitluskomitee protokoll, B. Engel. Not by Bread Alone, lk ; Юрий Кирьянов. Массовые выступления на почве дороговизны в России (1914 февраль 1917 г.). Отечественная история 1993, 3, lk Peter Holquist. Making War, Forging Revolution. Russia s Continuum of Crisis Cambridge, Mass. 2002, lk

215 Kersti Lust Toidu hinna tõusu tõkestamise meetmed olid Sise-Venemaal ja Eestis üldiselt sarnased, kuid erinevalt Vene aladest ei püütud siin kaupmehi esmatarbekaupadega varustamise ahelast välja tõrjuda, vaid toitlusega tegelnud organid toetusid ka ise varu misel erakapitalile, võitlus spekulantidega ei kütnud üles kirgi ega leidnud aset tõsisemaid toitlusrahutusi. Tallinna linnal oli keerulisem jõuliselt sekkuda, sest Eestimaa kuberner oli lähedal ja linnadel olid väiksemad volipiirid kui ajutistel komiteedel, nagu näiteks Lõuna-Eestis Tartumaa toitluskomiteel. Võimude samme hinnatõusu pidurdamisel on peetud ebatõhusaks ning toitluspoliitikat tervikuna süsteemituks ja küllaltki asja tundmatuks. 84 Transpordivõrk ei rahuldanud sõjaaja vaja dusi. Meetmete tõhusust kahandas nii nende vähene omavaheline koordineeritus kui ka sisekubermangudes lokkav haldussuutmatus. Toitlus- ja maksupoliitika ning kiirenev inflatsioon ei stimu leerinud ei suur- ega väikepõllumehi toodangut turule tooma, kuid samal ajal piirdus administratiivne kontroll väljaveo, hindade ja raudteevedude reguleerimisega ega laienenud näiteks tootmisele. The struggle against rising foodstuff prices in Estonia from 1914 to spring 1917 The article provides an overview of the struggle against rising foodstuff prices in Estonia on the normative level, examining which institutions tried to restrain the price hike and what measures they used until the spring of 1917, when, as the Russian monarchy collapsed, its power institutions gradually became inactive, and the Governorate of Estonia was established with its own local government, which enjoyed some elements of autonomy. That is when the food situation deteriorated sharply and the food provision system was reorganized, involving representatives of the soviets of workers and soldiers. The author focuses on the activities of the temporary institutions founded during the war, such as the special councils and food provision commissions and committees. The activities of the temporary food provision councils and committees were organized on the governorate and county levels on the basis of the regulations applicable across Russia, stipulating the functions of these institutions. Their composition was also similar to that in Russia proper, the only exception being that in Estonia and Livonia, representatives of local nobility were involved in their work instead of district council (zemstvo) representatives. Military authorities also had a major impact on the provision of food to the civilian population. Price limits had 84. A. Takkin. Eesti Esimese maailmasõja päevil, lk 53; P. Gatrell. Russia s First World War, lk

216 Võitlus toidu hinna tõusuga to be coordinated with them. The military authorities at various levels also enforced export bans and, during the general ban, issued, as agreed with the governor or a food provision committee, export permits to some individuals and companies, authorized the governor and food provision committees to purchase or requisition grain in the rural areas, and so on. Reviewed in the article are four interconnected price-hike-prevention methods: enforcement of price limits, stockpiling of foodstuffs, rationing of sales quantities, and banning of exports. The police monitored adherence to price limits to the best of its strained abilities. Unlike in other Russian governorates, there was no efficient popular price control in Estonia, that is, no combating price hikes on the consumer level. By contrast, market and shop scuffles, store and warehouse looting, and even food riots were frequent occurrences in cities across Russia. The measures employed against price hikes in Estonia and in other Russian governorates were mostly the same, but in Estonia no attempts were made to exclude merchants from the chain of supply of staple goods. Instead, the local food provision bodies themselves relied on private capital for foodstuff-stockpiling arrangements; the fight against profiteers was a low-key affair, and there were no serious public disturbances due to food shortages. The city of Tallinn found it difficult to interfere in food provision because the governor of Estonia was nearby and the temporary committees, such as the Tartu County Food Provision Committee, had more extensive mandates than the cities did. The authorities were not effective in combating price hikes, and the food provision policy lacked a systematic approach and was implemented in a quite incompetent manner. The railway network did not meet wartime requirements. The measures undertaken were even less effective because they were poorly coordinated and the administrative capabilities of the other Russian governorates were inadequate. The food provision and taxation policies of the authorities failed to stimulate either large or small farmers to market their produce. Foodstuff producers were also discouraged by the ever-accelerating inflation. The export bans and other similar measures considerably hindered the functioning of the market mechanisms, and the authorities were not even capable of implementing the full scope of administrative measures, relying only on partly regulating exports, prices, and railway transportation and not expanding their control over such aspects as production. 216

217 «Meie riigipoliitiliseks paleuseks on autonoomia» 30. märtsi aasta määrus Eestimaa ajutise valitsemiskorra kohta Ago Pajur Kõneldes Eesti omariikluse ideest ja Eesti Vabariigi sünnist, alustatakse käsitlust traditsiooniliselt aasta Veebruarirevolutsioonist. Õigemini Eesti autonoomiast, mida on peetud esimeseks sammuks teel riikliku iseseisvuse poole ning mille saavutamiseks revolutsioon võimaluse avas. Autonoomia saamisloos omakorda on tähtsustatud juhtpoliitikute nõupidamist Tartus märtsil, Eesti omavalitsuse määruse projekti koostamist ja esitamist Ajutisele Valitsusele 18. märtsil, Peterburi eestlaste manifestatsiooni autonoomia toetuseks 26. märtsil ning Ajutise Valitsuse 30. märtsi määrust Eestimaa ajutise valitsemiskorra kohta. 1 Samas on autonoomia saavutamine jäänud hilisemate ja iseseisvumise seisukohalt märksa olulisemate sündmuste varju ning pälvinud suhteliselt tagasihoidlikku tähelepanu. Seda nii kaasaegsete kirjapandud meenutustes kui ka ajaloolaste hilisemates uurimustes. Ajaloolaste süvenemist nimetatud temaatikasse on seejuures kahtlemata takistanud allikmaterjalide nappus. Autonoomiaidee sünd aasta revolutsioon oli andnud tugeva tõuke Eesti ühiskonna politiseeru miseks ning rikastanud rahva poliitilist mõtet paljude uute ideede ja eesmärkidega, nagu vaba riiklik riigikord, põhiseadus, demokraatia, kodanikuõigused jne. Kaugeltki mitte viimasel kohal polnud nende uudsete sihtide seas Eesti autonoomia. Paraku puudusid toonastes oludes vähimadki võimalused selle paleuse teostamiseks ning 1. Vt nt Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa: Tallinn 2002, lk

218 30. märtsi aasta määrus auto noomia jäi pikkadeks aastateks tabuteemaks, millest rääkimine avalikkuse ees ei tulnud kõne allagi. Uuele elule äratati autonoomiaidee alles ilmasõja ajal, kui sellest hakati kõnelema korraga nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartus kujunes autonomiste koondanud keskuseks aastail ilmunud ajakiri Vaba Sõna, kus autonoomia hädavajalikkusest vähemusrahvustele kirjutasid mitmed vasakmeelsed haritlased, teiste seas sotsiaaldemokraadid Friedebert Tuglas ja Johan Jans. 2 Tallinnas oli aastal asutatud Tallinna Eesti Haritlaste Klubi (Intelligentide Klubi), kuhu kuulus umbes 70 eesti rahvusest haritlast (peamiselt advo kaadid ja arstid), kes käisid koos Estonia seltsimajas ning arutasid üheskoos mitmesuguseid päevapoliitilisi küsimusi ja tulevikuvisioone. 3 Üsna pea kujunes klubi raames väiksem mitteformaalne sõpruskond, mida on nimetatud kas auto no mistide rühmaks või Vaba Sõna rühmaks (mitmed rühmituse liikmed olid tihedalt seotud Tartu ajakirjaga Vaba Sõna). Autonomistide rühma vaimseteks eestvedajateks olid advokaadid Jüri Vilms ja Otto Strandman; nende kiiluvees tegut sesid arstid Konstantin Konik, Juhan Luiga, Mait Püüman, majandustegelased Jüri Jaakson, Arnold Jürgens, Juhan Kukk jt, kokku paarkümmend inimest. Autonomistid käisid enamasti koos pühapäeva pärastlõunati haritlaste klubi tagatoas, vahel ka Strandmani või Vilmsi korteris Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse (rahvasuus eesti panga) majas Jaani täna vas. Enamasti esines keegi rühmakaaslastest referaadiga mõnel parasjagu päevakorras seisnud teemal, mida seejärel üheskoos arutati. Üheks teemaks, mille juurde arutlustes ikka ja jälle naasti, sai Eesti autonoomia. 4 Autonomistide seas liikus käest kätte Jüri Vilmsi koostatud Eesti autonoomia eelkavatsus (projekt). Selles nähti tulevikus ette eestlaste asualade ühendamine rahvuslikuks kubermanguks, demokraatlikult valitud seadusandliku maapäeva, rahvaesinduse ees vastutava maavalitsuse ja sõltumatu kohtusüsteemi tipus seisva senati moodustamine, kubermangu piirides eesti keelele riigi keele staatuse andmine jne. Eelkavatsus oli mõeldud esitamiseks Venemaa Riigi duumale, kuid ei jõudnud 2. Mati Graf. Eesti rahvusriik. Ideed ja lahendused: ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. Tallinn 1993, lk Küllo Arjakas. Konstantin Konik. Unustatud suurmees. Tallinn 2008, lk 81; Seppo Zetterberg. Jüri Vilmsi surm. Eesti asepeaministri hukkamine Helsingis 13. aprillil Tallinn 2004, lk Juhan Kukk. Mälestusi Jüri Vilmsist. Jüri Vilms mälestustes. Koostaja Hando Runnel. Tartu 1998, lk 178; Rudolf Paabo. Autonomistide rühmas. Jüri Vilms mälestustes. Koostaja Hando Runnel. Tartu 1998, lk 226; Aadu Lüüs. Mõningaid jooni Jüri Vilmsi elust. Jüri Vilms mälestustes. Koostaja Hando Runnel. Tartu 1998, lk 235; Otto Strandman. Autonoomia ja okupatsioon. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt, I: Revolutsioon ja okupatsioon Tallinn 1927, lk

219 Ago Pajur teadaolevalt kunagi adressaadini. Polnud ka mõeldav, et Riigiduuma võinuks eelnõu heaks kiita. 5 Laiema avalikkuse ees tõstatas autonoomiaküsimuse samuti Jüri Vilms. Alustuseks kahes aastal ajakirjas Vaba Sõna ilmunud artiklis. 6 Seejärel kõnes, mille ta pidas Eestimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 100. aasta päeva pidustuste raames 22. mail 1916 teatri osaühisuse Estonia avalikul pidulikul koosolekul. Kaasaegne ajakirjandus piirdus Vilmsi kõne tutvustuses napisõnalise tõdemusega: «Kõne leja näitas selgetes joontes, kudas Eesti rahvas esimese vaba aastasaja kestusel rahvuseks välja arenenud ja nüüd rahvuslise enesemääramise võimalusi ootab, et Vene riigi lahutamata osana iseseisvat rahvuslist elu elada.» 7 Koosolekul osalenud meenutasid aga hiljem, kuidas Vilmsi lausutud sõnadele «Eesti autonoomia» järgnenud saalis hetkeline haudvaikus ja seejärel ärev kahin ning kuidas noorema rahva paled löönud rõõmust hiilgama, samal ajal kui auväärsema publiku näod tõsiseks tõmbunud ja pikaks veninud. 8 Veebruarirevolutsiooni mõju rahvusküsimustele Reaalne võimalus autonoomia nõutamiseks avanes pärast Veebruari revolutsiooni. Keisrivõimu kukutamisele järgnenud demokraatlike vabaduste jõuline esiletõus näis pakkuvat uusi arenguperspektiive ka vähemusrahvustele. 3. märtsil deklareeris vast moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus, et juhindub oma tegevuses muu hulgas vaja dusest kaotada kõik seisulikud, usulised ja rahvuslikud piirangud. 6. märtsil avaldas Ajutine Valitsus koostöös Soome erakondadega ettevalmistatud manifesti, millega tühistati venestusajal kehtestatud ebaseaduslikud määrused ja taastati Soome suurvürstiriigi varasem autonoomia. 16. märtsil pöördus valitsus poola rahva poole üleskutsega, milles teatas, et seni kolme impeeriumi vahel jagatud poola rahval on täielik õigus ise oma maa valitsemiskorralduse üle otsustada, ning avaldas lootust, et moodustatavast iseseisvast Poola riigist kujuneb püsiva rahu pant Euroopas. 20. märtsil võttis valitsus vastu «Usuliste ja rahvuslike piirangute kaotamise seaduse», millega tühistati seni vähemusrahvuste kohta kehtinud kitsendused seoses vaba 5. M. Graf. Eesti rahvusriik, lk 117; Jaan Kärner. Autonomia. Sakala 1917, 29. märts. 6. Jüri Vilms. Eesti naiivne kosmopolitism ja rahvuslus. Vaba Sõna 1915, nr 1, lk 10 19; Jüri Vilms. Eesti rahvuspoliitika. Vaba Sõna 1915, nr 5, lk (vt ka Jüri Vilms. Kahe ilma vahel. Koostaja Hando Runnel. Tartu 1998, lk 67 90). 7. Vabastamisepäeva pühitsemine. Päevaleht 1916, 25. mai; Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. 2. tr. Stockholm 1964, lk August Tammann. Ta julges sellest kõnelda. Jüri Vilms mälestustes. Koostaja Hando Runnel. Tartu 1998, lk 212; A. Lüüs. Mõningaid jooni Jüri Vilmsi elust, lk

220 30. märtsi aasta määrus liikumise ja elukoha valikuga, õigusega eraomandile, tegevusega kaubanduse, käsitöö ja tööstuse alal, osalemisega majandusühistutes, töötamisega riigi- ja avalikus teenistuses jne. 9 Samas ei saa Ajutise Valitsuse samme ületähtsustada. Soomlastele ei paku tud sisuliselt midagi uut, vaid üksnes pöörduti tagasi varasema venestuse- eelse olukorra juurde. Poolakate puhul on valitsuse pöördumise taga nähtud eeskätt soovi tugevdada slaavi rahvaste ühisrinnet Keskriikide vastu (olid ju Poola alad alates aastast Saksamaa kontrolli all). 20. märtsi seadus pidi aga ennekõike leevendama Venemaa kõige allasurutuma rahva, juutide olu korda, mõjutades teiste vähemusrahvuste seisundit tagasihoidlikult. Muu hulgas lubati seadusega küll kasutada kohalikke keeli erakoolides ja -seltsides, kuid Balti kuber mangudes oli põlisrahvastel see õigus varemgi (küll puudutas see lubadus baltisakslasi, kelle tegevusvabadust oli ilmasõja aastail tugevalt kärbitud). Tähele panuväärsel moel ei mainitud Ajutise Valitsuse deklaratsioonides ja üleskutsetes sõnagagi ei piirkondlikku ega rahvuslikku autonoomiat, kõnelemata juba rahvaste enesemääramisõigusest. Mati Graf on õigu sega sedastanud, et «valitsuse etteotsa tõusnud suurvene liberaalid mõtlesid [---] ennekõike maailmariigi kooshoidmisele, mitte niivõrd vähemusrahvastele autonoomia andmisele». 10 Samal ajal laekus Ajutisele Valitsusele Venemaa rahvuslikest piirkondadest päev-päevalt üha enam pöördumisi, mille põhisisuks oli autonoomia nõudmine. 13. märtsil asutati Peterburis Leedu Rahvusnõukogu, mis koosnes erinevate poliitiliste jõudude esindajatest ning seisis umbes Venemaal elanud leedulase huvide eest. Viis päeva hiljem edastasid Vene Riigiduuma saadikud Martynas Yčas ja Mykolas Januškevičius Leedu Rahvusnõukogu nimel Ajutise Valitsuse peaministrile dokumendi, milles taotleti leedulaste asualade liitmist ühtseks administratiivseks tervikuks ning loodava haldusüksuse juhtimise üleandmist leedulaste kätte. Samal päe val, 18. märtsil, väisasid peaministrit ka ukrainlaste esindajad (Aleksandr Lototski, Maksim Slavinski jt), kes soovisid, et valitsuse juurde loodaks Ukraina komissari ametikoht, et Ukraina kubermangudes määrataks valitsuse esindajateks (kubermangu komissarideks) üksnes ukrainlasi, et valitsus saadaks edaspidi Ukrainasse riigiametitesse ainult selliseid isikuid, kes tunnevad kohalikke olusid ja valdavad ukraina keelt, et viivitamatult kehtestataks ametiasutustes ukrainakeelne asjaajamine, et õppetöö Ukraina alg- ja keskkoolides hakkaks toimuma rahvuskeeles jne E. Laaman. Eesti iseseisvuse sünd, lk 78; M. Graf. Eesti rahvusriik, lk ; Seppo Zetterberg. Iseseisva Soome ajalugu. Tallinn 1991, lk 15; Павел Милюков. История второй русской революции. Москва 2001, lk 46, M. Graf. Eesti rahvusriik, lk П. Милюков. История второй русской революции, lk 46,

221 Ago Pajur Peterburis sai alguse ka vähemusrahvuste koostöö. 15. märtsil tulid Riigiduuma muulastest saadikud kokku ja moodustasid rahvuste esindajate nõu kogu, et töötada välja ühine platvorm, mis väljendaks vähemusrahvuste seisukohti Vene maa riikliku ülesehituse küsimustes. Nõukogu büroosse kuulus poolakate, leedulaste, juutide ja islamiusuliste rahvaste esindajate kõrval eestlane Jaan Raamot. Mõni päev varem oli analoogne rahvustevaheline büroo loodud ka Moskvas; Moskva büroos olid esindatud poolakad, ukrainlased, armeenlased, leedulased, lätlased, eestlased, juudid ja islamiusulised rahvad. 12 Tartu alustab Loomulikult hakkasid omi rahvuslikke nõudmisi sõnastama ka eestlased, olles selles osas Venemaa vähemusrahvuste seas esirinnas. Eestlaste seas omakorda tõusid esile kaks algatuskeskust Postimehe ringkonnad Tartus ning Pealinna Teataja ümber koondunud rahvusmeelsed tegelased Peterburis. Tallinna eestlaskond jäi esialgu tagasi hoidlikumaks ja äraootavamaks. Tartusse jõudsid esimesed kindlad teated revolutsiooni võidust 2. märtsil ning juba 3. märtsi pärastlõunaks kutsus Põhja-Balti Keskkomitee kokku Tartu eesti seltside esindajad. Nõupidamisel otsustati korraldada järgmisel õhtul Põhja-Balti komi teede asemikekogu üldkoosolek, «et päeva-nõuete kohaselt kindlaid juhtmäärusi üles seada» märtsi õhtul koguneski Põhja-Balti Keskkomitee ruumidesse 47 esindajat erinevatest organisatsioonidest. Ühiselt otsustati «läh päivil Petrogradis koosolek ära pidada, mis laialdase autonomia projekti valmistab». Esindajad Peterburi nõupidamisele kavatseti valida Põhja-Balti organisatsiooni maakonna- ja linnakomiteedes, kusjuures linnakomiteed pidid hoolitsema selle eest, et Peterburi läkitataks veel tööliste saadikuid. 14 Pärast 4. märtsi nõupidamist saatis Jaan Tõnisson Põhja-Balti Keskkomitee nimel Ajutisele Valitsusele telegrammi, milles paluti astuda kiiresti samme «ajutise valitsemiskorra maksmapanemiseks Eestimaal laialise autonoomia alusel» Rahvuste esitajate nõukogu riigivolikogus. Pealinna Teataja 1917, 22. märts; Rahvuste esitajate soovid. Tallinna Teataja 1917, 16. märts; Aleksander Kaelas. Venemaa rahvaste büroo. Tallinna Teataja 1917, 17. märts; M. Graf. Eesti rahvusriik, lk Jaan Tõnisson. Üleüldise seisukorra kohta meie linnas. Postimees 1917, 4. märts. 14. Tartu Eesti seltside asemikkude koosolek. Postimees 1917, 6. märts. 15. Jaan Tõnisson. Autonoomialt iseseisvusele. Sündmusi ja mälestusi ajaloolise murrangu päevilt. Vabaduse tulekul, I. Koguteos Eesti Maanõukogu aasta 15./28. nov. otsuse tähistamiseks. Toimetanud H. Kruus, J. Ots. Tartu 1938, lk

222 30. märtsi aasta määrus Kui esialgu kõnelesid autonoomiast üksnes seltside esindajad, keda võib mingis mõttes pidada ühiskonna eliidiks, siis 6. märtsi õhtul tõsteti sama teema üles «laialdaste rahvahulkade» ees. Suurel rahvakoosolekul Vanemuises deklareeris Postimehe toimetuse liige Adam Bachmann (Randalu): «Nüüd tuleb viibimata asuda rahvus lise autonomia ja rahvuslise omavalitsuse eelnõu harutamisele.» Ühtlasi kinnitas ta, et vastavad ettevalmistustööd ongi juba käimas ning lähipäevil astuvad Peter buris kokku Põhja-Balti komiteede asemikud ning Eestimaa kubermangu ja Peterburi eestlaskonna esindajad, et «maaomavalitsuse eelnõu meie rahvuslise autonomia mõttes välja töötada». 16 Kohe pärast 6. märtsi rahvakoosolekut sõitis Jaan Tõnisson Peterburi. Seal kasutas ta isiklikku tutvust uue valitsuse juhi, Ministrite Nõukogu esimehe ja siseministri vürst Georgi Lvoviga mõlemad olid olnud aastal Vene Riigi duuma esimese koosseisu saadikud ja pääses 8. märtsil tema jutule. Vürst Lvov oli Põhja- Balti Keskkomitee 4. märtsi telegrammi kätte saanud ning kinnitas, et valitsus on langetanud põhimõttelise otsuse Eesti autonoomia heaks kiita. Enne lõplikku otsustamist olla vaja vaid koguda lisaandmeid kohapealse olukorra, sh seltskonnas valitsevate meeleolude kohta, milleks valitsus kavatseb saata Eestisse tutvumiskäigule kaks Riigiduuma liiget. Tõnisson soovitas kohalikke olusid mittetundvate suvaliste saadikute asemel teha ülevaate koostamise ülesandeks eestlastele. Seepeale otsustas vürst Lvov anda ülesande aastal Liivimaa talurahva esindajana Riigi duumasse valitud Jaan Raamotile. Ühtlasi lubanud valitsusjuht omalt poolt «kõik teha, mis temast oleneb, et Eestimaa valitsemise uuenduste kava Ajutises Valitsuses heaks kiidetaks». 17 Näib, et peaministril oli mingi kõnelus Eesti asjade üle ka Jaan Raamotiga. Raamot ise on seda kohtumist hiljem meenutanud nii: «Läksin ühel päeval pääministri Lvovi jutule. Seletasin talle, et Baltimaale peab tingimata omavalitsuse andma. Selle küsimusega ei tohi viivitada. Rahvas on ärevuses. Vürst Lvov oli nõus. Andis mulle teatavad volitused, et ma koha pääl pidin seltskonna tegelastega läbi rääkima ja vahest ka projekti maaomavalitsuse sisseseadmiseks äraandma.» 18 Torkab silma, et Raamoti sõnul ei käinud jutt mitte Eesti autonoomiast, vaid üksnes koha liku omavalitsuse sisseseadmisest. Sama näib kinnitavat ka Raamotile väljastatud volituse tekst: «Aju tine Valitsus volitas Riigiduuma liiget I. M. Raamotit sõitma Revelisse ja Jurjevisse, et seoses käesolevate sündmustega selgitada kõiki kohaliku juhtimise sisseseadmise küsimusi.» 19 Kuivõrd dokument on dateeritud 8. märtsiga, siis võib oletada, 16. Suur rahvakoosolek «Vanemuises». Postimees 1917, 8. märts. 17. J. Tõnisson. Autonoomialt iseseisvusele, lk EAA , l. 3, Jaan Raamoti päevikulisi märkmeid Vene ja Eesti poliitilise olukorra kohta. 19. EAA , l. 16, Ajutise Valitsuse volitus Jaan Raamotile, (avaldatud fotokoopiana: E. Laaman. Eesti iseseisvuse sünd, lk 87). 222

223 Ago Pajur et Raamot sai selle siiski alles pärast Tõnissoni ja Lvovi kohtumist, 20 mis tõttu jääb Raamoti ja Lvovi vestluse mõju järgnenud sündmustele mõneti selgusetuks. Igatahes väisasid Jaan Tõnisson ja Jaan Raamot vürst Lvovi soovitusel üheskoos siseministri abi Dmitri Štšepkinit, kes samuti lubanud eestlaste soovidele kõigiti vastu tulla. Sama vastuse sai Jaan Tõnisson veel ka Ajutise Valitsuse asjade valitsejalt Vladimir Nabokovilt. Kõigilt kohtumistelt jäi kõlama mõte: koostagu eestlased kiiresti seaduseelnõu demokraatliku omavalitsuse sisseseadmiseks Eestis ja esitagu see kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Seetõttu kiirustasid eestlased tagasi kodumaale Raamot Tallinna ja Tõnisson Tartusse, et kutsuda võimalikult pea kokku esinduslik nõupidamine omavalitsusseaduse eelnõu väljatöötamiseks. 21 Mati Graf on väitnud, et enne ärasõitu jõudis Jaan Tõnisson istuda koos Peterburi eesti seltside aktiivsemate tegelastega. 22 Teade näib igati usutav, kuid paraku ei kinnita seda Grafi viide Pealinna Teatajale. Viidatud numbris kirjeldati küll Peterburi eestlaste 8. märtsi nõupidamist, kuid Jaan Tõnissoni osalemisest sellel pole märkigi. Ka ei mainitud ajalehes sõnagagi Tõnissoni kohtumist peaministri ja teiste uue valitsuse tipptegijatega. Kas tegemist oli Pealinna Teataja vasakmeelsete ajakirjanike soovimatusega tunnustada oma vana vimmameest, püüdega jätta rahvusliku algatuskeskuse roll pealinnale (mõni päev varem kritiseeris ajaleht kodumaalaste passiivsust) või mingi kolmanda põhjusega, peab jääma vastamata küsimuseks. Peterburi lööb kaasa Tartus oli 4. ja 6. märtsi kogunemistel kõneldud vajadusest korraldada Peter buris lähipäevil esinduslik nõupidamine, kus koostataks autonoomiaseaduse eelnõu. Kavan datud koosolekust Peterburis ei saanud siiski asja ning suisa käigult otsustati 20. Aleksander Looring on Ants Piibuga peetud vestluse mõjul oletanud, et Raamot kohtus Lvoviga päev või kaks enne Tõnissoni (Aleksander Looring. Eesti riigi sünd. Magistritöö. Tartu 1939, lk 40 41). Seegi pole võimatu, kuid sel juhul pidanuks Raamot 8. märtsil veel teistki korda peaministriga kokku saama, mida ta ise aga maininud pole. Või ehk tugines valitsusjuht volituse väljaandmisel Raamoti ja Tõnissoniga peetud vestlustele ning lasi dokumendi adressaadile toimetada mõnel ametnikul? 21. J. Tõnisson. Autonoomialt iseseisvusele, lk 56 58; Jaan Tõnisson. Eesti autonoomia tuleku päevilt. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt, I: Revolutsioon ja okupatsioon Tallinn 1927, lk 8 9; M. Graf. Eesti rahvusriik, lk ; Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika, lk 149; Kodumaa valitsusekorra uuendamise asjus. Postimees 1917, 10. märts; Isiklikud seletused. Postimees 1917, 11. märts. 22. M. Graf. Eesti rahvusriik, lk

224 30. märtsi aasta määrus autonoomiaprojekt kokku seada hoopiski Tartus. Põhjused ei ole teada, kirjanduses on mainitud ebamääraselt: «Peterburis aga selgus, et seal vastava suurema nõupidamise korraldamine on võimatu.» 23 Et tegemist oli ootamatusega, annab tunnistust 9. märtsi Postimees, kus samal leheküljel avaldati kaks teineteisele vastanduvat lühisõnumit. Esiteks anti teada, et 8. märtsi õhtul peeti Tartus Põhja-Balti komiteede koosolek, kus valiti esindajad «Petrogradi koosolekule omavalitsuse eelnõu väljatöötamise asjus». 24 Samas toodi aga ära pealinnast saabunud telegramm: «Petrogradi nõupidamine on edasi lükatud. Üleüldine nõupidamine ajutise valitsuse kommissari osavõtmisel on Tartus 11. märtsil. Sõidame koju. Teiste linnade komiteedele on meie poolt teada antud. Raamot ja Tõnisson.» 25 Mis iganes põhjusel Peterburi nõupidamine ära jäi, kindlasti mitte seetõttu, et pealinna eestlased olnuks autonoomiaküsimuse vastu ükskõiksed. Nende häälekandja, ajalehe Pealinna Teataja esimese revolutsioonijärgse numbri päist kaunistas suur loosung: «Elagu vabariikline Venemaa ja autonomline Eesti!» 26 Mälestuste põhjal saanud selle loosungi lisamine teoks noorte ajakirjanike (Julius Seljamaa, Karl Ast jt) isetegevuse tulemusena, ajalehe omanikelt nõusolekut küsimata. 27 Päev hiljem kinnitati Pealinna Teataja juhtkirjas, et Venemaa tulevik peitub venelaste ja vähemusrahvaste vastastikuses usalduses ja lugupidamises, mille aluseks saab olla üksnes piiri rahvaste laialdane autonoomia. Ühtlasi soovitati eestlastel ja lätlastel viivi tamatult alustada eeltöid kohaliku omavalitsuse küsimuste lahendamiseks märtsi õhtul peeti Peterburis koosolek, millel osalesid 16 kohaliku eesti organisatsiooni esindajad. Peaaegu kõik kõnelejad ärimees Karl Leopas, ajakirjanik Karl Ast, kooliõpetaja Artur Vallner, jurist Jüri Uluots jt toonitasid autonoomia vajalikkust. Eriarvamusi sünnitas vaid tulevase autonoomia ulatus. Mõõdukamad arva sid, et tulevikus peaksid kohalikule juhtimisele alluma eeskätt koolid, kohtud ja kirik. Radikaalsemad ettepanekud kõnelesid aga Eesti asutava kogu kokkukutsumisest ning pidasid lubatavaks jätta Vene keskvõimude otsustada vaid sõjaväeteenistuse ning side ja ühendusteede korraldamisega seotud küsimused. Üksmeelselt võeti vastu resolutsioon: «Petrogradi Eesti seltside asemikkude koosolek [---] otsustas nõuda autonomiat täies ulatuses seadusandlise ja täidesaatva võimude demokratlisel 23. A. Looring. Eesti riigi sünd, lk Põhja-Balti Tartu maakonna- ja linna-komiteede ühine koosolek. Postimees 1917, 9. märts. Põhja-Balti Tartu linnakomitee esindajateks valiti Jaan Tõnisson ja Lui Olesk, Tartu maakonnakomitee esindajateks Peeter Põld ja Jaan Mägi. 25. Ülemaaline koosolek 11. märtsil omavalitsuse korraldamiseks. Postimees 1917, 9. märts. 26. Pealinna Teataja 1917, 7. märts. 27. Karl Ast. Maapäev. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt, I: Revolutsioon ja okupatsioon Tallinn 1927, lk Pealinnas, 8. märtsil Pealinna Teataja 1917, 8. märts. 224

225 Ago Pajur alusel.» Ühtlasi valiti kolm esindajat (Karl Ast, Karl Luts, M. Koik) Tartus kogunevale nõupidamisele autonoomia küsimuses. 29 Et koosolekul oli kõneks ka vajadus autonoomia põhimõtteid inimestele pare mini tutvustada, siis avaldas Pealinna Teataja 10. märtsil vastavasisulise juhtkirja. Selles öeldi: «Eesti territorium peab eestlase peremehelikkudes kätes seisma. Eesti rahvuslised huvid peavad niivõrd kindlustamist ja väljaarendamist leidma, kui palju see teistele rahvustele koormavaks ei muutu. [---] Tähendatud otstarbeks peab Eesti endale kõige laiema autonomia Venemaa Suure Revolutsioni lõõsktulest välja tooma. Ta peab tulevase autonomia territoriumi seadusandlist ning täidesaatvat võimu omama.» Konkreetselt kõneldi vajadusest luua omaenese seadusandlikud ja täidesaatvad võimuasutused. Seadusandlikuks asutuseks pidi saama demokraatlike valimiste teel moodustatav maapäev, mille «valitsemise alla peavad käima kõik koha pealsed otsekohesed maksud, [---] looduserikkuste [---] eksploaterimise küsimus, agrar olude korraldamine, kulturliste ettevõtete rajamine ning krediterimine, tee asjandus (kohalise tähtsusega raudteed, kanalid, maanteed), kirik, kool, kohtud [---] Muidugi peavad autonomia põhjusseaduste (konstitutsioni) läbi emakeele õigus kohtus, koolis ja kõigis teistes ametiasutustes kindlustatud olema. Ka ülikoolide asutamine ei või meile keeldud olla». Ühtlasi pidanuks maapäev kutsuma ellu täidesaatva organi, mis koosnenuks tähtajaliselt ametisse määratud erialaspetsialistidest. Kirjutise autor läks aga veelgi kaugemale ega välistanud võimalust, et autonoomia taotlemine võib viia föderatiivse riigikorra kehtestamiseni Venemaal. Seejuures ei peetud föderalismi küll ainuvõimalikuks, kuid siiski täiesti mõeldavaks riigivormiks. 30 Tallinna start Nagu öeldud, olid tallinlased esialgu mõnevõrra tagasihoidlikumad ning hoidusid avalikult autonoomiast kõnelemast. Siiski ei kestnud selline mahajäämus kaua, jutt on vaid mõnest päevast. 8. märtsi Päevalehes ilmus Tallinna eesti seltskonnategelaste (Jüri Jaaksoni, Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi jt) pöördumine, milles kutsuti Tallinna linnavolikogu eestlastest liikmeid, Tallinna Teataja ja Päevalehe toimetuse ning kõigi kohalike eesti seltside esindajaid järgmiseks õhtuks avalikule koosolekule, et arutada eesti seltskonna organiseerimist Eesti seltside asemikkude koosolek. Pealinna Teataja 1917, 10. märts. 30. Mida mõistame autonomia all? Pealinna Teataja 1917, 10. märts. 31. Üleskutse. Päevaleht 1917, 8. märts. 225

226 30. märtsi aasta määrus 9. märtsi koosolek kujunes rahvarohkeks kohal olid umbes 30 eesti seltsi ja mõlema eesti päevalehe esindajad ning ligi 20 linnavolinikku. 32 Teiste seas osalesid ka neljandat päeva Eestimaa kubermangu komissari kohuseid täitnud Jaan Poska ja äsja Peterburist saabunud Riigiduuma-liige Jaan Raamot. Viimane andis ülevaate revolutsioonisündmustest Peterburis ja Ajutise Valitsuse tegevussuundadest. Koosolekul otsustati luua Tallinna eesti seltside liit, 33 kuhu kuuluksid kõik Tallinnas tegutsenud eesti organisatsioonid ning mis koordineeriks üldist rahvuspoliitikat. Valiti liidu juhtivasutused 40-liikmeline nõukogu (esimees Mihkel Pung) ja 7-liikmeline täidesaatev komitee 34 ning võeti vastu põhikiri. Eesti autonoomiast nimetatud nõupidamisel otsesõnu ei kõneldud, küll aga kirjutati vastuvõetud põhikirja sissejuhatuses muu hulgas järgmist: «Kahtlemata on kõigil meie rahva liikmetel [---] huvisid, millede selgituseks ja esituseks ühist korraldust vaja. Niisugusteks ühisteks asjadeks on eestkätt maaomavalitsus ja autonomia.» 35 Samuti võeti autonoomia küsimus jutuks liidu asutamisele vahetult järgnenud nõukogu koosolekul. Jaan Raamoti teadaandele, et «ajutisel valitsusel nõu on iseäralist komissari Eestimaa kubermangu ja Põhja-Liivimaa kohta välja saata, kes siin kõigis ametikohtades tarvilisi uuendusi peaks maksma panema», järgnes pikem diskussioon selle üle, kas Eesti peaks tulevikus olema ühtne tervik või jagunema kaheks haldusüksuseks, s.t kas Liivimaa kubermangu küljest eraldatav Lõuna-Eesti tuleks liita Eestimaa kubermanguga või tuleks sellest moodustada eraldiseisev kubermang. Koosolnud eelistasid üksmeelselt ühtset haldusüksust. 10. märtsi keskpäeval astus Tallinna Eesti Liidu nõukogu uuesti kokku ja otsus tas: 1) kutsuda Tallinna eeskujul ellu ülemaaline eesti seltside liit; 36 2) leppida Eesti Liidu moodustamise asjus kokku Tartu tegelastega ning saata selleks Tartusse läbirääkimistele Otto Strandman, Konstantin Päts ja Rein Eliaser; 3) kutsuda kokku uuendatud maapäev, millel on senise Eestimaa rüütelkonna maapäeva volitused, kuid mis moodustatakse demokraatlike üldvalimiste teel; 4) asutada valitsuse poolt ametisse määratava komissari juurde seltskonnategelastest koosnev nõuandev kogu, 32. ERA (pagineerimata), Tallinna Eesti Liidu asutamiskoosolekul osalenute nimekirjad, Ametliku nimega Eesti Seltskondliste Organisatsioonide Liit (Союзъ Эстонскихъ общественныхъ организацій). Vt Juhan Kukk. Mõningaid andmeid Eesti liidust, kui esimesest Eesti «rahvaesindusest». Vabaduse tulekul, I. Koguteos Eesti Maanõukogu aasta 15./28. nov. otsuse tähistamiseks. Toimetanud H. Kruus, J. Ots. Tartu 1938, lk Liidu täidesaatvasse komiteesse kuulusid Ado Birk, Rein Eliaser, Jüri Jaakson, A. Nõu, Konstantin Päts, Otto Strandman (esimees) ja Jüri Vilms. 35. ERA , l. 1, Tallinna Eesti Liidu põhjuskiri. 36. Ülemaaline eesti seltside liit jäi loomata, küll aga moodustati Tallinna eeskujul kohalikud liidud Haapsalus, Paides, Rakveres ja Valgas. Vt Karl Siilivask. Veebruarist Oktoobrini Tallinn 1972, lk

227 Ago Pajur kes komissarile uuenduste teostamisel abiks oleks; 5) soovitada valitsusel määrata oma komissariks Eestimaale Jaan Raamot. 37 Refereeritud ajalehesõnumist jääb mulje, nagu sõitnuks Päts, Strandman ja Eliaser Tartusse ainult selleks, et leppida tartlastega kokku ülemaalise eesti seltside liidu loomise asjus. Ometi oli nende reisil veel teine ja olulisemgi eesmärk osaleda 11. märtsil Tartus algaval nõupidamisel autonoomiaseaduse eelnõu väljatöötamisel. Tartu nõupidamine On väidetud, et märtsil peetud Tartu nõupidamisel «osales praktiliselt kogu eestlaste poliitiline eliit». 38 Seda seisukohta tuleb siiski pisut korrigeerida. Esiteks on osalejate koosseis ebaselge, teiseks aga leidus osalejate seas üldtuntud tegelaste (Karl Ast, Jaan Lattik, Peeter Põld, Konstantin Päts, Otto Strandman, Jaan Tõnisson jne) kõrval peaaegu sama palju selliseidki, kelle isikut on tänapäeval raske tuvastada (J. Adelson, J. Jakobson, J. Priimägi, M. Väli jt). Teada pole isegi nõupidamisel osalenute täpne arv. Arhiivis on küll säilinud 11. märtsil registreerunute nimekiri, kuhu kuulub 37 isikut, 39 kuid võrreldes seda nõupidamise protokolliga (kõnelenute nimedega), võib väita, et nimekirjas puudub vähemalt viis meest. Tähelepanuväärsel moel osalesid nõupidamisel saadikutena tõepoolest üksnes mehed, ehkki kuulajate seas oli ka naisi. Viimastele olla Konstantin Päts esimese hooga teatanud, et «tema naisterahvaid niisugusel koosolekul ei salli», kuid pidanud oma seisukohta koosolijate enamiku survel muutma. 40 Kuigi nõupidamisel leidus esindajaid kõikidest maakondadest peale Saaremaa, oli nende arv maakonniti vägagi erinev. Konkurentsitult suurim esindus oli Tartul teadaolevalt 14 saadikut. Järvamaalt saabus nõupidamisele vähemalt neli, Viljandi- ja Virumaalt ning Tallinnast (Harjumaalt?) kolm inimest, kuid Pärnu-, Lääne- ja Võrumaalt ainult üks isik. Küll aga olid esindatud kolm Eestimaa ja Põhja- Liivimaa toonastest administratiivpiiridest väljapoole jäänud linna Peterburi (kuus saadikut), Narva (kolm saadikut) ja Valga (kolm saadikut). 37. Tallinna Eesti liidu asutamine. Päevaleht 1917, 13. märts. 38. M. Graf. Eesti rahvusriik, lk EAA , l. 1 1p, koosolijad 11. märtsil. 40. Jaan Lattik. Eesti esimene parlament. Nii palju, kui mul meeles on. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt, I: Revolutsioon ja okupatsioon Tallinn 1927, lk

228 30. märtsi aasta määrus Jaan Tõnisson on meenutanud, et Tartusse kutsuti kokku kõigi Põhja-Balti maakonna- ja linnakomiteede esindajad. 41 Küllap see nii oligi, ehkki oma kuuluvust Põhja-Balti organisatsiooni pidas osalejate nimekirjas vajalikuks ära märkida vaid kaheksa registreerunut. Muidugi võis komitee esindajaid olla märksa rohkem, kuid kahtlemata osales nõupidamisel ka hulk inimesi, kel puudus otsene seos Põhja- Balti komiteedega. Seetõttu ei ole õige seostada Tartu nõupidamist ainult Põhja-Balti komiteedega. Nõupidamine avati 11. märtsil kell Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse ruumes, kuid viidi juba samal õhtul publikurohkuse (ajakirjanikud, üliõpilased, naisseltsi tegelased jt) tõttu üle Holmi tänava koolimaja saali. Koosoleku juhatajateks valiti Jaan Lattik Viljandist, Konstantin Päts Tallinnast ning Jaan Tõnisson Tartust; sekretärideks Rein Eliaser Tallinnast, Jaan Hünerson ja Peeter Põld Tartust ning O. Leik Viljandist. Alustuseks peeti vajalikuks informeerida üksteist kohtadel vastuvõetud otsustest ja seatud sihtidest. Esimesena tegi Jaan Tõnisson teatavaks tartlaste kavatsused. Arvatavasti täitis avaistungil sekretäri kohustusi kas Peeter Põld või Jaan Hünerson, kes tartlasena tundis Tõnissoni seisukohti hästi ega pidanud vajalikuks neid protokolli mustandisse kirja panna. Seetõttu ei ole Tartu plaanist teada ka midagi enamat kui Karl Lutsu lühikommentaar, et «võetakse viibimata ülemaalised valimised ette valdade, kihelkondade ja maakondade poolt, kelle esitajate kätte riigivõim ja omavalitsus läheb». 42 Seejärel kandis Otto Strandman ette Tallinna eesti seltside liidu seisu kohad, toonitades kategoorilise imperatiivina kolme põhipunkti ilmtingimata tuleb: 1) liita Eestimaa terviklikuks haldusüksuseks; 2) seada loodavas haldusüksuses sisse maaomavalitsus; 3) selleks kujundada senine rüütelkonna omavalitsus üldise hääle õiguse alusel ümber. Strandman väitis ka, et Eestimaa rüütelkond olevat juba kohustanud oma peameest alustama ettevalmistusi senise omavalitsusvõimu üleandmiseks. 43 Tundub, et nii Tõnisson kui ka Strandman pöörasid tähelepanu eeskätt kohaliku omavalitsuse sisseseadmisele ega rääkinud otsesõnu autonoomiast. Seevastu Peterburi eestlaste nimel kõnelnud sotsiaaldemokraat Karl Ast deklareeris rõhutatult, et pealinna eestlaskond soovib kodumaale autonoomiat, s.t omaenese seadusandlikku ja täidesaatvat võimu, ning on kaalunud võimalust kutsuda kokku Eesti 41. J. Tõnisson. Eesti autonoomia tuleku päevilt, lk K. L. [Karl Luts.] Tartu ülemaaline koosolek Eesti autonomia asjus. Muljed ja mälestused. Pealinna Teataja 1917, 15. märts. 43. Strandman pidas silmas Eestimaa rüütelkonna komitee 9. märtsi aasta otsust. Vt Protokolle der Estländischen Ritterschaft Hrsg. von Thomas Freiherr von Dellingshausen und Henning von Wistinghausen. Tartu 2011, lk

229 Ago Pajur asutav kogu, mis töötaks välja tulevase autonoomia alused. Samale seisukohale asus narvalaste soove vahendanud ajakirjanik Jaan Treufeldt tuleb nõuda täielikku autonoomiat ja kutsuda kokku Eesti asutav kogu. Nooremate meeste selge poolehoid autonoomia ideele tõi kõnetooli uuesti Jaan Tõnissoni, kes arvas, et oma konkreetsetes nõudmistes ei tohiks päris viimase piirini minna, ehkki rahvuslikud paleused on tarvis välja selgitada. Ta soovitas arutada, kas esineda valitsuse ees esialgu ainult Eesti omavalitsuse korraldamise kavaga või nõuda kohe autonoomiat. Küsimuse põhjalikumat arutamist enne otsustamist pooldas ka Konstantin Päts. Seepeale sekkus diskussiooni Jaan Raamot, tuletades meelde, et riigikorra vormide määramine ei kuulu mitte Ajutise Valitsuse, vaid tulevase Venemaa asutava kogu kompetentsi. Pealegi tuleks autonoomia saavutamiseks põhjalikke eeltöid teha. Seetõttu, leidis Raamot, ei oleks otstarbekas nõuda valitsuselt täielikku autonoomiat, vaid tuleks piirduda kultuuriautonoomia 44 taotlemisega. Kuigi Jaan Raamotis nähti keskvõimu esindajat või vähemalt meest, kelle jaoks oli Peterburis toimuv kõige selgem ja kelle arvamused seetõttu õige kaalukad, ei leidnud tema soovitused jäägitut toetust. Üldine meeleolu kaldus selle poole, et kui valitsuselt kohe autonoomiat nõuda ei saa, siis tuleb vähemasti tunnistada autonoomia saavutamine eestlaste rahvuspoliitiliseks ideaaliks. Otto Strandmani ette panekul pandi küsimus hääletusele ning Tartu nõupidamine langetas oma esimese otsuse täies üksmeeles: «Meie riigipolitiliseks paleuseks on autonomia.» 45 Alles pärast seda põhimõttelise tähtsusega seisukohavõttu lepiti Raamoti soovitusega jätta autonoomia küsimus Venemaa asutava kogu lahendada ning kõnelda esialgu üksnes ajutisest omavalitsuskorrast. Seejuures rõhutati veelgi, et see ajutine korraldus saab olla ainult ettevalmistav etapp üleminekul autonoomiale. 46 Järgnevalt kõneldi tulevase rahvusliku haldusüksuse territooriumi kindlaksmääramisest, omavalitsuse võimupiiridest (Konstantin Päts: «kõik küsimused käivad selle võimupiiri, mis maa kohta käivad»), valitsuse komissari rollist (Jaan Tõnisson: «kohalik seaduseandmine viiakse läbi kommissari kinnitusel»; Jaan Raamot: «komissar mitte enam kui vahemees»; Karl Parts: «soovitav, et kommissaril laialised õigused oleks»), valimisseadusest jms. Tõnisson rõhutas veel kord, et omavalitsuse kava kaudu tuleks püüda võimalikult rohkem autonoomia põhimõtteid maksma panna. Esimese koosoleku lõpul otsustati Otto Strandmani soovitusel moodustada komisjon, millele tehti ülesandeks töötada õhtuse istungi ajaks välja «omavalitsuse asjus kindel resolutsioon». 44. Autonoomiast kõneldes kasutati nii Tartu nõupidamisel kui ka kaasaegses ajakirjanduses sageli erinevaid termineid (osariiklik autonoomia, rahvuslik autonoomia, piirkondlik autonoomia jne), mille sisu enamasti ei defineeritud. Üldjuhul tuleks kõiki selliseid termineid tõlgendada kui täieliku autonoomia taotlust (vastandina kultuuriautonoomiale). 45. EAA , l. 2p, protokollilised märkmed: 11. märtsi päevane istung. 46. A. Looring. Eesti riigi sünd, lk 43 45; Mait Lind. Põhja-Balti komitee. Peaseminaritöö. Tartu 1999, lk

230 30. märtsi aasta määrus Komisjoni valiti Johan Aronson (Narva), O. Leik (Viljandi), Karl Luts (Peterburi), Konstantin Päts (Tallinn), Otto Strandman (Tallinn) ning Jaan Tõnisson (Tartu). 47 Esimesel koosolekul valitsenud meeleolusid on hiljem kirjeldanud Jaan Lattik: «Sõnavõtjaid oli rohkesti. Kõik esimesed vabaduse päevad kannatasid koledasti kõnede ja sõnade valingu all, nagu kevade mõnikord saju all kannatab. Kõneldi pikalt ja laialt, kõneldi põhimõtetest ja sihtjoontest, töökavast ja tuleviku plaanidest.» 48 Eriti tähelepanuväärne on aga tõsiasi, et istung möödus üksmeele tähe all, ilma teravate vastuoludeta. Ent õhtuse koosoleku ajaks see algas kell sai üksmeel otsa ning kõigil järgnenud istungitel väideldi sedavõrd ägedalt, et kogu nõupidamist ähvardas korduvalt lõhenemine ja läbikukkumine. Alustuseks andis Strandman teada, et eelmise koosoleku lõpus valitud komisjon ei tulnud oma ülesandega otsuseprojekti koostamisega toime, kuna tekkisid erimeelsused «maapäeva kompetentside üle». Sõnajärje haaranud Tõnissoni jutust selgus, et Tallinna esindajad nõudsid uue omavalitsuskorra rajamist Eestimaa rüütelkonna maapäeva baasil (sellele viitas juba Strandmani esimene sõnavõtt nõupidamise avaistungil). Tõnisson sõdis sellele plaanile vastu, leides, et kui kunagi varem olidki rüütelkonna maapäeval laialdased võimalused kõigi kohalike asjade otsustamiseks, siis praeguseks on tema õigused väga kitsaks jäänud, hõlmates ennekõike vaid majandusküsimusi ning erinemata oluliselt Vene semstvo omadest. Tõnisson deklareeris: «Meie ei taha semstvoga leppida, vaid tahame aluse panna autonoomiale. Kui meie maapäeva funktsioonid ja kuju võtame, siis ei saa meie tulevikus midagi [---] Lätlased lähevad autonoomia projektiga. Kui nüüd võimalust on saada ja meil jõudu nõuda, siis nõuame ka seda.» 49 Tõnissonile sekundeerisid preester Anton Laar ja Karl Ast. Viimane läks koguni kaugemale ja leidis omavalitsuse uuendamise kavatsuses ühiseid jooni käimasoleva revolutsiooniga nii nagu revolutsioon tarvitas oma eesmärkide saavutamiseks hõivamistaktikat (захват), nii tuleb ka eestlastel endale ise õigused võtta. Vastu vaidlesid tallinlased Eliaser ja Päts, väites, et maapäeva õigused on piisavalt laiad, ja kui neid pole senini piisavalt pruugitud, tulenevat see üksnes tahtmise puudumisest. Strandman ise täiendas oma väiteid arvamusega, et Ajutine Valitsus vaevalt hakkaks Eesti jaoks mingit täiesti uut valitsuskorda kinnitama, mistõttu on otstarbekam opereerida vanade ja tuntud institutsioonidega, piirdudes vaid nende demokratiseerimisega. Siinkohal sobiks meenutada, et Tallinna eesti tegelased olid varemgi rüütelkonnaga flirtinud, üritades muuta maapäeva seisuslikust esinduskogust üldrahvalikuks aastal oli Konstantin Pätsi koostatud ning rüütelkonnas ja Tallinna linnavolikogus 47. EAA , l. 3, protokollilised märkmed: 11. märtsi päevane istung. 48. J. Lattik. Eesti esimene parlament, lk EAA , l. 3p, protokollilised märkmed: 11. märtsi õhtune istung. 230

231 Ago Pajur heaks kiidetud vastav projekt jõudnud koguni Venemaa siseministeeriumisse, kuid seal maha maetud. 50 Nüüd siis pöördusid tallinlased vana kava juurde tagasi. Veel kümme aastat hiljemgi jäi Otto Strandman oma toonastele seisukohtadele kindlaks ning leidis, et rüütelkonna omavalitsusseadus oli piisavalt avar võimaldamaks eestlaste taotluste teostamist, ning tuletas hea sõnaga meelde kunagist Balti erikorda, mis kujutanud enesest sisuliselt (baltisaksa aadli seisulikku) autonoomiat. 51 Karl Luts kirjeldas 11. märtsi õhtusel istungil toimunut mõni päev hiljem värskete muljete najal: «Tartule ei meeldi rüütelkonna omavalitsuse kättesaamine, olla piiratud ja ajast ning arust ära. Tallinlased kaitsevad ennast. Lauale ilmuvad kolletanud Balti seaduse raamatud, kust keskaja kopitanud õhkkond vastu aigutab. [---] Vastastikkune mittearusaamine kasvab suuremaks. Juba tulevad päevakorrale vanad Tallinna ja Tartu prestiishi küsimused, ja ikka enam lahku minnes [---] õieti muud üle ei jää, kui kõik päevatöö nurja läinuks tunnistada ja müts pähe pannes koju minna. Nõutult ja abitult vaadatakse üks teise otsa. Mõni minut kestab äkki ilmunud rõhuv, kurb vaikus...» 52 Olukorra päästmiseks kuulutati välja pooletunnine vaheaeg. Nähta vasti jõudsid kired selle kestel mõnevõrra jahtuda. Igatahes muutus nõupidamine pärast pausi taas sisukamaks ning suudeti langetada paar konkreetset otsust. Neist esimene sedastas, et hetkel loobutakse väitlustest selle üle, milline peaks olema tulevaste omavalitsusasutuste lõplik kuju, ning keskendutakse sellele, et «ajutine korraldus luua, kes praeguse valitsuse puudusel kõiki asju ajab ja korraldab ja uue omavalitsuse seaduse, mis autonoomiat ettevalmistab, elule kutsub». 53 Teine otsus puudutas Eesti territooriumi ulatust. Üksmeelselt peeti vajalikuks arvata tulevikus Eesti koosseisu Valga linn, Sooru, Paju ja Hoomuli (Omuļi) vald Valga maakonnast ning Mõisaküla vald Volmari (Valmiera) maakonnast. Narvalased olevat teinud ettepaneku liita Eestiga peale Narva linna ka ulatuslikud alad Narva jõe paremkaldal (kuni Gattšinani), kuid nad naerdud välja. 54 Valitsuse komissari võimu küsimus muutis meeled uuesti ärevaks. Taas alanud vaidlused viisid selleni, et Strandman soovitas esitada Ajutisele Valitsusele kaks konkureerivat projekti, mille peale Tõnisson nähvas, et «see oleks pankrot...». Nüüd pani Päts ette koosolek lahkhelide tõttu hoopistükkis lõpetada, ent mitmed saadikud 50. Vt Toomas Karjahärmi artiklit käesolevas kogumikus; Ants Piip. Üks huvitav ja julge katse. Konstantin Päts tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi. Tallinn 1934, lk O. Strandman. Autonoomia ja okupatsioon, lk K. L. [Karl Luts.] Tartu ülemaaline koosolek Eesti autonomia asjus. Muljed ja mälestused (Järg). Pealinna Teataja 1917, 16. märts. 53. EAA , l. 4p, protokollilised märkmed: 11. märtsi õhtune istung. 54. K. L. [Karl Luts.] Tartu ülemaaline koosolek Eesti autonomia asjus. Muljed ja mälestused. Pealinna Teataja 1917, 15. märts. 231

232 30. märtsi aasta määrus vaidlesid vastu ning soovitasid siiski lepitust otsida. Mingil moel õnnestuski meelerahu taastada ja jätkata konstruktiivsemas õhkkonnas. Ühel häälel otsustati luua kõigis maakondades ajutised maakonnakomiteed, mis võtaksid üle politsei ja rüütelkondade omavalitsusasutuste senised funktsioonid. Komiteede moodustamise kord põhjustas küll mõningaid vaidlusi, kuid suhte liselt kiiresti jõuti selgusele, et igast vallast tuleb valida komiteesse kolm esindajat üks maatameeste, üks kinnisvaraomanike ja üks maaharitlaste (seltsitegelaste) poolt. Valimis õigus tuli seejuures anda kõigile täisealistele vallakodanikele, tingimata ka naistele. Maakonnakomiteedele kavatseti anda õigus moodustada otsuste ellu vii mi seks täidesaatvad komiteed. Kõrgemalseisva organina otsustati ellu kutsuda maasaadikutekogu, mis koos neks maakonnakomiteede ja linnavolikogude esindajatest. Maasaadikutekogu võim konda pidi kuuluma omavalitsusküsimuste lõplik otsustamine ning Ajutisele Valit susele esitatavate uuendusettepanekute väljatöötamine. Tõnissoni ettepanek asutada kaks maasaadikutekogu üks Eestimaa ja teine Põhja-Liivimaa tarvis, mis töötaksid enamasti teineteisest sõltumatult, kuid võiksid kogu Eestit puudutavate küsimuste lahendamiseks aeg-ajalt ka ühisistungeid pidada, jäi esialgu õhku rippuma ning 11. märtsi õhtune koosolek lõpetati vähemalt näilises üksmeeles. 55 Tartu nõupidamise kolmas istung algas 12. märtsil kell Jaan Lattiku juhtimisel ning jätkus sealt, kus eelmisel õhtul katkestati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühendamise küsimusest. Juba 6. märtsi rahvakoosolekul Vanemuises oli Peeter Põld avaldanud arvamust, et Lõuna-Eesti tuleb küll lahutada Liivimaa kubermangu Läti osast, kuid peaks seejärel koos Saaremaa, Setumaa ja Valga linnaga moodustama eraldi seisva kubermangu eesotsas oma kuberneriga. «Ülemvalitsus» olemasoleva Eestimaa kubermangu ja loodava Põhja-Liivimaa kubermangu üle tuleks aga anda erilise kindral kuberneri või peakomissari kätte. 56 Samast seisukohast lähtus Jaan Tõnisson ka 8. märtsil kohtumisel Georgi Lvoviga, kui teatas, et eestlaste asualadest tuleks kujundada kaks kubermangu, millest ühe moodustaks Lõuna-Eesti koos Saare- ja Setumaaga, ning et mõlema kubermangu jaoks tuleks määrata ühine peakomissar. Peakomissari kohale olevat Jaan Tõnisson soovitanud määrata Jaan Raamoti, ehkki vürst Lvov tahtnud panna riiklike uuenduste teostamise Eestis Tõnissoni enda õlule. 57 Sama joont jätkas Tõnisson nüüd ka Tartu nõupidamisel. 12. märtsi hommikune istung algas Otto Strandmani soovitusega liita Põhja- Liivimaa Eestimaa kubermangu külge. Jaan Tõnisson vaidles talle ägedalt vastu, leides, et kohene liitmine põhjustaks suuri tehnilisi raskusi ning palju hõlpsam oleks 55. EAA , l. 5 5p, protokollilised märkmed: 11. märtsi õhtune istung. 56. Suur rahvakoosolek «Vanemuises». Postimees 1917, 8. märts. 57. J. Tõnisson. Autonoomialt iseseisvusele, lk

233 Ago Pajur esialgu moodustada Põhja-Liivimaast eraldiseisev kubermang ja seada Tartus ametisse eraldi kuberner. «Kuberner peab rahvale kättesaadavam olema, sellepärast on Tallinnast raske Põhja-Liivimaad juhtida.» 58 Kuna valitsemiskorraldus pidavat tulevikus oluliselt lihtsustuma, siis ei tekitavat nimetamisväärseid raskusi ei kubermanguvalitsuse asutuste mahutamine Tartusse ega ka nende asutuste kulude katmine. Eesti maa ja Põhja-Liivimaa ühendamiseks piisavat täiesti, kui nende kahe kubermangu üle on ühine Ajutise Valitsuse komissar. Kubermangude liitmisest võiks kõnel da alles siis, kui jõutakse maaomavalitsuse lõpliku kuju väljatöötamiseni. Tõnissonile vastasid tallinlased Rein Eliaser ja Konstantin Päts. Eliaser ei uskunud, et eestlaste asualade liitmine võiks kujuneda nii raskeks, nagu Tõnisson ennustas, ning leidis, et ühine väljaastumine kogu «Eestlastemaa» nimel oleks sedavõrd mõjukam, et kompenseeriks igasugused võimalikud raskused. Kompromissina pidas ta võimalikuks paigutada Tartusse asekuberner. Päts apelleeris Tallinna eesti seltside esindajate koosoleku otsusele, milles nõuti tingimata kõigi eestlaste asualade liitmist ühtseks tervikuks, ning avaldas arvamust, et edaspidi tuleb kuberneri(de)st üleüldse loobuda ning anda võim rahva poolt valitavate ametnike kätte, mistõttu oleks uue kuberneri ametisseseadmine Tartus mõttetu. Tõnissoni seisukohti toetasid tartlased advokaat Jüri Parik ja arst Heinrich Koppel. Parik rõhutas liitmise juriidilisi raskusi, sest Liivimaal ja Eestimaal kehtinud kohalikud seadused polnud samased ja nende ühtlustamine nõudnuks pikaajalist tööd. Koppel lisas väitlusse traditsioonide argumendi: «Meie vallad ja maakonnad Liivimaal on harjunud isekeskis läbi käima, uue korra maksma panemine läheks siin iseseisvalt palju kiiremini, kui Tallinna kubermanguga ühinedes.» 59 Ta tunnistas, et tulevikus osutub Põhja-Liivimaa ja Eestimaa liitmine tingimata vajalikuks, kuid esialgu piisab ühise tegevuse korraldamisel ühisest valitsuskomissarist. Ka uuesti kõnetooli asunud Tõnisson otsis oma mõtete toetuseks uusi argumente. Ta esitas alustuseks kuulajatele retoorilise küsimuse «Kas on võimalik, et ülemaaline organ Võrumaa ja Alutaguse huvisid ühetaoliselt kaitseb?» ning püüdis seejärel tõestada, et kahe kubermangu eelistamise kasuks kõneleb kaks asjaolu: 1) mida intensiivsem on kohalik elu, seda väiksem peaks olema administratiiv üksus; 2) demokraatia eeldab detsentralisatsiooni, vältimaks bürokraatliku korra teket. Tõnissoni arvates oli suurlinna õhkkond tallinlastele pähe hakanud, kutsudes esile «tsentralismuse hüpnose» ja «suure kubermangu loomise mõtte». 60 Ta soovitas otsida eeskujusid ennekõike demokraatlikest Skandinaavia maadest. Siiski pakkus Tõnisson omalt poolt võimaluse kokkuleppeks: maasaadikutekogud töötagu küll Eestimaal ja Põhja-Liivimaal kohalike küsimuste otsustamisel eraldi, kuid moodustatagu nende 58. EAA , l. 6, protokollilised märkmed: 12. märtsi hommikune istung. 59. Samas, l. 6p, protokollilised märkmed: 12. märtsi hommikune istung. 60. Samas. 233

234 30. märtsi aasta määrus esindajatest valitsuskomissari juurde ühine maanõukogu, mis arutaks üldrahvalikke küsimusi; kubermangude maasaadikutekogud võiksid neis küsimustes teha komissarile ja maanõukogule ettepanekuid. Pisut hiljem oli Tõnisson valmis veelgi enam järele andma ja tegi teisegi kompromissettepaneku: «Praegu mitte kuber mangudesse jaotamist lõpulikult otsustada, vaid see jääb ajutise valitsuse otsustada.» 61 Kas nüüd sellest, et Tõnisson ütles olevat Tallinna meestele suurlinna õhkkonna pähe tõusnud, või mingil muul põhjusel, kuid ka tallinlased muutusid isiklikuks ning Strandman süüdistas Tõnissoni püüdes suruda nõupidamisele jõuga peale Eduerakonna varasem otsus saavutada kuberneriameti sisseseadmine Tartus. Ilmselt just Strandmani kõnest tuli käibele ka väide, mille kohaselt olla Tartu kuberneriks juba varakult ette nähtud Jaan Tõnisson. Seda seisukohta korrati ikka ja jälle mitmetes aastatel kirja pandud mälestustes. Strandman tegi etteheiteid ka Jüri Parikule noor jurist nähtavasti ei teadvat, et kohalike seaduste erinevustest hoolimata mõistetakse Tallinnas nende alusel edukalt kohut. Peale selle leidis ta, et ühisest komissarist ei piisa, sest komissari ametikoht olevat ajutine ning selle kaotamisel jäävat Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ilma igasuguse ühenduslülita. Nüüd asusid Põhja-Liivimaa liitmist Eestimaa külge toetama ka Peterburist saabunud Karl Luts ja Nikolai Maim ning Rakveret esindanud Tõnis Kalbus. Kui Luts leidis, et maakondade erihuvidele ei tohiks pöörata liigset tähelepanu, siis Maim kinnitas, et kahe kubermangu loomine tekitaks valitsusringkondades kindlasti vastuseisu. 62 Kalbus kaldus aga lausa demagoogiasse, küsides, kas Tõnissoni arvates tuleks ehk ka Saaremaale ja teistelegi maakondadele eraldiseisvate kubermangude staatus anda. Advokaat Jaan Kriisa edastas valgalaste seisukohad, mille kohaselt eestlaste asualade ühendamine oli küll lõppeesmärk, ent esialgu veel võimatu. Ka tulevikku silmas pidades eelistavat valgalased Tartut Tallinnale ja soovivat just Tartusse võimalikult rohkem keskseid asutusi luua. Kriisa argumendid olid seejuures üpris omalaadsed: 1) «Tallinna seltskonda meie ei tunne»; 2) Tallinn on esmajoones merekindlus koos kõikide sellest asjaolust tulenevate piirangute ja raskustega; 3) Tallinn on ka «kapitalistlikum ja burshuilisem, kui Tartu, kus üliõpilased demokratlisema valitsuse loomiseks sündsama õhkkonna loovad». 63 Ka Pärnu gümnaasiumi usuõpetaja pastor Eduard Tennmann kaldus Tõnissoni poole, avaldades arvamust, et just väiksemates administratiivüksustes on elu rahulikum ja areng seeläbi kindlustatum, ning soovitas konstrueerida kahe kubermangu vaheline ühenduslüli võimalikult elastne, mis ei halvaks väiksemate üksuste loomulikku elukorraldust. Ta kinnitas: me 61. EAA , l. 7, protokollilised märkmed: 12. märtsi hommikune istung. 62. Nikolai Maim kahtlemata teadis, millest kõneles, kuna oli töötanud pikemat aega Venemaa siseministeeriumis ja tegelnud just Balti kubermangude omavalitsusreformi küsimustega. 63. EAA , l. 7, protokollilised märkmed: 12. märtsi hommikune istung. 234

235 Ago Pajur soovime komissari, «kes meid ei kitsenda ega takista. Meie ei taha käskusid saada, vaid neid enestele ise anda». 64 Seega näib, et Läti aladest eraldatava Põhja-Liivimaa kohest liitmist olemasoleva Eestimaa kubermangu külge pooldasid eeskätt Tallinna, Narva ja Rakvere (seega Põhja-Eesti), samuti Peterburi esindajad, samal ajal kui Lõuna-Eesti saadikud olid mures võimaluse pärast, et Tallinn hakkab tulevases ühendkubermangus liigselt domineerima, mistõttu maa lõunaosa huvid ei leia piisavat kaitset ega arvestamist. Tagantjärele on Jaan Tõnisson esitanud veel ühe üsnagi arvestatava argumendi kahe kubermangu toetuseks. Nimelt allunuks kubermangukomissar (kuberner) kehtinud seaduste järgi Venemaa siseministrile, samal ajal kui kahe kubermangu eesotsas seisev ülemkomissar (sisuliselt kindralkuberner) saanuks oma käsud valitsuselt ja olnuks ka vastutav mitte ühe ministeeriumi, vaid kogu kabineti ees. Seega saavutanuks Eesti kahe kubermangu ja ühise kindralkuberneri (ülemkomissari) olemasolul Ajutises Valitsuses hoopis tugevama positsiooni. 65 Miskipärast ei kajastu see argument aga Tartu nõupidamise protokollis, mistõttu jääb selgusetuks, kas tegemist on tagantjärele tarkusega või protokolli kirjutajate suutmatusega kõiki olulisi mõtteid jooksva töö käigus üles tähendada. Muide, protokollides ei leidu märke ka kolmandast seisukohast, mille oma sõnul käis välja Karl Ast. Ta olevat avaldanud arvamust, et Eesti võiks koos Lätiga moodustada kaksikosariigi tulevases Venemaa föderatsioonis; sellisel juhul tegutsenuks senistes Balti kubermangudes kaks demokraatlikult valitud seadusandlikku rahvaesindust üks Riias ja teine Tallinnas. Kuid seda võimalust ei võetud nõupidamisel tõsiselt «Minu esinemine tekitas võõrastust ja kutsus esile muigeid,» meenutas Ast. 66 Ootamatult jõuti pärast pikki ja ägedaid vaidlusi resolutsioonide vastuvõtmisel üksmeelele ning kõik neli 12. märtsi hommikuse istungi otsust kiideti heaks ühel häälel: 1) allutada kõik eestlaste asualad ühisele komissariaadile; 67 2) lahutada Põhja-Liivimaa (eestlaste asuala) Lõuna-Liivimaast (lätlaste asualast); 3) seada ajutiselt Põhja-Liivimaa kui eraldiseisva administratiivüksuse ette otsa valitsuse esindaja; 4) Eesti ala lõpliku jaotamise administratiivüksusteks otsustab loodav ühine komissariaat EAA , l. 7, protokollilised märkmed: 12. märtsi hommikune istung. 65. J. Tõnisson. Eesti autonoomia tuleku päevilt, lk K. Ast. Maapäev, lk Ühise komissariaadi all peeti silmas ülemkomissari ja tema kõrval töötavat esinduskogu. 68. EAA , l. 7p, protokollilised märkmed: 12. märtsi hommikune istung. 235

236 30. märtsi aasta määrus Pärast loetletud otsuste vastuvõtmist kavatseti välja kuulutada lõunavaheaeg, ent Otto Strandman tuli välja uue algatusega. Ta väitis, et eelmisel õhtul langetatud otsused said tehtud kiirustades, mistõttu tuleks neid osaliselt täiendada. Konkreetselt soovitas ta muuta maakondlike täidesaatvate komiteede moodustamise korda nii, et nendes saaksid esinduse ka kohalikud seltsid ja töölised. Küsimust kaaluti siia ja sinna, sõnavõtjaid oli rohkesti, kuni lõpuks avastati, et maakondlikud rahvaesindused olid algusest peale kavandatud valdade (maarahva) esinduskogudena, mistõttu linnatööliste ja linnaseltside esindajatel ei pidanudki nendesse asja olema. Seepeale võttis Strandman ettepaneku tagasi ja nõupidamisel osalenud said lõunapausi näol lühikese hingetõmbeaja märtsi õhtuse istungi avas koosoleku juhataja Jaan Tõnisson kell Selle istungi protokoll on aga ülimalt katkendlik ja lakooniline (napilt pool lehekülge), mistõttu on võimalik aru saada vaid sellest, et arutleti linnade oma valitsuste kompetentsi ning linnade ja maakondade omavaheliste suhete üle. Fikseeritud on küll lõppresolutsioon, kuid see ei lisa erilist selgust: «Linna ja maa vahekorda edaspidiseks jätta, tarbeliitusid asutada linnavalitsuste ja maakonna-nõukogude vahel, liikmete arv linna poolt liidu juhatuses vastastiku kokkuleppimise teel ära määrata.» märtsi istungite kohta on Jaan Lattik meenutanud: «Töökava oli sellel koosolekul juba kindlam ja selgem. Ka poolte vaielused võtsid asjalikuma kuju. Vaieldi suure küsimuse üle, [---] kas luua üks üksus, ühine Eestimaa, või jätta teda pooleks, nagu ta ajalooliselt on välja kujunenud Lõuna- ja Põhja-Eesti. [---] Tõnisson oli tuline kahe osa kaitsja, Tallinna mehed sellevastu nõudsid kindlasti Põhja-Liivimaa ja Eestimaa ühendamist üheks kubermanguks. Selle küsimuse ümber kees terve koosolek. Strandman kõneles rahulikult ja ütles sekka üksikuid teravusi. Päts rääkis suurema hooga ja oli vähem terav. Tõnisson tegi juhatajana teistele liiga. Ta vastas igakord ise vastuvaidleja väidete peale ja nii jäi tal vähe aega üle koosoleku juhatamiseks. [---] Vastu õhtut läksid inimesed üsna kurjaks.» 71 Kurjaks või mitte, aga 12. märtsi õhtul näis siiski, et mitu keerulist probleemi on leidnud lahenduse ning eriarvamuste paljususest hoolimata tundus üksmeel olevat saavutatav. 13. märtsi hommikune istung seadis need lootused tõsise kahtluse alla, kuna Jaan Tõnisson esines protestiga. Ta märkis, et eelmisel päeval oli langetatud otsus liita tulevikus Põhja-Liivimaa Eestimaa kubermangu külge ning et sel moel võib liitmine teoks saada ilma liivimaalastelt nõusolekut küsimata. Ja vaidlused lahvatasid endise ägedusega. Ikka Tõnisson ühel ning tallinlased Eliaser, Päts, Strandman teisel poolel. Räägiti pikalt ja palju, kuid uut öeldi vähe (või 69. EAA , l. 7p 8p, protokollilised märkmed: 12. märtsi hommikune istung. 70. Samas, l. 9, protokollilised märkmed: 12. märtsi õhtune istung. 71. J. Lattik. Eesti esimene parlament, lk

237 Ago Pajur ei kajastunud see uus protokollis). 72 Järk-järgult poolte seisukohad siiski lähenesid üksteisele, Jaan Tõnisson loobus esialgsest käredast protestist ja sõnastas järjekordse resolutsiooni. Selles ei kõneldud otsesõnu Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendamisest, küll aga tunnistati soovitavaks moodustada tulevikus ühine maapäev. Samas toonitati, et esialgu tuleb luua mõlema kubermangu komissari juurde maakonnanõukogude ja linna volikogude esindajatest koosnev ajutine maanõukogu, millel oleks õigus otsustada kohaliku halduse ja omavalitsuse tulevase korralduse üle. Tõnissoni ettepanek võeti vastu 14 poolt- ja ühe vastuhäälega. 73 Tartu nõupidamise viimane istung 13. märtsi õhtul toimus juba rahulikumas meeleolus ja konstruktiivsemas õhkkonnas, seda enam et suurimad vaidlusküsimused olid selja taha jäetud ning nüüd arutleti veel vaid selle üle, kuidas ajutise valitsemiskorra kehtestamiseks eeltöid teha. Selleks soovitas Konstantin Päts Tallinna eeskujul asutada kõigis maakondades eesti seltside liite, mis võtaksid tulevaste valimiste korraldamise (valimiskorra tutvustamise, valimisteks vajalike ajutiste kes kuste kujundamise, maakondlike valimiskoosolekute kokkukutsumise jms) oma õlule. Ette panek kiideti heaks täiendusega, et kuni maakondlike liitude moodusta miseni pannakse need ülesanded Põhja-Eestis Tallinna Eesti Liidule ning Lõuna-Eestis Põhja-Balti komiteedele. Teiseks otsustati Jaan Treufeldti ettepanekul jätta nõupidamise otsuste lõplik redigeerimine erikomisjoni asjaks, kes need otsused ühtlasi ka Ajutisele Valitsusele üle annaks. Kohapeal arvati komisjoni liikmeks Jaan Raamot ning tehti nii Tallinnale kui ka Tartule ülesandeks nimetada omalt poolt veel kaks liiget (soovitavalt Tartu nõupidamisel osalenute hulgast). Ühtlasi anti komisjonile: 1) volitus soovitada Ajutisele Valitsusele isikuid, keda võiks nimetada nii kogu Eesti kui ka kummagi kubermangu komissariks; 2) õigus pidada maaomavalitsuse uuendamise küsimuses läbirääkimisi lätlastega. Lõpetuseks kõneldi veel valimisõigusest ning otsustati anda see kõigile vähemalt 21-aastastele meestele ja naistele (tingimusel, et nad ei seisa eestkoste ega hoolekande all ega ole kohtulikult õiguste piiramisega karistatud). Tartu nõu pidamine lõppes 13. märtsil kell EAA , l , protokollilised märkmed: 13. märtsi hommikune istung. 73. Samas, l. 12p, protokollilised märkmed: 13. märtsi hommikune istung. Et hääletajaid oli jäänud vaid 15, siis võib oletada, et paljud osalejad olid Tartust ära sõitnud. Nõupidamine pidi esialgu toimuma kahel päeval ja küllap olid osalejad juba ette otsustanud pühapäeva (12. märtsi) õhtul lahkuda. 74. EAA , l p, protokollilised märkmed: 13. märtsi õhtune istung. 237

238 30. märtsi aasta määrus Eelnõu menetlemine Seega jäeti mitu tulevase omavalitsusseaduse vähem tähtsat küsimust ja detaili Tartu nõupidamisel teadlikult lahtiseks ning lepiti teadmisega, et need paneb lõplikult paika viieliikmeline erikomisjon. Komisjoni liikmeteks valiti (lisaks Jaan Raamotile) Tallinnast Otto Strandman ja Jüri Vilms ning Tartust Peeter Põld 75 ja Jaan Tõnisson märtsil töötasid komisjoni liikmed Peterburis, vaieldes läbi lahtiseks jäänud küsimused ja sõnastades valitsusele esitatavad ettepanekud. Tallinlased tulid seejuures välja ideega korraldada maanõukogude valimised Soome valimisseaduse alusel. Ometi ei saanud sellest algatusest asja ja eelnõusse kirjutati sisse varem kokku lepitud mitmeastmeline valimisviis. 77 Lõpliku kuju saanud eelnõu tekst avaldati mõne päevase viivitusega eesti ajakirjanduses. 78 Eelnõu nägi ette: eraldada Liivimaa kubermangu Eesti osa (Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Kuressaare maakond koos Valga linna ning Sooru, Paju, Hoomuli ja Laatre vallaga) sama kubermangu Läti osast eraldi seisvaks haldusüksuseks. Piiriäärsete alade kuuluvuse üle Eesti või Läti osa külge otsustab kahepoolne pariteetne lepituskomisjon või (kui komisjon kokkuleppele ei jõua) rahvahääletus. Liivimaa kubermangu Eesti osa valitsemine tehakse ülesandeks kubermangukomissarile; Eestimaa kubermangu (koos Narva linnaga) ja Liivimaa kubermangu Eesti osa valitsemist teostab erakorraliste volitustega kindralkomissar; kindralkomissari juures tegutseb ajutine nõukogu, mis koosneb maakondade ja linnade esindajatest. Nõukogu võimkonda kuulub: ajutiste määruste väljatöötamine maa administratiivse juhtimise ja omavalitsuse kohta (ajutised määrused kehtivad kuni vastavate seaduste vastuvõtmiseni Venemaa asutavas kogus); üldiste maksude ja muude sissetulekute kindlaksmääramine ning nende jagamine haldusüksuste vahel; aadli omavalitsusasutuste asjaajamise ja varade ülevõtmine ja haldamine; 75. Miskipärast on mitmes uurimuses väidetud, et tartlasi esindas komisjonis Heinrich Koppel. Ometi on kõik asjaosalised mälestustes nimetanud just Peeter Põllu nime. 76. M. Graf. Eesti rahvusriik, lk 128; E. Laaman. Eesti iseseisvuse sünd, lk O. Strandman. Autonoomia ja okupatsioon, lk Nt Määrused eestlaste maa administrativse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta. Postimees 1917, 22. märts; Eestlastemaa administrativse valitsemise ja kohalise omavalitsuse ajutine korraldus. Pealinna Teataja 1917, 21. märts (avaldatud: Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. Eesti riikluse alus dokumendid Tartu 2008, lk 52 53). 238

239 Ago Pajur Eestimaa ja Liivimaa Eesti osa kubermangukomissaride kõrval tegutsevad ajutised maanõukogud. Kubermangude maanõukogude liikmed valitakse maakonnakogude ja linnavolikogude poolt. Kubermangude maanõukogud otsustavad kohalike omavalitsus- ja haldusküsimuste üle ning neil on õigus kehtestada oma tegevuspiirkonnas ajutisi kohalikke makse; maakondades kutsutakse ellu ajutised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude ülesanded on nii omavalitsuslikud kui ka halduslikud (avaliku korra tagamine, teedeasjandus, haridus-, tervishoiu-, toitlusküsimused). Maa konnanõukogudel on õigus kehtestada maakonna piires ajutisi makse. Maa konnanõukogude liikmed (7 15 inimest) valitakse maakonnakogudes, maakonnakogude liikmed aga valdades elanike üldkoosolekutel; kõigil ajutistel nõukogudel on õigus seada ametisse täidesaatvaid asutusi; ajutiste asutuste omavaheline ja seesmine asjaajamine toimub eesti keeles, asjaajamine riigi keskvalitsusega aga vene keeles. 79 Tartu nõupidamisel osalenud Karl Ast juhtis Pealinna Teataja lugejate tähelepanu eriliselt asjaolule, «et terve see korraldus ainult ajutiselt maksma pannakse häda liste ülesannete täitmiseks. See ei ole veel mitte meie tulevase autonomia kord, vaid ajutine apparat maa juhtimiseks nii kauaks, kui olud lubavad maavalitsemist lõpulikult joonde seada» märtsil 81 andis komisjon eelnõu üle Ministrite Nõukogu esimehele. Jaan Tõnissoni meenutuste kohaselt olevat vürst Lvov ka sedapuhku eestlaste püüdlustesse heatahtlikult suhtunud ja avaldanud lootust, et eelnõu valitsuses kiiresti kinnitatakse. 82 Tegelikkus osutus keerukamaks. Projekt kanti ette Ajutise Valitsuse 21. märtsi istungil, kuid seal leiti, et eelnõu sisaldab rahvusliku autonoomia põhimõtteid, mille üle otsustamine kuulub üksnes asutava kogu kompetentsi. Eelnõu kohendamiseks moodustati siseministeeriumi juurde erikomisjon siseministri abi Dmitri Štšepkini eesistumisel; komisjoni tegevusse kaasati ka eestlaste ja lätlaste 83 esindajad. 79. M. Lind. Põhja-Balti komitee, lk 44 45; Tartu nõupidamine. Tallinna Teataja 1917, 17. märts; Nõupidamine kodumaa valitsuse-korra uuendamise asjus. Postimees 1917, 14. märts, 15. märts; Määrused eestlaste maa administrativse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta. Postimees 1917, 22. märts; Eestlastemaa administrativse valitsemise ja kohalise omavalitsuse ajutine korraldus. Pealinna Teataja 1917, 21. märts. 80. K. R r. [Karl Ast (Rumor).] Maa tuleviku taotlemisel. Pealinna Teataja 1917, 15. märts. 81. Eelnõu üleandmise kuupäevana esineb kirjanduses ka 17. märts, kuid tegelikult leidis see aset siiski 18. märtsil. 82. J. Tõnisson. Autonoomialt iseseisvusele, lk Ka Lätis kerkis autonoomia idee esile juba aastal, kuid eeldused selle realiseerimiseks tekkisid alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Esimesed sammud astuti eestlastega samal ajal: 4. märtsil 1917 kogunesid Riias 48 läti seltsi esindajad ja deklareerisid, et Lätist peab saama Vene riigi autonoomne provints, millel on oma demokraatlikult valitud seadusandlik kogu (Saeima) ja selle poolt moodustatud täidesaatev asutus. Samalaadseid mõtteid korrati järgnevalt 239

240 30. märtsi aasta määrus Komisjoni avaistungil 24. märtsil deklareeris eesistuja, et eelnõu võidakse kinnitada üksnes juhul, kui loobutakse kahe kubermangu kontseptsioonist ja Põhja- Liivimaa liidetakse Eestimaa kubermangu külge. Ühes sellega kaoksid muidugi ka Ajutise Valitsuse ülemkomissari ametikoht ja tema juures tegutsev ajutine nõukogu. Kuna Tallinna esindajad jäid esitatud tingimusega nõusse, siis tuli selles küsimuses järele anda ka tartlastel. Tõsi, Jaan Tõnissoni pealekäimisel otsustati, et Põhja-Liivimaa jaoks tuleb asutada kubermangukomissari abi (asetäitja) ametikoht märts Peterburis Enamasti on väidetud, et seaduseelnõu suhteliselt kiire ja hõlbus läbiminek sai teoks tänu Peterburi eestlaste võimsale meeleavaldusele 26. märtsil. 85 Seetõttu väärib nimetatud manifestatsioon põhjalikumat vaatlust. paljudel lätlaste koosolekutel ja nõupidamistel nii kodumaal kui ka võõrsil. Eriti oluliseks tohiks hinnata märtsil Volmaris peetud Liivimaa kubermangu lätlaste kongressi, millel osales 440 esindajat valdadest, kihelkondadest, linnadest ja seltsidest. Kongressil valiti Lõuna-Liivimaa Ajutine Maanõukogu ning nõuti kõigi lätlaste asualade (Liivimaa kubermangu lõunaosa, Kuramaa kubermang, Latgale) ühendamist ja autonoomiat. Kongressi otsused edastati Ajutisele Valitsusele. Kuid lätlaste ettevõtmine takerdus. Esiteks seetõttu, et Ajutine Valitsus ei tahtnud midagi kuulda Vitebski kubermangu koosseisu kuulunud Latgale liitmisest Liivimaaga ega soovinud langetada vastavat otsust ka Saksamaa sõjalise okupatsiooni all olnud Kuramaa kohta. Teiseks põhjuseks olid lätlaste eneste seas valitsenud erimeelsused autonoomia ulatuse suhtes. Kui Riia läti seltside koosolek ja Lõuna-Liivimaa kongress olid kõnelnud autonoomsest Läti provintsist Venemaa koosseisus, siis mõned ringkonnad pidasid silmas võrdõiguslikku Läti osariiki Vene föderatsioonis. Eriti jõuliselt nõudis seda rahvuslik-demokraatliku erakonna häälekandja Dzimtenes Atbalss, mis ilmus Moskvas lises tiraažis ja levis laialdaselt läti sõjapõgenike seas. Piiratud provintsiaalautonoomiast enamat taotlesid ka Kuramaa lätlaste kongress (Tartus 26. aprillil), Latgale kongress (Rēzeknes 27. aprillil) ja mitmed muud suurfoorumid. Ka märtsi lõpupäevil siseministeeriumis peetud nõupidamistele ei kutsutud lätlasi (Riigiduuma liikmeid Jānis Goldmanist ja Jānis Zālītist) mitte niivõrd nende eneste rahvuslike taotluste tulemusena, vaid pigem seetõttu, et eesseisev eestlaste asualade ühendamine puudutas vahetult Liivimaa kubermangu saatust. Lähemalt vt Uldis Ģērmanis. Die Autonomie- und Unabhängigkeits bestrebungen der Letten. Von den Baltischen Provinzen zu den Baltischen Staaten. Beiträge zur Entstehungsgeschichte der Republiken Estland und Lettland Marburg/Lahn 1971, lk J. Tõnisson. Autonoomialt iseseisvusele, lk 61; Eesti maa administrativlise valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korralduse eelnõu saatusest. Postimees 1917, 27. märts; Ants Piip. Maapäeva seadused. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt, I: Revolutsioon ja okupatsioon Tallinn 1927, lk Nt Eesti Vabadussõda , I kd. Tallinn 1996, lk 27; E. Laaman. Eesti iseseisvuse sünd, lk 80; Eesti ajalugu, V: Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tegevtoimetajad Toomas Karjahärm ja Tiit Rosenberg. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu 2010, lk

241 Ago Pajur aastal oli Peterburi eestlaste arvu poolest kõigi maailma linnade seas teisel kohal, jäädes alla ainult Tallinnale. Seal elas ligi eestlasest tsiviilisikut, kellele lisandusid tuhanded Peterburi garnisoni väeosades teeninud eesti sõjaväe lased. Enamik neist elas isiklikult läbi Veebruarirevolutsiooni sündmused, olgu siis otsese kaasalööjana või tagasihoidliku kõrvaltvaatajana, ning on igati loomulik, et Peterburi eestlaskonna aktiivsus kujunes aasta varakevadel suuremaks kui nende rahvuskaaslaste tegevusvalmidus kodumaal. 12. märtsil leidis aset Peterburi eestlaste koosolek, mis päädis Eesti Vabariiklaste Liidu ellukutsumisega. Otse koosolekul astus liidu liikmeks rohkem kui 200 inimest ning valiti liidu nõukogu. 15-liikmelisse nõukokku kuulus peale tsiviilisikute kolm ohvitseride ja kolm sõdurite esindajat. Nõukogu omakorda valis liidule juhatuse, mille esimeheks sai kooliõpetaja Artur Vallner ja tema abiks laevaehitustehnik Peeter Schneider. Ajaleht nentis: «Koosolekul valitseb ülev meeleolu ning üleüldine koosolek lõpeb võimsa lauluga «Eestimaa, mu isamaa». [---] Uue liidu asutamine läks nii jõurikkalt, nagu vast mitte ükski asutamine enne.» 86 Vabariiklaste liidu tegevus jätkus sama «jõurikkalt». 15. märtsil peeti liidu eestvõttel esimene eesti sõjaväelaste üldkoosolek ning just seal anti laiemale avalikkusele esimest korda teada, et «26. märtsil, Palmipuude pühal, Eesti talurahva vabasta mise mälestuspäeval kavatseb pealinna Eesti seltskond suuremat meeleavaldust toime panna, millest osa võtaks kõik Eesti sõjamehed täies mundris ja sõjariistus, muusikakooridega eesotsas». 87 Seega polnud tulevase manifestatsiooni sihiks mitte autonoomia nõudmine ega valitsuse survestamine (15. märtsil polnud valitsusele esitatav eelnõugi veel valmis), vaid pigem revolutsiooni kaudu saadud vabaduste tervitamine ja ehk ka omalaadne jõudude ülevaatus. Meeleavalduse toimumise päev valiti aga lähtuvalt ajaloost 26. märtsil 1819 oli keiser Aleksander I kinnitanud Liivimaa talurahvaseaduse. 88 Samas oli autonoomia nõudmine Peterburi eestlaste seas õige levinud, mistõttu võib oletada, et tulevase meeleavalduse võimalike loosungite arutamisel pidi see paratamatult esile kerkima. Ehk lisas nõudmisele hoogu ka 19. märtsil pea linna spordipalees (Sporting Palace) peetud miiting, kus teiste seas esines Jüri Vilms, pida des kõne «Eesti rahva seisukohast Vene riikluse küsimuses». Vilms kinnitas, et Venemaa peab küll tulevikuski säilitama riikliku ühtsuse, kuid muutuma seejuures föderatiivseks 86. Rahvakoosolek pühapäeval, 12. skp. Jaani kirikukooli saalis. Pealinna Teataja 1917, 14. märts. 87. Sõjaväelaste koosolek Jaani kiriku-kooli saalis. Pealinna Teataja 1917, 17. märts. 88. Pärisorjuse kaotamise tähtpäevi oli peetud varemgi: Liivimaa talurahva vabastamise 50. aastapäevale pühendati esimene üldlaulupidu ja 75. aastapäevale viies üldlaulupidu; 23. mail 1916 pühitseti aga Põhja-Eestis, eriti Tallinnas, suure pidulikkusega Eestimaa talurahvaseaduse 100. aastapäeva. 241

242 30. märtsi aasta määrus vabariigiks, mis tagab kõigile rahvusvähemustele täieliku enesemääramis õiguse ja rahvusliku autonoomia. Tõsi, miitingul ei puudunud ka opositsioon, mis oli rahvusliku autonoomia vastu ja pidas ainulubatavaks territoriaalset (piirkondlikku) autonoomiat, kuid nähtavasti jäi see seisukoht vähemusse. Vähemalt kinnitas Pealinna Teataja, et koosoleku lõpul kiideti üksmeelselt (kahe vastuhäälega) heaks resolutsioon, mis nõudis Venemaale föderatiivset vabariiki ja Eestile autonoomse osariigi õigusi. Miitingul osales hinnanguliselt kuni 4000 pealinna eestlast, sh hulgaliselt sõjaväelasi, kes eeldatavasti levitasid kõnemeeste mõtteid ja vastuvõetud otsuseid sõprade, tuttavate, kolleegide jne hulgas. 89 Kuigi 19. märtsi miitingul kiideti föderatsiooni ja autonoomia nõud mine heaks üksmeelselt, oli vastaseid või vähemalt kahtlejaid-kõhklejaid nähtavasti rohkem, kui kahe vastuhääle põhjal võiks oletada. Igatahes pidas Karl Ast vaja likuks Pealinna Teataja 23. märtsi numbris selle kohta pikemalt sõna võtta. Asti sõnul oli miitingul muu hulgas avaldatud arvamust, nagu oleks kavandatav meeleavaldus ülearune, sest revolutsioon olevat andnud juba täieliku vabaduse nii kõigile üksikisikutele kui ka rahvustele. Vastuseks väitis Ast, et revolutsioon on alles noor ja seetõttu puudub kõigil asjaosalistel täielik ülevaade erinevatest soovidest ja nende taga seisvatest jõududest; järelikult on ka eestlastel tarvis ennast ja oma nõudmisi avalikult demonstreerida. Kuid meeleavalduse korraldamist ei ohustanud kõhklejad, vaid hoopis enam vasakäärmuslased (enamlased). Just nende ridadest kostnud miitingul hääled «Asjal on rahvusline maik küljes», «Meie ei taha kodanlastega kaasa minna!», «Meile pole Eestit vaja!», «Meie ei taha tast midagi teada!» ja isegi hüüdlause «Maha Eesti!». Neidki seisukohti püüdis Ast ümber lükata. Ta leidis, et sotsialistid ei tohi ühtegi tegeliku elu avaldust sealhulgas rahvuslust maha salata, vaid peavad nendega oma tegevuses arvestama, ning tuletas meelde, et sotsiaaldemokraatliku partei programmis sisaldub rahvaste enesemääramisõigus, mis ei lähe kuidagi vastuollu kogu maailma töölisklassi solidaarsuse ideega. 90 Kuid Karl Asti selgitused kõlasid kurtidele kõrvadele. Enamlased said pigem hoopis hoogu juurde ning 24. märtsil peetud järjekordsel Eesti Vabariiklaste Liidu sõjaväeorganisatsiooni koosolekul oli kohal pealinna eesti enamlaste «raskekahurvägi» Jaan Ikmelt ja Heinrich Klaas. Mõlemad «püüdsid näidata, et meeleavaldus kodanlaste ettevõte on ja sellepärast ei tohi temast soldatid ja töölised osa võtta» märtsi koosolekut on meenutanud toonane allohvitser Emil Heimberg: «Kohe 89. Suurem politiline koosolek. Pealinna Teataja 1917, 21. märts. 90. K. R r. [Karl Ast (Rumor).] Kust oodatakse eestlaste meeleavaldusele osavõtjaid? Pealinna Teataja 1917, 23. märts. 91. Eesti Vabariiklaste Liidu... Pealinna Teataja 1917, 26. märts. 242

243 Ago Pajur peale pikemat kõnet Vallneri ja Schneideri poolt astus [---] Ikmelt üles, seletades et tema just eesti asja pärast Siberis pidi kannatama ja nüüd Petrogradi jõudes ja kuulda saades, et meil koosolek on, otsekohe meie juurde tõttas, et meid võib-olla peasta hirmsa õnnetuse eest. Rääkis siis, et esiteks on meie Nõukogu täiesti kodanline, kes kodanluse plaanisid taga ajab ja soovitas kõigepealt need Nõukogu liikmed väljavisata, kes meid pimestavad, ohvitserid ära ajada ja kas või tuupi anda ja siis vene tööliste peale lootused panna, et küll nemad muretsevad endi kui ka meie eest. Peale selle tõusis tema seltsimees, keegi küürakas olekus Lass [Klaas] üles ja täiendas omalt poolt sedasama ning ikka üteldes, et nemad just Siberis kannatasid ja nüüd ainukesed on, kes rahva eest seisma saavad. [---] Kui ka see viimaks lõpetas, tõusis keegi soldat üles, tervitas sügavalt liigutatult seltsimehi, kes niipalju raskuseid läbi tegema pidid ja ikkagi elus veel on, aga lisas juurde, et nii hea meelega kui meie teid näeme ja kuuleme, siiski teie õpetused ega eeskavad ei kõlba meitele ja niisama kahjatsedes peame ütlema, et teie meie hulka ei kõlba. Kui siis veel Vallner, Schneider, Tõruke ja teised tõeks tegivad, et meil kodanlusega niisama vähe tegemist on, kui nende ideedega, võtsivad mehed mütsid ja kadusid hääde soovitustega meie hulgast, et muidugi väljas pool meie vastu kihutustööd tegema hakata.» märtsil korraldasid enamlased (Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) Peterburi eesti osakond) miitingu ja võtsid seal vastu oma resolutsiooni: «Eesti «üleüldine» manifestatsion, mis Eesti kodanlaste poolt 26. märtsil ära mõeldakse pidada ja mida kodanlus siis kõigi Peterburis elavate eestlaste manifestatsioniks nimetab, ei kanna mingit demokratlist värvi, mis põhjust annaks pea linna Eesti töölistel sellest osa võtta, vaid on harilik katse kodanlaste poolt schovi nistliste tunnete õhutamise abil töölisi, kellel veel kindlat klassilist arusaamist ei ole, ajutiselt oma mõju alla saada. Meie, sellest miitingist osavõtjad Eesti töölised ja revolutsioni lised soldatid, kes ühes Vene tööliste ja revolutsionilise sõjaväega vana valitsuse kuku tasime, protesteerime niisuguse rahvusluse tunde ülesõhutamise ja «Kõik- Eesti» nime tarvitamise vastu ja teatame, et meil selle kodanluse mänguga mingit ühist ei ole. Meie kogume ennast ainult ühe lipu alla, mille pealkirjaks on: «Kõikide maade töölised, ühinege!»» 93 Samalaadseid mõtteid sisaldas ka eesti enamlaste avaldus, mille üllitas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu häälekandja Emil-David Heimberg. «Kas tulgu või pussnuge maha aga meie asutame eesti väeosad...» Rahvusväeosade loomisest Eestis. Mälestusi ja kirju aastatest Tartu 1998, lk Pealinna teated. Kiir 1917, 12. aprill. 94. VSDT(b)P Petrogradi eesti organisatsiooni otsus Petrogradis korraldatavast Eesti kodan liku autonoomia pooldajate meeleavaldusest mitteosavõtmise kohta, Suur Sotsialistlik Oktoobri revolutsioon Eestis. Dokumentide ja materjalide kogumik. Tallinn 1957, lk 87; K. Rumor. [Karl Ast.] Üks ääremärkus. Pealinna Teataja 1917, 26. märts. 243

244 30. märtsi aasta määrus Siiski ei suutnud enamlaste vastupropaganda manifestatsiooni ette valmistusi takistada. 20. märtsil tegid eesti sõjaväelaste esindajad korraldustööd ülesandeks nelja liikmelisele komisjonile, kuhu kuulusid Eesti Vabariiklaste Liidu nõukogu liikmed Artur Vallner, Peeter Schneider, Aleksander Tamm ja alamleitnant Villem Männik. 23. märtsi ajalehes tutvustatigi tulevase meeleavalduse üldist korraldust, mida täpsustati kaks päeva hiljem. 95 Tänu juhuste kokkusattumusele õnnestus teostada isegi omamoodi peaproov. Nimelt leidis 23. märtsil aset revolutsiooni ohvrite matus, mis kujunes kogu Peter buri haaranud hiiglaslikuks meeleavalduseks. Ajalehe hinnangul osalesid matuse rongkäigus «mitmed sajad tuhanded». Eestlased, umbes inimest, kogunesid Maria palee juures omaette kolonniks ja tegid kogu tseremoonia kaasa. Tõsi küll, kuna Peterburi kesklinn oli hiiglaslikest rahvamassidest põhjalikult umbes, kolonnid edenesid teosammul (Maria palee juurest Marsi väljakuni jõudmiseks kulus umbes kaheksa tundi) ja ilmgi jättis paremat soovida, siis pidas ürituse lõpuni vastu ehk kolmandik eestlastest märtsil pidi meeleavaldajate kogunemine algama kell 10 hommikul, kuid rahvast voolas kokku juba enne seda. Koondumispaigaks oli Jaani kirik Ohvitseri (praegu Dekabristide) tänavas, kuid et manifestatsioonist osavõtjaid oli rohkesti, siis kasutati ära suurem osa tänava pikkusest Inglise prospektist kuni Maria teatrini. Sõjaväelased rivistati tänava vasakusse ja eraisikud paremasse serva näoga kesklinna suunas. Sõjaväelaste kolonne korraldasid ohvitserid Peeter Tiirik, Villem Männik ja Ernst Assman, tsiviilisikuid Karl Luts, Madis Jaakson jt. Neile olid abiks peamiselt üliõpilaste seast valitud korrapidajad, kes kandsid välise tunnusmärgina üle õla laiu sinimustvalgeid linte. Sinimustvalgeid lipukesi ja linte, samuti laululehti müüsid vabariiklaste liidu liikmed ka demonstrantidele. Vähemalt üks toonastest laululehtedest, pealdisega «Eesti Rahva meelavaldus Peetrilinnas, 26. märtsil 1917», on tallel Riigiarhiivis. Sisult oli see õige tagasihoidlik, sisaldades vaid kolme laulu: «Marseljees», «Eestimaa, mu isamaa» ning «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm». 97 Samal ajal oodati Jaani kiriku koolihoones külalisi teiste vähemusrahvaste ja kodumaa seltside esindajaid. Saadikuid tuli nähtavasti siiski üsna napilt teada on vaid armeenlaste ja juutide osalemine. Samuti olid kohal Moskva eestlaste esindajad, kuid näib, et kodumaalt ei jõudnud Peterburi keegi. Päevaleht oli küll 24. märtsil ära trükkinud Eesti Vabariiklaste Liidu teadaande tulevase manifes tatsiooni kohta, mis lõppes üleskutsega «Kodumaa seltsid ja asutused, meie palume ka teid 95. E. Vabariiklaste Liidu... Pealinna Teataja 1917, 23. märts; Eestlaste meeleavaldus pealinnas 26. märtsil. Pealinna Teataja 1917, 23. märts; 26. märtsi meeleavalduse korraldus. Pealinna Teataja 1917, 25. märts. 96. J. S. [Julius Seljamaa.] Eestlaste rongikäik. Pealinna Teataja 1917, 25. märts. 97. ERA , l

245 Ago Pajur Peterburi eestlaste manifestatsiooniks trükitud laululeht. ERA , l. 2 meeleavaldusest saadikute läbi osa võtta, et valitsusele pealinnas näidata, et meie teiega ühiselt rahva soovi esitame», 98 kuid nähtavasti ei leidnud see Tallinnas erilist poolehoidu. Lõuna-Eestisse seevastu jäi üleskutse hiljaks Postimehe sõnul jõudis see korratute postiolude tõttu Tartusse alles 27. märtsil. 99 Veidi pärast keskpäeva sõidutati autoga kolonni etteotsa Eesti Vabariiklaste Liidu suur sinimustvalge lipp, mida mõlemal pool Ohvitseri tänavat spaleerides seisnud demonstrandid vaimustusega tervitasid: «Püssid auandmiseks üleval, mõõgad väljas, muusikakoorid eesti hümnust ja marseljeesi mängimas, võtsime vastu aulippu, mis suurepäralist pilti enesest pakkus. Mehed värisesid vaimustusest ja mitmedki ei suutnud pisaraid tagasi suruda [---] üle sõjamehe seisid kui kiviks tardunud, püssid kramplikult käes, tugevad ja täis elu, kuna pilgud ütlesid, et viimaseni kaitseme oma vaba lippu ja oma vabadust.» 100 Umbes hakkasid kolonnid, kuhu rivistuti kaheksa inimese kaupa, liikuma. Kõige ees kanti suurt loosungit venekeelse pealdisega «Tervitus vabale Venele Eesti 98. Üleskutse seltsidele Eestis. Päevaleht 1917, 24. märts. 99. Eesti Vabariiklaste Liit... Postimees 1917, 27. märts E.-D. Heimberg. «Kas tulgu või pussnuge maha aga meie asutame eesti väeosad...», lk

246 30. märtsi aasta määrus rahva poolt», sellele järgnes vabariiklaste liidu lipp. Meeleavaldajate eesotsas marssisid korraldustoimkonna liikmed koos vähemusrahvuste ja Moskva eestlaskonna esindajatega, seejärel helilooja Mihkel Lüdigi 101 jõupingutuste tulemusena paari päevaga kokku pandud ja pisut ka kokku harjutatud suur, ligi paarisajamehe line vabariiklaste liidu laulukoor ning sõjaväeorkester. Viimase aluseks oli Keksholmi kaardiväepolgu orkester, kus teenis rohkesti eestlastest muusikuid, kuid manifestatsiooni ajaks kutsuti kaasa veel teistegi väeosade orkestrites teeninud eestlasi. Koorile ja orkestrile järgnesid sõjaväelased väeosade kaupa, alustades kaardiväest ees otsas Volõõnia kaardiväepolgu tagavarapataljoni mehed (umbes 50), kes revolutsiooni päevil esimestena rahva poolele asusid, seejärel üle 100 mehe Keksholmi kaardi väe polgu tagavarapataljonist, teistest kaardiväepolkudest, Kroonlinna mereväebaasi madrused, jalaväelased, suurtükiväelased, sapöörid jt nii Peterburi garnisonist kui ka linna lähiümbrusest (Gattšinast, Oranienbaumist, Krasnoje Selost, Kroonlinnast jne). Sõjaväelastele järgnesid organiseeritud tsiviilisikud (seltside kaupa) ja kolonnide lõpus marssis kaasa organiseerimata rahvas. Nagu sõjaväelaste, nii ka tsiviilisikute seas leidus mitte ainult Peterburis elanud inimesi, vaid kohale oli tuldud ka lähematest linnadest ning Peterburi kubermangu eesti asundustest. Rongkäik liikus Ohvitseri tänavalt Voznessenski prospektile ja Maria palee esisele väljakule, sealt edasi mööda Morskaja tänavat, Nevski ja Liteinõi prospekti ning Špalernaja tänavat Tauria palee juurde, mis oli ühtaegu Ajutise Valitsuse, Riigiduuma ning Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja selle täitev komi tee asupaik. Kuna üksikute sõjaväeosade ja eri seltside kolonnide vahel marssis kaasa hulk orkestreid (ajakirjanduse väitel 30), siis kõlasid kogu teekonna vältel vaheldumisi orkestrimuusika ja laulud «Marseljees», «Porilaste marss», «Isamaa ilu hoieldes», «Kui Kungla rahvas», «Eestimaa, mu isamaa», «Mu isamaa armas» jt. Kolonnide kohal lehvis sadakond lippu ja loosungit. Lippude seas leidus nii punaseid revolutsioonilippe kui ka rahvuslikke trikoloore. Loosungitel ja lippudel kordus juhtmotiivina hüüdlause «Elagu föderativline demokratline Vene vabariik ja autonomiline Eesti». Seda täiendas terve hulk nii eesti- kui ka venekeelseid üleskutseid, nagu «Elagu Ajutine valitsus!», «Elagu Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu!», «Elagu vabadus!», «Elagu sotsialism!», «Kõigi maade töölised, ühinege!», «Maha balti parunid!», «Maa rahvale!», «Elagu Eesti Asutav Kogu!», «Elagu üleüldine, võrd õiguslik, otse kohene ja salajane hääletamine!», «Elagu sotsiaaldemokraatlik vabariik!», «Elagu Eesti naisterahvas!», «Sõda kuni täieliku võiduni!», «Rahu ilma anneksioonide ja kontributsioonita!», «Saksa rahvas, heida endalt verejanuline despootlik valitsus!», «Õpetage meid emakeeles!» jne. Kella 14 paiku jõuti Tauria palee juurde, kuid siis tekkis pikem seisak ja kulus ligi tund, enne kui leiti inimesed, kes olid valmis eestlaste paraadi üle vaatama. Lõpuks 101. Mihkel Lüdig teenis sel ajal kapellmeistrina Vene armees. 246

247 Ago Pajur võttis selle ülesande oma õlgadele Riigiduuma ajutise komitee liige, Petro gradi koman dant polkovnik Boriss Engelhardt, keda assisteerisid mõned tööliste ja soldatite saadikute nõukogu liikmed. Tauria palee eest liikusid läbi kõik meeleavaldajate kolonnid, mistõttu paraadmarss kestis üle tunni. Marsi lõppedes jäid kolonnid palee juurde ootama, samal ajal kui sõjaväeosade ja seltside esindajad sisenesid koos meeleavaldusel kantud lippudega Tauria palee Katariina saali. Sinnasamasse kogunesid ka laulukoor ja koondorkester Mihkel Lüdigi juhatusel. Katariina saalis lauldi ja mängiti alustuseks «Marseljeesi». Seejärel luges Artur Vallner ette Ajutisele Valitsusele adresseeritud deklaratsiooni. Järgnes taas «Marseljees». Riigiduuma ajutise komitee nimel võttis deklaratsiooni vastu polkovnik Boriss Engelhardt, kes oma vastukõnes tervitas Eesti rahvast ja meeleavaldajaid ning kinnitas, et eestlaste nõudmised on õiglased ja vaba Venemaa ei viivita nende elluviimisega. Kõnet lõpetades hüüdis polkovnik Eestile elagu, millele vastati mürise vate kiiduavaldustega. Engelhardt tõsteti kätele ja kanti ovatsioonide saatel saalist välja. Lauldi ja mängiti «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» (küllap oli see ainus kord ajaloos, kui Tauria palee müüride vahel kõlas Eesti hümn). Seejärel luges vabariiklaste liidu esindaja Org ette ka tööliste ja soldatite saadikute nõukogule määratud dekla ratsiooni. Selle võtsid vastu kaks nõukogu esindajat, kellest üks (Anissimov?) pidas ka kõne, tervitades autonoomset Eestit ja kutsudes eestlasi üles olema valvel revolutsiooni väliste ja sisemiste vaenlaste vastu. Sedagi kõnet katkestati korduvalt hurraa hüüete ja ovatsioonidega. Vabariiklaste liidu nimel kõnelesid Aleksander Tamm ja Peeter Schnei der, lastes elada Ajutisel Valitsusel ja Petrogradi Nõukogul. Armeenlaste esindaja hüüdis elagu nii valitsusele ja Petrogradi Nõukogule kui ka auto noomsele Eestile. Sama tegid juutide ja Moskva eesti kogukonna esindajad. Kõiki kõnelejaid katkestati korduvate ovatsioonide ja mürisevate hurraahüüetega ning iga kõne lõpus lauldi orkestri saatel «Marseljeesi». Näis juba, et ettevõtmine ei lõpegi, ning Aleksander Tamm oli sunnitud meelde tuletama, et kaaslased ootavad väljas. Lipud toodi taas tänavale ning rongkäik jätkus plaanikohaselt. Kolonnid liiku sid mööda Zahharevskaja ja Panteleimonskaja tänavat Marsi väljale, kus austati langenud revolutsiooniohvrite mälestust, ning sealt edasi Miljonnaja tänava kaudu Palee väljakule. Talvepalee ees peeti väike improviseeritud miiting ja kirjeldati meeleavalduses osalejaile neid sündmusi, mis olid aset leidnud Tauria palee siseruumides. Seejärel valgus rahvas tasapisi laiali. Eelnev kirjeldus on kokku seatud mitmes ajalehes avaldatud reportaažide 102 ja mõne kaasaegse mälestuste põhjal ega pretendeeri absoluutsele tõele. Kuid umbes selline võis Peterburi eestlaste 26. märtsi suurmeeleavaldus välja näha Eestlaste meeleavaldus. Pealinna Teataja 1917, 28. märts; J. Lomp. Suur eestlaste manifestatsion päälinnas. Postimees 1917, 29. märts; Eesti rahva meeleavaldus pealinnas 26. märtsil. Päevaleht 1917, 30. märts; Eestlaste meeleavaldus ja deklaratsion. Tallinna Teataja 1917, 1. aprill. 247

248 30. märtsi aasta määrus Küsitavaks on jäänud manifestatsioonis osalenute arv. Kaasaegse aja kirjanduse väitel oli rongkäigu kogupikkus üle kahe kilomeetri. Konkreetsed numbrid pakkus esimesena välja Pealinna Teataja, kelle sõnul olnud demonstrantide üldarv , sealhulgas sõjaväelast. 103 Postimehe kirjasaatja teadis rääkida soldatist ja töölisest, pidades tööliste all nähtavasti silmas kõiki tsiviilisikuid. 104 Tallinna Teataja mainis ainult sõjaväelaste arvu: «kaugelt üle ». 105 Sellest ajast peale on need arvud jäänud ajalookirjandusse ringlema, kord suurenedes, siis jälle vähenedes. Enamjaolt pakutakse osalenute koguarvuks , sh sõjaväelast. 106 Need arvud on kahtluse alla seadnud Raimo Pullat, lähtudes küll miski pärast oletusest, et manifestatsioonil osales eraisikut pluss sõjaväelast. Pullati sõnul pole tõenäoline, et umbes st Peterburis elanud eestlasest (seega kaks kolmandikku) võinuks üritusel osaleda, samuti kahtleb ta, kas Peterburi garnisonis võis olla eestlast. 107 Põhimõtteliselt võib nende kahtlustega nõustuda, sest kohapeal keegi meeleavaldajaid kokku ei lugenud ning ajakirjanduses välja pakutud arvud olid hinnangulised; pealegi kiputakse selliste suurürituste puhul enamasti ikka numbreid pigem üles- kui allapoole ümardama. Siiski, kui oletada, et osalejaid oli koos sõjaväelastega, seega tavakodanikku, langeks osalusprotsent tunduvalt madalamale ega pruugi enam nii ilmvõimatu näida. Mis puutub eesti sõjaväelastesse Peterburis, siis fikseeriti juba enne demonstratsiooni aset leidnud eesti sõjameeste esindajate koosolekutel nende koguarv Kui pidada silmas sõdurite toonast erakordset aktiivsust kõigis ettevõtmistes, siis pole sugugi võimatu, et koos lähematest garnisonidest (Krasnoje Selost, Oranienbaumist, Gattšinast, Kroonlinnast) saabunud täiendusega tõusis sõdurite koguarv 26. märtsi meeleavaldusel tõepoolest ni või koguni üle selle. Teine probleem seondub küsimusega, kas ja kuivõrd avaldas Peterburi eestlaste manifestatsioon mõju Ajutisele Valitsusele ja kiirendas autonoomiaseaduse menet lemist. Eesti historiograafias on traditsiooniks pidada seda sündmust just selles kontekstis eriti oluliseks. Demonstratsiooni mõjukuse üle on pikemalt arutlenud Reinhard Wittram. Ühelt poolt juhib ta tähelepanu sündmust pealt näinud Andreas Antropoffi hinnangule, kellele see jättis «erakordselt tugeva elamuse» Eestlaste meeleavaldus. Pealinna Teataja 1917, 28. märts J. Lomp. Suur eestlaste manifestatsion päälinnas Eestlaste meeleavaldus ja deklaratsion. Tallinna Teataja 1917, 1. aprill Oskar Kurvits. Eesti rahvusväeosade loomine Eesti polk, I. Tallinn 1930, lk 40; E. Laaman. Eesti iseseisvuse sünd, lk 80; Eesti ajalugu, V, lk Raimo Pullat. Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni Tallinn 2004, lk

249 Ago Pajur Teisalt aga meenutab Wittram, et toonases Peterburis olid meeleavaldused iga päevased ja harjumuspärased, tuues näiteks nii 23. märtsi revolutsiooniohvrite matused kui ka päev hiljem korraldatud kasakate demonstratsiooni. 108 Kuna puuduvad igasugused andmed Ajutise Valitsuse ministrite ja siseministeeriumi ametnike vahe tute reaktsioonide kohta ning pole isegi selge, kas keegi neist eestlaste esinemist omaenese silmaga üldse nägi (meenutagem, et demonstrantidega suhtlesid polkovnik Engelhardt ja Petrogradi Nõukogu esindajad), siis ei saa langetada mingit motiveeritud otsust ka demonstratsiooni mõjukuse kohta. Allakirjutanule näib siiski, et Eesti historiograafias kirjeldatud raskused eestlaste esitatud eelnõu kinnitamisel on mõnevõrra ülepaisutatud ning pole sugugi välistatud, et eelnõu saanuks kinnituse ka ilma 26. märtsi manifestatsioonita. Manifestatsiooni enese kõrval väärib tähelepanu ka märgukiri, mis Tauria palees Ajutisele Valitsusele ja Petrogradi Nõukogule üle anti. Kui rongkäigu korraldajaks oli esmajoones vabariiklaste liit, siis deklaratsiooni koostajad tuginesid veelgi mõjukama organisatsiooni Petrogradi eesti seltside liidu 109 autoriteedile, rõhu tades, et nimetatud liit, kuhu kuulub 21 eesti seltsi, kõneleb Peterburi linnas ja kubermangus elava eestlase nimel. Tähelepanuväärsel moel ei palutud märgukirjas sugugi ainult ajutise valitsemiskorra seaduse eelnõu kiiret kinnitamist, vaid esitati vägagi kaugeleulatuvaid taotlusi. Muu hulgas nõuti enesemääramisõiguse kindlustamist kõigile Venemaa rahvastele ja föderatiivse riigikorra sisseseadmist Venemaal. Deklareeriti, et Eestist peab saama Venemaa föderatsiooni võrdõiguslik osariik ning et selle osariigi sisemise korral duse võib kindlaks määrata üksnes eesti rahva enese poolt valitav esindusorgan Eesti asutav kogu. Alles märgukirja lõpuosas (5. punktis) jõuti päevapoliitilise sihini: «on vaja silmapilk ära kinnitada ja elusse viia täies ulatuses Eesti valitsemise korra ajutine eelnõu, mis 18. märtsil Eesti ja Põhja-Liivimaa kubermangu esitajad valitsusele ära andsid». Peale selle kõneldi märgukirjas vajadusest jätkata sõda sajandeid eesti rahvast rõhunud vaenlase vastu ning tagandada otsekohe need ametnikud, kes truult tsaarivalitsust teenisid ja seeläbi rahva vihavaenu pälvisid Reinhard Wittram. Die baltische Frage als Problem der Russischen Provisorischen Regierung. Von den Baltischen Provinzen zu den Baltischen Staaten. Beiträge zur Entstehungsgeschichte der Republiken Estland und Lettland Marburg/Lahn 1971, lk Petrogradi eesti seltside liidu loomine sai alguse 11. märtsil peetud rahvakoosolekust, kus arutleti pealinna eestlaskonna organiseerumise võimaluste üle. Pärast rohkeid kõnesid võttis koosolek vastu otsuse «organisatsionide vaheline liit pealinna ja tema ümbruskonna seltside tarvis elule kutsuda». Protsessi juhtimiseks asutati ajutine komitee, kuhu paluti kõigil seltsidel saata kolm esindajat. Vt Koosolek Jaansoni kaubandusekooli saalis. Pealinna Teataja 1917, 14. märts märtsi meeleavaldusel Ajutisele Valitsusele ja Tööliste ning Soldatite saadikute Nõukogule ära antav deklaratsion. Pealinna Teataja 1917, 26. märts. 249

250 30. märtsi aasta määrus Märgukirjas sisaldunud kaugemad eesmärgid rahvaste enesemääramisõigus, Venemaa föderatsioon, võrdõiguslik Eesti osariik, Eesti asutav kogu muutusid Eestis päevakajaliseks mitu kuud hiljem, aasta suvel ja sügisel. Seega oli Peterburi eestlaskond oma poliitilises arengus kodumaalastest endiselt ees. Ehk sünnitaski kodumaast eemalviibimine tavapärasest suuremat huvi rahvuslike küsimuste vastu ning keskmisest radikaalsemaid seisukohti. Teadaolevalt nõuti ka 19. märtsil Helsingis peetud eestlaste koosolekul Venemaa föderaliseerimist ning Eestile omaenda põhiseadust, mille töötaks välja Eesti asutav kogu märts Eestis Piiteri eeskuju oli nakkav ning 26. märtsil korraldati ka Eestis mitu rahvakogunemist, kus kõneldi autonoomiast ja nõuti Ajutiselt Valitsuselt Eestimaa omavalitsusseaduse kiiret heakskiitmist. Suurim rahvakogunemine leidis aset Tartus. Selle algatajateks olid üliõpi lased, kes kutsusid üles tähistama Liivimaa talurahva vabastamise aastapäeva kui revolutsioonilise vabaduse ja Eesti autonoomia püha. Üleskutsest haarasid kohe kinni teised Tartu eesti organisatsioonid. 112 Põhja-Balti Keskkomitee saatis maakonnalinnadesse telegrammi, milles kutsus üles korraldama samalaadseid meeleavaldusi kogu Eestis: «Eesti maavalitsemise kord on Ajutise Valitsuse poolt kinnitatud märtsil peetakse Eesti Üleüldist Rahvuslist Vabaduse pidu. Igal pool seltsides kõned, pidulikud rongikäigud Eesti lippudega, milledel päälkirjad: «Elagu Eesti Autonomia ja Venemaa Vabariik». Korraldage kohtade pääl pidustusi.» 114 Tartu meeleavalduse algus määrati 26. märtsi keskpäevaks, kuid rahvast hakkas Suurele turule kogunema juba enne kella 11. Selleks ajaks oli püstitatud väljaku keskele «kõrge kõnepõrand», mida ehtisid rohelised vanikud ja punased lindid. Raekoja seinale oli kinnitatud suur punane kangas, millel oli nii eesti kui ka vene keeles kirjas päeva juhtmotiiv: «Elagu demokratline vabariik Venemaa ja elagu autonomline Eesti!» Ei puudunud ka eesti rahvusvärvid. Eesti seltsid kogunesid oma alalistes asukohtades ning marssisid sealt üheskoos lippude lehvides raekoja ette. Sinnasamasse kogunes ka hulk «organiseerimata» linnarahvast. Kohal oli sõjaväeorkester ja seltside laulukooridest kiirel käel kokku seatud ühendkoor Juhan Simmi juhtimisel. «Üle üldine vaade 111. Helsingist. Pealinna Teataja 1917, 28. märts Üleskutse. Postimees 1917, 23. märts; Suur vabaduse-pidustus Tartus. Postimees 1917, 24. märts See teade osutus ennatlikuks Eratelegramm. Võru Teataja 1917, 25. märts. 250

251 Ago Pajur pakkus toredat pilti: punaste ja eestivärviliste lippude meri, punased lindid ja mitmetuhandeline rahvakogu kõik see sünnitas niisuguse piduliku vaimustuse, mida suur vabaduse-pidustus väärt oli.» 115 Esimesena kõnetooli tõusnud Jaan Tõnisson kõneles eesti rahva poliitilisest minevikust ja äsja teoks saanud orjaahelate purustamisest ning kutsus rahvast üles oma vabadust tulevikus kindlalt kaitsma, koondudes rahvusliku enesemääramise ja Eesti autonoomia lipu ümber. Kõne lõppedes kõlasid vaimustatud hurraahüüded ja lauldi «Marseljeesi». Teisena kõneles Tartu revolutsioonilise garnisoni nimel lipnik Nesterov, kes suutis täpselt rahva meeleolu tabada ja tõstis vaimustuse hari punkti, lõpetades oma kõne hüüdega «Elagu demokraatlik Venemaa vabariik ja elagu autonoomne Eesti!». 116 Seejärel kõnelesid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi õpetaja Helmi Põld, Postimehe ajakirjanik Adam Bachmann, Vanemuise teatri direktor Ants Simm jt. Peterburi eestlaste tervitused ütles edasi Pealinna Teataja toimetaja Julius Seljamaa, juhtides tähelepanu sellele, et täpselt samal ajal oli toimumas ka Peterburi eestlaste suurmeeleavaldus. «Kõnelejaid saadavad tormilised kiiduavaldused, millele isamaalised laulud järgnevad.» 117 Raekoja platsilt liikus rongkäik Küüni ja Promenaadi tänava kaudu Vanemuise ette, kus seda tervitas Vanemuise seltsi esimees Anton Jürgenstein. Seejärel marsiti mööda Aia, Pepleri, Vallikraavi ja Lossi tänavat ülikooli peahooneni. Seal kõne les eestlaste hariduspüüetest ning eesti oma kõrghariduse ja teaduse arendamise vajadusest Peeter Põld. Vaimustusega kiideti heaks Jaan Tõnissoni ettepanek saata Ajutisele Valitsusele tervitustelegramm ja nõuda selles Eesti autonoomiat. 118 Ülikooli juurest liiguti Rüütli, Laia ja Vene tänavat pidi veterinaarinstituudi juurde ning sealt Petro gradi (Narva) tänava kaudu ja üle Kivisilla taas raekoja ette. «Kogu tee lauldi Eesti laule. Kord oli igal pool eeskujuline. [---] Lõpusõna ütleb toim. J. Tõnisson, mille järele veel mõned laulud lauldakse. Seltsid lahkuvad pidu-platsilt niisamasuguses korras, nagu nad sinna tulid.» Suur vabaduse-pidustus Tartus. Postimees 1917, 27. märts Samas Suur vabaduse-pidustus Tartus. II. Postimees 1917, 28. märts Telegrammi teksti seadis kokku Jaan Tõnisson: «Ajutisele Valitsusele. Petrogradis. Tartu Eesti seltskondliste ja üliõpilaste organisatsionide mitmetuhandeline meeleavaldajate hulk tervitab soojalt Ajutist Valitsust kui vaba Venemaa ülema võimu kandjat, kelle ümber Eesti rahvas kõigis oma kihtides ühineb õiglasel soovil kõigi jõududega kaasa aidata Riigi elu uuendamise suure asja täidesaatmises demokratlistel alustel, kindlas lootuses olles, et Eesti maa Venemaa Riigi organilise osana õiguse saab oma elu korraldamist autonomiliselt määrata. Korraldava Komitee ülesandel Jaan Tõnisson.» Tervitustelegrammid saadeti ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule ning Põhjarinde ülemjuhatajale. (Tervituse-telegrammid Tartu Eesti vabadusepidustuse osavõtjate poolt. Postimees 1917, 30. märts.) 119. Suur vabaduse-pidustus Tartus. II. Postimees 1917, 28. märts. 251

252 30. märtsi aasta määrus Võrru jõudis Põhja-Balti Keskkomitee soovitus vabastuspeo korraldamise kohta viimasel hetkel (vastav telegramm ilmus 25. märtsi ajalehes). «Kuid,» nagu Võru Teataja kirjutas, «sellest oli küllalt, et tuld sütitada. Kohe asuti igal pool ettevalmistustele. Mõne tunni jooksul oli Võru sinisest ja mustast riidest tühi [---].» 120 Püha päeva hommikuks olid peaaegu kõik majad linnas lipuehtes, sini must valgete kõrval leidus rohkesti punaseid. Kell 14 kogunesid eesti seltsid oma lippudega postkontori juurde ning samasse valgus kokku hulk muud linnarahvast. Umbes tund aega hiljem läks meeleavaldajate rongkäik hinnanguliselt mitu tuhat inimest liik vele. Kõige ees kanti Põhja-Balti komitee hiigelsuurt trikoloori pealdisega «Elagu autonomiline Eesti ja vabariikline Venemaa!». Sellele järgnesid Võru garni soni orkester, eriliselt selleks ettevõtmiseks moodustatud paarisajameheline eesti sõdu rite koondrood eesti ohvitseride juhtimisel, kooliõpilased, tuletõrjujad, valdade saadikud 121 ja seltsid (Kannel, Võrumaa Rahvahariduse Selts, eesti kirjastusühisus Täht jt). Esimene peatus tehti Kandle seltsi ees, kus kõneles Võru Eesti Põllu meeste Seltsi esimees Frits Suit, järgmine Kreutzwaldi maja ees, kus laulu isa meenutas advo kaadist luuletaja Jaan Lõo. Seejärel suunduti kirikusse ja peeti ühekorraga kaks tänujumalateenistust üks tavapäraselt kirikus sees, teine aga kirikusse mitte mahtunud rahvahulgale kiriku trepilt; sees mängis orel, väljas laulis koor. Miiting peeti turuplatsil. Kõnelesid maakonnaagronoom Julius Grünberg, Põhja- Liivimaa Põllutöö Keskseltsi instruktor August Kohver, Võru alg kooli õpetaja Paul Mitt, Kandle seltsi esimees Juhan Jaason, Peterburist saabunud sõjaväe lased Puusepp ja Luik ning koha liku garni soni esindajad nooremarst Jegoršin ja polguülem kapten Makovski. Agronoom Grünberg selgitas muu hulgas vabastus peo tähendust: 1) päris orjusest vabane mise mälestamine; 2) revolutsiooni kaudu saabunud täieliku vabaduse pühitsemine; 3) maavalitsemise korra uuendamise ja laialdase autonoomia nõudmine. Seepeale otsustati saata Ajutise Valitsuse esi mehele telegramm, milles öeldi: «Võrumaakonna Eesti rahvas, kes täna vabaduse pidule on kogunud, tervitab Ajutist Valitsust ja avaldab, et Võrumaakond igapidi valmis on Valitsust toetama lahutamata Veneriigi loomises föderativsel alusel, niisamuti ka sõja võidule viimises.» 122 Turuplatsilt suunduti veel linnavalitsuse juurde, kus meeleavaldajaid tervi tasid linnapea Johannes Freymann ja linnanõunik Adam Tiganik, ning ettevõtmine jõudis lõpule Kandle seltsimaja ees. Osalejate meeleolu iseloomustades kirjutas koha lik ajaleht: «Kuigi udu peenikeseks vihmaks muutus, tõusis seda enam tuju. Laul muutus üleüldiseks. Koguni vanad hallpääd laulsid ja hõiskasid vesi silmis Vabaduse-pidustus Võrus. Võru Teataja 1917, 1. aprill Samal päeval peeti Võrus maakonnast valitud saadikute koosolek, kus moodustati ajutine maakonnanõukogu Vabaduse-pidustusel saadetud telegramm Ajutise Valitsuse esimehele. Võru Teataja 1917, 1. aprill. 252

253 Ago Pajur [---] Laul, muusik, hüüded, hõisked muutuvad tormilisteks. Eestlasel hakkab veri juba keema. [---] «Kandle» ees tuleb laialiminek. Kahju on. Nüüd alles asub kuumus rinda. Kahju on.» 123 Pärnus kogunesid 26. märtsi keskpäeval Endla seltsimaja juurde nii kohalikud seltsid kui ka suur rahvahulk. Peale seltside lippude lehvisid punased ja sini mustvalged plagud. Endla ees pidasid kõnesid linnakomissar Nikolai Talts, kaubanduskooli juhataja Eduard Tennmann ja kaks sõjaväelast. Seejärel marsiti muusika saatel linnavalitsuse ette, kus meeleavaldajaid tervitas linnanõunik Hugo Kuusner, ning Pärnu Eesti Kooliseltsi koolimaja juurde, kus tervitussõnad lausus õpetaja Jaan Piiskar. «Igal kohal, kus tervitusi öeldi, kõlas vastuseks meie hümnus: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.» Õhtul peeti kooliseltsi saalis avalik kõnekoosolek omavalitsusküsimuste selgitamiseks. 124 Viljandi linnarahvas marssis 26. märtsil rahvuslike ja punaste lippude all, paljusid lippe kaunistamas kiri «Autonomia», läbi kogu kesklinna, alustades turuplatsilt, peatudes käsitööliste seltsi, Wolffi maja, Koidu seltsi, saksa maagümnaasiumi, eesti põllumeeste seltsi, rahukogu ja raekoja juures ning lõpetades taas turuplatsil. Kõikides peatuspaikades peeti kõnesid ning tähtsamatele hoonetele (linnakool, maagümnaasium, rahukogu, raekoda) heisati sinimustvalged trikoloorid. Kõnelejate seas olid kõik tuntumad Viljandi rahvuslikud tegelased, nagu Kaarel Baars, Karl Grau, Jaan Kärner, Leo Sepp, Gustav Talts jt. «Õhtul põlevad majade akendel tuled ja rõõmsad rahvaparved rändavad lauldes uulitsatel.» 125 Kuivõrd autonoomia nõudmine oli ajaliselt ühitatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise aastapäevaga, siis on üksnes loomulik, et 26. märtsil tegut seti aktiivsemalt just Lõuna-Eestis. Kuid kõrvaltvaatajaks ei jäänud ka Eestimaa kubermang. Tallinnas Pandorini seltsi saalis peeti 26. märtsi õhtul kõnekoosolek, kus Jüri Vilms selgitas omavalitsuse, autonoomia ja föderatiivse riigikorra erinevusi. Saal oli puupüsti rahvast täis, kõnelejale esitati hulgaliselt küsimusi ning läbirääkimised kujunesid väga elavaks. Mingeid siduvaid otsuseid autonoomia asjus ei langetatud, küll aga leiti üksmeelselt, et laiadele rahvahulkadele tuleb seda küsimust põhjalikult selgitada, ning rõhutati ajakirjanduse rolli vastava kihutus- ja selgitustöö korral damisel. 126 Teadaolevalt peeti 26. märtsil meeleavaldused ka Paide linnas 127 ja Türi kihelkonnas. Türilased saatsid vürst Lvovi nimele telegrammi: «Kokkukogunud Türi kihelkonna ja alevi rahvahulk (Eesti kub.) tervitab Teie isikus Esimest Vene Rahva- Ministeriumi ja palub Ajutisele Valitsusele avaldada, et rahvas soovib ühiselt ühi neda 123. Vabaduse-pidustus Võrus. Võru Teataja 1917, 1. aprill Vabastuse päeva pidustamine... Postimees: Pärnu väljaanne 1917, 27. märts Eesti rahvusline vabadusepüha. Sakala 1917, 29. märts Kõnekoosolek Eesti autonoomia asjas. Tallinna Teataja 1917, 28. märts Meeleavaldus autonoomia kasuks Paides. Tallinna Teataja 1917, 5. aprill. 253

254 30. märtsi aasta määrus terve eestlastemaa rahva hüüdsõnaga: «Elagu laialine föderativline Vene vabariik kõige laialisematel demokratlistel alustel, rahvuslise territorialise Eesti ja teiste vaba Venemaa rahvuste autonomiaga.»» 128 Seega tuleb tõdeda, et Peterburi eestlased polnud kaugeltki ainsad, kes 26. märtsil oma meeleavalduse ja deklaratsiooniga Ajutist Valitsust üritasid survestada, et seeläbi autonoomia saabumist kiirendada. Muidugi võib karta, et suhteliselt vähetähtsast provintsist saabunud telegrammid ei suutnud valitsusringkondi kuigivõrd mõjutada. Seaduseelnõu kinnitamine Nagu eespool öeldud, peab küsimus, kas ja kuivõrd 26. märtsi meeleavaldused Peter buris ja Eestis Ajutist Valitsust mõjutasid, jääma ühese vastuseta. Näiliselt polnud mõju eriti märkimisväärne, sest rohelist tuld eestlaste seaduseelnõule kohe ei näidatud. 27. märtsil saatis valitsus eelnõu arutamiseks äsja loodud juriidilise nõupidamise kätte. 129 Selle esimeest Fjodor Kokoškinit ja mõningaid liikmeid (Sergei Kotlja revskit, Vassili Maklakovit) iseloomustas Jaan Tõnisson kui tõsimeelseid vene rahvuslasi, kelle peamine siht oli tagada impeeriumi jagamatus ja kes ei tahtnud kuuldagi ääremaade autonoomiast. 130 Mõistagi polnud erilist lootust leida selliselt nõu pidamiselt toetust eestlaste rahvuslikele püüdlustele. Kuid sama arusaadavalt ei jätnud eestlased ka oma õiguste nõudmist, vaid püüdsid endiselt valitsusele survet avaldada. Ants Piip on meenutanud: «Päev ehk paar peale [26. märtsi] manifestatsiooni olid Eesti esitajad jälle vürst Georgi Lvovi juures määruste kinnitamist kiirustamas. Sedakorda võeti imposantsuse pärast kaasa sõjaväelane Mihkel Lüll, 131 kes sõjaväelaste demonstratsiooni korralduses teatud osa mängis. Temale omase hooga põrutas M. Lüll rusikaga vastu lauda ning pajatas: « Eesti sõduri nimel Peterburi garnisonis nõuan seaduse otsekohest kinnitamist.» Peaminister katsus sõjameest rahustada tehtavat kõik, mis võimalik.» Vabaduse-püha Türil. Tallinna Teataja 1917, 29. märts Eesti maavalitsuse ajutise korraldamise asjus. Postimees 1917, 29. märts J. Tõnisson. Autonoomialt iseseisvusele, lk Mihkel Lüll ( ) etendas aastal silmapaistvat rolli rahvusväeosade loomisel. Tema kohta vt Peeter Järvelaid. Vabadussõja kangelastest ja ilmasõja ohvritest. ( ) A. Piip. Maapäeva seadused, lk

255 Ago Pajur Tehtigi. 27., 28. ja 29. märtsil vaatas juriidiline komisjon, mille istungitele kutsuti eestlaste esindajana Jaan Raamot, seaduseelnõu läbi ja andis sellele põhi mõttelise heakskiidu. 133 Päev hiljem võeti Ajutise Valitsuse istungil dokument lõplikult vastu. Reinhard Wittram on juhtinud tähelepanu asjaolule, et valitsuse 30. märtsi istungit ei juhatanud mitte peaminister vürst Lvov (kes viibis sel ajal Magiljovis kõrgema ülemjuhatuse peakorteris), vaid kohtuminister Aleksandr Kerenski. 134 Vastuvõetud dokument sai eestikeelses ametlikus tõlkes pealkirja «Ajutise Valit suse otsused 30. märtsil 1917 a. Eesti kubermangu administrativlise valitsuse ja koha liku omavalitsuse ajutise korra kohta». 135 Hiljem kõneles jurist Aleksander Looring oma magistritöös sellest kui «Vene Ajutise Valitsuse dekreedist «Eestimaa kuber mangu administratiivsest valitsemisest ja omavalitsuse ajutisest korraldusest»». 136 Ants Piip on 30. märtsi määruse kohta öelnud: «Võrreldes Eesti esitajate poolt ettepandud ja ajutise valitsuse poolt kinnitatud määrusi, leiame, et ajutine valitsus ette pandud kava vaid veidi tehniliselt parandanud.» 137 Aleksander Looring leidis küll, et «dekreedis on muudetud ja kärbitud mitmeid eelnõu sätteid», kuid järeldas siiski, et «see dekreet võimaldas Eestimaale võrdlemisi avara autonoomia». 138 Olulisim erinevus eestlaste eelnõu ja valitsuse määruse vahel oli kahtle mata loobumine kahest eraldiseisvast haldusüksusest ja Põhja-Liivimaa liitmine Eestimaa kubermanguga ühtseks terviklikuks rahvuskubermanguks. Samas ei tuleks selle muudatuse taga näha ainult Ajutise Valitsuse tahet, vaid meenutades Tartu nõupidamisel aset leidnud vägikaikavedu selles küsimuses pigem põhjaeestlaste seisu kohtade võitu Jaan Tõnissoni idee üle. Kõigi eestlaste asualade kokkuliitmise soovi seisukohalt tuleb hoopis enam rõhutada Peterburis tehtud territoriaalseid kärpeid. Kui eestlaste eelnõus kõneldi Eestimaa kubermangust ühes Narva linnaga ning Liivimaa kubermangu jagamisel loeti Eesti osa koosseisus üles Valga linn ning Hoomuli, Paju, Sooru ja Laatre vald, siis valitsuse määruses ei mainitud ei Narvat, ei Valgat ega ühtegi valda. Veelgi enam, uue rahvuskubermangu administratiivpiiri täpsustamist peeti vajalikuks üksnes lõuna rajal, s.t vastu lätlaste asualasid. Eesti idapiirist ei kõneldud aga sõnagi, millest 133. Eesti maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korralduse eelnõu. Postimees 1917, 30. märts; Eesti ajutise omavalitsuse projekt kinnitatud. Tallinna Teataja 1917, 1. aprill R. Wittram. Die baltische Frage als Problem der Russischen Provisorischen Regierung, lk ERA , l. 2 (vene keeles: Постановленіе Временнаго Правительства отъ 30-го марта 1917 года о временномъ устройствѣ административнаго управленія и мѣстнаго самоуправленія Эстляндской губерніи. ERA , l. 6) A. Looring. Eesti riigi sünd, lk A. Piip. Maapäeva seadused, lk A. Looring. Eesti riigi sünd, lk

256 30. märtsi aasta määrus Ajutise Valitsuse 30. märtsi määrus. ERA , l

257 Ago Pajur saab järeldada üksnes seda, et Narva linn koos lähiümbrusega pidi jääma tulevi kuski Peterburi kubermangu koosseisu. Tähelepanuväärsel moel ei olnud ka eestlaste eelnõus räägitud Setumaast, mis jäi samuti loodava rahvuskubermangu piirest välja. Seega liideti küll Põhja- ja Lõuna-Eesti, kuid eestlaste kõikide asualade ühendamiseni 30. märtsi määrusega ei jõutud. Eesti lõunapiiri määratlemisel väärib märkimist veel üks muudatus: kui eestlaste eelnõus nähti ette rahvahääletuse korraldamise võimalus (juhul kui lepituskomisjon ei suuda kokkuleppele jõuda), siis valitsuse määruses oli rahvahääletusest loobutud ja nimetatud vaid, et lepituskomisjonil on õigus otsuste langetamisel küsida vaidluse all olevate valdade elanike soove. Kahe kubermangu asendamine ühega tõi kaasa muutuse haldusvõimu korralduses. Eestlaste kava nägi ette anda kogu maa valitsemine kindralkomissari ja tema juures tegutseva ajutise nõukogu kätte. Kindralkomissarile allunuks kaks kubermangu komissari (üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestis) ning nende kummagi kõrval seisnuks oma maanõukogu. Valitsuse määrusega anti uue haldusüksuse juhtimine üheainsa kubermangukomissari ja üheainsa maanõukogu kätte. Tõsi küll, komissarile määrati kaks abi, neist üks eraldi Lõuna-Eesti jaoks. Eestlaste eelnõus räägiti ainult ajutiste nõukogude kompetentsist, jättes komis saride kohustused ja õigused määratlemata. Valitsuse määrustes ühendati nii kubermangukomissari kui ka maanõukogu funktsioonid ühe punkti (p 5) alla, jättes selgitamata, kuidas need komissari ja nõukogu vahel jagunevad. Ants Piip on leidnud, et valitsus püüdis sel moel kindlustada komissari juhtivat osa, samal ajal kui eestlased soovinuks anda põhilise rolli maanõukogule, jättes komissarile vaid seaduslikkuse järelevalve funktsioonid. 139 Kui kindralkomissari juures tegutseva nõukogu liikmed tulnuks eelnõu koha selt valida osalt maakondlikes valijameeste kogudes (maarahva esindajad) ja osalt linnades toimuvatel üldvalimistel, siis määruses nähti ette, et kubermangu maanõukogu valitakse maakonnanõukogudes 140 ja linnavolikogudes. Eelnõu kohaselt tuli kindralkomissari nõukogusse valida üks esindaja iga elaniku kohta, valitsuse määruse järgi üks iga elaniku kohta. Samas ei saa väita, nagu oleks valitsus eelnõu sätteid otseselt muutnud. Lihtsalt loobuti nendest sätetest, mis olid mõeldud kindralkomissari nõukogu valimiseks, ja võeti kasutusele sätted, mille järgi pidid toimuma valimised kubermangukomissaride juures tegutsevatesse maanõukogudesse. Küllaltki olulised muudatused toimusid kohalike asutuste töökeele osas. Kui eestlaste eelnõus öeldi, et «asjaajamine ajutistes kohalistes valitsuse ja omavalitsuse asutustes sünnib Eesti keeles», siis määrused sätestasid, et «kubermangu ja maakonna maa-nõukogude asjaajamise keele määravad need asutused ise ära». Seega 139. A. Piip. Maapäeva seadused, lk Tegelikult valiti siiski maakondlikes valijameeste kogudes. 257

258 30. märtsi aasta määrus puudutas «keeleparagrahv» nüüd ainult nõukogusid (mitte kõiki kohalikke asutusi), kusjuures nendegi töökeel tuli alles määrata (polnud automaatselt eesti keel). Ajutise Valitsuse 30. märtsi määruse tähtsus seisneb selles, et: 1) selle alusel liideti Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa kubermangu külge, mille tulemusena moodustus ühtne rahvuskubermang; 2) vast loodud rahvuskubermangule sai osaks uudne halduslik ja omavalitsuslik korraldus, mis kaalus selgelt üles tavapäraste Vene semstvote korralduse ning sisaldas mitmeid autonoomia elemente. Määruse alusel läks Eestimaa kubermangu valitsemine Ajutise Valitsuse otsusega ametisse seatava kubermangukomissari ja tema juurde moodustatava kubermangu ajutise maanõukogu kätte. Komissari ja maanõukogu kompetentsi kuulusid kõigi koha like haldus-, omavalitsus- ja majandusküsimuste lahendamine, kohustuslike normide ja maksude kehtestamine, senise maakassa ja rüütelkonna asutuste asjaajamise ja varade ülevõtmine ning tulevase omavalitsusseaduse eelnõu väljatöötamine. Maanõukogu otsuste elluviimiseks lubati asutada täidesaatev institutsioon. Ühtlasi loodi määrusega esimest korda maakondlik omavalitsus, mille moodustasid 7 15-liikmeline maakonnanõukogu ja maakonnavalitsus. Kubermangu maanõukogu ja maakondade nõukogude valimise kord oli üldiselt demokraatlik, ehkki mitmeastmeline. Alustuseks valiti valdade üldkoosolekutel valijamehed maakondlikele valimiskoosolekutele (üks valijamees 1000 vallaelaniku kohta), seejärel valiti maakondlikel valimiskoosolekutel nii maakonnanõukogude liikmed kui ka maakondade esindajad kubermangu maanõukogusse. Linnade esindajad valiti kubermangu maanõukogusse eraldi, linnavolikogude üldkoosolekutel. Valimisõigus oli üldine ja ühetaoline, arvestamata soolisi, rahvuslikke, usulisi, poliitilisi, majanduslikke või muid erisusi. Ainsad piirangud olid vanusetsensus (alates 21. eluaastast) ja paiksustsensus (valija pidi olema 1. märtsiks 1917 elanud vastavas vallas vähemalt ühe aasta). Valitavate suhtes paiksustsensus ei kehtinud. Vastasleer: eesti enamlased ja vene rahvuslased Isegi kui 30. märtsi määrus ei vastanud täielikult eesti rahva riigipoliitilisele paleusele, mis Tartu nõupidamisel oli välja kuulutatud, ega toonud endaga kaasa täielikku auto noomiat, oli selle tähendus siiski vaieldamatult positiivne ning saadud laial dane (autonoomia sugemetega) omavalitsus avas Eesti ühiskonna ees seniolematuid võimalusi. Kuid loomulikult leidus ka neid, kes ei tahtnud uuenenud oludest midagi teada ning üritasid 30. märtsi määrusele vastu töötada. Eriti väärivad autonoomia vastastena nimetamist eesti enamlased ja vene rahvuslased. Enamlaste vastuseis autonoomiale oli avaldunud juba Peterburi suurmeele avalduse ettevalmistamisel. 26. märtsil, seega veel enne autonoomiaseaduse kinnitamist, 258

259 Ago Pajur arutas eelnõu Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. 141 Koosoleku otsuses loetleti terve hulk vigu ja puudusi, mis väidetavalt muutsid eelnõu eba demokraatlikuks ja lausa töölisklassi huvide vastu suunatuks. Peamised etteheited olid: valimiskorraldus andvat selge eelise väikelinnadele ning väikelinnade elanike (loe: väikekodanluse) hääl kaaluvat valimistel viis korda rohkem kui suurte linnade valijate (loe: proletariaadi) oma; kuna maakondades on valimised kaheastmelised, siis ei saa maaelanike vähemus (loe: maatamehed ja kehvikud) loodavates nõukogudes piisavalt kohti; vanusetsensuseks valimistel on määratud 21 eluaastat, ehkki demokraatlikud erakonnad (loe: enamlased) nõuavad selle langetamist 20 eluaastale; eelnõu olevat poolik, jättes määratlemata mitu olulist punkti, nagu kindralkomissari ja tema juures tegutseva nõukogu volitused, kindralkomissari ametissenimetaja jne. Lisaks kõigele ei olevat töölistele antud võimalust autonoomia kohta oma seisukohta avaldada, sest «sel ajal, kui töölisklass koos sõjaväega kukutas isevalitsuse teenreid [---], ruttas käputäis krediidiasutuste, klubide ja muude organisatsioonide esindajaid kaupmehi, majaomanikke ja ettevõtjaid revolutsiooni vilja ära kasutama rühma huvides». Eelöeldust tulenevalt otsustas Narva Nõukogu protesteerida vähemuse katse vastu rahva õigusi usurpeerida ning teha Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule ettepaneku avaldada Ajutisele Valitsusele survet autonoomiaseaduse eelnõu tagasilükkamiseks. 142 Kõiki neid etteheiteid liialt kõrge vanusetsensus, väikekodanlaste eelistamine tööstustöölistele, maaproletariaadi kõrvalejäämine esinduskogudest, kindralkomissari volituste määratlematus kordas enamlaste häälekandja Kiir päev pärast Narva Nõukogu koosolekut ilmunud juhtkirjalises artiklis (arvatavasti oli sellegi auto riks Jaan Anvelt), resümeerides: «Ei, niisugune tume ja ülekohtune projekt ei tohi maksma hakata! See peab ainult eduerakonna programmi täienduseks jääma, 141. Asjaolu, et tulevaste valimiste korralduse võttis esimesena kriitika alla Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, on irooniline, sest Narva kuulus hoopis Peterburi kubermangu ning narvalastel ei avanenud ka hiljem võimalust valida oma esindajaid Eestimaa kubermangu maanõukogusse. Põhjuseks, miks enamlased alustasid oma rünnakut autonoomia vastu just Narvas, oli see, et Narva Nõukogu töötas algusest peale enamlaste tugeva mõju all. Nõukogu esimeseks esimeheks valiti Jaan Anvelt ning nõukogu täitevkomiteeski andsid selgelt tooni enamlased. Ka nõukogu 26. märtsi koosolekul tegi ettekande «kodanliku autonoomia eelnõust» Jaan Anvelt ning vastuvõetud resolutsioongi näib olevat tema sõnastatud Väljavõte Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu koosoleku protokollist, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis. Dokumentide ja materjalide kogumik, lk

260 30. märtsi aasta määrus millest teine eksemplar Eesti rahva muuseumi alalhoidmiseks antagu!» 143 Samalaadseid seisukohti vahendas enamlaste häälekandja edaspidigi. 144 Pärast 30. märtsi määruste ilmumist muutus enamlaste seisukoht veelgi jäigemaks ja vastuseis tugevamaks. Aprilli alguses andis Kiir oma lugejatele teada, «et Venemaa sots.-dem. töölistepartei Tallinna osakond kõik abinõud tarvitusele võtab, et ajutise valitsuse poolt kinnitatud Eestimaa omavalitsuse seadus mitte elusse ei viidaks. Seda seadust tuleb kui vana korra alalhoidmise katset lihtsalt tähelepanemata jätta ja mitte mingisuguseid valimisi jne. sel põhjal ette võtta». 145 Seega võeti juba väga varakult seisukoht maanõukogu vastu ning nii ei olegi põhjust imestada, et Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu enamlaste eestvedamisel nõudis kubermangukomissar Poskalt 23. maiks kavandatud maanõukogu valimiste esimese etapi (valijameeste valimine vallakoosolekutel) edasilükkamist. 146 Enamlased ei olnud aga ainsad rahulolematud. Mitmed šovinistlikult meelestatud vene ametnikud, kes olid Eestisse saadetud juba vana režiimi ajal, tundsid muret nii oma isikliku heaolu pärast, kartes üsna põhjendatult vallandamist ja sooja koha kaotamist, kui ka Venemaa saatuse pärast, leides, et eestlaste ( vähemusrahvuste) sepa ratism ähvardab Vene impeeriumi territoriaalset terviklikkust. Peaaegu kõik aasta sündmuste uurijad on väitnud, et Eestist läks Peterburi hulk kaebusi, nagu ajaks eestlased venelaste suhtes ebaõiglast survepoliitikat ja teravdavat tahtlikult rahvustevahelisi suhteid. 147 Otseseid viiteid sellistele kaebekirjadele pole autorid küll esitanud, aga nende olemasolu on täiesti tõenäone. Igatahes on oletatud, et just Eestis tegutsenud vene ametnike kaebuste tulemusena otsustas Ajutine Valitsus 30. märtsil, seega autonoomiaseaduse kinnitamisega samal ajal, 148 määrata edas pidi 143. Eesti omavalitsus! Kiir 1917, 27. märts Nt Kodumaalt [Rapla-Raiküla vallavolikogu otsus ja VSDTP Tartu organisatsiooni peakoosoleku otsus ]. Kiir 1917, 8. aprill; Tartust [Tartu rätsepatööliste üldkoosoleku otsus ]. Kiir 1917, 10. aprill Keda Eestimaa omavalitsus huvitab. Kiir 1917, 8. aprill Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu täidesaatva komitee kiri Eestimaa kubermangu komissarile, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis. Dokumentide ja materjalide kogumik, lk ; E. Laaman. Eesti iseseisvuse sünd, lk Kuna Poska ei allunud nõukogu tahtele, siis vallandus mai lõpus ja juuni alguses terav vastasseis nõukogu ja kubermangukomissari vahel E. Laaman. Eesti iseseisvuse sünd, lk 99; M. Graf. Eesti rahvusriik, lk 136; K. Siilivask. Veebruarist Oktoobrini 1917, lk Vormilise aluse selliseks otsuseks andiski nähtavasti 30. märtsi määrus. Oli ju Jaan Poska nimetatud 5. märtsil Eestimaa kubermangu ajutiseks komissariks, nüüd aga kasvas senine Eestimaa kubermang millekski märksa enamaks ning Poska senistest volitustest uue rahvuskubermangu juhtimiseks enam ei piisanud. Seega oli uus määramine igal juhul vajalik ning miks siis mitte lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ja nimetada ametisse vene rahvusest kubermangukomissar. 260

261 Ago Pajur Baltimaadesse kubermangukomissarideks ainult venelasi. Sellest andis parasjagu Peter buris viibinud Jaan Poskale teada siseministri abi Dmitri Štšepkin, küsides ühtlasi, kas too oskab Eestimaa komissari kohale soovitada mõnda kohalikku venelast. Poska muidugi hoidus igasugustest soovitustest. 149 Eesti seltskond reageeris ülioperatiivselt. Esimese teate Peterburis kavandatava kohta avaldas Tallinna Teataja 5. aprillil ning juba samal õhtul kutsuti kokku Tallinna eesti seltside liidu koosolek ja koostati Ajutisele Valitsusele adresseeritud protestimärgukiri. Selles süüdistati omakorda vene ametnikke «endise isevalitsuse teenreid», kes olla sattunud suurde ärevusse, nähes, kuidas nende ametikohad on kõikuma löönud, ning tegevat nüüd oma «musta ja nurjatut tööd», süüdistades eestlasi separatismis ja laiendades eestlaste usaldamatuse endiste ametnike vastu usaldamatuseks Vene riigi vastu. Tegelikult polevat eestlaste seas kunagi separatismi esinenud ning «Vene riigist lahtilöömist ei soovi Eestis keegi. [---] Eestlased tahavad ainult autonomiat föderativse vabariigi alusel». Ning seegi olevat vaid ideaal, mille teostamist oodatavat alles asutavalt kogult. Hetkel aga soovitakse vaid seda, et Ajutine Valitsus täidaks oma lubadusi. «Meie nõuame kategoriliselt, et riigi ametnikkudeks Eestimaale ainult sarnaseid isikuid nimetataks, kes ühetaoliselt hästi Vene ning Eesti keelt oskavad. Sellest nõudmisest meie ei tagane ja seda nõudmist toetab terve Eesti rahvas, nagu üks mees. Kui Ajutine Valitsus tsaari valitsuse venestamise politikat tahab jatkata, siis lükkab ta Eesti rahva kõige visama võitluse teele oma õiguste ning rahvuslise iseolemise eest. Teadku siis terve rahvas, et meid, eestlasi, ka uuendatud Venemaa valitsus teise järgu kodanikkudeks loeb. Las teavad seda sada tuhat Eesti soldatit, kes frondil ühise isamaa eest verd valavad. Saagu teada sellest terve kulturline maailm, et vabastatud Venemaa valitsus rahvusliste kitsenduste kaotamisest ainult sõnu teeb, tegudest aga väikeste kulturirahvuste vastu vana isevalitsuse venestavat politikat jatkab. Meie oleme Venemaa truud kodanikud. Kuid ärgu meile kõlbmata ametnikka kaela saadetagu.» Lõpetuseks avaldasid märgu kirja koostajad soovi, et Eestimaa kubermangu komissariks nimetataks Jaan Poska ja tema abiks Lõuna-Eestis Karl Parts. 150 Tundub, et ametlikku vastust märgukirjale ei saadud, kuid kiri tegi Peterburis oma töö korralikult. 9. aprillil saabusid Tallinna Ajutise Valitsuse kohtuminister, Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee aseesimees ja esseeride partei üks liidreid Aleksandr Kerenski ning austavalt Vene revolutsiooni vanaemaks kutsutud Jekaterina Breško-Breškovskaja, esseeride partei ja selle terroristliku võitlusorganisatsiooni üks rajajaid. Neid võeti vastu ennenägematu vaimustustormiga ning veeti koosolekult koosolekule ja miitingult miitingule, et võimalikult paljud inimesed võiksid neid oma silmaga näha ja neile hurraa hüüda. Juba Balti 149. Venelane kubermangu komissariks. Tallinna Teataja 1917, 5. aprill Eestlaste märgukiri Ajutisele Valitsusele. Tallinna Teataja 1917, 20. aprill. 261

262 30. märtsi aasta määrus jaama jõudes tegi Kerenski reveransi eestlaste rahvustunnetele, öeldes: «Ajutise Valit suse nimel tervitan kõiki vabaid kodanikka eestlasi ja kõike Eestimaad. Ei ole tagasiminekut endistesse aegadesse, kui rahvuslised kitsendused olid maksmas. Elagu vaba eestlane!» 151 Revolutsiooni mesinädalatele igati kohane vastastikune ilutsemine jätkus järgmi sel päeval täie hooga. Linnavolikogu pidulikul koosolekul raekojas kinnitas Kerenski: «Vabal Eestimaal peavad ühesugused täieõiguslised kodanikud olema kõik, nii hästi eestlased, sakslased, juudid ja teised rahvused. [---] Ajutine Valitsus ei taha tänasest päevast peale ja jäädavalt piirirahvastele neid ametnikka määrata ega peale sundida, keda rahvas ei taha, ja kõik jutud, mis vastupidisest rääkisid, ei ole õiged.» Linnavolikogu koosolekule järgnes kohtumine eesti seltskonnaga Estonia teatrisaalis. Seal võttis Kerenskit vastu Tallinna Eesti Liidu esimees Otto Strandman, lugedes ette tervituse: «Aleksander Feodorovitsh Kerenski, meie tervitame teid kui Ajutise Valitsuse liiget, Petrogradi tööliste ja sõjaväe saadikute nõukogu abiesimeest ja Venemaa demokratia esitajat, ja teatame teile, et Eesti rahvas oma asemikud Asutavasse Kogusse saadab, et nad seal ühes Venemaa esitajatega uue riigikorra välja töötaksid. Eesti rahval ei ole mingisuguseid lahkpüüdeid, ta nõuab ainult autonomilist Eestit oma koolide, kohtute ja teiste kohalikkude ametipaikadega, ja õigust oma kohalikka küsimusi seaduseandlisel teel ise ära otsustada.» Kerenski vastas: «Vaba Venemaa ajutise valitsuse, Vene demokratia, Peetrilinna tööliste ja sõjaväe saadikute Nõukogu ning vabastatud Venemaa rahvaste nimel tervitan nüüdsest peale vaba Eesti rahvast! (Tormilised kiiduavaldused) Kodanikud eestlased! Vaba Venemaa läheb julgelt Asutava Kogu poole, et seal demokratlist vabariiki välja kuulutada. Meie tahame, et nüüdsest peale meiega jääksid kõik nende rahvaste erakonnad ja demokratia, kellega meie õlg õla vastu kaua aastaid ühise vaenlase mädanenud ja hävinenud isevalitsuslise korra vastu oleme olnud. Eesti rahvas ei ole iialgi Vene rahva vastu võidelnud, ta oli Vene türannia vastu. (Tormilised kiiduavaldused) Vene sotsialistline ja demokratline mõte usub, et töö ja vabaduse ideal demokratia ühinemisele välja viib, aga mitte vastuolule. Meie tahame vaba ühinemist demokratia soovi järele. Meie vaatame rahulikult tulevikku ja meie ei usu neid, kes kuulutavad, et Venemaa vabadus riigi lagunemise algust tähendab. (Kiiduavaldused) Julgelt ja puhta südamega tuleme teie juurde ja ütleme: kui tahate, tulge ühes meiega, kui ei taha, siis olete vabad. See oleks meile küll valus, kuid meie kannataksime ka selle teenimata teadaandmise, sest oleme ju seni palju halvemat ärakannatama pidanud. (Tormilised kiiduavaldused).» Teatrisaali kogunenud laulsid ühiselt «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», orkester mängis «Marseljeesi» ning Kerenski 151. Kohtuminister Kerenski Tallinnas. Tallinna Teataja 1917, 10. aprill. 262

263 Ago Pajur lõpetas oma kõne hüüdlausega «Elagu autonomiline Eesti!», mis vallandas järjekordsed tormilised kiiduavaldused. 152 Estonia rõdult pöördus minister hoone ette kogunenud rahvahulga poole sõnadega: «Kodanikud eestlased! Vaba Venemaa demokratia saadab teile soojemaid tervitusi. Meie oleme koos võidelnud Vene tsarismusega ning koos võitnud enesele vabaduse. Üheskoos läheme ka edasi selles sihis, et eestlastele tuleb anda vaba enese äramääramise õigus. Elagu vaba Eesti!» 153 Ent esmatähtsad polnud Kerenski visiidil mitte rahvahulki vaimustusse viinud ilukõned, vaid kohtumine Jaan Poskaga. Kohtuminister küsis Ajutise Valitsuse nimel, kas Poska on nõus kubermangukomissari kohustusi alaliselt oma õlule võtma, ning lubas pärast jaatava vastuse saamist hoolt kanda, et ametisse nimetamine juba lähipäevil teoks saaks. 154 Kerenski pidas oma lubadust ning juba 12. aprilli hommikul sai Poska siseministri abilt Štšepkinilt ametliku telegrammi, milles teatati, et Poska on kinnitatud Eestimaa komissariks. 155 Samal päeval peetud Tallinna linnavolikogu koosolekul pani Jaan Poska ametlikult linnapea kohused maha, et asuda kubermangukomissarina juhtima kogu Eesti elu uuendamist. Štšepkini 12. aprilli telegrammis anti teada sellestki, et kubermangu komissari abiks Lõuna-Eestis on määratud vandeadvokaat Karl Parts. Partsi nimi oli selle koha võimaliku täitjana esile kerkinud märtsi lõpus. Enne seda, 16. märtsil, soovitasid Tartu eesti seltside esindajad Põhja-Liivimaa kubermangu komissariks Jaan Tõnissoni. Kuna aga nõupidamistel siseministeeriumis loobuti kahe kubermangu kontseptsioonist, siis teatas Tõnisson, et tema abikomissari kohta vastu ei võta, ning 28. märtsil uuesti kokku tulnud seltside koosolekul kaldus kaalukauss Partsi kasuks. 156 Kuigi vene natsionalistid said selles esimeses jõuproovis lüüa, ei jätnud nad hiljemgi katseid autonoomiaseaduse jõustumist takistada. Muu hulgas saatis Tallinna Vene Seltskondlik Liit veel 22. juunil siseministrile 14 kohaliku vene organisatsiooni nimel märgukirja. Selles väideti, et 30. märtsi määruse rakendusotsuste arutamisel polnud esindatud kõik Eestimaa elanikkonna kihid, sh Vene Seltskondlik Liit, ning 152. Kohtuminister Kerenski Tallinnas. Tallinna Teataja 1917, 11. aprill Kohtuminister Kerenski Tallinnas. Tallinna Teataja 1917, 12. aprill Kuulujutud kubermangukomissari J. Poska tagandamise kohta. Tallinna Teataja 1917, 11. aprill Eesti- ja Põhja-Liivimaa kubermangu komissariks J. Poska kinnitatud. Tallinna Teataja 1917, 12. aprill Eestimaa kubermangu-kommissari abilise kandidat kohale Põhja-Liivimaal. Postimees 1917, 29. märts. 21. aprillist asus ametisse veel teinegi kubermangukomissari abi senine Tallinna Linnapanga direktor Jüri Jaakson, kelle alaliseks asukohaks jäi Tallinn (vt Eestimaa kubermangu komissari abiliseks... Tallinna Teataja 1917, 22. aprill). 263

264 30. märtsi aasta määrus paluti rakendusotsuste kinnitamine edasi lükata. See soov oli aga hiljaks jäänud ega toonud endaga kaasa reaalseid tulemusi. Samuti jäi tulemuseta Peipsi ranna elanike nimel esitatud palve eraldada Tartu- ja Virumaa vene külad Eestimaast ja liita Peterburi kubermanguga. 157 Tagasilöök Peterburis: semstvo autonoomia asemel 30. märtsi määrus oli oma olemuselt raamseadus, mis vajas täpsustavaid rakendusotsuseid. Viimaste väljatöötamine kuulus Venemaa siseministeeriumi pädevusse. Paraku ei olnud ministeerium sellest ülesandest põrmugi huvitatud, pigem vastu pidi. Kuna ministeeriumis olid enne revolutsiooni käinud ettevalmistused semstvo süsteemi laiendamiseks Balti kubermangudele, siis pidasid ministeeriumi tippametnikud 30. märtsi määrust esmases revolutsioonituhinas tehtud rumalaks eksituseks ning otsi sid võimalusi semstvo põhimõtete juurde tagasi pöörduda. Olles teadlikud siseministeeriumis valitsevatest meeleoludest, otsustasid eesti rahvuslikud tegelased asjaajamist omalt poolt mõjutada ja kiirendada. Selleks esitati 10. aprillil siseministeeriumile eesti seltside nimel rakendusotsuste projekt. 158 Eestlaste algatusel oli kaks osalist tulemust. Esiteks käskis siseministri abi Štšepkin kiirendada rakendusotsuste väljatöötamist. Teiseks andis peaminister Lvov 14. aprillil kubermangukomissar Jaan Poskale volituse kuulutada maanõukogu valimised välja veel enne rakendusotsuste valmimist. Seejuures avaldas valitsusjuht lootust, et valimiste ettevalmistamine ja korraldamine nõuavad vähemalt kolm nädalat ning selleks ajaks jõutakse ka rakendusotsused vastu võtta. 159 Mõnda aega tegeldi siseministeeriumis tõepoolest rakendusotsuste koostamisega, kuid aprilli lõpus jäi töö seisma. Põhjuseks ikka eitav seisukoht 30. märtsi määruse suhtes ning soov laiendada Baltimaadesse semstvosüsteemi, ent ka arusaam, et esijoones tuleb teha jõupingutusi Vene riigi ühtsuse säilitamiseks. 160 Samal ajal jätkus aga töö Baltimaade semstvoseaduse ettevalmistamisel. Aastaid päevakorral seisnud ning ikka ja jälle tagasilöögi saanud seadus valmis peaaegu üle öö A. Piip. Maapäeva seadused, lk A. Looring. Eesti riigi sünd, lk 50; A. Piip. Maapäeva seadused, lk 59. Eelnõu üks eksemplaridest, millele on alla kirjutanud Jüri Jaakson, Jaan Mägi, Jaan Raamot, Anton Schulzenberg, Jaan Tõnisson ja Jüri Vilms, asub Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas Nikolai Maimi fondis (TÜR KHO , l. 56) A. Looring. Eesti riigi sünd, lk 50; A. Piip. Maapäeva seadused, lk Nikolai Maim. Eestimaa avaliku korra muutmis aktid Vene siseministeeriumi peavalitsuses ja a. Vabaduse tulekul, I. Koguteos Eesti Maanõukogu aasta 15./28. nov. otsuse tähistamiseks. Toimetanud H. Kruus, J. Ots. Tartu 1938, lk

265 Ago Pajur 20. maiga dateeritud «Baltimaade semstvokorralduse projekti põhialused» nägid ette Balti kubermangude jagamise kaheks rahvuslikul alusel eesti ja läti osaks. Semstvonõukogud ja -valitsused kavatseti sisse seada kolmel tasandil: kubermangudes, maakondades ja valdades. Kuid semstvote õigused olid piiratud: nende pädevusse kuulusid üksnes omavalitsusasjad ning kubermangukomissar võis kõiki semstvoasutuste otsuseid protestida. Semstvote valimine, nende tegevus, elanikkonna maksustamine jne pidi toimuma samade seaduste alusel, mis kehtisid sisekubermangudes ja olid koostatud ammu enne revolutsiooni. Ainsat sammu demokraatia suunas võib näha sättes, mis lubas semstvosiseses asjaajamises kasutada kohalikku (kas eesti või läti) keelt. 161 Semstvoseaduse eelnõu valmides moodustati siseministeeriumis järjekordne erinõupidamine, kuhu kaasati peale riigiametnike ka kohalike rahvaste eestlaste, lätlaste ja baltisakslaste 162 esindajad. Erinõupidamine tuli kokku 26. mail ja sukeldus kohe ägedatesse vaidlustesse, mis kestsid neli päeva. Siseministeeriumis (kohaliku majanduse peavalitsuse maamajanduse osakonnas) töötanud Nikolai Maim oli eestlasi hoiatanud, et nõupidamisele ei esitata heakskiitmiseks mitte 30. märtsi määruse rakendusotsuseid, vaid Baltimaade semstvo seaduse projekt. Seepeale otsustasid eestlased ja lätlased ühiselt, et võtavad koosolekul ministeeriumi eelnõu terava arvustuse alla, nõuavad 30. märtsi määruse viivitamatut jõustamist ja selle laiendamist Lätimaa peale. Juhuks, kui see tulemusi ei anna, otsustati protestiks koosolekult lahkuda mai koosolekul esitas sissejuhatava ettekande ministeeriumi osakonnajuhataja B. Vesselovski, kes üritas kujutada asja nii, nagu oleks arutatav eelnõu orgaaniliselt seotud 30. märtsi määrusega. Oma oponente tal siiski selle teesi tõelevastavuses veenda ei õnnestunud. Projekt langes tugeva kriitikatule alla, ning kuna kohalike rahvaste esindajaid oli nõupidamisel ministeeriumi ametnikest enam, siis hääletati semstvoseaduse eelnõu lihtsalt maha ning otsustati jätkata 30. märtsi määruse rakendusotsuste arutamisega. 164 Kuna ministeeriumi esindajad teatasid, et neil ei olevat eestlaste 10. aprillil esitatud projekti käepärast, siis seadsid Ants Piip ja Jaan Poska lausa käigu pealt (kahe istungi vaheajal) kokku uuendatud projekti. See võetigi järgnenud töö aluseks. 29. maiks tuli erinõupidamine oma ülesandega toime 161. TÜR KHO , l , Baltimaade semstvokorralduse projekti põhialused, Eestlastest osalesid Jüri Jaakson, Tõnis Jürine, Ants Piip, Jaan Poska ja Jüri Vilms; lätlastest Arvēds Bergs, Jānis Goldmanis, Zigfrīds Meierovics, Mārģers Skujenieks, Jānis Zālītis, Francis Trasuns ja Miķelis Valters; baltisakslastest Alexander von Meyendorff ja Adolf Pilar von Pilchau Ants Piip. Iseseisvuse esipäivilt. Iseseisvuse tuleku päivilt. Mälestused. Tartu 1923, lk N. Maim. Eestimaa avaliku korra muutmis aktid Vene siseministeeriumi peavalitsuses, lk 76; A. Piip. Iseseisvuse esipäivilt, lk 39; A. Looring. Eesti riigi sünd, lk

266 30. märtsi aasta määrus ja koostas rakendusotsuste esialgse eelnõu. 165 Nikolai Maim on küllap õigusega märkinud, et suunamuutusele puudus vähegi tugevam vastuseis ka seetõttu, et keskvalitsuse jaoks oli Baltimaade omavalitsuse küsimus tühine ja sellele ei tahetud eriti energiat kulutadagi. 166 Sellega ei olnud aga epopöa ikka veel lõppenud. 9. ja 10. juunil tuli kokku siseministeeriumi üldnõupidamine, kus olid samuti kohal nii vene ametnikud kui ka koha like rahvaste esindajad. Üldnõupidamise ülesandeks oli läbi vaadata kolm eelnõu: 1) 30. märtsi määruse rakendusotsused; 2) määrus Liivimaa kubermangu admi nistratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta; 3) nimetatud määruse rakendusotsused. 167 Endiselt ei saadud läbi ägedate vaidlusteta, mis keskendusid sedapuhku peamiselt kahele teemale. Esiteks, kas kubermangu- ja maakonnavalitsuste kohustused peaks kindlaks määrama kubermangu maanõukogu või Ajutine Valitsus. Teiseks: millised endisaegsed valitsusasutused ja ametikohad tuleks Eestimaa kubermangus likvideerida (kõneks olid muu hulgas kubermanguvalitsuse nõunikud, rahvakoolide direktorid ja inspektorid, talurahvaasjade komissarid, aga ka kubermangu statistikakomitee ja talurahvaasjade komisjon). Peale selle arutleti teede korrashoiu kohustuse, konsistooriumi valimise korra, Liivimaa varade jaotamise jms üle. Eestimaa asjad röövisid üldnõupidamiselt sedavõrd palju aega, et Liivimaa valitsemise määrus ja selle rakendusotsused kinnitati teise istungipäeva lõpul nagu möödaminnes protokollis piirduti lakoonilise märkusega: «Nõupidamine, vaadanud nimetatud projektid läbi ja viies sisse mõningad redaktsioonilised parandused, kiitis need heaks.» ja 19. juunil vaatas kõik kolm projekti läbi Ajutise Valitsuse juriidiline nõupidamine, tunnistades need põhimõtteliselt vastuvõetavaks. 20. juunil seadsid juriidilise nõupidamise asjadevalitseja Masaraki ning Jaan Poska, Ants Piip ja Nikolai Maim kokku lõpliku redaktsiooni. Eestit puudutav dokument pealkirjaga «Ajutise Valitsuse määrus 30. märtsi aasta Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korralduse määruse elluviimise kohta» 169 sai Ajutiselt Valitsuselt lõpliku heakskiidu 22. juunil Täpsemalt vt A. Piip. Maapäeva seadused, lk N. Maim. Eestimaa avaliku korra muutmis aktid Vene siseministeeriumi peavalitsuses, lk Määrus Liivimaa kubermangu valitsemiskorra kohta sarnanes suuresti 30. märtsi määrusega ning mõlema määruse rakendusotsused olid samuti väga sarnased TÜR KHO , l. 55, istung 10. juunil ERA , l. 7, Постановленіе Временнаго Правительства о введеніи въ дѣйствіе постановленія, 30 марта 1917 года, о временномъ устройствѣ административнаго управленія и мѣстнаго самоуправленія въ Эстляндской губерніи A. Looring. Eesti riigi sünd, lk 51 52; N. Maim. Eestimaa avaliku korra muutmis aktid Vene siseministeeriumi peavalitsuses, lk 77. Samal päeval kiitis Ajutine Valitsus heaks ka Liivimaa 266

267 Ago Pajur Lõpetuseks Selleks ajaks, kui Ajutine Valitsus 30. märtsi määruse lõpuks jõustada otsustas, olid juba toimunud valijameeste valimised valdades (23. mail) ning kohe seisid ees maakondlike valimiskogude istungid maakondade maanõukogude ja kubermangu maanõukogu liikmete valimiseks ( juunil). Nii kubermangu maanõukogu kui ka maakondade nõukogud tulid oma esimeseks istungiks kokku 1. juulil. Seega olid rakendusotsused valminud tõepoolest viimasel hetkel, sest nende puudumine muutnuks valitavate nõukogude tegevuse kui mitte lausa illegaalseks, siis vähemalt väga keeruliseks. Oluline oli aga seegi, et autonoomiaseaduse jõustamisega venitamine tekitas olukorra, kus eesti poliitiline mõte jõudis poliitilisest reaalsusest kaugele ette. Kind lasti polnud juhus, et Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ava istungil koostatud tervitustelegrammis Ajutisele Valitsusele kiideti küll valitsust, Vene demok raatiat ja 30. märtsi määrust, kuid anti ühtlasi teada, et maanõukogu näeb selles määruses «ainult esimest üleminekuastet tema [Eestimaa] lõpulikule autonoomsele korraldusele demokraatlistel alustel föderalistlises Venemaa Vabariigis». 171 Veelgi aredamalt sõnastas sama mõtte juulil Tallinnas peetud Eesti rahvuskogu (rahvuskongress). Kongressil kõneles Eesti rahva riigipoliitilisest ideaalist Jüri Vilms, kes jõudis järeldusele, et sihiks saab olla üksnes võrdõiguslike osariikide föderatsioon. Kongressil vastu võetud resolutsioonis öeldi: «Kogu riigi kui ka üksikute riigis elavate rahvuste heakäekäigu seisukohast on tingimata tarvilik, et riigis elavatel rahvustel vaba enesemääramise õigus oleks. Eesti rahvuskogu tunnistab Venemaa rahvustele ainsaks vastuvõetavaks riigivormiks Venemaa demokratlise föderativse vabariigi, kus kõik rahvused üheõigusliste osariikidena liikmeks oleks ja teiste seas ka osariik Eesti, mille piiridesse tuleb arvata ka Setumaa, Narva ja Valga linn. Lõpuliku riigivormi kindlaksmäärajaks peab rahvuskogu Venemaa asutavat kogu, kuid Venemaa ühendatud föderativseid vabariikisid ja nende hulgas täieõiguslist Eesti osariiki nõudes ei tule Eesti osariikluse aate teostust mitte ainult Venemaa asutavas kogus heasooviliselt oodata, vaid Venemaa rahvastega käsikäes käies tegelikus võitluses [---] samm-sammult oma riikluse sihis edasi tungida [---]. kubermangu ajutise valitsemiskorra määruse ja selle rakendusotsused, kuid lätlaste üks peamistest eesmärkidest Latgale ühendamine Liivimaaga jäi teostamata Maanõukogu protokollid koosolekust 1. juulil koosolekuni 6. veebruaril Tallinn 1935, lk

268 30. märtsi aasta määrus Juba enne asutava kogu kokkukutsumist peab ajutine valitsus Venemaa rahvaste autonomia põhjusmõtte välja kuulutama ja ajaviitmata Eesti maa valitsuse harudes maanõukogu eelnõude järele Eesti keele maksma panema.» 172 Seega arenes Tartu nõupidamisel 11. märtsil omaks võetud riigipoliitilisest paleusest Eesti autonoomiast ligi neli kuud väldanud poliitilises võitluses välja uus, kaugemaleulatuv ideaal võrdõiguslik Eesti osariik Vene föderatsioonis. Ning veel neli kuud hiljem kõneldi juba Venemaast lahkulöömisest ja omariikluse võimalustest. Our ideal in public policy is autonomy : The regulation of March 30, 1917, on the provisional governance of Estonia The revolutionary days of 1905 in Estonia witnessed the emergence of a concept to join the main Estonian settlements into one national governorate, in the hopes of gaining autonomy later. Unfortunately, the conditions then and in the following years did not favor the idea. It was only the February Revolution of 1917 that created new possibilities for national minorities in Russia. Estonians were eager to seize their opportunity as well. The question of autonomy was discussed in Tartu on March 4 and in St. Petersburg on March 8. The meeting in Tartu, held March 11 13, featured representatives from different parts of Estonia, but the intense atmosphere and disagreements among participants threatened to split the group. The main disputes were over whether to seek autonomy or be contented with self-government, whether to reform the existing estate-based self-government offices of the Baltic nobility or establish completely new institutions, and whether to create one or two governorates in Estonia. Finally, a consensus was reached: Estonia s political objective should be autonomy, but tactically, it would be wiser to put forward the idea of self-government, at least initially. The resulting draft act was presented to the Russian Provisional Government on March 18. The government forwarded the project to the Ministry of Internal Affairs and later, for revision, to the Committee on Legal Affairs, who soon established the ulterior motive: Estonians were trying to gain autonomy under the guise of self-government, even though the relevant decision would not be in the competence of the government but the new Russian Constituent Assembly. It became evident that the draft might not be granted an approval Eesti rahvuskongress. Päevaleht 1917, 4. juuli. 268

269 Ago Pajur Meanwhile, Estonians in St. Petersburg had established an influential political association the Estonian Republican Union. The union decided to welcome the freedoms gained through the revolution by organizing a demonstration on March 26 in the Russian capital. Since the discussion of autonomy was high on the agenda, it became the focal point of the whole event. In addition, the union addressed a letter to the Provisional Committee of the Duma and the Petrograd Soviet Executive Committee demanding the approval of the draft act on the autonomy of Estonia. The demonstration of Estonians in St. Petersburg on March 26, involving an estimated 25,000 30,000 civilians and 10,000 15,000 military servicemen, was an impressive undertaking, and it has been suggested that the whole event sped up the legislative proceedings of the draft act in the government. However, it is likely that the project would have been approved even if the protests had not taken place. Incidentally, on March 26 several towns in Estonia held similar meetings and demonstrations that resulted in proposals for the Russian government regarding Estonian autonomy. On March 30, the government approved the regulation on the provisional governance of Estonia. As a result, the Estonian district of the Livonian Governorate was joined to the Estonian Governorate, and the governing apparatus was headed by the appointed provincial commissar and provincial assembly, which was democratically elected under universal suffrage. In addition, elections were held for county assemblies. This marks the creation of the first self-government in Estonia with no class distinction. And since the powers of self-government institutions (assemblies) were rather extensive, it could be said that Estonians had gained (limited) autonomy. The opponents of the extended self-government (limited autonomy) of the Estonian Governorate were, on the one hand, Estonian Bolsheviks who saw assemblies as stagnant institutions that did not have the proletariat s interest in mind and, on the other hand, supporters of Russian chauvinism in Estonia who accused Estonians of separatism and intentions to tear down the Russian Empire. In addition, the Russian Ministry of Internal Affairs claimed that with the regulation of March 30, Estonians powers of self-determination had become excessive; therefore, it tried to force a more traditional zemstvo-type governance on them. During the brief period of democracy following the revolution, Estonians managed to defend and keep what they had accomplished. However, the occasionally heightened struggle for autonomy brought with it changes in political thinking, and in July the idea of autonomy was taken a step further when demands were voiced to replace the Russian unitary state with a federation an alliance in which Estonia would be an equal state among others. Thus, in a way, the regulation of March 30 helped to promote political awareness and was a step towards national independence. 269

270 Tartu Esimese maailmasõja ajal Lea Teedema aastal möödub sada aastat Esimese maailmasõja puhkemisest. Ümmargune number on toonud selle maailma muutnud sündmuse jälle rohkem huviorbiiti. Seni on enam käsitletud maailmasõja kahel viimasel, aastal aset leidnud ja Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni viinud sündmusi: Veebruarirevolutsiooni, Oktoobrirevolutsiooni ja Saksa okupatsiooni. Sõja esimesed aastad on pälvinud vähem tähelepanu. Üldisemat pilti pakub aastal Arnold Takkini sulest ilmunud ülevaade Esimese maailmasõja aegsest Eestist. Revolutsioonilise liikumise kõrval käsitleb Takkin sõjaaegse tööstuse ja põllumajanduse arengut ning igapäevaelu aastal nägi trükivalgust sarja «Eesti maast ja rahvast» teine raamat, milles käsitletakse ka Esimese maailmasõja aastaid aastal ilmus eesti keeles soomlase Mirko Harjula raamat sündmuste kohta Eestis aastatel aasta kohta on aktiivselt Veebruarirevolutsiooni-järgses ja iseseisvunud Eesti poliitilises elus osalenud ajaloolase Eduard Laamani sulest ilmunud mitu käsitlust, millest mastaapseim on muidugi Eesti iseseisvuse sündi käsitlev monograafia. 4 Hans Kruus ja Jaroslav Raid on kumbki oma vaatenurgast andnud ülevaate Saksa okupatsiooni aegsest Eestist. 5 Sellest, mis toimus Tartus Esimese maailmasõja ajal ja kuidas tartlane elas, teame samuti väga vähe. Üksikuid lõike Esimese maailmasõja aegse Tartu kohta võib 1. A[rnold] Takkin. Eesti Esimese maailmasõja ajal. Tallinn Õie Elango, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast. Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn Mirko Harjula. Eesti Maailmasõda, revolutsioonid, iseseisvumine ja Vabadussõda. Tallinn Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. Tartu 1936; 2. trükk: Stockholm 1964; 3. trükk: Tallinn (8 vihikut). 5. Hans Kruus. Saksa okkupatsioon Eestis. Tartu 1920; J[aroslav] Raid. Okupatsiooni ikkes. Tallinn

271 Lea Teedema lugeda siit-sealt üksik- ja üldkäsitlustest. Tartu ajaloo koguteostes on selle ajajärgu kohta teavet väga napilt aastal ilmunud koguteoses libisetakse maailmasõja aastatest üle paari lausega, aastal ilmunud Tartu ajaloos kirjutatakse aastast paaris lõigus, omaette peatükk on pühendatud aasta sündmustele. 7 Esimese maailmasõja aega ei käsitleta eraldi ka aastal ilmunud Tartu ajaloole ja kultuuriloole pühendatud kogumikus. 8 Peaaegu ainukesed Esi mese maailmasõja aegsele Tartule pühendatud käsitlused on Peeter Piigi aastal Tartu ülikooli ajaloo osakonnas kaitstud lõputöö Esimese maailmasõja kajastamisest ajalehes Postimehes ning töö põhjal ilmunud artikkel Tartu Linnamuuseumi aastaraamatus. 9 Sellist sõjaaegse igapäevaelu ülevaadet, nagu on aastal Venemaa ajaloolaste Vladimir Ruga ja Andrei Kokorevi sulest ilmunud Moskva kohta, 10 meil seni ei ole. Sõjaaegse Tartu eluolu kirjeldavad oma mälestustes mitmed kaasaegsed, nagu Anton Jürgenstein, Oskar Rütli, Mari Raamot, Johan Jans, Camilla von Stackelberg. 11 Sõjaväelase pilguga vaatleb Tartu aasta sündmusi Eduard Meos. 12 Linnaelu eri külgede valgustamiseks pakuvad rohkesti võimalusi arhiiviallikad. Siinse artikli kirjutamisel on kasutatud eelkõige Tartu linnavalitsuse, 13 Tartu linnapealiku, 14 Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi (LÜÖS), 15 Tartu politseivalitsuse, 16 toitluskomiteede 17 jt fonde. Suurepärane kohaliku elu kajastaja on ajaleht Postimees, kus enamasti «Kohalike teadete» rubriigis antakse edasi igapäevase eluolu kohta käivaid teateid, tutvustatakse kõrgemalt poolt tulnud määrusi ja korraldusi, seletatakse neid lahti, tehakse ülevaateid linnavalitsuse ja volikogu istungeist 6. Tartu. [Koguteos.] Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartu Tartu ajalugu. Koostanud Raimo Pullat. Tallinn Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Koostanud Heivi Pullerits. Tartu Peeter Piik. Tartlaste kokkupuudetest sõjaväe, sõjahaavatute ja -põgenikega aastate Postimehes. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat, 8. Tartu 2002, lk Владимир Руга, Андрей Кокорев. Повседневная жизнь Москвы. Очерки городского быта в период Первой мировой войны. Москва Anton Jürgenstein. Minu mälestused, I II. Tallinn 2011; Oskar Rütli. Mälestusi ühe Eesti sugupõlve tööst ja võitlusist ( ). Tallinn 2010; Mari Raamot. Minu mälestused, I II. Tallinn 2010; Johan Jans. Mälestusi ja vaatlusi. Tartu 2008; Camilla von Stackelberg. Tuulde lennanud lehed. Mälestusi vanast Baltikumist. Tallinn E[duard] Meos. Eesti tagavara pataljon ja temaga ühenduses olevad sündmused Tartu EAA 2623, Tartu linnavalitsus, 2889 säilikut, 1636, ; ERA 2966, Tartu linnavalitsus, säilikut, ERA 4579, Tartu linnapealik, 57 säilikut, EAA 1185, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, 3483 säilikut, EAA 325, Tartu politseivalitsus, 1991 säilikut, EAA 570, Tartumaa toitluskomitee, 399 säilikut, ; EAA 3574, Tartu linna toitluskomitee, 88 säilikut,

272 Tartu Esimese maailmasõja ajal ning avaldatakse ka otsuste kohta arvamust. Postimehes ilmusid veel mitmesuguste komiteede ja organisatsioonide tegevusaruanded, mis on heaks täienduseks kohati napiks jäävatele arhiiviallikatele. Postimehele saab lisa kaksikvõimu ja enamlaste võimu ajal ilmunud ajalehtedest Molot, Izvestija, Edasi. Et ühe artikliga on raske, kui mitte võimatu, anda ammendavat ülevaadet linnaelu kõikidest külgedest, ei käsitleta siin hariduse ja kultuurieluga, hoolekandega, ühistute ja seltsidega, põgenikega, heategevusega ja kindlasti veel paljude muude valdkondadega seotut. Eelkõige vaadeldakse Tartu linna igapäevaelu sõja ajal, kui inimestel tuli harjuda sõjaseisukorrast tingitud piirangutega, tarbekaupade, toidu-, ja küttepuudusega, pimedate tänavate, tööpuuduse ja järjest kasvava elukallidusega. Artikkel jaguneb kaheks suuremaks osaks. Esimene osa keskendub aasta ning teine aasta sündmustele. I. Aastad Sõja esimesed päevad 19. juulil 1914 andis Saksamaa Venemaale üle noodi sõjakuulutusega, kuid juba 17. juulil oli Venemaa välja kuulutanud üldmobilisatsiooni, 18. juulil kutsuti teenistusse tagavaraväelased. 20. juulil kuulutas keiser oma nimelise ukaasiga osas kubermangudes, sh ka Liivi- ja Eestimaal, välja sõjaseisukorra, mis tähendas kõrgema sõjaväelise võimu kehtestamist ja tsiviilvõimu allutamist sõjaväeringkonna ülemale juulil kutsuti teenistusse esimese järgu maakaitseväelased. Postimehe toime taja Anton Jürgensteini mälestuste põhjal mõjus sõjakuulutamine põrutavalt. Ühelt poolt tundus tore olla suurte ajalooliste sündmuste tunnistajaks, teiselt poolt valitses tunne, et hirmus palju on kaotada. 19 August Hanko kirjeldas pärast sõja puhkemist tekkinud paanikat: pankadest ja hoiukassadest tormati raha välja võtma ning toidupoodidest tõtati kokku ostma jahu ja suhkrut. 20 Raudteejaamas oli meeletu trügimine, sõitjate rohkuse tõttu olid hõivatud isegi vagunite katused aasta sõjaseisukorra seaduse alusel läks kogu võim sõjavägede ülemjuhatajale ja armeekomandöridele. Viimastel oli õigus korraldada rekvireerimisi, keelata piirkonnast kütte, toiduainete, relvade ja tooraine väljavedu ning inimestel elukohast 18. Собрание узаконений и распоряжений правительства, 20 июля 1914, 189, отдел первый, art A. Jürgenstein. Minu mälestused, lk Maailmasõda , I: aasta sõjasündmusi. Toimetanud A[ugust] Hanko. Tartu 1939, lk Postimees 1914, 23. juuli. 272

273 Lea Teedema lahkumine. Sõjategevuse piirkonnas allus komandörile kindralkuberner või temaga samades õigustes isik, kellel oli õigus välja anda avaliku korra ja riikliku julge oleku tagamiseks vajalikke määrusi, sulgeda kaubandus- ja tööstusettevõtteid, kinnitada sõjakohtu otsuseid, koosolekuid ära keelata, sulgeda ajakirjandusväljaandeid ja õppeasutusi, keelata üksikisikutel viibida sõjaseaduse alla kuuluval territooriumil, lasta lahti riigi- ja valitavaid ametnikke. Armeekomandör võis kindralkuberneri korraldusi ja määrusi ühiskondliku korra tagamise huvides muuta ja tühistada. Sõjaväevõimude nõudmistele pidid alluma ka kubermangu- ja linnavõimud ning kohalik politsei. Politsei- ja sandarmiülematel oli õigus keelatud ühingute tegevuses osalemises või riiklikus kuriteos kahtlustatavaid isikuid kaheksa päeva kinni pidada, igal ajal ja igal pool maju ja kortereid läbi otsida ning asju arestida. Sõjakohtute ülesannete hulka kuulus võitlus riigireetmise, diversioonide ja sabotaažiga. Kõik ametiasutused pidid tingimusteta täitma etapikomandandi määrusi ja korraldusi sõjaväe varustamise, majutamise jm kohta. 22 Eesti- ja Liivimaa kubermang kuulusid Petrogradi, Riia linn koos maakonnaga aga 19. juulil loodud Dvinski (Daugavpils) sõjaväeringkonda. 9. augustil 1914 nimetati Peeter I merekindluse komandant Aleksandr Gerassimov Eestimaa ja Liivimaa kubermangu (v.a Riia linn ja maakond) hõlmava Tallinna sõjarajooni ülemaks. 14. augustil anti talle ühiskondliku korra ja riikliku julgeoleku tagamiseks kindralkuberneri õigused. 24. novembril anti Balti kubermangude kindralkuberneri volitused Dvinski sõjaväeringkonna ülema abile kindralleitnant Pavel Kurlovile, 23 kes oli selles ametis aasta augustini. Liivimaa tsiviilkuberneri ametis olid sõja-aastail Nikolai Zvegintsev ( ), Arkadi Kelepovski ( ), Sergei Podolinski (1916), Nikolai Lavrinovski ( ) ning Sergei Šidlovski (1917). 20. juulil kehtestati sõjatsensuur, millega vägede ülemjuhatajale anti õigus temale alluvas piirkonnas koosolekuid ära keelata, ajalehti sulgeda ja postisaadetiste edasisaatmist seisma panna. Tsensori loata ei tohtinud midagi trükis avaldada ega avalikel koosolekutel kõnesid, referaatide jms tekste ette kanda. Läbi vaadati nii kodukui ka välismaale saadetavad postisaadetised ja telegrammid. 24 Tartus hakkas sõjatsensuur kehtima 6. augustil, kõik ajalehed ja väljaanded pidid enne trükkimist läbima trükiasjade inspektori eeltsensuuri Полное собрание законов Российской Империи. Собрание третье. Том 12: 1892, от и дополнения. Санктпетербург 1895, 8757: Высочайше утвержденное мнение государственного совета о местностях объявляемых состоящими на военном положений (18. juuni 1892). 23. Лифляндские губернские ведомости 1914, 5. detsember. 24. Собрание узаконений и распоряжений правительства, 20 июля 1914, 192, отдел первый, art Postimees 1914, 8. august. 273

274 Tartu Esimese maailmasõja ajal 3. augustil keelas Liivimaa kuberner sõjaväevastased meeleavaldused, sanktsioneerimata koosolekud, alkoholi müügi ja tarvitamise, elanikegruppide üksteise vastu ässitamise, väljaspool linnu jalgratastega sõitmise ning Liivimaal elamise neil inimestel, kellel selleks õigust polnud. Uksehoidjaid, kojamehi ja vahte kohustati politseinikke nende esimese nõudmise peale abistama aasta algul keelas tsensuur Tartu nime kasutamise, selle asemel tuli kasutada Jurjevi nimetust, Posti mehe «Tartu teadete» rubriik nimetati ümber rubriigiks «Kohalikud teated». 27 Linnavalitsuse ja -volikogu tegevus Linnavolikogu kogunes 25. juulil, laulis riigihümni ja saatis kuberneri kaudu keisrile telegrammi sõnumiga Tartu elanike truualamlikest tunnetest keisri vastu ja nende valmis olekust isamaa altarile igasuguseid ohvreid tuua. 28 Sõja puhkemise ajal oli tsiviilvõim ja -valitsus Tartus aasta veebruaris valitud 60-liikmelise linnavolikogu ja neljaliikmelise linnavalitsuse käes. Valimised olid toimunud aasta linnaseaduse alusel. Volikogu oli kohaliku omavalitsuse kõrgeim asutus, kes valis nii linnavalitsuse kui ka mitmesuguste komisjonide liikmed ning valvas neile pandud ülesannete täitmise järele. Volikogu kompetentsi kuulus linna eelarve läbi vaatamine ja kinnitamine, linnavalitsuse aruande revideerimine, linnale kinnisvara ostmine, heakorra eest hoolitsemine ja kohalike määruste väljaandmine, maksude kehtestamine seadustega ettenähtud ulatuses, linna nimel võetavate laenude üle otsustamine. Volikogu otsuseid võis tühistada kuberner. Linnavalitsusse kuulus linnapea kõrval vähemalt kaks liiget, volikogu otsusel võis neid ka rohkem olla aasta valimistel saavutasid linnavolikogus enamuse sakslased, kelle kandidaadid said 1333 häälest 815. Linnapeaks valiti Viktor von Grewingk, linnavalitsuse liikmeteks Gustav Seeland, Gustav Tensmann ja Aleksandr Bokovnev. Pärast sõja puhkemist valiti töökoormuse suurenemise tõttu neljandaks linnavalitsuse liikmeks Johann Anderson. 30 Linnaelu eri valdkondadega tegelesid täidesaatvad komisjonid, mille otsused kinnitas linnavalitsus. Volikogu kogu nes tavaliselt kord kuus, suvekuudel puhati. Koosolekud toimusid raekojas, ainult aasta augustis peeti koosolek Saksa Käsitööliste Seltsi saalis, sest raekoja saali majutati ajutiselt Liivimaa kubermangu linnaasjade komisjon. Sõda ja sõjaseisukord allutasid tsiviilvõimu sõjaväevõimule, senistele harjumuspärastele kohustustele lisandusid hoopis uued ülesanded. Tuli tegelda sõjaväe, sõjapõgenike ja laatsarettidega ning evakueeritute majutamise ja varustamisega, 26. Лифляндские губернские ведомости 1914, 3. august. 27. Postimees 1915, 2. jaanuar. 28. EAA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, Linna-seadus aasta väljaanne 1903 ja 1904 aasta lisadega. Jurjev EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll,

275 Lea Teedema abistada mobiliseeritute perekondi, püüda hakkama saada ühelt poolt kulude suurenemise ja teiselt poolt eelarvesse laekuvate tulude vähenemisega. Traditsiooniliselt sai linn kõige suurema sissetuleku kinnisvaramaksust, linnavaradelt, kroonu abirahast ning tööstus- ja kaubandusmaksust. Sõja-aastail sissetulek tööstus- ja kaubandusmaksust kahanes, alkoholimüügi keelu tõttu laekus varasemast vähem ka trahterimaksu. Viimast saadi aastal rubla, aasta eelarvesse plaaniti sellest 2450 rubla aastal oli linnal korralisi sissetulekuid ,90 rubla, aastal ,50 ja aastal ,15 rubla aastal kulus kõige suurem osa linna eelarvest politsei ülalpidamiseks, linna heakorratöödeks ja valgustuseks ning linna haldusaparaadi ja vaeslastekohtu ülalpidamiseks, järgnesid haridus- ja tervishoiukulud aasta eelarvest kulutati enim, rubla, sõjaväele korterite, kütte ja valgustuse muretsemiseks, linnapolitsei ülalpidamiseks kulus rubla ning vaeslastekohtule ja linnaomavalitsusele rubla. Tervishoiule ja haridusele määratud summad jäid aasta eelarves eelmiste aastatega võrreldes enam-vähem samaks aasta eelarve puudujääk oli rubla. 31 Ajalehes Postimees süüdistati linnavalitsust ja -volikogu tegevusetuses ja vanameelsuses ning neile heideti ette vähest ettevõtlikkust. 32 Kuigi linnavõimudel sõjaolukorras erilist võimu polnudki, on volikogu protokolle lugedes tõesti üsna raske aru saada, et käib sõda, inimestel on puudus küttest ja esmatarbekaupadest, linnas on põgenikud jne. Nende küsimustega tegelesid operatiivsemalt kodanikualgatuse korras tekkinud ühendused, seltsid ja komiteed, millest mõnes oli volikogul ka esindaja. Volikogu koosolekud kestsid tavaliselt alla tunni, enamasti ei tekkinud mingit arutelu. Üks vähestest oponeerijatest oli advokaat Kaarel Parts. Alles aastal sekkus linna kaubanduskomisjon jõulisemalt linna varustusprobleemidesse ning 26. mail 1916 moodustati linna toitluskomisjon, mis võttis üle Põhja-Balti Keskkomitee algatusel kokku kutsutud toitluskomitee (toonases kõnepruugis tarbeainete toimkond) tegevuse. Üks väheseid küsimusi, mis protokolle lugedes sõjaseisukorda meelde tuletab, on raha eraldamine sõjaväe ja mobilisatsiooniga seotud kuludeks aastal eraldati linna tagavarakapitalist mobilisatsioonikulude katteks ja sõjaväe vajadusteks 6325,75 rubla. Varasemate plaanide järgi oli see kavatsetud kulutada Tallinna (Staadioni) tänava reguleerimiseks vajaliku krundi ostmiseks ja Emajõele raudsilla ehitamiseks. Veel eraldati 6000 rubla Aia (Vanemuise) tänava uude õppehoonesse laatsareti sisseseadmiseks aastal kulutati tagavarakapitalist sõjaväe vajadusteks ,49 rubla aasta oktoobriks oli kogu tagavarakapital kasutatud ning küttele ja valgustusele määratud eelarvelised summad kulutatud. Novembris oli kogu eelarve lõhki ja osa arveid maksmata aastal sõjaministeeriumile saadetud 31. EAA , linna eelarve, Postimees 1915, 29. oktoober; 1916, 27. veebruar. 33. EAA , linna kulude aruanne aasta kohta. 275

276 Tartu Esimese maailmasõja ajal palvekiri eraldada sõjaväe kulude katteks rubla ning aastal Liivimaa kubermangu korraldavale komiteele (Лифляндский губернский распорядительный комитет) 34 saadetud palve anda rubla avanssi sõjaväeosade ning sõjaväe sanitaar- ja tagalaüksuste kütusega varustamiseks aasta talvel jäid tagajärjeta. Et tavapärased sissetulekud kulutusi ei katnud, võeti aastal Sootaga ja Saduküla mõisa ning linna kinnisvara tagatisel laenu. Elukalliduse tõusu tõttu tuli suurendada ka sandarmiallohvitseride, politseinike ja politseiteenistujate korteriraha ning kompenseerida neile puude ostmiseks kulunud summad. Laatsarettides surnud sõduritele matusepaiga rajamist otsustati arutada Uspenski kogudusega aastal jätkus eelarves mõnevõrra raha ka linna heakorratöödeks ja tänavate laiendamiseks aasta septembris lõpetati Savi (Näituse) tänava laiendamine uuest anatoomikumist kuni Toomeni, sedasama kavatseti teha Laia tänavaga. Postimehe arvates oli kohatu kulutada sõja ajal raha mitte eriti käidava tänava peale, liiati asus kavatsetav laiendus linnapea Viktor von Grewingki maja kohal juunil 1915 arutas volikogu Botaanika (Kroonuaia) tänava Kassitoome-poolse osa laiendamist kuue süllani, milleks vajalik maa osteti 7700 rubla eest. 37 Esialgu plaaniti asfalteerida Riia tänava kõnniteed kuni Tähe tänavani, kuid rahanappuse tõttu sai asfaldi ainult Riia tänava algus Aia tänavast kuni reaalkoolini. Asfalteeriti ka Aleksandri tänava ühe külje kõnnitee Londoni võõrastemajast kuni Uueturu nurgani ja sealt Karl Jürgensoni apteegini. Sealt võetud vanu kivitahvleid kasutati Pihkva ja Soola tänava sillutamiseks aasta eelarves tänavate sillutamiseks raha ei planeeritud, vähendati ka kulutusi heakorrale ja valgustusele. Volikogu rutiinsete päevakorrapunktide hulka kuulusid linnaettevõtete aruannete ja eelarvete kinnitamine, linna esindajate määramine mitmesugustesse komisjonidesse ja komiteedesse, toetuste määramine isikutele, asutustele ja organisatsioonidele, linnaasutuste rendilepingute pikendamine, sundmääruste arutelud, kaupluste ja teenindusettevõtete lahtiolekuaegade määramine, lubade andmine söögi tubade ja kohvikute avamiseks, linnaasutuste teenuste hinnakirjade muutmine jms. Haridusküsimustest arutati koolide palveid toetuse saamiseks, reaalkooli riigikooliks muutmist; kulude kokkuhoiuks kaotati linna algkoolides arsti ametikoht. Georgi risti kavaleride lastele asutati õppestipendium ja seitse tasuta kohta linna algkoolides. Garanteeriti Isidori vennaskonna koolimaja ehituseks võetavat laenu. 34. Komitee tegeles vägede majutuse, hoonete remondi, valgustus- ja kütteküsimuste haldamisega. 35. EAA , linnavolikogu aasta koosolekute protokollid. 36. Postimees 1914, 20. september ja 21. oktoober. 37. EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, ; 1 süld = 2,1336 meetrit. 38. Postimees 1915, 26. juuni. 276

277 Lea Teedema Eeslinnade liitmine Sõja ajal, aastal, jõudis lõpule Karlova, Tähtvere ja Purde eeslinna liitmine Tartuga aastal asutatud Eeslinnade Korraldamise Seltsi ärgitusel olid eeslinnade elanikud linnaga ühendamist juba mitu aastat taotlenud. Linnavalitsus, kes ei olnud enamikus eestlastega asustatud eeslinnade ühendamisest huvitatud, tõrjus ühendamisettepanekud tagasi ning otsis keeldumisele mitmesuguseid põhjendusi. Liitmist ei toetanud ka kuberner. Üks tulisemaid arutelusid toimus aasta 20. novembril volikogu koosolekul, kus nii liitmise vastased kui ka pooldajad oma argumente esitasid. Liitmise vastaseid esindava linnapea sõnul olid liitmise vastu Raadi ja Tähtvere majoraatmõis. Tema arvates piisanuks eeslinnadele lihtsustatud kogukonnavalitsuse staatuse andmisest. Liitmise pooldajate esindaja Kaarel Parts põhjendas oma pikas ja argumenteeritud sõnavõtus igati eeslinnade liitmise vajalikkust. Tema sõnul tekkisid eeslinnad linna loomuliku laienemise tulemusena ja lihtsustatud kogukonna valitsus neile ei sobinud. Ühendamata jätmine pidurdanuks hoopis Tartu edasist arengut: ei veevärki ega ka kanalisatsiooni poleks saanud eraldi rajada. Et eeslinnad olid linnaga majanduslikult seotud, olnuks nende stiihilise arengu võimaldamine vastutustundetu. Parts viitas ka igapäevaelus tuntavale eba tervele konkurentsile, näiteks suleti linnas poed õhtul kell kuus, eeslinnades kell üheksa. Linnas ei saanud keelata pagarite öötööd, sest see andnuks eeslinnade paga ritele eelise. Ka voorimehed sõitsid eeslinnas ilma erimaksuta. Partsi arvates oleks linn ühendamisest ainult võitnud. Eeslinnades oli üheksa suuremat tööstusettevõtet ja 136 kauplust, sealse kinnisvara hindamisväärtus oli tõusnud rublani. Kinnisvara-, tööstus- ja kaubandus-, auto-, jalgratta-, koera- ja hobusemaksust saadav tulu ulatunuks rublani. Parts ei nõustunud ka väitega, et Tähtvere mõisa vastuseis ühendamisele on seotud fideikomisliku omandivormiga. Tema sõnutsi allus ka fideikomiss seadusele, mis võimaldas ühiskondliku vajaduse tekkimise korral maad võõrandada. Tähtvere eeslinna tänavad olid kruntide ostu-müügi lepingute sätete järgi kõigile vabalt kasutatavad, mis tähendas, et mõisa jaoks ei olnud neil enam mingit väärtust. Tähtvere mõisale kuulunud hoonestamata maatükid, millest üks asus raudtee ja linna tapamaja vahel ning teine Veski tänava, Tähtvere mõisa pargi, raudtee ja pikendatud Savi tänava vahel, ei kuulunud aga fideikomissi koosseisu. Partsi sõnul ei saanud eeslinnade ühendamata jätmisel seal ka ehitus tegevust kontrollida. Tulemuseks olnuks vahetult linna piiride juures eksisteeriv ehitiste kogum, mis ei vastaks ei linnas kehtivaile ehituseeskirjadele ega ka sanitaarnormidele. Kui linna ümber on antisanitaarsed eeslinnad, kuhu majad on ehitatud tuleohutusnorme arvestamata, ei ole kasu ka linnas kehtestatud heakorranormidest. Epideemiliste haiguste korral levivad need kiiresti linna. Lõpetuseks lisas Parts, et moodsas linnaomavalitsuses prognoositakse linna kasvamise võimalikke suundi ning liidetakse linnaliku hoonestusega territooriume juba varakult. See võimaldab ehitustegevust jälgida ja suunata ning linna arenguks vajalikke rajatisi planeerida. Linnaäärsete 277

278 Tartu Esimese maailmasõja ajal piirkondade sihitu hoonestamine on lühinägelik ja hilisemate tagajärgede likvideerimine kallis. Partsi põhjalikust argumentatsioonist hoolimata lükkas linnavolikogu enamus ühinemisettepaneku tagasi. 39 Eeslinnade elanikud saatsid kubernerile uue pöördumise, liitmist toetas kubermanguvalitsuse linnaasjade komisjon. 40 Küsimus saadeti otsustamiseks siseministeeriumi, kus võeti vastu lõplik liitmise otsus. Ametlikult kinnitati eeslinnade ühendamine 11. mail Eeslinnades oli sellal üle 700 elumaja ja umbes elanikku. Pärast otsust asuti liitmist praktiliselt ellu viima, kõigepealt tuli hinnata eeslinnade kinnisvara. Hindamiseks valis volikogu 13-liikmelise komisjoni, mis alustas tegevust 5. septembril. Komisjon põrkas kohe kokku raskustega. Eeslinna politseijärelevaatajalt saadud Tähtvere ja Karlova eeslinna majade nimekiri koos majade ja tänavate numbrite, kinnistunumbrite ning omanike nimedega ei olnud täielik. Osa kruntide suuruse ja kinnistunumbrite kohta puudusid andmed. Esialgu, kuni Liivimaa kubermangu joonestuskojalt saabus ametlik plaan, kasutati eravalduses olnud plaane ning linna maamõõtja pidi kontrollima nende vastavust tegelikkusele. Alles seejärel koostati majade nimekirjad ja hindamislehed ning alustati hindamist. 42 Uute piiride märkimiseks ja maamõõtmiseks ei olnud ei kubermanguvalitsuse maamõõduosakonnal ega ka linnavalitsusel raha. Lõpuks eraldas 600 rubla Eeslinnade Korraldamise Selts ja 29. juulil alustati uute piiride ajamist oktoobril hakati linna uut piiri tähistama tembeldatud puutulpadega. 1. jaanuaril 1917 hakkasid linna uued piirid ametlikult kehtima. 44 Kohtulikult viidi eeslinnad rahukohtute ja politseiliselt linnapolitsei alluvusse. Toiduainetega varustamine, elukallidus Sõja ajal tuli tagalal arvestada tarbekaupade ebakorrapärase ja aeg-ajalt kat keva veoga. Linna varustamine piisava koguse toiduainetega muutus kuust kuusse üha keerulisemaks. Pealegi suurenes elanike arv sõja-aastail tunduvalt. Enne sõda oli Tartus umbes elanikku aastal lisandusid põgenikud ja evakueeritud, aastal eeslinnade elanikud. Põhja-Balti Komitee loenduse andmeil oli aasta lõpul linnas koos eeslinnadega ja aasta oktoobris juba hinnanguliselt elanikku EAA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, Postimees 1915, 23. juuni. 41. Лифляндские губернские ведомости 1916, 1. juuli. 42. EAA , linnavolikogu koosoleku protokollid, ja Postimees 1916, 21. ja 26. juuli. 44. Postimees 1916, 25. oktoober; 1917, 11. jaanuar. 45. Postimees 1916, 8. jaanuar ja 8. oktoober. 278

279 Lea Teedema Tartut varustati kaubaga põhiliselt Riia-Orjoli raudtee ja Looderaudtee kaudu. Kaubaveo katkemine sõja esimestel päevadel tõi kohe kaasa leiva, rukkijahu ja suhkru hinna ajutise tõusu. Suuremad jahukauplused ja auruveskid pidid oma jahutagavara sõjaväele müüma ning puhkenud ostupaanika tõttu ammendusid kaupluste varud kiiresti. Leivanaela hind tõusis 1 2 kopika võrra ja paljudes kauplustes ei olnudki leiba müügil. Turul tõusis rukkijahu puuda hind seniselt 1,10 1,25 rublalt kohati kahele rublale. Vaka kartulite eest, mis varem maksis 1,60 1,70 rubla, küsiti nüüd kuni kolm rubla. 46 Leiva hinna kõikumine sundis linnavolikogu 25. juulil 1914 toimunud erakorralisel koosolekul kehtestama rukkileivale piirhinna, 3,5 kopikat naela eest. 47 Leiba küpsetati Tartus enamasti väikestes käsitöönduslikes pagari- ja leivaküpsetustöökodades, nende kõrval töötas kaks moodsat leivatehast Pain Normal ja Ceres aastal asutatud Pain Normalis küpsetati ainult teraleiba, mille pikk ja keeruline tootmistsükkel tegi hinna kalliks. Samal aastal oli tegevust alustanud ka Ceres, kus valmistati harilikku rukkileiba; sealne toodang oli tänu madalale hinnale ka vaesematele elanikele kättesaadav. 48 Pärast sõja puhkemist lõpetas Pain Normal täisteraleiva tootmise ja küpsetas ainult harilikku rukkileiba. 49 Kaubaveo ajutine katkemine mõjus soodsalt liha hinnale. Liha oli turul palju ja see oli odav. Sügisene maarjalaat ujutati kariloomadega üle. Neid jätkus nii kaubahoovi, Petrogradi (Narva) tänavale kui ka harutänavatele. 50 Kuigi juba septembris oli puudu suhkrust ja novembris võist, 51 ei olnud esimesel sõja-aastal veel toidupuudust karta aasta lõpul maksis nael rukkileiba 3,5, nael suhkrut 17, munapaar 8 ja toop 52 piima 11 kopikat, puud petrooleumi 2,60, puud steariinküünlaid 14 rubla ning süld 53 kasepuid 9,30 rubla aastal hakkasid toiduainete hinnad järjepidevalt tõusma ning raskused nende hankimisel suurenesid aasta jaanuaris maksis puud rukkijahu 125, nisujahu 200 ning rukkileiba 125 kopikat, veebruaris vastavalt 150, 220 ja 140 kopikat veebruaril 1915 oli Tartus tagavaraks 46. Postimees 1914, 22. juuli; 1 puud = 16,381 kg. 47. EAA , l. 29p, linnavolikogu erakorralise koosoleku protokoll, ; 1 nael = 0,4095 kg. 48. Teesi Kivivare. Leivavabrik Ceres. Toiduainetetööstuse arengust Eesti Vabariigi sünni eel ja vabariigi ajal. Uurimusi Tartu tööstusest enne Teist maailmasõda. (Tartu Linnamuuseumi aastaraamat, 19). Tartu 2013, lk Postimees 1914, 30. juuli. 50. Postimees 1914, 10. september. 51. Postimees 1914, 15. september, 27. november toop = 1,23 liitrit (kuup)süld = 9,7 m EAA , l. 3 5, aasta jaanuari turuhinnad Tartus; l p, veebruari turuhinnad Tartus. 279

280 Tartu Esimese maailmasõja ajal puuda nisujahu, 3705 puuda rukkijahu, 500 puuda nisu, 2500 puuda rukist, puuda otra ja 2935 puuda kaera. 55 Ööpäevas tarbiti linnas 1000 puuda leiba aasta veebruaris ei katnud senine leivale kehtestatud piirhind enam tootmiskulusid ning volikogu tõstis selle 4 kopikale naelalt, rukkijahu hind kergitati 150 kopikale puudalt. 56 Jahumüüjaid see hind ei rahuldanud ning kaupa üritati müüa kõrgemat hinda pakkuvates kohtades, näiteks Riias. Kohalikul turul tekkis jahupuudus ning märtsi lõpul jättis osa leivaküpsetajaid töö seisma. 57 Aprilli teisel poolel maksis turul puud rukkijahu keskmiselt 165 ja nisujahu kopikat, rukkileib 4 ja nisuleib 6 9 kopikat nael. 58 Mais olid Tartu linnas ja maakonnas rukki ja rukkijahu tagavarad väga väikesed. Kuberner andis loa osta kohalikust intendandilaost puuda rukkijahu, milleks volikogu eraldas rubla. Jahu kavatseti müüa kohalikele leivaküpsetajatele, küpsetatud leiba oleks kindla hinnaga müüdud ainult Tartu linnas ja selle lähimas ümbruses. 59 Paraku ei olnud jahust ega selle saamisest ka juunikuus veel midagi kuulda ning intendandivalitsusest ei saadud mingeid teateid. 60 Ka turule toodi rukkijahu vähe ja nõudlus selle järele oli suur. 61 Erinevalt näiteks Riiast, Pärnust ja Viljandist ei olnud Tartus peale leiva ja rukkijahu teistele toiduainetele veel piirhindu kehtestatud. Alles 9. juunil 1915 kin nitas kuberner Tartu linnas piirhinnad lihale, piimasaadustele, kartulile, leivale ja jahule. Leivale määrati piirhinnaks 4,5 ja saiale 8 10 kopikat naelast, rukkijahule 1,85 rubla puudast, munadele 2 3 kopikat tükist, kartulitele 1,10 1,50 rubla vakast, söögi võile kopikat naelast augustil alandati leiva hind 4 kopikale naelalt ning jahu hind 150 kopikale puudalt. 63 Rukkijahu hind alanes pärast viljalõikust ning septembris maksis selle puud 120 kopikat. Piima sai aasta algul osta 42 piimapoest, peale selle oli linnas 97 lehmapidajat 148 lehmaga, 18 piimarentnikku ning 9 hapupiimaga kauplejat. Koorega kauples turul iga päev neli-viis inimest. Aasta jooksul anti välja 78 piimaga kauplemise luba. 64 Kui märtsis oli piima veel küllalt ja toobi hind oli aasta detsembri kuu 55. EAA , pagineerimata, raport Liivimaa kubermanguvalitsusele Tartu toidutagavarade kohta, EAA , l. 6 8, linnavolikogu koosoleku protokoll, Postimees 1915, 31. märts. 58. EAA , l. 209, aasta aprillikuu teise poole turuhinnad. 59. EAA , l p, linnavolikogu erakorralise koosoleku protokoll, Postimees 1915, 22. mai ja 10. juuni. 61. Postimees 1915, 30. mai. 62. Лифляндские губернские ведомости 1915, 12. juuni. 63. EAA , l. 63, Liivimaa kuberneri määrus toiduainete hindade kohta Tartu linnas, Postimees 1915, 14. jaanuar. 280

281 Lea Teedema 11 kopikalt langenud kaheksale, siis juulis oli piimast juba puudus, eriti defitsiitseks muutus hapupiim. 65 Toiduainete vajadust suurendasid Lätist saabunud põgenikud ja evakueeritud asutuste töötajad. Toiduainete vähesus kergitas hindu, mida püüti käskudega ohjeldada. 13. augustil lubas Tartu garnisoni komandant kindralleitnant Aleksandr Novikov, ajendatuna suhkru hinna kiirest tõusust (nelja päevaga 18 kopikalt 23-le), toidukaupade hindade üleskruvijaid karistada. 7. septembril keelati kuberneri määrusega toiduainete, loomasööda ja kütuse turuhinnast kõrgema hinnaga kokkuost. 66 Karistusähvardused hinnatõusu ei pidurdanud aasta augusti lõpul katkes kaubavedu Peipsi-äärse piirkonna ja Tartu vahel, sest laevad võeti kroonule. Sõitma jäi vaid Pihkva ja Tartu vahel kurseerinud Dorpat ehk Lifljandija. 67 Suhkru hankimisega tekkisid tõsisemad raskused aasta juulis ning edaspidi need ainult süvenesid. Suhkru asemel kasutati komme ja mett. Nael peensuhkrut maksis mais 16 ja septembri alguses 20 kopikat. 68 Aeg-ajalt poodidesse müügile jõudnud väikestele suhkrukogustele joosti tormi. 15. septembril saabus Riiast 450 puuda suhkrut, mida müüdi linnavalitsuse tõendi alusel kuus naela inimese kohta. Juba tõendite jagamine päädis paraja mölluga. Hommikul kell kümme oli raekoja ukse taga umbes 1000 inimest ja peagi oli terve raekoja esine rahvast täis. Suures rüsinas murti luid ja mõned inimesed lükati trepist alla. Korda looma saadeti ratsapolitsei ja politseinikud. Samasugune möll jätkus kauplustes. 69 Oktoobri algul oli Holsti poe juures suhkrujärjekorras ligi 2000 inimest, saba ulatus poe eest Uueturu, Aleksandri ja Kauba tänava kaudu uuesti poe ette tagasi. Suhkru ja jahu puudusel suleti pagariärisid, mõnes söögimajas anti magustoidu asemel piima pagaritöökojast lõpetas oktoobriks jahupuuduse tõttu töö 13, ülejäänud küpsetasid põhiliselt rukki- ja nisuleiba. Saia küpsetati väga vähe ja suhkruta aasta septembri lõpul hakkas tarbekaupade piirhindu määrama Tartu garnisoni komandant septembriks kästi Peipsi järve ja Emajõega otseses ühenduses olevatelt jõgedelt ja järvedelt lootsikud kroonu vajadusteks ära vedada, mis 65. Postimees 1915, 20. juuli. 66. EAA , l. 62, 72, Tartu garnisoni ülema Aleksandr Novikovi teade, ja Liivimaa kuberneri määrus, Postimees 1915, 25. august. 68. Postimees 1915, 27. august ja 1. september. 69. Postimees 1915, 16., 17. ja 18. september. 70. Postimees 1915, 17. september ja 3. oktoober. 71. Postimees 1915, 28. september. 281

282 Tartu Esimese maailmasõja ajal Ajutiselt Põhja-Balti Keskkomiteelt Tartumaa politseivalitsusele saadetud palve osaleda toitluskomitee asutamiskoosolekul 12. oktoobril EAA , pagineerimata 282

283 Lea Teedema mõjutas kohe kalaturgu. Igale kalamehele jäeti kasutada vaid üks lootsik. 72 Kalapüük vähenes ka Peipsi järvel. Üht-teist püüdsid toiduainete hankimiseks teha ka linnavõimud. 17. augustil 1915 moodustati Venemaal toiduainetega varustamise koordineerimiseks vastav erinõupidamine eesotsas põllutööministriga. 73 Erinõupidamise ettepanekul laenas Ministrite Nõukogu riigikassast linna- ja maavalitsustele tarbekaupade ostmiseks 15 miljonit rubla. Ka Tartu linnavolikogu palus toiduainete ostmiseks rubla laenu, mis plaaniti tagasi maksta aasta jooksul pärast sõja lõppu. Laenu saamine kinnitati aasta detsembris. Laenuraha eest sooviti Orenburgi, Tambovi, Voroneži ja Harkovi kubermangust ning teistest lõunapoolsetest kubermangudest osta puuda rukist. Paraku saadi ostusoovidele peamiselt äraütlevaid vastuseid, sest ülearust rukist ei olnud kusagil. Lootust anti Kurski kubermangust, kuid veoks ei saadud vajalikul hulgal vaguneid. 74 Toiduainetega varustamise parandamiseks tegid inimesed palju ära omal algatusel. Asutati tarvitajate ühisus, 12. oktoobril 1915 moodustati Põhja-Balti Keskkomitee eestvõttel toiduainete jagamise paremaks korraldamiseks toitlus komitee, kuhu kuulusid linnavalitsuse, komitee ja kaupmeeste esindajad aasta novemb ris siseministrile saadetud ettekandes valgustas kuberner Arkadi Kele povski kubermangu toitlusolukorda üldiselt. Tema sõnutsi oli kõige suurem mure jahu, suhkru ja soola hankimisega. 76 Samad probleemid olid ka Tartus. Novembris oli siin juba teist kuud puudus nisujahust, soolast, suhkrust ja petrooleumist. Toitluskomitee arvestuste järgi vajasid Tartu linn ja maakond olukorra leevendamiseks 30 vagunit jahu, 30 vagunit soola, 20 vagunit suhkrut, 30 vagunit petrooleumi. Tunglemiste ja löömingute vältimiseks otsustati toiduaineid müüa võimalikult paljudes kauplustes ning linna ja eeslinna elanike arvu teadasaamiseks ja ostutähtede paremaks jaga miseks korraldada loendus. Loenduse andmeil oli linnas elanikku ja korterit novembril 1915 keelas 43. armeekorpuse komandör kindralleitnant Aleksandr Novikov või, kohupiima ja hapukoore väljaveo 43. väekorpuse piirkonnast ning kohustas müüjaid kehtestatud hindadest kinni pidama novembrist vastutas Tartu garnisonile ja linnaelanikele tarbekaupade muretsemise, raudteelt kaupade 72. Postimees 1915, 19., 23. ja 26. september; Meie Aastasada 1915, 19. september. 73. Собрание узаконений и распоряжений правительства, 19 августа 1915, 231, отдел первый, art EAA , toimik rublase laenuraha kasutamise kohta, EAA , pagineerimata, Jaan Tõnissoni teade Tartu maakonna politseivalitsusele toitluskomitee asutamiskoosoleku kohta, ; vt ka Postimees 1915, 3. oktoober. 76. EAA , l. 1 4p, kuberneri ettekanne siseministrile, Postimees 1915, 5. november ja 8. detsember; 1916, 8. jaanuar. 78. EAA , l. 116, kindralleitnant Aleksandr Novikovi teadaanne,

284 Tartu Esimese maailmasõja ajal kättesaamiseks lubade väljastamise, toiduainete rekvireerimise ja toidu taga varade jagamise eest korpusekomandör kapten Štšerbovitš-Vetšor. 79 Kaubaveoks nappis vaguneid, neid püüti hankida sõjaväelt, kuid Liivimaa kuberner keelas selle oma märgukirjaga. Linnavalitsustel kästi kaubavagunite saamise palved saata erinõupidamisele, Looderaudtee puhul Pihkvasse ja Riia-Orjoli raudtee puhul Vitebskisse detsembril oli toitluskomitee andmetel linnas tagavaraks 1586 puuda liha, 115 puuda kala, puuda rukki- ja nisujahu, 1531 puuda soola, 440 puuda võid, 11 puuda rasva, 79 puuda teed, 4455 puuda suhkrut, 828 puuda nisu- ja tatratangu, puuda kartuleid, puuda kapsast ja 2086 puuda petrooleumi aasta lõpul tekkisid probleemid lihaga, sest kehtestatud piirhinnad olid lihunike arvates liiga madalad. Detsembris kutsus toitluskomitee kokku koosoleku, kus osalesid lihakauplejate, tarvitajate ühisuse, sõjaväe, põllumeeste jt esindajad. Jaan Tõnissoni ettepanekut sealiha hind katseks vabaks lasta toetasid tarbijad ja osa lihakauplejaid. Suurema osa kauplejate arvates piisanuks lihtsalt lihahindade tõstmisest. Seni olid need madalamad kui teistes linnades. Lihapuudust suurendas ka see, et mõnest maakonnast ei tohtinud liha välja vedada. Varem toodi palju liha Tartusse Viljandimaalt, kust nüüd oli väljavedu keelatud. Ka võid oli müügil vähe, maal maksti juba 80 kopikat naelast. Kohalike võikauplejate hinnangul pidanuks hinna tõstma vähemalt kopikani. Tarbijate arvates võinuks ka või hinna vabaks lasta aasta jõulude eel valitses turul nukker ning Postimehe sõnul tühi ja päris õudne pilt. Kunagise rõõmsa askeldamise asemel käis pöörane jaht piimatilga, raasukese või ja tüki liha järele. Turule oli müügiks toodud kümme siga («Mõtelge ometi!» lisas Postimees, «10 siga, mille hulgas mõned paar puuda ja rohkem kaalusid.»). Sellest jätkus käputäiele inimestele. Ülejäänud rahvas sai liha asemel rüselemisest ja tunglemisest halva tuju. Piima- ja võiturul ei olnud ammu müüdud ei piima ega võid. Üksik kaupmees, kes turule võid müüma tuli, piirati rüselevast rahvamurrust ümber. 83 Detsembris eraldati Tartu linnale ja maakonnale toiduainete ja petrooleumi veoks 111 vagunit, mis kattis vaid minimaalse vajaduse. Põhja-Balti toitluskomitee kõrvale asutati aasta algul Tartusse toitlusasjade erinõupidamise otsuste elluviimiseks linna- ja maakonna ühine toitlus komitee, mis esimest korda kogunes 21. jaanuaril. Selle ülesanne oli nii kohalike kui ka sisseveetavate toiduainete õiglane jaotamine, toiduainete muretsemiseks võimaluste otsimine, veolubade hankimine ja igasuguste muude toiduainetega seonduvate küsimuste lahendamine. Komitee koosseisu kuulusid linnapea, talu rahvaasjade komissar, 79. Postimees 1915, 19. november. 80. EAA , l. 52, kuberneri kiri kaubavagunite tellimise kohta, Postimees 1915, 2. detsember. 82. Postimees 1915, 11. detsember. 83. Postimees 1915, 19. detsember. 284

285 Lea Teedema maakonna mõisnike saadik, maksuinspektor, kaks suur- ja kaks väike põllumeeste saadikut, kohalike põllumajandusseltside, majandusühisuste ja teiste toidu aineid hankivate asutuste esindajad. 84 Komitee esimeheks määrati maakonnaülem Ivan Žoltkevitš. Valitsuselt paluti tarbekaupade ostmiseks rubla laenu, kohapealt toiduainete varumise võimaluste otsimiseks valiti komisjon. Põhja-Balti toitluskomitee esimees Heinrich Luht pidi kindlaks tegema kohalike kaupmeeste tellitud toiduainete koguse ja nende veoks vajaliku kaubavagunite arvu. Linnale, haiglatele, eeslinnadele ja sõjaväelaatsarettidele või ja piima muretsemise eest vastutas Jaan Tõnisson, liha sisseveo eest Johann Anderson. Veebruariks lubati Tartu linnale ja maakonnale 111 kaubavagunit, millest enamik eraldati vilja, jahu, soola, suhkru ja petrooleumi veoks. Linnapea tegi ettepaneku varuda tagavaraks vähemalt puuda rukist, pool Venemaa sisekubermangudest ja pool ümber kaudsetest maakondadest. Kohalikelt turgudelt loodeti rukist osta keskmiselt 225-kopikase puudahinnaga. Kokku ostma olid nõus kohalik auruveski ja Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts. Rukki veo Venemaalt, selle jahvatamise ja edasimüügi lubasid garanteerida kaupmehed Peeter Juck, Hans Lell, Gustav Kevend ja Johann Toom. Erich von Oettingen, Heinrich Luht ja linnapea Viktor von Grewingk volitati rublase laenu saamiseks pankadega läbirääkimisi pidama. Laenama oli nõus Tartu Pank. Põhjarinde varustusülemalt otsustati paluda, et varutud rukist sõjaväe tarvis ei rekvireeritaks aasta jaanuaris lubati Tartule 43 vagunit toiduaineid, peamiselt soola, jahu ja suhkrut. Põhja-Balti Komitee arvutuste järgi kulus Tartus nädalas naela võid, naela liha ja toopi piima. Postimees kutsus üles tarbima kohupiima, mida olevat küllaldaselt, kuid juba mõne nädala pärast oli ka selle hankimisega raskusi. 86 Liha oli endiselt vähe saada, tihti rekvireeris sõjavägi selle juba tapamajas. Puuduse leevendamiseks tegi Põhja-Balti toitluskomitee 20. jaanuaril ettepaneku tõsta liha piirhinda, millega sõjaväevõimud nõustusid. Keelati ka sõjaväe vajadusteks loomade rekvireerimine tapamajast. 87 Puud rukkijahu maksis jaanuaris 285, veebruaris 240 ja märtsis 250 kopi kat. 7. märtsist Liivimaa kuberneri määrusega toiduainete piirhinnad kaotati. Sellega loodeti toiduainete kättesaadavust parandada, sest Tartus olid piirhinnad madalamad kui mujal ja seni oli palju toiduaineid veetud Narva ja Tallinna. 88 Piimasaaduste 84. EAA , l. 1 3, Tartu linna ja maakonna toitluskomitee koosoleku protokoll, ; Postimees 1916, 16. jaanuar. 85. EAA , l. 3p 6p, Tartu linna ja maakonna toitluskomitee koosolekute protokollid, 23. ja ; EAA , l. 6 18, rukki ostmise komisjoni ettekanne, Postimees 1916, 20. ja 23. jaanuar, 11. veebruar. 87. Postimees 1916, 9. veebruar. 88. Лифляндские губернские ведомости 1916, 7. märts. 285

286 Tartu Esimese maailmasõja ajal Teade lihakeeluseaduse kehtestamise kohta, 24. juuli EAA , l

287 Lea Teedema hind seepeale isegi langes. Liha hind jäi küll endiselt kõrgeks, ent kui märtsi algul oli turg sealihast tühi, siis pärast hindade vabakslaskmist oli seda vähemalt saada ja mitut sorti. Liha hinda mõjutas ka loomade arvu vähenemine. Võrreldes sõja eelse ajaga oli maakonnas loomade arv vähenenud protsenti. Alates 13. maist keelati müügiks tappa alla 1,5-aastaseid vasikaid ja mullikaid. Keeld kergitas lihahindasid veelgi juunil 1916 võeti lihapuuduse leevendamiseks vastu nn lihakeelu seadus, 90 mis hakkas Tartus kehtima 29. juulil. Liha võis müüa lau päevast esmaspäevani, teisipäevast reedeni olid nn lihapaastu päevad, mil kõigis müügikohtades oli keelatud nii liha kui ka igasuguste lihasaaduste müük, toitlustusasutustes aga lihatoitude valmistamine ja müümine. Rahvasuus kutsuti lihapaastu päevi heina söömise päevadeks. Lihapaastu ajal võis loomi tappa ainult sõjaväe vaja duseks. Vasikate tapmise keeld tühistati, mis oli põllumeestele suureks kergenduseks. 16. augustil kinnitas linnavolikogu inimese nädalaseks lihavajaduseks kolmveerand naela. Elanike nädalase lihavajaduse katmiseks oli vaja tappa 130 veist, 20 siga ja 80 lammast. Lisandusid veel sõjaväe ja haiglate tarbeks tapetud loomad. 91 Lihakeeld ei laienenud linnulihale, mistõttu selle nagu ka kala tarbimine kasvas. Suurenenud kalatarbimine tõstis omakorda kala hinda, soolasilgu hind kerkis 40 kopikale naelalt. 30. juulil keelas Põhjarinde ülema asetäitja tindikalade väljaveo Pihkva ja Peipsi järve piirkonnast ja lubas ühel inimesel korraga osta ainult kuni 20 naela kalu. 92 Peale selle hakati trahvima alamõõduliste kalade müüjaid. Selle tulemusena viidi alamõõdulised kalad müügile Pihkvasse, Valka, Petrogradi ja mujale, kus alamõõdulisus probleeme ei põhjustanud, ning kohalik kalaturg kiratses. 93 Lihasaaduste turuhinnad olid aasta juulis eelmise aastaga võrreldes tõusnud ja piimasaaduste hinnad protsenti. Toobi rõõsa piima hind oli kasvanud 6 8 kopikalt kopikale, toobi hapukoore hind kopikalt kopikale, kartulivaka hind kopikalt kopikale, naela rukkileiva hind 4,5 kopikalt 5,5 7 kopikale, lauavõi hind kopikalt kopikale juulil keelas 6. armee ülem kariloomade, toiduainete ja loomatoidu väljaveo Tartu, Pärnu ja Viljandi maakonnast. Korraldus ei keelanud piimasaaduste (v.a või) 89. Postimees 1916, 3. ja 14. mai. 90. Собрание узаконений и распоряжений правительства, 16 июля 1916, 193, отдел первый, art EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, Лифляндские губернские ведомости 1916, 12. august. 93. Postimees 1916, 9., 15. ja 23. juuni. 94. Postimees 1916, 8. juuli. 287

288 Tartu Esimese maailmasõja ajal väljavedu. 95 Kuna piima oli igal pool vähe, siis eelistasid tootjad müüa piima kõrgemat hinda maksvatele ülesostjatele ning kohalikule turule jõudis seda vähe. Palju piima kulus ka juustu tootmiseks, mille eest maksti sisekubermangudes head hinda. Suhkrumüügi paremaks korraldamiseks kehtestati põllutööministri 20. jaanuari aasta määrusega uus suhkru tellimise kord, mille alusel tuli kõik telli mused saata Kiievisse suhkru jagamist koordineerivasse suhkrukomiteesse juunil andis toitlusasjade erinõupidamise Liivimaa volinik korralduse kõik suhkru tagavarad arvele võtta. 97 Kehtestati suhkrunormid. Linnaelanik pidi rahul olema nelja ja maaelanik kahe naela suhkruga kuus. Tartu linn ja maakond pidid juuni- ja juulikuus saama 15 vagunit suhkrut, kuid karta oli, et tegelikkuses nii palju kohale ei jõua. Eelmistel kuudel lubatust oli veel saamata 11 vagunit. Juuli algul jõudis Tartusse kaks vagunit suhkrut, iga inimene sai osta ühe naela. Samal ajal vähendas Liivimaa kubermangu toitluskomitee linnaelaniku ühe kuu suhkrunormi kahele naelale septembril määras kuberner naela peensuhkru hinnaks 19 ja naela peasuhkru hinnaks 25,5 kopikat. Kõrgema hinna küsijaid karistati rahatrahviga novembril tõsteti peensuhkru hind 22-le ja peasuhkru hind 27 kopikale naelalt ning kuu lõpus tõusis peensuhkru piirhind aktsiisi suurenemise tõttu 24 kopikani naelalt. 100 Märtsi lõpul ei olnud linnas ka jahu. Aprillis jõudis kohale 10 vagunit soola ja 2 vagunit püülijahu, mille realiseerimine jäi Põhja-Balti toitluskomitee hooleks. Soovijaile tšekkide jagamisel tekkis rüselus ning kolme-neljakordne ootajate rida ulatus Maarjamõisa tänavani. Paljud üritasid komiteesse lihtsalt sisse tungida, nii mõnedki said tõsiselt kannatada. Vajaduse oleks rahuldanud 20 vagunit jahu. 101 Toitluskomitee aasta algul taotletud rublane laenusoov rahuldati ainult rubla ulatuses. Sellegi kättesaamine venis, maiks oli käes rubla. Laenuraha kavatseti kulutada suhkru, soola ning jahu ostmiseks. 102 Kaubavaguneid tuli tellida kaks kuud ette. Juuniks eraldati 91 vagunit, kuid veoload ei tähendanud veel, et kaup ka tegelikult kohale jõudis. Kauba saamise tagamiseks saadeti kohapeale agendid, kes pidid tihti kasutama kõikvõimalikke survemeetodeid, et juba makstud kaup tõepoolest peale laaditaks ja teele saadetaks. 103 Komitee arvutuste 95. Лифляндские губернские ведомости 1916, 29. juuli. 96. Собрание узаконений и распоряжений правительства, 31 января 1916, 29, отдел первый, art Лифляндские губернские ведомости 1916, 6. juuni. 98. Postimees 1916, 11. juuni, 6. ja 14. juuli. 99. Лифляндские губернские ведомости 1916, 19. september Лифляндские губернские ведомости 1916, 7. november; Postimees 1916, 24. november Postimees 1916, 4. ja 6 aprill Postimees 1916, 23. ja 31. märts, 9. mai EAA , l p, Põhja-Balti Keskkomitee esimehe ettekanne,

289 Lea Teedema kohaselt vajasid linn ja maakond ühes kuus vähemalt 18,5 vagunit suhkrut, 37 vagunit püülijahu, 30 vagunit soola ja 16 vagunit tangaineid mail 1916 moodustati linnavalitsuse juurde toitluskomitee, mis võttis üle Põhja-Balti toitluskomitee tegevuse. 105 Kõigepealt kavatseti välja selgitada toiduainetööstuse vajadused ning keskenduda rukki, rukkijahu ja suhkru muretsemisele. Suhkru ja nisujahu õiglasemaks jaotamiseks otsustati kehtestada ostutšekid. Majapidamiste kohta andmete kogumiseks korraldati küsitlus. 106 Komitee liikmed käisid Tallinnas ja Riias toiduainete hankimise ning jagamise korraldusega tutvumas. Johann Anderson saadeti Petrogradi jahu hankima. Sügisel maksis vakk rukkijahu juba rubla. Osa vürtspoodnikke oli sunnitud leivaküpsetamise lõpetama. Kui augustis küsis keegi turul vaka kartulite eest 4 rubla, peeti seda ennekuulmatuks. Oktoobris oli selline hind juba igapäevane, vaka kartulite eest tuli maksta 4,50 5 rubla. Või maksis peaaegu kaks rubla nael ja toop piima kopikat. 107 Piimatoodete turu korrastamiseks tegi Jaan Tõnisson ettepaneku katkestada juustu tootmine, kehtestada kontroll piima tootmise üle ning kohustada piimatootjaid 60 protsenti toodangust linna tooma. Ettepanekud saadeti toitlusasjade erinõupidamise Liivimaa volinikule septembril 1916 võeti vastu elukalliduse vastu võitlemise määrus, mille alusel võis kõiki ülemäära hindu tõstvaid ja tarbekaupu varjavaid kaupmehi, tööstureid ja ühisusi karistada rahatrahvi, õiguste kaotamise või vangistusega. Paraku hakati seaduse alusel hulgaliselt trahvima ka turul kaubitsevaid talunikke, kes hakkasid kauba turule toomist vältima. 109 Septembris muutusid kaardikaubaks seni vabalt müügil olnud jahu ja manna. 110 Oktoobris oli linnas rukkijahu tagavara lõppemas ning 15. oktoobril palus Viktor von Grewingk kubernerile saadetud telegrammis luba mõisatest vilja rekvireerida, sest maaomanikud keeldusid rukist müümast. 30. septembril kinnitas põllutöö minister teravilja kokkuostuhinnad, mis avaldati novembris. Puud rukist pidi Liivimaal maksma 190, puud nisu 237, puud kaera 205 ja puud otra 171 kopikat. 111 Hindade avaldamise ajaks olid turuhinnad aga juba palju kõrgemale tõusnud ning linna toitluskomitee arvates oli piirhindadega võimatu teravilja osta EAA , l. 52p 55p, maakonna toitluskomitee koosoleku protokoll, EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, EAA , l. 4 5p, linna toitluskomitee koosoleku protokoll, Postimees 1916, 16. august ja 19. oktoober EAA , l p, maakonna toitluskomitee koosoleku protokoll, Собрание узаконений и распоряжений правительства, 21 сентября 1916, отдел первый, 250, art 1952; Postimees 1916, 8. november Postimees 1916, 7. september Лифляндские губернские ведомости 1916, 2. november. 289

290 Tartu Esimese maailmasõja ajal Ümberkaudsetest mõisatest osteti puuda rukist hinnaga 3 rubla ja 20 kopikat puud. Ostetud kogusega loodeti linna vajadusi rahuldada nii kaua, kuni jõuab kohale Venemaa sisekubermangudest toodav vili. 112 Novembriks tellis toitluskomitee 111 vagunit toiduaineid ja palus kehva viljasaagi tõttu eraldada veel 31 lisavagunit. Toiduainete kättesaamine muutus aga järjest raskemaks, sest paljud tarnijad ei soostunud kahe kuu peale ette tehinguid sõlmima ning tihti võeti lubatud vagunid tee peal ära. 113 Oktoobri lõpul ja novembris muutus defitsiitseks kohv, mida polnud saada tervel Venemaal. Kohvi- ja teepuudus suurendas omakorda piima tarbimist. Selle hind tõusis iga päevaga järjest kõrgemale ning piimatoojad ei pidanud kauplustega sõlmitud lepingutest kinni. Inimesed käisid piima hankimas mitme kilomeetri kaugusel linnast väljas. Suhkrut ei olnud saada terve kuu, naela eest oldi valmis maksma juba kuni poolteist rubla. Halva kvaliteediga ja vettinud leiva saamiseks tuli mitu poodi läbi joosta. Nael leiba maksis üheksa kopikat. 114 Detsembris oli puudus võist, hangeldajad ostsid seda Tartust kokku ja viisid Tallinna, kus hind oli kõrgem. Enne jõule sai turult siiski osta linnu-, sea- ja lambaliha, mune, võid ja kartuleid. 115 Küte ja valgustus Toidu kõrval oli igapäevaeluks vajalik ka küte. Kütet ja valgustust vajasid peale elanike ka linnas paiknevad sõjaväeosad, laatsaretid, haiglad ja evakueeritud asutused. Sõjaväeasutustele eraldatava kütte ja valgustuse kohta kehtisid eraldi normid. 116 Tänavaid valgustati aastal asutatud Tartu gaasivabriku toodanguga, gaasivalgust kasutati veterinaarinstituudis, ülikooli hoonetes, kliinikutes ja haiglates ning osa ettevõtteid töötas gaasimootorite jõul aastal oli Tartus 37 kilomeetrit gaasitorustikku, 536 gaasi- ja 51 petrooleumilaternat ning 459 gasifitseeritud korterit. Gaasi tootmiseks kasutati Saksamaalt tarnitud kivisütt, mille sissevedu sõja puhkemisel katkes. Kivisöe kokkuhoiuks vähendati aasta augustis poole võrra tänavavalgustust ning 4. septembril lühendas volikogu kaupluste lahtiolekuaega kella poole seitsmeni õhtul, v.a liha-, kala-, leiva- ja saiakauplused ning apteegid. 117 Donetskist loodetud 45 vagunit kivisütt jäid tulemata aasta märtsi algul jätkunuks kivisütt senise tarbimise korral veel kaheks nädalaks. 3. märtsil lõpetati tänavate valgustamine 112. EAA , l p, linna toitluskomitee kiri linnavalitsusele, EAA , l p, maakonna toitluskomitee koosoleku protokoll, Postimees 1916, 20. ja 21. oktoober Postimees 1916, 1. ja 19. detsember Vt EAA , toimik 401. tagavara-välihospidali kütte- ja toiduainetega varustamise kohta, EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, ; Postimees 1914, 14. august. 290

291 Lea Teedema ja gaasi anti ainult eratarbijaile. 118 Söe saamise lootuses saadeti 5. märtsil Harkovi küttekomisjonile telegramm palvega tellitud süsi kiiresti teele saata. Kaasabi paluti ka kindralkuberner Pavel Kurlovilt aprillil sõitis volinik Johann Anderson kivisöe hankimiseks teedeministri jutule Petrogradi. Saanud sealt eitava vastuse, sõitis ta söe hankimiseks Harkovisse. Kuigi kivisütt oli, ei olnud seda raudtee koormatuse tõttu võimalik kohale vedada. 10. aprillil jäi gaasivabrik seisma aasta oktoobris loodeti Donetskist saada 20 vagunit kivisütt, kuid linnapea ei pidanud gaasivabriku käivitamist võimalikuks isegi siis, kui see lootus oleks täitunud. Gaasivabriku direktor Hans Weidenbaum oli võetud tegevarmeesse ning masinaid, aparaate ja torustikke polnud poolteist aastat kontrollitud. Paari nädala pärast oli selge, et sütt siiski ei tule ja linn jääb ka eeloleval talvel pimedusse. 121 Gaasivabriku seiskumine tõi kaasa petrooleumi tarbimise kasvu. Esimest korda andis petrooleumipuudus tunda juba aasta augustis, kui Jaan Maimi ning vendade Emil ja Gustav Nobeli õlilaod varudest tühjaks said. Kohe tõusis ka hind. 20. augustil nõuti Karlovas ühes Tähe tänava poes petrooleumi eest senise 6 kopi ka asemel 12 kopikat naelast. 122 Petrooleumi vähesuse tõttu hakati valgustamiseks kasutama küünlaid, mille naela hind tõusis 35 kopikalt 50 kopikale. Olukord leevenes siiski üsna pea, novembris täienesid ka õlilaod aasta augustis oli petrooleum täiesti otsas ning taas tuli valgustamiseks küünlaid kasutada. 124 Oktoobris õnnestus linnavalitsusel saada Pihkvast 97 vaati 125 petrooleumi, millest 50 vaati eraldati tänavate valgustamiseks, 10 rekvireeris 43. armee komando ja ülejäänud 37 jagati komandöri korralduste järgi linna ametiasutuste vahel. Pidevalt varitses oht, et sõjavägi rekvireerib hangitud petrooleumi. Näiteks aasta oktoobris võttis linna garnisoni komandant petrooleumi ära linna tapamajalt ning vaid suurte palvete peale tagastas kaks vaati. 126 Tänavad jäid pimedaks, sest üksikute kaupmeeste hangitud väikestest petrooleumikogustest valgustamiseks ei jätkunud. Osa elanikke muretses endale pimedas liikumiseks küünlaga laterna. 127 Petrooleumipuudus sundis 118. EAA , l. 20, gaasivabriku komitee koosoleku protokoll, ; Postimees 1915, 6. märts EAA , l p, linnapea Viktor von Grewingki telegramm Harkovi kütte komiteele, ja kiri Pavel Kurlovile, Samas, l. 57, teade gaasi andmise lõpetamise kohta; Postimees 1915, 30. märts, 1. ja 4. aprill EAA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, ; Postimees 1916, 14. september Postimees 1914, 21. august Postimees 1914, 12. november Postimees 1915, 14. ja 27. august vaat = 492 liitrit EAA , toimik petrooleumi jagamise kohta, Postimees 1915, 23. september ja 1. oktoober. 291

292 Tartu Esimese maailmasõja ajal ka politsei pris taveid oma kontoreid varem sulgema. Oktoobri algul saabus Nobeli lattu 475 vaati petrooleumi, millest 100 eraldati linna ja 200 kohalike kroonuasutuste valgustamiseks, ülejäänu müüdi rahvale. Trügimise vältimiseks hajutati müük kaupluste vahel. Nael petrooleumi maksis sõjaeelse kuue kopika asemel nüüd kopikat aasta algul jagati välja 500 petrooleumiostutähte, igaühega sai osta 10 naela. Veebruaris olukord paranes ning müük oli võimalik isegi vabaks lasta. 129 Tegemist oli siiski vaid ajutise leevendusega ning peagi viidi müük ostutähtede alusele tagasi aastal vajas linn igas kuus 20 tsisterni 130 petrooleumi, aastal isegi rohkem, sest tänavaid valgustati gaasilaternate asemel petrooleumilaternatega, ka elanike arv oli suurem aastal ei olnud lootustki igal kuul niisugust kogust saada, kuid aeg-ajalt väikeseid saadetisi siiski tuli. Saadud kogus jagati eelkõige asutuste vahel ning tühine osa läks ka elanikele müügiks aasta oktoobris maksis nael petrooleumi 8,5 kopikat, novembris 9 kopikat. Gaasivabriku seiskumine tõi kaasa ka elektri tarbimise kasvu aasta septembris alustas Tartu linna ja Karlova elektrijaama kõrval tööd kolmas elektrijaam Savi (Näituse) tänaval. 132 Elektrivalguse sai ka raekoda. Linna elektrijaama toodangust tarbisid aastal 44 protsenti ettevõtted ja 41 protsenti eratarbijad, ülejäänu kulus jaamas endas. Tootlikkuse tõstmiseks telliti enne sõda Saksamaalt 350-hobujõuline masin, kuid sõja puhkemise tõttu jäi see kätte saamata aasta lõpul töötas jaam võimsuse piiril ning uusi tarbijaid enam juurde ei võetud. Küttena kasutati puid ja turvast. 133 Pärast valitsusasutuste ja laatsarettide Tartusse evakueerimist kulus enamik jaama toodangust nende elektriga varustamiseks. Sügisel seisis elektrijaam silmitsi tööjõuprobleemiga, sest montöörid olid läinud sõjatööstusettevõtetesse. Karlova elektrijaama köeti antratsiidiga. Selle lõppemisel seadistati katlad ümber puuküttele. Et kindlustada asutuste valgustamine, piirati aeg-ajalt ettevõtetele antava elektri hulka ning paluti igati elektrit kokku hoida. Petrooleumi hankimise kõrval valmistas elanikele enim muret küttepuude saamine. Küttepuude hinnad hakkasid kohe pärast sõja algust tõusma. Augustis tuli kase-, lepa-, kuuse- ja männipuude süllast maksta keskmiselt kopikat rohkem kui juunis. Süld kasepuid maksis 8,50 9,40 rubla, süld lepapuid 7,40 7,80, süld kuuse- ja männipuid 6,50 6,70 rubla. 134 Nõudlust suurendasid linnas paiknevad 128. Postimees 1915, 2., 5. ja 12. oktoober Postimees 1916, 2. jaanuar, 17. ja 18. veebruar tsistern = 605 puuda ja 21 naela EAA , l. 52p 55p, maakonna toitluskomitee koosoleku protokoll, Postimees 1914, 12. september Postimees 1915, 12. märts, 15. mai Postimees 1914, 21. juuni ja 16. august. 292

293 Lea Teedema sõjaväe osad, kes samuti küttepuid vajasid. Juba teine sõjasügis tõi kaasa küttepuude nappuse. Suuresti oli see põhjustatud veovahendite puudusest, sest enamik varem puid vedanud lotje palgati kroonule, eraisikute koormaid vastu ei võetud. Puid jäid vedama vaid üksikud vanemad lodjad. Alates 26. augustist 1915 tõusis küttepuude hind iga päev kopikat süllalt. 135 Olukorda ei parandanud 43. armeekorpuse ülema korraldus sõjaväe vajadusteks arestida Peipsi järve ja Emajõe harujõgede ääres ladustatud küttepuud aasta lõpul vajati Tartus sõjavägede ja laatsaret tide varustamiseks iga kuu 1000 ja tsiviilelanikkonna varustamiseks 200 sülda puid. 137 Novembris olid puuhoovid tühjad ja küttepuude puudus nii suur, et puid oldi nõus lausa naelaviisi ostma. Kuu keskel loodeti murele leevendust, sest puid oli juba võimalik vedada ka regedega. 138 Linnavalitsuse lootused hankida puid Valga maakonnast luhtusid. Volinikud saadeti uurima võimalusi hankida puid Tartu maakonnast. Linnaasutused vajasid kuni juunikuuni 6000 sülda puid. Inimesed ostsid vähesed linna müügile toodud koormad ära veel enne, kui need turule jõudsid. Oma liikmete küttepuuvajaduse leevendamiseks ostis Tartu Majaomanike Selts 1000 sülda puid, mille linnavalitsus paraku arestis. Kuigi arest peagi tühistati, läks tellitud kogusest 500 sülda kaduma. Ehkki linnavalitsus selgitas arestimist eksitusega, oli selts linnapea ülbest käitumisest solvunud aastal ostis selts Kärkna kroonumetsast veel neli lanki, mille ostmiseks andis tagatise volikogu aasta jaanuarist aprillini vajati hinnanguliselt sülda puid, varumist takistas tööjõupuudus. Sülla kasepuude hind tõusis 18 rublani ning puuturg oli küttepuudest lage augustil 1915 moodustati kaubandus- ja tööstusministeeriumi juurde eriline küttenõukogu, mille ülesanne oli koordineerida teedeministeeriumi, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide ning riigikaitse vajadusteks tootvate tehaste küttega varustamist. Kohapeale määrati korralduste paremaks täitmiseks ametisse volinikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangu küttevarumisvolinikuks määrati Baltimaade Põllumajanduse ja Riigivarade Valitsuse ülem Adam Mitzkevitš. 142 Kui senine kubermanguvalitsuse küttekomitee tegeles ainult kütteainete jagamisega, siis voliniku ülesanne oli korraldada nii kütuse jagamist kui ka selle muretsemist. Küttepuude hankimiseks eraldati raha ning varumist alustati raudteelähedastes kroonumetsa jaoskondades 135. Postimees 1915, 27. ja 29. august Postimees 1915, 29. september EAA , l. 1 4p, kuberner Arkadi Kelepovski ettekanne siseministeeriumile Postimees 1915, 5. ja 19. november Postimees 1915, 16., 18. ja 21. november EAA , linnavolikogu erakorralise koosoleku protokoll, Postimees 1916, 23., 29. ja 30. jaanuar Лифляндские губернские ведомости 1916, 13. jaanuar; Postimees 1916, 9. jaanuar. 293

294 Tartu Esimese maailmasõja ajal (Võru, Avinurme, Võtikvere, Võnnu (Cēsis), Voltveti ja Vastsemõisa), kust neid oli kergem välja vedada. Kinnitati puude ülestöötamise ja väljaveo piirhinnad. Koostati eralankide nimekiri. 143 Esmajärjekorras varustati küttega sõjavägi, sõjalisi tellimusi täitvad ettevõtted ja asutused ning alles siis tsiviilelanikkond. Juunikuisel küttenõukogu koosolekul teatati, et Tartule telliti kantsülda puid. 144 Ehkki loodeti, et 1916/17. aasta talvel kütusest puudust ei tule, oli sügisel puuturg jälle lage. Saada oli ainult vettinud haavapuid. Küttepuude hind oli maikuuga võrreldes tõusnud poole võrra. Süld kasepuid maksis ja süld lepapuid rubla. 145 Talviste ilmade ja reetee saabumisega olukord siiski leevenes. 146 Alkoholimüügikeeld Arvatavasti valmistas igapäevaelus paljudele kõige suuremat meelehärmi mobilisatsiooniga kaasnenud kuiv seadus. Keelati viina ja kangemate jookide müük, alko holi võis müüa vaid esimese järgu restoranides ning klubide ja ühiskondlike organisatsioonide puhvetites, kust seda kaasa osta ei saanud. Keeld kehtis kuni edasiste korraldusteni, mis järgnesid üksteisele väikeste vaheaegadega. 23. augustil 1914 keelas merekindluse komandant Aleksandr Gerassimov kuni edasiste korraldusteni kogu alkoholimüügi. Keelust üleastujaid ähvardas kuni 8000-rublane trahv või kolmekuuline arest. 25. augustil keelati ka õllemüük septembri õhtust lubati esimese järgu restoranides ja alkoholiga einelaudades alkoholi müüa kella ni, kuid juba alates 18. septembrist keelas Gerassimov järjekordse määrusega selle uuesti novembrist keelati esimese järgu restoranides ja puhvetites ka õlle ja porteri müük detsembril 1914 keelas alkoholi müügi omakorda kindralkuberner Pavel Kurlov, esimese järgu restoranides ja klubides lubati müüa kergeid veine. 150 Kuiva seaduse tagajärjel sulges uksed kümmekond peamiselt alkoholiga kaubelnud poodi aasta jaanuari algul kästi tegevuse lõpetanud õllepoodidelt ja restoranidelt ka ärisildid maha võtta. Viiele kauplusele anti luba müüa alla 12-kraadiseid veine kuni kolm pudelit korraga. Õllevabrikud lootsid samuti peatsele müügiloale ja täitsid tootmise jätkamise lootuses jääkeldreid jääga. 151 Luba aga ei tulnudki ning veebruaris konfiskeeriti ka õllevabrikute jäävagunid. 15. märtsil 1915 laskis A. le Coqi tehas 143. EAA , l. 8 12p, raudteelähedaste erametsalankide nimekiri; Postimees 1916, 5. märts Postimees 1916, 25. juuni Postimees 1916, 13. ja 29. oktoober Postimees 1916, 1. ja 15. detsember Лифляндские губернские ведомости 1914, 1. september Postimees 1914, 11. ja 16. september EAA , l. 12, merekindluse komandandi käsk, ; Postimees 1914, 3. november Лифляндские губернские ведомости 1914, 15. detsember Postimees 1915, 21. jaanuar. 294

295 Lea Teedema oma riknenud õlle kanalisatsiooni, mis ummistus. Õlu voolas tänavale ja vulises piki Meloni tänavat Emajõkke. Paljud kasutasid juhust ning tassisid sogast märjukest pangedega koju aprillil 1915 keelas Kurlov kõigis restoranides ja lõbustusasutustes igasuguse alkoholiga kauplemise. 153 Ainuke alkoholi müüv restoran oli Bellevue, kuid 6. mail 1915 lõpetati müük ka seal. Alkoholi müük lõpetati ka Rodniku, Bürger musse, Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi ja Ressource i seltsi einelauas. Kangemaid veine müüdi ainult Wilhelm Daugulli kaupluses. 154 Alkoholimüügikeeld kajastus kohe linnapildis, kus joobnuid oli nüüd harva näha. Negatiivse nähtusena levis surrogaatide joomine, mille tagajärjeks olid mürgistused. 14. oktoobril 1914 keelas komandant Gerassimov kõigi piiritust sisaldavate vedelike, nagu polituur jt, avaliku müügi. Edaspidi sai neid osta politsei loaga märtsil 1915 andis kindral kuberner Kurlov määruse, et denaturaatpiiritust tohib müüa ainult aktsiisivalitsuse loal, ning 13. jaanuaril 1916 keelati selle müük ilma arstiretseptita. 156 Alkoholijanu püüti leevendada ka alkoholi baasil valmistatud ravimite manustamisega, mis tõi kaasa uued keelud. 6. augustil 1914 keelas kuberner eetri ja selle baasil valmistatud ravimite retseptita müümise aasta 16. septembril keelati arstimite kuritarvituse tõttu piiritust sisaldavate ravimite ja vedelike, nagu Hoffmanni tilgad, liikva, lastepalsam jne, müük väljaspool apteeke. 158 Levis puskariajamine, mida samuti püüti keeldudega ohjeldada. 10. augustil 1916 keelas armeekomandör puskariajamise, puskari müümise ja hoidmise ning puskariajamise aparaatide valmistamise. 159 Sakslased Sõda asetas hoopis uude olukorda siinsed Venemaaga sõjas olevate riikide kodani kud, kellest nüüd said vaenlased. 160 Keisri 28. juuli aasta korralduse järgi tuli Venemaal viibivad vastaspoole sõjaväekohustuslikud kodanikud arreteerida kui sõjavangid. Juba juuli lõpul saadeti Tartust välja esimesed 18 sõjaväeteenistus kohustuslikku Saksa ja Austria alamat, osa neist Tartu kauaaegsed elanikud. 4. augus til arreteeriti 152. Andres Sepp. Õllelinn Tartu. Tartu 2007, lk Лифляндские губернские ведомости 1915, 6. mai Postimees 1915, 7. ja 8. mai Лифляндские губернские ведомости 1914, 20. oktoober Лифляндские губернские ведомости 1915, 18. märts; 1916, 22. jaanuar Лифляндские губернские ведомости 1914, 8. august EAA , l. 27, Peeter Suure merekindluse komandandi korraldus, Лифляндские губернские ведомости 1916, 24. august Baltisakslaste represseerimise kohta Esimese maailmasõja ajal vt lähemalt Aadu Musta artiklit käesolevas kogumikus. 295

296 Tartu Esimese maailmasõja ajal veel 45 inimest ning 6. septembril teatas Tartu politseimeister veel 66 sakslase ja 6 austerlase väljasaatmisest. 161 Väljasaatmised jätkusid ka edas pidi. Lahkuma pidid ka mitme Tartu ettevõtja, nagu ehitusmeister Otto Schröderi, restoraniomanik Otto Röthlingeri, aednik Karl Willi jt pered. 162 Järgnesid uued piirangud. 30. septembril 1914 lõpetas ilmumise ajaleht Nordlivländische Zeitung, uut saksakeelset ajalehte Tagesnachrichten für Nordlivland jõudis ilmuda vaid kolm numbrit. 163 Juba varem oli suletud Saksa Seltsi kohalik osakond ja selle juures töötanud laenu- ja hoiukassa. Oktoobris andis Liivimaa kuberner korralduse sakslased ja austerlased seltside juhtorganitest ning hiljem ka liikmes konnast välja arvata oktoobril 1914 keelas merekindluse komandant mis tahes vanuses Saksa, Austria ja Türgi alamatel Eesti- ja Liivimaal (v.a Riia maakond) viibida oktoobril keelati asutustes ja avalikes kohtades saksa keeles rääkimine, saksakeelsed reklaamsildid kästi eemaldada. 166 Tänavail ja kauplustes oli saksa keele rääkimine esialgu lubatud, kuid 3. jaanuaril 1915 keelati merekindluse komandandi käsuga saksa keele rääkimine põhimõtteliselt igal pool. Keelust üleastujat ähvardas 3000-rublane trahv või kolmekuuline arest. Tartus langesid saksa keele kõnelemise eest esimestena karistuse alla katelsepp Reinhold Lood ja tema poeg jaanuaril järgnes käsk pidada telefonikõnesid ainult vene keeles. Keelati saksakeelsete raama tute panemine vaateakendele. Vangistati endine Liivimaa Saksa Seltsi esimees Arnold von Tidebühl, kes pidas pangakontorit; kindral Kurlovi käsul saadeti ta välja ning tema pangakontor suleti. 1. mail suleti Elli (Elly) Schütze saksa lasteaednike kool ning 30. mail teatati korporatsiooni Teutonia lõplikust sulgemisest aasta lõpul suleti Bürger musse, Ressource ja Saksa Käsitööliste Selts, kommertsklubi ja sõudeklubi, suleti ka Püha Johannese Seltsi Tartu osakond, kes otsustas oma vara anda Tartu Saksa Abiandmise Seltsile aasta lõpul suleti Õpetatud Eesti Selts, Usuteaduskonna Üliõpilaste Selts, Baltisaksa kooliõpetajannade abiandmise kassa ning Baltimaade Metsaülemate, Metsnike ja Metsavahtide 161. EAA , ringkirjad, korraldused ja kirjavahetus Saksa ja Austria alamate kinnipidamise ja väljasaatmise kohta, Postimees 1914, 4. november Postimees 1914, 16. oktoober EAA , pagineerimata, Liivimaa kuberneri ringkiri politseile, ; Postimees 1914, 29. oktoober Лифляндские губернские ведомости 1914, 27. oktoober Лифляндские губернские ведомости 1914, 5. november Postimees 1915, 14. veebruar Postimees 1915, 18. veebruar, 26. märts, 1. ja 30. mai Postimees 1915, 28. november, 4. ja 22. detsember. 296

297 Lea Teedema Abistamise Ühing. 170 Kuigi piirangud tunduvad üsna ahistavad, meenutab näiteks Camilla von Stackelberg oma mälestustes sõjaaegset Tartut kui kihavat sipelgapesa kireva seltskonnaeluga. 171 Igapäevaelu piirangud Sõjaaegsetest igapäevaelu kitsendavatest keeldudest, käskudest ja korraldustest puudutasid mõned vaid üksikuid, mõned rohkemaid inimesi. Sõjalise tähtsusega objektide pildistamise ning väljaspool töökodasid päevapiltniku teenuste osutamise keeld ei ahistanud arvatavasti kuigi paljusid inimesi. 172 Nii relvakauplustest ja pandimajadest kui ka inimestelt korjati ära tulirelvad, mis valmistas meelehärmi jahimeestele. 173 Rohkem segasid igapäevast elu igasugused liikumispiirangud. Lotjadel ja laevadel lubati raudteesilla alt läbi sõita ainult päeval, kõrvalistel isikutel keelati raudteejaama juures üle raudtee minna juunil 1915 keelas Pavel Kurlov ilma loata sõitmise mitmesse sõjapiirkonna lähedusse jäänud linna, sh Riiga juunil 1916 keelas armeekomandör Aleksandr Litvinov loata sõidu Riia, Võnnu ja Valga maakonna asustatud punktidesse aastal suleti Põhjarinde staabiülema käsul kõik Tartu lõbumajad ja näitsikud saadeti välja aastal hakkas tarbekaupade puudus ja hinnatõus teravamalt tunda andma. Augustis tõusid koolivihikute hinnad. Septembris lisandus seebipuudus ning suitsetajate tasku pihta lõi paberosside 25-protsendiline hinnatõus. 178 Naha hind oli aasta keskpaigaks sõjaeelse ajaga võrreldes kolmekordistunud, näiteks tallanahk maksis endise 44 rubla asemel 100 rubla puud. 179 Uute jalatsite tellimine oli kallis ning muude jalanõude puudusel kanti viiske. 1. juulist 1916 kehtestati jalanõudele piirhinnad. 180 Jalanõudepuuduse leevendamiseks korraldati naiste kingade valmistamise kursusi aasta novembris kadusid müügilt kalossid, paari eest nõuti 7,50 kuni 9 rubla. 181 Kaubapuudus tõi kaasa vanakraamituru elavnemise, müügiks läks ka selline kraam, mis vanasti oleks lihtsalt minema visatud, nagu vana, koitanud 170. Postimees 1916, 11. ja 12. oktoober Vt C. von Stackelberg. Tuulde lennanud lehed, lk Postimees 1915, 14. jaanuar Postimees 1915, 25. september ja 2. november Postimees 1915, 4. aprill ja 13. juuni EAA , l. 34, Pavel Kurlovi korraldus, Лифляндские губернские ведомости 1916, 17. juuni Postimees 1916, 4. jaanuar Postimees 1915, 11. august, 8. ja 15. september Postimees 1915, 27. juuni Postimees 1916, 13. juuni ja 5. juuli Postimees 1916, 16. november. 297

298 Tartu Esimese maailmasõja ajal Kuberner Arkadi Kelepovski teade paberraha lahtivahetamisest keeldujate karistamise kohta, 13. august EAA , l. 30 ja lutikaid täis mööbel. 182 Riiete ja pudukaupade hinnad kasvasid sõjaeelse ajaga võrreldes 50 70% aasta juulis lisandus uue hädana peenrahapuudus, mis ei olnud iseloomulik ainult Tartule. Kuigi rentei peenraha pidevalt vahetas, nappis seda kogu aeg. 13. augustil ähvardas Liivimaa kuberner karistada neid, kes paberraha lahti ei vaheta, 183 ning Tartu garnisoni ülem lubas peenraha varjavad ette võtted kinni panna. Ähvar dustest hoolimata tõrkusid poed endiselt paberraha vastu võtmast. Kohalik rentei oli juba rubla peenrahaks vahetanud ja edaspidi lubati vahetada ainult ühe-kahe rubla kaupa. 184 Kriis leevenes oktoobris, kui 1-, 2-, 3-, 10-, 15- ja 20-kopikalistena tunnustati Romanovite 300 aasta valitsemisjuubeliks käibele tulnud marke, mis kleebiti riigikulliga üle ja varustati sildiga «Käib niisama kui hõbe raha» Postimees 1916, 31. oktoober Лифляндские губернские ведомости 1915, 17. august Postimees 1915, 17. ja 19. august Postimees 1915, 2. oktoober. 298

299 Lea Teedema Järjepidevalt tõusid igasuguste teenuste hinnad. Küttepuude hinna tõus ker gi tas saunapiletite hinda. 1. mail 1915 tõusis see teises klassis 6 kopikalt 8-le ja esimeses klassis 12-lt 15-le. Aasta pärast tuli esimese klassi pileti eest maksta juba 30 ja teise klassi pileti eest 20 kopikat. 186 Kõrgem hind ei taganud aga alati head kvaliteeti, külastajad kaebasid saunade räpasuse, viletsa leili ja sooja vee puuduse üle. Osast elamutest juhiti reovesi otse jõkke ning linna sanitaararst lubas jõevett kasutavad saunad sulgeda aasta suvel suleti räpasuse tõttu ka linna suplusmajad. 188 Probleeme oli prügi- ja mustuseveoga. Prügi ei jõutud ära vedada ning linna servas kõrgusid prügihunnikud aasta oktoobris tõsteti pudretivabrikusse viidava mustuse kuupjala 189 hind 2⅔ kopikalt 3,5 kopikale. Aasta pärast oli see tõusnud kaheksale kopikale, kuid hinnatõusust hoolimata pidid majaomanikud tööjõupuuduse tõttu teenust kuude kaupa ootama. 190 Ka haigeks jäämine lõi rohkem rahakoti pihta aastal tõsteti linna haiglas voodikoha ööpäevane maksumus seniselt kahelt rublalt kolmele ja kahe voodiga toas kuuele rublale. 191 Sõja esimesel aastal kuivas üüriturg kokku. Üürid langesid, paljud ei suutnud maja ehituseks võetud laenu tasuda ning palju maju läks sundmüüki. 192 Pealegi ei olnud omanikel õigust korterit igaühele üürida. Pavel Kurlovi aasta 5. mai määruse järgi pidi peremees politseid teavitama kõigist tuba üürivatest ohvitseridest septembril 1915 järgnes kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitši määrus, mis keelas üürida elamispinda alamväelastele augustil 1915 vallutasid Saksa väed Kovno (Kaunase) ja jõudsid Kuramaale. Juba juulis olid hakanud Tartusse saabuma evakueeritud ametiasutused ja ametnikud Riiast ja Kuramaalt ning kuu lõpuks oli siia jõudnud 3000 ametnikku. 195 Peale ametiasutuste saabusid evakueeritud laatsaretid ja sõjapõgenikud, kelle arv ulatus linnas ja maakonnas umbes 5300 inimeseni. 196 Nõudlus üürikorterite järele suurenes hüppe liselt ja üürihinnad tõusid, sügisel oli üürikorteritest juba puudus. Mõni 186. Postimees 1915, 13. aprill; 1916, 27. juuni Postimees 1916, 29. märts ja 9. aprill Postimees 1916, 15. juuni kuupjalg = 0,028 m EAA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, ; Postimees 1916, 20. september EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, Postimees 1915, 7. aprill EAA , l. 29, Pavel Kurlovi määrus, Лифляндские губернские ведомости 1915, 28. detsember Vt P. Piik. Tartlaste kokkupuudetest; Postimees 1915, 8. ja 22. juuli Postimees 1915, 19. november. 299

300 Tartu Esimese maailmasõja ajal peremees elas ise kuuris ja üüris korteri välja. 197 Eriti raske oli korterit leida sügisel, kui algas õppetöö. Samal ajal sundis elatustaseme langus ja sissetulekute vähenemine paljusid oma kinnisvara maha müüma, eriti Karlovas, kus oli palju laenuga ehitatud maju. 27. augustil 1916 kinnitati uus korterite üürimist reguleeriv määrus, 198 millega sätes tati eluruumide üüri tõstmise kord. Tööstus aastal oli Tartus 31 tööstusettevõtet 1070 töölisega. Ühe ettevõtte kohta tuli keskmiselt 35 töölist, toodangu kogusumma oli rubla. 199 Üldmobilisatsioonile järgnenud tööseisak andis end esmalt kõige valusamalt tunda trüki- ja puidutööstuses ning rätsepatöökodades. Kuna kaubavedu katkes ning paberit tulemas ei olnud, seiskus juba 22. juulil 1914 Heinrich Laakmanni trükikoda, Karl Mattieseni trükikoda töötas poole võimsusega ning töö katkemist oli oodata Eduard Bergmanni trükikojas. Osa puidutööstuse ettevõtteid (nt Aleksander Rehesaar ja J. Sule) lõpetas töö juulis, augustis jätsid töö seisma Jakob Kenni vabrik ja Karlova saevabrik. Endise võimsusega jätkasid esialgu August Mohri (Moor) ja Ludwig Bandelieri ettevõte, kuid viimane läks augustis üle lühendatud tööajale ja vähendas töötajate arvu. Lühendatud tööpäevaga töötas ka Joseph Haubneri malmi- ja masinatehas. Septembris vähendasid tööliste arvu klaverivabrikute omanikud, sest ei olnud enam saada vajalikke osi, mida varem tarniti Saksamaalt. Mõnes ettevõttes kärbiti palku ning mõnes, nagu Osvald Willmani ja Ko ning Phoenixi vabrikus, jäeti osa palka üldse maksmata. Vanaviisi töötasid Carl Hackenschmidti ketrus- ja kudumisvabrik, telefonivabrik ja mõned rauatehased. Rätsepatöökojad ei saanud peaaegu üldse tellimusi ning osa neist pidi töötajad lahti laskma. Palju töölisi läks maale tööd otsima. Oktoobris oli töö soikumas kõigis tööstusharudes, töötati lühendatud tööajaga. Lahti lasti kroonu viinalao töölised. 200 Novembris tööolud mõnevõrra normaliseerusid. Suuremad puidutööstuse ettevõtted, nagu August Mohr ja A. Cossart, võtsid töölisi juurde. Ludwig Bandelier andis tööd kuuele tislerile ja õpilasele. Robert Pohlmanni ettevõte suleti, sest omanik kui välismaa alam saadeti välja. Hans Lellepile anti luba ehitada Aurulaeva tänavale aurusaeveski ning Eduard Kuusiku ja Ko ettevõte sai loa ehitada aasta kevadel maha põle nud hoonete asemele uus vabrik, mis jätkas tööd ilma mööbliosakonnata. Alkoholi keelu tagajärjel lõpetati õllevabrikute töö, kuigi A. le Coq jätkas esialgu siiski vähesel määral eksportõlle 197. Postimees 1915, 21. juuli Собрание узаконений и распоряжений правительства, 31 августа 1916, отдел первый, 232, art I. Podsolov. Tööstus-kaubanduslik tegevus Tartus. Tartu. [Koguteos.] Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartu 1927, lk Postimees 1914, 23., 25., 26. juuli, 12. september, 22. ja 23. oktoober. 300

301 Lea Teedema tootmist. Tootmise vähenemise tõttu puudus vajadus ka traditsiooniliste abitööde tegijate (nt jäälõikajate) järele. 201 Detsembris ütles töölistele lepingud üles Carl Lesta kiviraiumis- ja rauatehas ning Karl Mattieseni trükikojast vallandati tööpuuduse tõttu kümme ladujat ja üks masinameister. 202 Kuigi osa puidutööstusettevõtteid võttis mõne töölise juurde, oli tööstusharus enne sõda töötanud 600 töölisest detsembri lõpuks hõivatud poole vähem. Tööta oli ka umbes 150 ehitustöölist. Varem olid nende talvist tööpuudust leevendanud linakoristus- ja metsatööd, kuid aastal oli linasaak vilets ja metsatöid tavalisest vähem. Puutööliste ametiühing pöördus detsembri lõpul linnavalitsuse poole palvega muretseda tööpuuduse vähendamiseks abitöid, kuid linnal ei olnud selleks raha mail 1915 pandi nurgakivi Pauluse kirikule, mille ehitamine läks hoogsalt käima. Uue postkontori ehitus lükati edasi aasta sügise hakul lõpe tati Uspenski kiriku laiendamine. Ehitustööd võis leida ülikooli kliinikumi ehitiste juures Maarjamõisas. 204 Ehitamata jäi Smolenski-Tartu raudtee. Varasemate plaanide kohaselt oli kavatsetud töödega alustada aasta kevadel, ja kui sõjaolud ei võimalda, siis aastal. Kuigi plaane arutati veel aasta lõpus, ehitamiseni ei jõutud aastal oli endiselt vähe tööd rätsepatel, nahapuudus takistas kingseppade tööd, vabrikud üritasid läbi ajada võimalikult väheste töötajatega. 24. märtsil hävis tulekahjus osa Mohri mööblivabriku hooneist Vaksali tänaval. Hoovis olnud mater jal jäi alles ning ettevõte jätkas tööd, ehkki 120 töölisest vallandati 30. Phoenixi mööbli vabrikus töötas 5 7 töölist. Ajutiselt pani uksed kinni Cossarti tehas, töölised said kätte lõpparved, vabrik lubati avada uute tellimuste saabumisel. 206 Mais pidi vabriku sulgema Ludwig Bandelier ning sõjaeelsest 80 töölisest jäi järele 11 õpipoissi, kes pidid pooleliolevad tööd lõpetama. 207 Gaasivabriku seiskumine 10. aprillil sundis töö ümber korraldama üheteistkümnes gaasimootoreid kasutanud ettevõttes. Tänu puhkenud sõjale õnnestus oma viletsast seisust välja rabelda aastal asutatud Tartu Aiaviljaühisusel, mis senini oli kõik aastad kahjumiga lõpetanud aastaks ulatusid võlad juba rublani. Ühisuse liige Alfred Kalm hankis Dvinski sõjaväeringkonna intendandivalitsuselt tellimuse miljoni toosi 201. Postimees 1914, 4., 8. ja 12. november Postimees 1914, 17. ja 22. detsember EAA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, ; Postimees 1914, 30. detsember Postimees 1915, 6. juuni ja 13. august Postimees 1915, 3. ja 4. märts; 1916, 7. november Postimees 1915, 25. veebruar, 26., 28. ja 31. märts Postimees 1915, 18. mai. 301

302 Tartu Esimese maailmasõja ajal lihakonservide valmistamiseks sõjaväele. Ta muretses tootmiseks vajaliku sisseseade ning 14. jaanuaril 1915 alustati ühisuse ruumides Holmi tänav 12 konservide tootmist. 208 Ühisus teenis iga toosi pealt pool kopikat, konservid valmistati kroonu antud lihast ja praaki tohtis minna ainult pool protsenti. 209 Tellimus täideti kolme kuuga. Ettevõttes oli konservide tootmise ajal ametis 41 töölist ja 6 teenistujat. 210 Saadud tuluga kaeti pool ühisuse varasemate aastate võlast. Uut lepingut enam ei saadud, sest rinne oli selleks ajaks liiga lähedale jõudnud ja riik ei suutnud konservide valmis tamiseks enam liha anda. Tegevus lõpetati 16. aprillil, sisseseade müüdi Alfred Kalmule, kes jätkas tootmist Siberis Troitski linnas. Edukamate ettevõtete hulka kuulus Tartu telefonivabrik, kes sõlmis aasta lõpul Petrogradi Siemens-Halske vabrikuga lepingu, mille alusel pidi telefonivabrik saama kahe aasta jooksul vähemalt rubla eest tellimusi. Vabrikus hakati tootma sõjaväetelefone ja senisele 90 töölisele lisaks palgati veel 90 töölist aastal sai Franz Faure tehas suurema raudkanderaamide ja raudvoodite tellimuse. 211 Üksikute ettevõtete edukusest hoolimata oli tööpuudus endiselt suur. Tööd mindi otsima Tallinna või Soome, kus sõjalisi tellimusi täitvaid ettevõtteid oli rohkem ja töö leidmine kergem, kuid sealt oli ka palju tagasitulijaid. Vabrikuinspektori hinnangul vähenes aastal tööliste arv kogu kubermangus. Tartu edukaimad ettevõtted olid telefonivabrik ja pärmivabrik. Esimene töötas sõjaväe vajadusteks ning teise toodangu järele oli pärast Poola vallutamist ja Riia Wolfschmidti tehase tootmise katkemist suur nõudlus. Paraku ei suutnud tehas vananenud sisseseade tõttu toodangu mahtu kuigi palju suurendada aastal sulges aktsiisivalitsus Gambrinuse, Saduküla ning Jaan Jannau õllevabriku liiga õllese linnasemõdu tootmise eest. Ravimipuuduse leevendamiseks riigis püüti arendada sisemaist tootmist ning propageeriti ravimtaimede korjamist. Tartus asutasid eesti rohuteadlased aastal valitsuse abirahaga Kastani tänavale endise kroonu viinalao ruumidesse arstimitehase. Tootmise vajadusteks organiseeriti ravimtaimede korjamist, taimede ladu paigutati Laia ja Jakobi tänava nurgale, endisesse maneežihoonesse aasta algul said Friedrich Hoppe ja Jaan Hurt loa asutada Maarjamõisa tänav 27 vildivabrik sõjaliste tellimuste täitmiseks. Ette võttes sai tööd kuni 200 töölist. Novembris avasid Friedrich Hoppe ja J. Erik sõja liste 208. Postimees 1915, 13. jaanuar Vt Alfred Kalm. Eesti ärimees aegade tuules. Tallinn 2002, lk EAA ja 169, toimikud Tartu Aiaviljaühisuse konservivabriku tegevuse kohta, 1914 ja Postimees 1915, 30. märts, 17. ja 29. juuni EAA , l. 62, Liivimaa kubermangu 5. jaoskonna vabrikuinspektori aasta aruanne O[tto] Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tallinn 1963, lk 374; Postimees 1916, 7. juuli, 1. august, 10. september. 302

303 Lea Teedema tellimuste täitmiseks vildivabriku Raatuse tänaval endise Elias Bernsteini värvimisvabriku ruumides aastal tööliste arv üha vähenes. Erinevalt Tallinnast ei olnud Tartus suuri ettevõtteid, enamikus tööstusettevõtetes töötas alla kümne inimese. Suurima tööliste arvuga oli telefonivabrik, mille toodangu järele oli suur nõudlus. Pärmi vabrik töötas võimaluste piiril. Saeveskid olid endiselt kriisis, toodeti vaid sõjaväe tarbeks. Trükikodade tootlikkus vähenes aastal said tegutsemisloa ka mõned väikeettevõtted, millest suur osa kavatses toota limonaadi, mõdu, mahlajooke ja mineraalvett, oli ka soov valmistada kosmeetikat, rajada saekaater ning seada sisse nahatehas. 216 Sõjatööstuskomitee aasta septembris moodustati Tallinna Rajooni Tehaste Nõupidamine, mille koosseisu kuulus Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu okupeerimata osa. Nõupidamine tegeles tööstuse ümberkorraldamise ja reguleerimisega. Nõupidamise eesotsas oli merekindluse komandör Aleksandr Gerassimov. Samal ajal hakati suuremates linnades moodustama ühiskondlikel alustel tegutsevaid sõjatööstuskomiteesid. Nende põhimäärus kinnitati 4. augustil 1915 ja nende tegevus allutati Petrogradis tegut sevale keskkomiteele. Eesti territooriumil moodustati kaks sõjatööstuskomiteed Tallinnas ja Tartus. Tartu komitee moodustamise initsiaatoriks oli Põhja-Balti Komitee, kelle kutsel toimus 29. septembril Vanemuise ruumides sõjatööstuskomitee asutamiskoosolek. Sellel osales üle 50 inimese nii ettevõtjate, käsitööliste, seltside esindajate kui ka haritlaste hulgast. Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson. Põhikirja koostamine ja kinnitamine ning komitee edasine kokkukutsumine jäi Põhja-Balti Komitee hooleks oktoobril tutvustati sõjatööstuskomitee põhikirja, mis mõne muudatuse tegemise järel saadeti kinnitamiseks pealinna. Loodavas komitees oli kaks osakonda: teadusosakond, mille ülesanne oli tegelda teoree tilisi lahendusi nõudvate ülesannetega, ning tehniline osakond, mis juhtis muid töid. Komitee tegevuspiirkond oli Tartu linn ja maakond. Valiti kaks toim konda, mil lest esimene kogus andmeid sõjaväe vajaduste kohta, teine tegi ettevalmistusi komi tee avamiseks. 218 Tartu Sõjatööstuskomitee põhikiri kinnitati 21. novembril Heinrich Luht sõitis Petrogradi, et uurida, mida saaks sõjaväe vajadusteks Tartus toota. Tulemustest andis ta aru 1. detsembril 1915 toimunud koosolekul, kus ta 214. O. Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt, lk 375; Postimees 1916, 13. jaanuar ja 7. november EAA , l p, Liivimaa kubermangu 5. jaoskonna vabrikuinspektori aasta aruanne EAA , kirjavahetus tööstusettevõtete asutamise kohta, Postimees 1915, 30. september Postimees 1915, 12. oktoober. 303

304 Tartu Esimese maailmasõja ajal valiti ühtlasi komitee esimeheks. Juba järgmiseks päevaks kutsuti kokku kardsepad, tõldsepad, sepad, tislerid ja maalrid. 219 Intendantuurivalitsuse ja sõjatööstuskomitee koostöös organiseeriti tööd rätsepaile ja kingseppadele, materjal saadi kroonult. Samal ajal kutsuti üles koguma sõjaväele puuvillase riide tükke, mida kasutati püssirohu ja pürok süliini valmistamiseks aasta jaanuaris said tellimused tõldsepad, sepad ja tislerid. Sõjatööstuskomitee aasta 22. jaanuari koosolekul nenditi, et nii tootmine kui ka puuvillase riide kogumine olid edukalt alanud, osa kogutud riidest oli ka juba puhastatud aasta märtsis pakuti tööd sadulseppadele, sepad said suurema hobuseraudade tellimuse. 222 Tislerid said tööd püroksüliinikastide valmistamisel. Pidevalt pakuti tööd vankritegijaile. 223 Mais oli rubla väärtuses toodangut valmis ja järgmised tellimused, ja rubla väärtuses, töökodadele jagatud. 224 Komitee hinnangul olid nad selleks ajaks tööd vahendanud umbes 200 töökojale 400 töölisega. Komitee ladu asus Oa tänav 8. Sõjaväe vajadusteks tootvate töökodade töölised said sõjatööstuskomitee kaudu tegevväest ajapikendust aasta lõpus väitis ajaleht Rižski Vestnik, et komitee ei tee mitte midagi muud, kui annab üksnes sõjaväeteenistusest vabastusi inimestele, kellel väidetavalt pole tootmisega mitte mingit pistmist. Nimetati kaupmehi Gustav Kevendit, Jankel Kaplanit ja Rene Bokovnevit, firmaomanikku Hugo Baumanni ning kino Apollo omanikku Kristjan Truutsi. 225 Komitee lükkas süüdistused ümber ja lubas ajalehe kohtusse kaevata. 226 Sõjaväe tellimuste täitmisega oli aastal hõivatud 407 töökoda, tellimusi võeti vastu rubla eest, täideti rubla eest. 227 II aasta Veebruarirevolutsioon aasta veebruaris Petrogradis alanud toiduainetepuudusest ajendatud laialdased meeleavaldused kulmineerusid 25. veebruari poliitilise üldstreigi ja 26. veebruari 219. Postimees 1915, 2. ja 4. detsember Postimees 1915, 17. ja 23. detsember Postimees 1916, 20. ja 23. jaanuar Postimees 1916, 27. veebruar ja 8. märts Postimees 1916, 15. märts, 3. mai, 29. ja 31. august Postimees 1916, 4. mai Рижский вестник 1916, 14. ja 18. detsember Postimees 1916, 24. detsember Postimees 1917, 5. jaanuar. 304

305 Lea Teedema Tartu elanikud lugemas ajalehe Postimees toimetuse aknale välja pandud telegramme tsaari kukutamise ja revolutsioonisündmuste arengu kohta. EFA relvastatud vastuhakuga. 27. veebruaril moodustati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (Petrogradi Nõukogu), tsaarivalitsuse ministrid astusid tagasi. 2. märtsil moodustas Riigiduuma Ajutine Komitee Ajutise Valitsuse eesotsas vürst Georgi Lvoviga. 2. märtsil 1917 loobus keiser Nikolai II troonist ja andis selle üle oma vennale Mihhailile, kes omakorda 3. märtsil troonist loobus. Võim läks üle Venemaa Ajutisele Valitsusele. Moodustus kaksikvõim, kus tegelik võim oli Petro gradi Nõukogu käes, keda toetas ka linna garnison, Ajutise Valitsuse käes oli riiklik võim. 4. märtsil otsustati senised kubernerid ja asekubernerid ametist tagandada ning nende asemele nimetada ametisse kubermangukomissarid. 5. märtsil pandi ametisse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska ja Liivimaa kubermangu komissar Andrejs Krastkalns, endine Riia linnapea. Eesti lõunapoolsed maakonnad jäid esialgu endiselt Liivimaa kubermangu koosseisu. 30. märtsil võttis Venemaa Ajutine Valitsus vastu otsuse Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, millega senised Liivimaa kubermangu eestikeelsed alad Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa maakond liideti Eesti maa kubermanguga. Kubermangu tasandil oli seadusandlikuks organiks Ajutine Maanõukogu (Maapäev), maakondades valiti 7 15-liikmelised maakonnanõukogud. Lõuna-Eestisse määrati abikomissariks Kaarel Parts. 1. juulil tuli Tallinnas kokku Eesti Maanõukogu, kes valis juulil Eestimaa Maavalitsuse. 305

306 Tartu Esimese maailmasõja ajal 6. märtsil kuulutati välja poliitiline amnestia 228 ning sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kaotati kõik seisuslikud, rahvuslikud ja usulised piirangud ning kuulutati välja Asutava Kogu ja kohalike omavalitsuste valimised üldise, otsese, võrdse ning salajase hääleõiguse alusel. 10. märtsil saadeti laiali politseidepartemang. 229 Eestisse jõudsid uudised pealinnas sündinu kohta 28. veebruaril. Tallinnas algasid 1. märtsil streigid, mis 2. märtsil läksid üle üld streigiks. Uuel turul toimus suur meeleavaldus. Rahvamiilitsa asutamine Tartus moodustati 3. märtsil revolutsioonikomitee, mis asus Vene Üliõpilaste Seltsi ruumides Tähtvere tänav 4. Sõjavägi võttis üle raudtee- ja elektrijaama, rentei ja postkontori ning politseijaoskonnad. Samal päeval toimunud Tartu üliõpilaste koosolekul arutati päevakajalisi sündmusi ja otsustati korra tagamiseks asutada ajutine üliõpilasmiilits eesotsas üliõpilase Alfreds Straussiga. 4. märtsil moodustati Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu (Tartu Nõukogu). 5. märtsi hommikul võeti raekojalt maha keisri nimetähed. 230 Tartu Nõukogu otsusega vangistati kohaliku garnisoni ülem Petrov, 25. brigaadi ülem Talkovski, kõik sandarmivalitsuse ametnikud ning politseimeister koos pristavitega, politseijaoskondade asjaajamine võeti üle märtsil kogunesid poliitilist olukorda arutama ka 47 kohaliku eesti seltsi esindajad. Arutati Eesti autonoomiat, linnavalitsuse uuendamist ja rahvamiilitsa asutamist. Miilitsa organiseerimiseks valiti 15-liikmeline korralduskomitee, sama suur komitee valiti linnavalitsuse uuendamise ettevalmistamiseks. 14. märtsil arutati põhja likumalt uue linnavalitsuse ametissevalimise põhimõtteid. 232 Miilitsa loomist toetas kubermangukomissar Andrejs Krastkalns, kes saatis 6. märtsil Jaan Tõnissonile telegrammi korraldusega asutada koostöös linnavalitsusega rahvamiilits. 233 Linnavolikogu oli kujunenud olukorras äraootav ja initsiatiivitu, koguneti alles 7. märtsil. Otsustati saata Ajutise Valitsuse esimehele vürst Georgi Lvovile tervitustelegramm. Arutati ka Tartu Nõukogu täitevkomitee ettepanekut kompen seerida juba tegutseva üliõpilasmiilitsa esialgsed kulud, 2000 rubla. Enamik volinikke pidas üliõpilasmiilitsat ajutiseks nähtuseks, millele raha eraldamisega ei maksaks kiirustada Собрание узаконений и распоряжений правительства, 7 марта 1917, отдел первый, 55, art Собрание узаконений и распоряжений правительства, 14 апреля 1917, отдел первый, 79, art Postimees 1917, 7. märts Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Teated 1917, 7. märts 232. EAA , l. 1 4, Tartu eesti seltside esindajate koosoleku protokollid, 4. ja Postimees 1917, 8. märts. 306

307 Lea Teedema Vastupidisel arvamusel oli Kaarel Parts, kelle arvates oli miilits korra hoidmiseks hädavajalik ja raha eraldamine tuli kiiresti otsustada. Põhimõtte line nõusolek raha eraldamiseks antigi ja küsimus saadeti eelarvekomisjoni. Voli kogu ise rahvamiilitsat asutama ei kiirustanud ning seltside esindajate üleskutsega rahvamiilitsa asutamiseks ei ühinetud. Volinike enamiku seisukoha ütles välja Karl Rosenthal, kelle arvates linn rahvamiilitsat ei vajanud, vaid asutada tulnuks alaline linnamiilits. Selleks tuli kõigepealt kubermangukomissarilt luba küsida. Partsi arvamus, et volikogu peaks kiiresti tegutsema ning miilitsa organiseerimise initsiatiivi endale haarama, jäi vähemusse. Rahvamiilitsa kiire asutamise asemel otsustati moodus tada komisjon, kes pidi küsimuse kõigepealt igast küljest läbi arutama, ehk teisisõnu lükati see määramatusse. 234 Rahvamiilitsa asutamise initsiatiiv läks Põhja-Balti Komiteele, mille juhtimisel moodustati 9. märtsil organiseerimiskomitee ning valiti komisjon tegutsemisjuhendi väljatöötamiseks. Rahvamiilits pidi üliõpilasmiilitsa tegevuse võimalikult kiiresti üle võtma. Valiti miilitsaväe juhatus eesotsas Heinrich Luhaga (22. aprillist asendas teda Tõnis Saarepera). Senised kantseleiametnikud jäeti ametisse ning miilitsa tegevust otsustati jätkata senistes pristavite kontorites. Kodanikke kutsuti üles miilitsa väkke astuma. 13. märtsiks oli miilitsasse astunud juba 125 vabatahtlikku, peamiselt eesti üliõpilasorganisatsioonide liikmed. Koosseis plaaniti suurendada 300 inimeseni, vältida taheti kahtlaste isikute sattumist koosseisu. Esialgu töötati vabatahtlikult. Miilits pidi olema relvastatud ja tema kohus oli kaitsta avalikku korda ja rahu ning kaaskodanike vara märtsil alustas rahvamiilits ametlikult tegevust. 20. märtsil andis ligi 300 miilitsasse astunud inimest ametivande ja sai vastava tunnistuse. 236 Volikogu, kelle eest töö oli ära tehtud, võttis 13. märtsi erakorralisel koosolekul kergendustundega vastu otsuse, et veel ühe miilitsasalga asutamine on mõttetu, avaldas üliõpilasmiilitsale korra hoidmise eest tänu ning toetas neid 2000 rublaga. 1. aprillist hakati rahvamiilitsat rahastama linna eelarvest. 237 Miilitsa koosseisu kuulus ülem, tema abi, neli jaoskonnakomissari, neli abilist, 15 salgajuhti ja 170 miilitsat-korravalvurit. Nii suure koosseisu ülalpidamiseks ei jätkunud raha ning korravalvurite hulka tuli vähendada 92 inimeseni. Miilitsa asutamise kord kehtestati Ajutise Valitsuse 17. aprilli määrusega. Sätestati miilitsa võimupiirid ja ülesanded, miilitsa tegevus allutati linnavolikogu kontrollile EAA , l. 7 8, linnavolikogu erakorralise koosoleku protokoll, Postimees 1917, 13. märts Postimees 1917, 15., 20., 21. ja 23. märts EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, Собрание узаконений и распоряжений правительства, 3 мая 1917, отдел первый, 97, art

308 Tartu Esimese maailmasõja ajal 1. maist tuli miilitsa koosseisu rahapuudusel vähendada 42 korravalvurini. Erakorraliste juhtumite korral pidi appi tulema vabatahtlikest moodustatud miilitsa tagavarasalk. 239 Linnavalitsuse ja -volikogu ning Tartu Nõukogu 240 täitevkomitee tegevus Linnavõimud, kes olid seniste käsuliinidega harjunud, ei osanud muutunud poliitilises olukorras sündmustele adekvaatselt reageerida. 13. märtsil 1917 andsid saadikud vande täita oma kohust Vene riigi kodanikuna ja Tartu linna saadikuna ning kirjutasid alla vandetekstile. Riigiduuma Ajutise Komitee esimehele Mihhail Rodzjankole saadeti tervitustelegramm sõnumiga, et Tartu linnas on kord ja toiduainetega varustamine heal järjel. 241 Samal päeval pani Tartu Nõukogu täitev komitee linnapea Viktor von Grewingki koduaresti märtsil esitas linnavalitsus kubermangukomissar Andrejs Krastkalnsile tagasiastumispalve. Päev hiljem andis komissar loa korraldada uue linnapea, linnasekretäri ja linnavalitsuse valimised. Ettepaneku neile ametikohtadele kandidaatide esitamiseks tegi linnavalitsus Tartu Eesti Seltskondlike Organisatsioonide Keskbüroole, kes otsustas 17. märtsil, et kandidaadid uude linnavalitsusse valib 60-liikmeline seltside, täitevkomitee, ühiskondlike organisatsioo nide, tööliste ja rahvusgruppide esindajatest koosnev valijatekogu märtsil valiti linnapeakandidaadiks proviisor Heinrich Luht, aselinnapea kandidaadiks eradotsent Nikolai Štšukin, linnavalitsuse liikme kandidaatideks õpetaja Evald Šteinberg, tööline Peeter Lukin ja ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Sroel- Šolek Kropmann. Linnasekretäri kandidaadiks esitati vandeadvokaat Karl Pikk. 7. aprilli erakorralisel linnavolikogu koosolekul tegi senine linnapea Viktor von Grewingk, kes oli vahepeal koduarestist vabastatud, volikogule ette paneku kandidaadid ametisse kinni tada, otsus Liivimaa kubermangu komissarile kinnitamiseks saata ja valitsemine uuele linnavalitsusele üle anda. Uus linnapea Heinrich Luht rõhutas 27. aprilli koosolekul volinikele peetud eesti- ja venekeelses kõnes, et loodab oma volitused peagi demokraatlikult valitud linnaesindusele üle anda. Edasi asuti jooksvate küsimuste juurde. 244 Linnavalitsuse ja -volikogu kõrval tegutsenud Tartu Nõukogu täitev komitee koosseisus oli viis kolmeliikmelist sektsiooni propaganda-, ajakirjandus-, admi nistratiiv-, toiduainete- ja finantssektsioon, hiljem moodustati veel kultuuri- ja 239. Postimees 1917, 29. ja 30. juuni Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu, alates 19. märtsist 1917 Tartu Soldatite ja Tööliste Saadikute Nõukogu EAA , l p, linnavolikogu erakorralise koosoleku protokoll, Postimees 1917, 14. märts EAA , l. 5 7, eesti seltskondlike organisatsioonide asemikekogu koosolek, EAA , l , linnavolikogu erakorraliste koosolekute protokollid, 7. ja

309 Lea Teedema Tartu linnavalitsuse liikmed, istuvad (vasakult): Nikolai Štšukin, Evald Šteinberg, linnapea Heinrich Luht; seisavad: Sroel-Šolek Kropman ja Karl Pikk. EFA haridussektsioon ning sanitaarsektsioon. Administratiivsektsioon tegeles ühiskondliku korra hoidmisega ja ka desertööride püüdmisega, kultuuri- ja haridus sektsioon korraldas põhiliselt soldatitele ja töölistele kursusi, ajakirjandussektsiooni põhiülesanne oli ajalehe Izvestija väljaandmine. Täitevkomitee juures tegutses ka ühiskondlik kohus. Uues linnavalitsuses esindas täitevkomiteed Peeter Lukin. Täitevkomiteel erilisi summasid kasutada ei olnud. 7. märtsist 1. juulini olid selle sissetulekud ,54 rubla, millest 4000 rubla saadi linnapealt. Väljaminekuid oli 8123,2 rubla. Sellest 1163 kulus ajalehe Izvestija väljaandmiseks, 1557,17 propagandamaterjalide, ajalehtede ja kirjanduse muretsemiseks ning 1156,56 kantselei ülalpidamiseks. 245 Linna valitsemisse sekkuti esialgu peamiselt nõudmiste ja ettepanekutega mitme suguste küsimuste arutamiseks. Näiteks vaagis volikogu 1. mail täitevkomitee ettepanekut parandada soldatite perede olukorda, anda neile korteriraha, korraldada tasuta arstiabi, anda soldatilastele tasuta haridus, organiseerida linna hoolekandekomitee ning abistada vaesemaid elanikke puude muretsemisel. Osa neist ettepanekuist, nagu hoolekandekomitee moodustamine, võeti vastu, osa ettepanekute elluviimiseks ei olnud raha, soldatiperede tasuta arstiabi ja soldatilaste tasuta haridus juba eksisteeris Известия Юрьевского совета солдатских и рабочих депутатов 1917, 22. aprill ja 18. juuli EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll,

310 Tartu Esimese maailmasõja ajal Täitevkomiteel ja linnaomavalitsusel tuli koostööd teha aprillil ja 1. mail linna haaranud korratuste (mida võiks iseloomustada kui suurt joomapidu) mahasurumisel. Ööl vastu 29. aprilli murdsid A. le Coqi õlletehase territooriumile majutatud 174. tagavarapolgu soldatid sisse tehase keldritesse, kus hoiti alkoholitagavarasid, ja korraldasid joomingu. Kohale kutsutud täitevkomitee esindajad leidsid enamiku komando soldatitest maani purjus olevat. Lõhutud lukud parandati ja soldatid lubasid edaspidi korda hoida. Täitevkomitee pitseeris edasiste lõhkumiste vältimiseks lao kinni ning otsustas sealsed alkoholitagavarad võimalikult kiiresti muja le viia. Paraku murti 30. aprilli öösel kella ühe paiku lukud uuesti lahti ja osa soldateid kutsus üles tehast kui saksa ettevõtet lõhkuma. Uudis vabalt saada olevast alkoholist levis kiiresti ning jõudis peagi teiste sõjaväeosadeni ja tsiviilelanikeni. Hommikuks olid keldrid rüüstatud ja osa tehase sisseseadest lõhutud. Tartu tänavail valitses totaalne kaos, nii garnisoni sõdurid kui ka eraisikud tunglesid purjus ja korratute kampadena tänavail, käes kõikvõimalikud õllega täidetud anumad. Täitevkomitee esindajad üritasid koos linna- ja sõjaväemiilitsa, väheste kainete soldatite ja linna tuletõrjekomando abiga korda jalule seada, kuid jäid purjus soldatite ja linnaelanike massile alla. Komitee algatusel hakati koos üliõpilaste, miilitsa jt kainete inimestega alkoholitagavarasid hävitama. Täitevkomitee keelas 30. aprillist kuni 1. maini linnas igasugused kogunemised. Kohale kutsuti piirivalve ratsaväesalk. Kella viie ajal õhtul anti teada Jaamamõisa ilmunud soldatitest, kes nõudsid sealse piiritusevaru väljaandmist. Ka seal ei suutnud täitevkomitee esindajad lõhkumist, purustusi ja hoonete süütamist ära hoida. Olukord saadi kontrolli alla kohale kutsutud Petrovski jalaväepataljoni abiga. Purjutamisskandaali tõttu astus täitevkomitee koos esimees Dmitri Barõševiga tagasi. 12. mail valiti uus 30-liikmeline täitevkomitee. 247 Ajapikku linnavõimu esindajate ning täitevkomitee vahelised pinged kasvasid ning täitevkomitee hakkas linnas järjest enam omavolitsema ja võimu näitama. 6. mail vangistas täitevkomitee liige Ivan Nesterov ajalehekioski omaniku Friedrich Libliku, kes keeldus ajalehe Pravda müümisest ja nimetas seda huligaanseks leheks. Teravnenud suhted viisid juunis võimukriisini. Kõigepealt sekkus täitev komitee linna nakkushaigla teenijate vallandamisse ja nõudis, et küsimus antaks nende otsus tada. 248 Teenijate vallandamist põhjendavaid argumente ei kuulatud. Seejärel sekkuti jõuliselt toiduainetega varustamise korraldamisse: täitevkomitee toitlussektsioon koostas projekti, mis muu hulgas nägi ette leivakaartide kehtestamise ja inimeste kinnistamise kindlate poodide juurde juunil puhkesid linnas toiduainete puudusest tingitud rahutused, mille käigus korraldas täitevkomitee komisjon 174. polgu relvastatud sõdurite toetusel korterites ja asutustes läbiotsimisi toiduainete leidmiseks Известия Юрьевского совета солдатских и рабочих депутатов 1917, 6. ja 28. mai Postimees 1917, 15. mai ja 5. juuni Известия Юрьевского совета солдатских и рабочих депутатов 1917, 16. juuni. 310

311 Lea Teedema Rahutustest ajendatuna saatsid Heinrich Luht, Kaarel Parts ja miilitsaülem Tõnis Saarepera 21. juunil Põhjarinde staapi telegrammi palvega saata rahva rahustamiseks kohale karistusväed. 24. juunil nõudis Tartu Nõukogu tele grammi saatjate kohtu alla andmist, ametist kõrvaldamist ja arreteerimist. 250 Luht pääses põge nema, kuid Parts arreteeriti ning pidi hiljem ametist lahkuma. Tema ameti võttis üle Juhan Ostrat. 20. juulil tulid täitevkomitee esindajad Erich Joonas, Eduard Schneider ja Aleksandr Volkov raekotta ning nõudsid, et linnapea loobuks ametist. Keeldumise korral lubati ta koduaresti panna. Heinrich Luht valis koduaresti ja suundus täitevkomitee esindajate saatel koju. 21. juulil ta vabastati siseministeeriumi ja kubermangukomissari survel. 251 Suvel tegeles linnavolikogu peale igapäevaste küsimuste, nagu korstnapühkijate, sildikleepijate ja solgiaukude tühjendajate küsitud hinnatõusu kinnitamine, tapamaja teenuste ja elektri hinna ning Emajõe reisijateveo hinna tõstmine, linnahaigla probleemide arutamine jne, kõige rohkem uue linnavolikogu valimiste korraldamisega. Valijate nimekirjad trükiti raha kokkuhoiuks kirjutusmasinatel. Valimiste päevaks määrati 20. august 252 ning need toimusid linnavolikogude valimise seaduse põhjal, mille Ajutine Valitsus oli kehtestanud 15. aprillil Osaleda võisid kõik 20-aastaseks saanud kodanikud, kes elasid valimisnimekirjade koostamise ajal linnas, kellel oli seal kodu, kes olid seal teenistuses või kellel oli mingi muu kindel linnaga seotud amet. 253 Edukaim oli valimistel sotsialistlik blokk, kes sai volikogus 29 mandaati, Eesti Demokraatlik Valijateühendus sai 14, sakslased seitse, erapooletud ja venelased kumbki neli kohta, juudid ning erapooletud demokraadid ja sotsialistid kumbki ühe koha. Uus linnavolikogu kogunes 11. septembril, kohal oli 57 volikogu liiget. Linnapea rõhutas volikogule peetud avakõnes, et sõltumata parteilisest kuuluvusest peaksid volinikud tegema kõik linna heaolu parandamiseks. Tegelikkuses võttis juba linnavalitsuse uue koosseisu valimine ja tööle rakendamine erimeelsuste tõttu aega üle kahe kuu ning ühele poole saadi sellega alles oktoobri lõpuks. Aselinnapeaks valiti Eduard Juhanson, volikogu esimeheks Lui Olesk, tema asetäitjaks Karl Rosenthal ja linnavalitsuse liikmeteks Jaan Pehap, Gustav Seeland ja Johannes Lehmann. Senine linnasekretär Karl Pikk ei saanud ametis jätkamiseks vajalikku toetust ja uueks linnasekretäriks valiti Jakov (Jakob) Kristelstein. Linnapea sai valitud alles 250. ERA R , l. 14, täitevkomitee istungi protokoll, Samas, l. 70. Eestimaa kubermangu komissari abi Juhan Ostrati kiri 174. tagavara jalaväepolgu komandörile, ; Postimees 1917, 19., 21. ja 22. juuli EAA , l , linnavolikogu koosolekute protokollid, 30.5., 19.6., 5.7., ja Собрание узаконений и распоряжений правительства, 1 мая 1917, отдел первый, 95, art

312 Tartu Esimese maailmasõja ajal 26. oktoobril, keset järjekordset võimuvahetuse segadust. Sellesse ametisse asus Jaan Kriisa. Enne oktoobriputši toimunud volikogu koosolekuil jõuti peale linnavalitsuse liikmete ning Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukokku esindajate valimise arutada ka muid küsimusi. Valiti esindajad linna ja maakonna toitluskomiteesse, 12-liikmeline eelarvekomisjon, hoolekande, gaasivabriku, elektrijaama, tapamaja, linnamõisate ja metsade eest vastutavate täidesaatvate komisjonide ning revisjoni-, turu-, sanitaar- ja ehituskomisjoni ning koolikolleegiumi liikmed, korteriasjade lepituskoja esimees, esindajad evakueerimiskomisjoni Tartu alakomisjoni. Hoolekande paremaks korraldamiseks otsustati Jaan Tõnissoni ja Karl Rosenthali ettepanekul moodustada linnavalitsuse juurde hoolekandeosakond, hoolekande korraldamise projekti koostamiseks valiti komisjon. Arutati linna nõrgamõistuslike maja ja sünnitus maja asutamist. Uue linnavolikogu eeskirja väljatöötamiseks ning senise rahvamiilitsa asemele linnamiilitsa organiseerimiseks moodustati samuti komisjon. Valitsuselt otsustati paluda Tartu Pangast võetud rublalise laenu garantii pikendamist, arutati linna küttekomitee ettepanekut laenata küttepuude muretsemiseks rubla ja laenu garanteerimist. Otsustati osaleda moodustatavas Põhja piirkonna toitluskomitees, mille ülesandeks oli reguleerida põhjapoolsete kuber mangude elanike varustamist toiduainetega, ning saata protestitelegramm Põhjarinde varustusülema kindral Frolovi üleüldise rekvireerimise ja evakueerimise käsu vastu, millega elanikele oleks jäetud toiduaineid ainult kuni 1. jaanuarini. 254 Oktoobriputš aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi. Olukord Venemaal destabiliseerus kiiresti ning 25. oktoobril läks Petrogradis võim enamlaste kätte. Eestis võttis 26. oktoobril võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnenud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel. 27. oktoobril andis Jaan Poska kubermanguvalitsuse asjaajamise riigipöörde tõttu Kingissepale üle. Kõrgeimaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimeheks oli Ivan Rabtšinski, abiesimeheks Viktor Kingissepp. Täidesaatvaks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Tartus läks võim üle Tartu Sõja-Revolutsioonikomiteele. Ööl vastu 25. oktoobrit võtsid revolutsioonilised väeosad üle raudteejaama, posti- ja telegraafiasutused. Sõja-revolutsioonikomitee käsul lõpetati miilitsa tagavarasalga tegevus ning rahvamiilitsal kästi relvad sõjaväemiilitsale üle anda. Sellele korraldusele linnavalitsus ei allunud, põhjendades seda kavatsusega asutada linnamiilits, kellele oli samuti relvi vaja EAA , l , linnavolikogu koosolekute protokollid, Postimees 1917, 1. ja 4. november. 312

313 Lea Teedema 12. novembril saatis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Maanõukogu (Maapäeva) laiali ja kuulutas aasta jaanuari lõpuks välja Eesti Asutava Kogu valimised. Vastuseks kuulutas Maanõukogu 15. novembril end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil, kuid vahetult pärast otsuse vastuvõtmist ajasid bolševikud Maanõukogu vägivaldselt laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts vangistati kuuks ajaks. Illegaalselt jäi tegutsema Maanõukogu Vanematekogu. Postimees avaldas Maanõukogu otsuse teksti ja saadikute laialiajamise kirjelduse. Tartu enamlased, keda toetasid pärast Riia langemist Tartusse paigutatud enamliku meelsusega läti küttide tagavarapolgu soldatid, otsustasid Postimehe sulgeda. 18. novembril tungisid nad Postimehe toimetuse ja trükikoja ruumidesse, peatasid ajalehe trükkimise, konfiskeerisid kogu tiraaži, rüüstasid trükikoja ning arreteerisid kohalviibijad. Trükikoda ja raamatukauplus suleti. Rahvuslikult meelestatud Eesti tagavarapataljoni sõdurite toel vahistatud vabastati ning Postimehel lubati taas ilmuda. 29. novembrist ilmus leht Hommiku Postimehe ja 6. detsembrist Uue Postimehe nime all. Läti soldatite ja Eesti tagavarapataljoni soldatite vahelise vastuseisu tõttu oli linnas olukord pingeline, täitevkomitee oli ümbritsetud relvastatud lätlastest, eesti pataljon oli samuti väljaastumiseks valmis. 256 Äreva olukorra tõttu lükati volikogu 18. novembri erakorraline koosolek edasi. Täitevkomiteesse ja tagavarapataljoni saadeti linnavolikogu ja -valitsuse liikmetest komisjon, kel õnnestus pingeid leeven dada. 18. novembri õhtul kogunes komisjon erakoosolekule, kus võeti vastu reso lutsioon Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu kõrgeimaks võimuks tunnistamise kohta. 19. novembril Tartu kommertskooli ruumides peetud rahvakoosolekul otsustati korraldada meeleavaldus Maanõukogu ja selle deklaratsiooni toetuseks. 20. novembri volikogu toetas 18. novembri resolutsiooni ning protestis Tartu Nõukogu 257 tegevuse vastu demokraatlikel alustel valitud omavalitsusorganite tegevuse takistamisel. 258 Samal päeval tungis rühm eesti sõjaväelasi täitevkomitee ruumidesse ja ähvardas need üle võtta. Vastuseks kuulutasid täitevkomitee ja sõja-revolutsioonikomitee ööl vastu 21. novembrit alates kella kahest välja sõjaseisukorra ning keelasid demonstratsioonide ja koosolekute korraldamise. 259 Tartu garnisoni ülemaks määrati Aleksander Jea. 21. novembri keskpäeval toimus Tartu Raekoja platsil meeleavaldus tuhandete linlaste ja Eesti tagavarapataljoni osavõtul. Tagavarapataljoni ülem polkovnik Jaak Rosenbaum luges ette Maanõukogu otsuse. Kokkutulnuid tervitasid linnapea Jaan Kriisa, maakonnavalitsuse esimees Johan Jans ja üliõpilaskonna esindajad, 256. E. Meos. Eesti tagavara pataljon, lk septembril 1917 kinnitati Tartu Nõukogu uus põhikiri, millega nõukogu uueks nimeks sai Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu EAA , l , linnavolikogu erakorralise koosoleku protokoll, 18. ja Молот 1917, 22. november. 313

314 Tartu Esimese maailmasõja ajal Protestimeeleavaldus Raekoja platsil 21. novembril EFA raekojale heisati rahvuslik trikoloor ning lauldi tulevast riigihümni «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm». Pärast meeleavaldust arreteerisid bolševikud 40 eesti ohvitseri ja Postimehe toimetaja Jaan Tõnissoni, kes saadeti maalt välja. 260 Volikogu ei saanud muud teha, kui vaid isiku- ja sõnavabaduse rikkumise ning Ajutise Maanõukogu laialisaatmise vastu protesti avaldada. Mõnda aega jätkus linna valitsemises kaksikvõim: volikogu lähtus oma töös endiselt Ajutise Valitsuse linnaomavalitsuse seadusest ning jätkas linnakorralduslike küsimuste arutamist. Täitevkomitee juhindus Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 261 korraldustest. Täitevkomitee koosseisus olid eri valdkondi juhtivad sektsioonid, moodustati jälituskomisjon ning revolutsiooniline kohus. Esialgu jätkus praktika, kus täitevkomitee esitas oma ettepanekud ja nõuded linnavolikogule, kes neid siis kas arutama hakkas või need tagasi lükkas. Üks olulisemaid küsimusi oli uue linnamiilitsa asutamine. 23. novembril kuulati volikogus linnamiilitsa loomise komisjoni ettekannet ja tutvuti planeeritava eelarvega. Senine väikese koosseisu ja kehva palgaga (alamametniku palk oli 75 rubla) miilits kavatseti reorgani seerida kogenud 260. J. Jans. Mälestusi ja vaatlusi, lk Alates 19. novembrist oli selle ametlik nimetus Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee. 314

315 Lea Teedema ja väljaõppinud ning väärilist palka saavatest isikutest koosnevaks üksuseks, mille koosseisus pidi olema ka kriminaalosakond. Miilitsa aastaseks eelarveks planee riti rubla. Uue miilitsa organiseerimiseks valiti täidesaatev komisjon ning alustati vabatahtlikest reservi loomist. Täitevkomitee nõudis aga rahvamiilitsa allutamist sõjaväemiilitsale, viimasele linna vahenditest 500 rubla eraldamist ning rahva miilitsa kasutuses olnud saja revolvri äraandmist. Neid nõudmisi hakkas arutama miilitsakomisjon aasta novembris arutas volikogu veel oma töökorraldust, voorimeeste tasusid, fotograafiaäride pühapäevast töö- ja puhkeaega reguleeriva määruse koostamist, linnahaigla nakkusosakonnale rubla eraldamist, linna sünnitusmaja ja vaimuhaigla asutamist. Viimaste rajamist ei peetud otstarbekaks. Vaimuhaigeid lubas ravida ülikooli närvihaiguste kliinik. Vastutasuks andis linn lubaduse abistada kliinikut elektrikaabli vedamisega ning eraldada 1500 rubla remondiraha. Korra tagamiseks kohustati majaomanikke öövalvurit pidama ning väravaid ja uksi õhtul kella kümnest kuni hommikul kella seitsmeni kinni hoidma. Nõustuti koolikolleegiumi ettepanekutega asutada linnavalitsuse juurde rahvahariduskomitee ning kehtestada linna algkoolides õppekeeleks emakeel. Linna haldusesse võeti Jaak Kuusiku erakool ja kõrgem algkool. Valiti reaalkooli kolleegium. Õpetajate kuupalk tõsteti 100 rublani. Valiti kuueliikmeline töökaitsekomisjon ja hakati organisee rima tööbörsi. Arutati toidu ainetega varustamise asutuste toomist linnaomavalitsuse juhtimise alla ning peeti seda õigustatuks. 262 Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 1. novembri otsusega natsionaliseeriti renteid, 14. detsembri dekreediga kehtestati kontroll erapankade üle. Esialgu paigutati pankadesse sõjaväevalve, kelle loata ei tohtinud makseid teha, maksete ülempiiriks kehtestati 300 rubla. Jaanuari lõpul ja veebruari algul võeti pangad lõplikult riigile. Alates 5. detsembrist võisid eraisikud reisida vaid sõja-revolutsioonikomitee või vallakomitee poolt välja antud tunnistusega. Detsembris hakkas täitevkomitee jõulisemalt tegutsema. Korraldati ridade puhastus. 7. detsembril heideti Pēteris Bruņenieksi (Bruņeneek) ettepanekul Tartu Nõukogust välja esseerid ja menševikud. Täitevkomitee valiti ümber ja selle esimeheks sai üliõpilane Daniel (Tannel) Plau. Oma tegevuse finantseerimiseks otsustati kõik üle rublase väärtusega majad natsionaliseerida ning kasu tada nende üür osalt täitevkomitee kuludeks ja osalt majade korrashoiuks. Omanik võis kasutada tasuta korterit kuni 800 rubla väärtuses. 263 Täitevkomitee mahitusel ja heakskiidul hakati üle võtma asutusi ja ettevõtteid, ettevõtetes seati sisse tööliskontroll. 12. detsembril hakkas kehtima määrus, mis kohustas majaomanikke teatama täitevkomitee korteriosakonnale oma nime, maja aadressi, korterite ja üürnike ning kõrvalhoonete 262. EAA , l p, linnavolikogu koosolekute protokollid, 18., 20., Молот 1917, 9. detsember; Uus Postimees 1917, 8. detsember. 315

316 Tartu Esimese maailmasõja ajal arvu. 264 Samal päeval võttis täitevkomitee maadekreedi ja Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee 5. detsembri dekreedi alusel oma valdusse Karlova mõisa. Punaarmee otsis vaksalis reisijaid läbi ja rekvireeris toidu aineid. Läbiotsimisi korraldati ka linnas, sõjaväemiilitsa esindaja sõnul tegid seda röövlid. Vahiteenistust väidetavalt halvasti täitnud Eesti tagavarapataljoni asemele tahtis täitevkomitee Tartusse tuua vene polgud. Tartu pankadel keelati nn von ide ja parunite arvel olevat raha välja anda. 265 Linnavolikogu arutas detsembris linna koolivalitsuse organiseerimise pro jekti, määras fotograafiatöökodades pühapäeva puhkepäevaks, otsustas asutada linna tööbörsi ja kinnitas selle eelarve, määras uue esindaja sõjatööstuskomiteesse, eraldas raha närvikliiniku remondiks, tõstis linnahaiglas haigeravi tasu, mustuse väljaveo hinda, tühistas loomade tapmise keelu. Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomiteele esitati protest maatameeste komiteede vastu Sootaga mõisa ja Venikvere langi hõivamise pärast. Tegemist oli ühiskondlikus omandis olnud linnavaraga, mida maadekreedi järgi poleks olnud vaja üle anda. Paluti kaasabi linnavalitsuse õiguste taastamiseks. Protestile vastust ei saadud. 22. detsembril otsustati tulude suurendamiseks kehtestada lõbustusmaks. Omapärase küsimusena oli päeva korras linnahaigla töötajate protest jõulukinkidest ilmajäämise pärast. Protestijate väitel oli jõulukinke tehtud aastast ning eriti olevat neid oodatud sel aastal, sest elukallidus oli tõusnud ja lubatud palgatõus oli jäänud tulemata. Linnavalitsuse sõnul ei olnud kinkide ostmiseks raha. Volikogu kiitis kinkide ostmata jätmise heaks, aga palga tõstmise küsimuse otsustas suunata linnavalitsusele, kes pidi eelarvekomisjoni kaudu seda kiirendama detsembril otsustas täitevkomitee rahvamiilitsa sõjaväemiilitsaga ühendada ning allutada selle täitevkomitee administratiivosakonnale. 267 Vastuseks sellele valis linnavalitsus 7. detsembril reorganiseeritava linnamiilitsa ülemaks Jaak Depmanni. Sõjaväemiilits esitas linnavalitsusele ultimaatumi: kui neile toetust ei anta, hakkavad nad streikima. Ilma nendeta ei olnud aga linnas korra tagamiseks piisavalt jõudu. Seni oli sõjaväemiilits keeldunud linnavalitsuse kontrollile ja rahvamiilits täitevkomiteele allumast ning mõlemad töötasid paralleelselt. Läbirääkimistel saadi kokkuleppele, et sõjaväemiilits allub linnamiilitsa ülema korraldustele ning hakkab regulaarselt koos linnamiilitsaga korra ja julgeoleku järele valvama. 22. detsembri volikogus määrati sõjaväemiilitsale alates detsembrist 6000 rubla toetust. Kokkuleppest hoolimata ilmu sid juba järgmisel päeval, 23. detsembril, Jaak Depmanni juurde täitevkomitee 264. Edasi 1917, 11. detsember Uus Postimees 1917, 15. ja 16. detsember EAA , l p, linnavolikogu erakorraliste koosolekute protokollid, ja Молот 1917, 7. detsember. 316

317 Lea Teedema esindajad eesotsas E. Söödoriga ja nõudsid miilitsa üleandmist täitevkomitee võimu alla. Depmann pidi ülevõimule alluma. Miilitsa ülevõtmine lõpetati 24. detsembril, linnamiilitsasse kuulunud isikutel kästi relvad ära anda. Miilits koos kriminaalkohtu osakonnaga allutati täitevkomitee administratiivosakonnale. Jaan Kriisa ja Johannes Lehmanni protestid Jaan Anveldile ja rõhumine seadustele jäid tagajärjeta. 268 Ametlikult likvideeriti senine miilits alles Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee 5. jaanuari määrusega. Järgmisena oli täitevkomiteel kavas linnavalitsus ja -volikogu laiali saata. Ajendiks sai lõbustusmaksu kehtestamise otsus, milleks volikogul polnud täitev komitee arvates õigust. Ülevõtmist arutati täitevkomitee 23. detsembri koosolekul ja otsus kinnitati 27. detsembri istungil. Täitevkomitee tunnustas oma sõnul linnaomavalitsust nõuandva organi ja tehnilise täidesaatva institutsioonina, kuid leidis, et see ei täida talle pandud ülesandeid. Need olevat enda peale võtnud täitevkomitee ja seepärast on täitevkomiteel ka õigus ainuvõimule. Kahe linnaelu korraldava institut siooni eksisteerimine ei ole otstarbekas. Linnavalitsust kohustati täitev komiteele teatama, kas ta tunnustab rahvakomissaride võimu ja tahab täitevkomiteega kui kõrgeima kohaliku riigivõimuorganiga koostööd teha. Eitava vastuse korral luba ti linnavolikogu ja linnavalitsus laiali saata. 269 Koosolekul arutatu põhjal saadeti 5. jaanuaril linnavolikogule ähvardavas toonis kiri. 270 Samal ajal kirjutati enamlaste ajalehes linnavolikogu ja linnavalitsuse tegevuse mõttetusest ja iseloomustati neid kui viimaseid kodanluse kindlusi jaanuaril arutati «kodanluse kindluses» täitevkomitee 5. jaanuari kirja ning otsustati sellele eitavalt vastata. Põhjenduseks toodi, et senine linnaomavalitsus oli valitud demokraatlikel alustel ning selle võimkonda tungimist peeti taunitavaks. Paraku oli volikogu pidanud juba leppima paljude täitevkomitee tegudega, nagu miilitsa ülevõtmine, linna puude konfiskeerimine, lõbustusmaksu tühistamine jm. Õiguse nõudmine Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomiteelt tulemusi ei andnud. Puude konfiskeerimine tunnistati küll lubamatuks, kuid raha nende eest maksmast keelduti. Miilitsa allutamist nõukogude võimule ja kohalike nõukogude õigust vastavaid otsuseid teha peeti igati seaduslikuks. Volikogu jõudis jaanuaris veel otsustada linna algkoolides õppemaksu kaotamise ning Jüri kiriku kooli ja Aleksander Nevski 268. ERA , l. 1 4, linnavolikogu koosoleku protokoll, ; Edasi 1917, 30. detsember; Uus Postimees 1917, 28. ja 29. detsember Молот 1917, 29. detsember EAA , l. 239, Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu täitevkomitee kiri Tartu linnavolikogule, Edasi 1918, 4. jaanuar; Молот 1918, 4. jaanuar. 317

318 Tartu Esimese maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivägede ratsasalk Tartu Raekoja platsile jõudmas. EFA 257-A Ooberst Ernst Buchfinck (kasuksinelis) teatab Tartu linnapeale Jaan Kriisale Saksa vägede saabumisest. EFA

319 Lea Teedema kiriku kooli liitmise linna algkoolide võrku, astuda linna rahvaülikooli seltsi liikmeks ja määrata sellele rahalise toetuse jaanuaril otsustas täitevkomitee volikogu ja linnavalitsuse laiali saata. 273 Otsus viidi täide paar päeva hiljem. 22. jaanuaril 1918 ilmusid Tartu linnavalitsusse täitevkomitee liikmed Daniel Plau, Voldemar Lemmats ja Kristaps Kantovski ning miilitsa asjaajaja Nikolai Surgoft (Surgovt) ning nõudsid, et kogu asjaajamine täitevkomiteele üle antaks. Linnavalitsus vastas, et peab enda kohta kehtivaks seaduslikult valitud linnavolikogu 11. jaanuari otsust ega allu täitevkomiteele ning et sundida saab teda ainult vägivallaga. Daniel Plau vastas, et sel juhul on nad sunnitud sõjaväelist jõudu tarvitama, ning linnapea Jaan Kriisa ja linnanõunikud Eduard Juhanson, Jaan Pehap ja Gustav Seeland pidid linnavalitsuse ruumidest lahkuma. 274 Pärast linnavalitsuse laialisaatmist moodustas täitevkomitee linnamajanduse osakonna, mille koosseisus oli esialgu viis liiget. Linnakassas oli kõigest 2000 rubla, kuid paari lähema päeva vajadused ulatusid rublani. Raha saadi Tartu Nõukogust. Ametnikud jäeti oma kohtadele. Lubati rohkem kulutada tervishoiule ja hoolekandele, nt linnahaiglale eraldatavat summat suurendati rublalt le. Rahalist katet kasvanud kulutustele alles otsiti. Plaaniti suurendada varakama elanikkonna maksustamist, seada sisse uued maksud kinnisvarale, tööstusettevõtetele jne, 50 protsenti suurendati koeramaksu, tõsteti tapamaja teenuste hindu novembril algasid Brest-Litovskis Venemaa ja Saksamaa vahelised rahuläbirääkimised. 10. veebruaril andsid sakslased üle esimese ultimaatumi, kus määrasid rahujooneks vägede seisu idarindel (venelaste läänerindel). Sakslastele oleksid jäänud juba okupeeritud Väinamere saared, Riia linn ja rindejoon Läti aladel, kogu Leedu, Valgevene ja Ukraina lääneosad ning Poola. Vene delegatsiooni juht Lev Trotski teatas, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt, jätkamata sõda ja tegemata rahu. 18. veebruaril 1918, ultimaatumis määratud päeval, alustasid sakslased idarindel pealetungi, okupeeriti Ukraina, Pihkva ja osa Valgevenest. Sakslaste lähenedes kuulutas täitevkomitee 20. veebruaril Tartus välja piiramis seisu korra, keelati meelevaldused ja tänavatel liikumine. 276 Valmistuti põgenemiseks, linnast hakati välja vedama toidu- ja moonatagavarasid, mis tekitas elanike ja tagavarapataljoni soldatite hulgas rahulolematust ja viis omavolini. Rüüstati vangla ja 158 vangi lasti vabaks. Tagavarapataljon võttis vaksali koos sinna veetud toidutagavara dega oma kontrolli alla. Nõukogult võeti üle mitu asutust ning arreteeriti mõned täitevkomitee liikmed. Osa poode oli rüüstamise kartuses suletud ERA , l. 1 4, linnavolikogu erakorralise koosoleku protokoll, Молот 1918, 26. jaanuar ERA , l. 11, Tartu linnavalitsuse ülevõtmise protokoll, Молот 1918, 16. veebruar Молот 1918, 21. veebruar. 319

320 Tartu Esimese maailmasõja ajal Venelaste ja lätlaste käest konfiskeeriti autod ja hobused. 21. veebruari õhtuks sai täitev komitee lätlaste abiga jälle linna oma kontrolli alla, kuid pärast Valga vallutamise teadet põgeneti. Saksa okupatsioon 22. veebruari hommikul oli Tartu vaba, kuid vabadust jätkus vaid kaheks päevaks. Enamlaste kõrvaldatud linnavalitsus koosseisus linnapea Jaan Kriisa ning nõunikud Juhanson, Pehap, Seeland ja Lehmann kogunes advokaat Karl Silla korteris Rüütli tn 4. Otsustati võim üle võtta ning linnas korra ja julgeoleku kaitsele asuda. Tartu Eesti tagavarapataljoni ja selle roodude komiteede ülematele ning rahvamiilitsale anti käsk koonduda igasuguste korrarikkumiste, rüüstamiste ja muude vägivallategude ärahoidmiseks, kõiki Tartu kodanikke kutsuti üles rahu säilitama. Kriisa võttis linnavalitsuse asjaajamise üle. Samal päeval kell üks kogunesid linnapea Kriisa, linnanõunikud Pehap ja Juhanson ning Eesti tagavarapataljoni esindajad August Virro, Kuusk ja Eduard Pender. Otsustati, et tagavarapataljon organiseeritakse ümber rahvamiilitsaks, mille ülemaks valiti Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). 277 Linnapea andis sõjaväeosadele ja Tartu elanikele päevakäsu rüüstamiste ärahoidmiseks. 23. veebruaril määras linnavalitsus linna miilitsaülema abideks Julius Kuperjanovi ja Aleksander Šipai. Lui Olesk määrati linna toitlustamise organiseerijaks koos kõige laiemate volitustega, talle allutati linna toitlusvalitsus ja teised toitlustusasutused. Kõiki linna kodanikke kohustati nende käes olevaid relvi 12 tunni jooksul ära andma. Samal päeval antud päevakäsuga nr 3 kuulutati Tartus välja sõjaseisukord, tänaval keelati ilma loata kogunemised ning liikumine kella kümnest õhtul kuni kella kuueni hommikul. 22. veebruaril kogunes ka linnavolikogu, mille esimees Lui Olesk teatas nõukogude valitsuse kukutamisest ja täitevkomitee põgenemisest. Kuulati linnapea Kriisa ülevaadet viimaste päevade sündmustest, kiideti heaks linnavalitsuse otsus ennast kohapeal kõrgeima võimu kandjaks kuulutada ning linnavalitsuse asjaaja mine oma kätte võtta. Koosolekut jätkati 23. ja 24. veebruaril. 24. veebruaril kell jõudis raekoja ette Saksa sõjavägi ning koosolijad ruttasid koosolekut pooleli jättes akende juurde. Linnapea Kriisa kutsuti Saksa sõjaväesalga juhataja juurde. Sõja väe juhatusele esitleti linnaomavalitsuse ja muude kohalike asutuste esin dajaid. Seejärel ilmus volikogu koosolekuruumi ooberst Ernst Buchfinck koos saatkon naga. Vastas tikuste esitluste käigus andis Kaarel Parts Maapäeva esindajana ooberstile teada eestlaste rahuliku arenemise ja Venemaast eraldumise soovist ning Lui Olesk avaldas lootust, et okupeerijad respekteerivad viimase seadusliku valitsuse seadusi. Oobersti sõnul ei olnud tal sõjamehena volitusi kõnelda riigi poliitilisest saatusest 277. ERA , l. 14, Tartu linnavalitsuse ja Eesti tagavarapataljoni esindajate koosolek,

321 Lea Teedema ega õiguslikust seisundist, kuid Saksamaa ei tahtvat kedagi rõhuda ega Eesti rahva arengut takistada. Pärast esitlusi jätkas volikogu linna igapäevaelu puudutavate küsimuste arutamist. Valiti komisjon endistelt Vene asutustelt üle võetud ja kinni pitseeritud vara ja toiduainete arvele- ja kasutuselevõtmiseks. Keelati inimeste arreteerimine orderita, kuulati Lui Oleski aruannet linna toitlustusasutuste tegevusest ning arutati taas teravaks muutunud vahetusraha probleemi. Oleski lootus, et okupeerijad respekteerivad linnaomavalitsuse tegevust, kustus juba järgmisel päeval. Volikogu 25. veebruari jätkukoosolekul tuli tal edasi anda Saksa komandandi von Winterfeldi päevakäsk, millega linnavolinik Karl Rosenthali kohustati kokku kutsuma enne Veebruarirevolutsiooni valitud ja tegut senud linnavolikogu. Tuli valida uus linnavalitsus ja senise linnavalitsuse tegevus üle võtta märtsil kirjutati alla Brest-Litovski rahulepingule, millega Venemaa väljus Esimesest maailmasõjast. Rahulepingu sätete põhjal okupeeris Saksamaa Eesti- ja Liivimaa seniks, kuni nende riikide oma ametivõimud tagavad seal ühiskondliku julge oleku. Okupeerijal ei olnud õigust okupeeritud maa poliitilises ja ühiskondlikus korras põhjalikke muudatusi teha. Sellest ei peetud aga kinni. Kogu seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim kuulus Saksa 8. armee (AOK 8) ülemvalitsusele. Mandri- Eesti jagati kaheks korpuseringkonnaks, mida juhtisid seal paiknevate korpuste ülemad. Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru maakond ning osa Pihkva kubermangust kuulusid Saksa 60. korpuseringkonda, mille keskus oli Tartu. Korpuse ülem oli Günther von Pappritz. Korpusepiirkonnad jagunesid maakondadeks ehk kreisideks eesotsas kõrgemast sõjaväelasest kreisipealikuga. Tartu moodustas omaette linnakreisi. Kreisi- ja linnapealikute juurde loodi eriliste nõuandvate organitena nõukogud (Beirat). Kreisipealik kureeris politsei tegevust, haridus- ja usuasju, majanduselu, pidas sidet sõjaväevõimudega, toetas kohtuorganite tegevust jne. Kreisid jagunesid seniste kihelkondade piire mööda ametkondadeks ja need endiste valdade piiride järgi jaoskondadeks. Liivi- ja Eestimaa valitsemiskorraldus kinnitati 28. mail ning kehtis kuni augusti lõpuni. 27. augustil sõlmiti Saksamaa ja Nõu kogude Venemaa vahel Brest-Litovski rahulepingu lisaleping. Samal päeval loodi Eesti-, Liivi- ja Kuramaal nn Baltimaade sõjaline valitsus, mis allus Saksa 8. armee ülemjuhatajale. Haldus süsteemi hakati kohandama tulevase hertsogiriigi haldussüsteemi kavadega. Majandus- ja poliitilised küsimused jäid Baltimaade sõja lise valitsuse lahen dada. Sõja väevalitsuse keskuseks jäi Riia. Administratiivselt jagunes territoorium kolmeks provintsiks: Eestimaaks, Liivimaaks ja Kuramaaks. Provintsides loodi provintsi valitsused siseasjade, põllumajandus-, kaubandus- ja tööstus-, kultuuri- ning 278. ERA , l. 5 8p, linnavolikogu erakorralise koosoleku protokoll, ; Dorpater Zeitung 1918, 25. veebruar Verordnungsblatt für Liv- und Estland 1918, 7. juuni, art

322 Tartu Esimese maailmasõja ajal juriidilise osakonnaga. Väiksemate administratiivüksuste juhtimises see suuri muudatusi kaasa ei toonud. Reorganiseerimist ei jõutud enne okupatsiooni lagunemist lõpule viia. 280 Kuni uute määrusteni pidi korda hoidma endise enamlaste miilitsa asemele loodud rahvamiilits eesotsas Karl Einbundiga, kuid 7. märtsil tuli tal oma volitused üle anda Aleksander Pungale. Uus linnapolitsei alustas tegevust 25. märtsil. Selle kolm jaoskonda töötasid edasi endistes ruumides, igas jaoskonnas olid jaoskonnakomissar ja ülevaatajad. Politsei koosseisu kuulus ka prostitutsiooni vastu võitlemise ametnik. Tänavatel korra hoidmiseks plaaniti igas linnaosas tööle rakendada kaheksa kolmes vahetuses töötavat linnavahi posti. 281 Kehtestati tsensuur, kõrgeim tsensuuriorgan oli AOK 8 pressiosakond, mille allasutused olid linnades asuvad kohalikud pressiosakonnad. Ajalehe väljaandmiseks vajati AOK 8 luba, mida sai taotleda kohaliku pressiosakonna kaudu. Seal tsenseeriti ka ajalehti, erinevalt raamatutest, mida tsenseeriti AOK 8 pressiosakonnas. 30. märtsil sai ilmumisloa uus ajaleht Maaliit. 23. märtsil kinnitas armee ülemkomando ametikeeleks saksa keele. Suulises asjaajamises võis kasutada ka eesti ja läti keelt. Tööd alustasid ringkonnakohus, rahukohus ja politseikohus. Kohut peeti Balti eraõiguse põhjal. Linnaomavalitsuse tegevus 26. veebruaril toimus sõjaväevõimude korraldusel kokku kutsutud linnavolikogu koosolek. Karl Rosenthali teatel oli linnavõim Tartu komandandi korralduse kohaselt aastal valitud volikogule üle antud. Ta väljendas rõõmu keisri väeosade tuleku ja Tartu linna vene terrorist, röövmajandusest, väljapressimistest ja muudest õudustest vabastamise, siin korra ja õiguse maksmapaneku ning rahu, kultuuri ja helge tuleviku toomise üle. Erilist heameelt valmistas talle raekoja saalis kõlav saksa keel. Volinikud tervitasid keisrit kolmekordse hurraaga ning saatsid talle telegrammi. Linnapealikuks valiti Egmont Brock, nõunikeks Armin Lieven, Gustav Seeland, Richard Riik, August Karneol ja Hans Lell, aselinnapealikuks Armin Lieven ja linnasekretäriks Arved Schmidt märtsil kinnitas linnavalitsuse ja linnavolikogu koosseisu 219. jalaväediviisi komandör. 27. veebruaril jagas linnavalitsus vastutusalad. Linnapea Brock juhtis mõisaja metsa-, eelarve- ja promenaadide komisjoni ning edaspidi ka kaubandusosakonda. Nõunik Lieven asendas linnapead selle äraolekul või haigestumise korral ning revideeris linnakassat, kontrollis linnavalitsuse asjaajamisraamatuid, oli protokollikomisjoni, gaasivabriku ja elektrijaama valitsuse esimees. Linnanõunik Seelandi kureerida 280. J. Raid. Okupatsiooni ikkes, lk Postimees 1918, 26. ja 27. märts ERA , l. 9 10, linnavolikogu koosoleku protokoll,

323 Lea Teedema jäi korterikomisjon, kõrtside tulukuse komisjon, diskontokassa, laenukassa, autode ja autojuhtide kontrollimise komisjon ning kontroll hobuse-, koera-, auto- ning jalgrattamaksu tõstmise üle. Nõunik Riik juhtis toitluskomisjoni ning vaeste- ja haigemajade valitsust, nõunik Lell trahterimaksu komisjoni, tapamaja ja pudretivabriku valitsemise komisjoni, kinnisvaramaksu komisjoni ja turukomisjoni. Talle allusid linna turud ning ta korraldas turukohtade rentimist avalikul pakkumisel. Tema järelevalve all olid ka avatavad juuksuritöökojad, sissesõiduhoovid, petrooleumimüügikohad. Nõunik Karneol valitses linna kinnisvara ja puuhoove, vastutas tänavate ja välja kute puhtuse ning linna kaevude, sildade, jõekallaste ja aasade korrasoleku, tänavate sillutamise ja kanalisatsiooni eest ning oli ehituskomisjoni, tänavate sillutamise ning kanalisatsiooni korraldamise komisjoni esimees. Talle allusid linnatöölised, hobused ja veovahendid. Linnaarst dr August Lezius vastutas sanitaarkomisjoni ja prostituu tide järelevalve komisjoni tegevuse eest. 283 Taastati 17. augusti aasta seisuga töötanud komisjonid ning valiti nende liikmed, asutati linnapolitsei reorganiseerimise komisjon ja seitsmeliikmeline hädaabikomitee. Linnapealik Brocki tuli Saksa kombe kohaselt edaspidi nimetada esimeseks ja tema abi teiseks bürgermeistriks. Igapäevaelu valdkonnas otsustati tõsta kaalukoja kasutamise ja tapamaja teenuste hinda, nõuda sisse kinnisvara-, hobuse- ja koeramaks. Järgmistel koosolekutel kinnitati linnavalitsuse liikmete, politsei, elektrijaama ja gaasivabriku töötajate palk ning politsei, tuletõrje, tapamaja ja sanitaarkomisjoni eelarve. Maksude sissenõudmise tähtaega pikendati 15. aprillini, keelati siltide ülespanek projektita ning ehituskomisjoni loata, venekeelsed sildid kästi 15. aprilliks eemaldada. Linnakassa maksete puhul otsustati aluseks võtta tsaari rubla. 284 Aprillis valiti saadikud maanõukokku, tõsteti pidustustemaksu, jalgrattamaksu ning kehtestati uus korterimaksu norm, arutati linna veterinaar arsti ja tuletõrjeülema palka, supiköökide asutamist, sõja-aastate obligatsioonilaenude intressi määra alandamist kuuelt protsendilt viiele, määrati kindlaks Emajõe ääres kauba ladustamise kord. Prostituutide järelevalve anti üle kaheksaliikmelisele politsei komiteele eesotsas politseimeistriga. Valiti mitmesuguste komiteede liikmed. 285 Mitte kõik ei suhtunud uue volikogu tegevusse positiivselt ja nii mõnelgi inimesel jätkus julgust avalikult protestida. Nii keeldusid Oskar Wirkhaus ja Hans Lellep osalemast liigkasu vastu võitlemise ning Robert Holst ja Adalbert Wirkhaus kaubanduskomisjoni töös. Lui Olesk ja Jaan Maim ei võtnud vastu saksakeelset maksuteadet, põhjendades oma tegu linnavolikogu ebaseaduslikkusega. Olesk saatis 30. märtsil Egmont Brockile kirja, milles ta väljendas üsna sirgjooneliselt oma arvamust uue volikogu ja linnavalitsuse tegevuse kohta. Kiri loeti ette 5. aprilli volikogu 283. ERA , l p, linnavalitsuse koosoleku protokoll, ERA , l , linnavolikogu koosolekute protokollid, Samas, l , linnavolikogu koosoleku protokoll,

324 Tartu Esimese maailmasõja ajal Tartu linna sõjaväekomandandi käsul pantvangistatud eestlased, sealhulgas ka Tartu linnavolikogu esimees Lui Olesk, vangla õuel enne ärasaatmist Riiga. EFA koosolekul. Olesk nimetas end Tartu linna seadusliku volikogu esimeheks ning tema arvates ei olnud linnavalitsusel ühegi maksva seaduse alusel õigust ainult saksakeelseid maksukäske välja saata. Teiseks «on Tartu linna seaduslikult valitud volikogu ja selle volikogu poolt valitud linnaamet kohalise ajutise Saksa väeülemuse poolt ametist tagandatud ja ei ole ühelgi isikute kogul seaduslikult õigust ennast Tartu linna voli koguks, Tartu linnaametiks ega Tartu linnapääks nimetada. Seda tunnistate Teie, austatud herra, isegi oma ülalpidamisega õigeks, sest Teie ei nimeta ennast mitte, milleks Teil ka ühtegi õigust ei oleks, «linnapääks», vaid ainult «esimeseks pürjermeistriks», mis Teie ka tõepoolest olla võite, kui kohaline väeülemus Teid selleks on nimetanud». Olesk nimetas kõiki uue linnavalitsuse ja volikogu korraldusi seadusevastaseks ja palus oma arvamuse ««linnavolinikkudele» läbi kaalumiseks ette panda». 286 Volikogu seda tegigi, kuid oma tegevust loomulikult ebaseaduslikuks ei pidanud. 287 Lui Olesk aga arreteeriti koos veel viiekümne isikuga aasta aprillis. Lisaks endise linnavalitsemise korra taastamisele nimetati ametisse armee ülemkomandole vahetult allunud ohvitserist linnapealik. 24. aprillil asus sellele ametipostile ooberst Karl Pohl. Linnapealik juhindus armee ülemkomando korral dustest ja käskudest ning valvas nende elluviimise järele. 288 Mais ja juunis arutas volikogu vaestehoolekannet, vaestemaja, pesumaja ja desinfektsioonikambri, nakkus haigla 286. ERA , l. 6 7, Lui Oleski kiri Egmont Brockile, ERA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, ERA , l , linnapealiku ülesanded, ; Postimees 1918, 26. aprill. 324

325 Lea Teedema ja linnahaigla aasta majandusplaani; võttis vastu elektrijaama ja gaasivabriku eelarve; lubas fotograafide ateljeedel jälle pühapäeval töötada; toetas Saksa Käsitööliste Seltsi, võimlemisseltsi ja Saksa Abiandmise Seltsi kooli tegevust; tõstis korstnapühkimise tasu ja haigla voodipäeva tasu; keelas okaspuuokste müügi, sest linna ümbruses olid okaspuud rüüstatud, ning asutas tarbekaupade muretsemise ameti (Warenbeschaffungsamt), mida juhtis esimene bürgermeister ja mille liikmeskonna moodustasid kaupmehed mail kinnitatud Liivi- ja Eestimaa valitsemise korralduse paragrahv 32 tühistas varasema linnavalitsemise korra, seniste linnavalitsusorganite asemele pidi nõuandva organina asuma linnapealiku nimetatud linnavalitsusnõukogu. 290 Tartus jäid linnapealiku tahtel nõuandva organi funktsioone täitma senine linnavalitsus ja -volikogu. Juulis arutati pikemalt gaasivabriku käivitamise võimalikkust, toiduaine tega varustamist, Peetri ja Jaani kiriku kooli üleandmist linnale jm augustil kehtestatud uue haldussüsteemiga kaasnesid mõned muudatused ka linnade valitsemises. Linnavalitsemine jagati 16 kindla valdkonnaga tegelnud jaoskonna vahel, mida juhtisid linnapealikule alluvad bürgermeistrid, linnanõunikud ja kõrgemad linnaametnikud. Septembris olid kõne all rahva meeleolud seoses toitlusprobleemidega ja esmatarbekaupade kõrgete hindadega. Toetust anti ülikoolile ja Jaama mõisa rentnikule. Arutati iseseisva tervishoiuameti asutamist senise sanitaarkomisjoni asemele, linna pensionikassa korraldamist ning linnametnike ühisköögi asutamist. 21. oktoobril arutati linna finantsolukorda ja järgmise poolaasta eelarvet. Linna sissetulekud olid väiksemad kui väljaminekud, hädavajalikust jäi puudu pool miljonit marka. Suurim sissetulekuallikas oli endiselt kinnisvara. Eelarve puudujääk plaaniti katta laenuga, riigilt saadava toetusega ja maksude tõstmisega. Rohkem plaaniti kulutada hoolekandele ja arstiabile. 292 Novembris poliitilised olud muutusid. 9. novembril toimus Saksamaal riigipööre, 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiègne i vahe rahule. Samal päeval alustas Tallinnas tööd Eesti Ajutine Valitsus, järgmisel päeval täpsustati Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu Vanematekogu ühisistungil Ajutise Valitsuse koosseisu ning jagati ministriportfellid. 13. novembril andis maapealik von Zahn Eestimaa provintsivalitsuse üle Eesti esindajatele Jüri Jaaksonile ja Peeter Põllule ERA , l p, linnavolikogu koosolekute protokollid, ja Verordnungsblatt 1918, 7. juuni, art ERA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, Samas, l p, linnavolikogu koosolekute protokollid, 6.9. ja

326 Tartu Esimese maailmasõja ajal Igapäevased tarbekaubad ja teenused, raha Tarbekaupadega paremaks varustamiseks asutati aasta juulis kubermangu toitlus komitee juurde vastav osakond, kel aeg-ajalt õnnestus üht-teist vajalikku, peamiselt riiet, hankida. 293 Igapäevast kauplemist takistas ajuti sularahapuudus, mis eriti teravaks muutus aasta lõpul. Selle leevendamiseks jõustati 27. jaanuaril 1918 täitevkomitee määrus, millega keelati omada 1000 rublast suuremat sularahakogust, ülejääk tuli panna jooksvale arvele. Tööstus- ja kaubandusasutustel võis olla kaheks päevaks vajalik sularahakogus. Puudus oli ka peenrahast: ainsa peenrahana olid kasutuses tsaarimargid, mis olid kulunud ja mustad. Segadust suurendasid erinevad käibel olevad rahatähed. Harjumuspäraste tsaarirublade kõrvale tulid aastal kasutusele nn duumarublad ehk 250-ja 1000-rublased kupüürid, mis lasti käibele Venemaa Ajutise Valitsuse 26. aprilli korraldusega. 17. septembril 1917 tulid Ajutise Valitsuse peaministri Aleksandr Kerenski korraldusel käibele nn kerenskid, väikeses formaadis, numbrite ja allkirjadeta 20- ja 40-rublased rohelisel põhjal punases trükis kupüürid, mida anti välja poognatena. Saksa okupatsiooni ajal tulid Eestis ringlusse Ida Laenukassa rublad ehk idarublad (oberostid) ja -margad ning Saksa riigimargad aastal olid need kõik korraga käibel. Tartu komandandi 13. märtsi määrusega kehtestati kerenski ja duumarubla kursiks üks mark ning tsaarirubla kursiks 1 mark ja 25 penni. Selle kursiga vahetati raha 15. juunini. Korraga vahetati kuni 500 rubla inimese kohta. Kuna inimestel oli Vene rublasid palju, tekkisid renteis pikad järjekorrad ning paljudel jäi raha õigeks ajaks vahetamata. Alates 15. aprillist tuli ärides aluseks võtta Saksa mark ning kauba hind näidata markades. Aprillis sai kahe marga eest kas kaks kerenskit, ühe oberosti või 1,60 tsaarirubla. Oberosti raha vastuvõtmine ja selle kurss oli kohustuslik. 294 Juunis vahetati tsaarirubla kursiga üks mark ja kümme penni ning duumarubla kursiga üks mark, kerenskite kurssi ei määratud. Nende kurssi tõlgendas iga kaupluseomanik erinevalt. 27. juunist kerenskeid enam vastu ei võetud ning 29. juuni korralduse kohaselt pidid elanikud 20. juuliks neist linnapealikule või bürgermeistrile teatama. 295 Augustis vahetati kreisikassas kerenskeid 85-pennise kursiga. 20. juulil kuulutati seaduslikuks maksevahendiks mark. Vene rublade vastuvõtmise kohustust enam polnud, hindu pidi näitama ainult markades. 296 Kuna Vene rublasid oli inimestel veel rohkesti käes, käibisid need esialgu edasi kursiga üks mark nii tsaari- kui ka duumarubla eest. 15. septembril lakkas rubla olemast seaduslik maksevahend. Tarbekaupade kriis ei leevenenud ka aastal. Pärast Saksa okupatsiooni algust katkes kaubavedu Venemaalt sootuks ning kauplused olid tarbekaupadest 293. Uus Postimees 1917, 21. detsember Postimees 1918, 15. aprill, 6. mai Verordnungsblatt 1918, 6. juuli, art 338; Postimees 1918, 21. juuni Verordnungsblatt 1918, 29. juuli, art

327 Lea Teedema tühjad. Puudus oli absoluutselt kõigest, alates saapanööridest ja lõpetades vikatite, köie, ohjanööri ja vankrimäärdega. Märtsi lõpul lubati toitluskomitee tšekkidega osta kas 6 arssinat villast või 12 arssinat poolvillast riiet, kuid paraku ei aidanud ka tšekid, sest poes riiet lihtsalt ei olnud. 297 Mai algul saabus Riiast esimene suurem saadetis pudukaupa. Edaspidi vahendas kauba hankimist 13. mail asutatud tarbekaupade muretsemise amet. Kaupmehed võisid Saksamaa kaubamajadega ka ise lepinguid sõlmida, kuid kauba sisseveoks tuli tarbekaupade muretsemise ametist luba saada. Saabunud kaup oli kallis ja selle kvaliteet kehv. Riie meenutas paberisegu, must rullniit oli habras ja sellega õmmeldud ülikonnad lagunesid. 298 Olematu kvaliteediga saapanööride paar maksis endise viie kopika asemel kopikat. Puudus oli saapataldadest, järjest rohkem käidi palja jalu. Korraldati kursusi, kus õpetati kingi tegema käepärastest materjalidest, riide- ja nahatükkidest. 299 Suitsetajaid piinas tubakanälg. Poes tubakat ei olnud, hangeldajalt ostes tuli varem kopikat maksnud tubakapaki eest maksta rubla. Aprillis sai kaupmees Karl Holst Riiast kolm vagunit paberosse, osta soovijate saba ulatus poest kuni jõe äärde välja. 300 Tubakadefitsiit kestis, sest ka Venemaal sai pabe rosse vaid kaartidega, ning kuna sealsel mustal turul olid hinnad tõusnud piisavalt kõrgele, ei olnud hangeldajail mõtet kaupa välja vedada. 301 Alates 1. septembrist kehtes tati tubaka monopol. Kõik kauplused, kus oli rohkem kui 2000 paberossi, üle 5 naela tuba kat või üle 100 hülsi, pidid 15. augustiks ülejäägist linnapeali kule teatama. 302 Pärast augusti lõpu ümberkorraldusi linna valitsemises võis tubakat, tubakasaadusi ja tikke tellida ainult tarbekaupade muretsemise ameti kaudu. Oktoob ris said mõned kauplused Vene paberosse, mida müüdi 25 tükki nelja marga eest. 303 Suvel andis järjest teravamalt tunda seebipuudus, eriti vähe oli saada pesuseepi. Odavam, 6 8 marka maksnud seep oli nii viletsa kvaliteediga, et ühe pesukorra peale kulus perekonnal rohkem kui 25 marka. Paremat, 10 marka maksvat seepi oli harva saada. Seebivabrikutel keelati seebi valmistamiseks loomarasva kasutada. 304 Iga müügile tulnud kaup oli uudisväärtusega. Augustis tuli müügile küünlaid ja seebikivi, septembris vaha- ja steariinküünlaid ning Lutheri vabriku puunõusid, 297. Postimees 1918, 30. märts ja 4. aprill Postimees 1918, 20. juuli Postimees 1918, 6. juuni ja 19. august Postimees 1918, 25. märts ja 24. aprill Postimees 1918, 10. juuli Verordnungsblatt 1918, 6. juuli, art 328; Postimees 1918, 3. ja 5. august Postimees 1918, 15. oktoober Postimees 1918, 20. august. 327

328 Tartu Esimese maailmasõja ajal oktoobris oli jälle saada vankrimääret ja voolumõõtjaid, novembris Lutheri vabriku puust kooliranitsaid. 305 Piirangud igapäevaelus Juba 15. veebruaril 1918, veel enne Saksa vägede sissetungi Eesti mandri ossa, keelas AOK 8 ülemjuhataja Gustav von Kirchbach okupeeritud alade elanikel koosolekute pidamise, ajalehtede väljaandmise, relvade hoidmise, endiste Vene sõjaväelaste ja punakaartlaste varjamise, ilma loata jumalateenistuste pidamise jne. 306 Vahetult pärast Tartusse saabu mist 24. veebruaril lasksid sakslased maha salga Vene sõjaväelasi ning uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Mahalaskmise kohta kuulujuttude levitamise keelas Tartu komandant 2. märtsil karistuse ähvardusel ära. 25. veebruaril kehtestati linnas koman dandi tund kella kuuest õhtul kuni kella kuueni hommikul, erandi moodus tasid linnavalitsuse liikmed ning isikud, kellele see oli vaja lik teenistusülesannete täitmiseks. Telefonivõrku lubati kasu tada ainult sõjaväe asutustel, keelati lendlehtede ja trükiste levitamine, poed tohtisid lahti olla ajavahemikus märtsil lükati koman dand itunni algus seniselt kella kuuelt õhtul edasi kella üheksani ning alates 6. juunist kuni süda ööni. Öölubasid sai komandantuurist ning alates 22. maist linnapealiku ametist. Ühekordse ööloa eest tuli välja käia 50 penni ning kuuajase loa eest kolm marka, millele lisandus 50 penni margi eest. 308 Igapäevaelu reglementeerivaid määrusi lisandus igas eluvaldkonnas. Pärast 20. märtsi ei tohtinud kanda Vene mundrit, kaasa arvatud üliõpilaste ja kooliõpilaste mundrid. Mundri kandmine oli lubatud vaid eraldusmärkide, nööpide jms eemaldamisel, mundri ümbertegemisel või selle ülevärvimisel. Keeldu korrati veel hiljemgi. Kõiki Vene ametnikke kohustati end üles andma. 309 Kirju võis saata ainult lahtiselt ja kirja saatja pidi olema märgitud. Jalakäijail lubati kõnniteel liikuda ainult paremal pool, tänavail kogunemine ja salkades liikumine keelati. 310 Keelati vene keele kasutamine asjaajamises. Venekeelsed tänavanimed ja ärisildid tuli 15. aprilliks vahetada saksa- või saksa- ja eestikeelsete vastu. Kõik teated olid ametiasutustes väljas ainult saksa keeles ning inimestel oli raske asju ajada Postimees 1918, 26. august, 26. september, 7. ja 12. oktoober, 5. november Verordnungsblatt 1918, 8. mai, art Dorpater Zeitung 1918, 25. veebruar Postimees 1918, 22. august ERA , l. 7, komandant von Reichenbachi teadaanne; Postimees 1918, 14. märts, 22. aprill, 29. august Postimees 1918, 8. märts, 6. aprill. 328

329 Lea Teedema Saksa keele kasutamist nõuti ka kauplustes ning selle vastu eksijaid ähvardas äri sulgemine. 311 Mais alustati isikutunnistuste väljaandmiseks elanike üleskirjutamist. Isikutunnistus pidi alati kaasas olema mai korraldusega keelati Liivi- ja Eestimaal seltside tegevus ja koosolekud. Poliitilise iseloomuga seltsid suleti, teistest tuli linnapealikule 20. juuniks teatada. Ürituste korraldamiseks loa saamiseks tuli vähemalt viis päeva varem kreisi- või linnapealiku poole pöörduda. 313 Tartu komandandi von Reichenbachi korralduse kohaselt lubati inimesi korterisse registreerida ainult komandantuurist välja antud korterisedeli alusel, korterist väljaregistreerimisest tuli samuti teatada. Iga korteriomanik, kellel oli kasutada neli või rohkem tuba, pidi andma ühe korralikult möbleeritud toa ohvitseride korteriks. Sõjaväe vajadusteks võeti korporatsioon Sakala maja ja üliõpilaste ühiselamu. 314 Maksustatav üüritulu algas endise 150 rubla asemel 60 rublast mail kehtestati sissetulekumaksu seadus. Maksustatavaks sissetulekuks oli palk, sissetulekud kinnisvaralt, ettevõttest või kapitalilt. Kuni 2000-margane aastasissetulek maksustati ühe protsendiga, kuid mitte vähem kui 8 margaga. Iga järgmise tuhandega maksuprotsent suurenes. 316 Endised jalgrattaload ja -numbrid muutusid kehtetuks, uued sai linnapolitseist ning need kehtisid ainult linna piirides. Peagi lõpetati jalgrattalubade väljastamine kuni uute määruste tulekuni sootuks. Järgmise korraldusega kästi kõik väljaantud jalgrattaload 5. juuliks linnapealikule tagastada. Uue saamiseks tuli talle esitada kirjalik avaldus. 317 Sõidukeeld laienes ka mootorpaatidele. 6. augustil andis linnakomandant korralduse, mille järgi pidi veesõidukite omanikel sõiduki kasutamiseks olema komandantuuri luba ning sõiduk pidi olema varustatud numbriga. Korralduse eirajaid trahviti. 318 Inimeste reisimist reguleeris 12. aprillil kehtestatud reisimiskorraldus. 319 Elukohast lahkujal pidi kaasas olema kas pass või kreisipealiku või komandandi allkirja ja templiga isikutunnistus. Mujale elama asumiseks tuli esitada kirjalik palve, milles pidi olema näidatud uus elukoht ERA , l. 7, komandant von Reichenbachi teadaanne; Postimees 1918, 7. ja 30. mai, 22. august Postimees 1918, 15. mai Verordnungsblatt 1918, 27. mai, art 259; Postimees 1918, 12. juuni Postimees 1918, 19. ja 21. märts ERA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, Verordnungsblatt 1918, 23. mai, art Postimees 1918, 19. aprill, 15. mai ja 29. juuni Postimees 1918, 7. august Verordnungsblatt 1918, 29. aprill, art

330 Tartu Esimese maailmasõja ajal Margarete Hildebrandile kuuks ajaks antud ööluba. ERA , pagineerimata Vähehaaval taastus raudteeliiklus, esialgu Tapale ja Valka viivatel liinidel, peagi ka Riia ja Tartu ning Berliini ja Tapa vahel. 320 Tartu maakonnas võis kuni 30. aprillini rongiga sõita vabalt kuni Sangaste ja Pedja jaamani, kuid hiljem oli selleks vaja komandantuuri luba. Sõiduloal pidi kirjas olema reisija rahvus, elukoht ja sõidu põhjuse kirjeldus. Loa saamine ei olnud lihtne, selleks võis kuluda nädalaid. Nii näiteks tuli 4. juunil sisseantud palvekirjale, kus paluti luba sõiduks Pihkvasse, vastus 6. juulil. Võimude silmis kahtlastele isikutele ei antud luba aga üldse. 321 Mai lõpul antud korralduse järgi piisas edaspidi Tartu, Valga, Võru, Viljandi, Paide ja Rakvere maakonda sõitmiseks loa saamiseks senise palvekirja asemel suulisest palvest, kuid taotlejal pidi olema sõrmejäljega isikutunnistus ja politseitunnistus, mis tõendas, et ta oli Tartus viibinud vähemalt kaheksa päeva. 322 Sõiduluba oli ühekordne ja maksis ühe marga, mitmekordne luba väljastati vaid erandjuhul. Alates 7. augustist tuli loa saamiseks ära anda toidukaardid, mis tagastati pärast reisilt naasmist. Pärast reisi tuli sõiduluba tagasi anda. Rongireisil piirati pagasi hulka kolme puudaga, iga puuda eest tuli maksta kaks marka. Suurema koguse vedamiseks andis loa sõjaväe raudtee 320. Postimees 1918, 9., 16. ja 25. märts H. Kruus. Saksa okkupatsioon Eestis, lk 49, 54; Postimees 1918, 10. juuli Postimees 1918, 30. mai. 330

331 Lea Teedema Ester Tuchi isikutunnistus. EAA , l p korraldamise peakontor. Septembris tekkis rongiliikluses tõrkeid, osal liinidel liiklus ajutiselt peatati. 323 Oktoobris hilinesid rongid järjest sagedamini, sõitjaid oli palju, vagunid olid külmad ja neid valgustati küünaldega. 15. oktoobril katkestati sõidulubade väljastamine sootuks ning reisirongide liiklus peatati väidetavalt toiduainete sisseveo paremaks korraldamiseks novembril liiklus taastus, reisiloa taotlemise asemel piisas pildiga isikutunnistusest, millele tuli endises reisilubade väljaandmise büroos tempel peale võtta ning lisada kolmemargane tempelmark. Endiselt vajati reisiluba sõiduks piiriäärsetele aladele, nagu Narva ja Pihkvasse Postimees 1918, 28. august, 23. september Postimees 1918, 10. ja 16. oktoober Postimees 1918, 5. ja 6. november. 331

332 Tartu Esimese maailmasõja ajal Keelati tuvide laskmine, sest juhtumisi olid paar korda pihta saanud ka kirjatuvid mail kehtestati koeramaks: koeraomanik pidi iga üle ühe kuu vanuse koera eest tasuma aastas 30 marka mail avati endisel üleveokohal jalakäijate nahksild, mille ületamise eest tuli maksta kaks penni. Pontoonsild anti rendile ja sellegi ületamine maksustati. 328 Rohkem tuli maksta ka jõest üleveo eest ühe kopika asemel kaks. Tõusis ka mustuse väljaveo tasu: kuupjala eest tuli maksta 30 kopikat. 329 Rasked elutingimused sundisid paljusid linnast lahkuma ning igapäevases elus oli vähe rõõmustavat. Kui aastal oli Tartus umbes elanikku, siis aasta sügiseks oli järel kõigest Toiduainetega varustamine aasta raskused toiduainetega tulid kaasa aastasse. Selleks ajaks oli olukord raudteel jõudnud sügavaimasse kriisi. Vedude hulk kahanes vagunite vähesuse, remontimata teede ja tööjõupuuduse tõttu mitu korda aasta oktoobris kinnitatud veokava kohaselt pidi nii novembris kui ka detsembris ning jaanuaris Tartusse jõudma 21 rukki-, 4 nisu-, 25 rukkijahu- ja 36 nisujahuvagunit. Sellest kõigest jõudis jaanuari lõpuks kohale ainult 4 vagunit rukkijahu ja 31 vagunit nisujahu. Rukkijahu tagavara oli jaanuaris ainult 1400 puuda, jahu hind tõusis 365 ja leiva hind 440 kopikani puudast. 331 Rohkem oli saada liha ja võid, mille hind langes tänu Tallinna saabunud suuremale kogusele Siberi võile. Nael võid maksis 1,35 1,80 rubla, munapaar kopikat, vakk kartuleid 4,50 5 rubla. Põhjarinde ülem keelas Valga, Volmari (Valmiera), Viljandi, Pärnu ja Võnnu maakonnast kariloomade ja igasuguste toiduainete väljaveo jaanuaril arutas rukkijahu- ja rukkikriisi maakonna toitluskomitee. Vilja sundvõtmise asemel otsustati esialgu panustada vabatahtlikule müügile. Jaan Tõnisson lubas Põhja-Balti Komitee kaudu ühendusse astuda talunikega ja LÜÖS-i president Erich von Oettingen mõisaomanikega. Päevase leivavajaduse katmiseks vajas linn 720 puuda jahu. 5. veebruari koosolekul osalesid ka valdade esindajad. Tõnissoni hinnangul linn sõna otseses mõttes nälgis. Määrati kindlaks, kui palju vilja iga vald annab ja kuhu viib. 7. veebruaril jõudis Jõgevalt Tartusse kaks vagunit rukist Postimees 1918, 6. juuli Verordnungsblatt 1918, 23. mai, art Postimees 1918, 13., 25. mai ja 1. juuni ERA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, А. Л. Сидоров. Железнодорожный транспорт России в первой мировой войне и обострение экономического кризиса в стране. Исторические записки 1948, т. 26, lk EAA , l p, maakonna toitluskomitee koosoleku protokoll, Postimees 1917, 20. ja 27. jaanuar. 332

333 Lea Teedema Linnavalitsusele tehti ettepanek leiva kättesaadavuse parandamiseks suurendada leivamüügikohtade arvu, seni müüdi leiba üheksast kohast. 333 Maakonna mõisnikud lubasid anda 6210 puuda rukist, 1000 puuda nisu ja 1435 puuda otra veebruaril kehtestati leivakaardid, millega iga inimene sai päevas osta naela leiba hinnaga kümme kopikat nael. 335 Märtsi algul oli linnas vaid 1000 puuda vilja, sõjaväelt loodeti lisaks saada 6000 puuda. Märtsi lõpuks olukord paraneski, jahu oli 7000 puuda, lisandus 9 vagunit rukist ja 24 vagunit nisu. Tulekul oli veel 20 vagunit, mille saabumisel jätkunuks jahutagavaradest pooleteiseks kuuks. Linna toitluskomitee plaanis veel osta puuda kartuleid. 336 Märtsis maksis puud rukkijahu 4 rubla. Võid oli saada kõrge hinna eest. Rahva hulgas levisid kuulujutud Siberi raudteel kinni olevast 4 miljonist puudast lihast, kuid need tunnistati alusetuks. 337 Suhkrut tuli jaanuaris-veebruaris 12 vagunit, millest toitluskomiteele anti jagamiseks seitse. Tulekul oli veel viis. 338 Alates 29. aprillist osalesid linna toitluskomitee koosolekutel Tartu Nõukogu täitevkomitee esindajad. Kuna linnas jahu järjekordselt nappis, otsustati linna toitlus komitee 8. mai koosolekul anda leiva asemel pool naela nisupüüli ja selle otsalõppemisel pool naela hernejahu päevas. Olukorda raskendas pärast Lõuna-Eesti maakondade Eestimaa kubermanguga liitmist saabunud mõningane segadus asjaajamises, sest toiduaineid ei saadud enam ei Riiast ega ka veel Tallinnast. 12. mail teatas linnapea Heinrich Luht, et Tallinnast on saabumas kaks vagunit rukist ja moodustamisel on Põhja-Liivimaa toitluskomitee. Linnavolinikud Nikolai Štšukin ja Johann Anderson saadeti Pihkvasse ja Petrogradi rukkijahu hankima. 339 Mai keskel saabus kolm vagunit rukist, üks vagun nisujahu ja kaks vagunit herneid mail sõitis Luht ise toiduainete hankimiseks Pihkvasse ja sealt Petrogradi, et sõjaväevõimude ja toitlusministeeriumi esindajatega toiduainete saamise üle läbi rääkida. Tal õnnestus saada Põhjarinde varustusülemalt kaks vagunit rukist. Juuni algul tõsteti leiva hind 12 kopikale naelast juunil tegid täitevkomitee esindajad toitluskomiteele ettepaneku võtta kogu pagarite jahu arvele ning kohustada neid sellest 333. Postimees 1917, 6. ja 8. veebruar EAA , l , LÜÖS-i teade maakonna toitluskomiteele, Postimees 1917, 14. veebruar EAA , l p, linna toitluskomitee koosolekute protokollid, 9., 23. ja Postimees 1917, 10. ja 11. veebruar EAA , maakonna toitluskomitee protokollid EAA , l p, linna toitluskomitee koosolekute protokollid, 8. ja ; Postimees 1917, 10. ja 15. mai Postimees 1917, 15. mai Postimees 1917, 31. mai ja 1. juuni. 333

334 Tartu Esimese maailmasõja ajal leiba küpsetama ja kindla hinnaga müüma. Toitluskomitee kohaldas nõuet ainult saiale ja nisuleivale märtsil 1917 kehtestas Ajutine Valitsus kohalike toitluskomiteede asutamise määruse. 343 Selle alusel asutati Eestimaa kubermangu toitluskomitee, kes otsustas 19. mail senised maakondade ja linnade toitluskomiteed reorganiseerida laiemal põhjal töötavateks organisatsioonideks. Uutesse komiteedesse kuulusid ühistute, kaupmeeste, linnavalitsuse ja täitevkomitee esindajad. Uus Tartu linna toitlus komitee kogunes 20. juunil, selle esimeheks valiti Peeter Lukin, tema asetäitjaks täitevkomitee esindaja Vassili Doskinski, endise komitee asjaajamine anti uuele üle. 344 Toiduainetepuudus põhjustas rahutusi. 14. juunil kogunes rahvamass linna toitluskomitee ette ja ähvardas sisse murda, 15. juunil nõuti täitevkomiteelt läbiotsimiste korraldamist ettevõtetes ja korterites, kus väidetavalt hoiti ülemääraseid toiduaineid. Läbiotsimisi tehtigi ja konfiskeeriti ka toiduaineid. 16. juunil kutsus täitevkomitee kokku linna ja maakonna toitluskomitee ning Põhja-Liivimaa toitluskomitee ühiskoosoleku linnapea ja abilinnapea osalusel. Täitevkomitee toiduainetesektsioon koostas toiduainete õiglasema jaotamise kava juunil üritas rahvahulk sisse murda Tartu Eesti Majandusühisusse, rahva rahustamiseks ja laialiajamiseks toodi kohale soldatid. Edasiste ekstsesside ärahoidmiseks keelas miilitsaülem eraisikute palvel algatatud läbiotsimiste korraldamise juulil andis linna toitluskomitee kõikidele ettevõtetele ja asutustele korralduse 22. juuliks oma valduses olevatest rukkijahu- ja rukki-, nisujahu- ja nisu-, suhkru-, kruubi-, herne- ja suhkrutagavaradest teatada. Sama pidid tegema korteriomanikud. Kogused, mis ületasid kaht puuda jahu ja nelja puuda suhkrut inimese kohta, tuli ära anda. Juulis oli müügil tangu, kuid müügilt kadus tee. 347 Augusti lõpuks oli rukki turuhind tõusnud 6,30 rublani puudalt, kehtestatud piirhind oli 5,40. Koostöös maakonna toitluskomiteega otsustati kohe alustada vilja kokkuostu ning arutada lihamüügi korraldamist toitluskomitee kaudu. Liha piirhinda ei määratud, sest kardeti, et see kaob siis üldse müügilt. 348 Augustis tõusis rukkileiva hind 16-le ja nisuleiva hind 20 kopikale naelast. Suhkrut peaaegu ei olnudki, levis kaardimäng suhkru 342. EAA , l p, linna toitluskomitee koosoleku protokoll, Собрание узаконений и распоряжений правительства, 18 апреля 1917, отдел первый, 85, art EAA , l , linna toitluskomitee koosoleku protokoll, ERA R , l , täitevkomitee koostatud ülevaade juuni sündmustest; Postimees 1917, 16. ja 27. juuni; Известия Юрьевского совета солдатских и рабочих депутатов 1917, 27. juuni Postimees 1917, 20. ja 22. juuni EAA , l , linna toitluskomitee koosoleku protokoll, ; Postimees 1917, 21. ja 24. juuli EAA , l p, linna toitluskomitee koosoleku protokoll,

335 Lea Teedema peale. 349 Toiduainete vähesus tekitas asutuste vahel pingeid. Linna toitluskomiteel oli aeg-ajalt tülisid maakonna toitluskomiteega, kes väidetavalt takistas valdadest linna leiva toomist. Talunikele otsustati vabatahtliku müügi korral maksta puuda vilja eest 6,10 rubla, vastasel korral tuli vili rekvireerida 2,70-rublase hinnaga. 350 Septembri lõpul haaras Tartut järjekordne tõsine toiduainetekriis, leiba jätkus vaid mõneks päevaks. Linna toitluskomitee keelas linnast toiduainete väljaveo, saabuvad toiduained tuli adresseerida toitluskomiteele. Lahkunud üürnike toidutšekid tuli toitluskomiteele tagastada. Pidevalt oli probleeme piimaga. Piima vähesuse tõttu rünnati neid, kes piima turule tõid, ja võeti see lihtsalt ära. Piimapuuduse kõrvaldamiseks otsustati sõlmida mõne mõisniku või meiereiga piima tarnimise kokkulepe. Paraku tõusis piimasaaduste turuhind piirhindadest kiiremini ning peagi ei rahuldanud kubermangu toitluskomitee kinnitatud 2,50-rublane võinaela piir hind ega piima 35-kopikane toobihind enam müüjaid. Augustis oli võinaela turuhind 4,50 rubla, piimatoobi eest soovisid müüjad 45 kopikat. 351 Müügile toodud piim oli tihti viletsa kvaliteediga ning piirhinnast ei peetud kinni. Sageli veeti piima välja ilma toitluskomitee loata, koguseid varjati ja osa piimatootjaid lihtsalt keeldus piima toomast. Piimatootjate juurde saadeti üleantavate koguste kontrollimiseks sõjaväemiilits oktoobril arutati linna piimaga varustamist kubermangu, maakonna ja linna toitluskomitee ning karjapidajate ühiskoosolekul. Karjapidajad ei pidanud piima müümist seniste piirhindadega võimalikuks, sest maal maksti toobi piima eest juba 70 kopikat, ning soovisid hindade vabakslaskmist. Piima ja või hind ei olnud vastavuses: piima müümise asemel oli kasulikum teha sellest võid, sest või müügi hind oli kallim. Pidevalt kummitas piimalehmade rekvireerimise hirm ja soldatite omavoli. Viimased võtsid piima mõnikord maksmata ära. Kuigi algul nõudsid piimatootjad toobi piima eest 60 kopikat, lepiti lõpuks kokku 50 kopikas, poest väljamüügil 53 kopikas toobi eest. Piimaloomade rekvireerimise vältimiseks tuli karja kasvatajatel linna toitlus komiteega leping teha. Uued hinnad hakkasid kehtima 25. oktoobrist novembril andis Põhja-Liivimaa toitluskomitee välja määruse piima ja piimasaaduste müügi ja nendega varustamise kohta. Linnadele ja alevikele määrati kindlad varustuspiirkonnad. Keelati juustu ja hapukoore valmistamine ning piimasaaduste väljavedu Võru ja Tartu maakonnast ilma Põhja-Liivimaa toitlus komitee loata. Tartus kehtestati piima müügihinnaks 53 kopikat. Piimatootjatel tuli hakata pidama piimaraamatuid, kuhu pandi kirja, kui palju piima toodeti ja kui palju müüdi; 349. Postimees 1917, 15. ja 17. august EAA , l p, linna toitluskomitee koosoleku protokoll, ERA , l , Tartu linna toitluskomitee 26. augusti määrused nr 2 ja 3; EAA , l p, linna toitluskomitee koosoleku protokoll, Postimees 1917, 9. oktoober Postimees 1917, 24. oktoober. 335

336 Tartu Esimese maailmasõja ajal kehtestati kohustuslikud müüginormid. Juustule, võile ja kohupiimale määrati kindlad kokkuostuhinnad septembril arutas linna toitluskomitee liha jagamist kaartide alusel, kuid lükkas selle kuni vajalike tagavarade muretsemiseni edasi. Lihaga spekuleerimise vähendamiseks peeti vajalikuks avada veel viis lihapoodi. Saiaküpsetamine otsustati üldse lõpetada ja saia asemel inimestele jahu välja anda. Arutuse all oli ka linnale oma piimakarja soetamine. 355 Kubermangukomissari abi Juhan Ostrat, Põhja-Liivimaa toitluskomitee esimees Lui Olesk, Tartu maakonnavalitsuse esimees Johan Jans, Tartu maakonna toitluskomitee esimees Heinrich Prima (Priima), Tartu linna toitluskomitee esimees Peeter Lukin, LÜÖS-i esindaja parun Nolcken, Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi esimees Mihkel Pill ja Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõu kogu täitevkomitee esimees Pēteris Bruņenieks pöördusid 30. septembril Tartumaa elanike poole üleskutsega linnale vilja anda ning teavitasid toiduainete hankimiseks tarvitusele võetavatest abinõudest. Põllupidajatel kästi tarbimist piirata, loomadele lubati vilja sööta ainult äärmisel vajadusel, keelati igasugune vilja väljavedu. Kutsuti üles normist üle jäävat vilja kehtestatud hinnaga vabatahtlikult müüma. 12. oktoob rini sai vilja anda vabatahtlikult, pärast seda hakati rekvireerima. 356 Oktoobri algul teatas toitlusministeerium, et Sise-Venemaalt ei tarnita Tartusse vilja kuni detsembrini. Saiajahu vähesuse tõttu lõpetati 9. oktoobrist saia küpsetamine, saiajahu anti ainult arstiretseptiga oktoobril andis Põhja-Liivimaa toitluskomitee välja loomade söödanorme ja elanike toidunorme kehtestava määruse. Kuni uue lõikuseni pidi iga inimene saama kuus 20 naela rukist ja 10 naela otra. Alates 15. oktoobrist keelati Tartu ja Võru maakonnas puhtast jahust leiva küpsetamine (tainasse tuli vähemalt 25 protsenti lisada keedetud kartuleid), üle normi olevast viljast tuli toitluskomiteedele teatada ja vili ära müüa. Toidupoodides oli oktoobris nii suur tunglemine, et korra hoidmisega oli raskusi, toiduainete saamiseks tuli tundide kaupa järjekorras seista. Luhtus ka plaan Petrogradist piimasaaduste vastu 20 vagunit vilja vahetada, sest seal üleliigset vilja ei olnud. 12. oktoobrist keelas Põhja-Liivimaa toitluskomitee linnastest õlle pruulimise ja mõdu keetmise. 358 Rukkileiva hind tõusis oktoobris 21 kopikale ja nisuleiva hind 25 kopikale naelast. Oktoobris andis Põhjarinde ülemjuhataja üleüldise rekvireerimise ja evakueerimise käsu, millega elanikele oleks toiduaineid jäetud ainult kuni 1. jaanuarini EAA , l , Põhja-Liivimaa toitluskomitee koosoleku protokoll, EAA , l p, linna toitluskomitee koosoleku protokoll, Postimees 1917, 30. september Postimees 1917, 7. oktoober EAA , l , Põhja-Liivimaa toitluskomitee koosoleku protokoll, ; Postimees 1917, 11. ja 12. oktoober. 336

337 Lea Teedema 16. oktoob ril pidasid sel teemal nõu Põhja-Liivimaa toitluskomitee ja Tartu Nõukogu täitevkomitee, maakonnavalitsuse ning paljude ühiskondlike organisatsioo nide esindajad. Rekvireerimiskäsk tekitas protesti terves Eestis. 25. oktoobril toimus Põhjarinde toitlusvalitsuse ning linnade ja maakondade toitluskomiteede nõu pidamine. 359 Rekvireerimise otsus õnneks tühistati. 30. septembri üleskutse vilja vabatahtlikult müüa andis vähe tulemusi, asutati kümme rekvireerimiskomisjoni. Vajaduse korral maksti kehtestatud hinnast kõrgemat hinda, kuni 10 rubla puuda eest. Ostetud viljast jätkus ainult igapäevaseks vajaduseks, tagavaraks ei jäänud midagi. Ka sõjaväge tuli varustada. Kartulitest puudust ei olnud, neid oli varutud puuda. 13. novembril otsustati Tartumaalt rekvireerida puuda rukist ja puuda otra. 360 Turule toodi müügiks palju sigu ja liha hind langes, tervet siga ostes maksis nael liha kopikat endise kahe rubla asemel. 361 Alates 1. novembrist kehtestati suhkrumonopol, peensuhkru hinnaks määrati 142 kopikat ja tükksuhkru hinnaks 150 kopikat naelast, kõigist suhkrutagavaradest tuli aktsiisivalitsusele teatada. 1. novembril kehtestati Tartus toidukaardid novembri koosolekul otsustas volikogu tagada linna toitluskomitee rublalist laenu toiduainete ostmiseks Orjoli kubermangust. Osteti 35 vagunit rukist, mõned vagunid hernest ja õlikooke. 363 Detsembri algul müüdi leiva asemel odrajahu, kaartidega sai ka tangu ja herneid. Orjoli kubermangust saadi rukki asemel 35 vagunit kaera, millest osa õnnestus vahetada nisu ja rukki vastu. Enam ei antud kaotatud toidukaartide asemele uusi. 364 Detsembris hakkas täitevkomitee järjest rohkem toitluskomiteede tegevusse sekkuma. 23. detsembril andsid kõik toitluskomiteed koos täitevkomitee toitlusosakonnaga välja ühise määruse, millega kohustati kõiki põllumajanduslikke maja pidamisi iga külvatud tessatini pealt müüma kehtestatud hinnaga vähemalt 10 naela otra või rukist. 365 Toiduainete väljaveo lubasid hakkas väljastama täitevkomitee toitlusosakond. Linna toitluskomiteesse saadeti oma esindajad, alustati maakonna komitee asjaajamise ülevõtmist. Põhja-Liivimaa toitluskomiteelt nõuti osa sissetulekute loovutamist, sest täitevkomitee sõnutsi olid nad osa toitluskomitee ülesandeid üle võtnud ning tegelesid samuti toiduainete sisseveo korraldamise ja 359. Postimees 1917, 19., 21. ja 23. oktoober Postimees 1917, 6. ja 14. november Postimees 1917, 7. november Postimees 1917, 19. ja 27. oktoober EAA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll, Молот 1917, 22. detsember EAA , l , Põhja-Liivimaa toitluskomitee koosoleku protokoll, ; Uus Postimees 1917, 29. detsember. 1 tessatin = 1,0925 ha. 337

338 Tartu Esimese maailmasõja ajal väljaveo takis tamisega. Takistamine tähendas tavaliselt raudteejaamas inimestelt toiduainete rekvi reerimist. Toitluskomitee ei pidanud sissetuleku jagamist võimalikuks, sest pidas ennast kroonuasutuseks detsembril otsustas täitevkomitee kogu toiduainetega varustamise kureerimise koondada täitevkomitee toitlusosakonna alla ning saata oma agendid Venemaa lõunapoolsetesse kubermangudesse toiduaineid hankima aasta lõpul oli turul saada põhiliselt kapsaid ja juurvilja. Maal ostsid hangeldajad toiduaineid kokku, mis tõstis toiduainete hinnad järjest kõrgemale. Toop piima maksis kopikat, nael võid 6 8 rubla, vakk rukkijahu rubla, vakk kartuleid rubla aasta algul valitses turul täielik toiduainete puudus. 3. jaanuaril otsustas täitevkomitee toitlusosakond koondada leiva küpsetamise Cerese, Pain Normali ja Elmar Böningi (Boening) tehasesse ja pani linna toitluskomitee neid kontrol lima. Kuigi piima toodi linna endisest rohkem, müüdi suur osa sellest ilma loata. Lahenduseks peeti piimapoodide arvu suurendamist ning piimale ja võile kaardisüsteemi rakendamist. 369 Linna toitluskomitee ei pidanud aga kaardisüsteemi sisseseadmist võimalikuks, sest ei suudetud tagada kaartidega väljaantavat kogust ega suurendada ka poodide hulka. Suhkrut müüdi jaanuaris poolteist naela inimese kohta, nael peasuhkrut maksis 75 ja nael peensuhkrut 71 kopikat. 370 Tellitud kaup hilines. Vähendati leivanormi. 19. jaanuaril tegi täitevkomitee toitlusosakond ettepaneku, et võtab Cerese leivatehase enda juhtimisele ja et A. le Coqi tehases olev oder tuleb rekvireerida jaanuaril otsustas täitevkomitee linna toitluskomitee ja täitevkomitee toitlusosakonna ühendada. 372 Poltavast osteti 25 vagunit jahu, mille kohalejõudmise kiirendamiseks saadeti kohale soldatid. 25. jaanuarist müüdi inimestele linna toitlusosakonna kaartidega veerand naela võid hinnaga 4 rubla ja 10 kopikat nael. Et kõikidele seda korraga ei jätkunud, määrati kindlaks ostujärjekord veebruaril asendus enamlaste okupatsioon Saksa okupatsiooniga. Märtsis- aprillis oli Tartus olukord toiduainetega üldiselt rahuldav. Mingil määral oli toiduaineid turul kogu aeg saada. Oskar Rütli mälestuste põhjal seisid Saksa sõdu rid 366. Uus Postimees 1917, 16. detsember Молот 1918, 2. jaanuar Uus Postimees 1917, 29. detsember Молот 1918, 10. jaanuar EAA , l , linna toitluskomitee koosoleku protokoll, ; Uus Postimees 1917, 15. detsember Молот 1918, 25. jaanuar Молот 1918, 30. jaanuar Молот 1918, 24. ja 31. jaanuar. 338

339 Lea Teedema imestusega Tartu liha- ja vorstikaupluste akende ees, vaatasid aukartusega suitsusinke ja vorstirõngaid ega tahtnud nagu uskuda, et neid võis vabalt osta ja piiramatult tarvitada. 374 Aegamööda olukord muutus. Toiduga varustamine korraldati ümber. Maakonna ja Põhja-Liivimaa toitluskomitee tegevuse võttis üle maakonna toitlus amet, mille koosseisu kinnitas sõjaväevalitsus. Amet tegeles teravilja, piima ja munade vastuvõtmise ja rekvireerimisega, põllumajandusinventari ja seemne muretsemise ja vahendamisega, kalade vastuvõtmise ja jagamisega ning statistika kogumisega. 375 Linna toitlusameti tegevust kureeris nõunik Richard Riik, kes kuulus ka maakonna toitlusametisse. Linna toitlusamet sai piima, teravilja ja liha maakonna toitlusameti kaudu. AOK märtsi otsusega keelati piima ja piimatoodete väljavedu maakonnast. Toitlusametile müüdava või hinnaks kehtestati 6 rubla naela eest ja piima hinnaks 65 kopikat toobi eest. Vabamüüki võis viia ainult toitlusametile antavast kogusest üle jääva piima. Juustu ja võid lubati edasi teha. Toitlusameti kaudu linnapoodides ja tarbijate ühisuses müüdava piima hind tõsteti 53 kopikalt 73 kopikale toobilt. Aprillis oli turul piima ja rõõska koort juba üsna vähe müügil, kuid saada oli mitut sorti jahu, kruupe, kala ja kartuleid; riisi ja tatratangu müüdi tšekkidega. 376 Erinevalt Tallinnast võis Tartus lihaga esialgu vabalt kaubelda. Kõige rohkem oli saada hobuseliha hinnaga 60 kopikat kuni üks rubla nael. Rukkileib maksis 30 ja odraleib 34 kopikat nael. 377 Alates maist hakkasid toitlusolud järk-järgult halvenema, pidevalt lisandus uusi piiranguid. 1. mail andis AOK 8 välja korralduse, millega keelati loomade, vilja ja põllumajandussaadustest valmistatud toodetega ilma loata kaubelda ja neid välja vedada. Määrati kindlaks igalt põllumajanduslikult majapidamiselt võetavate toiduainete normid ja nende eest makstav hind. 378 Praktiliselt keelati leiva, jahu ja igasuguste küpsetiste vabamüük. Vabalt võis müüa sõjaväele antavast normist üle jäävat juustu, piima, võid ja mune. 9. mail keelas linnapealik Karl Pohl elanikel linnast lahkumisel kaasa võtta rohkem toiduaineid, kui isiklikuks vajaduseks tarvis, ülejäänu konfiskeeriti mail tõsteti leivanaela hind 30 pennile ning 21. juunil 60 pennile, kuid inimesed ei olnud rahul Pain Normali vabrikus küpsetatud leiva kvaliteediga. 380 Mai lõpul ei olnud leiba enam üldse saada, ei suudetud tagada isegi leivakaartide 374. O. Rütli. Mälestusi, lk EAA , l , maakonna toitlusameti koosoleku protokoll, ; Postimees 1918, 12. juuli Postimees 1918, 21. märts, 8. ja 20. aprill Postimees 1918, 19. ja 21. märts, 11. aprill Verordnungsblatt 1918, 16. mai, art Postimees 1918, 10. mai Postimees 1918, 13. mai, 21. ja 22. juuni. 339

340 Tartu Esimese maailmasõja ajal sisseseadmiseks vajalikku kogust. Tšekkidega anti puljongivürfleid, hobuseliha ja kala müüdi vabalt. Lisandus soola- ja kohvipuudus juunil kehtestati uus leiva jagamise kord. Leiva saamise soovist tuli kaardil kirjas olnud leivapoodi nädal aega varem teada anda. Inimesi, kel oli toidutagavarasid, kutsuti üles leivakaartidest loobuma. Päevane leivanorm oli ainult veerand naela. 382 Leivajahu vähesuse tõttu segati selle hulka kuivatatud kartulikoortest jahvatatud jahu. 5. juulil vähendati linnapealik Karl Pohli korraldusega leivanormi kaheksandikule naelale. Leivapuudus oli nii suur, et linna söögimajades lõpetati toidu kõrvale leiva andmine ning sööjal tuli leib endal kaasa võtta. 383 Juuni algul tuli müügile ühelt väljavedajalt konfiskeeritud 1000 naela võid. Soovijaid oli nii palju, et võisaba ulatus Suureturu ja Küüni tänava kaudu kuni vene poodideni ja takistas liiklust juulil jõudis volikogu toiduainetega varustamise arutelul arvamusele, et leiva hinda ei tohiks tõsta ning et pärast lõikust tuleb osta vähemalt puuda vilja ja puuda kartuleid, kui arvestada üks nael kartuleid inimese kohta päevas. Viktor von Grewingki arvates pidanuks lõpetama ka kartuli väljaveo. 385 Elanike toitlustamiseks avati Jakobi tänaval asunud Alfred Grassi tütarlastekooli ruumides rahvaköök, kus vaesed said kaartide alusel tasuta toobi suppi päevas, teised maksid ühe marga. 8. juulil avati sealsamas veel kodanikeköök, kus pakuti odavat lõunat ja kohvi. Kaks supikööki avati Õnne tänaval. 386 Keelati õllemüük, kuid veini ja viina võis vabalt müüa. Linna ümbruskonna taludes kirjutati üles kõik õunapuud, isegi metsaande ei olnud võimalik vabalt korjata: korjatud marjad ja seened tuli määratud hinna eest viia kohalikule komandandile. 387 Kuna pärast aasta detsembrit ei olnud linnale suuremaid suhkru koguseid tarnitud, sai suhkrut osta ainult hangeldajailt müstilise rublase naela hinnaga. Kurioossel kombel aasta mais suhkru hind tänu hangeldajaile mõneks ajaks isegi alanes: Venemaalt toodi suhkrut salakaubana nii suurtes kogustes sisse, et hind langes rublani naelalt. Kellel suhkru ostmiseks raha ei olnud, kasutas sahhariini. 388 Oktoobris maksis peensuhkur linna poes 9 marka ja erakaubanduses marka nael Postimees 1918, 22., 23., 27. ja 29. mai Postimees 1918, 28. ja 29. juuni Postimees 1918, 6. ja 10. juuli Postimees 1918, 7. juuni ERA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, Postimees 1918, 27. juuni ja 5. juuli Postimees 1918, 8. juuli Postimees 1918, 11. mai ja 8. juuni Postimees 1918, 9. oktoober. 340

341 Lea Teedema Leiva ettetellimise kaart. EAA , l p Piirati liha tarbimist. 7. juulil kehtestas AOK 8 ülemkomando määruse, millega keelati igasugune lihaloomade tapmine kreisi- või linnapealiku loata. Kui linnas oli tapamaja, võis loomi tappa ainult seal. 390 Linnapealik Karl Pohl keelas alates 20. juulist nii loomade tapmise kui ka sisseveo. Loomad muretses edaspidi maakonna varustusamet, kes korraldas tapmise ja liha lihunikele jagamise. Iga lihunik sai ainult ette tellitud koguse. 27. juulist kehtestati lihakaardid. Kõik elanikud pidid end alates 20. juulist kindla lihamüüja juures registreerima ja andma talle liha tellimise kaardid. Müüjat ei võinud vahetada enne aasta 1. jaanuari ning registreeruda võis ainult 390. Verordnungsblatt 1918, 7. juuli, art

342 Tartu Esimese maailmasõja ajal Toidukaart. EAA , l p 342

343 Lea Teedema ühe lihamüüja juures. Liha jagati reedeti ja laupäeviti. Söögimajades keelati teisipäeviti ja reedeti lihatoitude pakkumine. Pärast keelu kehtestamist sai lihaturult osta ainult hobuseliha, mille hind oli kevadiselt kopikalt naela eest tõusnud kuni 2,50 margale. 391 Juulis sai iga inimene nädalas osta 200 grammi liha ning veerand naela võid. Või hind tõusis ühe kuuga 1,50 marga võrra ja jõudis juuli lõpuks 6,50 7,50 margani. Saada oli aedvilja ja värsket kartulit, liha, koort, piima (toop maksis 1,25 1,50 marka), hapukoort, kohupiima ja juustu, vähe oli värsket kala. 392 Linlased käisid maal toiduaineid otsimas, kuid pidid tavaliselt tühjade kätega tagasi tulema. Leevendust tõi juuli lõpul turule jõudnud suurem kogus värsket kartulit, mille vakk maksis augustis marka juuli korraldusega lubati kuni uue saagini teravilja ning jahuga taas vabalt kaubelda 394 ja turule toodi hulga jahu. 1. augustist suurendati leivanormi 50 grammilt (kaheksandik naela) 100 grammile (veerand naela) päevas. Augusti lõpul rukkijahu ja leiva hind tänu uudseviljale langes, jahu maksis marka puud, leib penni nael septembrist suurendati leivanormi 200 grammini, kuid endiselt segati küpsetamisel hulka kartuleid. Leiva võis asendada 150 grammi jahuga. 396 Oktoobris toiduainetepuudus süvenes. Nädalas võis iga inimene osta pool naela loomaliha hinnaga 2,80 marka nael, mis oli kallim kui vabamüügi ajal. Sea liha oli pärast vabamüügi keelamist müügilt kadunud. Võid said endale lubada ainult hangeldajad. Talupidajatel oli toiduainete linna turule toomine keelatud, mis süvendas toiduainetekriisi veelgi. Nael võid maksis 5 16 marka, toop piima 2 2,50 marka, munapaar kuni 1,80 marka. Nädalane leivanorm oli 3,5 naela, üks nael maksis 50 penni. Muid toiduaineid peale leiva ja liha linna toitlusameti kaudu ei saanud. Piimakaardid anti küll välja, kuid piima nendega ei saanud. Suhkrut saada ei olnud, linnapoed müüsid ainult keedist. Erakauplustes maksis suhkur marka nael. 397 Ei olnud ka kartuleid ning turul müüdi ainult aedvilja. Novembris olukord ei paranenud. Saak oli koristatud, kuid tagavaraks oli ainult puuda kartuleid ja puuda rukist. Jõuludeni olnuks vajadus puuda rukist ja puuda kartuleid. Linna oli toodud ainult neli vagu nit kartuleid, samal ajal veeti neid Tartu maakonnast välja Riiga. Kaartidega sai 200 grammi leiba ja 300 grammi kartuleid päevas ning 200 grammi liha nädalas Postimees 1918, 10., 11. ja 13. juuli, 31. august Postimees 1918, 20. ja 26. juuli Postimees 1918, 25. ja 29. juuli, 31. august Verordnungsblatt 1918, 29. juuli, art Postimees 1918, 27. juuli ja 26. august Postimees 1918, 31. august ja 16. september Postimees 1918, 18. ja 19. oktoober. 343

344 Tartu Esimese maailmasõja ajal Tangusid ja piima oli kaartidega jagamiseks liiga vähe ja või oli selleks liiga kallis. Aedvilja ja võid sai osta vabalt. Suhkur ja sool olid linnapoes kindla hinnaga vabalt müügil. Leiba müüdi linnas üheksakümnes, piima ühes ja kartuleid kolmes erapoes. Nende kõrval oli kolm linna omanduses olevat poodi. Töötas kodanikeköök ja maksuta supiköök. 398 Lihamüüjad nõudsid, et liha lastaks vabamüügile, sest nende sõnul oli neil võimalik müüa liha kaartidega kehtestatud hinnast odavamalt. Novembris lastigi lihamüük katseks üheks kuuks vabaks. Ka leivaküpsetajate arvates oli võimalik leiba 50 pennist odavamalt müüa: kulud saanuks tasa ka 30 penniga. Suve lõpul kehtestatud toidunormide järgi pidi iga inimene saama 31 naela tangu, mis oli veel novembris saamata. Toitlusametil polnud tagavarasid. Lihapuudus ei olnud nii suur isegi siis, kui oli vaja sõjaväge ja Riia rinnet varustada. Nädalane lihanorm oli 1,72 naela. Jagatav liha koosnes tihti vaid kontidest ja mõnikord ei saanud sedagi. Kuna jagatav kogus oli väga väike, osteti lisa hangeldajailt, mis omakorda hinda kergitas. Rasva ei olnud turul ammu müügil. Piimatoobi hind tõusis kolme margani, kuid ka selle hinnaga oli piima vähe saada ning vaesemad elanikud ei jõudnud seda osta. Võid jagati kaheksa kuu jooksul ainult kaks korda, viimasel korral veerand naela inimese kohta, kuid kõigile seda ei jätkunud. Kanamune ei olnud üldse saada. Kalasaagi võttis maakonna varustusamet ära. Kalaturule toodi kalu ainult eraviisil, kala oli kallis ja turg kehvake. Inimestele jagati toidukaarte, millega aga toiduaineid ei saanud. Linna toitlusametit varustav maakonna varustusamet pani linnale antavate toiduainete hinnale 20 25% juurde. Maalt linna toiduaineid vedada oli keelatud, kuid samal ajal ostsid Riia linna ja maakonna agendid maalt vabalt vilja kokku. Ei suudetud takistada vilja salajast väljavedu. Olukord toiduainetega hakkas paranema alles pärast Saksamaa riigipööret, misjärel rekvisitsioonid peatati ja linn võis ise ümberkaudsetest maakondadest vilja osta. 399 Eesti Ajutise Valitsuse põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamot andis käsu Saksa sõjaväevõimude kogutud toidutagavarad kinni pidada ja Tallinnasse saata. Turult sai jälle osta liha, jahu ja kartuleid. Kui asjaajamine sakslastelt üle võeti, oli varustusametil tagavaraks 5000 puuda rukist, 480 puuda kartulitärklist, 500 puuda soola, vagun suhkrut, supi vürflit. Kokku oli linnas 8000 puuda rukist ja 3000 puuda otra. Uue lõikuseni vajati puuda vilja. Tartu maakonnast oli võimalik saada puuda rukist. Otsustati alustada vilja kokkuostu ERA , pagineerimata, ettekanne linnapealikule toitlusolukorra kohta Tartus, ; Postimees 1918, 4. november Postimees 1918, 9., 11. ja 13. november ERA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll,

345 Lea Teedema Küte ja valgustus Peale toidunappuse valmistas elanikele muret petrooleumipuudus. Selle saamiseks ei antud aasta algul enam lootustki. Isegi kui petrooleumivagunid olid teele saadetud, ei pruukinud need sihtpunkti jõuda. Näiteks aasta septembris pidas Pihkva kubermangu toitluskomitee kinni Riiga saadetud petrooleumivagunid ning jagas need oma äranägemise järgi laiali. 401 Tartu linna toitluskomitee tellitud puudast petrooleumist jõudis oktoobris kohale ainult 2500 ning rohkem tulemas ei olnud. Detsembris müüdi igale elanikule kaks naela petrooleumi. 402 Petrooleumikriis jätkus aastal. Suvel müüsid seda vaid üksikud kaupmehed, kes küsisid naela eest 3 5 rubla. 403 Petrooleumilampide asemel hakati kasutama bensiini- ja karbiidilampe, kuid bensiini kasutamine põhjustas palju õnnetusi. 404 Elukohana tõusis hinda Karlova, sest seal andis valgust elekter aasta septembris saabunud väike kogus petrooleumi jagati asutustele hinnaga 40 marka puud. Elektriga varustasid linna endiselt Karlova elektrijaam ja linna elektrijaam, mis oli aastal ainuke kasumlik linnaettevõte. 405 Linna elektrijaama võimsust suurendati Saksa sõjaväevalitsuse hangitud uue 250-hobujõulise masinaga, mis jõudis kohale aasta mai keskel. Pärast selle töölerakendamist vabanes osa võimsusest eratarbijaile. 406 Elektriga kavatseti varustada võimalikult palju maju, kuigi mõnevõrra takistas seda voolumõõtjate puudus. Väiksema võimsusega Karlova elektrijaam põles 26. märtsil maha, töötamast lakkasid ka elektriga töötanud puurkaevud. Kuna paljudes Karlova majades oli elektrivalgustus, ei olnud sealseil elanikel ka petrooleumi varutud. Jaama taastamist alustati suvel, 8. juunil sõlmiti uue elektrijaama ehitamise leping. Voolu pidi uus jaam andma juba 1. septembril. Selleks ajaks kavatseti tänavatele üles panna veel sada elektrilampi, mis pidid hakkama valgust andma pärast uue elektrijaama käivitamist. Hoogsalt alanud ehitus hakkas venima, kuid septembri keskel olid Karlova tänavad taas valgustatud. Elektrivalguse sai ka aastal valminud Pauluse kirik. 407 Gaasivabrik seisis alates aasta aprillist. Aeg-ajalt arutati võimalusi tehas põlevkivi, puid või turvast kasutades taas tööle panna, kuid need plaanid ei teostunud. Saksa okupatsioonivalitsus alustas vabriku käivitamiseks ettevalmistusi 401. EAA , l p, linna toitluskomitee koosoleku protokoll, Postimees 1917, 27. oktoober; Uus Postimees 1917, 6. detsember Postimees 1918, 31. juuli Postimees 1918, 29. august ja 6. september Hommiku Postimees 1917, 4. detsember Postimees 1918, 10. aprill, 16. mai Postimees 1918, 7., 11. ja 27. september. 345

346 Tartu Esimese maailmasõja ajal aasta suvel. Telliti 500 tonni sütt. 408 Gaasivabrik alustas taas tööd 1. oktoobril. Kuigi tuli ette ka rikkeid, oli linn jälle gaasiga valgustatud. Petrooleumipuuduse kõrval valmistas elanikele enim muret küttepuude hankimine aasta algul puid oli, kuid märtsi keskel oli puuturg jälle tühi. 409 Sügisel jõudis linna 2000 sülda puid, tulekul oli 1800 sülda ja ostetud oli veelgi. Kõigepealt varustati puudega linnaasutused. Eraisikuile müüdi detsembris küttepuid poole sülla kaupa detsembril kehtestati puudele kindel müügihind. 411 Linna küttekomitee tegevuse võttis 3. jaanuaril 1918 üle täitevkomitee toitlusosakonna juurde asutatud puudemuretsemise sektsioon. Konfiskeeriti Mannteuffeli puuaias olnud puud. 412 Saksa okupatsioonivõimud likvideerisid kõik varasemad kütte varumisega tegel nud asutused, juba varutud puud läksid AOK 8 metsaosakonna valdusse. Esmalt varustati küttepuudega raudteid, sõjaväeasutusi, linnu ja vabrikuid. 413 Kui aprillis maksis süld kasepuid 68 rubla, siis juulis tuli nende eest maksta juba 100 rubla ehk 110 marka, leppade eest 90 rubla ehk 95 marka ja männipuude eest 78 rubla ehk 80 marka. Hinnale lisandus kojuveo tasu. 414 Küttepuude asendamiseks kutsuti üles varuma hagu, augustis jõudis seda paar lodjatäit ka kohale. 30 marga eest sai 100 haokubu. 415 Juulis oli vajalikust süllast varutud umbes Väidetavalt oli varem kütte varumisega tegelnud organisatsioonide kogutud küttetagavara väiksem, kui arvati, ja seetõttu kutsuti inimesi üles küttepuid kokku hoidma. Tegelikkuses veeti suur osa küttepuudest välja. 417 Septembriks oli puid varutud sülda, millest linna vajadusteks ei jätkunud. Tööstus aastal jätkasid senised tööstusettevõtted suuremal või vähemal määral tootmist. Mõned ettevõtted ka suleti, näiteks Schneideri puutöökoda ja Tivoli õllevabriku sepatöökoda, mis täitevkomitee arvates tegid viljatut tööd. Töölistelt võeti ära sõjaväkke mineku pikendus. 30. detsembril 1917 otsustas täitevkomitee sulgeda Tartu õllevabrikud. 418 Oktoobris alustas uuesti tööd endine Aleksander Frederkingi 408. ERA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, Postimees 1917, 10. veebruar ja 16. märts Postimees 1917, 26. september; Uus Postimees 1917, 6. detsember Молот 1917, 30. detsember Молот 1918, 25. jaanuar Postimees 1918, 5. ja 25. juuli Postimees 1918, 17. aprill, 2. juuli Postimees 1918, 24. august ERA , l , linnavolikogu koosoleku protokoll, H. Kruus. Saksa okkupatsioon Eestis, lk 92 93; Postimees 1918, 23. august Postimees 1917, 24. juuli; Молот 1918, 4. jaanuar. 346

347 Lea Teedema seebivabrik, mis oli läinud proviisorite Julius Lille ja Märt (Martin) Hakkaja omandusse. 419 Sõjatööstuskomitee jätkas väiketööstusele tellimuste vahendamist. 19. mail 1917 toimus Moskvas sõjatööstuskomiteede III kongress, kus võeti vastu otsus komiteed uutel alustel ümber valida ning kaasata sinna rohkem teadus- ja tehnikaorganisatsioonide ning sõjaväe ja kutseühingute esindajaid. Uutel alustel korraldatud Tartu Sõjatööstuskomitee koosolek kutsuti kokku 9. juulil aastal saadi sõjaväelt 17 tellimust rubla väärtuses. Tööd anti 341 töökojale 1500 inimesega, põhiliselt tisleritele, tõldseppadele, seppadele ja sadulseppadele. 421 Komitee suleti aastal pärast Saksa sõjaväe tulekut 8. armee ülemjuhataja krahv Gustav von Kirchbachi 29. aprilli korraldusega. Komitee likvideerijaks määrati Leonhard Rosenkrantz, kuid asjaajamine kulges loiult ning veel mai lõpuks ei olnud paljud, kellele komitee vahendusel tellimusi oli antud, oma tasu kätte saanud. 422 Saksa okupatsiooni ajal tegeles kaubanduse ja tööstuse juhtimise, tooraine kogumise, kasutamise ja väljaveoga Tallinnas asunud ja sõjaväevalitsusele allunud tooraine- ja kaubandusosakond (ROHA). Üks osakonna kuuest abitalitusest asus Tartus. 423 Tooraine veeti välja ning elanikke kutsuti üles kõikvõimalikke materjale koguma ja kokku hoidma. Kuna ettevõtted Venemaalt enam tellimusi ei saanud, suurenes aastal märgatavalt tööpuudus. Töötatööliste hulka suurendasid veelgi sõjast ja sõjavangist tagasipöördujad. Suurt leevendust ei toonud ka suvi, sest maale töökäte kauple jaid oli vähe. Linnavalitsuse juurde asutati Saksamaale tööle vahendamise amet, mis lubas minejad kindlustada töö, elukoha ja väärilise palgaga. Esimesed 70 meest suundusid Saksamaale tööle juuli lõpus. Enim vajati turbatööstuse, mulla- ja põllutöölisi, mitme suguseid käsitöölisi, portselani- ja nahavabrikute töölisi. 424 Ka sellised Tartu traditsioonilised tööstusharud nagu trüki- ja puidutööstus jäid endistest suurtest Venemaa tellimustest ilma. Eduard Bergmanni trükikoda lõpe tas töö märtsi keskel, Heinrich Laakmann, Karl Mattiesen ja Georg Zirk töötasid väheste töölistega. Tööd andis paari lehe ja kuus mõne raamatu trükkimine ning juhutööd aastal töötas trükitööstuses 400, aastal 300, aastal 200 ning aastal 180 inimest. Sama nukker seis oli mööblitööstuses, mille toodang turustati varem suures osas Venemaal, enamasti Peterburis. Kohalik tarbija ostis mööbli väiketöökodadest või muretses hoopis kasutatud mööbli. Kui Ludwig Bandelieri mööblitööstuses töötas enne sõda 30 töölist, siis aasta kevadel alla 419. Postimees 1917, 7. oktoober Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja 1917, 7. juuli Postimees 1918, 20. märts Verordnungsblatt 1918, 8. mai, art 243; Postimees 1918, 29. mai H. Kruus. Saksa okkupatsioon Eestis, lk Dorpater Zeitung 1918, 10. ja 27. juuli; Postimees 1918, 11. juuli, 26. august. 347

348 Tartu Esimese maailmasõja ajal kümne, Phoenixi püti- ja mööblivabrikus oli kunagisest 20 töölisest järel 10. Varem 100 töölisega töötanud August Mohri vabrik jäi aasta lõpul seisma, alustas aasta veebruaris 15 töölisega küll uuesti tööd, kuid seisis peagi jälle. Enne sõda oli tööstusharus üle 300, aastal 200, aastal 100, aastal 152 ja aastal vaevalt 30 töölist. Veebruari lõpul seiskus tellimuste ja tooraine puudusel töö Hoppe ja Co vildi vabrikus aasta detsembris 70 töölisele tööd andnud Baltika vabrik jäi tellimuste ja materjali puudusel seisma aasta algul. Peaaegu täiesti soikus töö lauavabrikutes. Varem töötas neljas suuremas (Itzak Kaplani, Itzik Kahni, Karlova ja Eduard Kuusiku vabrikus) üle 100 töölise, kellest aastal olid järel vaid üksikud. Neljas suuremas metalli- ja masinavabrikus (Carl Lesta, Joseph Haubner, Franz Faure, telefonivabrik) töötas aastal umbes 400 inimest, aastal 160, aastal 220, aastal 200 ja aastal 240. Jürissoni ja Ko (endine Carl Lesta) malmivalamise ja mehaanikavabrik seisis alates aasta 15. veebruarist, Faure ja Haubneri masinavabrikus töötas mõnikümmend töölist, piirituse- ja pärmivabrikus vähenes tööliste arv 40-lt 30-le. Franz Faure vabriku baasil asutati osa ühisus Tartu Masina-Vabrik, mis hakkas aprillis valmistama põllutööriistu ning sai oma rohkem kui 100 töölisega tööliste arvult suurimaks ettevõtteks. 425 Mais üritas oma Tööstuse (A. Haava) tänaval asunud ahjupotivabrikut uuesti käivitada Friedrich Mauritz. Seni oli tema ruume kasutanud sõjavägi. 426 Asutati ka paar väikeettevõtet sarvest kammide ja mänguasjade tootmiseks. 427 Üks väheseid tootmist suurendanud ettevõtteid oli Hendrik Tõnissoni valdusesse läinud endine Haim Tatarkeri peeglivabrik. 29. oktoobril suleti neljaks kuuks pärmivabrik. 428 Piirangud seati tubakatööstusele. 24. juuni aasta korraldusega lubati Eestija Liivimaal paberosse, peentubakat ja paberossikesti toota ainult sõjaväe võimude loal, sama kehtis tootmiseks vajaliku tehnika sisseveo kohta mai korraldustega keelati õllekeetmine ning kohustati kõigist viinapõletamise aparaatidest kreisi- või linnapealikule teatama mail keelati teravilja kasutamine õllepruulimiseks ja viinapõletamiseks. Viina põletada ja õlut pruulida võis ainult ülemjuhataja loal. Sisse seati pruulimismaks, 8 marka puhastatud linnaste puudalt. 431 Olud olid viletsad ka käsitöönduses. Seni sõjatööstuskomitee kaudu tellimusi saanud töökojad kaotasid töö, palju käsitöölisi läks maale tööd otsima. Elukallidus 425. Postimees 1918, 21. märts, 17. aprill ja 15. oktoober ERA , l. 34, Friedrich Mauritzi palve linnaametile, Postimees 1918, 10. september Postimees 1918, 10. mai ja 2. november Verordnungsblatt 1918, 6. juuli, art Verordnungsblatt 1918, 16. mai, art 250 ja 27. mai, art Verordnungsblatt 1918, 13. juuni, art 284; Postimees 1918, 15. juuli. 348

349 Lea Teedema kasvas päev-päevalt, tööhinnad olid liiga madalad ja puudus oli materjalist. Rätsepatel ei olnud nööpe, niiti ega voodririiet, muu riide vähesust leevendas mõnevõrra kodukootud riie. Kingseppadel ei olnud nahka ega tallamaterjali, klient pidi jalanõude tallad ise kaasa võtma. Uute saabaste tellimine oli tõsine kapitalipaigutus. Aprillis maksis paremast nahast saapapaar 200 ja halvemast nahast paar 150 rubla. Jalanõude ja nahapuuduses unistati, et keegi hakkaks Tartus puukingi tootma. 432 Uue saapaparandamise viisina võeti kasutusse puupooltallad. Eriti osavalt parandati sel viisil saapaid Tähe 64 asunud kingsepatöökojas, kuhu toodi saapaid parandada virnade viisi. Teistel see nii hästi ei õnnestunud. 433 Ehitus- ja remonditöid peaaegu ei tehtud ning seetõttu ei vajatud ka ehitustöölisi. Suuremat nõudlust polnud ka teenijate ja põllutööliste, kantselei- ja kontoriametnike järele. Madalamad ja keskmised ametid enam inimest ei toitnud. Paljud tegelesid hangeldamisega, enda elushoidmiseks müüdi varem muretsetud asju, eriti palju oli mööblimüüjaid. Kohati oli vana mööbel kallim kui uus. 434 Hangeldamise kõrval püüti end elatada pisiteenuste osutamisega, nii alustas raudteejaamas tööd pakikandjate artell. Samas jäi vähemaks voorimehi, sest loomatoit kallines ning vedu ei tasunud ära. 435 Juurde tekkis elektri sisseseadmise töökodasid. 436 Epiloog Tartus saadi Saksamaa sündmustest teada 11. novembril Päev hiljem asutati Saksa soldatite nõukogu, kes deklareeris, et tema ja kindralkomando käes on sõjaline võim, kuid maa poliitilisse ellu ta sekkuda ei taha. 437 Heinrich Luht, Jaan Kriisa ja Eduard Juhanson kutsuti 12. novembril bürgermeister Egmont Brocki juurde omakaitse organiseerimist arutama. Nad nõudsid Brockilt linnavalitsuse asja ajamise üleandmist. 13. novembril nõudsid eesti seltside esindajad ja endise linna valitsuse liikmed kohalikult sõjaväekomandolt ja soldatite nõukogult kodanlike vabaduste maksmapanekut ja demokraatlikult valitud institutsioonide taastamist. Samal päeval volitas Eesti Ajutine Valitsus Heinrich Luhta ja Kaarel Partsi alustama Saksa Vabariigi peavoliniku August Winnigiga läbirääkimisi Eestimaa kubermangu lõunapoolsete maakondade üleandmiseks, Jaan Kriisa sai käsu viivitamata tegevusse astuda Postimees 1918, 12. aprill, 11. mai ja 20. august Postimees 1918, 14. september ja 2. oktoober Postimees 1918, 25. märts, 11. ja 15. oktoober Postimees 1918, 26. oktoober Postimees 1918, 10. oktoober Maaliit 1918, 16. november. 349

350 Tartu Esimese maailmasõja ajal 16. novem bril korrati nõudmisi linnapealiku asetäitja Davieri ja bürgermeister Brocki juures. Tartus resideerinud Saksa sõjaväe esindaja kindral Ludwig von Estorff aga Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustanud ega nõustunud kreisi- ja linna valitsuse asjaajamist üle andma novembril esitatud uuele nõudmisele asjaajamise üleandmise kohta lubati vastata sama päeva õhtuks. Vastust aga ei tulnud ning seepeale otsustati 20. novembril Tartus meeleavaldus korraldada. 19. novemb ril ilmusid Jaan Kriisa juurde linnavalitsuse liikmed Egmont Brock, Armin Lieven, August Karneol ja Hans Lell ning teatasid valmisolekust linna asja ajamine üle anda. Meeleavaldus paluti ära jätta, millega ka nõustuti. Samal päeval sõlmiti Riias Saksa Vabariigi peavoliniku August Winnigi ja Eesti Ajutise Valitsuse volinike vahel kokkulepe, et Saksa tsiviilvalitsus alustab 21. novembril võimu üleandmist selleks volitatud isikutele. 439 Esialgu lepiti kokku, et võimu ülevõtmist alustatakse Tartus 21. novembri hommikul kell kümme, kuid sakslased taganesid sellest luba dusest ning ülevõtmine algas kell viis pärastlõunal. Linnapea Kriisa ning nõunikud Eduard Juhanson ja Jaan Pehap otsustasid ülevõetavad osakonnad senistelt osakonna juhatajatelt vastu võtta ning jagada need kohalviibivate linna valitsuse liikmete vahel. Endisi linnavalitsuse ametnikke kohustati kuni linnavalitsuse järgnevate otsusteni oma kohale jääma, linnanõunikele jäeti õigus vajaduse korral üksikuid ametnikke vallandada ning uusi inimesi nende kohusetäitjateks määrata. Miilitsaülem Karl Einbundi kohustati kohe tööpostile asuma. Linnaarsti ajutiseks kohusetäitjaks määrati dr Anton Schulzenberg. 440 Sama päeva õhtul kell kaheksa toimus linnapea Kriisa korteris tema ning nõunike Juhansoni ja Pehapi osalusel veel üks koosolek. Seal otsustati tuua kooliosakond senise juhataja leitnant Merbitzi korterist raekotta ning võtta riigikoolid esialgu, kuni Ajutise Valitsuse edasiste määrusteni, linna valitsemise alla. Maksuameti juhataja ajutiseks kohusetäitjaks määrati Nikolai Reimann novembriks oli ülevõtmine lõp penud, kuid lepingu allkirjastamisel tekkisid tõrked. Linnapealik keeldus alla kirjutamast enne, kui linnakassas olnud margast on marka Riiast saadud ettekirjutuse järgi võlgade katteks Saksa okupatsioonivalitsusele üle kantud. Esialgu nõuet ignoreeriti, kuid 24. novembril otsustati see siiski 438. ERA , l. 8, 14, Eesti Ajutise Valitsuse protokollid, 14. ja ; ERA , l p, Eesti Ajutise Valitsuse kiri Eesti esindusele Helsingis, August Winnig. Am Ausgang der deutschen Ostpolitik. Persönliche Erlebnisse und Erinnerungen. Berlin 1921, lk 40 44; Dorpater Zeitung 1918, 21. november ERA , l. 57, linnavalitsuse koosolekute protokollid, Samas, l. 57p 58p, linnavalitsuse koosolekute protokollid, ja

351 Lea Teedema Tartu linnavalitsuse 24. novembri aasta protokoll. ERA , l. 59p 351

352 Tartu Esimese maailmasõja ajal rahuldada, et linnavalitsus saaks võimalikult kiiresti tegevust alustada. Saksa riigivolinikule saadeti protest ning ülekantavat summat vähen dati. Ülevõtmisleping kirjutati alla 25. novembril. 2. detsembril kogunes Tartu linnavolikogu taas koosolekule Saksa okupatsiooni eelses koosseisus. 442 Kokkuvõte Esimese maailmasõja aastad tõid üksikinimesele kaasa häda ja viletsust, kuid andsid Eestile võimaluse poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt iseseisvuda. Tagalalinnana Tartu otsese sõjategevusega kokku ei puutunud, kuid sõjaseisukord sundis nii tavainimesi kui ka linnavõime kuuletuma sõjaväevõimude korraldustele, muutma oma senist elukorraldust ning harjuma mitmesuguste piirangutega, toiduainete, kütte ja tarbekaupade vähesusega aastal tuli üle elada Veebruarirevolutsiooni ja kaksikvõimu aeg ning Oktoobrirevolutsioon koos enamlaste võimuga. Selle vahetas aasta veebruaris välja Saksa okupatsioon, mis tavainimese ja igapäevaelu seisukohalt oli hullemgi. Samas andis sõda tõuke kodanikuühiskonna arenguks. Tekkis hulgaliselt ühiskondlikul alusel töötavaid organisatsioone, nagu Põhja-Balti Komitee ja selle juures tegutsenud toitluskomitee, Tartu Sõjatööstuskomitee, mitmesugused heategevusorganisatsioonid jne. Nende tegevus täiendas ametlike institutsioonide oma ning oli sageli operatiivsem ja tulemuslikum. Linlaste igapäevaelus hakkas sõda end tõsisemalt tunda andma aasta suvel, kui Riiast ja Kuramaalt saabusid evakueeritud asutused, institutsioonid, laatsaretid ja põgenikud. Suure koormuse pani linna eelarvele linnas paiknevate sõjaväeosade varustamine kütte ja valgustusega. Sellal hakkasid tekkima ka esimesed tõsisemad raskused suhkru ja petrooleumi hankimisel, aasta lõpul ei olnud üldse saada küttepuid ning turul valitses või- ja lihapuudus. Toiduainete jagamise organiseerimiseks tegi palju ära aasta sügisel Põhja- Balti Keskkomitee algatusel moodustatud toitluskomitee, kes selgitas välja elanike arvu ning korraldas toiduainete müüki kogu linnas aasta algul moodus tati linna- ja maakonna ühine toitluskomitee ning aastal Põhja-Liivimaa toitluskomitee. Saksa okupatsiooni ajal võttis toitluskomiteede tegevuse üle sõjaväeülema järelevalve all tegutsenud maakonna toitlusamet aasta juuliks olid lihahinnad aastaga võrreldes tõusnud ja piimasaaduste hinnad protsenti aastal maksis toop piima 6 8 kopi kat, aasta lõpul kopikat. Nael leiba maksis sõja algul 3,5 kopikat, 442. ERA , l p, linnavalitsuse koosolekute protokollid, ; ERA , l p, linnavolikogu koosoleku protokoll,

353 Lea Teedema aasta oktoobris 21 kopikat, aasta aprillis 30 kopikat. 14. mail tõsteti leivanaela hind 30 pennile ja 21. juunil 60 pennile. Mai lõpul ei olnud leiba enam üldse saada ning juulis kehtestati leivakaardid. Päevane leivanorm oli alates 5. juulist 50 grammi, 1. augustil suurendati see 100 grammile ning 2. septembril 200 grammile aasta suvel kehtestatud lihakeelu seadus keelas osal nädalapäevadel liha tarbimise aasta juulis kehtestati lihakaardid, millega sai nädalas osta 200 grammi liha. Viimased suuremad suhkrukogused tarniti linnale aasta detsembris ning aasta kevadeks oli suhkrunaela hind tõusnud rublani aasta algul valitses turul täielik toiduainete puudus. Pärast enamlaste lahkumist olukord mõnevõrra normaliseerus, kuid Saksa okupatsioonivalitsuse toidu ainete müümise keelud, toiduainete rekvireerimised ning maalt väljavedu muutis aasta novembriks olukorra katastroofiliseks. Kaartidega sai 200 grammi leiba ja 300 grammi kartuleid päevas ning 200 grammi liha nädalas. Toitlusametil puudusid tagavarad. Olukord hakkas paranema alles pärast Saksamaa riigipööret, kui rekvisitsioonid peatati ja linn võis ise ümberkaudsetest maakondadest vilja osta. Kivisöe puudusel aasta aprillis seiskunud gaasivabrik jättis linnatänavad pimedusse, suurendas nõudlust petrooleumi järele ning tõi kaasa elektri tarbimise kasvu. Linna kolm elektrijaama olid sunnitud elektritarbijatele piiranguid kehtestama aasta kevadel põles Karlova elektrijaam maha, kuid ehitati sügiseks uuesti üles. Gaasivabrik alustas uuesti tööd 1. oktoobril Küttega varustamise koordineerimiseks moodustati aastal eriline küttenõukogu, kuid sellest hoolimata oli 1916/17. aasta talvel puuturg jälle lage. Saada oli ainult vettinud haavapuid. Kui enne sõda maksis süld kasepuid 8,50 rubla, aasta lõpul rubla ja aasta aprillis 68 rubla, siis aasta juulis tuli sülla kase puude eest maksta juba 100 rubla. Küttepuude asendamiseks kutsuti üles varuma hagu. Järk-järgult kadusid müügilt igasugused tarbekaubad. Juba aasta keskpaigaks oli naha hind sõjaeelse ajaga võrreldes kolmekordistunud. Riiete ja pudukaupade hinnad olid aastaks kasvanud protsenti aasta juulis asutati kubermangu toitluskomitee juurde tarbekaupade muretsemise osakond, kel aeg-ajalt õnnestus üht-teist vajalikku hankida. Igapäevast kauplemist takistas mõni kord sularahapuudus, mis muutus eriti teravaks aasta lõpul. Tarbekaupade kriis ei leevenenud ka aastal. Pärast Saksa okupatsiooni algust lõppes kauba vedu Venemaalt sootuks ning kauplused olid tarbekaupadest tühjad. Kauba hankimist vahendas 13. mail asutatud tarbekaupade muretsemise amet, kuid saabunud kaubad oli kallid ja viletsa kvaliteediga. Ei olnud tubakat, seepi, küünlaid, jalanõusid, niiti, riiet ega muud, tõusid saunapiletite, mustuse väljaveo ja prügiveo hinnad ning haiglapäeva maksumus. Sõja esimesel aastal kuivas üüriturg kokku, kuid olukord leeve nes aastal, kui Tartusse saabusid evakueeritud ametiasutused ja põgenikud. 353

354 Tartu Esimese maailmasõja ajal Tööstuses tõi sõja puhkemine kõige rohkem probleeme kaasa trüki- ja puiduettevõtetes ning rätsepatöökodades. Osa neist suleti, teised töötasid vähendatud koormusega. Alkoholikeelu tagajärjel lõpetasid töö õllevabrikud. Tsiviilehituse soikumine jättis tööta ehitustöölised. Edukamate ettevõtete hulka kuulusid pärmivabrik ja telefonivabrik, kus toodeti sõjaväetelefone. Väiketootjaid abistas aasta sügisel asutatud Tartu Sõjatööstuskomitee, mis vahendas sõjaväe tellimusi. Tööd said kardsepad, tõldsepad, sepad, tislerid, maalrid, rätsepad ja kingsepad. Sõjaväe tellimusi täitis aastal 407 töökoda, aastal 341 töökoda. Sõjatööstuskomitee likvideeriti aasta aprillis. Saksa okupatsiooni ajal langesid Venemaa tellimused ära ning tööpuudus suurenes kõigis tööstusharudes. Keelati tubakatoodete valmistamine, viinapõleta mine ja õllekeetmine. Ehitus- ja remonditöid peaaegu ei tehtud, üks väheseid valminud tsiviilehitisi oli aastal ehitatud Pauluse kirik. Paljud tegelesid hangeldamisega aastal tuli inimestel peale muu segaduse orienteeruda erinevates rahatähtedes. Saksa okupatsiooni ajal olid Eestis käibel nii tsaarirublad, duumarublad, kerenskid kui ka oberostid ja margad. Saksa okupatsiooni aegsed rasked elutingimused sundisid paljusid linnast lahkuma. Kui aastal oli Tartus pärast eeslinnade liitmist umbes elanikku, siis aasta sügiseks oli järel kõigest Saksa okupatsiooni lõpetas aasta novembris Saksamaal toimunud riigipööre. 19. novembril tunnustas Saksamaa Baltimaade volinik August Winnig Eesti iseseisvust. Tartus kirjutati võimu üleandmise lepingule alla 25. novembril. Võim linnas läks üle demokraatlikult valitud linnavolikogule ja -valitsusele. Tartu during World War I The years of World War I brought misery and suffering to the population of Estonia, but it offered the opportunity for the Estonian nation to become politically, economically, and culturally independent. As a town at the rear of the conflict, Tartu was not directly influenced by military actions. However, the state of war forced both the general population and the city authorities to follow the instructions from military authorities, change their daily life arrangements, and adjust to a number of limitations and a lack of foodstuffs and consumer goods, as well as heating. The town government, elected in February 1914, had to survive the February Revolution of 1917 and the following situation of dual power. After the October Revolution, power in the town was taken by the Bolsheviks. In February 1918 the Bolshevik regime was replaced by German occupation, which, for the general public, was even worse. However, the 354

355 Lea Teedema war spurred the rise of civil society. A number of organizations emerged that were established for the common good of society, such as the Northern Baltic Committee and its subsidiary food provision committee, the Tartu War Industry Committee, as well as several charity organizations. Although their activities were only supposed to support the work of official institutions, they were often actually more operational and sufficient. More serious consequences of war became evident in the daily lives of townspeople in the summer of 1915, when various offices, institutions, and infirmaries, along with refugees, were evacuated from Riga and Courland. Providing heating and lighting for the military bases located in the town strained the local budget. It became more and more difficult to acquire sugar and kerosene, people ran out of firewood by the end of the year, and butter and meat at the market were in short supply. Since foodstuffs had to be distributed, a food provision committee was set up at the initiative of the Northern Baltic Committee. From autumn 1915 to May 1916, it organized food distribution by determining the overall population and managing the sale of food in the whole town. At the beginning of 1916, a joint food provision committee for town and county was set up, and in 1917 the Northern Livonian Food Provision Committee followed. During German occupation, food provision was organized by the county food provision office under the supervision of a local military commander. In the third year of the war, the food situation deteriorated. By July 1916, the prices of meat products had increased by percent and dairy products by percent in comparison to A pound of bread cost 3.5 kopeks at the beginning of the war; in April 1918 the price had gone up to 30 kopeks, and in June it was 60 pence. Bread ration stamps were introduced. In summer 1916, a law banned meat consumption on certain days of the week. It was followed by the introduction of ration stamps for meat in July 1918, allowing 200 grams of meat per week. The last large sugar supplies arrived in town in December 1916, and by spring 1918 the price for a pound of sugar had reached rubles. After the Bolsheviks left in February 1918, the food situation stabilized somewhat. But by November 1918 the German occupation regime, with its ban on selling food and by requisitioning and exporting foodstuffs, had created a catastrophic situation. With food ration stamps, people could obtain 200 grams of bread and 300 grams of potatoes daily and 200 grams of meat a week. The food provision office had no stocks. The situation started to improve only after the German coup d état, when requisitions were stopped and the town was allowed to buy its own grain from nearby counties. In April 1915 the city streets were left in darkness as a lack of coal caused the local gasworks to close, increasing the demand for kerosene and electricity consumption. The three power plants in town forced residents to limit their consumption. 355

356 Tartu Esimese maailmasõja ajal In spring 1918 the power plant in Karlova burned down but was rebuilt by autumn. The gasworks resumed operations on October 1, Heating was a constant problem, and even the special heating committee, established in 1915, could not mitigate the problem by the winter of , the city had run out of firewood again. The prewar price for a fathom of birch wood was 8.50 rubles, by the end of 1916 it had risen to rubles, and in April 1918 the price stood at 68 rubles. In July 1918 the price for a fathom of birch wood peaked at 100 rubles. People were urged to gather lop and top for firewood. The shortage of consumer goods became more and more evident. Already by mid-1915 the price of leather had tripled in comparison to the prewar era. Prices for clothes and haberdashery products had gone up percent by The department for procuring consumer goods, established in July 1917 and attached to the food provision committee, occasionally managed to get hold of some necessities. Day- today trading was sometimes difficult due to cash shortages, which became a particularly serious problem at the end of The crisis in consumer goods did not ease up in 1918 either. With the German occupation, freight transport from Russia stopped completely, and the shops stood empty. Although obtaining goods was overseen by the Department for Procuring Consumer Goods, established on May 13, the prices were high and quality often poor. There was a shortage of tobacco, soap, candles, footwear, thread, and cloth; the fares for visiting saunas and collecting rubbish and waste matter increased; and hospital stays became more expensive. During the first year of the war, the rental market dried up, but the situation improved in 1915, when various offices and refugees were evacuated to Tartu. In the industrial sector the impact of war was felt most acutely in the timber industry, printing companies, and tailor shops. Some of them were closed down, while others continued at limited capacity. Breweries ceased operating as a result of the ban on alcohol. The market for civil engineering collapsed, leaving builders without work. Two of the more successful companies were the Yeast Factory and the Tartu Telephone Factory, which produced military phones. Small producers were assisted by the Tartu War Industry Committee, established in autumn 1915, which acted as a middleman between the military and the manufacturers. Work opportunities were created for tinsmiths, coachmakers, blacksmiths, painters, tailors, and shoemakers. There were 407 workshops in 1916 and 341 workshops in 1917 that fulfilled the orders from the military. Since there was no trading with Russia during the German occupation, the unemployment rate in all the sectors of industry inevitably increased. A ban was imposed on manufacturing tobacco products, distilling vodka, and brewing beer. Building and renovation work virtually ceased; one of the few civil-engineering projects from that time was Tartu St. Paul s Church, built In order to survive, many people turned to profiteering. 356

357 Lea Teedema In addition to their daily troubles, in people had to familiarize themselves with different banknotes. After the February Revolution, the Russian Provisional Government issued duma rubles and Kerensky rubles, which circulated simultaneously with tsarist rubles. During the German occupation, ostmarks and marks were added. Harsh living conditions during the German occupation forced many people to leave town. The population of Tartu in 1916, with its suburbs, was about 74,000; by autumn 1918 only 41,490 were left. The German occupation was brought to an end by the coup in Germany in November On November 11, the Triple Entente and Germany signed the Armistice of Compiègne. On November 19, August Winnig, German representative to the Baltic states, recognized Estonian independence. The treaty marking the transfer of power was signed in Tartu on November 25, and power was handed over to the democratically elected Town Council and Government. 357

358 Venemaa raadioluure sünd Esimese maailmasõja aegses Eestis Ivo Juurvee Oma klassikaks saanud uurimuses «Esimese maailmasõja meresõja ajalugu» on professor Paul G. Halpern kirjutanud: «[Novembris 1915] kasutasid venelased ka oma nähtavasti suurepäraseid raadiopeilimise ja radiogrammide vaheltvõtmise meetodeid, et teha kindlaks Saksa patrullalused, mis valvasid miinivälja joonel Östergarn [Gotlandil] Lyserort [Oviši Kuramaal].» 1 Tõepoolest, kuigi Venemaa laevastikul oli vastase radiogrammide kinnipüüdmine mingil määral õnnestunud juba Vene-Jaapani sõja ajal ( ), tegeldi esimest korda süsteemselt raadioluurega alles Esimese maailmasõja ajal Läänemerel. Mõned selle tegevuse aspektid näiteks Saksa koodiraamatute kättesaamine Saksa kergeristleja Magdeburg vrakilt on tuntud ja neile on tihti kirjanduses viidatud, teised aga on teadmata või uurimata. Käesolevas artiklis uuritakse, kuidas sai alguse Venemaa raadioluure, 2 ja näidatakse, et selle hälliks oli Esimese maailmasõja aegne Läänemeri. Selgitatakse välja, mida leiti kergeristleja Magdeburg vrakilt Osmussaare juures; millega tegeles Venemaa esimene spetsiaalne raadioluure jaam Põõsaspea neeme lähedal; kuidas panustas samasse valdkonda Papisaare merelennubaasi raadiojaam; kuidas jälgiti Saksa õhulaevade sidet ning kasutati raadioluurest laekunud infot Vene laevastiku operatiivvajadusteks, näiteks Saksa miiniveeskja Albatros vigastamisel ja enne operat siooni «Albion». Kõik kolm mainitud kohta, mis on vaieldamatult olulisimad Esimese maailmasõja aegset Venemaa raadioluuret käsitledes ja vähemalt Osmussaar on seda ka maailma krüptoloogia ajaloo mastaabis asuvad Eestis. 1. Paul G. Halpern. A Naval History of World War I. Annapolis 2012, lk Laiemas mõttes signaalluure valdkonnaga oli tegeldud juba oluliselt varem, võttes vahelt Venemaal asuvate välisriikide saatkondade kaableid pidi liikuvaid telegramme. Artiklis kasutatud luuret ja krüptoloogiat puudutavate terminite definitsioone vt täpsemalt Ivo Juurvee. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis Tallinn 2013, lk 21,

359 Ivo Juurvee Peale üldteada kirjanduse on kasutatud ka viimasel ajal uurijatele kättesaadavaks tehtud materjale Briti Rahvusarhiivis (The National Archives, TNA), Eesti Rahvusarhiivi materjale ning vähe tuntud memuaare. Historiograafia ja allikad Suurbritannia ja Venemaa edu Saksamaa-vastases raadioluures oli Esimese maa ilmasõja ajal kiivalt kaitstud saladus, kuid ei kulunud kaua aega, kui üks poliitik selle tuuma avalikkusele teatavaks tegi. Juba aastal, kõigest viis aastat pärast suure sõja lõppu, kirjutas endine admiraliteedi esimene lord (First Lord of the Admiralty) Winston Churchill oma raamatus «Maailm kriisis»: «1914. aasta septembri alguses hukkus Läänemerel Saksa kergeristleja Magdeburg. Paar tundi hiljem korjasid venelased üles uppunud Saksa allohvitseri, kes hoidis oma koolnukangestuses käte vahel Saksa koodi- ja signaaliraamatuid ning Põhjamere ja Helgolandi lahe ruudustikkaarte. 6. septembril tuli minu juurde Venemaa mereväeatašee. Ta oli saanud Petrogradist teate selle kohta, mis oli juhtunud, ning et Venemaa admiraliteet oli koodi- ja signaaliraamatute abiga võimeline osaliselt avama Saksamaa mereväe radiogramme. Venelased tundsid, et juhtiv merevõim Briti admiraliteet peaks samuti saama need raamatud ja kaardid. Kui me saadaksime laeva Aleksandrovisse, 3 tooksid Vene ohvitserid, kelle käes raamatud olid, need Inglismaale. Aega kaotamata saatsime laeva ja ühel hilisel oktoobrikuu pärastlõunal saime prints Louis [of Battenberg, esimene merelord] ja mina meie truude liitlaste käest need mereveest läbi imbunud hindamatud dokumendid.» 4 Praeguseks on teada, et see tihti räägitud lugu uppunud Saksa allohvitserist on nähtavasti romantiline müüt ja Churchill teeb vigu ka kuupäevades (näiteks jooksis Magdeburg karile juba aasta 26. augusti esimestel tundidel ja esimeste Saksa radiogrammide murdmine võttis oluliselt kauem aega). Põhilises on tal sellegipoolest õigus venelaste kätte sattus Saksa krüptograafilist materjali, mida nad jagasid inglastega ning mis oli mõlema riigi raadioluurele hindamatu väärtusega. Signaalluure ajaloo grand old man doktor David Kahn on nimetanud Magdeburgi koodiraamatu kättesaamist «uskumatuks juhuseks, küllap kõige õnnelikumaks kogu krüptoloogia ajaloos» Aleksandrovsk-na-Murmane, alates aastast Poljarnõi. 4. Winston Churchill. The World Crisis. Vol. I. Toronto 1923, lk David Kahn. The Codebreakers. The Comprehensive History of Secret Communication from Ancient Times to the Internet (Revised and Updated). New York 1996, lk

360 Venemaa raadioluure sünd Dokumentaalsed allikad jäid pikkadeks aastateks salastatuks, seepärast pidid signaalluure uurijad toetuma memuaaridele, peamiselt Boriss Dudorovi ( ; teenis aastatel Läänemere meresideteenistuses, aastal ülendati kontr admiraliks ja saadeti mereväeatašeeks Jaapanisse, alates aastast elas Ameerika Ühendriikides 6 ) poolt kirjutatutele. Tema töödest on olulisim admiral Adrian Nepenini mahukas elulugu. 7 Nepeninile kui Läänemere meresideteenistuse ülemale aastatel allus ka raadioluure, kuid Dudorov ei olnud selle rangelt salastatud valdkonnaga otseselt seotud ning sai kirja panna ainult seda, mida oli kuulnud teistelt. Boriss Dudorov kirjutas oma raadioluuret puudutavaid mälestusi Külma sõja ajal Ameerika Ühendriikides, need tõlgiti inglise keelde, publitseeriti mitmel korral ning muutusid tunnustatud «Vene vaatenurgaks». 8 Pärast Külma sõja lõppu on nii Briti kui ka Vene vaatenurk mõnevõrra täpsustunud tänu sellele, et dokumendid on uurijatele kättesaadavaks muutunud, eriti Briti Rahvusarhiivis. Mihhail Partala ja Vladimir Kiknadze on uurinud valdkonda Venemaal, 9 Juri Maltsev on uurinud Põõsaspea raadioluure jaama, 10 Briti Rahvusarhiivi materjali on kokkuvõtlikult esitanud Paul Gannon 11 ja doktor Victor Madeira on oma värskes uurimuses dokumenteerinud Venemaa Esimese maailmasõja parima krüptoloogi Ernst Vetterleini karjääri. 12 Leidub ka peaaegu kasutamata eestikeelset materjali, mis on arusaadavalt välismaa uurijate tähelepanu alt välja jäänud. Neist kõige olulisemad on Põõsaspea jaamas töötanud Oswald Proffeni memuaarid pealkirjaga «Põõsaspea salajane raadio jaam. Mälestusi maailmasõjaaegsest salaluurest Läänemerel», mis ilmusid järjejutuna ajalehes Uus Eesti aastal Борис Петрович Дудоров. Словари и энциклопедии на Академике. ru/dic.nsf/ruwiki/ ( ). 7. Борис П. Дудоров. Адмирал Непенин. Санкт-Петербург Thomas R. Hammant. Russian and Soviet Cryptology II The Magdeburg Incident: The Russian View. Cryptologia 2000, 4, lk (Reprint from NSA Cryptolog, April 1984.) 9. М. А. Партала, Д. Н. Симонов. Радиоразведка русского императорского флота на Балтийском море: история создания. ( ); Владимир Г. Кикнадзе. Развитие сил и средств радиоразведки отечественного Военно-Морского Флота в первой половине XX века: исторический опыт и уроки. (Диссертация на соискание ученой степени доктора исторических наук.) Москва Юрий П. Мальцев. Радиостанция особого назначения Балтфлота в Эстонии в начале ХХ века. Baltfort 2007, Nr. 1, lk Paul Gannon. Inside Room 40. The Codebreakers of World War 1. Hersham Victor Madeira. Britannia and the Bear. The Anglo-Russian Intelligence Wars Woodbridge 2014, lk [Oswald Proffen.] Põõsaspea salajane raadiojaam. Mälestusi maailmasõjaaegsest salaluurest Läänemerel. I XIV. Uus Eesti 1936, juuni, juuni, juuni. 360

361 Ivo Juurvee Eesti Rahvusarhiivi fondides leidub dokumente, mis kirjeldavad eelmaini tud Proffeni teenistuskäiku ja sisaldavad detailset teavet Põõsaspea ja Papisaare militaarrajatiste kohta aastate algusest, kui need kinnisvarad pandi oksjonile. Lisaks käis autor nende paikadega kohapeal tutvumas vastavalt 1. juunil ja 8. juulil Saksa laevastiku sideturvalisus ja mida leiti Magdeburgi vrakilt Esimese maailmasõja ajal kasutas Saksa laevastik viit peamist koodiraamatut, mis kõik sattusid varem või hiljem Antandi riikide kätte. Sõja alguseks oli Saksa mereväe raadioside turvalisuse peamiseks tugisambaks «Signalbuch der Kaiserlichen Marine» (SKM, «Keiserliku laevastiku signaaliraamat»). Selle raamatu kolm eksemplari numbrid 145, 151, 974 saadi kätte kerge ristleja Magdeburg vrakilt Osmussaare juures juba augustis Neist ainukesena oli kuivaks jäänud raamat numbriga 151, mis anti hiljem üle Briti admiraliteedile. 14 See raamat on praegu Briti Rahvusarhiivis uurijatele kättesaadav. 15 Sõja ajal vahetati SKM, millel oli ka sakslastele teadaolevalt mitmeid nõrkusi, välja uue koodiraamatu, «Flottenfunkspruchbuch i» (FFB, «Laevastiku raadioside raamat») vastu. Põhjamerel Suurbritannia vastu opereerivates Saksa mereväeüksustes leidis vahetus aset aasta keskel, aga Läänemerel lõpetati SKM-i kasutamine alles mais Kuna mõned sõnumid tuli korraga edastada Saksamaa laevadele nii Põhja- kui ka Läänemerel, olid SKM ja FFB kasutusel ka paralleelselt. SKM-i sisu oli Antandile teada, seepärast oli ka FFB selle kasutamise algusest peale osaliselt kompromiteeritud. Pole teada, millal FFB inglaste kätte sattus see võis juhtuda ka pärast sõjategevuse lõppu, kuid praegu on see igal juhul Briti Rahvusarhiivis olemas. 16 Veidi teistsugust süsteemi kasutas koodiraamat nimega «Handelsschiffs verkehrsbuch» (HVB, «Kaubalaevaliikluse raamat»). Peale Saksa kaubalaevade kasu tasid seda Saksa sõjalaevastik, mereväe õhulaevad ja allveelaevad. Antandi kätte sattus raamat 11. oktoobril 1914, kui kuninglik Austraalia sõjalaevastik konfiskeeris selle Melbourne i sadamas Saksa aurikult Hobart. Järgnevatel aastatel vahetati HVB veel ühe uue koodiraamatu, «Allgemeinefunkspruchbuch i» (AFB, «Üldine raadioside raamat») vastu. Seegi ei tõstnud Saksa raadioside turvalisust eriti kauaks, sest peagi saadi see kätte kahe Suurbritannia kohal alla tulistatud Saksa õhulaeva (24. septembril 14. P. Gannon. Inside Room 40, lk 38 39, TNA, ADM 137/ TNA, ADM 137/

362 Venemaa raadioluure sünd 1916 hukkunud L.32 ja 17. juunil 1917 hukkunud L.48) jäänustest. 17 Kui Magde burgi meeskonda võiks koodiraamatute hävitamata jätmise puhul süüdistada rumaluses või lohakuses laeva valmistuti õhku laskma, osa laenguid plahvatas enneaegu ning tekkinud paanikas jäid koodiraamatud hävitamata, siis õhulaevade puhul oli koodiraamatute kaotamine sisuliselt ette programmeeritud. Kui õhulaev süttis, oli meeskonnal aega vaid mõni sekund otsustamaks, kas hukkuda leekides või sooritada alla hüpates enesetapp, ning paksude koodiraamatute hävitamiseks poleks ka parima tahtmise juures aega jätkunud. Veel üks Saksa raadioside koodiraamat «Verkehrsbuch» (VB, «Sideraamat») päästeti Briti traaleri poolt Saksa hävitaja S-119 vrakilt 30. novembril Kuigi Saksa koodiraamatud olid Antandil olemas, ei tähendanud see veel automaatselt Saksa raadioside lugemise võimekust, sest suurem osa sõnumitest oli ülekrüpteeritud, kasutades tihti muutuvaid šifrivõtmeid, mida sõja viimastes faasides muudeti iga päev. Oswald Proffeni meenutuste järgi kulus Venemaa krüptoloogidel esimese võtme lahendamiseks kuu aega, teise avamiseks kaks nädalat, kolmas lahen dati kolme päevaga ning lõpuks saavutati selline vilumus, et kui oli õnnestunud vahelt võtta vähemalt 50 tähemärgi pikkune sõnum, siis tavaliselt suudeti päeva šifrivõti murda umbes kolme tunniga. 19 Venemaa raadioluure organisatsioon Läänemerel sõja algul Venemaa mereväel oli teatud kogemusi vaenlase raadioside jälgimiseks juba Vene- Jaapani sõjast, ka vahetult enne Esimest maailmasõda korraldati Läänemerel eksperimente vastase raadioside vaheltvõtmiseks ja laevade raadiopeilimiseks. Ühtset raadioluure eest vastutavat ametkonda siiski polnud. Sõja alguses, aasta suvel, allusid laevadel baseeruvad raadiojaamad Balti laevastiku raadiotelegraafi lipuohvitserile Ivan Renngartenile, 20 maismaal baseeruvad raadiojaamad, mereside 17. P. Gannon. Inside Room 40, lk Samas, lk [Oswald Proffen.] Põõsaspea salajane raadiojaam. Mälestusi maailmasõjaaegsest salaluurest Läänemerel. V. Uus Eesti 1936, 15. juuni. 20. Ivan Renngarten ( ), Balti laevastikus aastatel , väidetavalt leiutas aastal Venemaa raadiopeilingaatori (selle jäigalt kinnitatud nn vihmavari-antenn koosnes algul 16, hiljem ka 32 ja isegi 64 antennist), aastal ülendati 1. järgu kapteniks ja läks Nõukogude Venemaa teenistusse. 362

363 Ivo Juurvee vaatluspostid ja mereluurelennukid allusid aga Adrian Nepeninile. 21 Kaks eraldi käsuliini oleksid võinud tõsiselt häirida Saksa raadioteadete süstemaatilist vaheltvõtmist, kuid nii Renngarten kui ka Nepenin mõistsid raadioluure olulisust ja tegid sujuvalt koostööd. Venemaa esimene raadiopeilingaator saadi Papisaare merelennubaasis töökorda juba septembris 1914, kuu hiljem teine samasugune Soome lahe suudme põhjatiival Hankos. 22 Papisaare oli tsivilisatsioonist eemale ehitatud muljetavaldav sõjaline objekt: seal oli kaks betoonist ja kaks puust angaari, betoonist slipid ja sadamakai, elektrivalgustus, kõvakattega tänavad ja isegi kitsarööpmeline raudtee. 23 Merelennubaasi raadiojaam oli oluline koht Saksa raadioside vaheltvõtmiseks kuni selle langemiseni Saksa vägede kätte 12. oktoobril Valdav osa betoonehitisi on säilinud tänaseni. Magdeburgilt leitud materjalid avasid Venemaa raadioluurele uued võimalused ja ühtlasi tegid ilmseks ka edasise tsentraliseerimise vajaduse. Esialgu hoiti «Magde burgi koodiraamatut» Petrogradis, kuhu saadeti telegraafikaableid pidi ka vahelt võetud Saksa krüptogrammid. Selline lahendus oli aga ebamugav ja aeganõudev ning Nepenin tõi nii krüptoloogid kui ka koodiraamatu Balti laevastiku operatsioonipiirkonnale 300 kilomeetrit lähemale Tallinna sadamasse, kus asus ka Läänemere meresideteenistuse staap. Esialgu oli seal Saksa raadiosõnumite murdmisega ametis kolm mereväeohvitseri. 24 Seegi organisatsioon jättis mõndagi soovida. Raadiojaamad said Saksa sõnumite vaheltvõtmisega tegelda ainult siis, kui selleks jäi üle aega peamise ülesande, Balti laevastiku juhtimiseks vajaliku side tagamise kõrvalt. Seega oli vajadus muudest ülesannetest vabastatud eraldi raadiojaama järele, kus saaks raadioluuret teostada rahu likult ja salaja. Sobiv koht paistis olevat Tallinnast 70 kilomeetrit läänes Põõsaspea neeme lähedal. See asus Soome lahe suudmes, kus arvati aset leidvat kõige ägedamad lahingud juhul, kui Saksa laevastik peaks üritama Petrogradi tungida. Pealegi oli seal juba ehitusjärgus raadiojaam, mis, tõsi küll, ei olnud algselt päris raadioluureks mõeldud. 21. Adrian Nepenin ( ), Läänemere meresideteenistuse ülem aastatel , ülendati kontradmiraliks aastal, järgmisel aastal sai Balti laevastiku ülemjuhatajaks ja viitseadmiraliks, tapeti revolutsiooniliste madruste poolt. 22. М. А. Партала, Д. Н. Симонов. Радиоразведка русского императорского флота на Балтийском море: история создания. 23. ERA T [Oswald Proffen.] Põõsaspea salajane raadiojaam. Mälestusi maailmasõjaaegsest salaluurest Läänemerel. IV. Uus Eesti 1936, 14. juuni. 363

364 Venemaa raadioluure sünd Põõsaspea raadioluure jaam ja selle personal Juba enne sõda oli Balti laevastikus leitud, et vajatakse eraldi raadiojaama oma raadioside jälgimiseks, et välja selgitada reeglite rikkumisi ja distsiplineerida operaatoreid nii laevadel kui ka kaldajaamades. (Selles kontekstis on huvitav mainida, et üht esimest raadioluureks kasutatud Suurbritannia raadiojaama Stockton-on-Teesis on dokumentides kirjeldatud kui «politseijaama», mille ülesandeks oli kuningliku laevastiku raadioside jälgimine sidedistsipliini tõstmiseks. 25 ) Põõsaspea valiti sellise jaama asukohaks, kuna see asus eraldatud kohas ja umbes poolel teel Peterburist Liepājasse, mis oli Balti laevastiku kõige kaugem baas. Mais 1914 algasid praktilised tööd ja tule vane raadiojaam Haapsalust 30 kilomeetrit põhja pool sai hüüdnimeks Sandarmraadiojaam (Радиостанция Жандарм), mida kasutatakse kirjanduses mõnikord siiani. Veebruaris 1915 nähti jaama funktsioonina ette välismaise raadioside jälgimine ja selle ametlikuks nimeks sai Eriülesannetega Raadiojaam (Радиостанция особого назначения), täielikult töökorda sai raadiojaam aasta juulis. 26 Salastatuse ning eesti-, rootsi-, 27 vene- ja saksakeelsete nimede kohati tahtliku segamise tõttu on jaama asukohana kirjanduses nimetatud Spithamni, Põõsaspead/ Põõsaspääd, Rikholdi/Riguldit/Rickholtzi, Peraküla, Nõva ja Allikajärve. Jaam asus madalas ja soises, kuid samas looduskaunis kohas. Soome lahe kaldani oli vähem kui kilomeeter, jaam oli keset okaspuumetsa väikese Allikajärve kaldal. Praegu on kunagisest kompleksist säilinud jaamani viiv maakividest korralik kroonutee, mõned vundamentide osad ning antennimastide vantide massiivsed betoonist ankrud mõõtmetega 2 2,5 meetrit, 28 mis on osaliselt õhku lastud, kuid näitavad endiselt kunagisi mastide asukohti. 29 Tegutsemise ajal oli jaamas kolm 64 meetri kõrgust puust antennimasti, raadiojaam 2 kw saateaparatuuriga, elektrijaam, pumbamaja, ohvitseride elamu, kasarm, saun, garaaž, tall, tõllakuur, keldrid ja mitmesugused laod. Maa poolt oli jaam piiratud puust tara ja okastraataiaga. 30 Oli olemas ka paadisild lõbusõiduks ja kalastamiseks Allikajärvel. Kui kinnisvara aasta lõpus oksjonile pandi, oli suurem osa ehitisi välja arvatud muidugi ümberkukkunud antennimastid heas seisukorras P. Gannon. Inside Room 40, lk Ю. П. Мальцев. Радиостанция особого назначения Балтфлота в Эстонии в начале ХХ века, lk Jaam asub Noarootsis, mille põlisasukad 20. alguses olid suurelt jaolt rootslased. 28. Kuna need asuvad osaliselt maa sees, ei olnud võimalik nende paksust mõõta. 29. Vaatlusprotokoll 1. juunist Ю. П. Мальцев. Радиостанция особого назначения Балтфлота в Эстонии в начале ХХ века, lk ERA

365 Ivo Juurvee Raadiojaama ohvitseridest ja ametnikest on nime ja auastmega teada üheksa meest. Balti laevastiku ohvitseridest teenisid seal: vanemleitnant P. A. Kolokoltsov (jaama ülem märtsist juulini 1915), vanemleitnant V. P. Pržilentski (jaama ülem alates juulist 1915), leitnant D. P. Izmalkov, leitnant O. O. Proffen, mitšman V. I. Markov, porutšik I. M. Jamtšenko. Venemaa välisministeeriumi ametnikest olid ametis: riiginõunik E. Vetterlein, õuenõunik J. Pavlovitš, kolleegiumiregistraator B. Orlov. Tehnilist tuge ja füüsilist kaitset pakkuvaid sõdureid ja allohvitsere oli jaamas 45 50, 32 neist 18 olid allohvitseridest telegrafistid. 33 Aparatuur ja operaatorid olid olemas nelja erineva raadiosageduse jälgimiseks 24 tundi ööpäevas. 34 (Ühe sageduse pikemaajaliseks pidevaks jälgimiseks oli toona vaja nelja operaatorit.) Raadio teel jaamast välja saadetava info hulk oli väga väike, kuid mingil määral pakkus tele grafistidele koormust raadioluure tulemusi kajastavate telegrammide saatmine kõrgematele staapidele kaabli kaudu. Selleks oli Hughesi telegraafimasin ja otsekaabel meresideteenistuse staapi Tallinnas. 35 Nimepidi teadaolevaist isikuist on huvipakkuvamad Oswald Proffen ja Ernst Vetterlein. Oswald Proffen oli rahvuselt sakslane ja sündinud aastal Haapsalus. Pärast õpinguid Nikolai gümnaasiumis Tallinnas astus ta mereväe kadetikorpusesse Peterburis, mille lõpetas aastal. Ohvitseriks ülendati ta aasta jaanuaris ja leitnandiks sai aastal. Proffen teenis mitmel Balti laevastiku laeval kuni aastani, kui ta saadeti Põõsaspea raadiojaama. Sinna jäi ta peaaegu kolmeks aastaks, alates 15. veebruarist 1915 kuni 6. detsembrini 1917 ehk kogu jaama eksistentsi ajaks. Suvel 1919 arreteeriti ta Nõukogude Venemaal ilma süüdistust esitamata ja veetis 13 kuud vangis. Pärast seda opteerus ta aasta alguses Eestisse. Proffen teenis ohvitserina mitmel laeval Eesti merejõududes ( , aastal 1924 ülendati ta vanemleitnandiks), piirivalves ( ) ja veeteede valitsuses ( ) aasta alguses tegi Proffen oma karjääris olulise muutuse ja suundus 32. М. А. Партала, Д. Н. Симонов. Радиоразведка русского императорского флота на Балтийском море: история создания. 33. [O. Proffen.] Põõsaspea salajane raadiojaam. Mälestusi maailmasõjaaegsest salaluurest Läänemerel. IV. 34. В. Г. Кикнадзе. Развитие сил и средств радиоразведки отечественного Военно- Морского Флота в первой половине XX века, lk Samas, lk

366 Venemaa raadioluure sünd Oswald Proffen, ERA taas eriteenistuste töömaile, asudes tööle poliitilisse politseisse Tallinnas. Sealt lahkus ta omal soovil juulis Tema edasine tegevus on teadmata, kuid aastal avaldas ta ajalehes Uus Eesti oma memuaarid Esimese maailmasõja ajast. Proffen lahkus Eestist koos teiste baltisakslastega Umsiedlung i ajal aastal. 37 Teine Põõsaspeal Saksamaa-vastase raadioluurega tegelnud sakslane oli Ernst Vetterlein. Väidetavalt töötas ta jaamas varjunime Popov all (mis on muidugi väga levinud vene nimi, kuid võib olla ka viide kuulsale raadioinsenerile Aleksandr Popovile), et mitte tõmmata negatiivset tähelepanu oma saksa päritolule. 38 Ernst Constantine Vetterlein sündis aastal Peterburis. Ta asus Venemaa välisministeeriumisse tööle aastal ning liitus järgmisel aasta ministeeriumi väikse krüptograafiaüksusega, mis pidi kaitsma Venemaa diplomaatilist sidet ja ründama teiste riikide oma. Aastal 1909 saatis Vetterlein krüptograafina keiser Nikolai II-t tema visiidil Suurbritanniasse. Selleks ajaks oli tal olnud edu Austria, Baieri, Bulgaaria, Prantsusmaa, Pärsia, Taani ja Türgi krüptosüsteemide murdmisel. Balti laevastiku ülem admiral Viktor Kanin kiitis 22. veebruaril 1916 Vetterleini «suure sõjalise tähtsusega eriülesannete» täitmise eest ning ta sai Püha Anna 2. järgu ordeni ja tõsteti riiginõuniku teenistusastmele. Veel enne Oktoobrirevolutsiooni õnnestus tal murda mitu välismaist krüptosüsteemi, sealhulgas Suurbritannia oma. Pärast revolutsiooni õnnestus Vettereinil koos abikaasa Angelicaga Venemaalt põgeneda ja mais 1918 jõudsid nad Suurbritanniasse. Ernst Vetterlein asus tööle Briti krüptograafiaüksusesse nn Room 40 ja järgmisel aastal vast loodud uude signaalluure agentuuri 36. Osvald Proffeni isikutoimikud merekindluste staabis (ERA ), piirivalve valitsuses (ERA ), veeteede valitsuses (ERA ), poliitilises politseis (ERA ) ja sõjavägede staabis (ERA ). 37. Mai Krikk. Eesti poliitiline politsei. Tallinn 2002, lk T. R. Hammant. Russian and Soviet Cryptology II, lk

367 Ivo Juurvee GC&CS (Government Code and Cipher School) selle Vene sektori juhina, milliseid kohuseid täitis ta kuni pensionile minekuni aastal. Pärast Teise maa ilma sõja algust kutsuti ta uuesti teenistusse, seekord tegelema Saksamaa õhujõudude krüptogrammide murdmisega, mida ta tegi kuni surmani aastal. 39 Praegu tuntakse Vetterleini kui maailma üht andekaimat krüptoloogi 20. sajandi esimesel poolel. Ka Oswald Proffen pühendab talle oma mälestustes mõned leheküljed, kasutamata küll tema nime (1936. aastal oli Vetterlein väljaspool äärmiselt piiratud luureringkondi täiesti tundmatu isik), kuid kiites nii tema oskusi kui ka panust Venemaa raadioluure edusse. Proffen mainib, et «haruldane dešifreerija» kutsuti pärast sõda Inglismaale, kuna «tema saavutused [olid] hulga kõrgemal järjel kui inglaste endi omad». 40 Septembris 1917 Põõsaspea raadiojaama töö reorganiseeriti. Krüptoloogiabüroo eraldati jaamast eraldi seisvaks üksuseks ning jaam ise nimetati Eriülesannetega Raadiojaamast ümber Spithamni raadiojaamaks. 41 Jaama evakueerimise täpne aeg ei ole teada, kuid see pidi juhtuma kas aasta lõpus või aasta alguses. Proffeni tegevteenistuse viimane päev, 6. detsember 1917, võib evakuatsiooniga kattuda. Saksa väed jõudsid jaama territooriumini välja veebruaris Raadioluure tulemuste kasutamisest Professor Paul G. Halpern on kirjutanud: «Vene planeerimise eriomane joon oli mere jõudude ning miiniväljade ja rannakaitse suurtükiväe tihe integreerimine. See oli tõepoolest kaevikusõda merel (naval trench warfare).» 42 Võimalused manööverdamiseks ja üllatusteks olid sakslastele Läänemerel selle suhtelise väiksuse ja Vene miiniväljade tõttu üsna piiratud. Neis tingimustes ei olnud eriti väljapaistvaid tulemusi ka Venemaa signaalluurel, mis küllap panustas miiniveeskamisoperatsioonide edusse, kuid ei toonud otseselt kaasa suurte Saksa sõjalaevade uputamist. Suurim edu saatis Vene raadioluuret aasta 2. juuli öösel ehk mõni päev enne Põõsaspea jaama lõplikku töökorda saamist. Sel ööl olid kolm Saksa ristlejat, seitse hävitajat ja üks suur miiniveeskja tagasiteel edukalt miinipanekult Bogskäri lähedal. Tund pärast südaööd saatis ristleja Augsburg Danzigisse (Gdańsk) 39. V. Madeira. Britannia and the Bear, lk [Oswald Proffen.] Põõsaspea salajane raadiojaam. Mälestusi maailmasõjaaegsest salaluurest Läänemerel. XI. Uus Eesti 1936, 22. juuni. 41. Ю. П. Мальцев. Радиостанция особого назначения Балтфлота в Эстонии в начале ХХ века, lk P. G. Halpern. A Naval History of World War I, lk

368 Venemaa raadioluure sünd radiogrammi, teatades miinipaneku edukast lõpetamisest ning andes teada laevade asukoha, kursi ja kiiruse. Danzigis radiogrammi kätte ei saadud, küll aga püüti see kinni Saaremaal, Papisaare merelennubaasi raadiojaamas. Kiire tegutsemine võimaldas venelastel oma merel olevad laevad õigetesse kohtadesse juhtida. Kohates kell 7.30 endast tugevamat Vene laevastikukoondist, päästis enamik Saksa laevu ennast suurema kiirusega. Aeglasem miiniveeskja Albatros sai aga Vene laevasuurtükkide tulest raskelt vigastada ja suundus saadud käsu kohaselt neutraalse Rootsi vetesse. Vigastatud laeval õnnestus küll Gotlandi rannikul madalikule sõita, kuid ta interneeriti ja tagastati alles aastal, seega sõja lõpuni temast venelastele enam vastast ei olnud. 43 Hiljem saadeti kõikide suuremate Vene mereväeoperatsioonide ajaks Põõsaspea jaama vanem sideohvitser, kes pidi raadioluure tulemuste järgi jälgima Saksa laevastiku tegevust. Oli sideohvitseri otsustada, kas andmed olid piisavalt olulised, et rikkuda raadiovaikust ja informeerida merel opereerivate laevade üldjuhti. Kui seda tehti, kasutati algelist petteskeemi, et võimalikku vaenlase raadioluuret segadusse ajada. Saksa radiogrammides leidunud info või raadiopeilimise tulemused anti edasi Vene krüpteeringus, adresseerides need Hanko raadiojaamale, kasutades selle kutsungit. Teoreetiliselt pidi see võimalikele Saksa raadioluurajatele jätma mulje, et antakse mingeid käske Hankosse ilma mingi vihjeta merel viibivatele Vene laevadele. 44 Peale Saksa laevade sai Venemaa raadioluure jälgida ka õhulaevade sidet. Et mitte olla lennukitele kerge saak, pidid need tegutsema peamiselt öösiti ning olid seetõttu sõltuvad raadionavigatsioonist. Lennates Inglismaa vastu, kasutati orienteerumiseks Berliini lähedalt Naueni saatjast ja Belgias Brugges asuva Belfry kiriku saatjast pärit signaale. 45 Mõnikord hoiatas raadioside intensiivsuse kasv britte eelseisva õhulaevade reidi eest, nad said aktiveerida oma õhukaitse ja õhulaevad kandsid kaotusi (nii kaotati 2. oktoobril 1916 õhulaev SL.11). 46 Läänemerel oli õhulaevade tegevus oluliselt madalama intensiivsusega, kuid siingi kasutati navigeerimiseks raadiojaamu Stolpmünde (Ustka), Swinemünde (Świnoujście) ja Memeli (Klaipėda) jaama. Proffeni mälestuste põhjal jälgis Põõsaspea raadiojaam nende jaamade ja ka õhulaevade endi saatjaid. Ta kirjeldab isegi juhtumit, kus püüti kinni ja dekrüpteeriti Saksa õhulaeva sõnum, mis teatas, et õhulaev asub parasjagu Londoni City kohal Mati Õun, Hanno Ojalo. Võitlused Läänemerel Esimene maailmasõda koduvetes. Tallinn 2011, lk [O. Proffen.] Põõsaspea salajane raadiojaam. Mälestusi maailmasõjaaegsest salaluurest Läänemerel. V. 45. Dean Juniper. The First World War and Radio Development. Rusi Journal 2003, No. 1, lk Ian Castle. London The Zeppelin Menance. Oxford 2008, lk [Oswald Proffen.] Põõsaspea salajane raadiojaam. Mälestusi maailmasõjaaegsest salaluurest Läänemerel. IV ja VII. Uus Eesti 1936, 14. ja 17. juuni. 368

369 Ivo Juurvee Kui see tõele vastab, pidi juhtum aset leidma aasta 8/9. septembri ööl see oli ainuke kord, kui Saksa õhulaev oli Londoni City kohal sellest ka ise aru saades. 48 Õhulaevade raadioside ja navigatsiooni jälgimise operatiivne väärtus oli siiski küsitav, kuna Venemaal ei olnud piisavalt õhutõrjevahendeid, mida raadioluure andmete alusel alarmeerida. Venemaa luure enne operatsiooni «Albion» Operatsioon «Albion» ehk Saksamaa rünnak Lääne-Eesti saarte hõivamiseks lõppes sakslastele hiilgava võiduga ja vastavalt kaotusega Venemaale. Asjade sellise käigu peamiseks põhjuseks on peetud Vene vägede pooleaastasest revolutsioonist ja veelgi pikemast sõjavastasest propagandast räsitud moraali. Kirjanduses on siiski välja toodud, et Vene poolele olid teada nii Saksa plaanid kui ka jõud, 49 mis tundub viitavat Venemaa luure edukusele. Siinkohal analüüsitakse probleemi natuke põhjalikumalt. Operatsiooniks «Albion» kasutas Saksamaa tugevaid jõude, sh kõige tugevamat laevastikukoondist, mis kunagi Läänemerel seilanud on: 10 lahingulaeva, 1 lahinguristleja, 9 ristlejat, 58 hävitajat ja torpeedopaati, 6 allveelaeva koos miinitraalerite, transpordilaevade ja muude väiksemate alustega kokku 363 laeva. Selle armaada õhust katmiseks ja luureks oli kasutada 101 lennukit ja 6 õhulaeva. Dessantüksustes oli meest, 8500 hobust, 40 suurtükki, 80 miinipildujat ja 220 kuulipildujat. Arusaadavalt oli sellise jõu koondamist ja eelseisvaks operatsiooniks väljaõpetamist võimatu täielikult varjata. Veel keerulisemaks muutis saladuse hoidmise asjaolu, et operatsiooniks tuli traalida läbipääsud Vene miiniväljadesse, mida sai teha ainult päevavalges ja Vene positsioonide vahetus läheduses. Probleemist andsid endale aru ka Saksa planeerijad, kes üllatusmomendi säilitamiseks töötasid välja petteplaani, mis pidi jätma mulje, nagu oleks dessantlaevastiku sihtkoht Riia lahe idakallas või Soome laht. Petteplaan paraku säilinud ei ole. 50 Venemaa luure edu või ebaedu analüüsimiseks on otstarbekas võrrelda antud eelhoiatusi ja Saksa poole tegelikke ettevalmistusi (vt tabel). 48. I. Castle. London , lk Vt nt M. Õun, H. Ojalo. Võitlused Läänemerel , lk 153; В. Г. Кикнадзе. Развитие сил и средств радиоразведки отечественного Военно-Морского Флота в первой половине XX века, lk Michael B. Barrett. Operation Albion. The German Conquest of the Baltic Islands. Bloomington 2008, lk

370 Venemaa raadioluure sünd Tabel. Vene luure hoiatuste ja Saksa tegelike ettevalmistuste kronoloogiline võrdlus enne operatsiooni «Albion». 51 Vene luure hoiatused eelseisva Saksa dessandi kohta Saaremaale aastal 3. aprill: Saksa rünnak on võimalik enne jää minekut Soome lahel (s.t mõne nädala jooksul). 5. august: Saksa laevastik on koondanud väikesed dessandiks sobivad transpordilaevad ja eelmisel päeval (4. august) on toimunud Saksa jõudemonstratsioon Soome lahel. 25. september: hoiatus eelseisva Saksa operatsiooni kohta (Saaremaal asuvad üksused seatakse kõrgendatud lahinguvalmidusse). 2. oktoober: Saksa operatsioon algab 3. oktoobril. 4. oktoober: uus hoiatus võimaliku Saksa operatsiooni kohta. 10. oktoober: «On andmeid, et homme, 11. oktoobril algavad Saksa laevastiku operatsioonid Läänemerel.» 12. oktoober kell 5.27: Vene raadioluure logi: «Saksa ülemjuhataja annab lühikesed käsud 4. ja 3. eskaadrile ja 2. luuregrupile.» Saksamaa tegelikud ettevalmistused operatsiooniks «Albion» aastal 15. mai: esimene Saksa mere- ja maaväe kohtumine, kus arutati Saaremaale dessandi korraldamise võimalust. 14. august: laevastiku ja maavägede staabi ohvitseride kohtumine Bad Kreuznachis (Großes Hauptquartier i asukoht). 12. september: korraldatakse sõjamäng, millest järeldatakse, et riskid on vastuvõetavad. 19. september: Berliinist saabub Liepājasse operatsiooni ette valmistama eristaap. 21. september: keiser allkirjastab oma lõpliku nõusoleku operatsiooni korraldamiseks; Kielist jõuab Liepājasse 2. miiniluureflotill. 29. september: esimene suurem dessant õppus Liepāja lähistel. 1. oktoober: miinitraalimise algus. 7. oktoober: alustatakse markerite paigutamist Riia lahe miiniväljadesse traalitud läbipääsudesse. 9. oktoober: dessantüksused saavad käsu laevadele asuda. 11. oktoober: hommikul jõuavad Pucki lahest Danzigi lähedal kohale lahingulaevad ja ristlejad, nendega ühineb Liepājast väljunud dessantlaevastik ja võetakse suund Saaremaale. 12. oktoober kell 5.07: lahingulaev Bayern sõidab Hiiumaa rannikul miinile ja avab mõni minut hiljem tule oletatava allveelaeva pihta. 51. Tabel on kokku seatud kahe raamatu alusel: M. B. Barrett. Operation Albion; Nikolai Reek. Saaremaa kaitsmine ja vallutamine a Tallinn

371 Ivo Juurvee Tabelist nähtub, et hoiatused läheneva Saksa operatsiooni kohta algasid oluliselt varem kui selle tegelikud ettevalmistused. Oktoobri alguses, kui Liepāja ümbruses viidi läbi suuri dessantõppusi ja Irbe väinas traaliti miiniväljadesse läbipääse, oli selge, et ettevalmistamisel on suurem dessantoperatsioon. Umbes sellel ajal (2., 4. ja 10. oktoobril) andis Vene luure hoiatused, millest viimane kõlas: «On andmeid, et homme, 11. oktoobril algavad Saksa laevastiku operatsioonid Läänemerel», mis oli ju tegelikult õige 11. oktoobril sõitsid tõepoolest Liepājast välja dessandiks mõeldud transpordilaevad ja muud väiksemad alused ning ühinesid Põhjamerelt operatsiooni korraldamiseks saadetud raskete jõududega. Sellegipoolest tuli dessandi algus Tagalahes kaitsjatele täieliku üllatusena. Vene raadioluure (tõenäoliselt Papi saare merelennubaasi raadiojaam) jõudis veel kell 5.27 logida teate: «Saksa ülemjuhataja annab lühikesed käsud 4. ja 3. eskaadrile ja 2. luuregrupile.» 52 (Logi sisse kande järgi paistab, et Vene raadioluure oli hästi kursis Saksa kutsungitega, sealhulgas ka tavaliselt Põhjamerel baseeruvates üksustes kasutatavatega, kuid ei suutnud siiski teate teksti reaalajas lugeda.) See oli lahingulaevadele ja ristlejatele antud käsk ranniku pihta tuli avada. Mõni hetk hiljem ärkasid kaitsjad juba raskete Saksa mürskude plahvatuste peale... Saaremaa kaitses staabiohvitserina osalenud ja hiljem Eesti sõjavägede staabi ülemaks saanud Nikolai Reek on paradoksaalset olukorda seletanud järgmiselt: «Pikk ettevalmistusaeg viis ühtlasi venelasi eksiarvamusele dessantoperatsiooni ootamisel, sest venelastel olevate andmete järgi ootasid nad dessanti septembrikuu keskpaiku. Mida pikemaks ooteaeg venis, seda rohkem kadus venelastel usk dessantoperatsiooni võimalikkusesse.» 53 Ennustused muutusid kontraproduktiivseks, mitu hoiatust üheskoos hoopis hajutasid juhtide ja vägede tähelepanu. Küllap vähendas 10. oktoobri hoiatuse usaldusväärsust oluliselt see, et 2. oktoobril oli juba antud umbes samasugune hoiatus järgmisel päeval toimuva Saksa operatsiooni kohta, aga midagi ei järgnenud. Saksa dessant lükkus edasi traalimistöid takistanud halva ilma tõttu, ilm halvenes üha ning peagi oli juba oodata iga-aastasi sügistorme. Tundub, et Vene luure kohati täpseid ennustusi ei uskunud ka luure ise. Papisaare merelennubaas, mille raadiojaam oli olnud raadioluure jaoks oluline juba sõja algusest saadik, langes sakslaste kätte dessandi esimesel päeval kell Peagi lendasid sinna Saksa vesilennukid ja baas võeti uuesti kasutusse, sest suurem osa hooneid olid terved ja põgenejad ei olnud isegi kütusetagavarale tuld otsa pistnud niivõrd ootamatu oli olukord ja madal moraal. 52. M. B. Barrett. Operation Albion, lk N. Reek. Saaremaa kaitsmine ja vallutamine a. 1917, lk

372 Venemaa raadioluure sünd Kokkuvõte See uurimus näitab, et raadioluure oli Läänemerel Venemaa sõjapidamise osa juba Esimese maailmasõja puhkemisest alates. Kuigi Balti laevastikul oli raadioluure valdkonnas mõningaid varasemaid kogemusi, andis selle arengule hoo sõda Saksamaaga. Venelased tegid pingutusi raadioluure arendamiseks, kuid kindlasti oli nende poolel ka sõjaõnn Saksa koodiraamatute kättesaamist Osmussaare lähedal karile jooksnud kergeristleja Magdeburg vrakist on küllap õigustatult nimetatud kõige õnnelikumaks juhuseks kogu krüptoloogia ajaloos. Oma väärtusliku leiu jagamine Suurbritanniaga näitab Venemaa pühendumust ühisele sõjalisele eesmärgile ja sellist liitlastevahelist usaldust, mis järgneva saja aasta jooksul pole enam mõeldav olnud. «Magdeburgi koodiraamat» mitte ainult ei võimaldanud brittidel ja venelastel lugeda Saksa laevastiku raadiosidet, vaid tegi raadioluurest olulise ja usaldusväärse infoallika ka kõigi järgnevate sõjaliste konfliktide jaoks. Investeeringud, mida Venemaa oli valmis luuresse panustama, olid muljetavaldavad. Papisaare merelennubaas Saaremaal oli esimesi raadioluuresse kaasatud sõjaväeobjekte ja seal tegeldi raadioluurega juba septembris Esimene Venemaa spetsiaalne raadioluure jaam, 54 mis oli planeeritud, ehitatud ja varustatud ilma muude funktsioonideta, asus Põõsaspea neeme lähedal 30 kilomeetrit Haapsalust põhja pool ja asus tegevusse juulis Enam kui kahe aasta jooksul oli jaam keskne koht nii Saksa radiogrammide vaheltvõtmisel kui ka nende krüpteeringu murdmisel. Jaama personali kuulus umbes 60 inimest Venemaa laevastikust ja välisministeeriumist, peaaegu pooled neist olid oma eriala professionaalid, krüptoloogid ja telegrafistid. Neist ühe Eestis sündinud sakslasest Vene laevastiku ohvitseri Oswald Proffeni memuaarid annavad rohkelt infot jaama igapäevatöö ja raadioluure tulemuste operatiivseks kasutamiseks loodud protseduuride kohta. Põõsaspea raadiojaama kõige väljapaistvam töötaja oli kahtlemata Ernst Vetterlein, Venemaa välisministeeriumi sakslasest krüptoloog. Pärast Oktoobrirevolutsiooni õnnestus tal põgeneda Nõukogude Venemaalt Inglismaale, kus ta töötas kuni aastani sealse signaalluure agentuuri GC&CS Vene sektsiooni juhina. Vetterleini peetakse üheks 20. sajandi esimese poole andekaimaks krüptoloogiks maailmas. Sõjalist olukorda Läänemerel Esimese maailmasõja ajal on kirjeldatud kui kaeviku sõda merel vastaspoolte laevastike manööverdamisvabadus oli piiratud efektiivsete miiniväljade ja võimsa rannakaitsesuurtükiväe tõttu. Ehkki sellistes oludes olid piiratud ka raadioluure tulemuste kasutamise võimalused lahingu tegevuse juhtimiseks, mängisid need siiski olulist rolli 2500-tonnise Saksa miini veeskja Albatros hukus ning aitasid kaasa miinisõja juhtimisele ja õhulaevade reidide 54. On defineerimise küsimus, kas pidada seda esimeseks omalaadseks maailmas peamine konkurent oleks eespool mainitud Stockton-on-Teesi raadiojaam Suurbritannias. 372

373 Ivo Juurvee jälgimisele. Operatsioonile «Albion» ehk Lääne-Eesti saarestiku hõivamisele Saksamaa poolt oktoobris 1917 eelnenud luurehoiatuste analüüs näitab, et ka raadioluure ei suutnud anda nii õigeaegset ja selget hoiatust, et sellest oleks reaalselt kasu olnud. Kaks artiklis mainitud raadioluure ajaloo seisukohalt olulist paika, Osmussaar ja Põõsaspea neem, asuvad juhuslikult teineteisest vaid kümne kilomeetri kaugusel ja on mõlemad Eesti territooriumil. Kunagise Põõsaspea raadiojaama ala on kõigile avatud kui osa Liivanõmme õpperajast, mida haldab Riigi Metsamajandamise Keskus. 55 Papisaare merelennubaasi betoonangaarid Saaremaal, Kihelkonnast kolm kilomeetrit lääne pool, on endiselt püsti ja samuti ligipääsetavad. The birth of Russian radio intelligence during World War I in Estonia The article examines Russian radio intelligence the subfield of signals intelligence (SIGINT) that deals with radio transmissions efforts on the Baltic Sea during World War I based on literature and primary sources, among them several that have been inaccessible until recently or have not been given the attention they deserve. Although the Baltic fleet had some earlier experiences in the field, the war with Germany gave it a boost. In addition to their efforts, luck was definitely on the Russian and Allied side the capture of German naval codebooks from the wreckage of the cruiser SMS Magdeburg near Odensholm Island (Osmussaar) has rightly been called the luckiest event in the whole history of cryptology. Sharing this treasure with Britain shows Russia s commitment to the common war effort and trust in its ally something rather unthinkable in the subsequent 100 years. The Magdeburg Codebook not only enabled Britons and Russians to read German naval communications but also made SIGINT known as an important and trustworthy source of military intelligence for all future wars. The investments Russia was willing to make for intelligence purposes were impressive. Papenholm (Papisaare) Naval Air Station on Ösel Island (Saaremaa) was one of the first Russian military bases to have radio intelligence functions, as early as September The first radio station in Russia and maybe in the whole world to be designed, built, and used exclusively for radio intelligence was located near Spithamn (Põõsaspea) Peninsula and became fully operational in July For more than two years it was a central installation for both interception and decryption of German wireless messages. Staffing the station were approximately 60 people 55. Liivanõmme õpperada. ( ). 373

374 Venemaa raadioluure sünd from the Russian Navy and the Ministry of Foreign Affairs, almost half of them highly skilled professionals, telegraph operators, and cryptographers. The memoirs of one of them, Oswald Proffen, an Estonia-born ethnic German officer of the Russian Navy, reveal details of the daily work of the first Russian SIGINT station and procedures developed to use the obtained intelligence in naval operations. The most outstanding staff member of the Spithamn station was Ernst Vetterlein, an ethnic German who was a cryptologist at the Russian Ministry of Foreign Affairs. After the October Revolution he fled Russia and worked until 1938 in the United Kingdom at the Government Code and Cipher School analyzing the Soviet encrypted messages. Vetterlein is now known as one of the most talented cryptologists of the first half of the twentieth century. The operational situation in the Baltic during World War I has been described as naval trench warfare the fleets had limited room for maneuver due to efficient minefields and powerful costal artillery. In such circumstances the operational use of radio intelligence results remained limited, although it played some role in sinking the 2,500-ton German minelayer Albatros in 1915, directing mine warfare, and monitoring the sorties of zeppelins. Analysis of intelligence prior to operation Albion, the German landings in the western Estonian archipelago, shows that SIGINT failed to give clear warning in time. The two important places for SIGINT history dealt with in the article, Odens holm and Spithamn, are coincidentally situated only 10 kilometers from each other, and both are on Estonian territory. The area of the former Spithamn SIGINT station is open to the public as a recreation area, and the concrete hangars of Papenholm Naval Air Station are still standing and accessible. 374

375 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal aastal * Reigo Rosenthal aasta 23. detsembril eesti rahvusväeosi koondava 1. eesti jalaväe diviisi etteotsa asunud Johan Laidoner ei saanud sellel kohal kuigi kaua tegutseda, sest aasta veebruaris otsustasid enamlased rahvusväeosad likvideerida. 19. veebruaril võtsid Eesti Sotsialistlike Sõjameeste Nõukogu esindajad diviisi staabi üle. Laidonerile anti nõukogu esimehe allkirjaga tõend, et ta on lubatud kuni 11. aprillini puhkusele oma valitud sihtkohta, misjärel ta pidi ilmuma omal valikul ühe rindestaabi käsutusse. 1 Päev varem, 18. veebruaril, oli idarindel alanud Keskriikide vägede pealetung. Laidoner ei kavatsenud Eestisse jääda. Nagu ta hiljem põhjendas, arreteerisid sakslased tema teada kõik luureohvitserid, ent tema oli maailmasõja ajal sellel alal pikemat aega tegutsenud aastal Vene Läänerinde staabi luureosakonna ülema abina. Seega lahkus ta 23. veebruaril, kui Saksa väed olid juba Tallinnale lähenemas, rongiga Petrogradi. 2 Sealt suundus Laidoner edasi Tambovi kubermangu Kozlovi linna, kus elas alates aasta sügisest ta perekond ehk abikaasa, poeg ning abikaasa ema. 3 Kozlovis viibides sai Laidoner, nagu ta hiljem ajakirjanikule ja publitsistile Eduard Laamanile meenutas, Mihhail Bontš-Brujevitšilt pakkumise asuda Punaarmee Kaukaasia või Jaroslavli sõjaväeringkonna ülema kohale. Endine Vene armee * Artiklit võib pidada järjeks autori varem ilmunud artiklile Johan Laidoneri teenistusest Vene armees: Reigo Rosenthal. Johan Laidoneri teenistusest Vene armees aastail Eesti sõjaajaloo aastaraamat, 1 (7), Viimsi Tallinn ERA , l. 33, tõend. 2. ERA , l p, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, ; Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. Tartu 2006, lk (päeviku sissekanne, ). 3. ERAF 129SM I, l. 39p, J. Laidoneri ülekuulamise protokoll, 28. ja ; Eesti Sõjamuuseumi Kindral Laidoneri Muuseumi arhiivikogu, fond 3, M. Laidoneri kiri J. Müürisepale,

376 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal kindralleitnant Bontš-Brujevitš oli olnud Laidoneri õppejõud Nikolai sõjaakadeemias, kus ta õppis aastatel Näib, et nende vahel olid säilinud head suhted. Bontš-Brujevitš oli üks esimesi enamlaste teenistusse astunud kindraleid; aasta märtsis nimetati ta Kõrgema Sõjanõukogu liikmeks ja sõjaliseks juhatajaks. Mainitud nõukogu eesotsas Lev Trotskiga juhtis Punaarmee organiseerimist. Laidoneri kinnitusel ütles ta Bontš-Brujevitši ettepanekust siiski ära. 4 Saksa okupatsiooni tingimustes salaja koosolekuid pidanud Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus määras Laidoneri aasta 3. märtsil oma esindajaks Soome. 5 Eesti esindaja Nõukogude Venemaal Julius Seljamaa 6 sai seejärel Ajutiselt Valitsuselt ülesande kutsuda Laidoner Petrogradi, kus Seljamaa ise resideeris märtsil saatiski ta Kozlovi telegrammi. 8 Laidoner ise kirjeldas hiljem, aastal ülekuulamisel Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis (NKGB-s), et aasta märtsikuu lõpus või aprilli alguses saabus Tallinnast Kozlovi ohvitser Jaan Riisenberg, kaasas Ajutise Valitsuse peaministri Konstantin Pätsi kiri, milles too soovitanud Laidoneril asuda tegutsema Selja maa abilisena, ja tõend, millega Laidoner määrati Eesti Ajutise Valitsuse esindajaks Moskvas. Peale selle teinud Päts talle ülesandeks kontakteeruda Petrogradis Soome esindajatega, sondeerimaks pinda Eesti-Soome uniooni asjus, milline idee eesti poliitikute seas tollal levis. Samuti saanud Laidoner teada, et ta on ülendatud polkovnikuks. Laidoner suundunudki seepeale Petrogradi Seljamaaga kohtuma. 9 Laidoneri kirjelduses on siiski ebatäpsusi. Nimelt ülendas Ajutine Valitsus ta polkovnikuks alles aasta 4. aprillil, millest Laidoner sai teada Pätsi saadetud kirjast 12. aprillil Petrogradis. 10 Tõenäoliselt ei puudutanud Riisenbergi toodud tõend mitte Laidoneri määramist esindajaks Moskvasse (sellise määramise kohta 4. ERA , l. 61p, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, Mart Tuisk. Eluloolisi andmeid. Johan Laidoner. Kindralleitnant. Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mälestusi kaasaeglasilt. Tallinn 1934, lk 427; ERA , l. 138, Ajutise Valitsuse peaministri ja välisministri allkirjastatud tõend Laidoneri määramise kohta Ajutise Valitsuse esindajaks Soome, Ajutine Valitsus oli nimetanud Seljamaa esindajaks Nõukogude Venemaal aasta 25. veebruaril, andes talle volitused astuda ühendusse kõikide sõdivate ja erapooletute riikide valitsustega (Ants Piip. Tormine aasta. Ülevaade Eesti välispoliitika esiajast aastal dokumentides ja mälestusis. Örebro 1966, lk 180). 7. Julius Seljamaa. Politiline tegevus Venemaal Saksa okupatsiooni ajal. Johan Laidoner. Kindral leitnant. Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mälestusi kaasaeglasilt. Tallinn 1934, lk ERA , l. 34, J. Seljamaa telegramm J. Laidonerile, ERAF 129SM I, l. 39p, J. Laidoneri ülekuulamise protokoll, 28. ja Vt Toimetusele saadetud kiri. Võitlus 1934, 24. veebruar; M. Tuisk. Eluloolisi andmeid, lk

377 Reigo Rosenthal puudub kinnitus teistest allikatest), vaid pigem tema nimetamist esindajaks Soome. 11 Võib oletada, et kirju Pätsilt Laidonerile oli rohkem kui üks, aga aastaks oli nende sisu Laidoneri mällu jäänud ühes kirjas sisaldununa. Nõnda on teada üks Pätsi 20. märtsi kiri, milles ta kutsus Laidoneri võimalikult ruttu kodumaale naasma, teatas, et sakslased pole rahvusväeosi laiali saatnud, ning osutas lootusele, et Saksamaa ei kavatse Eestit oma provintsiks muuta. Ees pidi siiski veel seisma võitlus «oma ideali» poole püüdlemisel. Päts lisas, et paljud ohvitserid on rahulolematud pärast vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist moodustatud ning kindralmajor Andres Larka juhitud Eesti Sõjavägede Staabi tööga, mis olnud «korratu ning juhusline». Seetõttu oodanud paljud sõjaväelased Laidoneri ja Jaan Sootsi 12 tagasi Eestisse taas juhtimist enda kätesse võtma. 13 Pole teada, millal Laidoner selle kirja kätte sai, kuid Eestisse ta ei naasnud, pealegi andis Saksa väejuhatus 20. märtsil käsu eesti väeosad laiali saata, mida Päts kirja kirjutamise hetkel ilmselt veel ei teadnud. Laidoner suundus hoopis Petrogradi, et asuda Kõrgema Sõjanõukogu käsutusse, nagu ta ilmselt väitis Kozlovi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule, kes vormistas talle sinnasõiduks loa 25. märtsil. 14 Arvatavasti ei jõudnud Laidoner Petrogradi enne aprilli algust; kaasa tuli ka abikaasa Maria Laidoner. 15 On teada, et Laidoner esitas (tõenäoliselt aasta aprillis) Kindral staabi Peavalitsusele sooviavalduse Punaarmees teenimiseks, misjärel ta võeti arvele Ülevene maalise Peastaabi operatiivvalitsuse kindralstaabi teenistuse jaoskonnas. 16 Võimalik, et ta esitas avalduse ajal, kui ta reisis Kozlovist Moskva kaudu Petrogradi, ehkki ei saa välistada, et ta võis Moskvas käia ka pärastpoole. Puudub siiski kinnitus, et Laidoner oleks järgnevalt Punaarmees teeninud. Millistel motiividel Laidoner avalduse esitas, jääb selgusetuks, ent kõige vähem tõenäoline on, et ta kavatses tõsimeeli kaasa aidata Punaarmee organiseerimisele või selle sõjalisele edule. Pigem võis see samm olla tingitud soovist tagada endale ülalpidamine või siis lootis ta seeläbi kindlustada oma isiklikku julgeolekut, sest sidus ta ju end Eesti esinduse tegevusega märtsil 1918 allkirjastatud prantsuskeelset tõendit Soome määramise kohta vt ERA , l Rahvusväeosadeaegse 1. eesti jalaväediviisi staabiülem Soots viibis aasta veebruari lõpust kuni aprillini samuti Nõukogude Venemaal (ERAF 130SM , l. 31, J. Sootsi ülekuulamise protokoll, ). 13. ERA , l. 40, K. Päts J. Laidonerile, ERA , l. 40, luba. 15. Vt Ajutise Valitsuse salakullerina. (Reservkapten E. Schifferi mälestusi.) Vaba Maa 1931, 30. detsember; 1932, 6. jaanuar; Artur Lossmann. Peterburis. Johan Laidoner. Kindralleitnant. Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mälestusi kaasaeglasilt. Tallinn 1934, lk Vt A. В. Ганин. Корпус офицеров Генерального штаба в годы Гражданской войны гг. Справочные материалы. Москва 2009, lk 42, 262,

378 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal Petrogradis. Kuna Nõukogude Venemaa ei olnud Eesti Vabariiki tunnustanud, pidid Eesti esindajad arvestama sellega, et diplomaatiline puutumatus nende kohta ei kehti. Ise meenutas Laidoner hiljem, et oli aastal Venemaal viibides end registreerinud Moskva ohvitseride nimekirjas. 17 Aprillikuise Moskvas viibimise kohta meenutas Laidoner hiljem, et ta kohtus seal mitme kõrgema Vene sõjaväelasega (nimesid ta ei maininud), kes olid asunud Punaarmeed organiseerima. Nood olnud seisukohal, et teevad seda Venemaa tuleviku huvides, seega ilmselt mõeldes, et enamlaste võim ei kesta kaua, samal ajal kui Laidoner olevat vastu vaielnud, et kasu saavad sellest ikkagi kõigepealt enamlased. 18 Eesti esindus tegutses Petrogradis eestlastest omanikega Põhja Vastastikuse Krediitühisuse ruumides Bolšaja Konjušennaja tänava majas nr 10. Samas paiknes ka Petrogradi eesti seltskonda koondava Eesti Komitee büroo, mille tegevus oli esinduse omaga tihedalt läbi põimunud. 19 Ilmselt oli Laidoneri üheks esimeseks ettevõtmiseks Petrogradis 12. ja 15. aprillil koos Seljamaaga peetud läbirääkimised Soome sealse esindaja Carl Enckelliga. Vahetati informatsiooni ning eestlased esitasid Konstantin Pätsi ja Ajutise Valitsuse välisministri Jaan Poska koostatud Eesti-Soome uniooni kava. Enckellile anti edasi ka ettepanek koondada eesti ohvitserid Soome, kust nad Saksa okupatsiooni lõppe des kodumaale suundunuks. Laidoner, kes oli mäletatavasti määratud Eesti esindajaks Soome, kavatseti saata Helsingisse Eestile tunnustust küsima ja uniooni üle arutlema. 20 Kuid aprilli alguses olid Soomes maabunud Saksa väed, kes hõivasid 14. aprilliks Helsingi. Sellises olukorras leidsid Seljamaa ja Laidoner, et viimasel pole siiski soovitatav Soome minna. 21 Hiljem meenutas Laidoner, et koostöö Soomega jäi ära, sest põhjanaaber oli eestlaste jaoks asetunud liialt Saksamaa sõiduvette. 22 Soome juhtivad poliitikud polnud huvitatud ka Eesti-Soome unioonist. Laidonerile endale kaksikriigi idee samas nähtavasti meeldis, igatahes avaldas ta sellele toetust veel aastalgi Irene Lään, Tanel Lään. Püünis kahele. J. Laidoner Pensas aprill Laidoneri Muuseumi aastaraamat, 1, [Viimsi] 2002, lk ERA , l. 51p, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, dateerimata. 19. A. Lossmann. Peterburis, lk Seppo Zetterberg. Suomi ja Viro Poliittiset suhteet syksystä 1917 reunavaltiopolitiikan alkuun. Helsinki 1977, lk 87 90; Seppo Zetterberg. Ununenud utoopia: Soome ja Eesti uniooni idee. Looming 1989, nr 4, lk J. Seljamaa. Politiline tegevus, lk ERA , l. 50p, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, dateerimata. 23. S. Zetterberg. Ununenud utoopia, lk

379 Reigo Rosenthal Soome minekust loobumise järel jäi Laidoner tegutsema Seljamaa abina. Ajalookirjanduses on Laidoneri nimetatud ka Eesti sõjaväeliseks esindajaks Venemaal, 24 ent puudub siiski kinnitus, et Ajutine Valitsus oleks ta ametlikult sellele kohale määranud. Ajutise Valitsuse ning Eesti Venemaa-esinduse vahel peeti sidet salakullerite kaudu. Laidoner olevat sealjuures oma kirjades valitsusele ka kõige raskematel aegadel kutsunud üles optimismile aprillist kuni keelamiseni enamlaste poolt 27. juunil ilmus esinduse juures ajakirjanik Harald Vellneri toimetamisel Eesti Päevaleht Petrogradis (47 numbrit). Laidoner avaldas selles 30. aprillil artikli, milles veenis, et Saksa vägede edu läänerindel ei tähenda nende vaenlastele siiski otsustavat hoopi. 26 Seljamaa väitis hiljem, et krediitühisuse ruumes regulaarselt kogunev seltskond oli veendunud, et Keskriigid kaotavad maailmasõja aasta aprillis hakkasid üha selgemini ilmnema baltisaksa ning pangermaani aktivistide kavatsused luua Eesti ja Läti aladel Saksamaast sõltuv riik, mis loomulikult tekitas eesti poliitikutes rahutust. Seljamaa avaldas protestideklaratsioone ja -memorandumeid ajakirjanduses ning esitas neid välisriikide esindustele. Mai keskel käisid Laidoner ja Seljamaa samal eesmärgil Nõukogude Vene valitsuse juures Moskvas. Baltimaade liitmine Saksamaaga ei olnud ka Moskvale meeltmööda ning olude sunnil langesid eestlaste ja enamlaste huvid sel hetkel kokku: mõlemad tahtsid sakslaste plaane nurjata. Nõukogude juhtkonnaga kontakti saamise juures tuli kasuks Laidoneri tutvus Mihhail Bontš-Brujevitšiga. 28 Maikuu lõpupoole suundus Laidoner uuesti Moskvasse, kaasas Tallinna Linnapanga direktor Heinrich-Voldemar Väljamäe. Nimelt olid Eesti Ajutise Valitsuseni jõudnud teated, et Saksamaalt kavatsetakse hakata Eestisse tooma koloniste, kellele kohalikud baltisaksa maaomanikud on valmis maad annetama. Tallinna Linnapangas aset leidnud salajastel nõupidamistel, millest võtsid osa Konstantin Päts, Jaan Poska ning teised rahvuslikku poliitilisse tegevusse kaasatud isikud, kiideti vastumeetmena heaks Poska ettepanek hakata koguma kapitali suurema maatagavara loomiseks ning asutada aktsiaselts, mille ülesandeks pidanuks olema maa väljajagamine eestlastele. Venemaale komandeeritud Väljamäe pidigi Nõukogude Vene valitsuselt 24. Vt nt A. Piip. Tormine aasta, lk Eduard Laaman. Esindajana Nõukogude Venemaal. Johan Laidoner. Kindralleitnant. Kaitse vägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mälestusi kaasaeglasilt. Tallinn 1934, lk Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. Stockholm 1964, lk 288; J. Seljamaa. Politiline tegevus, lk J. Seljamaa. Politiline tegevus, lk A. Piip. Tormine aasta, lk ; J. Seljamaa. Politiline tegevus, lk 80 81; ERA , l. 61p, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga,

380 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal Rahvakomissaride Nõukogult taotlema Vene riigimõisate üleandmist planeeritava aktsiaseltsi omandusse. Väljamäe suundus esialgu Petrogradi Eesti esindusse, kus otsustati, et temaga läheb Moskvasse kaasa Laidoner, kelle tutvus Bontš-Brujevitšiga pidanuks loodetavasti kindlustama, et eestlased Rahvakomissaride Nõukogus jutule võetakse. Petro gradis koostati Rahvakomissaride Nõukogule ühtlasi kirjalik ettepanek, milles osutati, et riigimõisate üleandmisega võidaks Nõukogude Venemaa eestlaste hulgas sümpaatiat. Laidoneril ja Väljamäel ei õnnestunud siiski Bontš-Brujevitšiga kohtuda, mis peale nad suundusid Välisasjade Rahvakomissariaadi Kesk-Euroopa osakonna ülema Karl Radeki jutule, keda Laidoner juba varem tundis, nagu Väljamäe oma mälestustes teadis kinnitada. Radek avaldas riigimõisate üleandmise ettepanekule toetust, kuid soovitas läbi rääkida ka eesti enamlaste juhtidega, kelle poole Rahvakomissaride Nõukogu selles asjas arvamuse saamiseks niikuinii pöörduks. Radeki abiga väljastati Laidonerile ja Väljamäele ka Moskva elamisluba. Seejärel pöörduti Rahvakomissaride Nõukogu asjadevalitseja Vladimir Bontš- Brujevitši poole, kes oli Mihhail Bontš-Brujevitši vend ja kellega Laidoner olevat olnud pealiskaudselt tuttav. Vladimir Bontš-Brujevitš lubas eestlaste ettepanekust Rahvakomissaride Nõukogu esimehele Vladimir Leninile ettekande teha, kinnitades sealjuures, et tema isiklikult toetab seda. Eesti enamlaste üks juhtfiguure Viktor Kingissepp väljendas samuti kavale toetust. Kui Laidoneri meenutusel kohtuti Kingissepaga kahel korral 28. ja 31. mail, siis Väljamäe mälestuste järgi oli kokkusaamisi üks. Võimalik, et Väljamäe teisel kohtumisel ei osalenud. Samas käis Väljamäe ilma Laidonerita teise tuntud eesti enamlase, Hans Pöögelmanni jutul. Viimane polevat kindlat seisukohta avaldanud, vaid lubanud asja arutada parteiseltsimeestega. 29 Juuni esimesel dekaadil leidis Välisasjade Rahvakomissariaadis aset kaks nõupidamist, millel arutati Bresti rahulepinguga seotud küsimusi. Neil nõupidamistel osalesid ka Laidoner ning vahepeal Moskvasse saabunud Seljamaa. Eesti esindajad püüdsid enamlasi veenda, et parim abinõu nurjamaks sakslaste taotlusi Eesti suhtes oleks Eesti Ajutise Maanõukogu tunnistamine kõrgeimaks võimuks Eestis. Enamlased sellega lõppkokkuvõttes siiski ei nõustunud. 30 Ka riigimõisate üleand mise ettepanek sai ühel rahvakomissariaatidevahelisel nõupidamisel äraütleva vastuse. Sealjuures kuulsid Eesti esindajad, et eitava seisukoha olid võtnud ka eesti enamlaste 29. [Heinrich-Voldemar Väljamäe.] Mälestusi J. Laidoneri Moskva-käigust. Vaba Maa 1934, 24. aprill; ERA , l. 61p 62, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, Laamani märkmetest leiab Kingissepaga toimunud kohtumiste kuupäevad. Nii nendes märkmetes kui ka Väljamäe mälestustes on kinnitatud, et Kingissepp nõustus riigimõisate kohta tehtud ettepanekuga. 30. A. Piip. Tormine aasta, lk 192; J. Seljamaa. Politiline tegevus, lk

381 Reigo Rosenthal juhid. 15. juunil jõudsid Laidoner ja Seljamaa tagasi Petrogradi, Väljamäe jäi esialgu Moskvasse. 31 Laidoneri meenutusel viibis ta 3. juulil koos Eesti Komitee esimehe Madis Jaaksoniga Petrogradis elava professor Meyendorffi 32 jutul. Viimane olevat nõustunud Laidoneri arvamusega, et poliitika, mida baltisakslased sel hetkel Eestis viljelesid, ei too neile lõppkokkuvõttes midagi head. 33 Eesti esindajatel olid kontaktid ka Vene enamlastevastase seltskonnaga. Nõnda külastas Laidoner kord Petrogradis konstitutsiooniliste demokraatide (kadet tide) partei koosolekut, kuid see ei jätnud talle head muljet ta pidas kadettide tegevuskava naiivseks. 34 Omaette peatüki moodustab Petrogradi Eesti esinduse tegevuses eesti sõjaväelaste organiseerimine Venemaal. Nimelt hakkas aasta kevadel Saksa okupatsiooni all olevast Eestist Venemaale saabuma üha enam eesti sõjaväelasi ning mõned neist kontakteerusid ka Eesti esindusega, soovides abi reisimiseks Põhja- Venemaale Murmanskisse. Seal olid märtsikuus maabunud Antandi väed, kelle teenistusse eesti sõjaväelased nüüd astuda kavatsesid. Suve paiku tuli Laidoner mõttele moodustada Põhja-Venemaal liitlasvägede juures eesti väeosa, millest tulevikus Eesti iseseisvusvõitluses loodetavasti kasu olnuks. Eesti esindus ja Eesti Komitee asusidki nüüd sõjaväelasi organiseeritult Põhja-Venemaale suunama, varustades neid vajalike dokumentidega. Kasuks tulid ka Laidoneri sidemed Suurbritannia konsuliga Petrogradis Arthur William Webster Woodhouse iga. Kord saatis Laidoner Vologdas asuvasse Suurbritannia esindusse 35 telegrammi palvega aidata eestlastel Murmanskisse pääseda. Pole küll teada, kas otseselt Laidoneri telegrammi tulemusena, ent Briti leitnant Bois 36 asuski Vologdas eesti sõjaväelasi abistama. 37 Liitlasriikide esindajatele 31. [H.-V. Väljamäe.] Mälestusi J. Laidoneri Moskva-käigust; ERA , l. 62, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, Arvatavasti on silmas peetud õigusteadlast ja Liivimaa maaomanikku Alexander von Meyendorffi ( ), kes oli Riigiduuma liikmena vastu seisnud Soome autonoomia piiramisele. 33. ERA , l p, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, Samas, l. 51, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, dateerimata. 35. Suurbritannia ja mitme teise riigi esindused olid aasta veebruari lõpus Saksa vägede pealetungi tõttu Petrogradist üle viidud Vologdasse, kus viibisid kuni sama aasta juulini. 36. Nimetatud isiku kohta pole õnnestunud rohkem andmeid leida; lahtiseks jääb ka see, kas nime kirjapilt on õige. 37. ERA , l. 51p, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, dateerimata; Harald Vellner. Eesti sõjaväelaste koondamine N.-Venes a. Vabadussõja Tähistel 1936, nr 2, lk Nimetatud artikli käsikirja (ERA , l. 28 jj) on Laidoner ise enne avaldamist läbi vaadanud ning Vellner on tema märkusi ka arvestanud. Vt ka Harald Welner. Eesti sõdurid keskööpäikese maal. Mälestused ja muljed. Vaba Maa 1919, 5. märts. 381

382 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal Venemaal selgitasid Eesti esindajad, et nende eesmärk on organiseerida väeosa võitluseks üheskoos liitlastega Keskriikide vastu. 38 Juulis sõitsid Seljamaa ja Laidoner isiklikult Vologdasse. Seal esitati Suurbritannia ja Prantsusmaa esindajatele kirjalik protest Saksa okupatsiooni võimude tege vuse kohta Eestis. Briti diplomaatilise missiooni juhataja 39 Francis Oswald Lindley kiitis samas heaks eesti sõjaväelaste koondamise Põhja-Venemaale. Võõrastemajas, kus Laidoner ja Seljamaa dokumentide järgi ärimeestena ööbisid, toimus ka öine läbiotsimine, kuid enamlased lahkusid nende toast midagi kahtlustäratavat leidmata. 40 Hiljemalt aasta augustiks võttis muide ka Eesti Vabariigi välisdelegatsioon Lääne-Euroopas omaks mõtte, et Eesti sõjaväelased tuleb koondada Põhja- Venemaale Antandi vägede juurde. 41 Näib, et see toimus sõltumatult Laidonerist ja Eesti esindusest Nõukogude Venemaal. Eesti esindaja Londonis Ants Piip sai kavale Suurbritannia välisministeeriumi heakskiidu. Piip kinnitas hiljem Eesti Vaba riigi Ajutisele Valitsusele, et vastav initsiatiiv oli tulnud Eesti esindajatelt Skandinaavias. 42 Eesti esindajad põhjendasid Suurbritannia saatkonnale Kopenhaagenis, et nõnda soovitakse vältida eestlaste võimalikku mobiliseerimist Saksa sõjaväkke. Põhja- Venemaale suundus seejärel ka üksikuid Lääne-Euroopas viibivaid eesti ohvitsere. Septembris tegi ka Helsingis viibiv Ajutise Valitsuse sõjaminister kindralmajor Andres Larka sealsele Suurbritannia esindusele ettepaneku moodustada liitlas vägede juures Venemaal eesti väeosa. Puuduvad andmed, kelle initsiatiivil Larka tegutses. Londonist anti seejärel Suurbritannia esindustele Helsingis ja Stockholmis korraldus väljastada eestlastele viisasid Põhja-Venemaale sõiduks. 43 Vahepeal, juulikuus, lahkus Petrogradist Põhja-Venemaale sealseid olusid täpsemalt selgitama Harald Vellner, kes sai Laidonerilt kaasa soovituskirja Põhja-Venemaal tegutsevale Briti luureohvitserile kolonel Cuthbert John Massey Thornhillile, 44 keda Laidoner tundis Vene Läänerinde staabi luureosakonnas töötamise päevilt 38. ERA , l. 22, J. Kuke seletus, His Majesty s comissioner; aastal ei olnud Suurbritannial Venemaal saadikut. 40. J. Seljamaa. Politiline tegevus, lk 81 82; ERA , l. 56, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, dateerimata. 41. Vt Tina Tamman. The Making of an Officer-Diplomat: August Torma s Early Years. Baltic Security & Defence Review 2009, Vol. 11, lk 119, ERA , l. 10, A. Piibu aruanne Ajutisele Valitsusele, dateerimata (sisu järgi aasta november). 43. T. Tamman. The Making of an Officer-Diplomat, lk , Thornhill oli aastast Suurbritannia luuremissiooni ülem Venemaal, aasta juulist Suur britannia sõjaväeatašee abi Venemaal, aastal määrati ta Briti luuremissiooni ülemaks Arhangelskis (Keith Neilson. Joy Rides? British Intelligence and Propaganda in Russia, The Historical Journal 1981, Vol. 24, No. 4, lk 887). 382

383 Reigo Rosenthal ( ). Vellner jõudis Arhangelskisse, kuid sealt edasi ei pääsenud, sest Murmanski sihil oli juuli esimesel poolel puhkenud sõjategevus Punaarmee ja Antandi vägede vahel. Vellner läks tagasi Petrogradi, et tuua sealt Arhangelskisse eesti sõjaväelasi ning oodata liitlasvägede maabumist. Nende peatse kavatsetava maabumise kohta Arhangelskis oli ta kuulnud Briti esindajailt Vologdas. 45 Sõjategevuse puhkemine Põhja-Venemaal, millele järgnes augusti alguses liitlaste dessant Arhangelskisse, tähendas, et eesti sõjaväelaste reisimine sellesse piirkonda oli tunduvalt raskendatud. Seetõttu võttis Laidoner seisukoha, et eesti sõjaväelastel oleks õigem hoopis naasta Eestisse, kus nad Keskriikide oodatavat kaotust arvestades võinuks peagi osutuda kasulikumaks kui Põhja-Venemaal. 46 Vellner läks siiski 22. augustil koos mitme kaaslasega omal initsiatiivil taas Arhangelski poole teele ja jõudis 13. septembril kohale. Laidoner ei olnud sellele vastu vaielnud, kuid polnud seda ka soovitanud, jättes küsimuse Vellneri enda otsustada. 47 Arhangelskis kohtus Vellner ka kolonel Thornhilliga, kellele esitas Laidoneri soovituskirja. Huvitav on märkida, et Vellneri kinnitusel pidas liitlasvägede juhtkond Põhja-Venemaal plaani kutsuda Laidoner seal formeeritavate Vene valgete vägede juhatajaks. 48 Põhja-Venemaale koondus aasta sügiseks ligi paarsada eesti sõjaväelast, kes teenisid erinevates väeosades. Kõige rohkem ligi 60 meest oli neid Slaavi-Briti liitlasleegionis (Slavo-British Allied Legion), kus vähemalt eestlased ise nimetasid oma allüksust eesti leegioniks. 49 Vabadussõja ajal, aasta kestel, saabus suurem osa eestlasi sealt tagasi Eestisse, neist esimesed kuus, sealhulgas Vellner, 23. veebruaril veebruaril 1919 saatis Laidoner kui Eesti sõjavägede ülemjuhataja liitlasvägede juhatajale Põhja- Venemaal brigaadikindral William Edmund Ironside ile ka palve lubada kõikidel eestlastel sealt Eestisse naasta. 51 Ühtlasi volitas Laidoner Põhja-Venemaal Briti luure 45. H. Vellner. Eesti sõjaväelaste koondamine, lk 82 83; H. Welner. Eesti sõdurid, lk Vt Leo Laurson. Julius Kuperjanov konspiraatorina Eestis. I. Võitleja 1964, nr 6/7, lk 7; Konrad Rotschild. Mälestused Vabadussõja algusest. November ja detsember Käsikiri, dateerimata (ERA , l. 156) k. Jäämere kaudu Inglismaale. I. Tallinna Teataja 1919, 13. veebruar; Harald Vellner. Eesti Leegion Põhja-Venes. Vabadussõja Tähistel 1936, nr 3, lk ; H[arald] Vellner. Teekond Põhja. Mälestusi matkast Arhangeli. Kaitse Kodu 1928, nr 3, lk H. Vellner. Eesti Leegion Põhja-Venes, lk T. Tamman. The Making of an Officer-Diplomat, lk ; H. Vellner. Eesti Leegion Põhja-Venes, lk Esimesed Eesti ohvitserid. Postimees 1919, 27. veebruar; H[arald] V[ellner] Eesti Teataja 1947, 26. veebruar; 150 eestlast Tallinna jõudnud. Postimees 1919, 9. oktoober; Sõduritest. Vaba Maa 1919, 22. juuli; Tallinna teated. Vaba Maa 1919, 25. veebruar; Tallinna teated. Vaba Maa 1919, 3. juuli; ERA , l. 44, Ülemjuhataja Staabi ülem leitnant A. Schmidtile, ERA , l. 2a. 383

384 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal teenistusse tsensori ametipostile asunud leitnant August Schmidti korraldama eestlaste kodumaale suunamist. Sõidukulud pidi kinni maksma Eesti valitsus. 52 Põhja- Venemaale koondunud vilunud sõdurid ning eriti ohvitserid olid Vabadussõja ajal ohvitseride nappuse käes kannatavasse Eesti armeesse oodatud. 53 On tõenäoline, et ilma eesti sõjaväelaste eelneva koondamiseta Põhja-Venemaale poleks neist paljudel olnud võimalik aastal Venemaalt Eestisse tagasi tulla. Ent naaseme nüüd aasta suvisesse Petrogradi. Harald Vellneri mälestuste järgi suunati need eesti sõjaväelased, kes ei saanud mingil põhjusel pikka teekonda Põhja-Venemaale ette võtta, Petrogradis asuvatesse Punaarmee väeosadesse, peamiselt Petrogradi linna kaitse polku, 54 kus teenis üks Seljamaa tuttav ohvitser. Samas ei pooldanud Eesti esindus eestlaste minekut punastesse eesti väeosadesse. 55 Laidoner isiklikult ilmselt pidas võimalikuks ka eesti ohvitseride astumist sinna, aga seda pigem selleks, et hankida informatsiooni eesti enamlaste tegevuse ja kavatsuste kohta aastal Petrogradis viibinud kapten Konrad Rotschildi andmeil mõned ohvitserid seda tõesti tegidki aasta maikuu lõpus Pihkva all Eesti vägede poole üle tulnud eesti punase diviisi brigaadiülem August Aints olevat väitnud, et oli Punaarmeega liitunud just Laidoneri soovitusel, et pärastpoole üle tulla ja enamlasi niiviisi kahjustada. 57 Tõsi, sellisel juhul jääb üle osutada, et Aints viivitas Eesti vägede poole ületulekuga Vabadussõja ajal ligi pool aastat. Ilmselt ei kiirustanud ta poolt vahetama olukorras, kus Eesti Vabariigi püsimajäämine oli Punaarmee surve tõttu suure küsimärgi all. Ajaloolane Hannes Walter on väitnud, et Laidoner rajas aastal Venemaal ka agentuurluurevõrgu, mis olevat kogunud informatsiooni Punaarmee ja Vene maa olude kohta. Laidoneri agendid olevat võtnud näiteks üle ühe Nõukogude raudteekontrollpunkti Njandomas, kustkaudu eesti sõjaväelased Põhja-Venemaale liitlaste juurde suundusid. Ühtlasi väitis Walter, et eestlaste astumine eesti punastesse 52. ERA , l. 7a, 13, J. Laidoner leitnant A. Schmidtile, ; C. J. M. Thornhill J. Laidonerile, Vt ERA , l. 34, ülemjuhataja sõjaministrile, Nimetatud polk oli moodustatud endise kaardiväe Semjonovi tagavarapolgu baasil, mistõttu Vellner nimetab seda oma mälestustes Semjonovi polguks. Polgus tegutses salajane valge organisatsioon ning aasta mai lõpus läks vahepeal 3. Petrogradi kütipolguks ümber nimetatud ja rindele saadetud väeosa üle Vene valgete Põhjakorpuse poole (vt Переход Семеновскаго полка. Белое дело. Т. 4. Берлин 1928, lk ). 55. H. Vellner. Eesti sõjaväelaste koondamine, lk R. [Konrad Rotschild.] Okkupatsiooni aeg. Sõdur 1926, nr 1/2, lk Karl-Trofim Masik. Pihkva langemise eellugu. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. II köide: Vabadussõda Tallinn 1930, lk

385 Reigo Rosenthal väeosadesse aastal tagas ka Vabadussõja ajal Eesti väejuhatuse informeerituse vaenlasest. 58 Peab siiski märkima, et Walteri väited on suurelt osalt liialdatud. Tõepoolest, ilmselt ei saa olla kahtlust, et Laidoner kogus igal võimalikul viisil teda huvitavat informatsiooni, sealhulgas Punaarmee kohta. Ent eesti punavägedesse astunud ohvitsere võib Laidoneri luureagentideks nimetada siiski vaid juhul, kui nad hiljem talle ka informatsiooni edastasid. Selle kohta pole õnnestunud kinnitust leida, ehkki pole alust seda ka võimatuks pidada. Kuid sellega andmed võimaliku luurevõrgu kohta piirduvadki. Njandoma kontrollpunkti teenistusse olid küll astunud mõned eesti ohvit serid, kuid nad tegid seda hoopis Briti leitnandi Boisi soovitusel ning Laidoner sai asjast teada alles hiljem. Puudub kinnitus, et Laidoner kasutanuks neid ohvitsere edaspidi luureagentidena. 59 Samamoodi pole korda läinud avastada tõendeid, et eesti punaväkke astunud ohvitserid oleksid Vabadussõja ajal Eesti väejuhatusele salaja teateid edastanud (Walteri viidatud allikas 60 seda tegelikult ei kinnita). Esialgu tegutses Eesti esindus Venemaal ilmselt võrdlemisi vabalt; avalikult hoiduti kõigest, mida oleks võidud tõlgendada enamlastevastaste sammudena. 61 Pärast atentaati ühele tähtsamale Petrogradi enamlikule tegelasele Vladimir Volodarskile 20. juunil 1918 järgnesid Petrogradis repressioonid enamlastevastasuses kahtlustatavate isikute vastu ning mäletatavasti suleti juuni lõpus ka Eesti Päevaleht Petrogradis. Eesti esinduse avalik poliitiline tegevus sellega katkes. Nagu Laidoner meenutas, tuli varsti pärast Volodarski tapmist hakata end varjama. 62 Ta hoidus ilmselt kõrvale ohvitseride registreerimisest, mis järgnes 22. juulil välja kuulutatud endiste ohvitseride mobilisatsioonile, samuti ei reageerinud ta 1. oktoobril teatavaks tehtud endiste kindralstaabi ohvitseride mobilisatsioonile. Kõrvalehoidmiste ilmsikstulekul ähvardanuks teda karistus. 63 Hiljem arvas Laidoner, et tal õnnestus end Petrogradis varjata tänu sellele, et ta oli end varem registreerinud Moskva ohvitseride nimekirjas. 64 Laidoner oli hankinud ka valedokumendid, millel tema ametiks oli märgitud metsakonduktor. Kord toimus tema elukohas Petrogradis läbiotsimine, mille järel ta sealt igaks juhuks lahkus ja asus elama tuttavate juurde. Abikaasa Maria lahkus tema 58. Hannes Walter. Salaluure Eesti Vabariigi sündimise ajal. Luuramisi. Salateenistuste tegevusest Eestis XX sajandil. Artiklite ja dokumentide kogumik. Tallinn 1999, lk Vt H. Vellner. Eesti sõjaväelaste koondamine, lk R. Okkupatsiooni aeg. 61. J. Seljamaa. Politiline tegevus, lk ERA , l. 62, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, Vt J[ohan] Laidoner. Inglaste tulek. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. II köide: Vabadussõda Tallinn 1930, lk 14; A. Lossmann. Peterburis, lk 88. Mobilisatsioonide kohta vt A. В. Ганин. Корпус офицеров Генерального штаба, lk 46, I. Lään, T. Lään. Püünis kahele, lk

386 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal juurest (ilmselt tagasi Kozlovi), et mehel oleks end kergem varjata. 65 On ka teateid, et arreteerimisohu tõttu varjas Laidoner suvel end koos perega (ilmselt on silmas peetud abikaasat) lühikest aega Tsarskoje Selo lähedal Šušarevo mõisas, mille omanik oli eestlane Karl Laussen. 66 Samuti varjas Laidoner end Sestroretskis aastal Petrogradis Eesti Komitee tegevusega seotud olnud Artur Lossmann on meenutanud juhtumit, kui enamlased saabusid läbi otsima komitee ja krediitühisuse ruume ning kohal viibis parajasti ka Laidoner. Viimane teatas läbiotsijatele, et on seal kõigest oma rahaasju ajamas, ning nõudis kategooriliselt, et tal kohe hoonest väljuda lastaks. Laidoneril lubatigi lahkuda teda läbi otsimata. Mõne aja pärast sulgesid enamlased nii krediitühisuse kui ka Eesti Komitee. 68 Septembris käis Laidoner salaja ka Eestis. Nimelt saadeti ta Virumaale tutvuma Tudulinna mõisa seisukorraga. Petrogradi eesti seltskond plaanis mõisa osta seoses eespool juba kirjeldatud kavaga luua vastukaaluks võimalikule saksa kolonisatsioonile maatagavara eestlastele väljajagamiseks. Saksa-Vene demarkatsioonijoon Narva lähedal ületati Ajutise Valitsuse ja Petrogradi vahel sidet pidanud salakulleri leitnant Elmar Schifferi juhtimisel. Narvas peatuti usaldusisiku korteris, kus napilt pääseti läbiotsimisele tulnud politsei haardest. 69 Tudulinna jäi Laidoner veidi pikemaks ajaks. 70 Kinnitus mõisa ostmise kohta siiski puudub. Pärast Venemaale naasmist suundus ta perekonna juurde Kozlovi, kasutades raudteelase dokumente. 71 Pole teada, kui kaua ta seal viibis. Sügisel saatsid Seljamaa ja Laidoner Ajutisele Valitsusele mitu märgukirja, milles hoiatasid, et Saksa vägede lahkumisel ei tabaks enamlaste sissetung valitsust ootamatult, vaid tehtaks selleks puhuks ettevalmistusi. Anti ka vastavaid näpu näiteid, ent nende täpsem sisu pole kahjuks teada aasta 11. novembril vaikisid relvad maailmasõja rinnetel ning endise Vene impeeriumi lääneosa okupeerinud Saksa väed hakkasid sealt peagi evakueeruma. 65. Vt A. Lossmann. Peterburis, lk ERA , l. 303p, H. Evardt J. Laidonerile, ; Harald Vellner. Kokkupuuteid aastal. Johan Laidoner. Kindralleitnant. Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mäles tusi kaasaeglasilt. Tallinn 1934, lk ERA , l. 65, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, A. Lossmann. Peterburis, lk 89 90; A[rtur] Lossman. Rahutus maailmas. Sõdades, revolutsioonides ja vaba Eesti õnnistuses. Stockholm 1961, lk August Stern. Salaja Eestisse. Johan Laidoner. Kindralleitnant. Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mälestusi kaasaeglasilt. Tallinn 1934, lk 85 87; Ajutise Valitsuse salakullerina. (Reservkapten E. Schifferi mälestusi.) Vaba Maa 1932, 9. jaanuar. 70. K[arl] Saral. J. Laidoner Tudulinnas maapaos ja maapäeva usku kinnitamas. Postimees 1934, 12. veebruar. 71. ERA , l. 65, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, Vt Jul[ius] Seljamaa. Katked päevaraamatust. Vaba Maa 1919, 28. november. 386

387 Reigo Rosenthal 19. novembril tunnustas Saksa valitsuse esindaja Eesti Ajutise Valitsuse võimu Eestis. Sellises olukorras, arvatavasti novembri teisel poolel, olevat peaminister Päts saatnud Petrogradi Laidonerile ja Seljamaale kutse kodumaale naasta. Kutse kätte saanud, läinud Laidoner mõneks päevaks Kozlovi perekonna juurde, misjärel olevat Petrogradi naasnud. 73 Vähemalt nii väitis Laidoner aastal Nõukogude julgeolekule. Võimalik siiski, et mälu vedas teda alt vähemalt Pätsi saadetud kutse osas, sest Seljamaa päevikumärkmetest aasta novembrist jääb mulje, et midagi sellist polnud. 22. novembril kandis Seljamaa päevikusse: «L[aidoner] on juba tagasi [ilmselt Kozlovist R. R.]. Vaid meie kurjeer [kuller R. R.] viibib. Jõudsime otsusele kodumaale sõita, sest nüüd on meid seal arvatavasti tarvis.» 74 Esialgu ootasid Seljamaa ja Laidoner veel kullerit, ent kui see ei saabunud, asusid nad 30. novembril Petrogradist jalgsi teele Soome piiri suunas, olles enne ajalehtedest lugenud Punaarmee sissetungist Eestisse. 75 Sellega oli Eesti idapiir muutunud sõjategevuse piirkonnaks, mille läbimine olnuks tunduvalt ohtlikum kui Soome kaudu kodumaale suundumine. Pealegi oli Seljamaa veel 18. novembri paiku saanud Jamburgist hoiatuse, et sinna koonduvad eesti enamlased on koostanud nimekirja isikutest, kes tuleb arreteerida, kui nood peaksid tahtma kodumaale naasta. Nimekirjas esikohal olnud Seljamaa. 76 Hüvastijätul olevat Laidoner pannud Petrogradi eesti seltskonnale südamele, et kõik, kes kodumaal kasulikud saavad olla, katsuksid sinna järele tulla. 77 Ületanud õnnelikult Soome piiri, said Laidoner ja Seljamaa 4. detsembril Soome Terijoe piirivalvepunktis tõendi, 78 et võivad edasi liikuda Helsingisse. Sinna jõudsid nad järgmisel päeval ja suundusid Eesti konsulaati, kus kohtuti parajasti Soomes viibiva välisministri Poskaga. Ilmselt samal päeval saabus Tallinnast Helsin gisse leitnant Elmar Schiffer, kelle Päts oli saatnud Petrogradi, et ta aitaks Laidoneril ja Seljamaal, aga ka mitmel teisel eestlasel Eestisse tulla. Schiffer oli saanud vastava ülesande Pätsilt juba 23. novembril, kuid tal polnud õnnestunud Narva juures demarkatsioonijoont ületada, mistõttu Schiffer otsustas katsetada Soome kaudu. Laidoneri ettepanekul jäi Schiffer nüüd tema käsutusse ega suundunud edasi Petrogradi ERAF 129SM II, l. 237; III, l. 299, J. Laidoneri ülekuulamise protokoll, 10. ja J. Seljamaa. Katked päevaraamatust. 75. Samas; J. Laidoner. Inglaste tulek, lk 14; Osvald Mullas. «Manchester Guardian» kindral Laidonerist. Johan Laidoner. Kindralleitnant. Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mäles tusi kaasaeglasilt. Tallinn 1934, lk J. Seljamaa. Katked päevaraamatust. 77. A. Lossman. Rahutus maailmas, lk ERA , l. 35, tõend. 79. Ajutise Valitsuse salakullerina. (Reservkapten E. Schifferi mälestusi.) Vaba Maa 1932, 14. jaanuar, 16. jaanuar, 22. jaanuar. 387

388 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal Helsingis viibiti kolm päeva, mille jooksul täideti Poska ettepanekul mitmesuguseid ülesandeid. Nõnda käis Laidoner Soome väejuhatuse jutul, et hankida lukke suurtükipaadi Lembit kahuritele. Soomlased olid vastutulelikud ja need ka saadi. 80 Samuti kohtus Laidoner (pole teada, kas üksi või kellegagi koos) Soome välis ministri Carl Enckelliga, et arutada Soome võimalikku toetust Eestile. Enckell selgitas, et kõne alla tuleb relvastuse ja vabatahtlike saatmine. 81 Eestlased kohtusid Helsingis ühtlasi Läti Ajutise Valitsuse peaministri Kārlis Ulmanisega, kelle jutu põhjal veendusid Läti Vabariigi trööstitus olukorras. Muidugi arutati ka Eesti olusid ning leiti, et eluliselt tähtis oleks Briti laevastiku saabumine Läänemerele. Poska kinnitusel pidi see peagi juhtuma. Briti laevastikku peeti ainukeseks jõuks, kes Läänemerel enamlaste Balti laevastikule vastu suutnuks astuda. 82 Muide, Seljamaa oli juba enne Petrogradist lahkumist, 29. novembril, päevikusse kirjutanud: «Arutasime L[aidoneri]ga, et ka suurem osa kodumaad võib vaenlase kätte langeda, see ei otsusta veel Eesti saatust. Peaasi on see, kui Tallinn oma ümbrusega, Haapsalu linn ja saared meie kätte jäävad ja kui Inglise laevastik õigeks ajaks Tallinna jõuab.» aasta 8. detsembri hommikul jõudsid Laidoner ja Seljamaa Eesti jäämurdja- puksiiril Wrangel Tallinna. 84 Võttes kokku Laidoneri ning laiemalt Eesti välisesinduse tegevuse Venemaal aastal, võib öelda, et Eesti esindajad näitasid oma võimaluste piires üles aktiivsust. Esindus vahendas kodumaale informatsiooni ning koos Eesti Komiteega koondati Venemaa loodepiirkonnas Eesti iseseisvuslasi. Tõsi, esinduse välispoliitiline tegevus protestid Saksa okupatsioonivõimude tegevuse vastu, katsed Nõukogude Venemaalt Eesti Ajutisele Maanõukogule tunnustust saada ning ettepanek Vene riigimõisad eestlastele üle anda jäi nimetamisväärsete tulemusteta, ent esinduse võimuses ei olnud seda kuidagi ka muuta aasta suve paiku ilmselt Laidoneri eestvõttel tekkinud kava luua Põhja- Venemaal liitlasvägede koosseisus eesti väeosa, mida saanuks tulevikus loodetavasti Eesti huvides ära kasutada, võib hinnata positiivselt. Põhja-Venemaale koondatud eesti sõjaväelastel oli Vabadussõja ajal võimalik sealt takistusteta Eestisse naasta. 80. ERA , l. 50p 51, E. Laamani märkmed vestlusest J. Laidoneriga, dateerimata; ERAF 129SM I, l. 40, J. Laidoneri ülekuulamise protokoll, 28. ja ; Vera Poska- Grünthal. Jaan Poska tütar jutustab. Mälestusi oma isast ja elust vanemate kodus. Toronto 1969, lk ERAF II, l. 237, J. Laidoneri ülekuulamise protokoll, J. Laidoner. Inglaste tulek, lk J. Seljamaa. Katked päevaraamatust. 84. J. Laidoner. Inglaste tulek, lk 16; ERA , l , tõendid laevasõiduks Eesti Helsingi konsulaadist,

389 Reigo Rosenthal Laidoneri aasta augustikuu paiku langetatud otsus sõjaväelaste Põhja-Venemaale koondamise kavast loobuda ning õhutada eesti ohvitsere hoopis kodumaale naasma, oli samuti põhjendatud, sest rajanes seisukohal, et Põhja-Venemaal vahepeal puhkenud sõjategevuse tõttu on sõjaväelaste saatmine sinna raskendatud, samal ajal kui Saksamaa peatselt oodatav kaotus maailmasõjas nõudis pigem sõjaväelaste saatmist tagasi kodumaale. Kuigi on väidetud, et Laidoner lõi Venemaal aastal salaluurevõrgu, mis olevat toiminud veel Vabadussõja ajalgi, ei leia sellised väited lähemal vaatlusel siiski piisavat kinnitust. Laidoneri Venemaal-viibimise kõige tähtsam tulemus oli ilmselt, nagu ta ka ise on rõhutanud, võimalus sõjaväelase pilguga põhjalikult tundma õppida Nõukogude Venemaa olusid, sealhulgas rasket majanduslikku seisukorda, aga ühtlasi Punaarmee omadusi. Laidoner järeldas õigesti, et Punaarmee võitlusvõime oli võrdlemisi madal ja et see polnud ka arvuliselt võrreldav endise keisririigi armeega. Pealegi olid Punaarmee põhijõud hõivatud kodusõja rinnetel. Laidoner märkis hiljem ilmselt õigustatult, et Eestisse jäänud sõjaväelastel ei olnud vastasest niivõrd selget pilti ning seetõttu kiputi Vabadussõja alguses vaenlast enamasti üle hindama. Ühtlasi leidub nähtavasti tõetera Laidoneri arvamuses, et tema kui ülemjuhataja realistlik hinnang oli Vabadussõjas üks edu alustest. 85 Johan Laidoner in Soviet Russia in 1918 The article examines the activities of Johan Laidoner (commander-in-chief of the Estonian army in and ) as a member of the Estonian diplomatic mission in Soviet Russia in When German troops advanced on Estonia in February 1918, Lieutenant Colonel Laidoner fled to Russia. On March 3, Laidoner was appointed Estonian representative to Finland by the Estonian Provisional Government, and on April 4, he was promoted to colonel. However, when German troops landed in Finland in April 1918, his appointment to Helsinki was canceled, and Laidoner remained in Petrograd assisting Julius Seljamaa, Estonian diplomatic representative to Russia. Laidoner and the foreign representation of Estonia to Russia in general remained actively involved whenever possible. They forwarded information to their homeland and, along with the Petrograd Estonian Committee, rallied the supporters of Estonian independence in northwest Russia. Truth be told, the representation s actions in the field of foreign policy protests against the occupying German 85. Vt V. Kures. Seitsme lukuga suletud raamat, lk 36 (päeviku sissekanne, ); J. Laidoner. Inglaste tulek, lk

390 Johan Laidoneri tegevusest Nõukogude Venemaal forces in Estonia, attempts to gain support for the Estonian Provisional Assembly in Soviet Russia, and a proposal to transfer Russian state manors to Estonians did not have significant consequences. However, they were not in a position to kickstart dramatic changes either. Around the summer of 1918, the Estonian representation introduced a plan, most likely on Laindoner s initiative, to establish an Estonian military unit within the Allied forces in northern Russia that, it was hoped, could later be used to Estonia s advantage. The relevant consent was also granted by the representatives of Great Britain in Russia. As a result, the Estonian soldiers in northern Russia were later easily able to return to Estonia and join the Estonian armed forces in the War of Independence. Although it has been claimed that Laidoner established a secret intelligence network in Russia in 1918 that was fully functional even during the War of Independence, evidence of this is insufficient. However, most importantly, Laidoner s stay in Russia provided him with firsthand experience as a military leader to learn the conditions in Soviet Russia, including the tough economic situation and the state of the Red Army. Later, when he became commander-in-chief of the Estonian army, this knowledge helped him to realistically assess his opponents. 390

391 Sõjaveteranid NKVD ees: Esimese maailmasõja peegeldused veerand sajandit hiljem Aigi Rahi-Tamm, Liisi Esse Saja aasta möödumisega Esimese maailmasõja puhkemisest kaasnenud uurimused, näitused, konverentsid, filmid ja saated on pannud inimesi küsima, mida me teame oma sõtta läinud vana(vana)isade lugudest ja saatustest. Mis mõtete või tunnetega nad sõdisid, milline kogemus sõjast kaasa saadi, kas ja kuidas muutis see nende hilisemat elu? Esimene maailmasõda ehk Suur sõda jättis jälje tervele põlvkonnale: sõjast said pöördelisi kogemusi kõik armeed ja ühiskonnad, ka need, kes osalesid konfliktis vaid kaudselt. 1 «Sõjakogemuse» mõiste kaudu on iseloomustatud tähendusi, mida on antud sõja käigus läbi elatud sündmustele, nõndasamuti tähistab see viise ja praktikaid, kuidas sündmusi hiljem ümber on jutustatud. Kuigi esi algne sõjakogemus kujuneb otseste sõjasündmuste käigus, on see aja jooksul muutuv, olles seetõttu sõltuv mälust ja mäletamisest, ühiskondlikust kontekstist, kogemuse esitamise spetsiifikast ning paljust muust. 2 Esimese maailmasõja historiograafia on tegelnud küllalt palju sõjakogemuse eri vormide fikseerimisega, ent sõjakogemuse ja selle hilisemate peegelduste analüüs pikemal aegreal on alles hiljuti tähelepanu pälvima hakanud valdkond. Viimase tähendus on oluline eeskätt seetõttu, et suhestab inimese personaalse kogemuse laiema ühiskondliku konteksti ja mälu temaatikaga, luues seeläbi seoseid erinevate kriitiliste situatsioonide vahel (nt Esimene ja Teine 1. Vt nt The Cambridge History of the First World War. Volume 1: Global War. Ed. by Jay Winter, Centre de recherche de l Historial de Péronne. Cambridge, New York The Anthropology of Experience. Ed. by Victor W. Turner, Edward M. Bruner. Urbana Nigel C. Hunt. Memory, War and Trauma. Cambridge 2010, lk Ene Kõresaar. Mälu, aeg, kogemus ja eluloouurija pilk. Mälu kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive. (Studia Ethnologica Tartuensia, 6). Tartu 2003, lk Tiiu Jaago. Sündmus mis-juhtus-küsimus tõsielulugudes. Jutustamise teooriad ja praktikad. Koostaja Marina Grišakova. Tartu 2010, lk Kirsti Salmi-Niklander. Sündmus, kogemus ja jutustamine. Mäetagused 2009, nr 43, lk

392 Sõjaveteranid NKVD ees maailmasõda), millest on tihti armastatud rääkida kui (omandatud või omandamata) ajaloo õppetundidest. 3 Esimese maailmasõja pärand ning selle avaldumine hilisemate sündmuste käigus on mitmekülgne nähtus. Ilmasõjas kogutud teadmised ja kogemused võõraste maade ja rahvaste, rindel võitlemise, okupatsioonide kehtestamise ja nende all elamise ning palju muu kohta kandusid edasi sõjale järgnenud kümnenditel esile kerkinud ideoloogiatesse ning Teise maailmasõtta. 4 Indiviidi tasandil pakkus Esimene maailmasõda suurel hulgal õppetunde kriitilistel hetkedel hakkamasaamiseks, vägivalla, lootusetuse, kurbuse, häbi ja paljude muude emotsioonidega seotud olukordadega toimetulekuks ning tegevusstrateegiate valikuks. 5 Sõjas saadud kogemused on ilmutanud end eelkõige neid sündmusi meenutavates kriitilistes olukordades; situatsioonides, kus ahastus ja teadmatus suur, on ikka tuge otsitud suurema elukogemusega kaaslastelt. 6 Teisalt tõid laialdased poliitilised muutused 20. sajandi vältel 3. Е. С. Сенявская. Психология войны в XX веке. Исторический опыт России. Москва Erster Weltkrieg. Zweiter Weltkrieg. Ein Vergleich. Krieg, Kriegserlebnis, Kriegserfahrung in Deutschland. Hrsg. von Bruno Thoss, Hans-Erich Volkmann. Paderborn Ross J. Wilson. Cultural Heritage of the Great War in Britain. Farnham, Surrey, England Britain and France in Two World Wars. Truth, Myth and Memory. Ed. by Robert Tombs, Emile Chabal. London, New York Maria Bucur. Heroes and Victims. Remembering War in Twentieth-Century Romania. Bloomington Vt seoste kohta Saksa sõdurite rindekogemuse, Ober Osti, Natsi-Saksamaa ideoloogia ja Teise maailmasõja vahel: Vejas Gabriel Liulevicius. War Land on the Eastern Front. Culture, National Identity & German Occupation in World War I. Cambridge, New York Winston Chu, Jesse Kauffman, Michael Meng. A Sonderweg through Eastern Europe? The Varieties of German Rule in Poland during the Two World Wars. German History 2013, Vol. 31, No. 3, lk Paramilitarismi ja sõjakogemuse seoste kohta vt War in Peace. Paramilitary Violence in Europe after the Great War. Ed. by Robert Gerwarth, John Horne. Oxford, New York Esimese maailmasõja vaimsete traumade ja mälu suhete kohta Hitleri Saksamaa ja Teise maailmasõjaga vt Jason Crouthamel. Society, Politics and Psychological Trauma, Exeter 2009, lk Sõdurite peamiste toimetulekustrateegiatena on seni uuritud kamraadlust, suhteid kodustega, moraali säilitamist, üleolekutunde kujunemist, deserteerumist, vastuhakku jne. Vt nt Joanna Bourke. An Intimate History of Killing. Face-to-Face Killing in Twentieth-century War fare. London Dave Grossman. On Killing. The Psychological Cost of Learning to Kill in War and Society. New York Martha Hanna. A Republic of Letters. The Epistolary Tradition in France during World War I. The American Historical Review 2003, Vol. 108, No. 5, lk Jeff McMahan. Killing in War. Oxford, New York М. В. Оськин. Неизвестные трагедии Первой мировой. Пленные. Дезертиры. Беженцы. Москва Sõtta minnes ammutati jõudu varem sõdades osalenute kogemustest: nii meenutasid Esimesse maailmasõtta mobiliseeritud mehed Vene-Jaapani või Vene-Türgi sõdades osalenud isasid ja vana isasid. Vt nt Johannes Tidebergi mälestused, ERA , lk 1 2: «Oleme veel ju poisikese liigist, seepärast siis südames kurbtus ja meel nukker, kuid lohutame endid sellega, et ennem muidki ja juba isaisad käinud seda teed, kes ikka kodu pääsenud.» aasta märtsiküüditatud on oma katsumusi kirjeldades osutanud mitmele esimese ilmasõja läbi teinud mehele, kes oskasid õige sõna või hea nõuga eneseväärikust alandavaid situatsioone ületada. Vt nt Maie 392

393 Aigi Rahi-Tamm, Liisi Esse kaasa paljude ilmasõja veteranide panuse korduva ümberhindamise: kui vahe tult pärast Esimest maailmasõda tekkinud rahvusriikides sattusid impeeriumide armee des sõdi nud mehed sageli ebasoosingusse, mis väljendus näiteks ebavõrdsetes toetustes veteranidele, 7 siis totalitaarsetes riikides võisid Esimesest maailmasõjast lähtuvad mineviku plekid mõjutada isikute hilisemat poliitilist karistamist. 8 Käesolevas artiklis tehakse katse käsitleda Esimese maailmasõja pärandit pikal aegreal, analüüsides põhjalikumalt nelja eesti mehe lugu, kes osalesid Esimeses maailmasõjas ning kelle ilmasõjakogemus avaldus ühel või teisel moel hilisemates kriitilistes situatsioonides, mille hulka kuuluvad kaheldamatult ka kokkupuuted Nõukogude julgeolekuorganitega. Individuaalsest perspektiivist lähtuvalt on kõrvutatud aastatel kirjutatud mälestusi ning nõukogudeaegseid julgeoleku organite isikutoimikuid, küsides, milline oli nende meeste ilmasõjakogemus ning kuidas see avaldus hiljem, kui minevikus toimunut nõukogulikus valguses ümber hindama asuti. Artiklis uuritakse, kuidas on teenistust tsaariarmees hinnatud julgeolekuorganite positsioonilt, kuidas on need teadmised ja tegutsemisstrateegiad, mis omandati Esimeses maailmasõjas ning sellele järgnenud «järelsõja» käigus, sõnastatud aastatel kirja pandud mälestustes ja mis kujul tulevad need nähtavale järgmises kriitilises situatsioonis, aastatel. Eestlaste Esimese maailmasõja kogemus ning selle hilisemad peegeldused on tugevasti seotud asjaoluga, et Eestit räsis 20. sajandi vältel mitu sõda. Ilmasõjakogemus sulas paljuski kokku Vabadussõjast saadud kogemusega, mis teeb nende eristamise tihti ülikeeruliseks. Nii Vabadussõda ja sellele järgnenud omariikluse periood kui ka Teine maailmasõda ja Nõukogude anneksiooni aeg on suuresti varjutanud Esimese maailmasõja kogemuse ning surunud selle pigem unustuse kui mäletamise Kuusik (Kaldvee). ERM KV (korrespondentide vastused). Vt ka Ants Parktal. Ühiste kannatuste erinev valu. Sirp 2007, 25. mai. 7. Vt lisaks Andrei Sõtšov. Vigastatud sõjameeste sotsiaalhoolekandest aastail Eesti ajaloost sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Koostanud Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19 (26)). Tartu 2012, lk Julia Eichenberg. War Experience and the National State in Poland Veterans and Welfare in the 20th Century. Veterans and War Victims in Eastern Europe during the 20th Century. A Comparison. (Comparativ, 20/5). Leipzig 2011, lk Aigi Rahi-Tamm. Vabadussõjalased tšekistide haardes. Tuna 2009, nr 3, lk Esimese maailmasõja jäljed nõukogude kirjanduses, kultuuris ja mälus peegeldavad samuti seoseid Esimese maailmasõja mineviku ning nõukogudeaegsete repressioonide vahel aastatel Nõukogude Venemaa mälus olulisel kohal olnud ilmasõda koos selle militaarsete õppetundide ning positiivsete kangelastega (nt Aleksei Brussilov) kadus aastate puhastuste ajal peaaegu täielikult ning tõusis uuesti esile alles aastate lõpus, uue suure konflikti ootuses. Karen Petrone. The Great War in Russian Memory. Bloomington, Indiana 2011, lk Alfred Rieber. Civil Wars in the Soviet Union. Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History 2003, Vol. 4, No. 1 (Winter), lk

394 Sõjaveteranid NKVD ees raamidesse. 9 Siiski leidub piisavalt allikmaterjali, mis aitab meil seda aega meelde tuletada. Peale sõdurite kirjade, päevikute ja mälestuste on materjali võimalik leida ka mitmest teisest, esmapilgul ehk teemaga vähe seotud kogust. Nii on siinse artikli alusmaterjaliks Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjoni poolt aastate teisel poolel kogutud mälestused, mille autorite hulgast on välja valitud neli isikut, kelle kohta olid olemas ka hilisemad, nõukogudeaegsed ülekuulamisprotokollid. 10 Neli meest, neli kogemust Ehkki artikli fookuses olevate lugude valik ei ole lai, on see piisavalt mitmekesine. Iga Esimeses maailmasõjas osalenud mehe saatus kujunes erinevaks. Vanuse järjekorras esitletuna oleks esimeseks autoriks kooliõpetaja Tõnu Talbak (snd 1888), kes mobiliseeriti sõtta aastal, teenis 9. armee 23. suurtükiväe brigaadis kirjutajana ja lõpetas teenistuse otsesest lahingutegevusest osa võtmata aastal Rumeenias. Vene valitsuse korraldus, mis vabastas kooliõpetajad sõjaväest, lubas tal naasta oma põhitegevuse juurde Ardu algkoolis, millega ta jäi seotuks enam kui 30 aastaks. Õpetajakutseks vajalikud eksamid oli ta sooritanud aastal Peterburis. 11 Maailmasõda lõppes Rumeenias, märtsis 1918, ka Abel Pihu (snd 1890) jaoks, kelle teenistus oli alanud aasta sügisel Peterburis. Septembris 1914 sanitaarroodu koosseisus nooremfarmatseudina Edelarindele saadetud mehele omistati novemb ris 1917 vanemfarmatseudi ametinimetus aasta märtsist juulini osales ta velskrina Vabadussõjas, oli seejärel Kopli sõjaväehaigla apteegi juhataja abi ning demobiliseeriti aastal. Pärast Vabadussõda töötas Pihu 1. diviisi laatsareti juures, aastal ülendati ta farm. admin. nooremleitnandist farm. admin. leitnandiks ja aastal farm. admin. kapteniks. 12 Kolmas mees, Aleksander Haamer (snd 1892), on kirjutanud: «Olin aasta sügisel liisupoiss, kui ilmasõda algas, mind viidi Krasnoje Selosse 172. tagavara pataljoni. [---] Noh siis kantseldati kaks ja pool kuud, siis määrati marsiroodu 9. Esimese maailmasõja mäletamise kohta Teise maailmasõja järgses Nõukogude Liidus vt lähemalt K. Petrone. The Great War in Russian Memory, lk Vt Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjoni fondi: Aleksander Haameri (ERA ), Oskar Nõmmela (ERA ), Abel Pihu (ERA ) ja Tõnu Talbaku mälestused (ERA ). Riigiarhiivi filiaalis on samade isikute kohta järgmised toimikud: Tõnu Talbak (ERAF 3N , 8SM ), Abel Pihu (ERAF 130SM ), Oskar Nõmmela (ERAF 129SM ) ja Aleksander Haamer (ERAF 130SM ). 11. ERAF 3N , l. 41, Tõnu Talbak. 12. ERAF 130SM , l p, Abel Pihu. 394

395 Aigi Rahi-Tamm, Liisi Esse ja sõit algas Varssavi poole.» 13 Haameri rindelviibimine kujunes lühiajaliseks: ta sai vasakust käest haavata ning oli seejärel Petrogradis ravil, vigase käe tõttu jätkus tema teenistus 5. armee tagavarapataljoni tööroodus. Haamer osales ka Vabadussõjas ja tegeles seejärel talumajapidamisega. Oskar Nõmmela (snd 1893) oli sõja puhkedes trefnerist, kellele anti gümnaasiumi lõpetamiseks ajapikendust aasta sügisel asus ta õppima Tartu ülikooli loodusteaduskonnas, kuid oktoobris korraldatud üliõpilaste üldmobilisatsiooni tulemusel sai temast Tiflisi lipnikekooli junkur, ohvitseri aukraad omistati talle 1. aprillil Rindele ta ei jõudnud, oma teenistuskohta Peterburi saabus ta hetkel, kui seal formeeriti 1. eesti polku. Nõmmela lahkus väeteenistusest 14. veebruaril 1918 Tallinnas. Uuesti asus ta teenistusse aasta novembris, aasta hiljem omistati talle alamleitnandi, aasta detsembris leitnandi auaste. Pärast sõda tegeles talupidamisega ning oli aktiivselt tegev mitmesugustes ühingutes. Milliseks kujunes nende meeste saatus aastatel? Kaks kümnendit hiljem olid Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast läbi käinud mehed uue olukorra ees, kus usk endasse, oma riigi ja rahva püsimisse löödi kõikuma ning aastate eest toimunud sündmustele anti sootuks teine sisu ja tähendus. Nõukogude võimu kehtestamisega aastal algasid kohe arreteerimised, esmajoones tuli vahis tada need, kes olid võimelised organiseerima rahva vastupanu, sh sõjaväelased, Kaitseliidu liikmed, Vabadussõja kangelased. Kuigi Tartu rahulepingus oli punkt, mille kohaselt lepingu mõlemad osapooled kohustusid mitte rakendama sanktsioone sõja tegevusest osavõtmise eest, oli see aastaks NSV Liidu jaoks kaotanud igasuguse tähenduse. Osavõtt Vabadussõjast, mis lahterdati mõiste «poliitiline mine vik» alla, tähistas Nõukogude-vastast tegevust, mille alusel oli inimesi lihtne riiklikeks vaenlasteks teha. Peale Vabadussõja võis minevikuplekiks osutuda ka teenistus ilmasõjaaegses Vene armees: kui tugevalt või nõrgalt see esitatud süüdistuse komponendiks osutus, sõltus paljuski teiste süütõendite olemasolust ja iseloomust. Arreteeritute isikuankeedi kohustuslikes punktides olid sõnastatud need faktid, mis võimaldasid julgeolekuorganitel kiireid süüdistusi konstrueerida. Nendeks olid teenistus tsaariarmees (aukraad); teenistus valgete armees (missuguses, aukraad); sõjaväeline kategooria reservis; osavõtt kontrrevolutsioonilistest mässudest ja bandedest (millal, kus); kas on olnud kohtu või uurimise all (kus, millal, mille eest, kohtu otsus); kas on kuulunud nõukogude korra vastastesse parteidesse ja organisatsioonidesse. Teise maailmasõja järel lisandusid loetellu punktid tegevuse kohta Saksa okupatsiooni ajal. Vangistatud omandasid kiirelt teadmise, et neile küsimustele ei ole mõistlik ausalt vastata, sestap üritati võimalusel vastamata jätta. Isikuandmetest lähtuvalt tulnuks esmaste kahtlustatavate hulka arvata Abel Pihu ja Oskar Nõmmela, kes olid Eesti Vabariigi ajal aktiivsemalt tegevad ka 13. ERA , l. 1, Aleksander Haameri mälestused. 395

396 Sõjaveteranid NKVD ees Kaitseliidus. Samuti sai neid süüdistada sotsiaalse päritolu alusel Nõmmelal oli 66 hektarit maad, Pihul isiklik apteek. Esimesel nõukogude aastal sattus neist karistatavate sekka Abel Pihu, kes arreteeriti Narvas aasta juuniküüditamise käigus ning kuulati üle sama aasta detsembris Sosvas Sverdlovski oblasti julgeolekuorganite poolt. Talle esitatud süüdistused olid trafaretsed: osavõtt Vabadussõjast, kus ta «rühma pealikuna võttis korduvalt osa lahingutest Punaarmee vastu»; kuuluvus Kaitse liitu; apteegi omamine ja seal võõra tööjõu kasutamine. 14 Süüdistuskokkuvõte lõppes ülekuulaja ettepanekuga süüalune maha lasta. Pihu toimik siin selget vastust ei anna: aastal prokuratuurile esitatud järelepärimisele antud vastuses on väidetud, et Pihu suri eriasumisel aastal. 15 Teiste meeste juhtumid langevad sõjajärgsesse perioodi, kus asjaolusid, mida süüks panna, aina juurde tekkis. Järgmisena tuli oma tegevuse kohta julgeolekuorganitele vastuseid anda Oskar Nõmmelal, kes arreteeriti 25. märtsil Tema toimikuga on tutvunud mitmed Johan Pitka elukäigu uurijad seoses väitega, et Nõmmela varjas admiral Pitkat ja teadis tema matmiskohta. 16 Nõmmela seostest Pitkaga või sõjajärgsest ajast toimikus juttu ei ole. Küll on Nõmmelal sõjatribunali istungil tulnud vastust anda varasema eluetapi kohta, eelkõige lipnikekoolis teenimise ning ohvitserikraadi saamise kohta aastal. Nõmmela süüdistuse keskpunktiks oli Saksa okupatsiooni aegne haarangute organiseerimine punaarmeelaste ja nõukogude inimeste tabamiseks, milles ta Omakaitse rühmaülemana väidetavalt oli osalenud. Seda süüdistust ei võtnud ta lõpuni omaks. Oskar Nõmmelale määrati Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvide 58-1a ja alusel karistuseks kümme aastat vangistust aastal tunnistati ta südamepuudulikkusest tingituna invaliidiks ja saa deti Uhta invaliididemajja, Eestisse naasis ta aastal. Nõmmela suri aastal. 17 Ajaliselt järgmisena arvati nõukogude võimu «vaenlaste» sekka Tõnu Talbak. Tema enese hinnangul sündis see valekaebuse tagajärjel, mille alge seisnes kauakestvas tülis kohaliku partorgiga. 28. märtsil 1949 küüditati Talbak koos naisega kui «natsionalisti perekonna liikmed» Novosibirski oblastisse. Talbakute küüditamise põhjus oli tüüpiline aastal arreteeriti metsavennana esmalt Talbaku tütremees August Kukke, seejärel ka tütar Selma Kukke (Talbak) kui «bandiitide abistaja», mõlemad mõisteti aastateks laagrisse, nende kaks last jäid vanaisa Tõnu hoole alla. Metsas varjas end ka poeg Lembit Talbak, kes oli Saksa okupatsiooni ajal politseis töötanud. Noorim poeg Endel mobiliseeriti aasta sügisel gümnaa siumi viimasest klassist Punaarmeesse. Nõnda olid Tõnu Talbaku ankeedis ühtaegu nii kangelasest poeg 14. ERAF 130SM , Abel Pihu. 15. Samas, l Erkki Bahovski. Admiral Pitka viimased päevad selginevad. Postimees 2001, 16. märts. ( ). 17. ERAF 129SM , Oskar Nõmmela. 396

397 Aigi Rahi-Tamm, Liisi Esse Endel kui ka «kurjategijatest» lapsed Selma ja Lembit. Tõnu Talbak pääses koos naisega tagasi Eestisse aastal ning suri aastal. 18 Aleksander Haamer arreteeriti aastal. Tema esimesel ülekuulamisel jutustatud elulugu ei jäta kahtlust, et Esimene maailmasõda oli selles olulisel kohal. Haamer andis üsna pika ülevaate oma teenistusest Vene armees ning kirjeldas haavatasaamist, vältides aga täielikult Vabadussõjas osalemist. Talupidajat, kelle Eesti Vaba riigi aegset aktiivsust peegeldas üksnes osalus tuletõrjeseltsis ning kes ei kuulunud sõjaväekohuslaste hulka ei tervise ega vanuse tõttu, oleks olnud raske võimu otseste vastaste sekka paigutada, kuigi tema isikuankeedi ausam täitmine võimaldanuks teda «vaenlaste» sekka liigitada. Haamerile sai saatuslikuks rahvakohtu kohtunike vali miste eel koos naabrimehega tehtud vastuagitatsioon, kus nad tuttavaid lendlehtede kaudu ühe kandidaadi nime nimekirjast maha tõmbama kutsusid. Posti tatud kirjad tulid ilmsiks Tallinna postkontoris toimunud kirjade tsenseerimise käigus. 19 Kulus peaaegu aasta, enne kui kirjade kirjutaja Haamer kinni peeti, tema naabrimehest kaasosaline oli juba aasta märtsis Siberisse küüditatud. Aleksander Haamerile määrati kümneaastane vangistus, ta vabastati amnestia korras aasta lõpus, ta suri aastal. 20 Nende meeste süüdistustes ei olnud Esimene maailmasõda ja teenistus Vene armees kesksel kohal, ent süütunde tekitamisel ning «süü» põlistamisel oli neil asjaoludel siiski oma tähendus. Näiteks tuli Oskar Nõmmelal rääkida kohtusaalis oma ilmasõjaaegsest tegevusest. Esimesel maailmasõjal olnuks nende puhul suurem tähen dus juhul, kui teistest süüdistuspunktidest oleks nappinud. «Süü» konstrueerimine Vabadussõja või Saksa okupatsiooni aegse tegevuse põhjal oli julgeolekuorganite jaoks hõlpsamini teostatav. Käesolevas artiklis kasutatud mälestuste kogum olnuks neile seejuures mugavaks allikmaterjaliks, jääb vaid saatust tänada, et seda ei kasutatud. Selliselt on antud juhtumite puhul Esimese maailmasõja kogemus nähtav mitte niivõrd kohtuotsuse punktides, vaid pigem ilmasõjas omandatud strateegiate rakendamise kaudu uutes kriitilistes situatsioonides. 18. ERAF 3N , Tõnu Talbak. 19. ERAF 130SM , l. 29, Aleksander Haamer. 20. ERAF 130SM , Aleksander Haamer. 397

398 Sõjaveteranid NKVD ees Esimese maailmasõja kogemuste ja strateegiate sõnastamine aastate teisel poolel levitas Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjon üleskutset panna kirja Vabadussõjaga seonduvaid mälestusi. 21 Ühtlasi said kirja kümned mälestused Esimesest maailmasõjast ning neile baseerub ka käesolev uurimus. Kuigi meie poolt valitud autorite saatuselood pakuvad suhteliselt laia kogemuste spektrit, on juhtumite analüüsil ning järelduste tegemisel arvestatud ka teiste isikute näiteid, mida on kajastatud artikli autorite varasemates uurimustes. 22 Kuna mälestuste näol on tegu materjaliga, mis on kirja pandud kümmekond aastat pärast sõjasündmusi, kerkivad neis esile eelkõige need momendid, mida hetkeperspektiivist ning olusid distantsilt hinnates olulisemaks peeti. Kuid teisalt lubavad need kaardistada eelmise sõja kogemusi vahetult enne uue sõja, Teise maailmasõja algust sellistena on need paremini kõrvutatavad ka julgeolekuorganite materjalidega aastatest. Järgnevalt keskendume eesti sõdurite tegutsemisstrateegiatele nii ilmasõja kui ka järgnenud aasta sündmuste kontekstis. Mitut kogemuste aspekti on kirjeldatud just kokkupuutes võimuvahetustega ning mitmesuguste üleminekutega. Sõda tähendab surma, kannatusi ning erakordseid pingutusi, mistõttu on selle mõtestamine sõdurite jaoks üks kõige olulisemaid sõjakogemuse osi, mis samas on ajas muutuv. Esimesed ilmasõja algust iseloomustavad rindekirjad ning artiklid ajakirjanduses pajatasid ülevoolavatest patriotismipuhangutest; Vene impeeriumi Balti kubermangudes köeti kirgi üles sakslaste igakülgse materdamisega, mehi kutsuti võitlusse viimse veretilgani. 23 Lahinguristsete ja reaalse rindeelu tagajärjel hakkas paraaditsev patriotism peagi kaduma, 24 asendudes painavate küsimustega sõja mõtte 21. Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjoni ülekutsed rõhutasid «Eesti riikliku iseseisvuse võitluse ajastu» dokumenteerimisel aasta sündmusi ning Vabadussõda. Vt lisaks Andero Nimmer. Vabadussõja Ajaloo Komitee ( ). Magistritöö. Juhendaja Ago Pajur. Tartu 2013, lk Aigi Rahi, Piret Jõgisuu. Eesti sõdurite kirjad ajalooallikana. Ajalooline Ajakiri 1998, nr 2 (101), lk Aigi Rahi, Piret Jõgisuu. Eesti sõdurite kirjad Esimesest maailmasõjast. Ajalooline Ajakiri 2000, nr 3 (110), lk Liisi Eglit. Eesti sõdurite sõjakogemus Esimeses maailmasõjas: võrdlev analüüs sõjaaegsete kirjade ning sõjajärgsete mälestuste põhjal. Magistritöö. Juhendaja Aigi Rahi-Tamm. Tartu Liisi Eglit. Kirjad, päevikud ja mälestused Esimeses maailmasõjas osalenud eesti sõdurite sõjakogemust kajastavate allikatena. Eesti ajaloost sajandil. Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest. Koostanud Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 19 (26)). Tartu 2010, lk Vt ka Eric Lohr. Nationalizing the Russian Empire. The Campaign against Enemy Aliens during World War I. Cambridge, Mass A. Rahi, P. Jõgisuu. Eesti sõdurite kirjad ajalooallikana, lk

399 Aigi Rahi-Tamm, Liisi Esse kohta. Tagasivaates on sõjavaimustuse märgid peaaegu kadunud ning suhtumisi on edasi antud sootuks teistsuguste meeleolude kaudu. 25 Aleksander Haamer kirjeldas olukorda aastal Poolamaal, 16. Siberi kütipolgus järgmiselt: «Oli vast seadus selles polgus, kui soldat midagi süüd tegi, siis kamandati rood ümberringi ja süüdlased ringi sisse, sinel seljast maha, muidugi tuli süüdlastel kõhuli sineli peale heita ja ringis olevatest määrati kaks ehk kolm peksjat, muidugi oli vitsakimp enne kohal, peksa sai süü järele 10, 15 kuni 20 hoopi palja tagumiku peale. Peksjatest, kes tasa lõid, said mõne hoobi veel rohkem. See tuli vist sellest, et polgu ülem oli üks sakslane. Siis tuli mõte, et see on tasu, et sõdi isamaa eest viimse veretilgani.» 26 Näib, et see lõik sisaldab ühtaegu kogu sõjale antavat hinnangut, Haameri edasised mälestused on kantud mõttest pääseda teenima kodumaal formeeritavatesse eesti polkudesse, «tahaks oma rahva sekka saada, aga seda ei saanud nii hõlpsasti». 27 Sõja mõtestamine on tihedalt seotud mitmesuguste toimetulekustrateegiatega, nagu kamraadlus, vaenlasekuvandi loome, sõja positiivsemate külgede otsimine, otsesest lahingutegevusest hoidumine, deserteerumine jne. Ehkki eestlaste kogemustest võib leida kõigi nende tegevuste jälgi, oli eesti sõdurite üheks selgemini tajutavaks strateegiaks enesealalhoiupüüe, mis põimus väikerahva puhul tihedalt rahvusküsimustega. 28 Strateegiatena joonistuvad välja nii püüdlus saavutada kontakte rahvuskaaslastega kui ka vastupidine, rahvuse mahasalgamise tendents. Eestlaste suurem kontsentratsioon väeosas on toonud kaasa positiivsemad, kohati pikemate situatsioonikirjeldustega mälestuslõigud, milles kirjeldati abi, mida rahvuskaaslased kriitilistes olukordades üksteisele osutasid, pehmendades seeläbi ka eesti sõduritele osaks saanud katsumusi. Rahvuskaaslaste olemasolu tähtsust illustreerib eelkõige Tõnu Talbaku juhtum: paljude rahvuskaaslaste keskel teeninuna pole tema oma igapäevase toimetuleku problemaatilisusest peaaegu midagi kirjutanud. 29 Rahvuse mahasalgamist kui strateegiat on küllalt sageli kasutanud need, kel tuli läbi rindejoone koduteed otsida. Abel Pihu kirjeldab Rumeeniast Poola kaudu kojutulekut järgmiselt: «Kohalikkude elanikkudega rääkides selgus, et mingisugust korrapäralist raudteeliikumist põhja poole ei olla ja kellelegi ka sealtkaudu sõiduluba 25. Vt L. Eglit. Eesti sõdurite sõjakogemus Esimeses maailmasõjas. 26. ERA , l. 1, Aleksander Haameri mälestused. 27. Samas, l. 1p. 28. Vene impeeriumi paljurahvuselise tausta ja rahvusküsimuse mõju kohta eesti sõdurite sõjakogemuse kujunemisele vt lähemalt Liisi Esse artiklit «Kuidas mõjutas Vene armee rahvuslik taustsüsteem eesti sõdurite sõjakogemust ja rahvusluse arengut Esimeses maailmasõjas?» siinses kogumikus. 29. Talbaku sõnul teenis ta koos lausa sadade eestlastega: «Ilmasõja algul sattusin ma teenima 23. suurtükiväe parki. Selles väeosas teenis palju eestlasi, üksnes parkides oli üle 300, rääkimata patareidest.» ERA , l

400 Sõjaveteranid NKVD ees 9. armee eesti sõjaväelaste kongressist osavõtjad oktoobril 1917 Botoşanis (Rumeenias). ERA , l. 1a ei antavat. Tulla enestel riskeerida salaja läbi tundmatu kodusõja minna. [---] Et siit surnud punktist edasi pääseda, otsustasime isegi oma rahvuse maha salata ja endid baltisakslasteks nimetada.» Pinskis karantiini läbiteinutele anti kätte «kirjalik «Entlassschein», kus on öeldud, et see ja see (Staatsgehörigkeit: deutschbalte) [---], ja kästi seda kui oma silmatera hoida, ilma milleta nende maal üldse liikuda ei saavat. Ja see osutus pärast ka õigeks, ning ma hoian seda haruldust tänase päevani». 30 Rahvuse mahasalgamisse ning rahvuskaaslaste pakutud abist keeldumisse võisid teised sõdurid üsna valusalt suhtuda. Nõmmela, kes aastal Tartust Volgaäärses Tsaritsõnis asuvasse üliõpilaste II pataljoni saadeti, on selgitanud, et nende seitsmeliikmelises salgas oli eestlasi kolm ja «pool». Kaaslane Jegorov, endise nimega Kakk, ei osanud oma rahvust määratleda, «ütles, et vanemad eestlased olla, temale olla aga ükskõik, mis rahvusest ta on, ta olla internatsionalist, ta oli taimetoitlane, käega teretamise, tapmise vastane jne» ERA , lk 6 7, Abel Pihu mälestused. 31. ERA , lk 4. Jegorovi (Kakk) edasisest saatusest on Nõmmela kirjutanud järgmist: «[Ta] ei saanud kaua lipnike koolis olla. Ta ei söönud lihatoitu, mis juba ühest küljest tüli sünnitas tema ja kooli ülemuse vahel. Teiseks olevat ta ühes kirjalikus seletuses öelnud, et ta ei söö liha, sest et ta igasuguse tapmise vastane on, see olla põhjuseks, miks teda koolist välja Tiflisis asuvasse tagavarapolku saadeti. Hiljem, sõja ja revolutsiooni aegadel, olen seda meest veel Tartus 400